Alanud aasta üheks märksõnaks Euroopas on vastutustundlik eluasemepoliitika, mis tuleb kiirelt viia vastavusse ühiskonna vajadustega. Euroopa elamumajandusorganisatsiooni Housing Europe liikmete toetusel kinnitati järgmiseks viieks aastaks URBAN töögrupi tegevuse jätkumine Euroopa Parlamendis.
22 riigi elamuvaldkonna organisatsioone ühendav organisatsioon Housing Europe vahetab töögrupis mõtteid 76 Euroopa Parlamendi liikmega enamikest fraktsioonidest ning enam kui 100 partneriga kohalikul, regionaalsel ja Euroopa tasandil.
Housing Europe’i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul on Europalamendis URBAN intergrupi moodustamine oluline kõigile Euroopas elamupoliitikat kujundavatele organisatsioonidele, kuna Euroopa prioriteetidest sõltub ka Eestis väga oluline euroraha juurdevool. “Ilma toetusrahadeta on renoveerimise läbiviimine väga raske,” rõhutas Jaadla. Mõni Euroopa riik on osa oma plaanidest juba varasemalt avalikustanud: näiteks Prantsusmaa loodab 120 miljardi euroga avalikud hooned energiasäästlikuks renoveerida.
Housing Europe’i president Marc Calon selgitas, miks on eluasemevaldkonna arengu toetamine Euroopa jaoks oluline väljakutse:
“Hoolimata sellest, et eluasemevaldkond ja elamupoliitika ei kuulu Euroopa Liidu pädevuste hulka, on see sektor oluline Euroopa ressursitõhususe ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise seisukohalt.
Elamusektor on võtmeteguriks paljude Euroopa Liidu poliitikate edukal rakendamisel. Sama toimib ka vastupidiselt – Euroopa Liidu poliitikad kujundavad tihti tingimused riiklike elamupoliitikate toimimiseks ja rahastamiseks. Seega on hoonete ja elamusektoril oluline potentsiaal Euroopa Liidu investeeringute toetamisel,” märkis ta.
Eesti Korteriühistute Liit on intergrupi moodustamisele igati kaasa aidanud. “Näeksime hea meelega, et ka Eestist pärit saadikud sellega oleks ühinenud,” rõhutas Jaadla. Liidu poolt vaadatuna oli aasta 2014 Eesti korteriühistutele töökas ja tulemuslik. “Palju tänuväärset energiat kulus aruteludele ettevalmistava korteriühistute renoveerimistoetuste määruse osas. On hea meel ,et Eesti ühistute kiiret arengut ja renoveerimismudeleid on toodud Euroopas eeskujuks,” kinnitas Jaadla.
Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
2014 IV kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel 4885 korteritehingut. Peale kahe kvartali pikkust tehingute arvu langust pöördus näitaja taas tõusule. IV kvartali tehingute arv ületas aastatagust 3,4% võrra.
Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas uute korterite müüki käesoleva aasta lõpuks Kalamajas, Niine tänav 6A valmivas elamus. Hoone arendajaks on Hepsor OÜ ja ehitustööde peatöövõtjaks Mitt&Perlebach OÜ.
Tallinna korteripakkumiste keskmise hinna tõusu osas hiilgas möödunud 2014. aastal Kristiine linnaosa. Kristiine korteripakkumiste keskmine hind kerkis aastaga 14%. Kristiinele järgnes Põhja-Tallinna linnaosa, kus eelkõige Kalamaja toel kasvasid korteripakkumiste hinnad aastataguse ajaga võrreldes 14%. Tallinna korteripakkumiste keskmine aastane hinnatõus oli 7%, võttis portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon möödunud aasta numbreid kokku.
Kinnisvaraportaalides on sadu kinnisvara pakkumisi, et nende seast eristuda, peab kuulutus olema ühtaegu nii loominguline kui informatiivne. Kuulutuse koostamisel on mõned lihtsad reeglid, mida järgides võib müüjat saata edu. 
LVM Kinnisvara koostas eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea
Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.
AS Merko Ehitus käivitab 2015. aasta jaanuaris Tallinna kesklinnas asuva Tartu mnt 52 korteriarendusprojekti (kokku viis kortermaja) esimese etapi ehituse, mis koosneb kolmest kortermajast (umbes 100 korterit) ning kogu arendusala ühendavast maa-alusest parklast. Esimese etapi valmimine on planeeritud 2016. aasta sügiseks. Uued majad kerkivad 2012. aastal valminud Tartu mnt 50a äri- ja eluhoone kõrvale, kus Merko on müünud 93 korterit.
Täna avati Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu ühishoone, tänu millele paranevad hädaabikõnedele vastajate, päästjate ja demineerijate töö- ning olmetingimused.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -0,5%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti teatel odavnes tarbijakorv 2014. aasta detsembris aastataguse ajaga võrreldes 0,5%, novembriga võrreldes hinnatase ei muutunud. 2014. aasta kokkuvõttes oli hinnatase Eestis 0,1% madalam kui 2013. aastal. Euroala inflatsioon pöördus detsembris esimest korda pärast 2009. aastat langusesse, ulatudes esialgsel hinnangul –0,2%ni. Möödunud aasta kokkuvõttes kasvasid hinnad euroalal 0,4%.
Sarnaselt kinnisvara ostu-müügituruga on stabiliseerumas ka üüriturg. Kui Tallinna kesklinnas on hinnatase juba pikemat aega üsna ühtlane, olles kohati kergelt tõusnud, aga samas ka langenud, siis magalate, eriti Mustamäe üürihinnad kasvasid mullu märkimisväärselt. Kuid ka nende hinnakasv on nüüd pidurdumas.
