Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Selle sügise esimene Kinnisvara ABC toimub 07-10/09/2015

22.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 07/09-10/09/2015 koolitus Kinnisvara ABC. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Kinnisvara ABC on mõeldud just Sulle kui soovid ülevaadet kinnisvaraturust ja arengusuundadest, soovid teadmisi kinnisvaraalasest seadusandlusest, pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest.

Samuti annab koolitus baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst ning infot kuidas teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus Kinnisvara ABC toimub neljal päeval 07/09-10/09/2015 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nõuanded koduostjale: kust leida uus kodu?

22.05.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduotsija vaim on valmis hakata pakkumisi vaatama, tuleb esimese sammuna need pakkumised leida.

Tormata ei tasu. Kui koduotsimisega alustamise otsus on tehtud, siis see ei tähenda, et juba nädala pärast on võimalik uude elamisse sisse kolida. Mida keerulisemad on koduotsija soovid, seda keerulisem on tõenäoliselt neile nõuetele vastavat objekti meie väikselt kinnisvaraturult leida.

Järgnevalt vaatame mõningaid võimalusi, kust ja kuidas külastamist väärivad kinnisvarapakkumised leida.

Portaal kui peamine otsinguvõimalus

Koduostja kõige suurem sõber on kinnisvaraportaal. Koduotsijal tuleb piisava regulaarsusega – näiteks kord-paar nädalas – kinnisvaraportaalide pakkumised läbi sõeluda.

Suuremaid kinnisvaraportaale on Eestis kaks: KV.EE ja City24. On veel hulk väiksemaid ja teisejärgulisemaid portaale ja portaalikesi, kuid neis on pakkumiste hulk ja seega potentsiaalse ostuobjekti leidmise võimalus väiksem.

Kasuliku funktsionaalsusena pakuvad portaalid võimalust teha andmebaasis otsing, see salvestada ja kui portaali sisestatakse otsingukriteeriumidele vastav objekt, saadetakse sellekohane info koduotsija meilile. Nii ei pea koduotsija käima iga päev portaali kuulutusi lappamas, vaid leiab need mugavalt meilipostkastist.

Kohalikud infokanalid

Kui koduotsija soovib leida uue eluaseme väiksemas asulas või piirkonnas, tasub portaalide kõrval hoida silm peal kohalikel infokanalitel, näiteks valla ajalehel või isegi poe juures asuval kuulutustetulbal.

Kinnisvaramaakler

Eesti kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektidega ehk kinnisvaramüüjatega. Olukord, kus kinnisvaramaakler teenindab kinnisvaraostjat ja ostja selle eest maakleritasu maksab, on pigem erandlik.

On küll võimalus paluda maakleril leida sobivad objektid, kuid siin tuleb koduostjal arvestada, et sellisel puhul tuleb maaklerile tasuda ka otsingutöö eest isegi juhul, kui tehing jääb sõlmimata. Tavaliselt ei taha inimesed maaklerile pelgalt objektide otsingu eest tasuda ja seetõttu maaklerid ostjate teenindamise nimel väga ei pinguta.

Seega võib koduostja oma ostusoovi kinnisvaramaakleritele edastada – ostusoovi maakleritele saatmiseks on kinnisvaraportaalides lihtsad võimalused. Vahel liigub maakleritel pakkumisi, mis avalikus müügis ehk portaalis avaliku pakkumisena väljas ei ole. Seega ei tasu maaklereid mängust välja jätta.

Muud võimalused

Kui koduostja teab, et soovib kindlasti elada mõnes konkreetses majas, siis oleks tobe jääda ootama, kas äkki portaali mõni selle maja korteri müügikuulutus tekib. Sellisel juhul on targem korraldada otsepostitus maja korteritele ja lisada ostusoovi kuulutus maja infostendile.

Kui koduotsija soovid piirduvad konkreetse hoone asemel laiema piirkonnaga, võib samuti mõelda otsepostituse tegemisele. Äkki on veebis leitav piirkonnas tegutsev aktiivne asumiselts, mille kaudu selle liikmetele viia sõnum, et müügihuvilisi välja peilida?

Kindlasti on koduotsijal mõistlik koduostuplaanidest informeerida sõpru-tuttavaid või sotsiaalvõrgustiku kontakte. Selline info hankimine on küll kui huupi tulistamine, kuid ometi leiab ka pime kana vahel tera.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

1Partner: Leedu euro toob ka Eestisse uue rahalaeva

21.05.2015 Tõnu Toompark

Leedu hiljutine liitumine eurotsooniga toob värsket kapitali ka Eestisse, kuna paljud välisinvestorid hindavad Baltimaid endiselt üheks turupiirkonnaks ning ühine euroraha lisab investoritele veelgi kindlust, kommenteeris kinnisvarainvesteeringute turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

“Euro käibele tulemine Leedus annab väljapoole hea signaali, et siinsete riikide majandus seisab tugevatel jalgadel,“ rääkis Tanel Tarum lisades, et ühine valuuta loob võimalused erinevate turgude hõlpsamaks võrdlemiseks. See loob selgust ja läbipaistvust, mis on investeeringute tegemise kohustuslikuks eelduseks. “Konkreetselt 1Partneri käibes on ärikinnisvara tehingute osakaal aasta algusest alates iga kuuga pidevalt kasvanud,” lisas Tarum oma sõnade kinnituseks.

Valdav osa ärikinnisvara investeeringuid tehakse büroohoonetesse ja jaekaubanduspindadesse. Kui veel 2013. aastal oli kvaliteetse rahavooga büroohoone tootlusemääraks Eestis 8-9%, siis täna räägime juba tootlustest 7-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitustööd jõudsid lõpule

21.05.2015 Tõnu Toompark

RAMM Ehitus lõpetas Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi-ja tagalakeskuse ehitustööd ja hoonele anti eelmisel nädalal kasutusluba.

RAMM Ehituse tegevjuhi Priit Raua sõnul oli see hoone neile kui peatöövõtjale ja ehitajale esmakordne võimalus ehitada riigikaitse spetsiifikale vastavat objekti. „Nii mõnegi ehituslahenduse puhul tuli meil arvesse võtta koguni NATO standardeid. Aga ilmselt kõige põnevam etapp meie jaoks oli 50-meetrise elektrooniliste märklaudadega lasketiiru ehitamine,“ sõnas Raud.

2500-ruutmeetrises kompleksis on kontoriruumid, õppeklassid ning kolme rajaga lasketiir koos relvaruumidega. Siseõues paiknevad varustuse laod ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks vajalikud ruumid. Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna juhataja Toomas Kuningas sõnas, et üldehitustööde maksumuseks oli koos käibemaksuga umbes 2,75 miljoni eurot ning 11 kuud väldanud ehitustööd valmisid isegi paar nädalat enne kokkulepitud tähtaega.

Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuses toimuvad praegu veel sisustamistööd ning ehituse pidulik avamine on planeeritud augustisse.

RAMM Ehitus on 2006. aastal loodud ehitusfirma, mis kuni 2013. aasta novembrini tegutses TREV-2 Ehituse nime all. Ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 14 miljonit eurot, ettevõttes töötab põhikohaga 15 inimest. Käesoleva aasta suuremateks projektideks lisaks valminud staabi-ja tagalakeskusele on Euroopas ainulaadse elamusspordikeskuse ehitus Rae valda.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Merko Ehituse dividendimakse ja aktsiate arvestusliku nimiväärtuse vähendamisest tulenevad väljamaksed

21.05.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus (väärtpaberi lühinimi MRK1T, ISIN kood EE3100098328) fikseerib aktsiate arvestusliku nimiväärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekirja 22. mail 2015. a kell 23:59.

Eelnevast lähtudes kaubeldakse täna, 20. mail 2015. a viimast päeva AS Merko Ehitus aktsiatega, mis annavad õiguse aktsiate arvestusliku nimiväärtuse vähendamisest tulenevatele väljamaksetele. Homme, 21. mail 2015. a ostetud AS Merko Ehitus aktsiad ei oma enam õigust väljamaksetele.

Rahalised väljamaksed – 0,23 eurot aktsia kohta – tehakse seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

AS Merko Ehitus (väärtpaberi lühinimi MRK1T, ISIN kood EE3100098328) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 22. mail 2015. a kell 23:59.

Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 20. mail 2015. a viimast päeva AS Merko Ehitus aktsiatega, millel on õigus dividendile 2014. majandusaasta eest (cum-dividend). Homme, 21. mail 2015. a ostetud aktsiad ei oma enam õigust dividendile 2014. majandusaasta eest (ex-dividend).

AS Merko Ehitus maksab dividendi 0,41 eurot aktsia kohta 26. mail 2015.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Riigikohtu praktika: Ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku otsustamine

21.05.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-31-15 oli Riigikohtul vaja kujundada seisukoht küsimuses, kas ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega või on selleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.

Riigikohus leidis, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, vaid selle otsuse saavad teha korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega. Sama kehtib ka otsuse tegemisele ühelt küttesüsteemilt teisele üleminekuga seotud laenu võtmiseks ja remondifondi suurendamiseks.

Siiski leidis Riigikohus, et ka korteriühistu nõuetekohaselt vastuvõetud üldkoosoleku otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda.

Kui korteriomanik on hääletanud otsuse vastu ning kui võib eeldada, et majanduslikel või muudel põhjustel ei saa temalt täies ulatuses kulude kandmist eeldada, saab sellelt korteriomanikult nõuda vaid vajalike kulutuste hüvitamist.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Pro Kapital: vahearuande kommentaar

21.05.2015 Tõnu Toompark

2015. aasta esimeses kvartalis jätkas AS Pro Kapital Grupp uute hoonete ehitustöödega kahes elamuarendusprojektis – Saltiniu Namai kvartalis Vilniuses ning Tondi Elukvartalis Tallinnas. Lisaks jätkas Ettevõte Tallinnas Peterburi tee 2 kaubanduskeskuse arendusprojekti raames läbirääkimisi ehitusettevõtetega ehituse peatöövõtja valimiseks ning samuti keskuse üüripindadele lepingute sõlmimiseks.

Kontserni 2015. aasta kolme kuu kogukäive oli 3,1 miljonit eurot, kahanedes võrdlusperioodi suhtes 1% võrra. Ärikahjum suurenes kolme kuu jooksul võrdlusperioodi suhtes 0,2 miljoni euro võrra (31%) ning moodustas kahjumi 0,7 miljonit eurot (2014 3 kuud: 0,6 miljonit eurot ärikahjumit). Puhaskahjum kasvas kolme kuu jooksul võrdlusperioodi suhtes 0,2 miljoni euro võrra (27%), moodustades kahjumi 1,2 miljonit eurot (2014 3 kuud: 0,9 miljonit eurot kahjumit).

Eelmüügid Vilniuse Saltiniu Namai ning Tallinna Tondi Elukvartali projektides on edukalt jätkunud. Vahearuande avaldamise ajaks on Vilniuse projekti K7 hoones on müüdud 19 korterist ja äripinnast 18 (9 omanikuga on sõlmitud asjaõigusleping) ning K4-1 hoones on sõlmistud broneerimislepingud 13 korterile 44-st. Tondi Elukvartali projektis Tallinnas on vahearuande avaldamise ajaks esimene maja valminud, asjaõiguslepingutega on klientidele üle antud 19 korterit ning 9 korterit 31-st on müümata. Teises majas on eelmüügilepinguid sõlmitud 11-le korterile 31-st ning kolmandas majas 1 korterile 31-st.

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise koosoleku kokkukutsumise teade

20.05.2015 Tõnu Toompark

Teatame, et AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, asukoht Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik) (edaspidi nimetatud kui Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 16. juunil 2015.a. algusega kell 16.00 Ühingu asukohas, Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 16. juunil 2015.a. kell 15.45 ja lõpeb kell 16.00 koosoleku toimumise kohas.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamise otsustamine, kasumi jaotamise otsustamine ja audiitori valimine. Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise ettepaneku tegi Ühingu juhatus.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine.

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Nõukogu ja juhatuse ettepanek:

Valida üldkoosoleku juhatajaks Ervin Nurmela. Valida üldkoosoleku protokollija vastavalt üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Ühing on koostanud 2014 majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Aruanne on läbinud audiitorkontrolli ja see on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks. Aastaaruande kinnitamine on Ühingu aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruanne

Kasumi jaotamise otsus

Ühingu puhaskasum 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaastal moodustas 21 380 950 eurot. Vastavalt äriseadustikule on kasumi jaotamise / kahjumi katmise otsustamine aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kanda 18 423,06 eurot kasumist põhikirjajärgsesse reservkapitali.

Kanda 21 362 526,94 eurot kasumist eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu.

Audiitori valimine

AS Deloitte Audit Eesti osutas Ühingule 2014 majandusaastal teenust seoses Ühingu aastaaruande auditeerimisega.

Nõukogu hinnangul on audiitor täitnud oma kohustused vastavuses sõlmitud lepinguga ja nõukogul puuduvad etteheited osutatud teenusele.

Audiitor on vastavalt hea ühingujuhtimise tava nõuetele kinnitanud, et tal puudub tööalane, majanduslik või muu seos, mis võib mõjutada audiitori sõltumatust auditi teenuse osutamisel.

Juhatus on võtnud 2013. aastal erinevatelt audiitorbüroodelt hinnapakkumised järgneva kolme majandusaasta auditi läbiviimiseks. Nõukogu soovitus on jätkata koostööd AS-iga Deloitte Audit Eesti, kuna nende hinnapakkumine ja teenuse kvaliteet on parima suhtega.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2015 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2015 majandusaastal makstav tasu summas 52 000 eurot (käibemaksuta).

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, so seisuga 09.06.2014. a kell 23:59.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult aadressil: AS Pro Kapital Grupp, Põhja pst. 21, Tallinn, 10414.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada Ühingule esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.ee või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Ühingu kontorisse aadressil Põhja pst. 21, Tallinn hiljemalt 15.06.2014. a kell 16:00.

Korralise üldkoosolekuga seotud küsimuste tekkimisel palume võtta ühendust telefonil +372 6 144 920 või e-maili aadressil prokapital@prokapital.ee. Aktsionäride koosoleku päevakorda puudutavad küsimused ja vastused avaldatakse Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda korralise üldkoosoleku otsuste ettepanekute ja eelnõudega, auditeeritud majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, nõukogu kirjaliku aruandega 2014 majandusaasta kohta Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all, või tööpäeviti ajavahemikus 09:00-17:00 Ühingu kontoris aadressil Põhja pst. 21, Tallinn.

Koosolekul osalemiseks vajalikud dokumendid

Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal palume kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument ja kehtiv kirjalik volikiri.

Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud ning esindaja kehtiv isikut tõendav dokument. Juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud iga dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning tõlgitud inglise keelde.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Bussijaama naabrusse kavandatakse riigikaitserajatisi

20.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil kaitseväe kasutuses oleva Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu.

Planeeritava maa ala pindala 12,87 ha. Detailplaneeringuga soovitakse muuta planeeritaval alal asuvate kinnistute piire ja maakasutuse sihtotstarvet, kavandada neli riigikaitse-, neli transpordi- ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus riigikaitse- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntidele kokku kuni 19 kuni viie maapealse ja kuni kahe maa aluse korrusega hoone ehitamiseks ja/või rekonstrueerimiseks.

Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ning avaliku arutelu.

Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas, Juhkentali asumis Peterburi tee, Filtri tee, Juhkentali tänava ja Tartu maantee vahelises kvartalis. Piirkonnas on nii äri-, tootmis- kui ka eluhooneid ning eriotstarbelisi hooneid. Läheduses asuvad Kalevi keskstaadion, Kaitseväe ja Siselinna kalmistu, Tallinna Autobussijaam ning Ülemiste liiklussõlm.

Planeeritava ala Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve on valdavalt riigikaitseline maa, s.o riigikaitse, kinnipidamiskohtade jm eriteenistustega seonduvate asutuste ala. Võistluse tänava pikendusest kirdesse jääva planeeritava ala osa juhtotstarve on ühiskondlike ja puhkeehitiste ala s.o põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordiasutuste, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvate ettevõtete ala ning Filtri tee 9 katastriüksuse osas on juhtotstarve liiklusala, s.o raudtee ja lennuvälja ehitiste ala, samuti suuremate parklate ala.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ning liiklusala planeeritava ala piires riigikaitseliseks maaks.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Kaitseministeerium, sooviga määrata ehitusõigus alale riigikaitse otstarbega hoonete rajamiseks. Detailplaneeringu eskiisi on koostanud ConArte OÜ.

Planeeringualal on suur haljasala, mille puhul on tegemist kunagise suvemõisa, hiljem aga sõjaväehaigla ja praegu kaitsejõudude peastaabi ümbruse pargiga. Pargialal on läbi viidud põhjalikud korrastustööd ning seal kasvab palju väärtuslikku ja olulist haljastust. Uus hoonestus rajatakse planeeringuala osale, mida praegu kasutatakse autode parkimisplatsina.

Planeeringuala on oluline ka kultuuriväärtustelt, kinnistul asuvad kultuurimälestiseks tunnistatud ehitismälestistena Juhkentali sõjaväehospidali peahoone, arstide elamu ning park ja tiikide süsteem. Osal detailplaneeringualast praegu hoonestus puudub ning haljastus ja linnaruum on organiseerimata. Sellele alale on uut hoonestust lubatud rajada tingimusel, et rajatavad hooned ei varja ala sügavuses asuvat ehitismälestist – endise sõjaväehospidali peahoonet. Planeeringualale kavandatakse ka kergliiklusteed.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Supilinna kavandatakse uusi kortermaju

20.05.2015 Tartu.ee

Linnavalitsus kiitis heaks Herne tn 45a ja Marja tn 26 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse, mille kohaselt võib mõlemale krundile ehitada nelja-viie korteriga elamu.

2200 m2 suurune planeeritav ala asub Supilinna miljööväärtuslikul hoonestusalal. Herne tn krundil asuvad lammutatavad abihooned ja Marja tn krundil üks rekonstrueeritav põhihoone koos abihoonega. Herne tänavale kavandatakse uut viie korteriga elamut, mille suurim lubatud ehitusalune pindala on 215 m2 ja lubatud kõrgus võrdne naaberkrundil asuva hoone absoluutkõrgusega. Marja tn 26 krundil rekonstrueeritavasse hoonesse on planeeritud 4 korterit, lisaks on krundile lubatud ehitada abihoone.

Avalik arutelu detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks toimub 3. juunil kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Sweco EST uus ehitusjuhtimise osakonna juht on Hannes Nurk

20.05.2015 Tõnu Toompark

Alates 4.05 on Sweco EST OÜ uus ehitusjuhtimise osakonna juht Hannes Nurk. Hannes on töötanud ehituse valdkonnas üle 25 aasta. Eelnevatel aastatel töötas ta muuhulgas ülemaailmse kontserni PÖYRY Eesti tütarfirmas Pöyry OÜ, viimased kolm ja pool aastat tegevjuhina. Hannes Nurk on lõpetanud TTÜ tööstus- ja tsiviilehituse eriala ning omab Volitatud ehitusinsener V (EQF 8) kutsestandardit.

Hannes Nurk loodab, et ta saab kasutada oma kogemusi rahvusvahelisse kontserni kuuluva Sweco EST olemasolevate teenuste paketi avardamiseks. Peamine suund on kasvatada Sweco EST OÜ`s Tellija esindaja teenuste mahtu ja taset. Eesmärgiks on, et olemasolevad ning tulevased Tellijad saaksid kvaliteetse teenuse Tellija esindaja ja projektijuhtimise valdkonnas. Sweco EST jätkab kõikide hetkel pakutud teenustega endisel viisil – kasvatades pakutavate teenuste arvu.

Senine juht Ahto Noor lahkus ettevõttest selle aasta aprillikuus.

Sweco EST OÜ (endine Vealeidja OÜ) on ehitusvaldkonnas tegutsev konsultatsiooni ja järelevalve firma. Ettevõtte põhitegevusteks on Tellija esindamine, omanikujärelevalve, ekspertiishinnangud ning ehitushangete läbiviimine.

Sweco on rahvusvaheline kontsern, mis pakub kvalifitseeritud ja kõrge kompetentsitasemega konsultatsiooniteenuseid. Sweco grupp on Euroopa üks juhtivamaid konsultatsiooni ettevõtteid omades allüksusi 13 riigis, sealhulgas Rootsis, Soomes, Norras, Venemaal, Leedus, Poolas, Bulgaarias ja Slovakkias.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis langes

20.05.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses ja tekstiilitootmises.

2014. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete, toiduainete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Aprill 2015 – märts 2015, %	Aprill 2015 – aprill 2014, %
KOKKU	-0,6	-1,3
Töötlev tööstus	-0,8	-1,9
Mäetööstus	2,1	12,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	0,4	-1,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	2,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,2% ja võrreldes 2014. aasta aprilliga -3,4%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam elektroonikatoodete, jookide ja mööbli hinnad, samas tõusid turbatoodete, naftasaaduste ja metallide hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2% ja võrreldes 2014. aasta aprilliga -2,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid aprillis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas langesid puittoodete, põllumajandussaaduste ning metallide hinnad.

Kinnisvarakool: 20/05/2015 seminar Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

20.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 20/05/2015 seminar Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminar Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine toimub kolmapäeval 20/05/2015 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tulekul mööblivabriku kvartali detailplaneeringu avalik arutelu

19.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18) viiakse 2. juunil 2015 kell 14 läbi endise mööblivabriku maa-ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu.

Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneering oli 26. märtsist 23.aprillini Tallinna Kesklinna Valitsuses ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis avalikul väljapanekul, mille jooksul laekus kohalikule omavalitsusele viis kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressilhttp://tpr.tallinn.ee/tpr (Internet Exploreri vahendusel). Info telefonil 645 7264.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 4. veebruari 2015 korraldusega. Detailplaneering hõlmab 4,82 ha suuruse maa-ala.

Kesklinnas Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava vahelises kvartalis asuvale alale detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus ehitada maa-alale kokku kuni 14 omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet.

Ühtlasi määratletakse detailplaneeringuga tingimused planeeritaval alal asuvate kultuurimälestiseks tunnistatud hoonete – A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja, elektrijaama ja veetorni – ärihooneteks ümberehitamiseks.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport, planeeringualaga külgnevad nii bussi- kui ka trammipeatused , lähim linnalähirongi peatus jääb ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kontaktvööndi lähedusse jääb mitmeid haridusasutusi, samuti asub kontaktvööndi lähialal kuus lasteaeda.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi on planeeringupiirkond kujunemas linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.

Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Planeeritava ala hoonestamiseks ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Eesmärgiks oli kavandada alale erineva otstarbega hooned ja kujundada linnaruum, mida iseloomustavad märksõnad disain, inimlik mõõde, ööpäevaringne kasutus, otstarvetelt tasakaalus linnale iseloomulik tihe eluskeskkond. Detailplaneeringu koostamisel lähtuti esimese koha saanud võistlustööst.

Hoonestusalade määramisel on eesmärgiks rõhutada ja esile tuua ajaloolist hoonestust. Teiseks eesmärgiks kvartali kujundamisel on muuta see jalakäijatele mugavalt läbitavaks. Jalgteede planeerimisel arvestatakse jalakäijate liikumissuundi piirkonnas.

Ajalooliste paehoonete kõrvale kavandatakse avatud roheala, mis töötab ühtlasi ka inimesi ühendava väljakuna, kus saavad aset leida laadad, festivalid, pargikontserdid jms. Kvartali ajalooliste paehoonete vahele planeeritakse väiksemad väljakud ja platsid, millest igaüks kujuneb ümbritsevate vanade majade tõttu eriilmeliseks ja isikupäraseks. Parkimine nähakse ette peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

LVM Kinnisvara alustas uue korterelamu müüki Tallinna kesklinnas

19.05.2015 Tõnu Toompark

LVM Kinnisvara alustab täna Johani Maja korterite müüki.

Johani Maja, mis on saanud oma nime kinnistu endise omaniku Johannes Kreis’i järgi, saab olema arhitektuuriliseks sillaks Kitseküla möödunud sajandi alguse puitarhitektuuri ning tänapäevaste polüfunktsionaalsete hoonete vahel, tuues piirkonda kõrgust ja avarust, modernsust ja mastaapsust.

Tänava poole pööratud uhke fassaadiga hoone avab ennast sisekvartali suunas hoopis intiimse ja kodusemana, pakkudes oma elanikele privaatsust ja romantilisi vaateid 20. sajandi alguse puitarhitektuurile.

Kõrged elukorrused, avarad aknapinnad, ruumikad esikud, klassikaline tammeparkett, vannitubade sisustus ja katuseaiad teevad ühest korterist unistuste kodu.

Järgmisel suvel valmiv uus äri- ja korterelamu Pärnu maantee ja Alevi tänava nurgal (Pärnu mnt 126) on kavandatud kahe mahuna – Pärnu maantee pool kaheksa korrust ning Alevi tänava pool kolm korrust.

Esimesele kahele korrusele on kavandatud äripinnad ja hoonesisene parkla, kolmandale korrusele on planeeritud väiksemad äripinnad ja panipaigad. 4.-8. korrusel hakkab paiknema kokku 35 kahe- kuni neljatoalist korterit pindaladega 57,1 m² kuni 96,5 m². Sisehoovipoolsetel korteritel on rõdud või katuseaiad. Hoone ümbrus ja kinnistu haljastatakse, rajatakse laste mänguväljak.

Johani Maja arhitektid on Indrek Erm ja Emil Urbel, sisearhitekt Taso Mähar. Ehitustööd teostab Vilcon Ehitus, müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.

LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis ligi 1200 kinnisvaraobjekti.

Projekti koduleht www.lvm.ee/johanimaja