Arco Vara AS-i auditeeritud konsolideeritud 2014. aasta majandusaasta aruanne

Arco VaraPõhilised näitajad

Kontserni 2014. aasta müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest on 9,2 miljonit eurot, mis on 1,5 miljonit eurot (ehk 14.6%) vähem võrreldes 2013. aastaga. Teenindusdivisjoni müügitulu on kasvanud aastaga 6% 3,1 miljoni euroni. Arendustegevuse 2014. aasta müügitulu oli 6,5 miljonit eurot (2013. aastal: 8,1 miljonit eurot), vähenedes aastaga 19,4%. Arendustegevuse müügitulu languse põhjuseks on asjaolu, et mitmed arendusprojektid on varajases staadiumis, kus müügitulu ei ole veel tekkinud. Oluline osa arendusdivisjoni müügitulust saadi 2014. aasta viimases kvartalis, kui korterite müük klientidele moodustas 4,9 miljonit eurot.

Kontserni 2014. aasta ärikasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest oli 2,3 miljonit eurot ja puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest 1,1 miljonit eurot, aasta varem olid samad näitajad vastavalt 4,5 miljonit eurot ja 3,5 miljonit eurot. 2013. aasta paremad kasuminäitajad tulenesid peamiselt eraldiste kustutamistest ning varade ja kohustuste ümberhindlustest kogusummas 3,3 miljonit eurot (2014. aastal: 0,5 miljonit eurot). Kontsern lõpetas 2014. aasta puhaskasumiga 0,8 miljonit eurot (2013. aastal: 3,4 miljonit eurot).

Omakapitali osakaal koguvaradest on võrreldes 2013. aasta lõpuga paranenud, olles 31.12.2014 seisuga 33,5% (31.12.2013: 27,2%). Lisaks tegevuse kasumlikkusele on omakapitali osakaalu suurendanud ka III kvartalis läbi viidud aktsiaemissioon, millega kaasati kontserni 1,3 miljonit eurot.

Kontserni varad on 2014. aastal kasvanud 1,8 miljoni euro võrra. Peamiseks põhjuseks on varude suurenemine Sofias Manastirski Livadi II etapi korterelamu ehituse käigus.

Kontserni laenukoormus (netolaenud) on 2014. aasta jooksul vähenenud 0,8 miljoni euro võrra. Laenude kaalutud keskmine intressimäär on 31.12.2014 seisuga 5,8%, 2013. aasta lõpu seisuga on see vähenenud 0,2 protsendipunkti võrra. Peamine languse põhjus on väga madalad Euribori määrad 2014. aasta teises pooles.

2014. aastal müüdi kontserni poolt arendatavates projektides 77 korterit ja äripinda ning 4 elamukrunti (2013. aastal: 78 korterit ja äripinda ning 5 krunti).

Juhataja kommentaarid

2014. aasta möödus Arco Varas arendustegevuse taaskäivitamise tähe all. Aasta lõpuks valmis 135 korteri ja väiksema äripinnaga arendus Sofias – Manastirski Livadi II etapp, mille ehitusega alustasime 2013. aasta novembris. Lisaks saavutasime detailplaneeringuga kuni 330 korteri ehitusõiguse Tallinnas Paldiski mnt 70c kinnistule, mille omandasime 2013. aasta juunis.

Kontserni äritegevus on jätkuvalt kasumlik ning seejuures orienteeritud kasvule. Kui 2013. aasta kasumi põhjuseks oli ennekõike kontsernile võetud üle jõu käivatest kohustustest ja riskidest edukas vabanemine ja bilansi puhastamine, siis 2014. aasta kasumis on oluline osa kontserni põhitegevustel: arendustoodete müügil ja kinnisvaraga seotud teenuste osutamisel.

Kogu 2014. aastaks seatud eesmärgid kontsern täitis: müügitulu ületas 9 miljonit eurot (plaanitud oli 9 miljonit eurot), aasta puhaskasum oli 0,8 miljonit eurot (plaanitud oli 0,5 miljonit eurot) ning müüdud arendustoodete omakapitali tootlus ületas 20% aastas. Kontserni omakapitali tootlus tervikuna 2014. aastal veel 20% piiri ei ületanud, kuna meie bilansis on endiselt umbes veerandi ulatuses varasid, mis pole ettenähtavas tulevikus arendatavad. Ennekõike mahub sinna alla varasematel aastatel soetatud maapank Lätis ja Eestis piirkondades, kus nõudlus on nõrk. Juhatus töötab jätkuval selle kallal, et nimetatud maapank viia aktiivsesse arendusse, realiseerida või vahetada sellise maa vastu, mis sobib paremini meie eesmärgiga: olla aktiivne arendaja.

2015. aasta prognoos ja eesmärgid

Juhatus prognoosib kontserni 2015. aasta müügituluks vähemalt 11 miljonit eurot ning puhaskasumiks vähemalt 1 miljon eurot. Prognoosi täitumine 2015. aastal ning kontserni tulemused 2015. – 2017. aastal sõltuvad lisaks üldistest majanduskeskkonna muutustest veel järgmistest kriitilistest vahetulemustest:

(i) Madrid Blvd laenu lõplik stabiliseerimine ja oluliste rendilepingute pikendamine. Aastaaruande kuupäeva seisuga on kontsern tagasi maksnud laenu põhiosa summas 950 tuhat eurot, peale mida on laenu jääk alla 11 miljoni euro, ning laenuleping on pikenenud kuni 2017. aasta lõpuni. Järgmiste aastate põhiküsimus on Madrid Blvd hoones stabiilse renditulu hoidmine mahus ca 1 miljon eurot aastas, ning allesjäänud korterite (31.12.2014 seisuga müüdav pind (GSA) 3 726 m2) müük mahus ca 1 miljon eurot aastas või rendileandmine tootlusega üle 6% aastas;

(ii) Manastirski AB-bloki korterite lõplik väljamüük aasta vältel;

(iii) Manastirski D-bloki (arendusprojekti viimase etapi) ehituse lõpetamine detsembris 2015, toodete müük lõpptarbijale toimub juba 2016. aastal;

(iv) Uue arenduseks sobiva krundi soetamine Sofias, müüdava mahuga (GSA) vähemalt 7 000 m2, millele ehitada 2016. aastal ning müüa lõpptarbijatele 2017. aastal;

(v) Paldiski mnt 70c 1. etapi ehitusprojekti valmimine ning 2015. aasta neljandas kvartalis ehituse alustamine. Eeldatav 1. etapi müüdav maht ületab 120 korterit ning korterite müüdav pindala (GSA) 8 000 m2.

Mingil määral mõjutab tulemusi ka Lätis allesolevate valmistoodete müük, kuid eriliselt optimistlik juhatus Läti uusarenduste väljavaadete osas ei ole. Kõige optimistlikum  on juhatus Sofia kinnisvaraturu osas, mis näitab kõige tugevamat absoluutnõudlust, nõudluse kasvu ning arendaja marginaale. Tallinnas on võtmeküsimuseks turule sellise tootega sisenemine, mis ületaks kasutusomadustelt tarbijate ootusi, väljakujunenud ja lisanduva korteripakkumise kvaliteeti ja tooks allapoole korterite kasutamise hinda. Arco Varal ei ole vaja puid metsa juurde tuua.

Lisaks tuleb Arco Varal tõsta enda sisemist suutlikkust koguda ning analüüsida andmeid tarbijate eelistuste ning seni rahuldamata vajaduste kohta. See tähendab, et jätkub töö teenindusdivisjoni andmetöötlusvõimaluste arendamiseks ning aasta kestel käivitatakse Arco Vara infosüsteemi 2. põlvkond (AVIS2).

Teenindusdivisjon

2014. aasta teenindusdivisjoni müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 6%, 3 139 tuhande euroni (sealhulgas kontsernisisene müük 451 tuhat eurot). Teeninduse müügitulu kasvas Lätis ja Bulgaarias, kus 2014. aasta müügitulu kinnisvarabüroode peamisest tegevusest, müügivahendusest ja kinnisvara hindamisest, kasvas 17% Lätis ja väga tubli 61% Bulgaarias. Eesti kinnisvarabüroo aastane müügitulu on aga vähenenud 17% võrreldes eelmise aastaga. Eesti büroo müügitulu vähenemisest suure osa annab hindamisteenuste käibe langus 25% 2014. aastal.

Läti ja Bulgaaria büroode käibekasvu taga on nii turu üldine aktiviseerumine kui ka jõuline turuhõivamine läbi töötajate arvu kasvatamise. Samas jääb Lätis kasv peamiselt 2014. aasta esimesse poolde ja aasta teises pooles on kasvutempo aeglustunud. Samuti ei oleks üllatav kasvutempo languse jätkumine 2015. aastal seoses kinnisvara müüki otseselt puudutavate seadusemuudatustega. Bulgaaria büroo müügitulus on oluline osa kontserni enda varade müügi vahendus. 2014. aastal moodustas kontserni enda arendusprojektide müügi vahendamine 44% kogu  büroo müügitulust.

Kõik kolm kinnisvarabürood lõpetasid 2014. aasta puhaskasumiga: Eesti büroo puhaskasum oli 48 tuhat eurot (2013. aastal: 156 tuhat eurot), Läti büroo puhaskasum oli 65 tuhat eurot (2013. aastal: 81 tuhat eurot) ja Bulgaaria büroo puhaskasum oli 90 tuhat eurot (2013. aastal: 25 tuhat eurot).

Teenindusdivisjon osutab lisaks vahendus- ja hindamisteenustele ka kinnisvara haldamise teenust ja majutusteenust Bulgaarias. Haldustegevuse müügikäive 2014. aastal oli 148 tuhat eurot, sellest 105 tuhat eurot oli kontsernisisene (2013. aastal vastavalt 135 tuhat ja 103 tuhat eurot). Majutusteenusest saadi 2014. aastal 74 tuhat eurot müügitulu (2013. aastal: 24 tuhat eurot). Majutusteenust on osutatud 2013. aasta juulist.

Teenindusdivisjoni töötajate arv on kasvanud 176-le  31.12.2014 seisuga, suurenedes aastaga 15 inimese võrra.

Arendusdivisjon

Arendusdivisjoni kontserniväline müügitulu oli 2014. aastal 6 466 tuhat eurot ehk 20% langust võrreldes 2013. aastaga (2013. aastal: 8 049 tuhat eurot). Seejuures saadi arendustegevuse 2014. aasta müügitulust enamus IV kvartalis tänu kahele uuele kortermajale kasutusloa saamisele: novembris Manastirski Livadi projekti II etapi korterelamule (kokku 135 korterit ja väiksemat äripinda) ja Bišumuiža-1 projekti viimase etapi korterelamule Riias (kokku 14 korterit). IV kvartalis 2014 müüdi nimetatud kahes projektis kokku 72 korterit. Info kontserni enda arendusprojektides müüdud kinnisasjade kohta on toodud alljärgnevas tabelis.

Kontserni muust arendusdivisjoni müügitulust moodustab suurema osa Madrid Blvd hoone kaubandus- ja kontoripindade renditulu, 2014. aastal 953 tuhat eurot  ja 2013. aastal 956 tuhat eurot.

Arendusdivisjoni ärikasumiks kujunes 2014. aastal 1 942 tuhat eurot (2013. aastal: 5 100 tuhat eurot). Samas oli 2013. aastal erakorraliste tehingute mõju kasumile kokku 3 332 tuhat eurot, 2014. aastal 521 tuhat eurot.

31.12.2014 seisuga on kontsernil laos müügivalmis 113 korterit ja väiksemat äripinda, neist 109 Bulgaarias ja 4 Riias. Sealhulgas 48-le korterile ja äripinnale olid sõlmitud eelmüügilepingud, müügitulu neist kajastub kontserni kasumiaruandes I kvartalis 2015.

2014. aasta IV kvartalis taasalustati, peale aastast pausi, Madridi Blvd hoone vabade korterite müüki. Detsembris jõuti juba ka ühe müügitehinguni ning aastaaruande avalikustamise ajaks on eelmüüdud veel kaks korterit. Madridi müümata varadest 15 korterit ja kõik parkimiskohad on antud rendile. IV kvartalis valmistati täiendavad 4 korterit ette väljarentimiseks.

Bulgaarias on kontsern lõpetamas ettevalmistusi Manastirski Livadi projekti D-bloki (nimetatud ka Manastirski III järk) ehitamiseks, ehitusega alustatakse 2015. aasta I kvartalis. 2015. aasta lõpuks valmivasse korterelamusse on planeeritud 87 korterit ja äripinda müüdava pinnaga ligi 6 900 m2.

Kontserni Eesti arenduse olulisimas Paldiski mnt 70C arendusprojektis on bilansipäeva järgselt jõutud I etapi projekteerimislepingu sõlmimiseni. Vähemalt 120 korteri ja 4-5 väiksema äripinnaga korterelamu ehitusega on plaanis alustada 2015. aasta IV kvartalis.

Kontserni maapanka lisandus veebruaris 2014 soetatud kaks kinnistut ehitusõigusega kahe kortermaja, kokku 30 korteri ja umbes 2 100 m2 müüdava pinnaga, ehitamiseks Tallinna külje all Harkus Instituudi tee 7 ja 9. III kvartalis projekti arendamine peatati seoses vajadusega kasutada kontserni rahalisi vahendeid parima tootlusega projektide, eelkõige Paldiski mnt 70c, elluviimiseks. Võimalik on ka arendusprojekti müük.

31.12.2014 seisuga töötas arendusdivisjonis kokku 5 inimest, aastaga on lisandunud üks inimene.

Personal

Kontserni heaks töölepingu või käsunduslepingu alusel töötavate inimeste arv oli 31.12.2014 seisuga 189 inimest (2013. aasta lõpus 178 inimest). 2014. aasta tööjõukulu oli 2,5 miljonit eurot (2013. aastal samuti 2,5 miljonit eurot).

Kontserni emaettevõtte juhataja ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 2014. aastal 102 tuhat eurot (2013. aastal 174 tuhat eurot).

Juhatus

Arco Vara AS-i juhatus on üheliikmeline. Alates 22.10.2012 on Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild.

Nõukogu liikmed

Aastaaruande avalikustamise ajal on Arco Vara AS nõukogu 5-liikmeline. 31.12.2014 seisuga oli nõukogu veel 7-liikmeline. Bilansipäeva järgselt 10. veebruaril 2015 toimunud erakorralisel üldkoosolekul kutsuti senine nõukogu täies koosseisus tagasi ja valiti uus 5-liikmeline nõukogu.

Eelmisest nõukogu koosseisust jätkavad Hillar-Peeter Luitsalu, Allar Niinepuu ja Rain Lõhmus ning uued nõukogu liikmed on Steven Yaroslav Gorelik ja Kert Keskpaik. Uues nõukogus ei jätka eelmise nõukogu liikmed Toomas Tool, Arvo Nõges, Aivar Pilv ja Stephan David Balkin.

Sotsiaalne vastutus

Arco Vara põhitegevusalad on kinnisvaraarendus ning kinnisvara vahendus- ja hindamisteenused. Oma töös lähtume keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest.

Meie planeeritavad kinnisvaraarendused  on eeskujuliku energiaklassiga ja keskkonnasõbralikud ning hooned sobituvad hästi ümbruskonda. Pöörame väga suurt tähelepanu oma arendusprojektide ehituskvaliteedile, sest tahame rajada elukeskkondi, mis kestavad põlvest põlve.

Meie pakutavad teenused on märgatava ühiskondliku kaaluga. Kliendid paigutavad meie vahendusel kinnisvarasse igal aastal kümneid miljoneid eurosid, ning umbes samas mahus tehakse ka krediidiotsuseid, mis tuginevad meie professionaalsel hinnangul. Oluline on saavutada ja hoida toimivat ja informatsiooniliselt tasakaalus kinnisvaraturgu, mis muutub sellega ühtlasi jätkusuutlikumaks. Iga klient nendest tuhandetest, kes meie vahendusel igal aastal soetab kinnisvara, peab tegema kaalutletud ja informeeritud otsuse ning maakler peab aitama tal saada õiget ja õigeaegset informatsiooni objekti tunnuste, heade ja halbade omaduste ning alternatiivide kohta. Iga krediit, mis antakse kinnisvara tagatisel, peaks tuginema objektiivsele eksperthinnangule. Meie maaklerid ja hindajad on teadlikud enda sotsiaalsest vastutusest teenuste osutamisel.

2014. aastal pööras Arco Vara sotsiaalse vastutuse raames erilist tähelepanu oma töötajate heaolule ning nende töötingimuste parandamisele – uuendasime arvutiparki, kontoreid ja kontorimööblit, korraldasime ühisüritusi. Oma igapäevatöös lähtume keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest, kasutades eeskätt digitaalseid võimalusi – digiallkirja, digitaalset arhiveerimist ning büroosisest andmetöötlust ilma füüsiliste andmekandjateta.

Me innustame ja julgustame oma inimesi osalema vabatahtlikena heategevusprojektides ning panustama keskkonnaalgatustesse. Meie inimesed osalevad nii lastekodulaste aitamises kui ka tegemistes kogukonna hüvanguks.

Aktsia ja aktsionärid

Arco Vara AS-il on 31.12.2014 seisuga emiteeritud kokku 6 117 012 lihtaktsiat (31.12.2013 seisuga 4 741 707 aktsiat) nominaalväärtusega 0,7 eurot aktsia kohta. Arco Vara aktsiad on vabalt kaubeldavad NASDAQ OMX Tallinna börsil. Septembris 2014 suurendati aktsiakapitali täiendava emissiooni teel 1 375 305 aktsia võrra. 31.12.2014 seisuga on ettevõttel kokku 1 668 aktsionäri ja aktsia hind sulgus tasemel 0,828 eurot, olles 2014. aastal vähenenud 40,86%. Aasta jooksul oli aktsia kõrgeim hind 1,55 eurot ja madalaim hind 0,821 eurot. Aktsiate turukapitalisatsioon oli 31.12.2014 seisuga 5 065 tuhat eurot (31.12.2013 seisuga: 6 638 tuhat eurot) ja aktsia P/E suhe 5,5 (31.12.2013 seisuga 1,9)

Peamiste riskide kirjeldus

Likviidsusrisk

Vabu rahalisi vahendeid hoiab kontsern Eesti, Läti ning Bulgaaria pankade arvelduskontodel ning tähtajalistel hoiustel. Rahavoogude juhtimine on püsiva refinantseerimisriski tõttu pingeline. Kontserni raha ja raha ekvivalentide saldo on pidevalt madalam kui järgmise 12 kuu jooksul refinantseerimist vajavate laenude saldod. Kaalutud keskmine intressikandvate kohustuste pikkus on 31.12.2014 seisuga 2,3 aastat. Kontserni konsolideeritud raha- ja raha ekvivalentide saldo oli 2014. aasta lõpu seisuga 1,7 miljonit eurot (31.12.2013 seisuga: 0,8 miljonit eurot). Likviidsus- ja refinantseerimisrisk jääb endiselt olulisimaks riskiks.

Intressirisk

Enamus kontserni laenulepingutest on sõlmitud eurodes ja baasintressiks on 3- või 6-kuu EURIBOR. Seega on kontsern avatud rahvusvahelistel kapitaliturgudel toimuvale. Pikaajaline intressirisk on tuletisinstrumentidega maandamata. Kontserni intressikandvad kohustused on 2014. aastal kasvanud 0,1 miljoni euro võrra. Seisuga 31.12.2014 on kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 15,0 miljonit eurot. 2014. aastal tasuti intressikandvatelt kohustustelt intresse 1,1 miljonit eurot (2013. aastal: 1,0 miljonit eurot). Kontserni laenude kaalutud keskmine intressimäär on 2014. aasta jooksul vähenenud 0,2 protsendipunkti võrra 5,8%-le, selle põhjuseks on eelkõige EURIBOR-i määrade langus.

Valuutarisk

Teenuste ostu- ja müügilepingud on enamasti sõlmitud kohalikes valuutades: eurodes (EUR) või Bulgaaria levides (BGN). Kinnisvara ostu-müügi tehingud sõlmitakse valdavas osas eurodes, millest tulenevalt kontserni varade ja kohustuste struktuur ei kanna endas olulist valuutariski. Kontsern ei ole kaitstud valuutade devalveerimise vastu. Enamus likviidsetest vahenditest hoitakse lühiajalistes euro deposiitides. Devalveerimisrisk vähenes 2014. aasta algusest seoses Läti Vabariigi üleminekuga eurole.

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

Arco Vara AS-i aktsiad noteeriti Tallinna Börsi põhinimekirjas 21. juunil 2007. Börsiettevõttena lähtub Arco Vara AS (edaspidi ka „Ettevõte“) oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, NASDAQ OMX Tallinna Börsi nõuetest, reeglitest ja juhistest ning ettevõtte põhiväärtustest.

Koos majandusaasta aruandega esitab Arco Vara AS ka Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) aruande, milles Ettevõtte juhtkond kinnitab HÜT nõuete järgimist. Osas, milles HÜT nõudeid järgitud ei ole, on see eraldi välja toodud ning selgitatud mittejärgimise põhjuseid.

Majandusaasta aruande koostamisel on järgitud HÜT juhiseid. Käesolev HÜT aruanne on majandusaasta aruande osaks oleva tegevusaruande eraldiseisev peatükk.

I Üldkoosolek

Ettevõtte kõrgeimaks juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosoleku pädevus, koosolekute kokkukutsumise kord ja otsuste vastuvõtmine on reguleeritud Ettevõtte põhikirjas.

2014. aastal toimus üks korraline ja üks erakorraline aktsionäride üldkoosolek.

Korraline üldkoosolek

Korraline aktsionäride üldkoosolek toimus 05.06.2014 ajavahemikul kell 10.04 kuni 10.46 Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4, Sokos Hotel Viru saalis Bolero.

Koosoleku kokkukutsumise teade ilmus börsi infosüsteemis ning Ettevõtte veebilehel 14.05.2014. Koosoleku kokkukutsumise teade ilmus üleriikliku levikuga ajalehes Postimees 14.05.2014. Teates näidati ära, kus on võimalik tutvuda üldkoosoleku materjalidega, kuhu saavad aktsionärid esitada oma küsimused ning koosoleku päevakorras nimetatud teemasid puudutava teabe ja dokumentide otselink Ettevõtte veebilehele. Teave esitati aktsionäridele nii eesti kui ka inglise keeles.

Nõukogu ettepanekud avaldati üldkoosoleku kokkukutsumise kutses. Üldkoosoleku päevakorras oli:

·         2013. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

·         aktsiakapitali suurendamine;

·         audiitori valimine.

Üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

·         Kinnitada Arco Vara AS-i 2013. aasta majandusaasta aruanne ning suunata 31.12.2013 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 3 427 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse;

·         Valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitoritele tasu vastavalt Ettevõtte ja AS PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitud lepingule.

Koosolekut juhatas Hannes Vallikivi, kes ei ole Ettevõtte nõukogu esimees ega juhatuse liige. Koosolekul osales 52 aktsionäri, kelle häältega oli esindatud 81,51% kõigist häältest. Üldkoosolek viidi läbi eesti keeles ja koosoleku juhataja tagas koosoleku sujuva läbiviimise. Koosolekul osales ka Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild, kes andis ülevaate 2013. aasta majandusaasta tulemustest.

Erakorraline üldkoosolek

Erakorraline aktsionäride üldkoosolek toimus 04.07.2014 ajavahemikul kell 10.08 kuni 10.36 Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4, Sokos Hotel Viru saalis Bolero.

Koosoleku kokkukutsumise teade avaldati 11.06.2014 Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu ning Arco Vara koduleheküljel. Teade ilmus üleriikliku levikuga ajalehes Postimees 12.06.2014. Teates näidati ära, kus on võimalik tutvuda üldkoosoleku materjalidega, kuhu saavad aktsionärid esitada oma küsimused ning koosoleku päevakorras nimetatud teemasid puudutava teabe ja dokumentide otselink Ettevõtte veebilehele. Teave esitati aktsionäridele nii eesti kui ka inglise keeles.

Erakorraline üldkoosolek kutsuti kokku aktsionäride soovil ning nende ettepanekud avaldati üldkoosoleku kokkukutsumise kutses. Üldkoosoleku päevakorras oli:

·         aktsiakapitali suurendamine;

·         nõukogu tagasikutsumine;

·         nõukogu liikmete valimine.

Üldkoosolekul võeti vastu otsus suurendada Ettevõtte aktsiakapitali vastavalt üldkoosoleku kutses esitatud tingimustele.

Koosolekut juhatas Hannes Vallikivi, kes ei ole Ettevõtte nõukogu esimees ega juhatuse liige. Koosolekul oli kohal ja esindatud kokku 205 aktsionäri, kelle häältega oli esindatud 89,93% kõigist häältest. Üldkoosolek viidi läbi eesti keeles ja koosoleku juhataja tagas koosoleku sujuva läbiviimise.

2014. aastal toimunud üldkoosolekute otsused, protokollid ja materjalid avaldati Ettevõtte veebilehel. Korralise ja erakorralise üldkoosoleku päevakorrapunktidega seotud teavet, samuti enne koosolekute toimumist aktsionäride poolt esitatud küsimusi ja neile antud vastuseid, hoitakse üleval vähemalt kuni järgmise üldkoosoleku toimumise teabe avalikustamiseni Ettevõtte veebilehel.

II Juhatus

Arco Vara AS-i juhatuses on alates 4. septembrist 2009 korraga olnud üks liige. Alates 22. oktoobrist 2012 on Arco Vara AS-i tegevjuht ja ainuke juhatuse liige Tarmo Sild.

Juhatuse liikmega sõlmiti ametisse asumisel ametileping tähtajaga 3 aastat. Juhatuse liige ei kuulunud samaaegselt ühegi teise börsiettevõtte juhatusse ega nõukogusse.

Juhatuse liikmega sõlmitud juhatuse liikme lepingus täpsustatakse juhatuse liikme õigusi, kohustusi ning vastutust, samuti on reguleeritud põhitasu maksmine. Tasu suurus lepiti kokku arvestades juhatuse liikme tööülesandeid, tegevust, äritegevuse hetkeseisu ja tulevikusuundi. Tarmo Sild-i lahkumishüvitise suuruseks on vastavalt tema juhatuse liikme ametilepingule kuni viie kuu juhatuse liikme põhitasu, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi ilma mõjuva põhjuseta. Juhatuse liikmele on kehtestatud emitendi väärtpaberitega seotud preemiasüsteem, millega seoses otsustasid aktsionärid 01.07.2013 toimunud korralisel üldkoosolekul suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja ühe vahetusvõlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot. Vahetusvõlakiri annab Tarmo Sild-ile õiguse märkida 390 tuhat Arco Vara AS-i lihtaktsiat 2016. aastal hinnaga 0,7 eurot aktsia kohta.

2014. aastal arvestati juhatuse liikme Tarmo Sild-i juhatuse liikme tasudeks koos sotsiaalmaksuga kokku 88 tuhat eurot. Muid tasusid juhatuse liikmele 2014. aastal ei makstud.

Juhatuse liige on teavitanud ettevõtet enda osalustest teistes äriühingutes või juhtimisorganites, mis ei kuulu kontserni. Juhatuse liikme poolt teatud osaluste omamine ja juhtimisorganites osalemine ei ole konkurentsikeelu rikkumine. Juhatuse liige on lepinguga võtnud ka kohustuse konkurentsikeeldu mitte rikkuda. Lisaks on Ettevõtte töösisekorraeeskirjades kirjas, et Ettevõtte juhatuse liige ega töötaja ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi.

III Nõukogu

Nõukogu ülesandeks on Ettevõtte tegevuse planeerimine, tegevuse korraldamine ja juhatuse tegevuse kontrollimine. Arco Vara AS nõukogu liikmed valib aktsionäride üldkoosolek.

HÜT kohaselt peavad pooled emitendi nõukogu liikmetest olema sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem. Arco Vara AS ei täida HÜT nõudeid sõltumatute nõukogu liikmete punkti osas.

Ettevõtte nõukogu koosseisus ei toimunud 2014. aastal muudatusi. 2014. aasta jooksul oli Ettevõtte nõukogu koosseis järgmine: Allar Niinepuu, Aivar Pilv, Arvo Nõges, Hillar-Peeter Luitsalu, Rain Lõhmus, Stephan David Balkin, Toomas Tool

Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe. Alates 10.06.2013 on nõukogu esimees Hillar-Peeter Luitsalu.

Alates 01.07.2013 makstakse nõukogu liikmetele tasu osaletud koosoleku kohta 500 eurot (netosumma), kuid mitte rohkem kui 1 000 eurot (netosumma) kalendrikuus. Tasu väljamaksmine on sõltuvuses nõukogu koosolekute protokollide allkirjastamisest. Nõukogu liikmetele ei hüvitata reisi- ja elamiskulusid.

2014. aastal toimus kokku 4 nõukogu koosolekut. 2014. aastal osalesid nõukogu liikmed koosolekutel järgmiselt:

·         Allar Niinepuu, Arvo Nõges ja Hillar-Peeter Luitsalu neljal nõukogu koosolekul;

·         Rain Lõhmus kolmel nõukogu koosolekul;

·         Aivar Pilv kahel nõukogu koosolekul;

·         Toomas Tool ühel nõukogu koosolekul;

·         Stephan David Balkin mitte ühelgi nõukogu koosolekul.

IV Juhatuse ja nõukogu koostöö

Lähtudes emitendi põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest teevad juhataja ja nõukogu tihedalt koostööd. Juhataja ja nõukogu peavad ettevõtte strateegiat puudutavates küsimustes ühiseid koosolekuid ning emitendi strateegilise arengu osas vahetatakse pidevalt infot. Samuti annab juhatus nõukogule koosolekutel teavet Ettevõtte plaanidest ja eesmärkidest kõrvalekaldumisest ning nende põhjustest. Juhataja on osalenud kõigil nõukogu koosolekutel.

Nõukogu liikmed ei osale igapäevases Ettevõtte juhtimises, aga juhataja hoiab nõukogu jooksvalt kursis oluliste asjaoludega, mis puudutavad Ettevõtte tegevuse planeerimist ja äritegevust. Lisaks on nõukogul igal ajal võimalus pöörduda juhataja poole täiendavate küsimuste ja/või infopäringutega. Informatsiooni vahetamise osas järgitakse nõukogu poolt kinnitatud siseteabe hoidmise, avaldamise ja Arco Vara AS-i aktsiatega tehingute tegemise sisereegleid, samuti juhatuse ja nõukogu lahususe põhimõtteid. Välja on kujunenud tava, et nõukogu koosolekutel annab juhataja nõukogu liikmetele ülevaate Ettevõtet puudutavatest olulistest küsimustest ja arengutest.

V Teabe avalikustamine

Alates Tallinna Börsil noteerimisest lähtub Arco Vara AS teabe avalikustamisel Tallinna Börsi poolt kehtestatud nõuetest, Eesti Vabariigi seadusandlusest ning eesmärgist kohelda kõiki aktsionäre võrdselt.

Arco Vara avalikustab teavet Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu ning kodulehel www.arcorealestate.com eesti ning inglise keeles. Aktsionäridele suunatud info on kodulehel alajaotises „Investorile“. Ettevõte avaldab oma veebilehel kõik Ettevõttega seotud faktid ja hinnangud, millest on teavitatud finantsanalüütikuid või teisi isikuid. Muuhulgas on avaldatud aktsionäride üldkoosolekuga seonduv informatsioon, Ettevõtte üldine informatsioon jms. Kogu Ettevõtet üldisemalt ning detailsemalt puudutav informatsioon on veebilehel jaotatud erinevatesse rubriikidesse. Edastatav informatsioon on loogiliselt struktureeritud ja kergesti leitav.

Ettevõtte veebilehel on avaldatud eesti ja inglise keeles finantskalender kuni 2016. aasta märtsini.

Ettevõtte veebilehel ei ole kajastatud aktsionäride vahelisi kokkuleppeid, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist, sest ühegi sellise kokkulepe olemasolust Ettevõte teadlik ei ole.

Ettevõtte ei ole korraldanud investoritele ega analüütikutele esitlusi vahetult enne finantsaruandluse avaldamise kuupäeva ega ole kunagi avalikustanud kohtumistel analüütikute või investoritega ettevõtte siseinfot või veel avaldamata finantsandmeid.

VI Finantsaruandlus ja auditeerimine

Arco Vara AS-i konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Kvartaalsed vahearuanded on koostatud vastavuses rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 „Vahearuandlus” ning on mõeldud lugemiseks koos vahearuandele eelneva majandusaasta konsolideeritud aastaaruandega. Kvartaalseid vahearuandeid ei auditeerita.

Arco Vara AS-i konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne auditeeritakse. Viimastel aastatel on kujunenud tavaks valida kontsernile audiitor kolmeaastaseks perioodiks. Samas, iga-aastasel aktsionäride korralisel üldkoosolekul kinnitatakse audiitor järgmiseks majandusaastaks. 05.06.2014 toimunud korralisel üldkoosolekul kinnitati kolmandat aastat järjest Ettevõtte majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers. Audiitori valimisel peab Ettevõte oluliseks audititeenuse hinna ja kvaliteedi suhet ning professionaalsust. Samuti peab Ettevõte oluliseks, et audiitorühing tunneks kontserni kolme peamist koduturgu – eelduseks sellele on audiitorühingu sõsarühingute olemasolu igas kontsernile olulises riigis.

Ettevõtte riskide paremaks hindamiseks ja juhtimiseks koostavad aktiivset majandustegevust omavad kontserni ettevõtted järgnevaks majandusaastaks eelarve. Kontserni konsolideeritud eelarve kinnitab Arco Vara AS-i nõukogu. Kinnitatud eelarvete jooksvat täitmist jälgib Ettevõttes finantsjuht.

Kvaliteetse finantsaruandluse tagamiseks ja finantsaruandlust puudutavate riskide vähendamiseks on Ettevõttes loodud finantsjuhi ametikoht. Finantsjuht osaleb aktiivselt nii konsolideeritud aastaaruande kui ka kvartaalsete vahearuannete koostamisel. Konsolideeritud aruanded tuginevad ühtsel piiriülesel finantsarvestus- ja raamatupidamistarkvaral, konsolideerimine on suures osas automaatne ja igakuine protsess. Igakuine aruandlus esitatakse vastavate üksuste juhtidele ja konsolideeritud aruandlus grupi juhtkonnale.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Lisa 2014 2013
EUR tuhandetes
Jätkuvad tegevusvaldkonnad
Müügitulu teenuste müügist 3 744 3 791
Müügitulu enda kinnisvara müügist 5 414 6 937
Müügitulu kokku  5,7 9 158 10 728
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu  8 -5 902 -7 749
Brutokasum 3 256 2 979
Muud äritulud  9 37 404
Turustuskulud  10 -324 -278
Üldhalduskulud  11 -1 811 -1 676
Muud ärikulud  9 -82 -196
Kasum varude allahindluse tühistamisest 19 572 299
Kasum ühisettevõtetega seotud tehingutelt  12 -27 2 897
Kasum tütarettevõtete müügist  12, 31 662 98
Ärikasum 2 283 4 527
Finantstulud- ja kulud  13 -1 062 -972
Kasum enne tulumaksu 1 221 3 555
Tulumaksukulu  14 -75 0
Puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest 1 146 3 555
Lõpetatud tegevusvaldkond
Kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast 31 -324 -128
Aruandeperioodi puhaskasum 822 3 427
   Emaettevõtte omanike osa puhaskasumis 803 3 410
   Mitte-kontrolliva osaluse osa puhaskasumis 19 17
Aruandeperioodi koondkasum 822 3 427
   Emaettevõtte omanike osa koondkasumis 803 3 410
   Mitte-kontrolliva osaluse osa koondkasumis 19 17
Aktsia puhaskasum  15
– tava 0,15 0,72
    – lahustatud 0,14 0,66

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisa 31.12.2014 31.12.2013
EUR tuhandetes
Raha ja raha ekvivalendid  17 1 691 818
Nõuded ja ettemaksed  18 1 205 656
Varud  19 11 970 10 780
Müügigruppi liigituvad varad   31 0 847
Käibevara kokku 14 866 13 101
Kapitaliosaluse meetodil kajastatavad investeeringud 0 1
Nõuded ja ettemaksed  18 5 252
Kinnisvarainvesteeringud  20 11 585 11 331
Materiaalne põhivara  21 434 459
Immateriaalne põhivara  21 113 13
Põhivara kokku 12 137 12 056
VARAD KOKKU 27 003 25 157
Laenukohustused  22 3 194 12 589
Võlad ja saadud ettemaksed  23 2 659 1 746
Eraldised  24 274 172
Müügigruppi liigituvad kohustused  31 0 1 488
Lühiajalised kohustused kokku 6 127 15 995
Laenukohustused  22 11 826 2 308
Pikaajalised kohustused kokku 11 826 2 308
KOHUSTUSED KOKKU 17 953 18 303
Aktsiakapital  25 4 282 3 319
Ülekurss  25 292 0
Kohustuslik reservkapital  25 2 011 2 011
Muud reservid  15 179 60
Jaotamata kasum 2 250 1 452
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 9 014 6 842
Mittekontrolliv osalus 36 12
OMAKAPITAL KOKKU 9 050 6 854
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 27 003 25 157

 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Lisa 2014 2013
EUR tuhandetes
Laekumised klientidelt 10 812 10 516
Tasumised tarnijatele -8 945 -7 058
Maksude tasumine -1 150 -1 976
Tagastatud maksud 805 189
Väljamaksed töötajatele -866 -846
Muud tasumised ja laekumised äritegevusest -41 -218
Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood (neto) -250 -317
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 365 290
Materiaalse põhivara soetus -71 -34
Materiaalse põhivara müük 0 118
Kinnisvarainvesteeringute müük 0 80
Tütarettevõtte müük  6 10 1 610
Sidusettevõtte müük 1 0
Antud laenud -3 -48
Tagatisdeposiitide avamine -438 -263
Tagatisdeposiitide vabanemine 701 258
Saadud intressid 5 7
Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood (neto) 0 -56
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 205 1 672
Saadud laenud 22 4 885 3 046
Laenude ja kapitalirendikohustuste tagasimaksed 22 -4 800 -4 809
Makstud intressid -1 091 -964
Aktsiakapitali emissioonil laekunud  25 1 375 0
Muud tasumised finantseerimistegevusest -76 -75
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEGEVUSEST KOKKU 293 -2 802
RAHAVOOD KOKKU 863 -840
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses  17 818 1 775
Raha ja raha ekvivalentide muutus 863 -840
Raha muutus tütarettevõtete ostul/müügil   6 10 -37
Raha ja raha ekvivalentide klassifitseerimine müügigrupi   varadeks   31 0 -80
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus  17 1 691 818

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Mitte-kontrolliv osalus Omakapital kokku
Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Muud reservid Jaotamata kasum Kokku
EUR tuhandetes
Saldo 31.12.2012 3 319 0 2 011 0 -1 958 3 372 -5 3 367
Muude reservide moodustamine (lisa 15) 0 0 0 60 0 60 0 60
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 3 410 3 410 17 3 427
Saldo 31.12.2013 3 319 0 2 011 60 1 452 6 842 12 6 854
Saldo 31.12.2013 3 319 0 2 011 60 1 452 6 842 12 6 854
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 803 803 19 822
Aktsiakapitali suurendamine (lisa 25) 963 292 0 0 0 1 255 0 1 255
Muude reservide moodustamine (lisa 15) 0 0 0 119 0 119 0 119
Muutus mitte-kontrollivas osaluses 0 0 0 0 -5 -5 5 0
Saldo 31.12.2014 4 282 292 2 011 179 2 250 9 014 36 9 050

Arco Vara AS-i 2014. majandusaasta aruande täistekst on avalikustatud Arco Vara AS-i veebilehel:http://www.arcorealestate.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

8 + 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine