Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Arco Vara: Ukraina konflikt tõstis venelaste huvi kinnisvara vastu

Poliitiline kriis Ukrainas kahandas venelaste usku rahvusvaluutasse ning ärgitas kinnisvara ostma nii Peterburis kui ka Eestis, leiab Arco Vara Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens.

Venemaalaste aktiivsus Eesti kinnisvaraturul pole Ukraina poliitilisest kriisist ja konflikti süvenemisest eriti kannatanud. Sündmused Ukrainas on kõige rohkem mõjutanud euro ja rubla vahelist kurssi. Kui varem maksis 10 000 eurone investeering venelastele umbes 430 000 rubla, siis mõned kuud tagasi, kui rubla kurss oli eriti madal, läinuks sama investeering maksma pea 510 000 rubla.

Rubla madal kurss aitab kinnisvaratehingutele kaasa. Veel mõned kuud tagasi oli Peterburi ja selle suurlinna ümbruse eluasemeturg kasvufaasis. Kasv tulenes peamiselt sellest, et inimesed ei tea, kuidas poliitiline olukord muutuda võib ega usu rubla stabiilsusesse. Nad kardavad kohaliku valuuta järsku kukkumist ja ostavad oma säästude kaitsmiseks kinnisvara. Peterburis sellise madala hinnaga kortereid, nagu Eestis, pole, kuid siin on 10 000-20 000 euroseid kortereid jällegi piisavalt. Nii ongi Eesti kinnisvara neile Venemaa kodanikele, kes otsivad võimalusi oma mõnekümnetuhande euro suuruste säästude paigutamiseks, väga ahvatlev.

Vene ostjate huvid ja prioriteedid on seinast seina. Paljud püüavad leida kinnisvara Narva-Jõesuus. See on linn, millega Peterburi elanikel seostub palju mälestusi. Narva-Jõesuu areneb väga tormiliselt, siin avatakse uusi spaasid ja hotelle. Venelaste jaoks on Narva-Jõesuu kinnisvara mitte üksnes kinnisvara välismaal, vaid kinnisvara mainekas ja tuntud kuurortlinnas.

Üsna paljud kliendid küsivad Arco Varast infot nii uute kui ka vanemate Tallinna korteritekohta. On neid, kes otsivad korterit Pärnusse. Päris paljud venekeelsed inimesed otsivad hästi odavaid kortereid, mis oleks samas elamiskõlblikud, nagu Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Jõhvis ja Aseris, kus täiesti viisaka ühe- kuni kahetoalise korteri saab 4000-6000 euroga. Kinnisvaraomaniku staatus annab neile võimaluse saada Schengeni viisat.

Kui Peterburi korteri keskmine ruutmeetri hind on 2000 eurot, siis sealse eliitaarse elukoha hind võib ulatuda 5000-8000 euroni ruutmeetrist. Narva-Jõesuus tähendab kallis kinnisvara 800-1700 eurost ruutmeetrihinda. Kohtla-Järvel, ehk 10 kilomeetrit merest, on ruutmeetri hinnaks vaid 150-200 eurot.

Vene ostjad on palunud Arco Varal otsida maju ka Kesk- või Lääne-Eestisse, näiteks Viljandimaale, Järvamaale või Pärnumaale. Seejuures tahavad ostjad, et koht oleks privaatne ja ümberringi oleks eestlased.

Vene kodanikele pakub huvi ka ärikinnisvara. Viimastel aastatel on olnud suur nõudlus selliste piiriäärsete äripindade järele, mida saaks kasutada logistika- ja laokeskustena. On investeeritud ka hotelli- ja turismiärisse. Ärikinnisvara sektoris on vene ärimeeste eripäraks, et nad võivad olla valmis panustama kohalikest investoritest oluliselt rohkem, kuid on harjunud saama maksimaalset kasumit lühikese ajaga.

Aleksandr Bogens
Arco Vara Virumaa piirkonna juht / Venemaa koostöö arendusjuht


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Korterite pakkumihinnad jätkavad kerkimist tehinguhindade stagnatsiooni kiuste

Portaal KV.EEHarjumaal pakuti portaali KV.EE andmetel augustis müügiks 9623 korterit. Aastaga on korterite müügipakkumiste arv kerkinud 25%, kuid see ei ole maha võtnud hinnatõusu tempot. Korterite pakkumishinnad kerkisid aastaga 17%.

Valdade lõikes on korterite müügipakkumiste näitajad vastukäivad. Vaatlusalusest 18-st vallast üheteistkümnes pakkumiste arv vähenes ja kaheksas kasvas. Tallinna korterite müügipakkumiste arv kasvas portaalis KV.EE aastaga koguni 34%.

Üldine loogika ütleb, et kui pakkumie kasvab, siis muudel samadel tingimustel peaks hinnatase langema. Korteripakkumiste hind aga kerkib inertsist edasi, mis sellest pakkumisi tuleb üha juurde, tehignute arv väheneb ja tehinguhinnad näitavad seisakut.

Nii ei oleks sugugi imekspandav, et tehingu nimel rohkem kibelevad veel piltlikult öeldes eilsetest hindadest unistavad kinnisvaramüüjad hakkavad lähikvartalite jooksul pakkumishindu tasapisi allapoole tooma.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korteirte müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
  08/2013 08/2014 Muutus, % 08/2013 08/2014 Muutus, %
Anija vald 64 47 -27% 320 375 17%
Harku vald 68 62 -9% 1 108 1 001 -10%
Jõelähtme vald 31 28 -10% 815 974 20%
Keila 74 93 26% 921 1 068 16%
Keila vald 79 97 23% 483 507 5%
Kose vald 48 27 -44% 492 543 10%
Kuusalu vald 13 14 8% 546 521 -5%
Loksa 52 66 27% 281 298 6%
Maardu 217 227 5% 707 861 22%
Nissi vald 42 13 -69% 260 293 13%
Paldiski 150 112 -25% 389 475 22%
Rae vald 239 185 -23% 1 267 1 506 19%
Saku vald 25 54 116% 886 1 431 61%
Saue 49 35 -29% 1 019 1 149 13%
Saue vald 70 63 -10% 1 073 1 400 30%
Tallinn 6 146 8 234 34% 1 532 1 734 13%
Vasalemma vald 58 17 -71% 109 172 59%
Viimsi vald 281 249 -11% 1 328 1 422 7%
 
Eesti 14 781 17 045 15% 1 050 1 287 23%
Harjumaa 7 706 9 623 25% 1 394 1 628 17%
Narva 315 447 42% 572 670 17%
Pärnu 1 026 844 -18% 1 055 1 160 10%
Tartu 1 506 2 468 64% 1 222 1 356 11%

 Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvara müügikoolitus toimub 30-09-2014

Kinnisvara müügikoolitus: Anneli Salk ja Ruth TõnisteKinnisvarakoolis toimub 30/09/2014 “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus keskendub praktilistele nippidele ja nõuannetele, kuidas paremini ja rohkem kinnisvara müüa nii, et ka kliendid rahul on.

Kinnisvarakoolitus on suunatud kõikidele, kes puuduvad kokku kinnisvara müümisega: kinnisvaramaaklerid, kinnisvaraarendajad, kinnisvaraspetsialistid, üürileandjad ja investorid, samuti inimesed, kes soovivad hakata müüma endale kuuluvat kinnisvara.

Kinnisvara müügikoolitus” toimub teisipäeval 30/09/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Miks maamaja või suvilat sügisel müüa?

Sügise saabumisega kerkib sageli küsimus, kas pidada müümist vajav maamaja või suvila üle talve või alustada selle müüki langevate lehtede, vihiseva tuule ning vihmasabinate kiuste.

Kui maamajas käiakse ka sügisel ja talvel, hoiab see võõrad eemal. Kui aga suvekodu leiab külmal ajal vähe kasutust, märkavad seda ka kurikaelad, kes kasutavad pimedaid sügisõhtuid tühjana seisvates majades ringi vaatamiseks.

Tihti arvavad kinnisvaraomanikud, et sügisel pole enam võimalik maamaju ega suvilaid müüa, keegi ei osta. Tegelikkus on aga teistsugune. Paljud ostuhuvilised otsisid terve suve ning langetavad oma otsuse alles sügiseks, arvates, et selleks ajaks on hinnad langenud. Osaliselt on neil ka õigus – sügiseti langetavad hinda need, kel müügiga kiire.

Medali teine pool näitab aga, et igaks sügiseks on maamajade ja suvilate pakkumisi oluliselt vähemaks jäänud ning kõik hea, mis tuleb müüki, võib üsna pea ka kaubaks minna. Erinevas seisukorras maju on praegu müügis tohutult, kuid sellele vaatamata on vanade talude, õdusate maamajade, kenade suvekodude ning soodsamas hinnaklassis suvilate valik küllaltki piiratud.

Näiteks Harjumaa puhul on esmasel otsingul näha, nagu oleks 20000-40000 € hinnaga avalikus müügis 269 maja. KV.EE otsingu täpsustamisel selgub aga, et sellises hinnaklassis pakub talusid müügiks 9 kuulutust, maamaju pole üldse, suvekodusid on 11 ning suvilaid 124. Kõigist 269 Harjumaa majakuulutusest märgitakse vaid neljas pakkumises veekogu, 11 pakkumises järve, 22 kuulutuses jõge ning 35 kuulutuses merd.

Põhimõtteliselt sama pilti näeb maakodu otsija kõikjal üle Eesti. Enim otsitavas hinnavahemikus talusid oli näiteks Tartumaal septembri teises pooles müügis 23, Pärnumaal 11, Viljandimaal seitse ning Järvamaal vaid kaks. Arco Vara kogemus ütleb, et otsitavaimate maamajade hind jääb Tartumaal alla 40000 €, Pärnumaal vahemikku 40000-60000 €, Viljandimaal 20000-30000 € ja Järvamaal 20000-25000 € vahele.

Maamajade põua kahtlust, ostjate eelistusi ja enimotsitud hinnaklassi teemat kommenteerivad järgnevalt Arco Vara piirkonnajuhid.

Tartumaa piirkonna juht Tarvo Tamme

Pakkumisi on Tartumaal vähemaks jäänud, kuid põuaks seda nimetada ei saa. Otsitakse peamiselt kuni 25 km kaugusel Tartu linnast asuvat maamaja, hinnaga kuni 40000 €. Oluliseks kriteeriumiks maja valikul on pesemisvõimalus. Maja ei pea olema heas korras – inimesed soovivad ise remonti teha ja enda pere järgi elamist kohendada.

Meeldiv on see, et peamiselt on ostjateks noored pered ja seetõttu, et maamajade hinnad ei ole nii palju tõusnud kui linnas oleva kinnisvara hinnad. Maal on lasteaiakohad saadaval ja kohamaks on ka oluliselt odavam. Kooli viivad lapsi koolibussid. Ka maamajasid ostetakse siiski pangalaenuga. Tuleb tähele panna, et laenu saamiseks on oluline majade dokumentatsiooni olemasolu ja vastavad märked ehitisregistris ning mujal.

Järvamaa piirkonna juht Lea Kerma

Maamajade pakkumisi on Järvamaal vähemaks jäänud, kuid ka nõudlus ei ole ülikõrge. Valdavalt otsitakse looduslikult kaunites kohtades maamaju, mis on sellises seisukorras, et kannatab kohe elada. Vähemalt mingi osa majast peaks olema elamiskõlbulik, et siis tasapisi remondiga edasi liikuda.

Samuti peetakse oluliseks elektri ja vee olemasolu. Vesi ei pea olema majas sees, see võib tulla ka kaevust. Peamised ostjad on Järvamaal noored lastega pered, kes kasutatavad valdavalt panga abi. Kõige minevam kaup on majad hinnaklassis 20 000–25 000 €.

Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens

Narvas ja Jõhvis maamajade järgi nõudlust ei ole. Siin on inimesed rohkem harjunud suvilates käima. Nagu tavapäraselt, kasvab Ida-Virumaal suvilate nõudlus kevadel ning langeb sügisel.

Rakvere maakler Andrus Peiel

Rakvere piirkonnas ei ole maamajade põuda. Maju on müügis küll, kuid on märgata, et Tallinna inimesed kipuvad väga hinda kauplema. Ostu puhul on tihtilugu oluline, et maja või suvila oleks Tallinnale lähemal kui 100 km. Kiiremini lähevad kaubaks HEAS korras majad, kuhu saab kohe sisse kolida ja seda samal ajal kõpitseda. Sauna olemasolu on kindlasti tähtis ja veekogu annab omakorda lisaboonuse.

Lääne-Virumaal lähevad kõige kiiremini kaubaks majad hinnaklassis 25 000-35 000 € ja ostjateks on need, kel on kõik muu on olemas ja tunnevad, et maakodu on veel puudu ja vajalik.

Viljandimaa piirkonna juht Aime Opermann

Viljandimaal ei ole samuti maamajadest puudust. Maju müüakse ja ostetakse igal ajal, aga turg elavneb muidugi kevadel. Sellepärast võib tunduda suve lõpuks, et pakkumisi on vähem, aga tegelikult on pakkumiste arv lihtsalt vähenenud seoses aktiivse müügiga. Sügisel-talvel hakkab müügis olevate objektide hulk taas kasvama.

Kõige rohkem otsitakse maamaju ja suvilaid kuni 15 km Viljandist ning vähemalt elamiskõlblikud. Hea, kui vesi ja WC on elamus sees. Veekogu lähedus on suureks plussiks. Kõige paremini müüvad majad hinnaklassis 20 000–30 000 €. Suvilaid ostetakse mõttega, et ehitada aastaringseks elamiseks. Maamaju ostetakse nii elamiseks, kui ka suvel kasutamiseks. Ostjad on peamiselt noored pered ja 90% ostetakse laenuga.

Pärnumaa piirkonna juht Maido Sein

Pärnumaal on maamajade pakkumiste arv viimase aasta jooksul vähenenud. Kõige rohkem otsitakse maju, kus saab sees elada ja neid jõudumööda renoveerida. Samas ostetakse ka mere ääres asuvaid uusi maju. Järjest rohkem ostetakse maamaja elukohaks, aga ka suvitamiseks.

Veekogu on Pärnumaa puhul olulise tähtsusega. Kõige kiiremini lähevad kaubaks majad hinnaklassis 40 000-60 000 €. Ostjateks on nooremad ja keskealised pered ning ca pooled ostud tehakse säästude eest.

Harjumaa piirkonna maakler Tauno Pajuri

Maamajade põuda Harjumaal ei ole, kuigi siin piirkonnas maamaju ikkagi otsitakse. Ostjateks on erineva majandusliku taustaga inimesed. Heas korras olevaid maju ning suvilaid soetatakse pigem suvituskohaks ja sellisel juhul on veekogu lähedus oluline faktor. Hinnad võivad siin küündida kuni 500 000 €.

Viletsamas seisus kinnisvara vastu tunnevad huvi inimesed, kes soovivad seda osta elamiseks ja sellise kinnisvara hinnalaeks on 60 000–100 000 €. Olulised faktorid on kaugus koolidest, bussipeatustest ja muust infrastruktuurist, samuti kommunikatsioonide olemasolu.

Suvilate puhul on kõige otsitumaks hinnaklassiks 20 000–40 000 €. Siin on oluliseks faktoriks, mida plaanib ostja suvilaga teha, kas lammutada või ümber ehitada. Kui ostja soovib vana suvila ümber lükata, peab ta arvestama, et ilmselt annab pank raha mitte suvila ostmiseks, vaid alles uue maja ehitamiseks.

Selleks peab olema ehitusprojekt ja raha saab pangast kätte osade kaupa. Luksuslikumad vanad taastatud talukompleksid, mis asuvad vahetult veekogu ääres ja on privaatse asukohaga, on samuti nõutud. Hinnad võivad selles segmendis jääda vahemiku 100 000–500 000 € ja need majad hangitakse tavaliselt suvekoduks. Kallimate asjade ostuks kaasatakse tavaliselt ka pank.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Merko: Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõte Tallinna Teede AS ning Tallinna Kommunaalamet sõlmisid lepingu Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimiseks J. Smuuli teest linna piirini. Tööde teostaja valiti Tallinna Kommunaalameti poolt korraldatud hankel, kus tunnistati edukaks Tallinna Teede ASi pakkumus.

Ehitustööd sisaldavad teedeehituslikke töid, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning sademevee välisvõrkude rajamist aga ka tänavavalgustuse, sidekanalisatsiooni, elektrikaabelliinide, gaasivarustuse ja foorijuhtimissüsteemi rajamist.

Ehituslepingu maksumus ilma tellija reservita on 2,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Töödega alustatakse 2014. aasta septembris ning planeeritav tööde valmimise tähtaeg on 2015. aasta juuni.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõtte toodab ka erinevaid segusid oma asfalditehases. Tallinna Teede AS kuulub 100%liselt AS Merko Ehitus Eesti kontserni.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Välkloengul küsitakse, mis juhtub siis, kui kohtuvad arhitektuur ja pilt

Järgmisel neljapäeval, 2. oktoobril toimuva järjekordse arhitektuuri välkloengu teemaks on “Arhitektuur pildis. Pilt arhitektuuris”. Õhtu moderaatori Maria Arusoo sõnul tuleb juttu fiktiivsest arhitektuurist, arhitektuurist fotol, aga ka pildist hoonel ehk graffitist linnaruumis nii praktiseerija kui arhitektuuripärandi kaitsja vaatenurgast. Välkloeng toimub koostöös samal nädalavahetusel Telliskivi Loomelinnakus toimuva Eesti Fotokunstimessiga.

Esinejad küsivad, kuidas väljendub arhitektuur kujutavas kunstis ja millised on kunsti väljundid linnaruumis. Arhitektuuri hinnatakse enamasti funktsiooni järgi ja kunsti eetilise sõnumi kaalukuse järgi – mis saab siis kui need kaks kohtuvad…?

Välkloengud toovad ühele lavale kokku erinevate elualade esindajaid – sel korral on moderaator kutsunud esinema arhitektuuriajaloolase Oliver Orro, graffitijoonistaja ja graafilise disaineri Viktor Gurovi, kunstnik Dénes Farkase, arhitekti ning kunstniku Paco Ulmani, EKA fotoosakonna professori ja juhataja Marco Laimre ning arhitekti ja füüsiku Kaja Pae.

Välkloeng “Arhitektuur pildis. Pilt arhitektuuris” algab 2. oktoobril kell 20.30 Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku Vabal Laval (Telliskivi 60a); otseülekannet saab jälgida veebis aadressil kultuur.err.ee. Välkloengule eelneb Eesti Fotokunstimessi avamine loomelinnaku Rohelises saalis algusega kell 18.00. Välkloengud on tasuta.

Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatavate välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel.

Tänavu juba viiendat korda toimuva Eesti Fotokunstimessi eesmärgiks on tutvustada Eesti fotokunstnike loomingut kohalikule publikule ning välisekspertidele, jagada teavet fotokunsti kogumise võimaluste kohta ning algatada inspireerivaid ja mõtlemapanevaid arutelusid. Messi eestvedajaks on Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Arhitektuuri välkloengute korraldamist toetab Kultuurkapital.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Mida teha, et oma unistuste kodust mitte ilma jääda?

Praegusel kinnisvaraturul on varasemast enam ette tulnud olukordi, kus ostuhuviline on leidnud pakkumiste hulgast meeldiva korteri, kuid probleemiks saab asjaolu, et enda senist kinnisvara ei saa nii ruttu maha müüa. Selline olukord tekitab stressi nii soovitud korteri müüjale kui ka võimalikule ostjale, sest mõlemad peaksid tegema järeleandmisi ning lõppkokkuvõttes võib tehing sõlmimata jääda.

Kliendid uurivad täna väga tihti, kui kaua võib kuluda aega olemasoleva korteri müügiks, et oleks võimalik soetada oma unistuste kodu. Kõige suuremaks kujuneb mure juhul, kui soovitud korter asub mõnes erilises majas, hinnatud piirkonnas ning selle hind vastab täielikult turuhinnale. Selline kooslus tähendab üsna tõenäoliselt soovitud korteri kiiret müüki.

Kõige esmane, mida potentsiaalne ostja praegusel kinnisvaraturul teha saab, on määrata oma müüdavale korterile tegelik turuhind. Kuigi teisi pakkumisi vaadates võib tekkida ahvatlus küsida kõrgemat hinda, on see pigem halb mõte, sest ülehinnatud kinnisvara on aina raskem müüa. Samuti peab olema valmis ostjate-poolseks suuremaks tingimiseks. Nii toimides on suurem tõenäosus olemasolev kinnisvara kiirelt müüa ning unistuste korteri müüjaga läbirääkimistes sellest ka lähtuda.

Soovitud kinnisvara saab alati broneerida. Kui tegemist on näiteks poole aasta pärast valmiva korteriga uusarenduses, on asi lihtne. Sel juhul sõlmitakse notariaalne võlaõiguslik leping, mille alusel mõlemad osapooled, nii arendaja kui ostja, võtavad kohustuse täita kokkulepitud tingimused. Notariaalse kokkuleppe alusel kohustub ostja määratud tähtajal sõlmima korteriomandi asjaõiguslepingu objekti võõrandamiseks.

Kui on tegemist aga nö järelturu korteriga, siis oleneb korteri broneering kahe osapoole kokkuleppest ning siin on kõige tähtsam teadmine, millal reaalselt võiks tehing aset leida. Korteriomanikuga on võimalik sõlmida lihtkirjalik lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe või siis notariaalne võlaõiguslik kokkulepe. Kui ostjatel on kohe võimalik soetada soovitud korter ehk sõlmida notariaalne asjaõigusleping, siis piisab ka lihtkirjalikust kokkuleppest. Kui aga notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimine toimub näiteks mitme kuu pärast, siis oleks mõistlik mõlema osapoole huvides vormistada notariaalne võlaõiguslik kokkulepe.

Samuti on võimalik võtta pangast koduvahetuslaenu, millega saab koheselt soetada müügis oleva eluaseme. Koostöös panga laenuhalduriga on võimalik teha vajalikud muudatused olemasolevas eluasemelaenus, näiteks kahe laenu teenindamine intresside näol kuni hetkel olemasoleva korteri müügini. Panga laenukomitee otsustab, milline on ostuhuvilise müügis oleva korteri maksimaalne müügiperiood ja millal peab laenuvõtja tagastama osa oma eluasemelaenust.

Sama võimalus kehtib ka nende müüjate puhul, kellel olemasolev kodu on soetatud ilma panga-poolse finantseeringuta ning kel on seega võimalus kasutada olemasolevat korterit lisatagatisena laenu saamisel ning korteri müügitehinguga kustutada, sõltuvalt olukorrast kas osaliselt või täielikult, koduvahetuslaen ja vabastada lisatagatis hüpoteegist. Sellistes olukordades on väga oluline usalduslik suhe kliendiga, koostöö laenuhalduriga ning kindlasti ka uue kodu omaniku või arendajaga.

Seega, võimalusi unistuste kodu saamiseks jagub. Kõige olulisem on olla oma ootustes realist, olla aldis läbi rääkima ning paindlik.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinna Energiaagentuur soovitab elamuid kütma hakata

Tallinna Energiaagentuur soovitab: meie kliimavöötmes peab elamute kütmisega alustama hiljemalt siis, kui ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur langeb alla 12 kraadi C. Siseõhu temperatuur peab olema piirides 20-22 kraadi. Pideva õhuvahetusega (ventilatsiooniga) on vaja saavutada, et süsihappegaasi (CO2) sisaldus on alla 1000 ppm ning suhteline õhuniiskus mitte üle 50%.

Igal sügisel on maja- ja/või korteriomanikud küsimuse ees – millal on õige aeg kütma hakata? Paljuski lähtutakse kütmise alustamise soovitamisel sovjetiaja tingimustest ja silmas peetakse sageli ainult elamu „tervist“. Meie elamute soojussõlmed olid tol ajal ilma automaatikata – põhjustas hoonete ülekütmise, kasutusel olid hõõglambid, elektroonikaseadmete-kodumasinate soojuseraldus oli suur, aknad ja vuugid lasksid tuult läbi jne. Reguleerimisvõimeta soojussõlmede tõttu võis kütmisega alustada kui viie ööpäeva keskmine temperatuur oli langenud alla 8 kraadi. Tuult läbilaskvad aknad ja vuugid kindlustasid korterites küll värske õhu olemasolu, kuid ei vältinud seinte niiskumist, elamu viimasel korrusel isegi hallituse teket põhjustatuna kõrgest suhtelisest õhuniiskusest kütmata ruumides. Märgatav hilisem ülekütmine kuivatas õnneks tubade seinad ning hallituse ja seente tekkimine majas tervikuna oli üldiselt välditud. Tänaseks on tingimused oluliselt muutunud: soojussõlmed on automatiseeritud, mis väldib ülekütmise. Kasutusel on säästu- ja/või LED-lambid, elektroonikaseadmete-kodumasinate soojuseraldised on väiksemad; majade vuugid on tihendatud, aknad vahetatud jne. Kõik see tingib võimaluse ja vajaduse alustada kütmisega õigeaegselt.

Me peame seadma esikohale oma pere tervise ja heaolu. Kui see eesmärk on täidetud, siis on ka elamu „tervis“ korras. Põhiline on kindlustada vajalik mikrokliima oma eluruumides ja selle saavutame ainult õigeaegse kütmise alustamisega. Siseõhu temperatuur peab olema piirides 20-22 kraadi. Pideva õhuvahetusega (ventilatsiooniga) on vaja saavutada, et süsihappegaasi (CO2) sisaldus on alla 1000 ppm ning suhteline õhuniiskus mitte üle 50%. Selline mikrokliima tubades väldib korterites hallituse ja seente teket, mis põhjustavad allergiat, astmat ning muid tervisehäireid. Kui me hilineme kütmise alustamisega, siis oma tervise parandamiseks viime „säästetud“ raha apteeki. Lisaks kulub maja konstruktsioonide üleskütmisele ja kuivatamisele täiendav energiakogus. Elu- ja tööruumide mikrokliima mittevastavusest nõuetele põhjustatud kulutuste suurus Eestis on hinnanguliselt 186 miljonit eurot aastas, mis sisaldab kulutusi tervise taastamiseks ning langenud töö- ja õpiviljakust. Meie võimuses on vältida nende kulutuste teke õigeaegse elamute kütmise alustamisega.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

MKM arendab ehitisregistri kaasaegsemaks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Alates 6. oktoobrist kasutab riiklik ehitisregister uuenenud tehnilist platvormi, suvel lisandub täiendav võimalus esitada taotlusi ja dokumente mugavalt ja elektrooniliselt läbi registri.

Ehitus- ja elamutalituse juhataja Maria Ševeljova sõnul on praegune ehitisregister vananenud nii moraalselt kui ka tehnoloogiliselt, sest on muutumatuna püsinud juba aastast 2003. „Tegemist on registri uuendamise esimese etapiga, kus võtame kasutusele uue tehnilise platvormi,“ selgitas Ševeljova. „Teise etapina on plaanis suvel muuta ehitisregistri toimingud, näiteks ehitusloa või kasutusloa taotlemine, menetlemine ja väljastamine, veebipõhiseks. Ehitisregister on siin selgelt teistest avaliku sektori teenustest maha jäänud.“

Ehitisregistri toimingute elektrooniliseks muutmine toimub koos praegu Riigikogus menetluses oleva ehitusseadustiku kehtimahakkamisega. Eelnõu järgi peaks see rakenduma 1. juulil 2015.

Seoses registri uuendamisega ei saa 30. septembri õhtust 6. oktoobri hommikuni ehitisregistrit kasutada ega sealtkaudu dokumente väljastada. Ehitisregistri andmeid seisuga 30.09.2014 saab sellel ajavahemikul vaadata aadressil . Juba töösse antud taotluste menetlemine aga jätkub, samuti saab kohalikele omavalitsustele uusi taotlusi esitada näiteks e-posti teel või paberil.

Samuti muutuvad alates 1. oktoobrist ka taotluste vormid ning sellest kuupäevast ei võeta enam vanadel vormidel taotlusi vastu. Uute vormide ja vastavustabeliga on võimalik tutvuda veebilehel https://www.mkm.ee/et/ehitisregister.

Ehitisregistri abil peetakse arvestust ehitiste üle. Registri veebilehel on võimalik tutvuda ehitiste tehniliste andmetega ja ehitise kohta esitatud dokumentidega (sealhulgas ehitus- ja kasutusload). Andmeid esitavad registrisse peamiselt kohalikud omavalitsused. Ehitisregistrit haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ehitisregistrisse on kantud 900 000 ehitise, seal hulgas 670 000 hoone andmed.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Majade tehinguhinnad kerkivad kõrgete korterihindade ja madalate intressimäärade toel

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkTänane ühepereelamute turg pakub harukordset võimalust, kus majade ostu-müügitehingute hinnad jäävad allapoole analoogse hoone ehitushinda. Selline disproportsioon on tingitud eelkõige turukonjunktuurist, mis korterituru aktiveerumise eeskujul vilkaks muutunud majade turul liiga kaua kesta ei saa.

Kinnisvaraturu muutused aga ei leia aset üleöö. Olemasoleva ostmine jääb uue maja ehitamisest soodsamaks veel aastaks kindlasti.

Elamispindade turg on aktiivne

Eesti, kuid eeskätt Tallinna-Harjumaa elamispindade turg on endiselt üliaktiivne. Aasta teises kvartalis aset leidnud väike korteritehingute arvu langus ei ole turule pessimistide loodetud surmahoopi andnud. Korteritehingute arvu languse kõrval on elamutega tehtavate tehingute arv vaikselt kasvanud.

Endiselt on aasta jooksul käibes üle viie protsendi eluruumidest, mis vastab normaalse turuaktiivsuse ülemisele piirile.

Suur koduostjate hulk ehk suur nõudlus on paratamatult endaga kaasa toonud elamispindade hinna kerkimise. Siiani on kasvanud peamiselt korterite hinnad, kasv on olnud isegi liialt tempokas. Majade turg on alles jalgu alla saamas – tehingute arv on kasvamas, vaikselt-vaikselt on ülespoole asunud rühkima ka hinnad.

Ehitushind turuväärtusest kõrgemal

Ei ole sugugi harv juhus, et vastvalminud maja ehitusmaksumus on kõrgem, kui selle maja turuväärtus. Turuväärtuse all peame siin lihtsustatult seletades silmas seda, kui kõrged on analoogsete majade ostu-müügitehingute hinnad keskmiselt.

Ehitusmaksumuse veab turuväärtusest kõrgemale majaehitaja soov näha hoones erilahendusi või detaile, mida potentsiaalne keskmine ostja hiljem samal moel väärtustada ei taha. Ehitaja enda jaoks tehtud erilahendused võivad hilisema ostja jaoks olla hoopiski hinda vähendavad tegurid.

Piltlikult võime öelda, et kullatud seintega maja turuväärtus ei ole kõrgem samalaadsest majast, kus seinad on tavapärasest värvitud kipsplaadist. Seinte endite hinnavahe on aga tohutu.

Väärtuse määrab turukonjunktuur

Kõige olulisema põhjusena, miks maja ehitushind võib turuväärtusest kõrgemal olla, on turukonjunktuur.

Hetkel on majandus üldisena nõrkadel jalgadel. See omakorda tähendab, et majaostjate kindlustunne elu suurostu tegemiseks on tagasihoidlikum. Kui ostjaid on turul vähem, siis pole majamüüjal võimalik kõrget hinda küsida. Teisisõnu ei määra turuväärtust mitte vara tootmise kulu ehk ehitushind, vaid ikka nõudluse ja pakkumise koostoime.

Olukord on muutumas

Täna oleme olukorras, kus 2008.-2009. aastal põhjas olnud majade turg on alles käesoleval aastal vaikselt jalgu alla saamas. Majade turu arengute põhjuste taga on eelkõige eelkirjeldatud korterite turu hinnarekordid, mis aitavad koduotsijatel majaostu tehingusse lihtsamini siseneda. Kui ikka korter on samas hinnas majaga, siis privaatsust armastav eraklik eestlane eelistab igal juhul oma maja.

Eeldusel, et majanduskeskkond väga oluliselt ei muutu võime arvata, et nõudlus majade sektoris on aeglaselt, kuid siiski vägagi kindlalt kasvamas. Osalt madalatel intressimääradel baseeruv kasvav nõudlus on tegur, mis on juba hakanud majade hindu tõususuunas vedama.

Nii võime arvata, et aasta-pooleteise pärast hakkame lähenema olukorrale, kus nõudlus on majade tehinguhindu juba sedavõrd kergitanud, et vanemate majade tehinguhinnad on ehitushindade lähedal.

Majanduskriisi järgmine

Olukord, kus ühepereelamute tehinguhinnad jäävad alla ehitushinna on ajutine turuanomaalia, mis on tingitud 2008. aastal alguse saanud majanduskriisist. Nüüdsest on toonane kriis hakkanud loodetavasti vaikselt seljataha jääma, kuid idasuunaliste majandussanktsioonide sõda on toonud raskesse olukorda uue vaatuse, mis ei aita ettevõtetel kiiresti kosuda.

Lootuses, et majanduse arengutes jätkub status quo võib arvata, et ühepereelamute hinnaanomaalia hakkab möödanikuks saama ja majade tehinguhinnad kerkivad aasta-pooleteise jooksul vaikselt ehitushinnast kõrgemale.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 29/09/2014

Kinnisvarakool: Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütikKinnisvarakoolis toimub 29/09/2014 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, kes analüüsib Eesti elamispindade turgu tõenäoliselt kõige põhjalikumalt.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade ülevaade ning väljatuua trendid ning prognoosid kinnisvaraturul.

Vaadeldakse detailselt kinnisvaraturu hetkeseisu ja analüüsitakse põhjuslikke tegureid, millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende, kui ka kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel.

Olulist infot saavad kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi ja finantseerijad, et aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest. Samuti on oodatud kõik eraisikud ja teised kinnisvaravaldkonna spetsialistid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 29/09/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Uus elamispindade turuülevaade: Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkKokku on saanud Adaur Grupp OÜ järjekordne elamispindade turuülevaade pealkirjaga “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”.

Pealkiri ja ülevaate teemapüstitus tulenevad tõsiasjast, et Tallinna korteritehingute arv on asunud hoogsalt langema. Tehingute hinnad veel päris selgelt kukkuma ei ole asunud, kuid nende tõus on peatunud. Kõige selle juures on napi kolme kvartaliga suurenenud uute elamispindad pakkumine 60% võrra.

Mis saab edasi? Kas näeme kordumas 2007. aastat, mil tehingute arvu kadumine viis esmalt aeglase ja siis kiire hinnalanguseni? Või on põhjust arvata, et tegemist on ajutise seisakuga, kus dramaatilisi muutusi karta ei ole?

Neile küsimustele püüabki ülevaade vastused leida. Heidame ülevaates pilgu sellele, mis on meid tänase turuseisuni toonud ja vaatame traditsiooniliselt pool-poolteist aastat ettepoole püüdes ennustada, mis tulevikul meile pakkuda on.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate esitlus. Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 29/09/2014 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back

Your message has been sent

Warning
Warning
Warning
Warning

Warning.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaraturu olevik ja tulevik on stabiilne

Käesoleval aastal nägime kinnisvaraturu stabiliseerumist, mis on pärast mitme-aastast tõusu ja taastumist ka täiesti ootuspärane areng. Võib arvata, et lähema aasta kestel kinnisvaraturg nii ka jätkab.

Tasakaalukama arengutsükli saabumise põhjuseid on mitmeid. Esmalt ei kiirusta eestimaalane ummisjalu taas uusi kohustusi kaela võtma ning teisalt on ka kreeditorid laenu andmisel ettevaatlikumad. Kolmandaks sunnib ümbruskonna poliitiline maastik kordi enam kaaluma, kas tasub suuremaid kinnisvarainvesteeringuid piirkonda teha või mitte. Kõige selle juures on kinnisvaraturg näidanud stabiilselt tõusu.

Stabiilsus kinnisvaraturul nõuab pakkujate poolt suuremat pingutust. Kui soovid tulemuslikult müüa, siis tuleb hinnaootuses paindlikum olla. Ei saa ega tohi oma vara hinnata emotsionaalsetest faktoritest lähtuvalt (minu kodu, oma kätega ehitatud, ise sisustasin jne), vaid spikriks on sarnased pakkumised samas piirkonnas ning tegelik turuhind. Kui tahad müüa, pead eristuma. Kas asukoha, kvaliteedi või parema hinnaga.

Arendusteturul loevad aina enam kogemused hea keskkonna, planeeringute ja ökonoomse kinnisvara ehitamisel. Mütsiga lööma ei tasu minna – ostjad ei soeta mitte lihtsalt korterit, vaid kvaliteeti.

Lähiperspektiivis Uus Maa suuri muutusi turul ei näe. Kui poliitiline foon stabiilseerub, võib oodata turu elavnemist, sest paljud on lükanud koduvahetuse otsuse veidi edasi või siis otsustanud ostu asemel esmalt üüripinnale liikuda. Hinnakasv võib aeglustuda, sest mõnedes segmentides, näiteks Tallinna magalates, on paneelmajade korterite hinnad näidanud kohati ebamõistlikku tõusu. Samas hea asukoha ja kvaliteetse kinnisvara eest ollakse endiselt nõus maksma suuremat hinda, kuid selleks peab olema oma kindel argument.

Ka eramuturul Uus Maa kiiret hinnakasvu ei näe, sest see turg on väga spetsiifiline, eriti just kallimate eramute osas. Kuid ega ka siin turg ei seisa – taas mängivad rolli kinnisvaras tuttavad reeglid: hind, asukoht, hea infrastruktuur, kvaliteetehitis ja arhitektuur. Kui need nõuded on täidetud, läheb maja kiirelt kaubaks.

Kokkuvõtteks – Uus Maa sisemise statistika põhjal on aasta tehingutemahud olnud stabiilselt kasvavad, suuri seisakuid turul pole. Lähitulevikuks me drastilisemaid muutusi ei näe. Aktiviseerunud on ka teised Eesti suuremad linnad, kus tehakse taas järjepidevalt kinnisvaratehinguid. Oma kodu on eestlasele tähtis ning üüripinda ta koduks ei pea. Hinnakasv elamispindade sektoris jätkub tempos 3-5% aastas.

Kindlasti tasub ka jälgida, kuidas Eesti majandus sanktsioonide mõjul suudab ümber orienteeruda ja uusi turge leida. See mõjutab ka tarbimist kinnisvaraturul väga tugevalt, sest nii nagu uute autode ostmine, on ka kinnisvaraturg on heaoluühiskonna peegliks.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Läänlased saavad harjulastest kaks ja pool korda rohkem kinnisvara lubada

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara analüüsi kohaselt on maakonna keskmise palga ja kohaliku kinnisvara hinna suhe kõige kehvem Harjumaal ning suurim ostujõud hoopis Valga- ja Jõgevamaal.

2013. aasta maakondliku keskmise palga ja piirkonna ruutmeetri hinnavõrdluse kohaselt sai Harjumaa ja Tartumaa inimese keskmisest kuupalgast osta samasse kohta napilt ühe ruutmeetri korteripinda. Valgamaal ja Jõgevamaal sai piirkonna keskmisest kuupalgast osta aga 5,7 ruutmeetrit.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on statistiline fenomen, et väikelinnas jõuab keskmist palka saav kohalik inimene lubada endale rohkem ruutmeetreid kui pealinna keskmist palka teeniv elanik. “Praeguseks on vahe Tallinna ja Kesk- ning Lõuna-Eesti vahel veelgi suuremaks kärisenud. Paljudes maakohtades on kodu soetamine viis korda kättesaadavam kui Tallinnas või Tartus,” ütles Vahter.

“Mõnes endises kolhoosikeskuses saab korteri juba paari tuhande eest. Samas on näiteks Kesk-Eesti odavasse ja vähelikviidsesse piirkonda kodu ostmiseks laenu saamine pangast väga keeruline. Raha peab kas ise kuuhaaval kokku koguma või võtma kalli intressiga väikelaenu,” lisas Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel maksab soodsaimates maakondades korteri ruutmeeter keskmiselt 120-150 eurot, mis on uue hoone ehitushinnast kaheksa korda madalam. “Kui sellisesse piirkonda ise uus maja ehitada, siis tuleb arvestada, et pärast müües on nõudlus väike ja sissepandud raha tagasi saada pole lootust,” ütles Vahter.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

1Partner: Suurenev büroopindade pakkumine mängib trumbid üürnike kätte

1Partner KinnisvaraViimase kahe aasta jooksul on Tallinna büroode turule lisandunud mitmeid uusi büroohooneid ja lisa on tulemas. Värskeid kontorihooneid on kerkinud äärelinna, neid on lisandumas ka kesklinna. Pakkumine on seeläbi suurenemas, kuid üürihinnad püsivad visalt paigal, analüüsib Tallinna büroopindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

“Viimase uudisena kuulsime 15-korruselise Novira Plaza ehitamisega alustamisest Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgal. Kaks kuud tagasi teatati Eesti Loto maja ehitamisest. Need on vaid mõned värskemad uudised, mis numbrites tähendab juba enam kui 10 000 m² uut büroopinda,” kommenteerib Tanel Tarum.

“Majanduskasvu number hüppas küll mõõtmise metoodika muutumise tulemusel märkimisväärse 2,5 protsendini, kuid ettevõtjad ei kinnita laienemisplaane ja seeläbi büroode nõudluse suurt kasvu,” lisas Tarum.

Büroopindade arendamine toob pakkumisse juurde kümneid tuhandeid ruutmeetreid kontoripinda. Pakkumise suurenemine ja valikuvõimaluse laienemine tagasihoidliku nõudluse tingimustes mängib trumbid üürnike kätte. Nii on üürnikel järjest enam jõudu läbirääkimisteks hinna või muude büroopinna lepingutingimuste osas.

“Kinnisvaraarendajate optimismilaine üldise ebakindluse taustal on küll ehk imekspandav, kuid tänased arendusmahud on sellised, mis äripindade turgu kummuli ei pööra. Lootuses, et elu läheb rahumeelselt edasi ja järgmise aasta majanduskasvu prognoosid täituvad, leitakse kõikidele täna arenduses olevatele pindadele üürnikud aasta-pooleteise jooksul,” on Tarum pikemas perspektiivis optimistliku vaatega.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus