Kohtuasjas nr 3-2-1-168-14 pidi Riigikohus vastama küsimusele, kas isikule tuleb hüvitada kulutused, mis on tehtud kinnisasja omandamise eellepingu alusel juhul, kui müügileping jääb sõlmimata.
Isik, kellele lubati eellepinguga maatükk müüa, tegi enne maa omandamist kulutusi, sh tasus elektrivõrguga liitumise eest, tasus ehitusloa riigilõivu, tellis maa-ala plaani, arhitektuur-ehitusliku projekti jms. Kohtus väitis kulutusi teinud isik, et talle kinnitati korduvalt, et kohe kui notari juurde leitakse aeg, vormistatakse müük notariaalselt. Lõpuks müüdi kinnistu siiski kolmandale isikule ja pealegi madalama hinnaga. Maatüki müünud isik väitis, et kuna eelleping oli sõlmitud lihtkirjalikult, oli see tühine ja ta ei pidanudki seda lepingut täitma.
Riigikohus selgitas, et pooled ei omanda tühisest eellepingust küll lepingulisi kohustusi, kuid kokkuleppeid sõlmides ja lubades neid täita luuakse teises pooles usaldus, et leping sõlmitakse. Seadus ütleb, et isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada.
Kui seda siiski tehakse, on kahjustatud poolel õigus esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõue. Sellisel juhul on tegemist usalduskahjuga, mille puhul tuleb üldjuhul hüvitada läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutused (läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms). Siiski võib kohtu arvates usalduskahju teatud asjaoludel hõlmata ka ebaõnnestunud läbirääkimiste tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi. Seega võib kohtu hinnangul kahjustatud pool nõuda, et kahju tekitaja hüvitaks lisaks läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutustele ka need kulutused, mida ta tegi uskudes, et temaga leping ikkagi sõlmitakse.
Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht
Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
Elamispindade pakkumishindu kajastav 
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,9% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -2,7%, teatab Statistikaamet.
Raha paigutamine kinnisvarasse on Eesti inimeste hulgas laialt levinud, seda kinnitavad nii makrotasandi näitajad kui ka inimeste hulgas tehtud küsitlused. Nii näiteks investeerisid Eesti elanikud aastatel 2004–2012 Eurostati andmetel kinnisvarasse keskmiselt 10,5% oma kasutatavast tulust. Seda on üle poole rohkem kui näiteks Lätis ja Leedus ning ka rohkem kui mitmes oluliselt jõukamal elujärjel olevas vana Euroopa riigis.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis Läti arhitektuuribürooga SIA REM PRO lepingu Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks. Projekteerimistööde maksumus on 737 373 eurot, millele lisandub käibemaks. Nüüdisaegse kinnipidamisasutuse projekt peab valmima 2016. aasta aprillis.
Neljapäeval kell 15 toimub Eesti Panga muuseumis avalik loeng, kus keskpanga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask tutvustab uusi nõudeid, mida pangad peavad alates märtsist eluasemelaenude väljastamisel arvestama.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldab homme, 19. märtsil Tallinnas VIII Balti elamumajanduse konverentsi, mille peateemaks on uudsed lahendused kortermajade renoveerimisel. Konverents toob Tallinna elamumajanduse tippeksperdid Euroopast, eraldi keskendutakse Baltikumi elamufondi olukorrale ja renoveerimisvõimaluste finantseerimisele.
Linnavalitsus kavandab Turu tänava äärde kergliiklusteed, mis kulgeb Teguri tänavast kuni Ringtee tänavani ning ühendab linna kergliiklusteede võrgustikku Ropka, Karlova ja Ihaste linnaosad.
AS Merko Ehitus juhatus otsustas 17. märsil 2015 pikendada UAB Merko Statyba nõukogu liikmete Andres Trinki, Tõnu Toomiku ja Signe Kukini volitusi alates 13. aprillist 2015 kolmeks aastaks, s.o kuni 12. aprillini 2018.
Äripinna üürnik, kes tegeles jalanõude müügiga, oli võlgu ning kokkuleppele kuidagi ei jõutud. Lahenduse tõi viivitamatu üürileandja pandiõiguse teostamine kui intensiivse muutuse korraldamine.
Kinnisvarafirma 1Partneri küsitluse kohaselt sooviks 2015. aastal Tallinna linnaosade võrdluses kõige rohkem inimesi elada Nõmmel.
Eelmise aasta lõpus hakkas korterite müügipakkumiste arv vähenema, mis leevendas tihedat konkurentsi kodumüüjate vahel. Küsimus on, kas tegemist on ajutise pakkumise vähenemisega või eelmise aasta esimesest poolest alguse saanud pakkumiste arvu kasvu trendi pöördumisega languse suunas.
