Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kuidas renoveerida kortermaja?

27.08.2014 Tõnu Toompark

Kui keegi majaelanikest juhib tähelepanu hoone katuse, küttesüsteemi või koridori akende kehvale seisukorrale, on see märk, et kaaluma peaks hoone remonti. Kõigepealt tuleb üle vaadata ühistu rahaline seis ja seejärel teha koosolek, et teiste majaelanike arvamust küsida.

„Suuremahuliste töödega kaasneb elanikele alati ka kulude kasv. Maja reaalsest olukorrast arusaamiseks tuleks aga kindlasti suhelda ka näiteks energiaaudiitoritega, kes annavad oma hinnangu,“ ütleb SEB ärikliendihaldur Villi Hunt ja lisab, et kui endal rahalisi vahendeid piisavalt pole, saavad ühistud pöörduda laenu saamiseks panga poole.

Ühistutel on võimalik laenu taotleda põhimõtteliselt igasuguste tööde jaoks, mis parandavad maja seisukorda või korrastavad hoove.

Enim küsitakse praegusel ajal raha põhiliselt katuse, fassaadi ja küttesüsteemi renoveerimiseks, aga ka akende ja ventilatsiooni tarvis.

Otsuse remonttööde tegemiseks ja laenu taotlemiseks võtab vastu ühistu üldkoosolek, mis tuleb korraldada seaduste ja põhikirja järgi. Soovi korral võib maja kaasata ka panga esindaja, kes oskab täpsemalt rääkida laenu suurusest, tingimustest ja vajaminevatest dokumentidest. Sageli on tööde alustamiseks tarvis koostada projekte ja saada kooskõlastusi, mis võib olla suhteliselt ajanõudlik protsess.

ISS Eesti kinnisvarahaldur Martin Mäekivi märgib, et laenuplaanide tekkides on mõistlik kaasata võimalikult varakult majahaldur, kel on kogemused ja kompetents igasugustele küsimustele vastata. „Iga haldur oskab soovitada eksperte, projekteerijaid, omanike järelevalvet ja ehitajaid, kes on usaldusväärsed ning kellega on olnud hea koostöö. Teeme pidevalt majasiseseid kontrolle ja oskame tuua näiteid, milliseid lahendusi on kuskil kasutatud ja kui suureks võib kujuneda ruutmeetri hind. Soovi korral olen kokku viinud ühistu liikmed renoveerimisplaneerijatega, et nad saaksid ka omavahel mõtteid jagada.“

Mäekivi lisab, et kõige suuremaks komistuskiviks laenuvõtmise puhul on ühistu üldkoosolekutel tavaliselt elanikud, kes on põhimõtteliselt igasuguste muudatuste ja arengute vastu. „Mõnele tundub, et äkki ei kulutata raha sihtotstarbeliselt, mõni lihtsalt kardab. Tegelikkuses on kogu arvepidamine väga läbipaistev, sest muidu poleks pangalt laenusaamine ju mõeldavgi,“ seletab ta. „Vahel on teiseks probleemiks jutud kellegi tuttavatest ehitajatest, kes said katuse tehtud kolm korda odavama hinnaga, aga konkreetset kirjalikku ehituspakkumust ei esitata. Haldurina võin öelda, et pank aktsepteerib ainult väga korralikke firmasid, kellel on finantsasjad korras, aastaaruanded esitatud ja seljataga korralikud referentsid.“

Villi Hundi sõnul saavad laenu reeglina kõik ühistud, kellel on dokumendid korras, puuduvad võlglased, valitud tööde tegijad on panga jaoks aktsepteeritavad ja kaasatud on ka järelevalve. Laenu võib taotleda aastaringselt, kuigi on töid (nagu fassaaditööd), mida väga suure külmaga teha ei saa. „Enamasti soovitakse siiski töid suvel teha ja loomulikult muutuvad ühistud ka siis aktiivsemaks, kui on toetuste saamise võimalus. Võite ka meilt abiraha saamise kohta uurida, kuid vajalikud taotlused tuleb majadel muidugi ise ära teha.“

Laenulepingu sõlmimisel lisandub veel üks kohustus: maja kindlustamine.

“Kindlustamine on ääretult vajalik. Meil on olnud mitmeid näiteid, kus hoonele on pandud äsja uus katus, kuid torm rebib selle juba paari kuu möödudes maha. Kui kindlustust pole, tuleb endal maksta eelmist laenu ja sama töö veel kord tellida. Eesti inimese kiituseks võib aga öelda, et kindlustuse vajalikkust tavaliselt selgitama ei pea,“ ütleb Hunt. Mäekivi lisab, et tema halduses olevatest renoveeritud hoonetest pole ükski kindlustamata ja on mitmeid juhuseid, kus see on end kuhjaga ära tasunud.

Villi Hunt märgib: „Loomulikult tuleb iga kohustuse võtmisel kaaluda kõiki olukordi. Seda teeb ka pank, sest riskantsemate projektide puhul kaasame Kredexi käenduse, mis on majale kasulik olukorras, kui peaksid raskused tekkima. Kui laenuvõtjal on lepingu sõlmimise ajal või pärast laenu kättesaamist tekkinud mingisugused murekohad, siis tuleks nendest kindlasti julgelt pangaga rääkida.“

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Allikas:

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara täiendavate aktsiate tingimuslik noteerimine

27.08.2014 Tõnu Toompark

NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatus otsustas 26. augustil 2014. a rahuldada Arco Vara AS-i taotluse ja noteerida tema kuni 3 500 000 täiendavalt emiteeritavat aktsiat ning võtta need kauplemisele Balti Põhinimekirja tingimusel, et:

Arco Vara AS-i aktsiate emissioon on läbi viidud, pakkumine on toimunud vastavalt Emitendi poolt Prospektis kirjeldatud tingimustele ning pakkumistulemused on avalikustatud;
Pakutavad aktsiad on kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
Arco Vara AS aktsiakapitali suurendamine on Äriregistris registreeritud;
Emiteeritud aktsiad on konverteeritud põhiaktsiateks (ISIN: EE3100034653) Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
Arco Vara AS on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande tingimuste täitmise kohta.

Loetletud tingimuste täitmisel on Arco Vara AS-i ülalnimetatud aktsiate esimeseks kauplemispäevaks järgmine börsipäev arvates tingimuste täitmisest.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Arhitektuuri välkloengu seekordne teema on “Arhitektuur ja mitte päris”

27.08.2014 Tõnu Toompark

Sel neljapäeval, 28. augustil toimuval järjekordsel arhitektuuri välkloengul otsitakse vastust küsimusele, mis jääb alles siis, kui jätta kõrvale arhitektuurile tavapäraselt omistatud kriteeriumid – probleemide lahendamine, kasutusmugavuse loomine ja piirangutega arvestamine.

Kuidas opereerivad ruumiga valdkonnad, kus puuduvad arhitektidele esitatavad lähtepunktid nagu ruumiprogramm, kehtivad normid ja ühiskonda tervikuna arvestav positiivne stsenaarium. Mis on sellise ruumi lähtekohad ja tekkeprintsiibid? Mis on need kriteeriumid, mille põhjal luuakse ja hinnatakse ruumi valdkondades, kus algmaterjaliks on tunded, illusioonid, propaganda või julgeolek ning kus tulemus ei pea olema ilmtingimata konkreetne, positiivne või kõigile mugav?

Välkloengud toovad ühele lavale kokku väga erinevate elualade esindajaid – sel korral on moderaatorid püstitatud teema üle arutlema kutsunud Vabariigi Presidendi julgeolekunõuniku Merle Maigre, tõlkija Krista Kaera, kunstniku Paul Kuimeti, graafilise disaineri ja kirjastuse Lugemik ühe asutaja Indrek Sirkli ning kunstnik Neema Külma, kes on ühtlasi ka üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutajatest.

Eesti Arhitektuurikeskuse XLI välkloengut modereerivad arhitektid Maarja Kask ja Ralf Lõoke arhitektuuribüroost Salto.

Välkloeng “Arhitektuur ja mitte päris” algab 28. augustil kell 20.00 Tallinnas, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35). Vihma korral kogunetakse Arhitektuurikatlas (Põhja pst 27a). Välkloengud on tasuta.

Välkloengule eelneb Eesti kaasaegset arhitektuuri tutuvustava fotonäituse “Conversion in Estonian Architecture” avamine Arhitektuurikatlas kell 19.00.

Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatavate välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Glikman Alvin & Partnerid: detailplaneeringu tühistamisega tekitatud kahju hüvitamist

27.08.2014 Tõnu Toompark

Haldusasjas nr 3-3-1-9-14 andis Riigikohus hinnangu detailplaneeringu kehtimajäämisega seotud isiku õiguspärasele ootusele ja kahjunõude alustele olukorras, kus kehtiv detailplaneering tühistati kohaliku omavalitsuse algatusel.

Tallinna linnavolikogu kehtestas 1999. aastal Viru väljaku detailplaneeringu I etapi, mis muu hulgas nägi ette Viru hotelli juurde 17-korruselise hoone (Viru poeg) ehitamise. Ehitusloa taotluse Viru hotelli juurdeehituseks esitas AS Hotell Viru alles kuus aastat hiljem, so 2005. aastal.

Saanud ehitusloa taotluse, kohustas Tallinna linnavalitsus linnaplaneerimise ametit algatama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetluse. Selle tulemusena tunnistati 2008. aastal Viru väljaku detailplaneering osas, mis näeb ette Viru väljaku kinnistu täiendava hoonestamise 17-korruselise juurdeehitisega, kehtetuks. Detailplaneeringu tühistamise otsust põhjendas Tallinna Linnavolikogu selliselt:

i) Viru väljaku detailplaneering ei ole kooskõlas muutunud avaliku huviga. Avalik huvi kaalub üles kinnistu omanike usalduse detailplaneeringu kehtima jäämise vastu;
ii) Viru hotelli juurdeehitus on muinsuskaitseliselt, samuti keskkonna- ja linnaehituslikult sobimatu;
iii) Planeeringu kehtestamisest on möödunud enam kui kuus aastat. Selline planeering ei saa olla enam lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

AS Hotell Viru nõudis Tallinna linnalt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega tekitatud kahju hüvitamist.

Riigikohus leidis, et planeerimisseadus rõhutab isiku õigust ootusele, et detailplaneering on ehitustegevuse aluseks lähiaastateks ning et kohalikul omavalitsusel on õigus ka realiseerimata detailplaneering vähemalt neli aastat pärast kehtestamist ümber vaadata. Isik peab arvestama, et realiseerimata planeering võidakse ülevaatamise tulemusena kehtetuks tunnistada. Samas ei saa igal juhul järeldada, et pärast nelja aasta möödumist ei saaks isik enam usaldada detailplaneeringu kehtimajäämist. Kohalikel omavalitsustel ja vajaduse korral kohtutel tuleb igal üksikjuhtumil hinnata, millise ajani isik võis loota, et tal õnnestub planeering ellu viia. Seejuures tuleb muu hulgas arvestada detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aega, planeeringu senist elluviimist takistanud asjaolusid ja isiku seost detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise põhjustega.

Kolleegiumi hinnangul ei saa isik enam loota detailplaneeringu kehtimajäämisele pärast seda, kui kohalik omavalitsus on teda teavitanud, et ta asub detailplaneeringut ümber vaatama (kaalub selle kehtetuks tunnistamist). Pärast teavitamist ei ole enam tegemist pelgalt seaduses sätestatud abstraktse võimalusega planeering kehtetuks tunnistada, vaid kohaliku omavalitsuse konkreetse tegevusega, mis võib tuua kaasa planeeringu kehtivuse lõppemise.

Varaliseks kahjuks, mida tuleb isikule hüvitada seoses detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega, pidas Riigikohus selliseid kulutusi, mida isik on teinud detailplaneeringu kehtestamise otsust usaldades. Samuti kuuluvad hüvitamisele kulutused, mis on tehtud detailplaneeringu kehtestamise otsusest tuleneva õiguse realiseerimiseks ja mis kehtetuks tunnistamise tõttu on kaotanud oma väärtuse investeeringuna. Sellisteks kulutusteks on:

(i) detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike uuringute ja ehitusprojektide koostamine;
(ii) projekteerimisega seotud konsultatsioonid inseneride ja arhitektidega;

Kohalikul omavalitsusel ei ole aga kohustust hüvitada:

i) vigase ehitusprojekti puudustest tingitud lisakulutusi;
ii) kulutusi, mis on seotud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega võimaliku tekkiva kahju ärahoidmise ja vähendamisega, kui nende kulutuste tegemise ajaks oli isiku õiguspärane ootus haldusakti kehtima jäämise osas lõppenud.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Rikkaks üüriäris: Kas kommunaalkulud peaks ühistule tasuma üürnik või üürileandja?

27.08.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kindel soovitus üürileandjale on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale. Siis saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule, elektrienergiapakkujale…) õigeaegselt ja ilma viivisteta edasi maksta.

Sellisel viisil asju korraldades on ühistule ja teistele teenusepakkujatele tehtavad maksed üürileandja kontrolli all ning välistatud on võimalus, et tekivad võlgnevused.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab juba ennetavalt tegelema hakata.

Nii saab üürileandja koheselt astuda rangeid samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Kui kommunaalkulud tasub ühistule üürnik, siis ei pruugi makseprobleemide ehk võlgnevuste info õigeaegselt üürileandjani jõuda. See võib tähendada probleemide kuhjumist. Üürileandja peab arvestama, et ühistu ees vastutab võlgade eest ikkagi omanik.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kalamaja saab Selveri

26.08.2014 Tõnu Toompark

Selver AS ja Arsenal Center OÜ sõlmisid üürilepingu, mille kohaselt avatakse Kalamajas Tööstuse tänavale rajatavas Arsenali keskuses Selveri kauplus. Tegu on 2200-ruutmeetrise supermarketiga, mille avamisaeg sõltub keskuse valmimisest ning jääb eeldatavasti 2016. aasta algusesse.

„Meie Pelgulinna ja Balti Jaama kauplused on võitnud kohalike elanike südamed, nii et mõlemas pitsitab juba praegu ruumipuudus,“ rääkis Selveri juhatuse liige Kristi Lomp. „Kalamaja on perspektiivikas ja kiirelt arenev piirkond, kuhu Selverit on pikalt oodatud, seega peaks uudis kohalikke inimesi kindlasti rõõmustama,“ lisas ta.

Arsenali Selverist leiab ligikaudu 7500 erinevat toodet, eelkõige keskendutakse värskele toidule ja igapäevastele esmatarbekaupadele. Kaupluses saab tööd 43 inimest.

Arsenal Center OÜ juhataja Aadu Oja sõnul on Põhja-Tallinnas võrreldes teiste linnaosadega vähe teenindus- ja kaubanduspindu.

“Arsenali tsaariaegsed tehasehooned võimaldavad meil luua Kalamaja ja Kopli vahele hästi sobituva ning põneva kogukonna tõmbekeskuse,” ütles Oja.

Arsenali keskuse arenduse esimeses etapis valmib ligi 15 000 ruutmeetrit büroo- ja kaubanduspindu. Ehitustööde alguseks on planeeritud 2015. aasta esimene kvartal ning keskus avatakse 2016. aastal.

Eesti kapitalil Selveri jaeketti kuulub 44 kauplust erinevates Eesti piirkondades. Selveri kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni. Selver annab tööd 2300 inimesele.

Algab Kalaranna tänava ehitus

26.08.2014 Tõnu Toompark

Põhja puiestee ja Tööstuse tänava vahel kulgeva killustikkattega „Kultuurikilomeetri“ asemele valmib 2015. aasta augustiks uus 1,75 km pikkune läbivalt 1+1 sõidurajaga Kalaranna tänav. Tööde käigus rajatakse asfaltkattega nelja meetri laiune kergliiklustee, rekonstrueeritakse Noblessneri laevatehase raudteeviadukt ning sõidutee merepoolsele küljele rajatakse kahe meetri laiune kõnnitee.

Kalaranna tänav on kõigis aspektides (sh müra, õhureostus, visuaalsus, liikumisvõimalused jms) projekteeritud selliselt, et piirkonnas elavatele ja töötavatele ja jalutusretkedel viibivatele inimestele on tagatud meeldiv ning tervislik linnakeskkond. Tööde käigus rajatakse energiasäästlik tänavavalgustus ja ülekäiguradadele, mis on projekteeritud ohutussaartega, rajatakse erivalgustus. Tänasel „Kultuurikilomeetril“ olevaid valgustusmaste taaskasutatakse ülekäiguraja- ja kõnniteevalgustitena. Musta-valge triibulised piirdepostid ja kilomeetripostid taaskasutatakse jalgratta- ja jalgtee lahenduses, et oleks tagatud olemasoleva sümboolika järjepidevus.

Kalaranna tänavale rajatava haljastuse kontseptsiooni kujundamisel on lähtutud põhimõttest, et kasutatakse kogu tee ulatuses teemaale sobivaid liike. Samuti on üheks oluliseks aluseks optimaalsed tulevased haljastuse hoolduse kulud. Rajatava haljastuse põhikontseptsioon näeb ette terve teekoridori ulatuses nelja rea (2+2) puude istutamist paralleelselt teega, kõnniteega ja jalgrattateega. Teekoridoris, kuhu tehnovõrkude paigutusest tingituna ei saa puid kasvama panna, on projekteeritud põõsaste istutusalad.

Kalaranna tänava ehitusprojekti koostas SWECO Projekt AS. Ehitustööd teostab AS Teede REV-2. Ehitustööde kaasfinantseerijaks on Riigi Kinnisvara AS, AS Gaasivõrgud, BLRT Grupp AS, Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Küte.

Ehitustööde kogumaksumus on 6,2 mln eurot ning tööde valmimise tähtaeg on august 2015.

Liikluskorralduses peab ehituse ajal peab arvestama ehitatava teega ristuvate juurdepääsude tagamisega kuid ligipääs naabruses paiknevatele kinnistutele võib olla tavapärasest keerulisem.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rae vald müüb eriti eksklusiivseid kinnistuid Tallinn- Tartu neljarealise maantee ääres

26.08.2014 Tõnu Toompark

Enampakkumise korras on müügis Lehmja külas Rukki teel esimesed neli atraktiivset krunti, mis asuvad ringtee ristmiku lähedusse rajatavas tehnopargis, kuhu on juba kerkimas Smarteni logistikahoone.

Kinnistud paiknevad vahetult liiklustiheda Tallinn- Tartu maantee ääres, mille asukohta loetakse väga atraktiivseks juba ainuüksi reklaamimisvõimaluste poolest.

Piirkonnas on olemas kinnistutele juurdepääs ning võimalused kommunikatsioonidega kiireks liitumiseks. Tänane ehitusõigus lubab maaüksustele rajada hoone äri ja tootmise tarbeks.

Müügis olevate kinnistute suurused on alates 1,2 kuni 1,7 hektarit. Maaüksused võõrandatakse enampakkumise korras alghinnaga 15 eur m2.

Pakkumise esitamise tähtaeg on 29 august.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Arco Vara avab uue esinduse Narvas Fama keskuses

26.08.2014 Tõnu Toompark

Arco Vara avab 26. augustil esinduse Narva ühes populaarsemas ja esinduslikumas kaubanduskeskuses – Fama keskuses, aadressil Tallinna mnt 19c. See muudab kinnisvaratehingud vene kliendi ja investori jaoks veelgi mugavamaks.

Arco Vara kontor on pakub igakülgseid kinnisvaraalaseid teenuseid ning konsultatsiooni kõigile soovijatele – nii kohalikule inimesele kui ka turistile. Viimasel ajal tahavad väliskülalised tutvuda üha rohkem Eesti kinnisvaraturuga, et sobivate objektide olemasolul nendesse investeerida. Viimastel aastatel on Eestit külastanud 30-40% rohkem idanaabreid kui varem ja 2013. aastal ööbis Eestis juba ligi 305 000 Vene turisti.

„Arco Vara ei ole ainult Tallinnas ja eestikeelsele kliendile suunatud ettevõte. Me tegutseme üle Eesti ja oleme Eesti ainuke kinnisvaraettevõte, mis on börsil. Soovime arendada ja ehitada elamuid ning elupiirkondi peale Tallinna ka mujal Eestis!“ ütles Arco Vara Eesti vahendusbüroode juht Maia Daljajev.

Arco Vara Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens kommenteeris, et turul toimunud muutused on toonud kaasa selge vajaduse olla seal, kus liiguvad kliendid ning kuhu neil on mugav ligipääs. Seetõttu osutuski esinduse asukoha valikul sobivaks Fama keskus. “Narva esinduse ülesanne on saada Eesti kinnisvaraturu infoväravaks, mis avab infot vene investoritele ja eraisikutele, kes on endiselt väga huvitatud Eesti kinnisvarast“, lisas Bogens.

Arco Varal on esindused 14 Eestimaa piirkonnas sh ka Jõhvis ja Rakveres (vt. . Arco Vara alustas tegevust juba 1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EKI tarbijabaromeetri andmetel elanike kindlustunne augustis langes

26.08.2014 Konjunktuuriinstituut

Tarbijate kindlustunde indikaator augustis on –4. See on 3 punkti halvem kui eelmisel kuul, kuid püsib parem pikaajalisest keskmisest (–10). Kuuga halvenesid eelkõige inimeste ootused riigi majandusarengu väljavaadete osas. Elanike säästuprognoos ja hinnang tööturu võimalustele oluliselt ei muutunud.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

	Kindlustunde indikaator	Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)	Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine	–10	–1	4	14	–28
August 2013	–6	–2	5	2	–25
Juuli 2014	–1	5	8	3	–15
August 2014	–4	3	–1	4	–15

Augustis prognoosib 23% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 51% vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 16% pelgab halvenemist.

Riigi majandusarengu väljavaadete osas on elanike ootused viimase aasta halvimad (saldo –1) ja 24% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 37% ootab olukorra püsimist ja 25% kardab halvenemist. Kuna küsitlus viidi läbi augusti esimese 10. päeva jooksul, siis hakkas siin kindlasti mõju avaldama ka informatsioon Venemaa kaubandussõja võimalikest tagajärgedest.

Tarbijate inflatsiooniootused alanesid ja hinnang säästmise tõenäosusele järgneva 12 kuu jooksul ei muutunud.

2014. aasta augustis oli tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –6.4. ja euroalal –10 ja kuuga eurooplaste kindlustunne vähenes (vastavalt 0.9 ja 1.6 punkti).

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurikonkursi võitjad on selgunud

26.08.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga kuulutas täna Tallinnas Eesti Arhitektuurikeskuse Arhitektuurikatlas välja ülikooli õppehoone arhitektuurikonkursi võidutööde autorid.

Konkursile laekunud kümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Kuu OÜ ideelahendus märgusõnaga „Linea“ (autorid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann). Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.

Teise koha vääriliseks tunnistati DAGOpen OÜ ja Amhold ASi ühine töö pealkirjaga „Aletheia“ (autorid: Jaan Kuusmets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis Lykouras). Teise koha preemia suurus on 10 000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto AB OÜ töö pealkirjaga „Akadeemia“ (autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Helin Kukk ja Martin McLean). Kolmanda koha preemia suurus on 7 000 eurot.

Lisaks pälvis ergutuspreemia Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Imaginarium“ (autorid: Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Tanel Trepp ja Riho Joala).

Samuti pälvis ergutuspreemia Stuudio Tallinn OÜ võistlustöö märgusõnaga „Edge“ (autor: Villem Tomiste). Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.

Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Võistluse žürii hindas lähtuvalt Kotzebue maja eripärast võistlustööde juures:

Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, mis arvestaks nii Eesti Kunstiakadeemia spetsiifikat kui ka vastaks tudengite ja õppejõudude vajadustele. Liikumisvõimaluste ja –seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid nii hoone osade kui ka hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.
Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö tunnetust.
Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse), energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude jm praktiliste eesmärkide arvestamist, sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel projekteerimisel ja ehitamisel.

Kavandite hindamiseks moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA), Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind (arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL), Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski (varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Järgmisena kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse kolm kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Kõigi võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist Eesti Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7) üles pandud näitusel.

Uusi eluasemelaene võeti juulis aastataguse ajaga võrreldes 20% rohkem

26.08.2014 Taavi Raudsaar

Juulis jätkus ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mõõdukas kasv. Portfelli aastakasv kiirenes juulis 2,8%lt 3,3%ni. Kuu jooksul suurenes portfell 80 miljoni euro võrra ligikaudu 15,2 miljardi euroni.

Ettevõtetele antud laenude ja liisingute portfelli aastakasv kiirenes juulis 4,9%ni. Aastases võrdluses suurenes enim tööstuse (16%) ja primaarsektori (13,4%, hõlmab põllumajandust, jahindust, metsamajandust ja kalandust) portfell. Mõlema sektori puhul on kasvanud nii investeeringuteks kasutatavate pikaajaliste laenude kui ka käibekapitaliks kasutatavate lühiajaliste laenude maht. Sama moodi nagu viimasel paaril kuul suurenes juulis ka kinnisvara ja ehitussektori portfell. Logistika ja taristu sektori portfell samal ajal veidi kahanes.

Majapidamistele antud laenude ja liisingute portfell kasvas aastaga 1,5%. Kuigi uusi eluasemelaene võeti juulis varasema kolme kuu ja aastataguse ajaga võrreldes ligikaudu 20% rohkem, on eluasemelaenude portfelli aastakasv tänu varasemate laenude tagasimaksmisele endiselt tagasihoidlik (2%). Autoliisingut väljastati majapidamistele juulis varasemate kuude ja aastataguse ajaga võrreldes samuti rohkem. Autoliisingu uusmüügi aastakasv ulatus 5%ni.

Laenutegevust toetavad madalad intressimäärad. Enamiku laenude baasintressimäär 6 kuu Euribor langes juulis 0,3%ni. Uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal oli 2,1% ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal 2,7% – mõlemad jäid viimase kahe aasta keskmise taseme juurde.

Pankade laenuportfelli kvaliteedi paranemine juulis peatus. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht juulis pisut suurenes peamiselt kinnisvara ja ehitussektori tõttu. Pikaajalised viivislaenud moodustasid kuu lõpus 1,8% laenuportfellist (juunis 1,7%).

Hoiuste aastakasv kiirenes 9%ni. Ettevõtete hoiused suurenesid kuuga 125 miljoni euro ja majapidamiste hoiused 30 miljoni euro võrra. Reaalsektori (ettevõtete ja majapidamiste) hoiused kokku ulatusid juuli lõpuks peaaegu 9,5 miljardi euroni.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Häädemeeste politsei ja pääste ühishoone sai nurgakivi

26.08.2014 Tõnu Toompark

Pärnumaal Häädemeestel asetati täna pidulikult nurgakivi enam kui miljon eurot maksma minevale politsei ja pääste ühishoonele, mis valmib tuleval kevadel.

Aiandi 4 asuvale kinnistule tuleb kahekorruseline hoone, kus hakkavad asuma Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid ning arestikamber. Ühishoone suuruseks on kavandatud pisut üle tuhande ruutmeetri ning sinna on planeeritud 11 töökohta 23 inimesele.

„Politsei- ja päästeteenistuse asumine ühise katuse all tekitab suuremat sünergiat erinevate operatiivteenistuste vahel, nii on omavaheline töö koordineerimine tõhusam. Seda on tõestanud juba toimivad ühishooned Tapal, Iisakus, Rakveres, Jõhvis, Kuressaares ja Narvas,“ ütles siseminister Hanno Pevkur. „Ühishoonete rajamine on ka heaks eelduseks ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuks tuleva aasta alguses,“ lisas Pevkur.

Hoone esimesel korrusel hakkavad asuma politsei ja pääste tööruumid, arestikamber ning garaaž. Teisele korrusele tulevad pääste olmeruumid ja tehniline ruum. Aiaga piiratud alale rajatakse parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

„Uue hoonega saavad päästjad endale oluliselt paremad kaasaegsed olme- ja tööruumid, mis loovad tingimused nii paremaks ennetustööks kui ka kiiremaks reageerimiseks päästesündmusele,” ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva ühishoone rajab Riigi Kinnisvara AS tellimusel YIT Ehitus AS, hoone projekteeris Innopolis Insenerid OÜ.

Merko ehitab Vilniuse Rahvusvahelise Ameerika Kooli spordihalli

26.08.2014 Tõnu Toompark

20. augustil 2014 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva UAB Merko Statyba ja VsI Tarptautine Amerikos mokykla Vilniuje vahel leping Vilniuses asuva Rahvusvahelise Ameerika Kooli spordihalli ehitustööde teostamiseks.

Vastavalt tellijaga sõlmitud kokkuleppele on ASil Merko Ehitus õigus info avalikustada alates 25. augustist 2014.

Lepingu raames ehitab UAB Merko Statyba spordihalli brutopinnaga 1692 m². Lepingu maksumus on ligikaudu 2,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde algus on planeeritud 2014. aasta oktoobrisse ning valmimine 2015. aasta augustisse.

Statistika: Eluasemelaenude jäägi suurenemine kasvatab laenukoormust

26.08.2014 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli Eesti eluasemelaenude jääk 2014 II kvartalis 5,94 miljardit eurot. Eluasemelaenude arv samal ajal oli 161 700. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 36 754 eurot.

Kui eluasemelaenude jääk on aastaga kerkinud 1,7%, siis laenulepingute arvule on lisandunud aastaga 2%. Laenulepingute arvu kiirem kasv tähendab, et keskmine laenujääk väheneb väga aeglaselt.

Elamispindade hinnad on viimase aasta-kahega hoogsalt kerkinud ja tehingute arv on vaatamata korterituru mõningasele langusele siiski veel ülimalt aktiivne. Kõrgele kerkinud elamispindade hinnad sunnivad koduostjaid kaasama rohkem laenuressursse.

Nii võime arvata, et lähitulevikus jätkab laenulepingute arv ja eluasemelaenude koguportfelli jääk kasvu. Laenujäägi kasv olematu majanduskasvu tingimustes tähendab üldise laenukoormuse suurenemist.- Seda ei tohiks aga hirmutavaks pidada, sest liikumistempod on aeglased ja lisaks on jõudsalt kasvanud Eesti keskmine palk.