Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pindi Kinnisvara: turuinfo 09/2014

02.10.2014 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Arco Vara alustas Uuslinna 6 uute korterite müüki

02.10.2014 Tõnu Toompark

Tallinna kesklinna ja Kadrioru vahetus läheduses, Uuslinna asumis, valmib 2015. aasta kevadeks viiekordne elamu mugavate kahe- ja kolmetoaliste korteritega.

Kuna Uuslinna 6 korterelamu ehitus algas juba 2014. a kevadel, saab ostja uude koju sisse kolida juba kaheksa kuu pärast. Korterid algavad maja teisest korrusest ja neid on kokku 20. Igal korteril on oma rõdu. Hoone esimesel korrusel asuvad panipaigad ja parkimiskohad. Kogu õueala piiratakse aiaga. Madalad ülalpidamiskulud tagab soojustagastusega sundventilatsioon, maja projekt vastab energiaklassile B.

Korterelamu kavandas tuntud Eesti arhitekt Peeter Pere, kelle varasematest töödest on enim tähelepanu pälvinud Pääsküla raamatukogu ja Haabersti Vaba Aja Keskus.

“Uuslinna elamurajooni iseloomustavad uued majad ja rahulik piirkond. Logistiliselt on tegemist äärmiselt hea asukohaga, kus kesklinn ja meri on lühikese jalutuskäigu kaugusel ning samas on võimalik kesklinna ummikuid vältides pääseda lihtsalt ja kiirelt igasse suunda,” ütles Arco Vara maakler Marianne Puustak.

Lähemat infot korterite kohta saab veebilehelt www.uuslinna6.ee.

Korterelamu arendajaks on Spring Real Estate’ gruppi kuuluv Uuslinna Arendus OÜ. Korterite müüki korraldab Arco Vara, mis tegutseb kinnisvarasektoris juba alates 1992. aastast. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara alustalad.

Võru tulevase riigigümnaasiumi nurgakivi sai paika

01.10.2014 Tõnu Toompark

Võru riigigümnaasiumile asetasid täna nurgakivi haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Võru riigigümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, Võru linnapea Anti Allas, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Elari Udam ning Nordecon AS juhatuse liige Erkki Suurorg. Koolimaja valmib 2015. aasta suvel ja riigigümnaasium alustab õppetööd uues koolihoones 1. septembril 2015.

„Uus Võru riigigümnaasium on uudne ja tulevikku vaatav kool, mis samal ajal jätkab pikaajalisi gümnaasiumihariduse traditsioone vanas ja väärikas hoones,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Tulevases koolimajas on kooliharidust antud kauem kui kakssada aastat. Siin alustav riigigümnaasium lisab sellele aukartust äratavale aastate hulgale kindlasti järgmised aastasajad.“

Riigigümnaasiumi tarvis rekonstrueeritakse täielikult Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ning selle kõrval asunud 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele ehitatakse kaasaegne ja õpilasesõbralik õppehoone. Mõlemad hooned seotakse üheks tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.

Õppehoone on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan ning selle suuruseks on kavandatud 3 219 ruutmeetrit, millest üle poole moodustab juurdeehitus. Ehitustööd lähevad maksma 3,35 miljonit eurot.

„Nordeconil on hea meel osaleda riigi koolihoonete uuendusprogrammis ühe ehitusinseneridele enim põnevust pakkuvama objekti ehitusega,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Ühe lepingu raames tuleb samaaegselt ehitada uus kaasaegne koolihoone tiib ja rekonstrueerida teine muinsuskaitselist väärtust omav kooliosa ning ühendada need meeldivaks ja mõnusaks õppekeskkonnaks,“ selgitas Suurorg.

Haridus- ja Teadusministeerium, Võru Linnavalitsus ja Riigi Kinnisvara AS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad.

Riigigümnaasium rajatakse projekti „Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine“ raames, mida rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Võru riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360.

Võru Riigigumnaasiumi

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kutse kinnisvaraseminarile “Mis saab edasi?”

01.10.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”.

Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab?
Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees
Diskussioonipaneelis: Tarmo Kase, Mika Sucksdorff, Andres Tukk
Maailma rahandus
Kristjan Lepik, Arengufondi majandusekspert
Diskussioonipaneelis: Sven Sester, Erkki Raasuke, Priit Perens
Eesti majanduse väljavaated
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Trendiliikumised kinnisvaras
Linnar Priimägi, Tallinna Ülikooli imagoloogia dotsent
Energiasääst – madalenergiamaja tasuvuse küsitavusest
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: prof. Jarek Kurnitski, Toomas Alle, Tarmo Tamm, Ardi Roosimaa
Kinnisvara ja maksud
Priit Raudsepp, advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vandeadvokaat
Elamispindade tehingute arvu languse mõju ulatus ja tagajärjed
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Peep Sooman, Mart Saa, Ero Viik
Kinnisvaraturundus – kus ikkagi king pigistab? Kinnisvarakuulutuste head ja vead
Rain Uusen, Postimehe kinnisvara ja ehituse teemalehe toimetaja

Seminaril kuulutatakse välja EKFLi poolt korraldatava kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkurssi “Säravaim/Tõusev kinnisvaratäht” laureaat.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 6. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Seminari kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Keila – Valkse teelõigu rekonstrueerimine

01.10.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Maanteeamet sõlmisid lepingu Tallinn-Paldiski maanteel kilomeetritel 24,9 – 29,5 asuva Keila-Valkse teelõigu rekonstrueerimiseks, kaasa arvatud kahe uue silla ehitus üle Keila jõe.

Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 5,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde teostamise aeg on 14 kuud.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes.

Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte.

Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Pro Kapital: AS Tallinna Moekombinaat uute aktsiate märkimisperioodi pikendamine

01.10.2014 Tõnu Toompark

24. aprillil 2014 toimunud AS Tallinna Moekombinaat (edaspidi Tütarettevõtja) aktsionäride koosolekul võeti vastu otsus Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kohta.

Tütarettevõtja juhatus otsustas pikendada uute aktsiate pakkumise neljandat märkimisperioodi. Uueks aktsiate märkimistähtajaks on seega 14. oktoober 2014.

AS Pro Kapital Grupp teavitab investoreid Tütarettevõtja aktsiate pakkumise tulemustest pärast emissiooni tulemuste selgumist.

AS Tallinna Moekombinaat on 05.03.2008 asutatud äriühing, mille põhitegevuseks on Tallinnas Peterburi tee 2 paikneval kinnistul kaubanduskeskuse arendamine. Kavandatud kaubanduskeskus on üks kõige dünaamilisemaid kaubanduskeskuste arendusi Baltimaades, asudes Tallinna suurima ja kaasaegseima liiklussõlme ääres vaid mõne minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast ning Tartu, Narva ja Pärnu maanteede alguspunktis.

Kaubanduskeskuse ankurrentnikuks on Selveri hüpermarket ligi 6000 m² ning kokku on keskuse 55 000 m² rendipinnal ruumi enam kui 200 poele.

Kaubanduskeskus on osa tulevasest suurest Tallinna ühistranspordisõlmest, mis on linna üks olulisimaid infrastruktuuri arendusi lähiaastatel ning mis hõlmab lisaks kohalikele liinidele ka ühendust lennujaama ja tulevase Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaamaga.

Augustis tööstustoodangu tootmise kasv jätkus

01.10.2014 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta augustis 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Jaanuarist alates püsis töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes stabiilses 1–6%-lises kasvus. Augustis toodeti töötlevas tööstuses 6% rohkem toodangut kui 2013. aasta samal kuul. Toodang ületas eelmise aasta augusti taseme enamikus tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete, puittoodete ning toiduainete tootmise kasv. Toodang vähenes ehitusmaterjali- ja rõivatootmises.

Välisturule müüdi augustis 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta augustiga suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 2% ja müük kodumaisele turule vähenes 3%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta augustis tööstuses kokku 2% vähem toodangut kui juulis, sealhulgas töötlevas tööstuses sama palju kui juulis.

2013. aasta augustiga võrreldes toodeti elektrit 8% vähem ja soojust 3% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, august 2014
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-2,0	0,5	3,0
Energeetika	-6,1	-6,8	-5,3
Mäetööstus	-13,5	-18,0	-16,4
Töötlev tööstus	0,1	3,1	5,9
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	0,8	9,0	12,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	3,3	4,7	7,1
toiduainete tootmine	-0,7	3,3	4,9
metalltoodete tootmine	-0,5	0,5	4,0
elektriseadmete tootmine	-1,9	-1,2	2,5
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	17,4	-2,6	0,5
mööblitootmine	2,2	-2,9	0,6
mootorsõidukite tootmine	12,2	-0,2	2,4
ehitusmaterjali tootmine	-2,4	-7,6	-5,3
masinate ja seadmete tootmine	-1,5	2,5	6,0
kütteõlide tootmine	-1,2	8,3	8,3

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus

01.10.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui juulis kasvas jaemüük aastases võrdluses 9%, siis augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus.

2014. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 428,7 miljonit eurot, seega jäi augustis kauplustesse 326 eurot elaniku kohta. Eelnenud kuudega võrreldes aeglustus märgatavalt tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui juunis kasvas neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 13% ja juulis 12%, siis augustis oli kasv 6%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli jaemüük 11% väiksem kui eelmise aasta augustis ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes jäi jaemüük eelmise aasta augustiga võrreldes samale tasemele. Augustis suurenesid enim jaemüük tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 28%) ning jaemüük posti või interneti teel (kasv 24%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimased kaks kuud olnud küllaltki stabiilne. Augustis suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük eelmise aasta augustiga võrreldes 6%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta augustiga võrreldes püsivhindades 8%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2014. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6,5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 510 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 84%. 2013. aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 4%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Rikkaks üüriäris: kui üürileandja ostab korteri, kus üürnik on juba sees

01.10.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui üürileandjast investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Üürniku eluplaanide selgekstegemiseks tuleb investoril üürnikuga kontakteeruda. Äkki maksab olemasolev üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale igati sobima.

Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt ja madala üürihinnaga, et müügiperioodil keegi omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega, mis üürileandjat rahuldab.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Otsese valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku sõlmitakse enamus üleandmise-vastuvõtmise aktidest suhteliselt kehvalt vormistatud ja aktides on üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata. Vormistamise puudujäägid ei võimalda alati hiljem hinnata, kas üürnikult üürileandjale üleantud vara on üldse see vara, mis kunagi üürnikule sai üle antud.

Lisaks peab investor pöörama tähelepanu sellele, kas üürnik on endisele korteriomanikule tasunud tagatisraha. Kui üürnik on tasunud tagatisraha, siis peab müüja selle investorile edasi andma, sest üürnikule raha tagastamise kohustus läheb üle investorist korteriostjale.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tallinna sotisaaldemokraadid: linnahall võiks minna riigi haldusesse

01.10.2014 Tõnu Toompark

Tallinna linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on kategooriliselt vastu linnavõimu plaanile tükeldada Tallinna linnahall ja nõuab selle kiiremas korras väljaarendamist ühtse kompleksina. Sotsiaaldemokraadid ei välista, et selleks võib vaja minna linnahalli riigi haldusesse üleandmist.

„Linnavalitsus ei ole seni suutnud Tallinnale nõnda märgilise ja olulise tähendusega objekti korda teha. Aastate jooksul on mitmetel kordadel teatatud potentsiaalsetest investoritest, kes justkui soovivad linnahalli investeerida, kuid kõik need plaanid on jäänud realiseerimata,” sõnas linnavolikogu SDE fraktsiooni esimees Lauri Laats. “Linnavõimu plaan nii suure arhitektuurilise väärtusega hoone tükkideks jagada ei ole mõistlik tegevus ja ei too probleemile lahendust. Linnahall peab säilima ühtse tervikuna ning seda tuleb ka ühtselt arendada,” ütles Laats.

Linnahall valmis 1980. aastal Moskva suveolümpiamängudeks. Hoone arhitektid Raine Karp ja Riina Altmäe said originaalse arhitektuurilise lahenduse eest Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia. Viimastel aastatel on linnahall seisnud kasutuseta ja tühjana.

“Aeg on näidanud, et linnavalitsus pole suutnud probleemiga reaalselt tegeleda ning ei ole ka võimeline linnahalli korda tegema, edasisest arendamisest rääkimata. Sestap leiame, et tekkinud olukorras peaks tõsiselt kaaluma linnahalli riigi haldusesse üleandmist,“ ütles Lauri Laats. “Mida kauem viivitatakse renoveerimisega, seda kehvemaks muutub linnahalli olukord. On viimane aeg otsustada, milline saab olema linnahalli kasutus ja roll linnaruumis. Tallinnal on vajadus suurema konverentsikeskuse järgi ning selleks võiks sobida linnahall,” pakkus välja SDE fraktsiooni esimees.

Hotell Palace’ile omistati neli Superior tärni

30.09.2014 Tõnu Toompark

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) andis välja tänavu suvel taasavatud Hotell Palace’ile ametliku neljatärni superior-taset tõendava tunnistuse. Nelja tärni superior-taseme saamiseks on hotellil vajalik täita nelja tärni miinimumnõuded ja koguda täiendavalt vähemalt 190 lisapunkti.

Eesti hotellide klassifikaator kuulub Euroopa ühtsesse tärnisüsteemi Hotelstar Union, mis on tunnustatud ka Euroopa Komisjoni poolt. Hotelstar Unioni kuulub täna 15 Euroopa riiki, kus on kokku ligi 25 000 tärnihotelli. Järgud omistatakse 5-ks aastaks ning kvaliteedikontrolli teostab EHRL järgukomisjon kord aastas.

Tallinna üks vanimaid ja esinduslikumaid hotelle Hotell Palace pälvis inspektsiooni järgukomisjonilt lisapunkte muuhulgas uuele ja eksklusiivsele lõõgastukeskuse, elegantse ja ajatruu tubade sisustuse, a la carte restorani kõrge taseme ning seminariruumi lahendusega. „Nelja superior-tärni saamine on meie jaoks ülim tunnustus, see on ka algusest peale olnud meie eesmärk. Omalt poolt tahan tänada panuse eest kõiki hotelli töötajaid, Palace’i ehitanud inimesi ja muidugi meie kliente, kelle nimel hoiamegi lippu kõrgel,“ kommenteeris Hotell Palace’i opeeriva TallinnHotelsi tegevjuht Ain Käpp.

Tänavu 26. juunil peale põhjalikke renoveerimistöid avatud Hotell Palace’is on kokku 79 numbrituba, mis on varasemast avaramad ning sisekujundus on elegantne ja inspireeritud Konrad Mägi töödest. Hotelli soklikorrusele on ehitatud treeningsaal, bassein ja saunakompleks. Nii konverentsi kui ka pidulike bankettide korraldamiseks paikneb esimesel korrusel seminariruum, mis mahutab kuni 75 inimest. Restoran Konrad jätkab Hotell Palace hotellitubade sisekujunduses leiduvat tagasivaadet 1917–1940 perioodi kaunitele kunstidele, kombineerides nii kirjanduse ja maalikunsti kaasaegse kokakunstiga.

„Pika ajalooga Palace on saanud uue sisekujunduse, kuid selle klassikaline atmosfäär on säilitatud ka pärast põhjalikke renoveerimistöid, lisaks on paranenud konverentside korraldamise ning lõõgastumis- ja sportimisvõimalused. Suvi ja sügise algus on olnud meie hotellis väga kõrge täituvusega tänu paljudele Eestis toimunud üritustele ja ametlikele visiitidele. Tundub, et populaarsuse tendents jätkub ka sügistalve perioodil, kuna hotelli on avastanud enda jaoks nii äri- kui ka puhkusereisijad. Tänu uuele, kuni 75 inimest mahutavale konverentsisaalile ning augusti lõpus avatud ja eelkõige kohalikule publikule mõeldud restoranile Konrad on sagenenud ka tallinlaste külaskäigud meie majja,“ ütles Käpp.

Hotell Palace’i hoone on valminud 1937. aastal ning oli Tallinnas esimene hoone, mis ehitati spetsiaalselt hotelliks. 1959. aastal ehitati hotellile juurde Pärnu maantee poolne tiib. Hoone viimane täielik renoveerimine toimus 1989. aastal.

Milline on 2014. aasta parim betoonehitis?

30.09.2014 Tõnu Toompark

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi „Aasta betoonehitis 2014”. Konkursiga soovitakse kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.

„Eesti ehitusturul ei ole väga tempokad ajad. Seda väärtuslikum on iga valminud ehitus,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Loodetavasti annab ehitusturu seis nii tellijatele kui ehitajatele aega ja võimalusi pöörata rohkem tähelepanu kvaliteedile. Innovaatilisus ja uuendusmeelsus on ettevõtete arengu mootoriks ning aitavad vastu seista ehitusturu kõikumistele,” lisas Suitslepp.

Betoonehitise konkursile võib esitada ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2014. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

„On valminud ja valmimas huvitavaid ehitisi ja rajatisi üle Eesti. Ootame nende ehitiste loomisega seotud inimestelt ka oma valminud betoonehitise meie konkursile esitamist,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2014. a.

Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2015. aasta märtsis.

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on neliteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2013. a. Betoonehitiseks tunnistati Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija).

Tellija auhind – Tallinna kommunaalamet; konstruktori auhind – OÜ Estkonsult, OÜ Järelpinge Inseneribüroo; ehitaja auhind – AS Merko Ehitus Eesti, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg; betooni auhind – AS Betoonimeister, AS Rudus; raketise auhind – AS Peri, OÜ Doka Eesti.

2012. a. Betoonehitis – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton.
2011. a. Betoonehitis – heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne.
2010. a. Betoonehitis – eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.
2009. a. Betoonehitis – Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
2008. a. Betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.
2007. a. Betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.
2006. a. Betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.
2005. a. Betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
2004. a. Betoonehitis – Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.
2003. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.
2002. a. Betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.
2001. a. Betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.
2000. a. Betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 48 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet.

Kaagveres algavad uue õpilasesõbraliku koolikompleksi ehitustööd

30.09.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja YIT Ehitus AS allkirjastasid 5,47 miljoni euro suuruse lepingu, mille kohaselt rajatakse Kaagvere külla kaheksast hoonest koosnev ja uudseid lähenemisi võimaldav õpilasesõbralik koolikeskkond, kuhu kuuluvad kooli peahoone, peremaja ja kuus rühmakodu. Ehitustegevusega alustatakse oktoobri alguses ning kool alustab uutes ruumides õppetööd 2015. aasta sügisel.

Lisaks koolitööks vajalikele ruumidele paiknevad koolihoones veel ruumid võrgustikutööks, ruumid intensiivse järelevalvega rühmakodu õpilastele, spordisaalid, personali ruumid ning köögiplokk. Kooli juurde rajatakse jalgpalliväljak, multifunktsionaalne korvpalliväljak ning kinnistusisesed ja –välised juurdepääsuteed. Õppekompleksi suuruseks on kavandatud kokku ligi 3 900 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada vastupidav, kauakestev ning madalate ülalpidamiskuludega hoonetekompleks, mis võimaldab luua õpilaste individuaalsetele vajadustele vastavad õppe- ja kasvatustingimused.

Õppekompleksis hakatakse õpetama psüühika- ja käitumishäiretega õpilasi, maksimaalseks õpilaste arvuks on planeeritud 76.

Pooled Eesti uuseramutest on puitmajad

30.09.2014 Tõnu Toompark

Eelmisel aastal anti välja 4905 ehitusluba, pisut enam kui pooled neist väljastati puithoonetele. Statistikast selgub, et kõige sagedamini kasutatakse puitmaterjali ühele leibkonnale mõeldud elumaja ehituses. Kokku väljastati eelmisel aastal puidust üksikelamutele 1089 ehitusluba suletud netopinnaga 188 tuhat ruutmeetrit.

Kuigi ehituslube on väljastatud puithoonetele rohkem kui muust materjalist hoonetele, moodustab puithoonete suletud netopindala kõikide ehitatavate hoonete pindalast 16,5%. See on tingitud asjaolust, et pindalalt väiksemaid hooneid – suvilad, aiamajad, garaažid jm – ehitatakse valdavalt puidust, kuid suuremahuliste põllumajandus- ning tööstushoonete põhikonstruktsiooniks on endiselt kivi või metall.

Elamute ehituseks väljastati möödunud aastal kokku 2426 ehitusluba, sealhulgas puitelamutele 1127. Puitmajades valmib kokku 200 tuhat ruutmeetrit elupinda, mis moodustab kogu Eesti elamuehituse mahtudest 33%.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Sven Matsi hinnangul näitab ehituslubade statistika eelkõige valmivate hoonete pindala, kuid oluline on vaadelda kasutatud materjalide mahtu. “Elamuehituses, kus rajatakse palju vaheseinu ning tihedaid karkasse, kulub oluliselt rohkem materjali. Tööstushoone on reeglina küll suure pindalaga kuid vähese materjalikasutusega. Seega ühes 100-ruutmeetrises palkmajas võib puitu olla rohkem kui kümneid kordi suuremas tööstushoones,” lisab Mats. Kokkuvõttes tunneb Mats headmeelt, et Eesti puitmajatootjad on elamuehituses väga tugevalt esindatud ning loodab, et ka ülejäänud ehitussektor teadvustab puidu mitmekülgseid kasutusvõimalusi.

Skandinaavias ja mujal Euroopas kasutatakse puitu kõikvõimalike hoonetüüpide kandekonstruktsioonide valmistamisel, olgu need siis suureavalised sillad või muud mastaapsed rajatised, tööstushooned, koolid või elumajad. Maailma kõrgeim puithoone, 14-korruseline elumaja ehitatakse Norrasse, Bergenisse Eesti ettevõtte Kodumaja AS toodetud moodulitest.

“Oskuste ning tehnoloogia osas on Eesti puitmajatootjad maailmas teerajajad,” kommenteerib Eesti Puitmajaklastri juht Lauri Kivil. “Pooled Eesti üksikelamud on küll puitmajad, kuid puitmaterjali vähene kasutus suuremahuliste ehitiste puhul näitab, et on vajalik kasvatada nii riigi, tellija kui arendaja valmisolekut ehitada keskkonnasäästlikult ka suuremaid hooneid.”

Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 1999. aasta 20. mail. Käesoleval hetkel kuulub liitu 38 usaldusväärset ettevõtet, kes omavad pikaajalisi kogemusi nii kodu- kui välisturgudel.

Eesti Puitmajaliidu peamine eesmärk on oma liikmete konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse tõstmine läbi erinevate toetavate ühistegevuste. Liidu liikmeteks on nii element-, moodul-, käsitöö-, masinpalk- ning aiamajade tootjad. Toetavate liikmetena on kaastud materjali- ning tarvikute valmistajad ning arhitektuuri- ja inseneribürood.

Eesti puitmajasektori müügitulu ulatub ligikaudu 250 miljoni euroni aastas ning Eesti on müügitulu absoluutnumbrite alusel Euroopa Liidus esimene puitmajade eksportija. Sealjuures moodustab Eesti Puitmajaliidu ettevõtete müügitulu ja töötajate arv ligikaudu 50% kogu kohaliku sektori vastavatest näitajatest. Eesti puitmajade ekspordi reaalne osakaal ulatub ligi 90% protsendini sektori müügitulust.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Merko käivitas Paepargi arenduse neljanda etapi ja ehitab modernse 14-korruselise korterelamu

30.09.2014 Tõnu Toompark

Merko käivitas Paepargi korteriarenduse neljanda etapi ning alustas kolmest majast esimese, Paepargi 49 maja ehitust, mis valmib 2015. aasta lõpuks. 14-korruselises majas on 60 korterit, kõrgeimal korrusel on kaks eriti luksuslikku penthouse korterit, mida iseloomustavad kõrged laed, avarad terrassid, suurepärased vaated, jahutussüsteem ja targa kodu lahendus.

„Paepargi muutub iga uue arendusetapiga üha terviklikumaks elukeskkonnaks, mille tuumaks on jätkuvalt hea asukoht ja infrastruktuur ning Paepargi puhkeala. Uued, 14-korruselised modernsed kortermajad sobituvad hästi piirkonna arhitektuuriga ning pakuvad elanikele häid vaateid nii lähiümbruskonnale kui Ülemiste järvele, vanalinnale ja merele,“ ütles Merko müügijuht Irina Mutli. Kolme esimese etapi käigus valminud üheksas majas on Merko müünud üle 150 korteri.

Uute kortermajade täiustatud tehnosüsteemid sisaldavad korteripõhist ventilatsioonisüsteemi ja vesipõrandakütet. Viimase kahe korruse korterid vastavad ka väga nõudliku kliendi soovidele, sisaldades põhipaketis sauna, jahutussüsteemi ja targa kodu lahendusi. „Viimasel, 14. korrusel asuvad umbes 120 ruutmeetri suurused ning kolme meetri kõrguste lagedega eksklusiivsed penthouse korterid, mille akendest ja terrassidelt kogupinnaga 40 ruutmeetrit avanevad võrratud vaated Paepargi tiigile, Ülemiste järvele, vanalinnale ja merele. Penthouse korterid on väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega, arvestades nende avarust, asukohta, tehnosüsteeme, vaateid ning seda, et nende hinnas sisaldub ka panipaik ja parkimiskoht korterelamu 1. korruse garaažis,“ lisas Mutli.

Paepargi neljas etapp (www.merko.ee/paepargitornid) hõlmab liftiga varustatud kolme 14-korruselist maja aadressidel Paepargi 49, 51 ja 53, mille arhitektiks on AB Luhse & Tuhal ning sisearhitektideks Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Esimesel kuuel korrusel on 1-3-toalised korterid ning 7. kuni 14. korrusel asuvad 2-4-toalised korterid. Koduostja saab valida mitme siseviimistluspaketi vahel. Uue arendusetapi korterite ruutmeetri hind on vahemikus 1800–2250 eurot.

Paepargi kortermajad asuvad Sikupilli asumis Pae pargi alal kesklinna ja Kadrioru vahetus läheduses. Kunagine paekivikarjäär on Merko ja Tallinna linna koostöös muudetud kauniks tiigiks, mille ümbrus heakorrastati pargiks koos valgustatud purskkaevu ja sillaga, vaateplatvormide, suure erinevate mängualadega perepargi ja kergliiklusteedega. Spordisõpradele on asfaltkattega kõnnitee kõrvale rajatud kooremultšiga kaetud suusarada, mida saab suvel tervisejooksu rajana kasutada. Rajatud on ka jõulinnak ja petankiplatsid.