Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Riigi toel tehakse korda 1000 kortermaja

23.01.2015 Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja taristuminister Urve Palo saatis kooskõlastusringile korterelamute rekonstrueerimise toetuse tingimused kinnitava määruse eelnõu, mille kohaselt on korteriühistutel võimalik saada maja kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge.

Kokku plaanib riik järgmistel aastatel toetada tuhande korterelamu renoveerimist, investeerides selleks 102 miljonit eurot.

„Lõviosa Eesti kortermaju on ehitatud ajal, mil energiasäästule ei pööratud tähelepanu. Seetõttu on kommunaalkulud kõrged ning eluasemele kulub tähelepanuväärne osa perekonna sissetulekust,“ ütles Urve Palo. „Toetades elanikke majade kordategemisel aitab riik kaasa sellele, et inimestele jääks pärast hädavajalike kulude tasumist rohkem raha kätte. Kutsun korteriühistuid kindlasti toetust taotlema.“

Eelnõu järgi hakatakse rekonstrueerimistoetust andma kolmes osakaalus – 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutavast energiasäästust ja tehtavatest töödest. Erandina on 10 protsendi võrra suuremad Ida-Viru maakonnas paiknevate elamute rekonstrueerimistöödeks antava toetuse osakaalud. Lisaks toetatakse 50% ulatuses ehitusprojektide koostamise, tehnilise konsultandi teenuse ja omanikujärelevalve teenuse kulusid.

Eelmisel perioodil oli suurim toetuse määr 35%. Suurem toetus tähendab seda, et ka ootused projektide tulemustele ja ettevõetavate tööde mahtudele on mõnevõrra tõusnud. Kuna praegune renoveerimise praktika on näidanud tõsiseid puudujääke just korterite ventilatsiooniga, on kõikidele toetuste tasemetele määratud ka miinimumnõuded ventilatsioonile.

Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Korterelamute rekonstrueerimise toetust hakkab välja andma SA KredEx, kes teavitab taotluste vastuvõtmise alustamisest eraldi. Juba on toimumas maakonnatuurid, kus huvilistele tutvustatakse toetuse saamise tingimusi ning vastatakse tekkinud küsimustele. Lisainfo: http://www.kredex.ee/korteriuhistu/korteriuhistu-toetused/rekonstrueerimise-toetus/

Määruse eelnõuga saab tutvuda Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a8f69db9-213b-4314-87df-4f8fce700ef5

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Riigi Kinnisvara AS kolib Tallinna kontorid kokku

23.01.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara / RKAS Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koondab Tallinna kontorid ühte majja ning alates 26. jaanaurist asub ettevõtte Lelle tänav 24 vastvalminud ärihoones.

RKASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on ettevõtte töömaht viimastel aastatel jõudsasti kasvanud ja seni eri paigus asuvate struktuuriüksuste ühe katuse alla viimine on organisatsiooni edasist arengut silmas pidades loogiline samm.

RKASi uues asukohas on ettevõtte kasutuses neli korrust kogupinnaga ligi 2000 ruutmeetrit.

Bürooruumide kasutamiseks on sõlmitud 5-aasta pikkune üürileping osaühinguga Järvevana Kvartal I. Üürpind leiti avaliku konkurssi teel.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinn võõrustab „nutikate tulevikulinnade“ kongressi

23.01.2015 Tallinn.ee

Tallinn 25.-27. jaanuaril 2015 korraldavad Tallinna linn ja Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon INTA 38. ülemaailmse kongressi “Nutikad tulevikulinnad. Territoriaalne, sotsiaalne ja tehnoloogiline innovatsioon“, millel osalevad ligi 200 erinevate valdkondade tippspetsialisti 25 riigist.

Maailma rahvastiku kasv, linnastute kontrollimatu suurenemine ja omavaheline konkurents majanduseeliste nimel on toonud linnadele kaasa vajaduse olla nutikas ja innovaatiline. Linnades elab täna ligi 50% maailma elanikest ning kui see protsess sama tempoga jätkub, elab üle 70% inimesest linnades juba 2050.aastal. See omakorda toob kaasa uute linnade tekke ja olemasolevate linnastute suurenemise, eriti Aasias ning Lõuna-Ameerikas.

Seekordne INTA kongress keskendubki diskussioonile nutikate tulevikulinnade arengustrateegiate üle ning kõrgtehnoloogiate mõjule ökosüsteemidele.

INTA peasekretär Michel Sudarskise sõnul võttis organisatsioon vastu Tallinna linnapea Edgar Savisaare kutse korraldada rahvusvahelist kongressi Eesti pealinnas just sellepärast, et Tallinn on tuntud maailmas ühe innovatiivsema linnana ja reitingutabelis esimese kümne hulgas. „Kongress annab meile võimaluse analüüsida innovatsiooniprotsessi erinevates linnades, võttes üheks näiteks ka Eesti pealinna, ning kõrvutada erinevates maailma linnades lähenemist mõistele „nutikas linn“.

Tallinna linnapea sõnul on INTA ülemaailmne kongress üritus, mille taolist pole Eestis veel korraldatud. „See on tunnustus uuenduslikule Tallinnale, sest „nutikas linn“ on parim vahend ohjeldamaks linnastumisega kaasnevat ülerahvastatust, looduskeskkonna hävimist, vaesust ja sellega kaasnevat madalat elukvaliteeti,“ arvab INTA asepresident Edgar Savisaar. „See ei ole ainult kaasaegseid tehnoloogiaid kasutav süsteem, uuenduslik peab olema ka sotsiaalsete ja ruumiliste valdkondade areng.“

Kongressi avasündmuseks on INTA pühapäeval Tallinna Raekojas toimuv Ülemaailmne Linnaarengu Nõukoda, kus poliitikud, ettevõtjad ja eksperdid üle maailma diskuteerivad tänaste linnaarengu väljakutsete teemal. Kongressi põhiprogramm algab 26. jaanuari hommikul kohtkülastustega tutvumaks Tallinnas ja Eestis rakendatud ja väljatöötatud e-teenuste, linnaplaneerimise ja transpordilahendustega. Külastatakse Ülemiste Smart City’t, Tehnopoli ja tehakse proovisõit Tallinna uue trammiga. 27. jaanuaril toimuvad lisaks kõrgetasemelistele akadeemilistele ettekannetele ka töötoad ja sessioonid praktikutele, milles käsitletakse nutikate lahenduste rakendamist metropolides.

Kongressi ametlikud töökeeled on inglise ja prantsuse keel. Tallinna linn tagab kongressi plenaaristungitel ka eestikeelse tõlke.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinna muusika- ja balletikooli jaoks kehtestati planeering

23.01.2015 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna linnavolikogu kehtestatud detailplaneeringu järgi on võimalik rajada kesklinna hooned muusika- ja balletikoolile.

Pärnu mnt 59 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kohaselt soovib haridus- ja teadusministeerium rajada muusikaõppeasutuste kompleksi, kuhu saavad nüüdisaegsed ruumid Tallinna Muusikakeskkool, G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Tallinna Balletikool. Koolide praegused viletsas seisus hooned ei vasta muusika- ja tantsuõpetamise vajadustele.

„Detailplaneeringualale kavandatud uus õppehoone võimaldab ühendada linnas hajusalt paiknevad muusika- ja balletiõppeasutused ühte kompleksi,“ ütles abilinnapea Taavi Aas. „Paranevad õpilaste ja õppejõudude töötingimused.“

Õppehoone paiknemine kesklinna kultuuriasutuste ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia läheduses võimaldab mugavalt kasutada praktikabaase, kaasata õppetöösse tegevmuusikuid ja tantsijaid ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõude. Õppehoonesse rajatavaid saale on võimalik kasutada avalike muusika- ja tantsuürituste korraldamiseks.

Krundi hoonestamiseks korraldati arhitektuurivõistlus, mille alusel on detailplaneeringus määratud kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus. Planeeritud maa-ala asub kesklinnas ühe olulisema liiklussõlme, Pärnu maantee ja Liivalaia tänava ristmiku läheduses. Hoonestus on kavandatud Pärnu maanteest kaugemale kui praegu Pärnu mnt 59 krundil asuv ühiselamu.

Detailplaneering sätestab ehitusõiguse Liivalaia tn 2 // Pärnu mnt 57 kinnistul asuva koolihoone laiendamiseks ning Pärnu mnt 59 krundile kuni neljast hoonest koosneva ja kuni kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega õppekompleksi ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. 2011. aastal korraldati rahvusvaheline ideekonkurss koolikompleksi parima arhitektuurse lahenduse saamiseks. Konkursi võitis Atelier Thomas Pucher ZT GmbH töö „Vaikuse aed”.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: RAAMATUTE MUST MÜÜK 23-25/01/2015

23.01.2015 Tõnu Toompark

Ainult sellel nädalavahetusel Kinnisvarakooli raamatupoes MUST MÜÜK.

KÕIK Kinnisvarakooli käsiraamatud -20%.

Ostu vormistamisel Kinnisvarakooli veebipoes kirjuta kupongi väljale “MUSTMÜÜK” (ilma jutumärkideta).

Soodsalt saad soetada järgmised raamatud:

Ja nagu ikka – transpordikulu maksame Teie eest ise.

Uuri lähemalt Kinnisvarakooli raamatupoest ja ära unusta sooduskoodi “MUSTMÜÜK“.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nõuanded koduostjale: Kas osta või üürida?

23.01.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmine on enamasti inimese elu kõige suurem rahaline tehing. Seetõttu ei tohiks sellesse pealiskaudselt suhtuda. Uue kodu otsingutega alustamisel võiks kõige esimese asjana enda jaoks läbi arutada, kas uus kodu osta või hoopis võtta üürile.

Ei saa öelda, et plaanides kodu omada või üürida, on üks valikutest teisest alati parem. Kodu omamisel on ühed eelised, üürimisel teised. Järgnevalt käsitleme tegureid, mida kodu ostmise või üürilevõtmise juures kaaluda.

Piirkonnas elamise aeg

Kolides teise linna õppima või ajutiselt tööle, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürile võtta. Kinnisvaratehingu kulud ehk notari tasud, riigilõivud, maakleritasud ja loomulikult ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu aastaks-paariks kodu ostmine end finantsmajanduslikult ära. Otsestele kinnisvara ostukuludele lisanduvad väga sageli kulutused kolimisele, sisustusele.

Koduostu tasub planeerida, kui piirkonnas elamise ajaline kestus on viis ja rohkem aastat. Lühemate perioodide puhul tasub pigem mõelda üürimisele.

Perekonnaseis ja elukaar

Kodu ostmise oluline kriteerium on selle suurus. Kui perekonna suurus on muutumas – kedagi on juurde tulemas või hoopis lahkumas, tasub põhjalikult järele mõelda, kas on mõttekas osta näiteks ühetoalist korterit teadmise juures, et peatselt on pere juurdekasvu loota ning see tähendab vähemalt ühe lisatoa vajadust.

Töökoht, tarbitavad teenused

Töökoha asukohal ja igapäevases elus tarbitavatel teenustel on koduostu või üürimise valiku juures oma roll. Kodu asukoht ei peaks olema töökohast liiga kaugel. Vastasel korral kulub liiga suur hulk aega, raha ja energiat kodu ja töökoha vahet sõitmisele.

Rahaline seis

Veel kord tasub mainida, et kodu ost on enamasti inimese kõige suurem ost eluea jooksul. Kui raha ei ole ja laenuvõimekust samuti mitte, on otsuse tegemine lihtne – kodu osta ei saa, see tuleb üürida. Loodetavasti üürimise jaoks sissetulekust ikka piisab.

Oma on oma

Omaniku kodutunne on kindel. Nii kaua, kui ta näiteks ühistu või panga ees võlgu ei jää, ei ähvarda teda kodust ilmajäämine. Eesti üüriturg aga paraku sellist kindlust ei paku. Eesti üürileandjad muutuvad küll järjest professionaalsemaks ja üürilepingud aina pikemaks, kuid ükski üürileandja ei paku sajaprotsendilist kindlustunnet, et inimene saab ühes korteris aastakümneid üürnik olla.

Üürikorter tagab liikumisvabaduse

Tavaliselt sõlmitakse Eestis üürilepingud aastaks või sootuks tähtajatult. Nii on üürikorteri vaieldamatu eelis selles, et üürilepingu lõppemisel on lihtne võimalus üks eluase jätta ja kolida järgmisele sobivamale – olgu selleks sobivamaks väiksem või suurem, kallim või odavam pind.

Majanduslikud põhjendused

Sageli korratakse tüütuseni mantrat, et kinnisvara väärtuse panevad paika kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. Eluaseme soetamise puhul on otsuse määravaks teguriks enamasti hind, olgu selleks siis ostuhind või üürihind.

Enamasti ei valitse turul tasakaalu. See tähendab, et ühel ajamomendil on finantsmajanduslikult mõistlikum kinnisvara osta, teisel kasulikum üürida.

Kodu ost kui säästmine

Tihtipeale soovitakse koduostu vaadelda kui investeeringut. Pigem on kodu ostmine ikkagi tarbimiskulu, kuid sel on siiski juures väike säästmise moment. Laenumakseid tehes tagastab koduostja igakuiselt väikese osa laenu põhiosast ehk ostab samm-sammult oma eluaset välja. Laenu tagasimaksmise järel on koduostja laenuvaba kinnisvara omanik.

Maksusoodustused

Riik pakub maamaksu, eluasemelaenu intresside ja eluaseme müügiga seonduvaid maksusoodustusi just kinnisvaraomanikele, mitte üürnikele.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.

Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ülemiste Citys sai valmis linnaku esimene parkimismaja

22.01.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste Citys avati täna pidulikult linnaku esimene parkimismaja. Kuuekorruselises hoones on ca 8500 m² pinda ning seal jagub kohti 281 autole. Technopolis Ülemiste AS investeeris objekti kokku 2,9 miljonit eurot.

„Parkimismaja on Ülemiste City infrastruktuuri jaoks väga oodatud ja vajalik projekt,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Kuna piirkonna töötajate arv on viimase aastaga hüppeliselt kasvanud ning septembris valmib juba uus 13-korruseline büroohoone, mis täitub uute asukatega, aitab parkimismaja valmimine parkimiskohtade nappust oluliselt leevendada. Ühtlasi toob see stabiilsust olukordades, kus vanade hoonete lammutamise või uute ehitamise tõttu on meil vaja maapinnal parkimiskorraldust ümber suunata. Usun, et parkimine muutub tänasest linnakus selgemaks ja mugavamaks.“

„Valminud parkimismaja oli Nordecon Betoonile oluliseks ja huvitavaks ehitusobjektiks mitmel põhjusel – saime miljööväärtusliku hoone uueks ehitada enda pakutud lahenduse järgi ning samuti tuli selle töö käigus teha suures mahus betoonitöid, mis on meie igapäevaseks leivaks,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Mait Rõõmusaar. „Tulemus sai selline, et otsustasime Ülemiste City parkimismaja esitada ka Aasta Betoonehitise konkursile.“

Gert Jostovi sõnul ei jää täna avatud parkimismaja kindlasti Ülemiste Citys viimaseks. Tulevikus plaanitakse autoga liiklemine suunata aga linnaku välisperimeetrile, mille tulemusel muutub linnaku siseala autovabaks, roheliseks ja mugavamaks jalakäijatele.

Parkimismaja asub aadressil Valukoja tn 4C. Punase telliskivihoone, mille sisse parkimismaja on ehitatud, on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet nimetanud „väärtuslikuks hooneks“. Tööde käigus ehitati majale juurde mitu korrust, mida katab kaasaegne metallkonstruktsioon.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Nordecon Betoon OÜ (http://betoon.nordecon.com/) on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud Eesti ettevõte, mis annab tööd 160 inimesele. Nordecon Betoon kuulub Nordeconi kontserni.

Võlakapitali osakaal ettevõtlussektori rahastamisel tasapisi suureneb

22.01.2015 Taavi Raudsaar

Ettevõtete võlakohustuste maht oli 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus 11% suurem kui aasta eest. Ühelt poolt toetas seda kasvu ettevõtete üldine laenuaktiivsuse suurenemine. Teiselt poolt mõjutas seda märkimisväärselt ka paljude ettevõtete ümberklassifitseerimine 2013. aasta lõpus institutsionaalsete sektorite vahel, milleta oleks kasv olnud veidi alla 8%. Kolmandas kvartalis tehti varasemast suuremas mahus ka selliseid tehinguid, kus Eesti ettevõte võttis välismaiselt emaettevõttelt laenu ja laenas saadud vahendid edasi välismaisele tütarettevõttele. Need tehingud ei mõjuta Eesti ettevõtlussektori võlga netoarvestuses, kuid suurendasid seda brutoarvestuses ligikaudu 2%.

Ettevõtete omakapitali kasv on vähenenud kasumite tõttu aeglustunud. Ettevõtete finantsvõimendust iseloomustava võlakohustuste ja omakapitali suhtarvu kiire langus viimastel aastatel asendus seetõttu 2014. aastal väikese tõusuga. Ettevõtlussektori võlakoormus SKP suhtes on hakanud samuti veidi kasvama, ulatudes kolmanda kvartali lõpus ligikaudu 93%ni. Eesti ettevõtlussektori finantsvõimendus ja võlakoormus on kasumite ja majanduskasvu toel vähenenud eelmistel aastatel märksa rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides ning mõlemad näitajad on Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad.

Majapidamiste võlakohustused olid 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus 227 miljonit eurot ehk 3% suuremad kui aasta eest. Seda kasvu toetas peamiselt pikaajaliste eluasemelaenude suurenemine, aga lisaks suurenesid ka lühiajalised (alla üheaastased) laenukohustused, 27 miljoni euro võrra. Majapidamiste säästude kasv on tänu hoiuste jätkuvale suurenemisele siiski kiirem kui võlakohustuste kasv. Majapidamiste hoiuste maht oli 2014. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu 5,5 miljardit eurot, kerkides aastaga 422 miljoni võrra ehk 8%.

Eesti majandus tervikuna oli 2014. aasta kolmandas kvartalis netolaenuandja. Kuigi ettevõtted ja majapidamised võtsid laenu varasemast aktiivsemalt, paigutati või tagastati välismaale endiselt rohkem vahendeid, kui sealt kaasati.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Linn otsib Piritale tunneli ehitajat

22.01.2015 Tallinn.ee

Tallinn Pirita Spordikeskust ja Lillepi parki ühendav tunnel valmib spordisõprade rõõmuks selle aasta jooksul. Hange tunneli ehitaja leidmiseks on juba välja kuulutatud.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder sõnas, et Rummu teele ehitatava tunneli kogupikkus tuleb 91 meetrit, millest kinnise ehk tee aluse osa moodustaks 21,5 meetrit. „Tunnel tuleb lauge, et sellest saaks rulluiskudel või rattaga läbi sõita,“ selgitas Mölder. Linnaosa vanema sõnul on tunneli eesmärk tagada turvaline tee ületamine nii Spordikeskuses treenivatele lastele kui tervisesportlastele.

Hanke avamise tähtajaks on märgitud 9. veebruar 2015 ning täpsemat infot hanke kohta leiab riigihangete registrist.

Tallinna Spordi-ja Noorsooamet koostöös Pirita Spordikeskusega ehitab 2015. aasta jooksul kergliiklustunneli seoses osalemisega Euroopa Liidu välisprojektis „Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalne arendamine“, mida rahastati meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ alt.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub 27/01/2015. Hetkel vaba veel viis kohta!

22.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 27/01/2015 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark ja koolitaja ning jurist Evi Hindpere.

Koolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning ülevaadet riskidest. Koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest.Üürikoolitust soovitame Kinnisvara ABC põhikursuse läbinutele.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid. Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 27/01/2015 kell 13:00-18:00 (6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Pärnu tulevase riigigümnaasiumi ehitus jõudis sarikapeoni

21.01.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara / RKAS Täna peeti Pärnu tulevase riigigümnaasiumi sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist ja olulist vaheetapi ehituses. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid koolihoone katuselt alla Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older.

Tulevane riigigümnaasium rajatakse praeguse Pärnu Koidula Gümnaasium baasil ning selleks rekonstrueeritakse täielikult tänapäevastele nõuetele vastavaks 1979. aastal valminud õppehoone koos suure võimlaga. Erilist tähelepanu pööratakse kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Hoone arhitektuurne osa säilib üldjoontes endisel kujul. Juurde ehitatakse lift ja lifti fuajeed kolmandale ja neljandale korrusele ja tehnilised ruumid katustele. Hoone peasissepääs jääb olemasolevasse kohta, liikumisraskustega õpilastele luuakse ratastooliga sisenemiseks uus pääs hoone kagupoolse sisehoovi soklikorrusele. Kogu hoone muudetakse planeeringuga seest avaramaks, samuti tekitatakse juurde suuremad hajumisalad söökla ja aula ette.

Valdavas osas neljakorruselise õppehoone suurus on 7 837 ruutmeetrit ja selle rekonstrueerimise projekti on koostanud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan. Ehitustöid teostab OÜ Nordlin Ehitus ning need lähevad maksma 4,15 miljonit eurot. Summale lisandub käibemaks.

Haridus- ja Teadusministeerium, Pärnu Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked.

Pärnu tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 756, koolipersonaliks koos õpetajatega kuni 60 inimest. Õppetöö hoones algab käesoleva aasta 1. septembril.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Urve Palo: Üürielamud on lahutamatu osa uuenevast eluasemepoliitikast

21.01.2015 Tõnu Toompark

Eesti eluasemepoliitika on viimase seitsme aasta jooksul olnud sisuliselt varjusurmas, selle tulemuseks on eluaseme kättesaadavuse vähesus ning olemasoleva hoonefondi priiskav energiatarbimine, ütles majandus- ja taristuminister Urve Palo.

„Oleme Energiamajanduse arengukava eelnõusse esmakordselt sisse toonud läbimõeldud ja põhjaliku elamumajanduse visiooni, kus seame eesmärgiks saavutada maksimumi nii energiasäästu suurendamisel kui ka elukeskkonna parandamisel. Need kaks eesmärki on omavahel tihedalt seotud ning oleks lühinägelik neid kuidagi eraldi käsitleda,“ kommenteeris Palo Riigikantselei ettepanekut eraldada energiamajanduse arengukava eelnõust eluaseme kättesaadavuse ja riiklikult toetatud üürielamute temaatika.

Palo sõnul lähtus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) koostamisel Riigikantselei üldisest suunisest, mille kohaselt tuleb arengukavad teemapõhiselt koondada. Eraldi elamuvaldkonna arengukava enam ei eksisteeri, valdkond integreeriti energiamajanduse arengukavasse, kuhu ta ka loogiliselt sobitub.

„Ei ole mõistlik eraldada elamute energiasäästlikumaks muutmist ning inimeste probleemi, et korteri ülalpidamine kõrgete kommunaalkulude tõttu on liiga kulukas. Tuleneb ju viimane sellest, et energiat priiskavas ja amortiseerunud hoones ongi kulud suured, mis omakorda viib meid sobivate eluasemete kättesaadavuse kitsaskohtadeni,“ ütles Palo. „Minu põhimõte on vaadata probleeme kompleksselt ja neid ka lahendada läbimõeldult. Riigi toel ehitatavad, kaasaegsed ja säästlikud üürielamud on üks meede probleemi leevendamiseks.“

Kuna aastast 2020 peavad kõik ehitatavad majad vastama liginullenergiahoone kriteeriumitele, saab riik Palo sõnul siin erasektorile eeskuju näidata ja oma tellimustega ühtlasi kaasa aidata sektori arengule, suunates ehitama energiasäästlikke ja uusi lahendusi kasutavaid maju.

ENMAKi elamumajandust puudutav osa sisaldab muuhulgas eesmärki jätkata korterelamute senisest suuremahulisema rekonstrueerimisega, lammutustoetusega kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori hoonete energiasäästlikumaks renoveerimisega, liginullenergiahoonete ehitamise soodustamisega jpm.

Üks oluline osa visioonist on ka riiklikult toetatud üürikorterite programmiga alustamine, mille raames ehitataks aastaks 2030 Eestisse riigi abiga 6000 säästlikku ja kaasaegset korterit. Nii saaksid neid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad. Omavalitsustele annab see programm oluliselt suurema võimaluse ka tööjõu mobiilsusele.

Riiklikult toetatud üüripindade loomine oli ette nähtud ka Elamuasemevaldkonna arengukavas aastateks 2008-2013, kuid see ei saanud reaalsuseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arco Vara tagastas Bulgaarias Manastirski Livadi elamukompleksi ehituslaenu ennetähtaegselt

21.01.2015 Tõnu Toompark

19. jaanuaril 2015 tagastas Arco Vara AS-i Bulgaaria tütarettevõte Arco Manastirksi EOOD viimase osa Sofiasse Manastirski Livadi elamukompleksi II etapi ehituseks võetud pangalaenust.

Laenuleping (limiidiga 4 850 tuhat eurot ja tagastamise tähtajaga 30. mai 2016) sõlmiti novembris 2013 enne kortermaja ehituse algust. Laenulimiidi kasutus ulatus 2014. aasta novembris 3 824 tuhande euroni. 16 kuud enne tähtaega võimaldas laenu tagastada korterite hea müügitempo – ligi 80% korteritest ja äripindadest on tänaseks müüdud või müügi eellepingutega kaetud.

Edasisest müügist laekuvast rahast plaanib kontsern lunastada augustis 2013 väljastatud võlakirjad summas 750 tuhat eurot. Kogu Manastirski Livadi II etapi plaanitud müügitulu on üle 9 miljoni euro ning projekti 100% väljamüügil on pärast kõigi projekti II etapiga seotud kohustuste täitmist kontserni vaba rahavoog üle 3,5 miljoni euro.

Läti esimese kaasaegse vangla projekteerimishankele laekus üheksa pakkumist

21.01.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara / RKAS Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) väljakuulutatud rahvusvahelisele projekteerimistööde riigihankele, millega sooviti leida koostööpartner Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks, laekus tähtajaks üheksa pakkumust. Neist neli esitati Läti projekteerimisfirmade poolt.
Pakkumiste avamise juures viibisid Läti vanglate ameti ja Läti justiitsministeeriumi esindajad eesotsas ministeeriumi asekantsler Laila Mediniga.

Hankekomisjon alustab mahuka dokumentatsiooni vastavuse kontrollimist ning edastab seejärel ettevõtte juhatusele ettepaneku hanketulemuste kinnitamiseks. Vanglakompleksi projekteerijaga on plaanis leping sõlmida hiljemalt märtsi alguses.

Vangla on kavas ehitada 1200 kinnipeetavale ning sellest saab riigi esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd ligi 450 vanglaametnikku. Uus suurvangla koos 50-kohalise avavanglaga valmib senise kava kohaselt 2018. aastal.

RKAS ja Läti Vabariigi justiitsministeerium allkirjastasid möödunud aasta aprillis koostöökokkuleppe kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

Tänapäevase vanglakompleksi projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Hooned peab olema võimalik rajada optimaalsete kuludega, ruumikasutus peab olema efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid planeeritakse ajale vastupidavatena.

Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 1,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Detsembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

20.01.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,4% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -1,6%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus kütteõlide ja keemiatoodete tootmises, samuti hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises.

2013. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus metallitootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Detsember 2014– november 2014, %	Detsember 2014 – detsember 2013, %
KOKKU	-0,4	-1,6
Töötlev tööstus	-0,6	-1,8
Mäetööstus	-3,3	0,3
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	2,7	-0,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	2,9

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga -2,2% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -5,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid detsembris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandussaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia, mööbli ja elektroonikatoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga -1,9% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -3,8%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid detsembris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandussaaduste, ehitusmaterjalide ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia ja jalatsite ning nahktoodete hinnad.