Riigikogu võttis vastu uue planeerimisseaduse

RiigikoguRiigikogu võttis kolmapäeval vastu planeerimisseaduse, mis on uus terviktekst ja asendab 2003. aastast kehtima hakanud ja korduvalt muudetud praeguse planeerimisseaduse. Täiskogu hääletusel oli uue planeerimisseaduse poolt 27 ja vastu 18 Riigikogu liiget.

Seadus jõustub ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseaduse jõustumisel. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE) on Riigikogus läbinud esimese lugemise.

Uues planeerimisseaduses nähakse ette planeeringu läbiviimsele, selle algatamisele, menetluse kestusele, järelevalve läbiviimisele ette konkreetsed tähtajad, mis täna seaduses puuduvad. See aitab vältida menetluste põhjendamatult pikaks venimist, mida eriti suuremates linnades praktikas esineb, ja sellest tulnud suured kohtuvaidluseid.

Täna on planeerimises kaalutluspiirid puudu, mistõttu on avalikule võimule jäetud lai nii-öelda suvaõigus. Samuti on planeerimiskohustuse alt jäänud välja mitmed olulised ehitised nagu teed, torud, parkimismajad, parklad, mille rajamise osas peaks ühiskonnal olema võimalus demokraatlikus protsessis kaasa rääkida.
Planeerimise alt on praegu väljas ka näiteks vette ehitus. Uues seaduses on selgelt laiendatud õigusnorme ka veekogudele, sealhulgas avalikele veekogudele ja majandusvööndile. Uues regulatsioonis lihtsustub riigile vajalike suuremate ehitiste rajamine – uus planeeringuliik nagu riigi eriplaneering on oluline kui asukoha valiku või rajatise toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi, näiteks Rail Baltic. Maade broneerimisele selliste objektide rajamiseks sätestatakse tähtaeg.

Planeerimismenetlus on uues seaduses läbivalt ühtlustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlusega. Menetlused on etappide kaupa integreeritud ning ühtlustatud on koostöö ja kaasamise nõudeid. Teadete avalikustamine ja isikute toimuvad samal ajal, mis ühest küljest võimaldab puudutatud isikutel saada rohkem teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude kohta, teisest küljest optimeerib haldusorgani ressursikasutust. Planeeringu tegemise aeg läheb lühemaks ja ressurssi kulub vähem ning protsess odavneb.
Hetkel Riigikogu menetluses olevasse ehitusseadustikku ja kolmapäeval vastu võetud planeerimisseadusesse on kodifitseeritud kuue aasta Riigikohtu praktika.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uued terviktekstid sündisid justiitsministeeriumi aastatel 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti abil. Uus ehitusseadustik asendaks kõiki ehitustegevust praegu reguleerivaid eri seadusi. Ehitusseadustik ja planeerimisseadustik asendaksid kokku aga kaheksat kehtivat seadust ning sellega oleks norme vähem ja selgus valdkonnas suurem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

*

− 1 = 1

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.05.2022 Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest