Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: eluasemelaenude intressimäär rekordiliselt madalal

27.01.2015 Tõnu Toompark

Eluasemelaenude keskmine intressimäär jäi 2014. aasta detsembris Eesti Panga andmetel samale tasemele, kus see oli ka novembris ehk 2,2% tasemele. Tegemist on seega jätkuvalt kõigi aegade kõige soodsama intressimääraga.

Uute eluasemelaenude intressimäär on siiani langenud peamiselt euribori toel. Enamuse eluasemelaenude baasintressimääraks olev kuue kuu euribor oli detsembri keskmisena 0,176%, mis on samuti kõigi aegade madalaim näitaja.

Osa eluasemelaenude intressimäära kukkumisest on siiski tingitud ka intressimäära riskimarginaali vähenemisest. Kui kogu 2013. aasta vältel oli riskimarginaal valdavalt 2,2-2,3 protsendi kandis, siis 2014. aasta lõpuks on see vähenenud juba 2,0 protsendi peale.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Sweco kolib 80 töötajat Ülemiste City uude suurbüroosse

26.01.2015 Tõnu Toompark

Rahvusvaheline suurfirma Sweco allkirjastas mahuka üürilepingu Ülemiste Citysse kerkivas Eesti suurimas kontorihoones Öpiku maja.

Eestis rohkem kui 80 inimesele tööd andev rahvusvaheline kontsern Sweco omab Eestis kahte ettevõtet – Sweco Projekt AS ja Vealeidja OÜ. Uues Öpiku majas renditava pinna suurus on 1 100 ruutmeetrit, kuhu mõlemad ettevõtted ühiselt kolivad, et võimaldada klientidele lihtsamat koostööd.

“Otsustasimegi Öpiku maja kasuks, kuna Ülemiste City kontseptsioon ja pakutavad tingimused sobivad hästi just kiiresti arenevatele ettevõtetele, samuti vähendame administratiivkulu,” selgitas Sweco tegevjuht Riho Koost, kelle sõnul on esimeste hulgas lepingut sõlmides ka valikuvõimalus alati parem. “Täna on ettevõtluses edukamad need, kes suudavad otsuseid teha operatiivselt, kuid samas planeerida oma tegevust ja arengut ette ka pikemaks perioodiks. Kliendikeskseks lähenemiseks on oluline hea asukoht,” lisas Koost.

Mainor Ülemiste poolt Tallinnas aadressil Valukoja 8 arendatava, kokku ligi 44 000-ruutmeetrise paaristorni ehitus algas käesoleva aasta alguses ning selle esimene torn plaanitakse lõpetada pooleteise aastaga suveks 2016. Uus esinduslik büroohoone hakkab kandma rahvusvaheliselt tuntud akadeemiku ja Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nime Öpiku maja. Hoone ehitab Merko Ehitus AS ja omanikujärelevalvet teostab Vealeidja OÜ. Hoone hakkab vastama B-energiaklassi ja LEED Gold sertifikaadi nõuetele.

Rootsi päritolu Sweco kontsern tegutseb 13 riigis ning annab kokku tööd üle 9 000 inimesele. Ettevõte pakub laias valikus teenuseid veekäitluse ja keskkonna, arhitektuuri, ehituskonstruktsioonide, infrastruktuuri, tööstuse ja ehitusjärelevalve valdkonnas, koostab eksperthinnanguid ja viib läbi ehitushankeid.

Eluasemelaenude portfell kasvas 2014. aastal 2,8%

26.01.2015 Mari Tamm

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute portfelli aastakasv aeglustus detsembris 2,7%ni. Laenukasv aeglustus ettevõtete laenumahu vähenemise tõttu, mis oli osaliselt mõjutatud kliendisektorite ja majandusüksuste ümberklassifitseerimisest aruandluses. Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli kogumaht kerkis detsembri lõpuks 15,3 miljardi euroni.

Ettevõtetele väljastati detsembris uusi laene ja liisinguid 854 miljoni euro ulatuses, mis oli eelmise aasta suurim kuine maht. Nii lühi- kui ka pikaajalisi laene anti välja aasta keskmisest suuremas mahus. Pikaajalisi laene väljastati kõige suuremas mahus kinnisvaraettevõtetele.

Majapidamiste laenude ja liisingute portfelli aastakasv kiirenes detsembris eluasemelaenude suurenemise tõttu 2,8%ni.Uusi eluasemelaene anti aasta viimasel kuul välja 75 miljoni euro ulatuses, mis oli eelnevate kuudega võrreldav tase.

Detsembris väljastatud laenude keskmine intressimäär jäi eelneva kuu omaga lähedasele tasemele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis novembri 2,2% juures ning ettevõtete pikaajaliste laenukohustuste keskmine intressimäär oli 2,7%.

Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud moodustasid detsembris 1,7% laenuportfellist. Kuigi viivislaenude maht detsembris mõnevõrra kahanes, toimus see osaliselt varem alla hinnatud laenude arvelt.

Hoiuste kasv püsis detsembris kiire. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 7,9%. Hoiuste kogumaht kasvas detsembris 203 miljoni euro võrra, millest 140 miljonit eurot moodustasid ettevõtete hoiused. Aasta viimasel kuul suurenesid ka mitteresidentide hoiused.

Pangad teenisid 2014. aasta neljandas kvartalis 59 miljonit eurot puhaskasumit. Puhaskasum kahanes netointressitulu vähenemise, personalikulude suurenemise ning laenuallahindluste tegemise tõttu. Pankade puhastulukus varade suhtes oli eelmise aasta viimases kvartalis 1,6%.

Mari Tamm
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Eesti ettevõtetele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht

Laenukahjumid ja pangandussektori netotulem

Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Piirangud eluasemelaenudele jätavad kinnisvaraturu mõjuta

26.01.2015 Tõnu Toompark

tõnuEesti pank on alates 1. märtsist 2015 kehtestanud pankadele täiendavad piirangud eluasemelaenude väljastamisel. Piirangute eesmärk on ennetada kunagi kauges tulevikus saabuvat järjekordset kinnisvarabuumi. Järgnevalt uurime milline on laenupiirangute mõju tänasele kinnisvaraturule.

Täna on pankadel hulk hoiuseid, mida nad tahaksid hea meelega välja laenata. Siiski võime öelda, et laenuandmine on valdavalt vastutustundlik, st pangad ei jaga laenu vasakule-paremale nagu see toimus näiteks 2005.-2007. aastatel.

Pigem võib isegi öelda, et pangad on mõnel puhul liialt konservatiivsed ehk kartlikud ja nad võiksid laenude andmisel pisut heldemad olla.

Eluasemelaenu tagatuse piirmäär 85%

Uutest reeglitest esmalt ei tohi kinnisvara vastu anda rohkem laenu kui 85% selle väärtusest. Kui koduostja kasutab Kredexi lisatagatist, siis on endiselt võimalik saada laenu 90% tagatisvara väärtusest.

Täna küsivad pangad omafinantseeringuna valdavalt 20-25% ostetava vara väärtusest või veelgi rohkem. Nii saame tõdeda, et 85% peale tulev laenu tagamise nõue tänast turuolukorda ei muuda.

Veelgi enam. Eluasemelaenude käive on viimase viie aasta jooksul alla 60 protsendi elamispindade tehingukäibest. (Tõsi – sellest arvestuses kuuluvad elamispindade tehingukäibesse lisaks need tehingud, mida tehakse muud finantseerimist kasutades, nt ettevõtete ostutehingud.)

Küll võib 85% piirang omada mõju uute korterite turule, kus pangad on väiksemate kinnisvarariskide tõttu leppinud 10% suuruse omafinantseeringuga. Siin tuleb appi tuleb aga võimalus, et pankadel on kvartali jooksul võimalus anda laenuportfellist 15% laene piiranguid arvestamata. Nii ei jää ka uute korterite finantseerimine toppama.

Laenumaksete piirmäär 50% sissetulekust

Teise piiranguna tohib laenumakse moodustada mitte enam kui 50% laenuvõtja maksude järgsest sissetulekust. Kui laenuvõtjal on peale eluasemelaenu veel muid laenukohustusi, siis peavad needki piiriks oleva 50 protsendi sisse ära mahtuma.

Analoogselt laenu tagamise piirmäärale on siingi pankade tavapärased nõuded märksa karmimad. Valdavalt soovivad laenuandjad, et inimene ei kulutaks eluasemelaenu ja muude kohustuste peale mitte enam kui 35-40% sissetulekust.

Eluasemelaenu maksimaalne tähtaeg 30 aastat

Kolmas piirang kehtib eluasemelaenu pikkusele. Kui mõned Eestis tegutsevad pangad on siiani pakkunud eluasemelaene maksimaalselt 35 või isegi 40 aastaks, siis nüüd on uus piir ees 30 aasta peal.

Kui võtta eelduseks 4-protsendiline intressimäär, siis vähendab laenu 30 asemel 35 aasta pikkuseks venitamine igakuise laenumakse vähenemist 7%. 40 aasta pikkusel laenul on igakuine makse juba 13% väiksem kui 30-aastase laenu puhul.

Need numbrid ei ole nii suured, et avaldaksid olulist mõju inimeste võimele laenu võtta. Pealegi on üle 30-aastaste laenude osakaal pankurite sõnul suhteliselt tagasihoidlik.

Piirangud ei piira

Nii võime öelda, et uued piirangud praktikas suurt midagi ei piira. Koduostjale ei lähe uue kodu ostmine kallimaks ega keerulisemaks, kui see on olnud viimaste aastate jooksul.

Kriitikana võiks märkida, et eelkirjeldatud piirangud on mõistlikud, tänased laenuandjad aga sellest veel konservatiivsemal ehk mõistlikumal tasemel. Piirangute väljakäimise tagamaa on jahutada kinnisvaraturgu, et see 2005-2007. aasta eeskujul taas ohtlikult üle ei kuumeneks.

Täna taolisi ülekuumenemise märke elamispindade turul ei ole, rääkima peame hoopis turu jahtumisest. Siin tekibki küsimus, sektori jahutamise signaale on mõistlik anda turuosalistele ajal, kus tehingute arv on languses ja hinnadki ebakindlalt tõusu ja languse vahel edasist liikumissuunda otsimas?

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kasutusluba ei anna kindlust, et omavalitsus oleks hoone ohutust kontrollinud

26.01.2015 Tõnu Toompark

Riigikontroll leidis, et kohalikud omavalitsused ei sea endale eesmärgiks enne kasutusloa andmist hoone ohutuses veenduda ega tunneta endal vastutust võimalike hilisemate tagajärgede eest.

Riigikontroll analüüsis, kas kohalikud omavalitsused on enne kasutusloa andmist kontrollinud, kas hooned on nõuetekohaselt ehitatud. Selleks valiti valdavalt suuremates linnades välja hooned, kus viibib korraga palju inimesi, nagu kaubanduskeskused, lasteaiad, koolid, kultuuriasutused ja hoolekandeasutused.

Auditi tulemusel leidis Riigikontroll, et praegune ehitusjärelevalvesüsteem ei taga avalike hoonete ohutuse seisukohast tõhusat omavalitsuste kontrolli ei projektlahenduste ega ehitustegevuse üle. Omavalitsus hakkab hoone ehitusdokumente uurima tavaliselt alles siis, kui talle esitatakse kasutusloa väljastamise taotlus.

Riigikontrolli vaadeldud üheksa hoone hulgas ei olnud ühtegi hoonet, kus omavalitsustele esitatud dokumentidest oleks võinud aru saada, kuidas on hoone täpselt ehitatud, ega hoonet, kus ehitamist oleks alustatud kõiki nõudeid järgides. Kinnikaetud konstruktsioonide tõttu polnud enamikul juhtudel võimalik ehitustöid tagantjärele täpselt tuvastada. Ühelgi juhul ei olnud kohalikule omavalitsusele esitatud sellises ulatuses dokumente, et omavalitsus oleks saanud anda hoonele kasutusloa.

Seejuures olid puudu või puudustega ka need dokumendid, mida omavalitsused ise hindasid kõige olulisemaks. Näiteks tehti Tallinnas Läänemere teel asuva kaubanduskeskuse ehitamise ajal ehitusprojektis nii oluline muudatus, et see oleks eeldanud koguni uue ehitusloa väljaandmist, kuid omavalitsus andis puudulike dokumentide alusel välja hoone kasutusloa.

Muud auditis tehtud olulisemad Riigikontrolli tähelepanekud on järgmised:

Omavalitsuse käsutuses olevad hoovad, millega mõjutada ehitajat ja omanikujärelevalve teostajat tegema oma tööd korrektselt, on vähetõhusad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium adub olemasolevat olukorda, kuid ei ole ümberkorraldusi valdkonnas vajalikuks pidanud.
Omavalitsused ei ole taganud, et kasutusele võetaks ainult neid hooneid, millele on väljastatud kasutusluba. Auditis tuvastati kaks hoonet, mis olid kasutusele võetud enne kasutusloa väljastamist. Need olid hooned, kus omavalitsus oli ühel ajal nii omaniku kui ka ehitusjärelevalve teostaja rollis. Näiteks avati Paide linnas lasteaed, millele anti kasutusluba üle poole aasta pärast lasteaia avamist.

Riigikontroll soovitas auditi tulemusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil sisustada avaliku hoone mõiste ning täpsustada ehitusseaduses avalike hoonete ehitamisele esitatud nõudeid. Riigikontroll leiab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaks põhjalikult läbi töötama käesoleva auditi käigus saadud kohalike omavalitsuste seisukohad ning kujundama koostöös omavalitsustega välja võimalused, kuidas omavalitsused saaksid sekkuda avalike hoonete ohutuse tagamisesse senisest tõhusamalt juba ehitusprotsessi eel ja käigus.

Riigikontroll auditeeris Tallinna, Tartu, Valga, Haapsalu ja Paide linnas ning Rapla vallas aastatel 2008–2013 ehitatud avalikke hooneid, mis kuulusid selliste hulka, kus viibib korraga palju inimesi. Väljavalitud hooned asusid maakonnakeskustes, kuna valdav osa avalikest hoonetest ehitatakse just suurematesse asulatesse. Perioodil 2008–2013 väljastasid kohalikud omavalitsused sellistele hoonetele üle 800 kasutusloa.

Loe kogu analüüsi siit.

Ajaloorubriik: Kalamaja tänavate sünnipäevad

26.01.2015 Jaak Juske

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Kalamaja on Tallinna vanimaid eeslinnu, mida esmakordselt mainitud juba ligi 700 aasta eest. Panin kirja asumi tänavate sünnipäevad. Uuemate uulitsate puhul on need teada kuupäevaliselt.

Samas on mitmed Kalamaja tänavad tegelikult veelgi vanemad, lihtsalt ühel hetkel on need saanud uue nime. Siinsest nimekirjast leiate tänava tänase nime andmise kuupäeva. Kui tänav on varem teist nime kandnud, olen lisanud ka tänava rajamise aja.

Kalamaja tänavate ja nende äärses asuvate majade ajaloost olen oma blogis pikemalt kirjutamas.

Igatahes oleks tore, kui Kalamaja rahvas oma kodutänava sünnipäevi üheskoos tähistama hakkaks:)

Graniidi tänav – 1883. aastal
Jahu tänav – 1881. aastal
Kalaranna tänav – 1932. 25.09.1959
Kalasadama tänav – 14.03.1980
Kalevi tänav – 1907. aastal
Kalju tänav – 17.01.1923
Kesk-Kalamaja tänav – 25.03.1925
Kopli tänav – 1773. aastal. 17.01.1923
Kotzebue tänav – 19. sajandil
Kungla tänav – 1909. aastal
Köie tänav – 1881. aastal
Küti tänav – 1881. aastal
Leigeri tänav – 15.02. 1933
Linda tänav – 16.12.1931
Malmi tänav – 1900. aastal
Niine tänav – 1872. aastal
Noole tänav – 26.10.1932
Põhja puiestee – 1917. aastal
Rannamäe tee – 26.10.1932
Reisijate tänav – 1963. aastal
Salme tänav – 1907. aastal. 16.10.1951
Soo tänav – 1877. aastal
Suur-Laagri tänav – 1900. aastal
Suur-Patarei tänav – 1877. aastal
Suurtüki tänav – 1872. aastal
Telliskivi tänav – 1882. aastal
Tõllu tänav – 27.02.1924
Tööstuse tänav – 1877. aastal. 24.05.1939
Uus-Kalamaja tänav – 1885. aastal
Vabriku tänav – 1882. aastal
Valgevase tänav – 1906. aastal
Vana-Kalamaja tänav – 1885. aastal
Volta tänav – 1900. aastal
Võrgu tänav – 1882. aastal
Väike-Laagri tänav – 1900. aastal
Väike-Patarei tänav – 1877. aastal

Fotol Nikonovi/Soo ja Vana-Kalamaja ristmik 1972. aastal.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Ärikinnisvara vahendamine toimub 26/02/2015

25.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 26/02/15 koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus annab Sulle teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega, teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest, samuti jagatakse konkreetseid nõuandeid ärikinnisvaraturul toimetamiseks. Koolitusel käsitletakse ka ärikinnisvara vahendamise temaatikat.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks või soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas. Kuid ootame kõiki, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis neljapäeval 26.02.2015 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad jätkavad sirgjoonelist tõusu

24.01.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindasid kajastav KV.EE indeks jätkab tõusu lausa sirgjooneliselt. Indeks näitab 78 punkti taset, mis on aastatagusest 17% kõrgemal. Seejuures väärib märkimist, et korteripakkumiste arvu kasv on juba novembrist pidurdunud ja pöördunud languseks.

Pakkumishinnad jätkavad kerkimist paljus tänu uute korteriprojektide turule tulemise. Aeglustunud müügitempod annavad maakleritele aega kõik korterite pakkumised portaali sisestada ja see tõstab portaalis KV.EE keskmisi pakkumishindu.

Samuti ei saa öelda, et kinnisvaramüüjate hinnaootused oleksid allapoole läinud. 2014. aasta lõpu viimane kvartal näitas tehingute arvu taastumist. See on korterimüüjatele andnud võimaluse hindade langetamist vältida.

Oluline muutus on pakkumiste arvu vähenemine, mis sai alguse oktoobri lõpus ja on jaanuariks pidurdunud. Kogu 2014. aasta saatis meid eelkõige just korterite müügipakkumiste arvu tõus. Pakkumise suurenemine pikendas müügiperioode ja andis ostjatele paremad võimalused hinna üle kauplemiseks.

Nüüd, kus tehingute arv on langusest stabiilseks pöördunud ja müügipakkumisi on portaalis KV.ee vähemaks jäänud, on kinnisvaramüüjate elu taas pisut lihtsam. Vaevalt annab see päris võimaluse hindade tõstmisega jätkata 2013. aasta tempos, sest ostjate jaoks on hinnad siiski üsnagi kõrgele kerkinud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigi toel tehakse korda 1000 kortermaja

23.01.2015 Tõnu Toompark

Majandus- ja taristuminister Urve Palo saatis kooskõlastusringile korterelamute rekonstrueerimise toetuse tingimused kinnitava määruse eelnõu, mille kohaselt on korteriühistutel võimalik saada maja kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge.

Kokku plaanib riik järgmistel aastatel toetada tuhande korterelamu renoveerimist, investeerides selleks 102 miljonit eurot.

„Lõviosa Eesti kortermaju on ehitatud ajal, mil energiasäästule ei pööratud tähelepanu. Seetõttu on kommunaalkulud kõrged ning eluasemele kulub tähelepanuväärne osa perekonna sissetulekust,“ ütles Urve Palo. „Toetades elanikke majade kordategemisel aitab riik kaasa sellele, et inimestele jääks pärast hädavajalike kulude tasumist rohkem raha kätte. Kutsun korteriühistuid kindlasti toetust taotlema.“

Eelnõu järgi hakatakse rekonstrueerimistoetust andma kolmes osakaalus – 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutavast energiasäästust ja tehtavatest töödest. Erandina on 10 protsendi võrra suuremad Ida-Viru maakonnas paiknevate elamute rekonstrueerimistöödeks antava toetuse osakaalud. Lisaks toetatakse 50% ulatuses ehitusprojektide koostamise, tehnilise konsultandi teenuse ja omanikujärelevalve teenuse kulusid.

Eelmisel perioodil oli suurim toetuse määr 35%. Suurem toetus tähendab seda, et ka ootused projektide tulemustele ja ettevõetavate tööde mahtudele on mõnevõrra tõusnud. Kuna praegune renoveerimise praktika on näidanud tõsiseid puudujääke just korterite ventilatsiooniga, on kõikidele toetuste tasemetele määratud ka miinimumnõuded ventilatsioonile.

Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Korterelamute rekonstrueerimise toetust hakkab välja andma SA KredEx, kes teavitab taotluste vastuvõtmise alustamisest eraldi. Juba on toimumas maakonnatuurid, kus huvilistele tutvustatakse toetuse saamise tingimusi ning vastatakse tekkinud küsimustele. Lisainfo: http://www.kredex.ee/korteriuhistu/korteriuhistu-toetused/rekonstrueerimise-toetus/

Määruse eelnõuga saab tutvuda Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a8f69db9-213b-4314-87df-4f8fce700ef5

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Riigi Kinnisvara AS kolib Tallinna kontorid kokku

23.01.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koondab Tallinna kontorid ühte majja ning alates 26. jaanaurist asub ettevõtte Lelle tänav 24 vastvalminud ärihoones.

RKASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on ettevõtte töömaht viimastel aastatel jõudsasti kasvanud ja seni eri paigus asuvate struktuuriüksuste ühe katuse alla viimine on organisatsiooni edasist arengut silmas pidades loogiline samm.

RKASi uues asukohas on ettevõtte kasutuses neli korrust kogupinnaga ligi 2000 ruutmeetrit.

Bürooruumide kasutamiseks on sõlmitud 5-aasta pikkune üürileping osaühinguga Järvevana Kvartal I. Üürpind leiti avaliku konkurssi teel.

Tallinn võõrustab „nutikate tulevikulinnade“ kongressi

23.01.2015 Tallinn.ee

25.-27. jaanuaril 2015 korraldavad Tallinna linn ja Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon INTA 38. ülemaailmse kongressi “Nutikad tulevikulinnad. Territoriaalne, sotsiaalne ja tehnoloogiline innovatsioon“, millel osalevad ligi 200 erinevate valdkondade tippspetsialisti 25 riigist.

Maailma rahvastiku kasv, linnastute kontrollimatu suurenemine ja omavaheline konkurents majanduseeliste nimel on toonud linnadele kaasa vajaduse olla nutikas ja innovaatiline. Linnades elab täna ligi 50% maailma elanikest ning kui see protsess sama tempoga jätkub, elab üle 70% inimesest linnades juba 2050.aastal. See omakorda toob kaasa uute linnade tekke ja olemasolevate linnastute suurenemise, eriti Aasias ning Lõuna-Ameerikas.

Seekordne INTA kongress keskendubki diskussioonile nutikate tulevikulinnade arengustrateegiate üle ning kõrgtehnoloogiate mõjule ökosüsteemidele.

INTA peasekretär Michel Sudarskise sõnul võttis organisatsioon vastu Tallinna linnapea Edgar Savisaare kutse korraldada rahvusvahelist kongressi Eesti pealinnas just sellepärast, et Tallinn on tuntud maailmas ühe innovatiivsema linnana ja reitingutabelis esimese kümne hulgas. „Kongress annab meile võimaluse analüüsida innovatsiooniprotsessi erinevates linnades, võttes üheks näiteks ka Eesti pealinna, ning kõrvutada erinevates maailma linnades lähenemist mõistele „nutikas linn“.

Tallinna linnapea sõnul on INTA ülemaailmne kongress üritus, mille taolist pole Eestis veel korraldatud. „See on tunnustus uuenduslikule Tallinnale, sest „nutikas linn“ on parim vahend ohjeldamaks linnastumisega kaasnevat ülerahvastatust, looduskeskkonna hävimist, vaesust ja sellega kaasnevat madalat elukvaliteeti,“ arvab INTA asepresident Edgar Savisaar. „See ei ole ainult kaasaegseid tehnoloogiaid kasutav süsteem, uuenduslik peab olema ka sotsiaalsete ja ruumiliste valdkondade areng.“

Kongressi avasündmuseks on INTA pühapäeval Tallinna Raekojas toimuv Ülemaailmne Linnaarengu Nõukoda, kus poliitikud, ettevõtjad ja eksperdid üle maailma diskuteerivad tänaste linnaarengu väljakutsete teemal. Kongressi põhiprogramm algab 26. jaanuari hommikul kohtkülastustega tutvumaks Tallinnas ja Eestis rakendatud ja väljatöötatud e-teenuste, linnaplaneerimise ja transpordilahendustega. Külastatakse Ülemiste Smart City’t, Tehnopoli ja tehakse proovisõit Tallinna uue trammiga. 27. jaanuaril toimuvad lisaks kõrgetasemelistele akadeemilistele ettekannetele ka töötoad ja sessioonid praktikutele, milles käsitletakse nutikate lahenduste rakendamist metropolides.

Kongressi ametlikud töökeeled on inglise ja prantsuse keel. Tallinna linn tagab kongressi plenaaristungitel ka eestikeelse tõlke.

Tallinna muusika- ja balletikooli jaoks kehtestati planeering

23.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavolikogu kehtestatud detailplaneeringu järgi on võimalik rajada kesklinna hooned muusika- ja balletikoolile.

Pärnu mnt 59 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kohaselt soovib haridus- ja teadusministeerium rajada muusikaõppeasutuste kompleksi, kuhu saavad nüüdisaegsed ruumid Tallinna Muusikakeskkool, G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Tallinna Balletikool. Koolide praegused viletsas seisus hooned ei vasta muusika- ja tantsuõpetamise vajadustele.

„Detailplaneeringualale kavandatud uus õppehoone võimaldab ühendada linnas hajusalt paiknevad muusika- ja balletiõppeasutused ühte kompleksi,“ ütles abilinnapea Taavi Aas. „Paranevad õpilaste ja õppejõudude töötingimused.“

Õppehoone paiknemine kesklinna kultuuriasutuste ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia läheduses võimaldab mugavalt kasutada praktikabaase, kaasata õppetöösse tegevmuusikuid ja tantsijaid ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõude. Õppehoonesse rajatavaid saale on võimalik kasutada avalike muusika- ja tantsuürituste korraldamiseks.

Krundi hoonestamiseks korraldati arhitektuurivõistlus, mille alusel on detailplaneeringus määratud kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus. Planeeritud maa-ala asub kesklinnas ühe olulisema liiklussõlme, Pärnu maantee ja Liivalaia tänava ristmiku läheduses. Hoonestus on kavandatud Pärnu maanteest kaugemale kui praegu Pärnu mnt 59 krundil asuv ühiselamu.

Detailplaneering sätestab ehitusõiguse Liivalaia tn 2 // Pärnu mnt 57 kinnistul asuva koolihoone laiendamiseks ning Pärnu mnt 59 krundile kuni neljast hoonest koosneva ja kuni kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega õppekompleksi ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. 2011. aastal korraldati rahvusvaheline ideekonkurss koolikompleksi parima arhitektuurse lahenduse saamiseks. Konkursi võitis Atelier Thomas Pucher ZT GmbH töö „Vaikuse aed”.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: RAAMATUTE MUST MÜÜK 23-25/01/2015

23.01.2015 Tõnu Toompark

Ainult sellel nädalavahetusel Kinnisvarakooli raamatupoes MUST MÜÜK.

KÕIK Kinnisvarakooli käsiraamatud -20%.

Ostu vormistamisel Kinnisvarakooli veebipoes kirjuta kupongi väljale “MUSTMÜÜK” (ilma jutumärkideta).

Soodsalt saad soetada järgmised raamatud:

Ja nagu ikka – transpordikulu maksame Teie eest ise.

Uuri lähemalt Kinnisvarakooli raamatupoest ja ära unusta sooduskoodi “MUSTMÜÜK“.

Nõuanded koduostjale: Kas osta või üürida?

23.01.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmine on enamasti inimese elu kõige suurem rahaline tehing. Seetõttu ei tohiks sellesse pealiskaudselt suhtuda. Uue kodu otsingutega alustamisel võiks kõige esimese asjana enda jaoks läbi arutada, kas uus kodu osta või hoopis võtta üürile.

Ei saa öelda, et plaanides kodu omada või üürida, on üks valikutest teisest alati parem. Kodu omamisel on ühed eelised, üürimisel teised. Järgnevalt käsitleme tegureid, mida kodu ostmise või üürilevõtmise juures kaaluda.

Piirkonnas elamise aeg

Kolides teise linna õppima või ajutiselt tööle, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürile võtta. Kinnisvaratehingu kulud ehk notari tasud, riigilõivud, maakleritasud ja loomulikult ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu aastaks-paariks kodu ostmine end finantsmajanduslikult ära. Otsestele kinnisvara ostukuludele lisanduvad väga sageli kulutused kolimisele, sisustusele.

Koduostu tasub planeerida, kui piirkonnas elamise ajaline kestus on viis ja rohkem aastat. Lühemate perioodide puhul tasub pigem mõelda üürimisele.

Perekonnaseis ja elukaar

Kodu ostmise oluline kriteerium on selle suurus. Kui perekonna suurus on muutumas – kedagi on juurde tulemas või hoopis lahkumas, tasub põhjalikult järele mõelda, kas on mõttekas osta näiteks ühetoalist korterit teadmise juures, et peatselt on pere juurdekasvu loota ning see tähendab vähemalt ühe lisatoa vajadust.

Töökoht, tarbitavad teenused

Töökoha asukohal ja igapäevases elus tarbitavatel teenustel on koduostu või üürimise valiku juures oma roll. Kodu asukoht ei peaks olema töökohast liiga kaugel. Vastasel korral kulub liiga suur hulk aega, raha ja energiat kodu ja töökoha vahet sõitmisele.

Rahaline seis

Veel kord tasub mainida, et kodu ost on enamasti inimese kõige suurem ost eluea jooksul. Kui raha ei ole ja laenuvõimekust samuti mitte, on otsuse tegemine lihtne – kodu osta ei saa, see tuleb üürida. Loodetavasti üürimise jaoks sissetulekust ikka piisab.

Oma on oma

Omaniku kodutunne on kindel. Nii kaua, kui ta näiteks ühistu või panga ees võlgu ei jää, ei ähvarda teda kodust ilmajäämine. Eesti üüriturg aga paraku sellist kindlust ei paku. Eesti üürileandjad muutuvad küll järjest professionaalsemaks ja üürilepingud aina pikemaks, kuid ükski üürileandja ei paku sajaprotsendilist kindlustunnet, et inimene saab ühes korteris aastakümneid üürnik olla.

Üürikorter tagab liikumisvabaduse

Tavaliselt sõlmitakse Eestis üürilepingud aastaks või sootuks tähtajatult. Nii on üürikorteri vaieldamatu eelis selles, et üürilepingu lõppemisel on lihtne võimalus üks eluase jätta ja kolida järgmisele sobivamale – olgu selleks sobivamaks väiksem või suurem, kallim või odavam pind.

Majanduslikud põhjendused

Sageli korratakse tüütuseni mantrat, et kinnisvara väärtuse panevad paika kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. Eluaseme soetamise puhul on otsuse määravaks teguriks enamasti hind, olgu selleks siis ostuhind või üürihind.

Enamasti ei valitse turul tasakaalu. See tähendab, et ühel ajamomendil on finantsmajanduslikult mõistlikum kinnisvara osta, teisel kasulikum üürida.

Kodu ost kui säästmine

Tihtipeale soovitakse koduostu vaadelda kui investeeringut. Pigem on kodu ostmine ikkagi tarbimiskulu, kuid sel on siiski juures väike säästmise moment. Laenumakseid tehes tagastab koduostja igakuiselt väikese osa laenu põhiosast ehk ostab samm-sammult oma eluaset välja. Laenu tagasimaksmise järel on koduostja laenuvaba kinnisvara omanik.

Maksusoodustused

Riik pakub maamaksu, eluasemelaenu intresside ja eluaseme müügiga seonduvaid maksusoodustusi just kinnisvaraomanikele, mitte üürnikele.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.

Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ülemiste Citys sai valmis linnaku esimene parkimismaja

22.01.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste Citys avati täna pidulikult linnaku esimene parkimismaja. Kuuekorruselises hoones on ca 8500 m² pinda ning seal jagub kohti 281 autole. Technopolis Ülemiste AS investeeris objekti kokku 2,9 miljonit eurot.

„Parkimismaja on Ülemiste City infrastruktuuri jaoks väga oodatud ja vajalik projekt,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Kuna piirkonna töötajate arv on viimase aastaga hüppeliselt kasvanud ning septembris valmib juba uus 13-korruseline büroohoone, mis täitub uute asukatega, aitab parkimismaja valmimine parkimiskohtade nappust oluliselt leevendada. Ühtlasi toob see stabiilsust olukordades, kus vanade hoonete lammutamise või uute ehitamise tõttu on meil vaja maapinnal parkimiskorraldust ümber suunata. Usun, et parkimine muutub tänasest linnakus selgemaks ja mugavamaks.“

„Valminud parkimismaja oli Nordecon Betoonile oluliseks ja huvitavaks ehitusobjektiks mitmel põhjusel – saime miljööväärtusliku hoone uueks ehitada enda pakutud lahenduse järgi ning samuti tuli selle töö käigus teha suures mahus betoonitöid, mis on meie igapäevaseks leivaks,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Mait Rõõmusaar. „Tulemus sai selline, et otsustasime Ülemiste City parkimismaja esitada ka Aasta Betoonehitise konkursile.“

Gert Jostovi sõnul ei jää täna avatud parkimismaja kindlasti Ülemiste Citys viimaseks. Tulevikus plaanitakse autoga liiklemine suunata aga linnaku välisperimeetrile, mille tulemusel muutub linnaku siseala autovabaks, roheliseks ja mugavamaks jalakäijatele.

Parkimismaja asub aadressil Valukoja tn 4C. Punase telliskivihoone, mille sisse parkimismaja on ehitatud, on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet nimetanud „väärtuslikuks hooneks“. Tööde käigus ehitati majale juurde mitu korrust, mida katab kaasaegne metallkonstruktsioon.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Nordecon Betoon OÜ (http://betoon.nordecon.com/) on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud Eesti ettevõte, mis annab tööd 160 inimesele. Nordecon Betoon kuulub Nordeconi kontserni.