Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nõuanded koduostjale: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida ja millal mitte?

10.04.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal on mõistlik kaaluda intressimäära fikseerimist eelkõige laenuperioodi alguses, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem. Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine sageli raskem kui laenuperioodi hilisematel aastatel, mil inflatsioon ja loodetavasti ka sissetulekute suurenemine on aidanud laenu teenindamist hõlbustada.

Laenu intressimäär tasub fikseerida ka juhul, kui laenaja usub täie veendumusega, et fikseeringu perioodil on baasintressimäär tõusmas. Siin peab laenuvõtja muidugi teadma, et pankuridki teevad prognoose ja ennustusi. Selles mängus võitjaks jääda on pigem õnnelik juhus kui reegel.

Enamasti ei tasu intressimäära fikseerida olukorras, kus laenumakse ei ole laenuvõtja jaoks koormavalt suur ja makse suuruse püsimise kindlus ei ole laenuvõtja jaoks väga oluline. Enamasti on muutuv intressimäär ikkagi allpool fikseeritud intressimäära, st muutuva intressi puhul on pikema perioodi summaarne intressikulu laenuvõtja jaoks väiksem.

Intressimäära fikseerimist ei tasu ette võtta olukorras, kus laenuvõtja planeerib koduvahetust ehk olemasoleva eluasemelaenu ennetähtaegset lõpetamist. Fikseeritud intressimääraga eluasemelaenu lepingu lõpetamine on oluliselt kallim kui muutuva intressimääraga laenulepingu lõpetamine.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinna Hilton avatakse järgmisel kevadel

09.04.2015 Tõnu Toompark

Täna peetud Hilton Tallinn Park hotelli sarikapeol kinnitati, et esinduslik 13-korruseline hotelli- ja kasiinokompleks Tallinnas Kreutzwaldi tänaval avatakse külalistele uue aasta kevadel.

Tänasel sarikapeol tunnustas Olympic Entertainment Groupi nõukogu esimees Armin Karu enam kui sadat objektiga seotud ehitajat ning peatöövõtja Merko Ehituse nõukogu esimeest Toomas Annust senise tubli töö eest. “Tallinna kaunis kilukarbisiluett on saanud väärika täienduse ja hoone on saavutanud oma lõpliku kõrguse, ent omajagu tööd on meil kõigil veel teha, enne kui järgmisel kevadel luksuslik Hilton Tallinn Park hotell ja Eesti suurim Olympic Casino saaksid uksed avada,” ütles Karu, kes tõi ürituse käigus hoone tipust alla ka traditsioonilise sarikapärja.

Uut Kreutzwaldi tänava äärde kerkivat 13-korruselist tipphotelli hakkab opereerima Hilton Worldwide. “Hotellil saab olema kokku 202 numbrituba ja sviiti. Lisaks valmib konverentsisaal, spordikeskus, sisebasseiniga spaa, väliterrass ning restoran koos baariga,” tutvustas Hilton Worldwide regioonijuht Tim Ettelt valmivat hotelli.

Silmapaistva hoone esimesel korrusel hakkab lisaks hotelli fuajeele asuma Olympic Casino uus 1600-ruutmeetrine esinduskasiino. Hoone kõrgem osa saab olema täielikult majutuskorruste käsutuses. Hotellitubadest avaneb vaade vanalinnale ning Gonsiori tänava poolselt küljelt ka merele. Kolmele kõrgeimale korrusele tulevad executive korrused, kus asuvatel tubadel on Prantsuse rõdud. Hotelli viimasel korrusel hakkab asuma executive lounge.

Hoone ehituse peatöövõtja on AS Merko Ehitus Eesti, kes vastutab nii hotellikompleksi projekteerimise, ehituse kui sisustamise eest. Hoone arhitekt on Meelis Press.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvara tegu 2014 laureaat on Ülemiste City arendaja Technopolis Ülemiste AS

09.04.2015 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil välja Kinnisvara tegu 2014 laureaadi, kelleks on Technopolis Ülemiste AS Ülemiste City linnaku arendustegevuse eest möödunud aastal.

„Technopolis Ülemiste AS pälvis žürii enamuse poolehoiu just pikaajalise, sihikindla, uuendusliku tegevuse, mitte üksnes 2014. aasta saavutuste eest“, ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

„Muljetavaldavateks projektideks möödunud aastal olid linnaku esimese 281-kohalise parkimismaja valmimine; Eesti suurima lõunatoidurestorani Dvigatel avamine, mis suudab teenindada kuni 3000 inimest päevas ning Lõõtsa tn 8a asuva Tallinna suurima büroohoone kolmanda korpuse valmimine, millega lisandus linnakusse 7500 m² uut büroopinda.“

„Aasta kinnisvara teo tiitel on meie jaoks oluline tunnustus, mis annab kinnitust Ülemiste City piirkonna tugevast positsioonist Tallinna ärikinnisvara turul,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Oleme oma kontseptsiooniga tõestanud, et Tallinn ei vaja üksnes moodsaid kontorihooneid, vaid edu tagab terviklik keskkond. Mul on hea meel, et kohalikud kinnisvarafirmad on meie pingutust Ülemiste City arendamisel märganud ja nii kõrgelt hinnanud.“

2014. aasta teises pooles alustas ettevõte uue 13-korruselise büroohoone ehitust, mille valmimisega käesoleva aasta septembris kasvab Technopolis Ülemiste poolt rendile antav pind ca 74 000 m²-ni ja sellega tõuseb ettevõte suurimaks büroohoonete omanikuks Tallinnas. Ära märkimist väärib ka ettevõtte poolt väljarenditavate üüripindade erakordselt kõige täituvus, mis ulatus möödunud aasta lõpu seisuga 99,3%ni.

Uue büroohoone, parkimismaja ja restorani ehitusse investeerib Technopolis Ülemiste AS perioodil 2014-2015 kokku ca 20 miljonit eurot.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49-protsendilise osalusega AS-ile Mainor Ülemiste ja 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:

2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost
2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus
2013 – EfTEN Capital AS, EfTEN Kinnisvarafond

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvara tulevik ja trendid: milline saab olema uus Kalamaja?

09.04.2015 Tanel Saarmann

Tänasel Kinnisvarafirmade Liidu poolt korraldataval konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” arutlesid eksperdid muuhulgas, milline võiks olla “uus Kalamaja”. Arvamused läksid siin pisut lahku.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman arvas, et üht asumit ei tasu üle tähtsustada. Kui midagi on emotsioonide najal üles ehitatud, siis varem või hiljem tuleb kukkumine.

“Selles kontekstis loodan, et ei tule “uut Kalamaja”. Sellisel puhul on tihti nii, et on neid, kes saavad haiget ja kannatavad. Nii nagu mõnel mehel peavad Armani püksid olema, peab tal olema ka trendikinnisvara. Mina usun, et populaarseks võiks muutuda hoopis energiasäästlik kinnisvara ja päriselt odavad kulud,” ütles Sooman.

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand ütles, et Kalamaja ei haibitud üles tühja koha pealt. Oli palju potentsiaalseid projekte ja Kalamaja asub kesklinnale lähedal. Midagi lihtsalt oli vaja ette võtta.

“Kalamajas tööd jätkub. Linn liigub aga samm-sammult Kopli liinide poole vaikselt. Üks suund on ka Veerenni. See on sama lähedal kesklinnale ja maad on palju. Kolmas suund on Mustamäe kuni Õismäeni. Sealt tuleb palju mahtu peale,” ütles Allekand.

Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark on nõus, et Kalamaja imago tekkis rohujuuretasandilt.

“Uus Kalamaja on Kalamaja. See on lahe, et see on uue hingamise saanud. Mahtu on aga veel. Ma arvan, et võib-olla on Koplis potentsiaali. Seal võiks toimuda järgmine suur muutus ja sealset väärtust saab tõsta,” leidis ta.

Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam lootis, et populaarseks muutuvad läbimõeldud elukeskkonnaga piirkonnad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinnas on kinnisvarabuumi tipust puudu 5%

09.04.2015 Kadrin Karner

Kinnisvara ostjaskond väheneb, kinnisvarapakkumiste arv kasvab ning, kinnisvarahinnad on pea buumi tasemel, räägiti tänasel Eesti Kinnisvarafirmade liidu kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“.

Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige Peep Sooman ja küsis, et kas äkki peaks see hinnatõus nüüd seiskuma? „Kinnisvarahinnad on peaaegu buumi tasemel. Tallinnas on buumi tipust puudu 5%, Tartu on buumi tipust läbi. Ma küsin, et kas äkki peaks selle hinnatõusuga nüüd stop olema?,“ ütles Sooman ja lisas, et aastaga pole kinnisvaraturul olulist elavnemist toimunud ning ka 2015. aasta saab tema arvates suhteliselt rahulik ja loid olema.

„Ostavad peamiselt need, kes vajavad kinnisvara. Need, kellel on plaan investeerida, peksavad pigem hinda alla või lükkavad ostu edasi,“ märkis Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand sõnas, et nõustub rahuliku ja loiu aasta osas Soomaniga, eriti arenduste seisukohast. Tema sõnul ei ole väga reaalne kõrgete sisenemiskulude tõttu, et arendajad praegu saaks endale lubada täiesti uute projektide käima panemist ning teisalt ei ole väga midagi võtta ka ning mis on, see on väga üle hinnatud.
Teise teemana arutati, kuidas meelitada pangakontodel lebav raha kinnisvarasse? „Kui oleks huvitavaid projekte, küll tuleks ka investeeringuid,“ sõnas Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam. Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark aga küsis, kas turule on vaja rohkem nõudlust, mis kasvataks hindu ja paisutaks mulli? Allekand märkis, et kui kaasata raha rekonstrueerimise peale, püüame teha n-ö ei millestki midagi ja pikas perspektiivis ei pruugi see õnnestuda.

„Crowdfundimise puhul on tehtu ka 50, 70 või 80 aasta pärast hästi toimiv ja õiges kohas.“ Siitam on samuti crowdfundimise poolt öeldes, et see lihtsustab investeeringute turule tulemist, ning tulenevalt tootlusest ja rikkusest osasaajate hulk jaotub mõistlikumalt, eeldades et raha investeeritakse tagasi Eestisse.

Kadrin Karner
kaasautor

http://kinnisvarauudised.ee/article/2015/4/9/tallinnas_on_kinnisvarabuumi_tipust_puudu_5

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mis saab uueks Kalamajaks?

09.04.2015 Eliisa Matsalu

Kuigi uusi imagotrende kinnisvaraturul näha ei taheta, on kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi sõnul Koplil potentsiaali saada uueks Kalamajaks.

Täna Nordea panga ja kinnisvara liidu korraldatud konverentsil arutleti, mis võiks kujuneda elukondlikus kinnisvaraturus järgmiseks Kalamajaks ehk menukaimaks elupiirkonnaks.

Kinnisvaraekspert, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et Kalamaja maine ei ajanud üles ükski tööagentuur, vaid tegu on fenomeniga omaette. Ennekõike mängis Kalamaja menus rolli asukoht. „Minu arvates on lahe, et üks asum, kus üks maja oli rohkem viltu kui teine, on saanud uue hingamise,“ ütles ta.

Toomparki sõnul on võimalikuks uueks Kalamajaks Kopli, mille mainel on potentsiaali totaalselt muutuda. Seda eeldusel, et Kopli liinid müüakse maha ja piirkonda ehitatakse uusi kortereid. Siis hakkavad Toomparki sõnul Koplisse kolima ka need, kes tahavad seal elada, mitte vaid need, kes seda teha julgevad.

Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige Peep Sooman loodab, et uut Kalamaja ei tulegi. „Kõik, mis on emotsioonide najal üles krutitud, tuleb kunagi tagasi,“ ütles ta. Sooman hellitas lootust, et järgmine trend saab olema mõistlik ja kaalutletud, et tekiksid magalapiirkonnad, kus on mõistlikud kütte- ja energiakulud. Ta nentis, et inimene on paraku ahne loom, kes tahab enda ümber ikka mainekust luua. „Mingil hetkel aga imagopauk plahvatab ja siis pole enam sellest tolku,“ ütles Sooman.

Eestlane energiasäästu jaoks liiga vaene

Korterite ostu-müügi tehingute arv Tallinnas on jätkuvalt kõrge. Toompark rääkis, et tehingute mahud kasvasid aastaga Tallinnas küll napp 3%, kuid vahepealne langus on taastunud. „Hinnad aina kasvavad ja kasvavad, uued rekordid üha tulevad,“ ütles ta. Tema sõnul peaksid inimesed korterite ostul rohkem tähelepanu energiasäästlikkusele panema. „See on suur investeering. Energiasäästlikkust ei kiputa rahasse väga panema, kuid tasuvus on pikk,“ ütles ta. Toompark lisas, et üheks suureks investeeringuks on ka parem tervis ja tervem elukeskkond. „Võib-olla ongi eestlane nii vaene, et peame varem ära surema. Rahvas ei saa endale kallist energiasäästlikku korterit lubada,“ ütles ta.

Sooman ütles, et tema arvates pole turg rohemajanduse jaoks veel valmis. Praegu inimesed koduostmisel energiasäästlikkusega eriti ei arvesta, määravaks on ennekõike just hind. Samas on näha, et mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse kommunaalkulude kokkuhoiule tähelepanu pöörama. „Igal uuel hoonel on mingid kulud väiksemad, kui vanal,“ märkis Sooman. Tema sõnul on vanade ja uute korterite hinnavahe praegu 25% ja on vaid aja küsimus, mil vahe plahvatuslikult tõuseb. „Lasnamäe ja Mustamäe vana korteri omanikul läheb oma vara müümisega üha raskemaks,“ ütles ta, lisades, et järelturu vastu tekib suur nõudlus.

Eliisa Matsalu
eliisa.matsalu@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/09/korterid-uus-kalamaja

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvara tulevik ja trendid: milline saab olema uus Kalamaja?

09.04.2015 Tanel Saarmann

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman arvas, et üht asumit ei tasu üle tähtsustada. Kui midagi on emotsioonide najal üles ehitatud, siis varem või hiljem tuleb kukkumine.

Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark on nõus, et Kalamaja imago tekkis rohujuuretasandilt.

Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam lootis, et populaarseks muutuvad läbimõeldud elukeskkonnaga piirkonnad.

Tanel Saarmann
ärileht.ee

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kinnisvara-tulevik-ja-trendid-milline-saab-olema-uus-kalamaja?id=71206387

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ülemiste City leidis Brasiiliast uue müügidirektori

09.04.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste uue müügidirektorina asus sellest nädalast tööle Kristian Kahre, kes on eelmised neli aastat tegutsenud Brasiilias ehituskeemia tootmisettevõtte Elasteq do Brasil arendaja ja müügidirektorina.

Mitmete jätkuvalt edukate äride asutamise kõrvalt on doktorikraadi omandaval Kahrel ligi 14-aastane staaž ärikinnnisvara vahenduse ja müümise alal. “Mul on väga hea meel, et viimased mitu aastat aktiivselt Brasiilias tegutsenud Kahre otsustas pärast sealse ettevõtte edukat käivitamist Eestisse naasta ja rakendada oma energia ja oskused välisettevõtete toomisele Ülemiste Citysse,” ütles Mainor Ülemiste juhatuse liige Ursel Velve, kelle sõnul tegid Kahre kaasamise Ülemiste City müügitiimi üsna lihtsaks tema pikaajaline kogemus eraettevõtjana ja korralik müügistaaž rahvusvahelisel areenil.

Lisaks uuele müügidirektorile täienes Mainor Ülemiste tiim sel kuul veelgi, sest uue müügijuhina asus tööle Tiina-Piret Peegel. Mainor Ülemiste senine müügidirektor Ursel Velve liikus ettevõtte juhatusse.

Mainor gruppi kuuluv Mainor Ülemiste AS tegeleb Ülemiste City arendamisega. Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus ligi 300 ettevõttes töötab täna ligi 6000 inimest. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendab Mainor Ülemiste AS koos Technopolis Ülemiste ASiga.

Копли имеет все шансы стать вторым Каламая

09.04.2015 Tõnu Toompark

Район Копли имеет все шансы стать вторым Каламая, считает эксперт по недвижимости Тыну Тоомпарк. Хотя люди и не хотят видеть новых имидж-тенденций на рынке недвижимости.

На прошедшей сегодня конференции, организованной банком Nordea и Союзом недвижимости, обсуждалось, какой район мог бы стать следующим Каламая, то есть, наиболее популярным жилым районом.

Эксперт и член правления Adaur Grupp OU Тыну Тоомпарк сказал, что никто целенаправленно не занимался улучшением репутации Каламая. Это феномен сам по себе. Прежде всего, за успехом района стоит его местоположение. «Считаю, что район, где дома были один кривее другого, получил вторую жизнь», – сказал он.

По словам Тоомпарка, Копли может стать новым Каламая, т.к. у Копли есть потенциал, чтобы полностью изменить представление о себе. Но при условии, что Коплинские линии будут проданы и будут построены новые квартиры. Тогда, по словам эксперта, в Копли переберуться и те, кто хочет жить там, а не только те, кто осмеливается это делать.

http://dv.ee/novosti/2015/04/09/kopli-imeet-vse-shansy-stat-vtorym-kalamaja

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Vealeidja OÜ uueks ärinimeks sai Sweco EST OÜ

09.04.2015 Tõnu Toompark

Sweco EST OÜ on ehitusvaldkonnas tegutsev konsultatsiooni ja omanikujärelevalve firma, mis kuulub 2011. aasta lõpust Sweco AB kontserni. Loomuliku edasiminekuna võeti kasutusele kontserni nimi ning sümboolika.

Sweco on rahvusvaheline kontsern, mis pakub kvalifitseeritud ja kõrge kompetentsitasemega konsultatsiooniteenuseid. Sweco grupp on Euroopa üks juhtivamaid konsultatsiooni ettevõtteid omades allüksusi 13 riigis, sealhulgas Rootsis, Soomes, Norras, Venemaal, Leedus, Poolas, Bulgaarias ja Slovakkias. Sweco visioon on olla oma alal Euroopa hinnatuimaks konsultatsiooniettevõtteks.

Sweco EST OÜ juhatuse esimehe Riho Koosti sõnul on nimevahetus loogiliseks jätkuks ettevõtte arengus ning ühtse korporatiivse identiteeti tugevdamisel Eestis. Sweco kaubamärk on usaldusväärne ning rahvusvaheliselt tuntud ja grupi nime kasutuselevõtt toetab ka meie ekspertide välisturgudel tegutsemist. Plaan on turuosa suurendada konkurentide arvelt. Oma meeskonnale saab lubada higi, verd ja pisaraid aga pulli saab ka kindlasti kinnitas Riho Koost.

Meie praeguste ja tulevaste klientide jaoks tähendab suurem integreerumine emafirmaga laienevat teenuste portfelli. Koostöö võimaldab üha enam piiriüleste teadmiste omandamist, tänu millele pakume ka kohalikul turul innovaatilisemaid, efektiivsemaid ja keskkonnasäästlikumaid lahendusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Копли имеет все шансы стать вторым Каламая

09.04.2015 Tõnu Toompark

http://dv.ee/novosti/2015/04/09/kopli-imeet-vse-shansy-stat-vtorym-kalamaja

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Копли имеет все шансы стать вторым Каламая

09.04.2015 Tõnu Toompark

http://dv.ee/novosti/2015/04/09/kopli-imeet-vse-shansy-stat-vtorym-kalamaja

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2015

09.04.2015 Urmas Tehver

Märtsis tehti Tallinnas 721 korteriomandi müügitehingut, mis on 8,1% rohkem kui veebruaris (667 tehingut). See on ka viimase peaaegu kahe aasta rekord – viimati oli tehingute arv sellest suurem mais 2013.a. – 726 tehingut. Märtsi tehingute arv sisaldas ca 20% ulatuses tehinguid arendusprojektide korteritega.

Samuti tõusis korteriomandite m2 müügihind võrrelduna 1485 EUR/m2-lt 1580-EUR/m2-ni (tõus 6,4%). Tegu on buumijärgse aja hinnarekordiga. Aastases võrdluses oli hinnatõusuks 7,6%.

Hoonestatud elamumaadega tehtud tehingute arv võrrelduna 2014.a. viimase kvartaliga langes nii Harjumaal kokku kui Tallinnas (vastavalt 376-lt 306-le ja 96-lt 78-le). Samas oli tehingute arv samas suurusjärgus 2014.a. esimese kvartaliga.

Hoonestamata elamumaade tehingute arv võrrelduna eelmise kvartaliga Harjumaal tõusis (241-lt 279-le) ja Tallinnas langes (70-lt 30-le). Tallinna tehnigute arv on sarnane 2014.a. esimesele kvartalile (31), Harjumaa osas on toimunud märgatav tõus (184-lt 279-le).

Mõned rekordid käesoleva aasta esimesest kvartalist:

kalleim kinnisvaratehing Harjumaal oli Pärnu mnt 139 kinnistu (Politseimaja) müük hinnaga 27,25 mln EUR
kalleimatest korteritest esimesed on müüdud Pirita 26 (Meerhofi) arendusprojektis vastavalt 745 tuh EUR (169 m2), 698,4 tuh EUR (166 m2) ja 655 tuh EUR (202 m2) , neljandal kohal on Kentmanni 6 arendusprojekti korter hinnaga 611 tuh EUR (149 m2)
kalleima m2 hinnaga müüdud korter oli 5020 EUR/m2-ga Tornimäe 3 majas asuv korter
kalliemad müüdud eramud olid 725 tuh EUR-ga müüdud eramu Miidurannas, 700 tuh EUR Pirital ja 667 tuh EUR Kakumäel
kalleim elamukrunt oli 600 tuh EUR-ga müüdud ~5000 m2 elamumaa Viimsi, Rohuneemes

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Таллиннский офис Arco Vara переезжает на новый адрес

08.04.2015 Tõnu Toompark

Начиная с 20 апреля, адресом таллиннского офиса Arco Vara будет Рявала пуйестеэ 5. «Время Arco Vara на пятом этаже здания на улице Йые подошло к концу, и в нашем новом офисе мы собираемся перевернуть новую страницу. Мы переезжаем ближе к центру города, чтобы находиться ближе к нашим клиентам, банкам, другим партнёрам по сотрудничеству, а также к нашим конкурентам,» прокомментировал переезд член правления Arco Vara AS, Тармо Сильд.

Переезд не повлияет на повседневную деятельность Arco Vara, и контактные данные остаются прежними. «В процессе предоставления услуг в сфере недвижимости проблем не возникнет. Просто, до пятницы, 17 апреля клиенты могут посещать нас в офисе на улице Йые, дом 2б, а с понедельника, 20 апреля, будем приветствовать посетителей в новом офисе по адресу Рявала пуйестеэ 5, на втором этаже,» объяснил Агур Таммисту, руководитель отдела таллиннских жилых площадей Arco Vara.

Фирма Arco Vara переехала в офисное здание на улице Йые с Пярну маантеэ в 1996 году.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Enampakkumisel hulgaliselt kinnisvara

08.04.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele hinnalised mitteeluruumid ja mitmed kinnistud.

Kesklinnas on alghinnaga 214 600 eurot enampakkumisel Liivalaia tn 7 mitteeluruumi korteriomand, mille reaalosaks mitteeluruum üldpinnaga 413,9 m2. Alghinnaga 295 500 eurot on enampakkumisel Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks mitteeluruum üldpinnaga 1151,10 m2.

Enampakkumisel on ka kolm Pirita linnaosas asuvat elamumaa sihtotstarbega kinnistut ning ühtse müügiobjektina seitse Harju maakonnas Harku ja Saue vallas asuvat maatulundusmaa ja kaitsealuse maa sihtotstarbega kinnistut, mille kogupindala on ligikaudu 15,7 ha ja alghind kokku 28 400 eurot. Pirital asuvate hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega ligi 2000 m2 suurustekinnistute alghinnad on 26 900 – 28 180 eurot. Kinnistud on koormatud korterihoonestusõigustega tähtajaga 50 aastat ning korterihoonestusõiguste omanikel on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Kristiine linnaosas on alghinnaga 40 500 eurot enampakkumisel Tondi tn 66-5 korteriomand, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,70 m2. Lasnamäe linnaosas asuv Tondiraba tn 3-33 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,60 m2, on enampakkumisel alghinnaga 35 200 eurot. Haabersti linnaosas asuvast Järveotsa tee 2-118/119 korteriomandist, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 106,8 m2, on enampakkumisel 533/1068 mõtteline osa alghinnaga 47 000 eurot. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.