50 euroga kinnisvaraärisse: Eestis avati uutmoodi kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond

30.10.2014

EstateGuruEestis käivitati kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond Estateguru, kus tavainimesed ja ettevõtted saavad väikeste summadega käivitada kinnisvaraprojekte ja teenida oma investeeringult aastas 5 – 18 protsendilise tootluse.

Esimeste objektidena on võimalik investeerida näiteks uude elamuarendusse Viimsis, ärihoonesse Tallinnas ning rendikorteritesse Lasnamäel.

Estateguru asutaja ja partneri Marek Pärteli sõnul on EstateGuru eesmärk minna pankadest mööda ja viia kokku väikeinvestorid ning arendajad. “Tegemist on hooandja-laadse ühisrahastuse keskkonnaga, mis võimaldab era- ja juriidilistel isikutel investeerida kinnisvaraprojektidesse ja teenida igakuist korralikku intressi. Arendajad ja kinnisvara tagatisel laenajad saavad aga ligipääsu soodsatele laenuvõimalustele,” ütles Pärtel.

Marek Pärteli sõnul seisab eestlaste pangaarvetel ligi kuus miljardit eurot, mida sööb iga kuu pangaintressidest kordades kõrgem inflatsioon.

“Maailma üks kindlaim varaklass on kinnisvara, kuid sellesse on kõrge sisenemishinna tõttu tavainimesel keeruline raha paigutada, sest näiteks 1000 euroga ju midagi osta ei saa. Läbi Estateguru platvormi saavad kinnisvara tagatisel investeerida kõik, kel vähemalt 50 eurot vaba raha,” ütles Pärtel ja lisas, et portaalil on juba paarsada kasutajat ning investeeringu tegemine on lihtne ja võtab paar minutit.

„Üritame pakkuda erineva sisu ja mahuga investeerimisobjekte, et investoril oleks võimalik valida ja oma riske hajutada,“ märkis Pärtel ja lisas, et mujal maailmas on kinnisvara ühisrahastamine järjest populaarsem ning selle maht ületab tänavu 10 miljardi dollari piiri.

Kõik platvormi pakutavad investeerimisvõimalused on eelnevalt läbinud põhjaliku taustakontrolli nii tagatisvara väärtuse kui krediidikõlbulikkuse osas. EstateGuru keskkonnas tagatakse kõik laenud kinnisvara hüpoteegiga, mida hoiab investorite nimel sõltumatu tagatisagent.

Estateguru partnerid on suuremad Eesti kinnisvarafirmad. Estateguru meeskond koosneb pikaajalise kogemusega Eesti ja välismaa kinnisvara– ja finantsekspertidest. Portaali asutajate hulka kuuluvad teiste seas ka tänaseks Euroopa ühe juhtiva ühisrahastuskeskkonna Bondora esimesed investorid. EstateGuru eesmärk on järgmise aasta lõpuks saada rahastatud vähemalt 30 projekti.

Analüütik eluasemelaenude piirangutest: kinnisvaraturg on juba jahtumas

30.10.2014

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi hinnangul keskpanga kavandatavad eluasemelaenude piirangud olulisi muudatusi ei too ning nendega on jäädud hiljaks, sest Eesti kinnisvaraturg on juba jahtumas.

Eile teatas Eesti Pank, et kavatseb kehtestada 2015. aasta alguses kommertspankadele eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis vähendavad tulevikus laenubuumi tekkimise võimalust. Esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Teise nõude järgi võivad laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Toompark rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et teda valdasid keskpanga teadet lugedes kahetised tunded. “Kui konservatiivsemate laenutingimuste eesmärk oleks justkui buumi vältida, siis oleme hiljaks jäänud, sest täna on ikkagi Tallinna korteriturg jahtuma asunud – Tallinnas korterite tehingute arv langeb juba teist kvartalit järjest ja pole alust arvata, et see kolmandas kvartalis ka tõusule pöörduks. Mida meil siin jahutada on?” rääkis ta.

Teisest küljest ei ole kehtestatavad tingimused midagi sellist, mida pangad juba ise ei teeks. “Pangad on ka täna kahetises olukorras – ühest küljest tahavad nad väga laenu anda, sest raha ja hoiuseid on ning tahaks raha tööle panna, aga teisest küljest pangad ei anna raha valimatult välja, nagu 2005. kuni 2007. aastal,” selgitas analüütik, lisades, et täna annavad pangad laenu neile, kes seda ka tagasi maksma hakkavad.

Toompark märkis, et kui vaadata tingimusi täpsemalt, siis neis ei ole midagi sellist, mis võiksid laenu andmist pidurdada.

“Mis meil täna on teistmoodi? Täna võib saada 35-40 aastast laenu, aga piiri seadmine 30 aasta peale ei ole suur vahe. See 85 protsendise laenutagatise nõude puhul ei olnud päris selge, kas lisatagatisega oleks võimalik seda näitajat vähendada. Kui lisatagatise võimalus jääb, siis on ka selle poole pealt kõik tegelikult muutumatu,” arutles ta.

Tehingute arv on vähenenud tõusnud hindade tõttu

Toompargi sõnul on Tallinnas korteritehingute arv kaks kvartalit vähenenud – teises kvartalis 11% ja kolmandas 9% võrreldes aastataguse ajaga.

“Põhjus on eelkõige kõrgele kerkinud hinnad, mis tänaseks on seisma jäänud. Selge on see, et täna turg reguleerib ennast väga hästi ise ja mingit suurt sekkumist riigi või keskpanga poolt iseenesest vaja pole. Ikkagi hinnatase on see, mis on tehingute arvule piiri peale tõmmanud, kus nõudlus enam kätte ei saa,” selgitas ta.

Toimetas
Merili Nael

http://uudised.err.ee/v/majandus/cc384894-47ac-49fc-ba34-b4842d3356c6

Mustamäel avati linnaosa esimene Maxima XX supermarket

30.10.2014

MaximaMaxima avas neljapäeval Tallinnas Mustamäel linnaosa esimese Maxima XX supermarketi. Tammsaare tee 133 asuv kauplus läks maksma 2 miljonit eurot ja annab tööd üle 60 inimesele.

Maxima Eesti OÜ juhatuse esimehe Vaidotas Pacesa sõnul on mustamäelased seda mugavat ja avarat supermarketit linnaosa Maxima lähikaupluste kõrvale juba kaua oodanud. „Aprillis sulgesime seal paiknud Maxima X kodupoe ja alustasime kauplusehoone ümberehitust kaasaegseks supermarketiks, tänaseks on kauplus valmis,“ ütles Pacesa.

Kaubanduskeskus rajati Pacesa sõnul uuenenud Maxima brändikontseptsioonist lähtuvalt. “Uue poe müügisaal on avaram, kaupade paigutus mugavam ja käepärasem ning tootevalik mitmekesisem. Uues poes on uudne ka sisekujundus- ja valguslahendus,“ lausus ta.

Maxima investeeris uude kauplusesse üle 2 miljoni euro. Lisaks hoonele tehti korda ka kaupluse ümbruse infrastruktuur, samuti sai uue katte linnale kuuluv jalakäijate tee.

Tammsaare tee Maxima kaubanduskeskuse üldpind on 2050 ruutmeetrit, millest Maxima müügisaal võtab enda alla ligi 1350 ruutmeetrit. Kaupluse sortiment küünib 24 000 erineva tooteni. Supermarketis pakutakse suurt valikut kodumaiseid tooteid ja värskeid puu- ja köögivilju. Samuti pakutakse Maxima köögi värskeid liha-, kulinaaria- ja kondiitritooteid kaupluseketi oma tsehhidest. Tööd saab kaupluses üle 60 inimese.

Arco Vara: Kuidas vanemate äripindadega konkurentsis püsida?

30.10.2014

Kuna maksejõulised üürnikud kolivad pigem vanematelt pindadelt uuematele, peavad ärikinnisvara omanikud leiutama pidevalt nippe, kuidas säilitada oma atraktiivsust ja ligi meelitada uusi üürijaid.

Aktiivse büroohoonete arenduse ja heas asukohas olevate vanemate hoonete renoveerimise kontekstis on atraktiivsuse säilitamine eriti aktuaalne teema.

Hea tahtmise korral saab konkurentsis püsimiseks astuda mitmeid samme ning vanas hoones paiknemist üürnikele vastuvõetavamaks muuta. Näiteks, üürnike suurimaks probleemiks on sagelikõrged kommunaalkulud. Keskküttega majades tuleks seetõttu kontrollida ja seadistada katlamajad ning tasakaalustada küttesüsteemid. Kinnisvaraomanik võiks olemasolevate üürnikega kokkuleppel kaaluda ka hoone üleviimist ökonoomsemale küttele, kui see on vōimalik.

Suurte büroo- ja tootmispindade väljaüürimist lihtsustab ruumide poolitamine või jagamineväiksemateks osadeks. Kõige otsitumad büroopinnad jäävad vahemikku 30-100 ruutmeetrit. Kõige otsitum laopind on 100-300 ruutmeetri piirides.

Ettenägelik kinnisvaraomanik paigaldab hoonesse koostöös sidefirmaga ka väga kiiret internettivõimaldava ühenduse, mille kasutamise eest üürnikelt eraldi tasu ei võeta.

Parema esmamulje tekitab ärihoone sissepääsu värskendamine ja üldruumide valgustuse parandamine. Võimalusel tasub sisustada üks pind üldiseks nõupidamiste ruumiks ja teine puhkealaks. Nõupidamisruumis peaks olema laud, toolid, projektor ja tahvel, aga ka tehniline valmidus arvutite paigaldamiseks ning internet. Puhkenurga võiks sisustada pehme mööbli, madalama laua, kohvi- ja veeautomaadi ning steriilsele töökeskkonnale vaheldust pakkuvate toataimedega.

Praegustes turutingimustes peetakse juba üsna enesestmõistetavaks, et kinnisvaraomanik organiseerib üürniku soovil ruumide kaasajastamise või teist tooni värvimise ning varustab vajadusel ka soodsa büroomööbliga, kuna sageli ei jõua üürnikud oma põhiäri kõrvalt remondi- ega sisustusküsimustega tegelda. Kuidas ruumide kohandamise, kaasajastamise ja ülevärvimise kulusid jagada, on kokkuleppe küsimus, kuid tihedas konkurentsiolukorras saavad eelise need kinnisvaraomanikud, kes võtavad kulud kas osaliselt või täielikult enda kanda.

Põhiliseks argumendiks vanemate pindade väljaüürimisel jääb siiski üürihind, mis on uue pinna üürist umbes poole võrra soodsam. Suurema osa ettevõtete äritegevus ei eelda esindushoone kontorit ning neile oli ja on jätkuvalt oluline kulude kokkuhoid.

Kui mõned hooned või hoone korpused jäävad siiski päris tühjaks, on kütmise alternatiiviks hoone või hooneosa konserveerimine.

Priit-Martti Ojari, Arco Vara suurkliendihaldur

Kui Tallinna kesklinna uuemate kontorihoonete vakantsete pindade osakaal püsib tervikuna 2-5% vahel, siis B-klassi pindade vakantsus on suurenenud. Vanemate, keskusest kaugemate, halbade parkimis- ja ühistranspordivõimalustega büroohoonete vakantsus võib ületada Tallinnas isegi 25%.

Aktiivne büroopindade arendamine toob 2016. aastaks juurde vähemalt 70 000 ruutmeetrit uut kontoripinda, mis tähendab pakkumise olulist suurenemist ja valikuvõimaluse laienemist tagasihoidliku nõudluse tingimustes. Üürnikud saavutavad hinna ja -tingimuste läbirääkimisel üha suurema jõu.

Kui maailmamajanduse olukord, büroohoonete arendajate ja arenduste finantseerijate riskivalmidus püsib stabiilsena, täidetakse praegu ehitamisel olevad uued büroohooned pooleteise-kahe aastaga, kuid vanemate büroohoonete vakantsus suureneb.

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Elanike majanduslik kindlustunne oktoobris paranes

30.10.2014

EKI tarbijate kindlustunde  indikaator on oktoobris –5. See on 2 punkti parem kui eelmisel kuul ja püsib parem pikaajalisest keskmisest (–10). Kuuga paranesid inimeste ootused riigi ja pere majandusolukorra väljavaadete osas ning ja tööturu prognoos. Elanike säästuprognoos ei muutunud.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde
indikaator		 Pere majanduslik
olukord
12 kuu pärast
(saldo)		 Eesti majanduslik
olukord
12 kuu pärast
(saldo)		 Tööpuudus
järgneval
12 kuul
(saldo)		 Säästmine
järgneval
12 kuul
(saldo)
Pikaajaline keskmine -10 -1 4 14 -28
Oktoober 2013 -5 3 7 2 -26
August 2014 -4 3 -1 4 -15
September 2014 -7 4 -3 13 -17
Oktoober 2014 -5 5 2 10 -17

Oktoobris prognoosib 25% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 52% vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 14% pelgab halvenemist.

Riigi majandusarengu väljavaadete osas on elanike ootused küll alla pikaajalist keskmist, kuid paremad kui eelnevatel kuudel. 29% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 37% ootab olukorra püsimist ja 23% kardab halvenemist. Ebakindlus Venemaa kaubanduspiirangute võimaliku negatiivse mõju kohta on mõnevõrra taandunud.

Tarbijate inflatsiooniootused võrreldes septembriga natuke tõusid, kuid on endiselt pikaajalisest keskmisest oluliselt madalamal tasemel.

2014. aasta oktoobris oli tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –7.4 ja euroalal –11.1 ja kuuga eurooplaste kindlustunne natuke tõusis (vastavalt 0.6 ja 0.3 punkti).

Korteriühistute suurfoorumi fookuses on elamute renoveerimine

30.10.2014

Eesti Korteriühistute LiitLiivalaia 33) Eesti Korteriühistute XVII Foorumi pealkirjaga „Milline tulevik ootab Eesti korteriühistuvaldkonda aastani 2020?“

Suurfoorumile on end registreerinud üle 400 korteriühistu esindaja.

Seekord on teemadeks korterelamute rekonstrueerimise uus määrus ja nõuded toetuse taotlejale, korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamine, korteriühistuid puudutavad muudatused maksuvaldkonnas, energiaühistute loomine ja palju muud. Foorumil antakse üle auhinnad ka tänavuse korteriühistute konkursi võitjatele.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul huvitab ühistuid kõige enam rekonstrueerimisega seonduv. “Mõistagi läähevad meile kõigile korda korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlemise üldpõhimõtted ja suunad, sest EL struktuurivahenditest plaanitakse kortermajade rekonstrueerimiseks perioodil 2014-2020 suunata 102 miljonit krooni,” kõneles Mardi, kelle sõnul on riigi finantstugi elamute renoveerimisele ühistute jaoks elulise tähtsusega.

Meetme raames väljastatakse toetust ka audititele, projektidele, projektijuhtimisele ehk tehnilisele konsultandile, samuti taastuvenergiaseadmete paigaldamisele. “Riikliku toetust saab taotleda kas 15, 25 ja 40, projekti koostamise ja omanikujärelevalve toetust saab taotleda kuni 50%. Räägime foorumil näiteks sellest, millised on 40% toetuse võimalikud tehnilised lahendused,” vahendas Mardi.

Kinnisvarakool: koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub 19-11-2014

30.10.2014

Margus MändmetsKinnisvarakoolituse “Kinnisvaraprojekti juhtimine” eesmärk on anda praktilised nõuanded ja soovitused kinnisvaraprojektide, arendusprojektide juhtimiseks. Lektoriks on pikaajalise kogemusega projektijuht Margus Mändmets.

Koolitus annab osalejatele teadmised arendusprojektidest ja -protsessidest, arusaamise, milliseid tegevusi tuleb teha ja millisel ajal, oskuse optimeerida ajagraafikuid, et vältida arendusprotsessi venimist “lõpmatuseni”. Räägitakse ka arendusprojekti juhtimise karidest ning antakse nõuandeid, kuidas probleeme vältida.

Koolitus on suunatud:

  • kinnisvaraarendajatele, kes vajavad oskusteavet ja teist vaatenurka, kuidas kinnisvara arendusprojekti edukalt algusest lõpuni viia,
  • maakleritele, kes müüvad ehitusjärgus kinnisvaraobjekte või ehituskrunte ja vajavad teadmisi, et klienti paremini teenindada.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub kolmapäeval 19/11/2014 kell 14:00-17:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tallinna Linnavalitsus eraldas Haabersti Linnaosa Valitsusele endise koolihoone lammutamisprojekti tellimiseks 3000 eurot

30.10.2014

TallinnTallinna Linnavalitsuse eraldas reservfondist Haabersti Linnaosa Valitsusele 3000 eurot Õismäe tee 130 kinnistul asuva endise koolihoone lammutusprojekti tellimiseks.

Õismäe tee 130 koolimaja võeti kasutusele 1977. Aastal. Alates 2011. aastast seisab endine koolihoone tühjalt. Hoones on nüüdseks välja lülitatud küte, vesi ja elekter. 2013. aasta sügisel lõhuti täielikult hoone tehnilise valve süsteem. Haabersti Linnaosa Valitsus taastas süsteemi uuesti, kuid 2014. aasta kevadel lõhuti see uuesti. Samuti lõhkusid vandaalid täielikult hoone elektrisüsteemi, mille tagajärjel oli tehnilise valve taastamine võimatu. Lisaks sissemurdmistele ja vandaalitsemistele on 2014. aastal sagenenud süütamised – koolihoone on käesoleva aasta algusest põlenud 40 korda.

Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgensoni sõnul sulges Haabersti Linnaosa Valitsus koolihoone välisseinas olevad akna- ja ukseavad, samuti paigaldati hoone sisehoovidesse piirdeaiad. „Avade sulgemine ja piirdeaedade paigaldamise tulemusel vähenesid oluliselt vandaalitsemised ning süütamised hoones, kuna sissepääs endisesse koolihoonesse on kõrvalistel isikutel raskendatud. Kuid sellest hoolimata on jätkunud ründed Õismäe tee 130 koolihoone vastu. Süütamiste ja vandaalitsemiste tagajärjel muutub endine koolihoone järjest ohtlikumaks nii objektil ebaseaduslikult viibivatele isikutele kui ka päästjatele ja politseinikele,“ ütles Jürgenson.

„Käesolevaks ajaks on selge, et hoonet ei ole võimalik mõistlike kuludega renoveerida. Tulekahjud ning kustutusvesi on hoone konstruktsioone kahjustanud ning otstarbekas on hoone lammutada. Samuti on nurjunud läbirääkimised isikutega, kes varasemalt olid huvitatud hoone renoveerimisest ja uuesti kasutusele võtmisest,“ lisas Jürgenson.

Homme alustatakse 23 miljonit eurot maksva Mustamäe Keskuse ehitustöid

29.10.2014

Homme alustatakse Tallinnas 23 miljonit eurot maksva Mustamäe Keskuse ehitustöid, et järgmise aasta lõpus avada Tammsaare tee ääres Baltimaade moodsaima kobarkinoga vabaaja- ja kaubanduskeskus.

Mustamäe Keskuse juhatuse liikme Hannes Raagi sõnul on uuest keskusest plaanis luua midagi enamat kui lihtsalt kaubanduskeskus. “Tahame Mustamäe Keskusest kujundada kohalikele elanikele meeldiva kokkusaamiskoha, kus saab lisaks ostlemisele nautida filme Baltimaade moodsaimas kobarkinos, einestada mitmekesist valikut pakkuvates restoranides ning käia spordisaalis energiat ammutamas,” kommenteeris Raag.

“Et Mustamäel on taolise projekti jaoks ruumi kinnitab asjaolu, et kuigi me pole veel ehitustöödega alustanud, on tänaseks 90% keskuse pinnast juba rendilepingutega kaetud,” lisas Raag. Mustamäe Keskuse olulisemateks rentnikeks on Rimi, Apollo kobarkino ning spordikeskus MyFitness. Keskuse kahel korrusel ligi 2500 ruutmeetril hakkavad asuma erinevad toidukohad.

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda sõnul on uus kaubandus- ja vabaajakeskus Mustamäele väga vajalik. “Eriliselt hea meel on selle üle, et lõpuks saab meie linnaosa esimese kaasaegse vabaajakeskuse. Näitasid ju mitmed linnaosas läbi viidud küsitlused, et kõige rohkem soovivad mustamäelased kino. Nüüd see unistus lõpuks täitub. Usun, et moodsa keskuse rajamine rikastab kindlasti mitte ainult Mustamäe, vaid ka meie naabrite, Kristiine, Õismäe ja Nõmme elanike kultuurielu,” kommenteeris Kalda.

Sel nädalal sõlmis Mustamäe Keskus projekti rahastamiseks Swedbankiga laenulepingu. Swedbanki kinnisvara osakonna juhi Ero Viigi sõnul ei leia täna edukates kaubanduskeskustes naljalt tühja rendipinda kuna kaupmeeste huvi sobiliku müügipinna vastu on püsinud juba pikemat aega väga suur. “Usun, et uudne ja omanäoline rajatav Mustamäe Keskus eristub selgelt seni ehitatud kaubanduskeskustest ning saab olema edukas pidevalt muutuval kaubanduspindade turul,“ sõnas Ero Viik. “Hoolimata konkurentsitihedast keskkonnast, on Swedbank alati valmis finantseerima projekte, millel on turul selged konkurentsieelised,“ lisas Viik.

Mustamäe Keskuse ehitajateks on OÜ Astlanda Ehitus ja Eventus Ehitus OÜ. Keskus rajatakse Tammsaare tee äärde, Sõpruse puiestee ja Mustamäe tee vahelisele alale. Keskuse 13 000 ruutmeetrisest pinnast läheb ligi pool kino ja teiste vaba aja veetmise võimaluste tarbeks. Keskuse ehitustööd lõppevad järgmise aasta detsembris.

Olümpia hotelli naabrusse kavandatakse kõrghoonet

29.10.2014

TallinnTallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18) saab 12.-18. novembrini tutvuda Olümpia hotelli naabrusse kõrghoone kavandamise eesmärgil algatatud Lennuki, Liivalaia, A. Lauteri ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneeringu eskiisiga.

Avalikule väljapanekule järgnev detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 19. novembril kell 14 Nunne 18 suures saalis.

Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 esmaspäeval 8.15 – 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 – 17.00 ning reedel 8.15 – 16.00.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/ (Internet Exploreri vahendusel).

Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 15. oktoobril 2014.

Kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,98 ha. Detailplaneeringuga moodustatavale krundile soovitakse ehitada kuni 33-korruseline eluruumidega ärihoone. Ühtlasi täpsustatakse detailplaneeringuga Liivalaia tn 39, Liivalaia tn 41 ja Liivalaia tn 43 kinnistute vahelisi piire ning määratakse planeeritaval alal asuvate hoonete rekonstrueerimise või laiendamise ulatus ja tingimused.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi äri- ja elamumaa sihtotstarbega Lennuki tn 22// Maakri tn 29 kinnistu omanik Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Algatamisettepanek on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohaselt jääb planeeringuala Maakri kõrghoonete piirkonna 6. kvartalisse, kuhu kavandatavate hoonete lubatud suurim absoluutkõrgus on 130 meetrit, mis vastab algatatava detailplaneeringuga kavandatavale.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on eskiisi koostanud K-Projekt AS. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, K-Projekt AS ja OÜ Kiriku Varahaldus sõlmisid 18. juunil 2014 planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu.

Detailplaneeringu algatamisega kaasneb ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis tuleb läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi.

Kultuurikatla piirkonna detailplaneeringu avalik arutelu

29.10.2014

TallinnPõhja-Tallinna Valitsuse saalis (Niine tn 2) toimub 11. novembril kell 15 avalik arutelu Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks.

Avaliku arutelu korraldavad Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering oli täiendaval avalikul väljapanekul 3.-30. septembrini.

Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering on kavas kehtestada, jättes osaliselt välja planeeritava ala kaguosa, sh Põhja pst 33 kinnistu. Algselt oli planeeritud ala suurus 11,21 ha, detailplaneering on kavas kehtestada 7,01 ha suurusel alal.

Detailplaneeringut on muudetud võrreldes vastuvõetud lahendusega Põhja pst 35 kinnistu osas. Kinnistust on ette nähtud moodustada kaks hoonestatavat krunti varasema ühe hoonestatava krundi asemel. Neist üks on planeeritud ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone tarvis, teisele saab ehitada kuni 5-korruselised ärihooned. Lisaks on detailplaneeringut korrigeeritud, arvestades varem korraldatud avalike väljapanekute ja arutelude tulemustega.

Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonisega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/. Täiendav info telefonil 645 7003.

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 34,2%

29.10.2014

KredexKolmandas kvartalis väljastasid pangad 488 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 27,1 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 18,2%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 34,2%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kolmandas kvartalis keskmisena 12% (2013. a. III kv 10,6%).

Kolmanda kvartali lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 33,5 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas kolmandas kvartalis 231 noort peret 1,7 mln euro ulatuses, 251 noort spetsialisti 2,2 mln euro ulatuses ning 6 veterani 48 180 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli kolmandas kvartalis 55 156 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (35%), Harjumaal (16%) ja Tartus (7,3%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Hiiumaal (0,4%), Valgamaal (0,6%) ja Põlvamaal (0,8%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (78%) ning elamu ostuks (21%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast, alates millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 23 256 leibkonda, kellest 13 844 on noored pered, 9333 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning 17 veterani.

Eesti Pank plaanib kehtestada eluasemelaenude andmise nõuded

29.10.2014

Eesti Pank kavatseb kehtestada 2015. aasta alguses kommertspankadele  eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.

Esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.

Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.

Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on eluasemelaenude nõuded keskpanga ennetav samm, et ära hoida laenubuumi riski tulevikus. “Tegu on osaliselt õppetunniga eelmisest laenubuumist, kus sellised tööriistad oleks võinud laenukasvu hoogu pidurdada ja buumijärgset kriisi pehmendada.”

Eluasemelaenude nõuded kaitsevad Eesti finantssüsteemi riskide eest, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal liigselt riske võtta, ütles Hansson. “Laenubuumi kogemuse taustal võib öelda, et eluasemelaenude nõuded kaitsevad ka laenuvõtjat, sest hoiavad ülekuumenenud turul ära tehingud, mis majanduslanguse korral tähendaks probleeme laenumaksete tasumisel.”

Kommertspankade praegused sisereeglid eluasemelaenude väljastamisel suures osas  vastavad keskpanga plaanitavatele nõuetele ja enamus laene väljastatakse märksa konservatiivsematel tingimustel. Eesti Panga plaanitavad nõuded ei muuda seega eluasemelaenude andmise tingimusi praegusest karmimaks.

Eesti Pank plaanib kehtestada nõuded kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon.

Plaani kohaselt on kommertspankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude mahust. Erandid on mõeldud juhuks, kui laenuvõtjal on näiteks väga hea maksevõime või tagatis.

Eesti Pank plaanib jõustada eluasemelaenude nõuded 2015. aasta alguses. Keskpank tutvustab nõuete arvutamise tehnilisi detaile kommertspankadele selle aasta novembris.

Nõue Maksimaalne lubatud määr
Eluasemelaenu tagatuse piirmäär
eluasemelaenu summa ja tagatiseks seatud kinnisasja väärtuse suhtarvu piirmäär		 85%*
Laenumaksete piirmäär
laenuvõtja kõikide laenukohustuste põhiosa- ja intressimaksete summa ja tema netosissetuleku suhtarvu piirmäär		 50%
Eluasemelaenu maksimaalne tähtaeg 30 aastat
* KredExi käendusega eluasemelaenude puhul on eluasemelaenu tagatuse piirmäär 90%
Lubatud erandid: kuni 15% kuu jooksul antud laenude kogumahust võib anda piirmäärasid ületavate tingimustega

Taust

Millised teised riigid on seadnud eluaselaenude andmisele sarnaseid nõudeid?

Eluasemelaenu tagatuse (loan-to-value, LTV) piirmäär ehk nõue, mis määrab, kui suurt osa soetatava eluaseme maksumusest laenuvõtja võib laenurahaga finantseerida, on kogu maailmas üks enim kasutatavaid meetmeid laenukasvu riski vähendamiseks. Eesti lähiriikides on LTV piirmäär hetkel samasugusel 85% tasemel kehtestatud Rootsis, Norras ja Leedus. Laenumaksete piirmäär (debt service-to-income, DSTI) on Euroopas mõnevõrra vähem levinud, kuid siiski näiteks Leedus kasutusel juba 2011. aastast ning 2014. aasta septembrist juurutatud ka Ungaris. Viimase aasta jooksul on laenusumma ja sissetuleku suhte piirmäär kehtestatud USAs ja Suurbritannias ning kavandamisel on see Iirimaal.

Üldiselt hinnatakse laenutingimustele suunatud nõuete kasutegurit laenubuumi ohjamisel suhteliselt suureks, sest nende vahendite mõju laenu andmisele on vahetum võrreldes pankade kapitalinõuete tõstmisega.

Kas eluasemelaenude nõuded piiravad tulevikus noorte perede kodu rajamise võimalust?

Endiselt jääb noortel peredel võimalus vähendada eluasemelaenu omafinantseeringu summat 10 protsendini, kui laen võetakse Kredexi käendusega (ehk eluasemelaenu tagatuse piirmäär on sellisel juhul 90%). Antud nõuded kehtivad kõigile laenuvõtjatele ja seetõttu ei ole noored pered erandlikus olukorras. Lisaks tasuks silmas pidada, et nõuded kaitsevad laenuvõtjat liigsete riskide võtmise eest.

Miks kehtestab Eesti Pank eluasemelaenude nõuded, kas kommertspankades on need riskid maandamata?

Pangad on oma sisereeglites need nõuded juba määratlenud, seejuures märksa suurema detailsuse astmega. Laenuriskide juhtimise roll jääb ka edaspidi kommertspankade kanda. Eesti Panga nõuded loovad neile reeglitele kogu turu jaoks täiendavad raamid, mis võivad sõltuvalt laenu- ja kinnisvaraturu tsüklist muutuda. Täiendavad raamid on mõeldudjuhuks, kui kiire laenukasvu perioodil juhtuvad turuosa säilitamise nimel konkureerivad pangad liigselt riske võtma.

Viimane laenubuum ja sellele järgnenud kriisist saadud kogemus näitas, et üksikute pankade tasandil tehtud otsused võivad süsteemi jaoks tervikuna tähendada olulist riskide kuhjumist. Seega on vajalik arvestada riske kogu finantssüsteemi seisukohalt ning vajadusel astuda samme nende riskide juhtimiseks. Seda n.ö makrofinantsjärelevalve asutuse rolli täidab Eestis Eesti Pank, kes hindab ja tegeleb finantssüsteemi kui terviku stabiilsust ohustavate riskidega. Finantsstabiilsus tähendab seda, et pangad on tugevad ja usaldusväärsed ning neil on võime halvematel aegadel hakkama saada.

Miks on vaja anda pankadele täiendavat paindlikkust reeglite rakendamisel?

Finantsstabiilsuse seisukohalt on lisaks riskide ennetamisele tähtis ka laenuturu tõhus ja läbipaistev toimimine, mistõttu erandlikel juhtudel piirmäärade ületamise lubamine võib mõjuda finantssüsteemi toimimisele positiivselt.

Riskihinnangust lähtuv erandite kasutamine on panga enda määratleda. See võib põhineda näiteks laenuvõtja maksevõime tugevusel ja kestlikkusel, tagatise kvaliteedil või muudel asjaoludel.

Kas LTV arvutuses loevad ka lisatagatised?

Eesti Panga ettepaneku järgi peab eluasemelaenu tagatiseks olema laenuga soetatavale eluasemele seatud hüpoteek. LTV arvutusse võib kaasata  ka lisatagatisi, kuid ainult sellisel juhul, kui nendeks on kinnisasja hüpoteegid.

Milline sissetulek võetakse aluseks DSTI suhtarvu arvutamisel?

DSTI suhtarvu arvutustes kasutatud laenuvõtja igakuine netosissetulek peab olema regulaarne ja tõendatud. Oluline on, et sissetuleku laekumine oleks kestlik, seejuures kestlikkuse hindamisel on üheks oluliseks sisendinfoks sissetuleku varasem laekumine. Kuna iga laenuotsus on erinev, siis konkreetse ajavahemiku sissetuleku laekumise ja tõendamise nõuded määravad pangad ise, vastavalt oma sisereeglitele. Sisereeglite olemasolu ja piisavust hindab Finantsinspektsioon vastavalt inspektsiooni poolt kehtestatud „Vastutustundliku laenamise nõuete“ soovituslikule juhendile.

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks soetada korter äärelinna või kesklinna?

29.10.2014

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui üürileandja kaasub osta väljaüürimiseks üürikorterit kesklinna, äärelinna ja muude piirkondade vahel, võiks ta kaaluda järgmisi tegureid. Kesklinna korterite üürihinnad on kallimad, seetõttu on nende nõudlus väiksem.

Praktika näitab ka, et kesklinna üürilepingud on lühemaajalised, kui äärelinnas. Sellele lisaks on kesklinna üürikorterite omavaheline konkurents kõige suurem.

Äärelinna odavamate korterite puhul on nõudlus suurem ja neid on võimalik lihtsamini ja kiiremini välja üürida. See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille omanik peab ise oma taskust kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad sama hinna puhul pigem kesklinna suunas liikuda.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterit hõlpsam müüa.

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest kinnisvaraturu osaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Tallinna korteriturul hakkab müük vaibuma

28.10.2014

Kinnisvaravaldkonda iseloomustab ülekuumenemine, kus suure osakaaluga Tallinna korteriturg on jõudnud lähemale varasemale nõudlusele, pakkumiste arvu suurenemistest vaatamata jäävad tarbijad ettevaatlikuks, piieldes kvaliteetsemaid võimalusi, kirjutab Äripäev.

Kinnisvarafirmade kindlustunne on negatiivne ja seda eelkõige viimasel kolmel kuul müügi pidurdumise ja kehvema nõudluse tõttu.

Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktori Marje Josingu sõnul on kinnisvaras tegelikult natuke ülekuumenemist. Kiire hinna- ja pakkumiste tõus on muutnud osa tarbijaid ettevaatlikuks, mistõttu ei osteta nii aktiivselt. Selline muutus on kui korrektsioon kiires kasvus. “Usun, et lähikuud on kinnisvaras rahulikud ja mitte nii aktiivsed,” ütles Josing.

Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ütles, et kinnisvarast huvituv auditoorium on pikki aastaid harjunud sellega, et turg kihutab korraliku nn Ameerika raudtee stiilis üles ja alla, kuid 2014. aasta lõpuks oleme kõige tõenäolisema stsenaariumi järgi jõudnud seisaku perioodi, mis võib kesta isegi aastaid. “Seisak ei ole siinkohal mainitud negatiivse alatooniga, sest näiteks 600–700 korteriomandi tehingut kuus Tallinnas hoiab turu piisavalt terve, kus ostjate ja müüjate huvid ning võimalused on piisavalt tasakaalus,” sõnas Reino.

Reino sõnul on kinnisvaraturg traditsiooniliselt aasta lõpus olnud aktiivne, millele järgneb kerge nõksak allapoole jaanuaris. Tema teatel pole põhjust arvata, et ka sellel aastal nõudlus kukub novembris ja detsembris oluliselt võrreldes näiteks septembri tulemustega. “Ja teistpidi, kui “jõuluks koju” ostude tulemusena statistiline kasv ka tuleb, siis ainult selleks, et stabiliseeruda uuesti aasta alguses,” lausus Reino.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
1 2 3 … 1,181 1,182 1,183 … 1,573 1,574 1,575