Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Holly“, mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ. Esimese preemia suurus on 7000 eurot. Võistluse tulemusi tutvustav näitus on Rapla Kultuurikeskuses avatud kuni 8. maini.
„Mul on hea meel, et võistlus õnnestus. Võidutöö on ka paljude vallaelanike tagasiside põhjal just see õige Rapla jaoks,“ sõnas Rapla vallavanem Ilvi Pere. „Lahendus töötab ka ilma hoonestuseta, andes linnale alustuseks väga konkreetse ja kompaktse avaliku ruumi, mis minu hinnangul toob linnasüdamesse kindlasti rohkem elu.“
Võidutöö tekitab žürii hinnangul Rapla keskväljakule selge ja inspireeriva linnaehitusliku kontseptsiooni. Rapla keskusest saab tänu sellele põhjendatult olulisim rohealade ühendaja, mille keskpunktis on uus moodne linnaväljak.
Pargialade vahele tekkiv linnalikku laadi väljak sobitub orgaaniliselt väikelinna miljöösse. Rohelisele teljele paigutatud elegantselt hele väljak on žürii kinnitusel poetatud maha nii, et see katab alad Tallinna maantee külgedel (nn Hollivuudi platsi ja nn Veteranide pargi) ning osa maanteest. Väljak on liigendatud säilitatavate puude ja reljeefsete osadega, mis elavdavad ruumi ja kutsuvad sinna ka noori. Sümpaatne ja säästlik on mõte katta väljak tüüpsete betoonplaatidega, mida struktureerivad ja vääristavad plaatidevahelised tumedamad graniitrandid. Tore atraktsioon on ka mänguline veesilm. Väljaku servale toodud turg muutub möödasõitjale nähtavaks, kuid säilitab samas oma väljakujunenud ajaloolise asukoha. Hästi on rahustatud ka liiklus läbi väljaku kulgeval Tallinna maanteel.
Peale võidutöö valis žürii välja veel kaks preemiasaajat. Teise preemia (5500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Rabav Rapla“ (autorid Kaie Kuldkepp ja Häli-Ann Tooms maastikuarhitektuuribüroost Ateljee Rapla OÜ) ja kolmas preemia (3500 eurot) läks kavandile märgusõnaga „Pahupidi“ (autorid Johanna Holvandus, Mari-Liis Alasi ja Sulev Nurme maastikuarhitektuuribüroost Artes Terrae OÜ).
Ergutuspreemia otsustas žürii sobiva kandidaadi puudumise tõttu jätta välja andmata. Ergutuspreemiaks määratud summa (2000 eurot) otsustati jagada võrdselt esimese ja teise koha saajate vahel. Preemiad kogusummas 16 000 eurot maksab välja Rapla Vallavalitsus.
Võistlus korraldati ruumilise lahenduse saamiseks Rapla keskväljakule ja seda ümbritsevale linnaruumile eesmärgiga leida projekteerija sealse avaliku ruumi ehitusprojektile. Väljak ja turuala on kavas välja ehitada aastaiks 2018–2020. Arhitektuurivõistlus toimus „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida Eesti suuremates keskustes olulised keskusepiirkonnad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada.
„Eesti Vabariik 100“ arhitektuurivõistlusi rahastab Riigikantselei ja korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös 14 kohaliku omavalitsusega. Järgmisena lõppeb Valga linna keskusele pühendatud võistlus, mille tulemused avalikustatakse 6. mail kell 13 Valga Muuseumis. „Hea avalik ruum“ programmi esimese kuue arhitektuurivõistluse tulemusi tutvustav näitus avatakse 14. mail Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.
Kuna Eesti looduskaunites ja populaarsetes suvituspiirkondades on raske vahetult enne suure suve saabumist elamist üürida, kasutavad puhkajad aktiivselt külaliskortereid ning turismitalusid. Kel aga mõte selleks suveks oma korter, maja või suvila üürile anda, peaks kiirelt tegutsema, sest otsijad on hetkel väga aktiivsed.
Portaali KV.EE
Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta märtsis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.
Tallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja kaheksa korteriomandit, linnakassasse laekub nende müügist kokku 216 671 eurot.
Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.
Eelnõu korrastab lisaks renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks.
Juba eelmisel aastal sai alguse riiklikult toetatud üürieluasemete arendamise projekti ideed. Paistab, et praegune valitsuskoalitsioon soovib seda teed jätkata. Vastav punkt on isegi koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud.
Täna, 29. aprillil avas vanalinnas uksed Eesti väikseim Rimi, kus müügipinda on ligi 200 m² ning sortimendis keskmiselt 2500 toodet. Kauplus asub aadressil Pikk tänav 11.
Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on sama moodi nagu eelmisel aastal väikesed. Lähema poole aasta suurim risk on väliskeskkonna võimalik halvenemine, mis võib tuua kaasa majanduslanguse ja halvendada pankade laenukvaliteeti. Põhjamaade kinnisvara hinnad ja laenumaht on jätkanud suhteliselt kiiret kasvu, mis suurendab Põhjamaade pankade rahastamis- ja likviidsusriski. Eesti kinnisvara hindade tõus on viimase poole aasta jooksul stabiliseerunud, kuid majapidamiste sissetulekute suurenemise ja väga madalate intressimäärade tõttu võib see taas kiireneda.
