Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Uuring: koduomanikud soovivad jäätmevedaja valikul kaasa rääkida

28.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliidu poolt maikuus koduomanike seas läbi viidud uuringust ilmnes, et 75% vastanutest ei rahulda tänane jäätmekorraldus, kus jäätmevedaja valib kohalik omavalitsus.

Jäätmete kogumist ja vedu puudutavale uuringule vastas ligi 5800 koduomanikku. Omanike keskliidu peasekretäri Kaspar Sadraku sõnul ilmnes uuringust, et koduomanikud sooviksid jäätmevedaja valikul kaasa rääkida. “Uuringus osalenud sooviksid, et neil oleks võimalus jäätmeveo küsimustes senisest enam kaasa rääkida. Vastanutele valmistavad muret nii tarbijatele pealesurutavad jäigad tüüptingimused kui ka valikuprotsessi läbipaistmatus. Teenuse hinna kõrval peeti ülioluliseks ka selle kvaliteeti,” rääkis Sadrak. Tema sõnul soovivad koduomanikud olla kindlad, et neile pakub jäätmeveoteenust parima teenuse ja hinna suhtega pakkuja.

Ligi 70% vastanutest usub, et tuleksid tänaste teadmiste baasil ilma omavalitsuse sekkumiseta jäätmevedaja valikuga edukalt toime, ülejäänud peavad oma teadlikkust jäätmeveo teemadel selleks ebapiisavaks. “Testisime küsitluses ka mõtet, et tulevikus võiks omanike keskliit korraldada parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks prügiveo ühishankeid. See leidis väga positiivset vastukaja – valdav enamus vastanutest sooviksid ühishankes teoreetiliselt osaleda,” lisas Sadrak. “Tänase jäätmekorralduse juures sellist ühishanget korraldada ei ole võimalik, ent loodame, et tulevikus areneb jäätmekorraldus demokraatlikumaks,” sõnas Sadrak.

Vastanutest 70% sorteerivad kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, tuues põhjuseks keskkonnasõbralikkuse. Mitte-sorteerijad tõid põhjustena välja konteinerite puuduse kodu läheduses ning madala teadlikkuse jäätmete sorteerimisest. Sealjuures enim sorteerijaid oli korteriomanike hulgas (73%). Pea kõik vastanud (90%) leidsid, et sorteeritud jäätmete äravedu peaks olema sorteerimata jäätmete veost soodsam.

Eesti Omanike Keskliit on 1994. aastal asutatud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu järglane, kellega on liitunud ca 64 500 korteri- ja eramaja omanikku.

Uuringu tulemusi tutvustava esitluse saab alla laadida siit:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ära unusta lahusvara varaühisuse korral

28.05.2015 Klen Laus

Alates 2010.a kehtiva perekonnaseaduse regulatsioon võimaldab abielusuhetes kohaldada kolme liiki varasuhteid: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Vaikimisi kehtib varaühisuse vararežiim ning kuigi abikaasad võivad nii abiellumisel kui ka abielu ajal valida neile sobivaima varasuhte, on ülekaalukalt levinuimaks varasuhteks varaühisus.

Varaühisuse režiimi ülemvõimu toetab ka asjaolu, et seda vararežiimi kohaldatakse muuhulgas abielude puhul, mis on sõlmitud enne uue perekonnaseaduse kehtima hakkamist (ja abikaasadel puudub abieluvaraleping).

Varaühisuse puhul tuleb eristada ühisvara ja lahusvara

Seaduse kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Varaühisus hakkab kehtima alates abielu sõlmimisest ning kehtib kuni selle juriidilise lõppemiseni (nt abielu lahutamine) või teise vararežiimi valikuni.

Siinkohal on oluline rõhutada, et alates 2010.a kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ei lõppe varaühisus enam abieluliste suhete lõppemisega. Seega võib ammu kooselu lõpetanud, kuid senini abielus olevaid abikaasasid vara jagamisel oodata (eba)meeldiv üllatus, kus ühisvaraks loetakse ka aastaid pärast abieluliste suhete lõppemist soetatud vara.

Vaatamata varaühisuse režiimi kehtivusele ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara, mille seaduse kohaselt moodustavad:

isiklikud tarbeesemed;
enne abiellumist omandatud vara;
abielu ajal tasuta käsutuse teel (nt kinge, pärimine) saadud vara; ja
lahusvara arvel soetatud vara.

Lahusvara eristamine ühisvarast omab tähtsust, kuna kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta seaduse kohaselt nõuda, et selle väärtus hüvitatakse talle ühisvara arvel.

Lahusvara piiritlemine võib olla problemaatiline

Praktikas ei ole abikaasade ühisvara ja lahusvara eristamine alati lihtne. Nii on üsna levinud, et üks abikaasa on võõrandanud oma lahusvara, et saadava vara arvel panustada ühisvarasse. Probleeme ei teki eelduslikult siis, kui lahusvarast saadavad vahendid suunatakse otse ja tervikuna nt ühisvara soetamiseks või parendamiseks.

Küll aga võivad vaidlusi põhjustada olukorrad, kui lahusvara kasutatakse ühisvara huvides osadena pikema perioodi vältel või kui lahusvaraks olevad rahalised vahendid segunevad ühisvaraks olevate rahaliste vahenditega. Sellisel juhul võib tekkida vaidlus, kas ja kui suures osas on ühisvara soetatud või parendatud lahusvara arvel.

Vaidluse korral on mõlemal abikaasal tõendamiskoormus

Olukorras, kus lahusvara kasutamine ühisvara huvides on toimunud aastaid tagasi, ei pruugi kohtus väidete tõendamine olla kuigi lihtne. Õnneks ei ole sellisel juhul tõendamiskoormus üksnes abikaasal, kes väidab, et on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides.

Nimelt on Riigikohus asunud asjas nr 3‑2-1-156-14 seisukohale, et vaidluse korral selle üle, kas ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel on mõlemal poolel aktiivne tõendamiskoormus – s.t. üks abikaasa peab tõendama väidet, et ühisvara omandati tema lahusvara arvel, samas kui teine abikaasa peab tõendama, et ühisvara omandati muu, kui teise abikaasa lahusvara arvel.

Selline tõendamiskoormuse jagunemine peaks tagama ka õiglasema kohtulahendi juhul, kus kõik vaidlusaluste tehingute dokumendid ei ole säilinud.

Klen Laus

Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kaasaegne ehitis sünnib virtuaalreaalsuses

27.05.2015 Tõnu Toompark

Uus eestlastele kättesaadav tasuta veebitööriist võimaldab luua ehitisest virtuaalse simulatsiooni alates ideest ja eelarve planeerimisest kuni teostuseni.

Briti Kuningliku Arhitektide Liidu ja Ameerika klaasitootja Guardian poolt spetsiaalselt Euroopa ehitiste energiatõhusaks projekteerimiseks välja töötatud tööriistaga BIM (Building Information Modeling) on võimalik luua nii hoonete, sildade, suurte tehasekomplekside kui sadamate simulatsioone. “Oleme jõudnud ajajärku, kus ehitise projekteerimiseks vajalikud paber ja pliiats on täielikult asendunud uue tehnoloogiaga, mis võimaldab ehitusprotsessis säästa nii aega kui raha,” ütles Guardiani esindaja Vaidas Petkevičius. “Kuna programm võtab arvesse erinevaid ehitustehnilisi parameetreid nagu näiteks klaasikonstruktsiooni tüüp ja fassaadi nurk maailmakaarte suhtes, siis on juba protsessi alguses võimalik hinnata nii hoone energiatõhusust kui eelarvet.”

Vaidas Petkevičiuse sõnul on tegemist esimese tööriistaga, mis on mõeldud spetsiaalselt klaaslahenduste projekteerimiseks ja visualiseerimiseks. “Kuna BIM on kohandatud Euroopas kehtivaid ehitusnorme silmas pidades, võimaldab projektile samal ajal nii tellija kui ehitaja juurdepääsu ning pakub põhjalikku ülevaadet hoonest ja eelarvest, siis muudab see kogu projekteerimisfaasi kõigile osapooltele kiiremaks ja mugavamaks,” selgitas Petkevičius.

BIM on tasuta saadaval aadressil:

Guardian on Ameerika klaasitootja, mille lahendusi kasutatakse ehitusmaterjalidena kaubanduses, hoonetes, sisekujunduses ja autotööstuses. Guardian on tuntud oma uuenduslike toodetega, sealhulgas kõrge efektiivsusega pindkaetud klaaside arendamisega. Guardianis ja selle tütarettevõttes töötab üle 17 000 inimese ning ettevõte tegutseb Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas

Nordecon: Kohtulahend vaidluses Kantauro OÜ’ga

27.05.2015 Tõnu Toompark

26.05.2015 tegi Harju Maakohus otsuse tsiviilasjas „Nordecon AS hagi Kantauro OÜ vastu võla nõudes.“

Nordecon AS ehitas Kantauro OÜ tellimusel Tallinnasse ligi 15 000 m2 netopinnaga Stroomi kaubanduskeskuse. Stroomi Keskus avas külastajatele oma uksed 04.12.2014, kuid kahjuks jättis arendaja ehitajale osa lepingulistest summadest tasumata. Kuna Kantauro OÜ vaatamata korduvatele palvetele võlgnevust ei likvideerinud, oli Nordecon AS oma huvide kaitseks sunnitud pöörduma kohtusse.

Arvestades, et Kantauro OÜ hagile vastuväiteid ei esitanud, tegi kohus nimetatud kohtuasjas tagaseljaotsuse ja rahuldas Nordecon AS’i hagi täies ulatuses. Kohtuotsuse kohaselt mõisteti Kantauro OÜ-lt Nordecon AS-i kasuks välja põhivõlgnevus summas 201 tuhat eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks kogunenud viivisvõlgnevus 316 tuhat eurot, samuti kaasnenud menetluskulud. Kantauro OÜ’l on õigus otsus 30 päeva jooksul edasi kaevata.

Üüritulu aktiivne deklareerimine hindu ei tõsta

27.05.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja Tolliameti teatel kasvas 2014. aasta jooksul üüritulu deklareerijate arv 27,5%. Kuigi kipub ikka olema nii, et maksutõusu või maksude maksmise tasub lõpptarbija, siis kinnisvara üürimise puhul seda öelda ei saa. Üürihinnad pole märkimisväärsaelt kasvanud ning ei tee seda ka lähemas tulevikus.

Selle põhjuseid on kaks ja need on tegelikult päris fundamentaalsed. Esiteks viimaste aastate arendustegevus kinnisvaraturul, mis toob pakkumisele üha uusi kortereid ning põhjustab omanike vahel suurt konkurentsi. Kuigi kuude lõikes võib pakkumiste hulk varieeruda, on pikas perspektiivis nende hulk suurenemas, kusjuures üürimiseks antakse välja peale uute korterite ka aina enam vanemaid elamispindu, sest endiselt investeeritakse ka neisse või siis antakse üürile oma endine, näiteks vanas paneelmajas asuv kodu.

Teiseks suureks hinnakasvu pidurdajaks on meie ühiskonna väike ostuvõime. Kui liita kokku igakuine üürimakse ja kommunaalkulud, saame piisavalt suure summa, mida ei saaks nii kergekäeliselt enam kasvatada. On hoopis omajagu näiteid, kus üürikorteri omanik tuleb hea maksekäitumise ja korralike eluviisidega üürnikule vastu, et ta korteris edasi elaks. Näiteks, hoides üürihinda enam paigal või alandades seda ajutiselt suurte küttaervete perioodil.

Seega tasub omanikel maksude maksmist võtta kui üht äritegevusega kaasnevat kohustust riigi ees ja seda üürnikele mitte edasi kanda. Nii võib ilma jääda potentsiaalsest kliendist või juba olemasolevast heast üürnikust, sest korterite valik on suur ja aina kasvav.

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Artikli allikas on
Uus Maa

Eesti Projektbüroode Liit muutis nime

27.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on tänu partnerite ja liikmete aktiivsele osavõtule tegutsenud kakskümmend üks aastat. Meid tunnustatakse ja arvestatakse ekspertidena projekteerimise valdkonnas kõikide ehitusvaldkonnas tegutsevate osapoolte ja erinevate riiklike institutsioonide poolt.

Muudatused ühiskonnas ja meis enestes nõuavad kaasajastamist, paindlikumat tegevust, sageli ka laiemat haaret ja komplekssemat teenust nii ühiskonnale kui ka klientidele. Arhitektidest-inseneridest, kes mõnikümmend aastat tagasi piiritlesid ennast kui „kvalifitseeritud joonetõmbajad” või projekteerijad, on täna konsultandid, kes on tellija usaldusväärseks nõuandjaks kogu kinnisasja arendusprotsessi vältel – alates kinnistu ostuotsuse tegemisest kuni ekspluatatsiooni lõpuni.

Paljud meist ja meie võimalikest liikmetest tegelevad lisaks arhitekti- ja inseneritööle ka ehitusjärelevalve, tehnoloogia, muude ehituslike konsultatsioonitöödega, mida ei saa nimetada ainuüksi projekteerimiseks.
Seega, ehituskonsultatsiooniteenuseid osutavate ettevõtete ühendusele ei olnud nimi „Eesti Projektbüroode Liit” enam ajakohane.

Et meie organisatsioon käiks oma liikmetega „sama jalga” tegutseme edasi uue nimega Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), mis vastab rohkem tegelikkusele. EKELi tegevuse eesmärgiks on ehitusvaldkonnaga seotud konsultatsioonitegevuse arendamine ja oma liikmete huvide esindamine nii sise- kui välisturul.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Vabaduse väljaku naabrusse kavandatakse ärihoonet

27.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Estonia puiestee ja Tatari tänava ristumiskohale kuni seitsme maapealse korrusega ärihoone ehitamist võimaldava detailplaneeringu algatamise.

Estonia pst 19 // Tatari tn 1 kinnistu detailplaneeringuga soovitakse luua võimalus ehitada kinnistule ühe maa-aluse ja kuni seitsme maapealse korrusega ärihoone. Planeeritava maa ala suurus on 0,32 ha. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi kinnistu omanik Tatari Ärimaja OÜ.

Tegemist on elava liiklusega linnasüdamega, kus paikneb nii äri- kui ka eluhooneid, samuti mitmeid haridus- ja riigiasutusi. Piirkonnas on ka mitu ehitismälestist. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Lisaks jääb planeeritav maa-ala arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr–16. sajandist pärit asulakoha kaitsevööndisse.

Estonia pst 19 // Tatari tn 1 kinnistu on hoonestatud 1-korruselise ajutise müügipaviljoni, ühe kioski, ühe 4-korruselise ja ühe 2-korruselise büroo- ja ärihoonega. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala juhtotstarve kesklinna segahoonestusala. Alale võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Algatamisettepanek ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Kuna tegemist on linnaruumiliselt olulise asukohaga, viidi läbi arhitektuurikonkurss ning detailplaneeringu koostamisel lähtutakse DAGOpen OÜ võidutööst.

Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 02/06/2015 Tartus

27.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 02/06/2015 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus hotellis Pallas, Riia tänav 4, teisipäeval 02/06/2015, kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ehita unikaalne ja südamega kodu

27.05.2015 Eno Pappel

Iga asi siin elus algab ühestainsast mõttest, ideest või visioonist. Nii on ka majaehitusega. Pange oma silmad korraks kinni ja kujutage endale ette sellist maja, milles soovite elada. Esimese hooga kerkib silme ette maja väline kuju ning fassaad, vahest mõned detailid ja värvid. Võib-olla näeme seda maja kuskil metsatukas või künkal loodusega ühte sulamas ja sinna hästi sobitumas.

Kui aga üritada mõelda maja ruumide suuruste ja nende paiknemise peale on see juba keerulisem ja tervikuna ruumiplaani kohe ette kujutada pea võimatu ülesanne. Võimatu nii seetõttu, et tunneme, et ruumiplaan ja maja funktsionaalsus vajab põhjalikku läbimõtlemist ning ka seetõttu, et see pole korraga ei suuda me haarata tervikut.

Siinkohal tulebki mängu projekteerimine. Projekt on idee ja visiooni kirjapanek nii, et see on ka teistele arusaadav ja mõistetav. Projekteerimine on protsess, mille käigus kaardistatakse meie vajadused ja pannakse need joonistele kirja.

Tavaliselt tellija tunneb mõnevõrra aukartust projekteerimise ees ja usaldab selle töö täielikult arhitektidele ning projekteerijatele. Iga arhitekt püüab oma loomingus originaalse ja unikaalse käekirja poole ning seetõttu peaks arhitekti valikul tutvuma eelnevalt tema varasema loominguga. Kui tellijale arhitekti varasemad projektid meeldivad siis on eeldused heaks koostööks. Tellija aga ei tohiks unustada, et ainult tema ise peab oma visiooni arhitektile selgitama ja selle eest seisma, et tema ideed ja soovid projektis realiseeruksid. Kui tellija seda teeb, siis tunneb ta hiljem ennast oma majas koduselt ja hästi, sest antud panus projekteerimisel loob emotsionaalset sideme.

Projekti peetakse tellijate poolt sageli lisakuluks, mistõttu üritatakse projektile kuluvaid summasid hoida minimaalsed. Seetõttu on populaarsed erinevate majaprojektide kataloogid ning ehitusfirmade pakkumised, kus projekti koos ehitusega tellimisel on projekt tasuta või sümboolse hinnaga.

Ei saa öelda, et tüüpprojektides oleks probleeme, kuid kutsun ülesse ka tüüpprojektidesse tellijal omapoolset panust lisama, et unikaalsus ja oma perele sobivad lahendused saaksid ellu viidud. Tüüpprojektidesse tasub kindlasti sisse panna eripära ja nüansse. Kodus peame ennast hästi tundma ja seetõttu on iga samm selles suunas oluline ja ning läbi õnnestunud projekteerimise saame sellest hiljem iga päev osa.

Iga majaehitaja loeb hoolega raha ning tegelikult tuleks vaadata projekti kui võimalust muuta oma investeering majja võimalikult mõistlikuks ja optimaalseks. Hea projekt võimaldab kokkuhoidu läbimõeldud ruumiplaani, funktsionaalse pinnakasutuse ja erinevate tehniliste lahenduste osas, mis aitab kokku hoida ehitusmaterjali ja hilisemaid maja energiakulusid.

Projekteerimine on nagu paberil maja ehitamine, millesse tuleb suhtuda sama tõsiselt ja pühendunult nagu ehitamisesse endasse. Projekt ei ole ainult tehniline dokument vaid see peaks olema ka läbimõeldud visioon, mis loob kodutunde!

Panusta projektile oma aega ja saa vastu unikaalne ja südamega loodud kodu!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

The financial assets of Baltic families are growing despite low deposit interest rates

26.05.2015 Tõnu Toompark

In 2014, household deposits grew in all three Baltic States due to the rise in incomes, trust towards banks, and also due to the adoption of the euro in Lithuania. This year the volume of financial assets is expected to grow due to the growth of incomes and the low inflation, reveals the Baltic Household Outlook compiled by SEB.

Last year, private deposits grew 14.8 per cent in Lithuania. The growth of deposits was not as impressive in Latvia and Estonia, but still significant – 8 and 8.4 per cent, respectively. By the end of 2013, the volume of the deposits per resident reached EUR 4096 in Estonia, EUR 3416 in Lithuania and EUR 2618 euros in Latvia.

“The rapid growth of bank deposits in Lithuania was mainly related to the adoption of the euro. Cash was brought to banks to facilitate converting it into euros. The last data shows that unlike the other Baltic states, the money has not been withdrawn from the accounts after the adoption of the Euro,” commented Julita Varanauskienė, economist at SEB Lithuania.

Other factors promoting the growth of deposits – increased incomes and solid trust of the banking sector – are similar in all three Baltic States. In 2014, the growth of deposits surpassed the growth of salaries and pensions. Families saved a certain portion of their increased income and did not spend the entire amount on consumer goods, regardless of deposit interest rates being at a record low level.

“Further on, we are expecting growth in the financial assets of families in all three countries. The experience of the economic crisis emphasises the need to create a money reserve, and private persons are continuing to save in a favourable economic environment,” added Triin Messimas, financial expert at SEB.

The full Baltic Household Outlook can be read in English, here: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

26.05.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 88 887 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG7 25.05.2015“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG7) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 25.05.2017 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 22 224 vahetusvõlakirja PKG7.

Enamus vahetusvõlakirjade PKG7 omanikke nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega, üks investor soovis 22 224 vahetusvõlakirja PKG7 lunastamist.

AS Pro Kapital Grupp on 25.05.2015 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG7 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 248 883,6 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 62 227,2 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tselluloosivabriku alale kavandatakse kõrghooneid

26.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18) on võimalik 27. maist kuni 2. juunini tutvuda Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu eskiisiga.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda tööpäeviti hoovimajas toas 32 esmaspäeval 8.15 – 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 – 17.00 ning reedel 8.15 – 16.00. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 3. juunil kell 14 Kesklinna valitsusesuures saalis.

Kesklinnas asuva planeeringuala suurus on 1,06 ha. Detailplaneeringuga soovitakse luua võimalus ehitada Ülemiste liiklussõlme naabrusse kuni 14-korruselised eluruumidega ärihooned. Planeeritav maa-ala asub Tartu maantee ja Peterburi tee pikenduse (Lõunaväil) vahetus läheduses, kunagise tselluloosi- ja paberivabriku territooriumil.

Tartu mnt 84c kinnistu omanik on aktsiaselts Kinnisvara Info. Kinnistu on hoonestamata ning osa krundist kasutatakse parklana. Piki Tartu maanteed kulgeb Tartu maantee sihiline vaatekoridor vanalinnale. Osa planeeritavast maa-alast jääb vaatekoridori, kus tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeritaval alal asub arhitektuurimälestiseks tunnistatud tselluloosi- ja paberivabriku paekivimüür. Tartu mnt 84c kinnistu jääb mälestise kaitsevööndisse. Lisaks jääb Tartu mnt 84c kinnistu arhitektuurimälestiseks tunnistatud tselluloosi- ja paberivabriku tselluloositsehhi ja tselluloosi- ja paberivabriku leelisetorni kaitsevööndisse.

Detailplaneeringu algatamisettepanek on Tallinna üldplaneeringus sellele piirkonnale määratud juhtotstarbega kooskõlas. Planeeritav ala asub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohases Sossi kõrghoonete piirkonnas, kus hoonete kõrguseks merepinnast on lubatud kuni 83 meetrit. Sossi kõrghoonete piirkonda on soovitav ehitada multifunktsionaalsed kõrghooned, mille madalamatel korrustel paikneksid mitteeluruumid ja ülemistel korrustel eluruumid. Avaliku välisruumi loomiseks tuleb kavandada Tartu maantee linnast väljuva suuna äärde puiestee.

Kuna planeeritav maa-ala asub Ülemiste liiklussõlmele ja raudteele väga lähedal, tuleb ehitusprojekti koostamisel tagada, et müra ei ületa eluruumidele ette nähtud normtaset.

2008. aastal valmis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel Sossi mäe struktuurplaan, mis sisaldab piirkonna linnaehituslikku visiooni. Eesmärk on kujundada Sossi mäele tiheda linnaliku struktuuriga vaheldusrikas keskkond, mille moodustavad erineva kõrgusega hooned koos olemasolevate mälestistega.

Detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitanud RAAM Arhitektid AI OÜ lisas taotlusele ka planeeringu eskiislahenduse ja illustreeriva materjali.

SEB: Balti perede finantsvarad kasvavad vaatamata madalatele hoiuseintressidele

26.05.2015 Tõnu Toompark

2014. aastal kasvasid kodumajapidamiste hoiused kõigis kolmes Balti riigis tänu suurenenud sissetulekutele, usaldusele pankade vastu ja Leedus ka eurole ülemineku tõttu. Tänavu on oodata finantsvarade kasvu jätkumist tänu sissetulekute kasvule ja madalale inflatsioonile, selgub uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

Eelmisel aastal kasvasid eraisikute hoiused Leedus 14,8 protsenti. Hoiuste kasv Lätis ja Eestis ei olnud nii muljetavaldav, kuid siiski tähelepanuväärne – vastavalt 8 ja 8,4 protsenti. 2014. aasta lõpus ulatus hoiuste maht ühe elaniku kohta Eestis 4096, Leedus 3416 ja Lätis 2618 euroni.

“Leedu pangahoiuste kiire kasv oli peamiselt seotud eurole üleminekuga. Sularaha toodi pankadesse, et lihtsustada selle eurodeks ümbervahetamist. Viimased andmed näitavad, et erinevalt teistest Balti riikidest ei ole pärast euro tulekut kontodele toodud raha välja võetud,“ kommenteeris SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.

Teised hoiuste kasvu toetavad faktorid – suurenenud sissetulekud ja püsiv usaldus pangandussektori vastu – on kõigis kolmes Balti riigis sarnased. Deposiitide kasv ületas 2014. aastal palkade ja pensionide kasvu. Pered säästsid teatud osa oma suurenenud sissetulekust ja ei kulutanud kogu summat tarbimisele, kuigi hoiuseintressid on rekordmadalal tasemel.

„Edaspidi ootame kõigis kolmes riigis perede finantsvarade kasvu. Majanduskriisi kogemus rõhutab rahapuhvri kogumise vajadust ning eraisikud jätkavad ka soodsas majanduskeskkonnas säästude kõrvalepanemist,“ lisas SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Kasvas nii üüritulu deklareerijate kui esitatud tuludeklaratsioonide arv

26.05.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliametile esitati möödunud aasta kohta 588 531 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ehk 4,7 protsenti enam kui aasta enne seda. Üüritulu deklareerijate arv kasvas 27,5 protsenti.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul suurenesid võrreldes möödunud aastaga kõik deklareeritud tulu liigid, kokku deklareeriti möödunud aasta eest tulu 11,7 protsenti rohkem kui mullu ehk ligikaudu 6,7 miljardit eurot.

Udde hinnangul väärib enim esile tõstmist üüritulu deklareerinud inimeste arvu kasv, mille tulemusel deklareeriti üüri- või renditasu möödunud aasta eest 12,2 miljonit eurot ehk 3,2 miljonit enam.

„Üüritulude deklareerimine on olnud aastaid probleemiks, kuid loodetavasti on inimeste teavitamine ja nõustamine ning koostöö kohalike omavalitsustega muutmas üldist suhtumist korteri üürimisest saadud tulu deklareerimisse. Suur samm selles suunas on maksumaksjatel igatahes astutud,“ rääkis Udde. Üüritulude deklareerimine jääb MTA kõrgendatud tähelepanu alla ka edaspidi.

Deklaratsioonide arvu üldine suurenemine on toimunud aga eelkõige tänu töötamise registrile. „Registri mõju ei saa siin kindlasti alahinnata, sest lisandus üle 20 000 uue deklareerija. Töötamise registreerimise nõue on toonud pildile ka need inimesed, kes siiani varem ei töötanud ja seega puudus neil põhjus deklaratsiooni esitamiseks,“ selgitas Udde.

Seni on tulumaksu tagastatud 371 762 deklaratsiooni alusel kogusummas 87 miljonit eurot. 4399 deklaratsiooni kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata 452 530 eurot. Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2014. aastal eluasemelaen või juhtumeid, kus laenu pole INF deklaratsioonil kajastatud. Samuti lähevad kontrolli need deklaratsioonid, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kus eelmiste aastate välistulu on deklareerimata.

Tulumaksu tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli, mil ligi 11 600 isikul tuleb juurde tasuda 3,1 miljonit eurot. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest ning deklareerisid välismaalt saadud tulusid, on tähtajaks 1. oktoober ja siis tuleb 12 468 isikul tasuda tulumaksu 22 miljonit eurot.

Veel olulisemaid numbreid esialgsest 2014. aasta tulude deklareerimise ülevaatest:

Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti möödunud aasta eest 6,4 miljardit eurot.
Keskmiselt deklareeriti palgatulu 943 eurot kuu kohta, mis oli 45 eurot enam kui 2013. aastal.
Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksuvabalt tulult (51,6%), pensionidelt (23,8%) ja laste maksuvabalt tulult (6,6%).
Soodustuste deklareerijatest enim kasvas annetuste deklareerijate arv (33%), eluasemelaenu intresside deklareerijate arv kasvas 4,2%, koolituskulude deklareerijate arv jäi samale tasemele.
Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti kuues deklaratsioonis, mida on poole rohkem kui aasta tagasi.

Eluasemelaenude mahu aastakasv kiirenes aprillis 3,4%ni

26.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele Eestis tegutsevatest pankadest väljastatud laenude ja liisingute kogumaht kasvas aprillis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Finantseerimisportfelli maht suurenes kuuga 71 miljoni euro võrra, 15,4 miljardi euroni. Ligikaudu poole laenu- ja liisingujäägi kuisest kasvust moodustasid ettevõtete võlakohustused.

Ettevõtetele on kuu jooksul väljastatud uusi laene ja liisinguid umbes sama suures mahus kui eelmisel aastal. Uusi laene ja liisinguid anti ettevõtetele aprillis 769 miljoni euro ulatuses. Aprillis väljastatud uute pikaajaliste laenude maht jäi aga eelmiste kuudega võrreldes väiksemaks. Nii nagu eelmistel kuudel, väljastati aprillis enamik pikaajalistest laenudest kinnisvaraettevõtetele. Kahel viimasel kuul on pikaajalisi laene antud suuremas ulatuses ka põllumajandusettevõtetele.

Eluasemelaenude mahu aastakasv kiirenes aprillis 3,4%ni. Uusi eluasemelaene väljastati ligikaudu 82 miljoni euro ulatuses, umbes sama suures mahus kui eelmise aasta sügisel. Majapidamiste muude laenude ja liisingute mahu kasv on samuti viimastel kuudel kiirenenud. Majapidamiste autoliisingu uusmüük on seejuures olnud kahel viimasel kuul ligikaudu 40% suurem kui eelmisel aastal keskmiselt. Autoliisinguid on majapidamised rohkem võtnud osaliselt eelmisel aastal jõustunud ettevõtete sõiduauto maksustamise muudatuste tõttu. Ettevõtetele on tänavu väljastatud autoliisingut vähem kui eelmisel aastal.

Pankade väljastatud laenude intressimäärad on püsinud mitu kuud samal tasemel. Ettevõtetele aprillis antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,6% ja eluasemelaenude oma 2,2%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osatähtsus laenuportfellis jäi eelmise kuu 1,5% juurde. Pikemaajaliselt viivises olevate laenude kaetus provisjonidega on jäänud samaks, moodustades aprilli lõpus 80%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht kasvas aprillis aastataguse ajaga võrreldes 7,8%. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 51 miljoni euro võrra, 10 miljardi euroni. See kasvas peamiselt majapidamiste hoiuste suurenemise tõttu, mille aastakasv oli aprillis 8,1%. Ettevõtete hoiused suurenesid kuuga vähe, üksnes 3 miljoni euro võrra.