Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Koduomaniku manifest 2015

29.01.2015 Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliidsu uuenenud volikogu koosseis koostas Koduomaniku manifesti 2015, mis ühehäälselt Koduomanike Kongressil ka heaks kiideti ja mida asutakse ka ellu viima käesoleva tegevusaasta jooksul.

Koduomanike manifest 2015

Olla peremeheks oma kodus on läbi aegade olnud eestlaste suurimaks unistuseks. Praeguseks on Eesti Euroopas üks kõrgeima koduomanike osakaaluga riik. Kodu omamine peab olema võimalik kõigile Eestimaa elanikele ning see ei tohi muutuda vaid kitsa eliidi õiguseks. Kuid kodude rajamist takistavad üha suurenevad ehitus- ja haldamiskulud ning koduomanike huvide eiramine.

1. märtsil toimuvatel Riigikogu valimistel tuleb anda erakondadele uued volitused. Koduomanik peab hoolega kaaluma, milline poliitiline jõud ja programm esindavad kõige paremini tema huve. Hoolimata valimiste tulemusest on Eesti Omanike Keskliidu kohustus seista endiselt tugevana kinnisvaraomanike õiguste eest, et riik suhtuks omanikesse lugupidamisega ning väärtustaks koduomanikuks olemist.

Eesti Omanike Keskliidu lähi-eesmärgid on järgmised.

I Üüriseadustiku ülevaatamine ja kaasajastamine

Omanike huvid peavad olema puuküürnike vastu paremini kaitstud ning üüritulude maksustamisel olgu üüritulust lubatud maha arvata põhjendatud kulutused.

II Riigipoolsete renoveerimistoetuste jätkumine ning nende mahu suurendamine

Tuleb jätkata omanike õigusküsimustes nõustamist ja kodude renoveerimiseks toetuste hankimist. Energiasääst on märksõna, mille poole me oma kodudega peame tüürima, vaid sel moel me suudaksime kodukulusid kontrolli all hoida. Tuleb hoolitseda, et riik jätkaks vastavaid toetusprogramme.

III Riiklike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamise tagamine

Olgu selleks loodus- või muinsuskaitsealased piirangud, tehnovõrkude ja –rajatiste talumiskohustus, omandi võõrandamine seoses Rail Balticu trassiga või igaühe õigus kasutada võõrast kinnisasja – kui omanike õigusi piiratakse avalikes huvides, siis peab riik tagama selle eest ka kohese ja õiglase kompensatsiooni.

IV Riikliku poliitika muutmine, mis puudutab kodu ja omandiga seotud kulusid

Koduomanike ootusi on petetud kerge kütteõli aktsiisisoodustuse kaotamisega ja gaasiaktsiisi tõstmisega. Me peame olema valvsad ja seisma selliste algatuste vastu!

Juba täna me oleme oma enam kui 64 500 liikmega oluliseks jõuks, mis suudab mõjutada nii riiki kui ka monopole arvestama koduomanike huvidega!

Kutsume kõiki koduomanikke liituma Eesti Omanike Keskliiduga ning seisma oma õiguste eest ühtsena. Ei tohi lubada seisukohta, et avalikes huvides on eraomandi kitsendused alati lubatud. Valitsus peab aru saama, et omanikel on lisaks paljudele kohustustele riigi suhtes ka õigused ja põhjendatud ootused.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tallinna esimest sotsiaalmajutusüksust ootab põhjalik noorenduskuur

29.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet kuulutas välja riigihanke Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuse renoveerimistööde projekteerimiseks.

„Renoveerimistöödega on kavas alustada käesoleva aasta suvel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tööde eeldatav kogumaksumus on 390 000 eurot.“

Tuulemaa tn 6 on 1960. aastal ehitatud telliskivihoone, mille välisseinte soojapidavus on väga halb. Seetõttu on maja kommunaalkulud kõrged, kuna külmal ajal köetakse keskküttele lisaks elektriga juurde.

2014. aastal tellis linnavaraamet Tuulemaa tn 6 hoonele energiaauditi ja viidi läbi termograafilised mõõtmised.

„Küttekuludelt kokku hoidmiseks tuleb küttesüsteem renoveerida ning aknad ja välisuksed vahetada,“ ütles Võrk. „Samuti on renoveerimistööde plaanis sokli, fassaadi ja pööningu soojustamine. Pärast renoveerimistööde teostamist peaks küttekulu vähenema ca 60 %.“

Sotsiaalmajutusüksused on loodud erinevatele resotsialiseeritavatele sihtgruppidele, kus isiku kasutusse antakse voodikoht koos vajalike esemete ja osutatavate teenuste kasutamise õigusega. Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuses on 220 voodikohta.

Sotsiaalmajutusüksus tagab abivajajale voodikoha koos sotsiaalmajutusüksuses olevate elamiseks vajalike asjade ja osutatavate teenuste kasutamise õigusega. Sotsiaalmajutusüksus on oluline vaheetapp öömaja ja sotsiaal- või munitsipaalkorteri vahel.

Praeguseks on Tallinnas kuus sotsiaalmajutusüksust. Reeglina elatakse sotsiaalmajutusüksuses kuni neljakesi ühes toas. Lastega perekonnad saavad omaette toa. Voodikoht maksab täiskasvanule ühes kuus 38,35 eurot ja lapsele 3,83 eurot. Sotsiaalmajutusüksuste tegevust korraldab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, hoonete haldamise eest kannab hoolt Tallinna Linnavaraamet.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Valmis Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneering

29.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused arvestades seejuures looduslike ja poollooduslike koosluste säilimise ja kaitsega.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega. Maastikukaitseala peamiseks probleemiks on kehv liituvus, ala on tänavate, reljeefi ja hoonestuse tõttu tükeldatud isoleeritud aladeks, mille tõttu mõned maastikukaitseala osad kannavatavad liiga suure kasutamise all ning teised alad on kasutusest väljas. Teisteks maastikuväärtusi ohustavateks teguriteks on reguleerimata inimtegevus: ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused, prügistamine, parkimiskorraldus mis ei vasta tegelikule vajadusele ja puhkekohtade vähesus mille tõttu tekib palju stiihilisi pikniku- ja lõkkeplatse.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Teedevõrgustiku arendamine parandab oluliselt maastikukaitseala sisemist liituvust. Näiteks nõlva aluse osa ühendamiseks on Ehitajate tee alla kavandatud kergliiklustunnel ja Trepi tänava juures nõlvale laudtee. Nõlva pealse ja alumise ala ühendamiseks on planeeritud trepp nn Gaasitrassi mäele, kergliiklustee Rahumäe Kalmistu juurest Tiit Soku korvpallikooli juurde ning väiksemad tugirajad Vanakamäele, Ehitajate tee äärde ning Hüppetorni metsa.

Olulist rõhku on pandud ka maastikukaitseala ligipääsetavusele ümbritsevatelt elamualadelt, selleks on teemaplaneeringus ette nähtud kohad, kust on võimalik maastikukaitsealale jõuda mööda kergliiklusteid, ühissõiduki või autoga. Maastikukaitsealale tulekuks võiks eelistada kaht esimest liikumisviisi, kuid siiski kaugemalt tulijate tarbeks on tehtud ettepanek rajada kolm uut tänavaäärset parkimisala.

Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka piiratud liikumisvõimega inimeste sh laste ja eakate vajadustega. Selleks otstarbeks on maastikukaitsealale kavandatud terviklik radade süsteem, mis koosneb nii põhi-, tugi- kui ka terviseradadest ning nende rajamiseks on määratud tingimused, mis loovad erivajadustega kasutajatele mugavad ja ohutud liikumisvõimalused.

Teemaplaneering seab tingimused treppide ja panduste, laudteede ning liikumisradade varustuse kavandamiseks, samuti on kirjeldatud infostendide ja viitade süsteemi. Määratakse valgustuse vajadus radadel ja puhkealadel. Näiteks esmajärjekorras on kavandatud valgustada põhisuunad, mida kasutatakse linnaosade vaheliseks liikumiseks ning seejärel rajad, mis teenindavad maastikukaitseala sisest puhkekasutust. Terviseradadele on valgustus kavandatud hooldatavatele suusaradadele ning tervisespordiks ettevalmistatud radadele. Kogu pikkuses peavad valgustatud olema ka radasid toetavad ühendused ja läbipääsud – trepid tunnelid ja sillad.

Teemaplaneeringuga on loodud tingimused olemasolevate spordikomplekside – Nõmme spordikeskuse, hüppetornide ala ning Vanakamäe suusanõlvade edasi arendamiseks.

Planeeritud on üheksa virgestusala, kus on lauad, istepingid ja muu inventar pikniku pidamiseks, lastemänguväljakud, kolmes suuremas kohas ka jõuväljakud ja spordiplatsid sportimiseks ning tualetid.

Teemaplaneeringuga „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ saab täpsemalt tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 03/02/2015

29.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 03/02/2015 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi Adaur Grupp OÜ kinnisvara analüütik Tõnu Toompark, kes analüüsib Eesti elamispindade turgu tõenäoliselt kõige põhjalikumalt.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade ülevaade ja trendid ning prognoosid. Vaadeldakse detailselt kinnisvaraturu hetkeseisu ja analüüsitakse põhjuslikke tegureid, millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende, kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast ja kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel. kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub teisipäeval 03/02/2015 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Riigikogu võttis vastu uue planeerimisseaduse

29.01.2015 Tõnu Toompark

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu planeerimisseaduse, mis on uus terviktekst ja asendab 2003. aastast kehtima hakanud ja korduvalt muudetud praeguse planeerimisseaduse. Täiskogu hääletusel oli uue planeerimisseaduse poolt 27 ja vastu 18 Riigikogu liiget.

Seadus jõustub ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseaduse jõustumisel. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE) on Riigikogus läbinud esimese lugemise.

Uues planeerimisseaduses nähakse ette planeeringu läbiviimsele, selle algatamisele, menetluse kestusele, järelevalve läbiviimisele ette konkreetsed tähtajad, mis täna seaduses puuduvad. See aitab vältida menetluste põhjendamatult pikaks venimist, mida eriti suuremates linnades praktikas esineb, ja sellest tulnud suured kohtuvaidluseid.

Täna on planeerimises kaalutluspiirid puudu, mistõttu on avalikule võimule jäetud lai nii-öelda suvaõigus. Samuti on planeerimiskohustuse alt jäänud välja mitmed olulised ehitised nagu teed, torud, parkimismajad, parklad, mille rajamise osas peaks ühiskonnal olema võimalus demokraatlikus protsessis kaasa rääkida.
Planeerimise alt on praegu väljas ka näiteks vette ehitus. Uues seaduses on selgelt laiendatud õigusnorme ka veekogudele, sealhulgas avalikele veekogudele ja majandusvööndile. Uues regulatsioonis lihtsustub riigile vajalike suuremate ehitiste rajamine – uus planeeringuliik nagu riigi eriplaneering on oluline kui asukoha valiku või rajatise toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi, näiteks Rail Baltic. Maade broneerimisele selliste objektide rajamiseks sätestatakse tähtaeg.

Planeerimismenetlus on uues seaduses läbivalt ühtlustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlusega. Menetlused on etappide kaupa integreeritud ning ühtlustatud on koostöö ja kaasamise nõudeid. Teadete avalikustamine ja isikute kaasamine toimuvad samal ajal, mis ühest küljest võimaldab puudutatud isikutel saada rohkem teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude kohta, teisest küljest optimeerib haldusorgani ressursikasutust. Planeeringu tegemise aeg läheb lühemaks ja ressurssi kulub vähem ning protsess odavneb.
Hetkel Riigikogu menetluses olevasse ehitusseadustikku ja kolmapäeval vastu võetud planeerimisseadusesse on kodifitseeritud kuue aasta Riigikohtu praktika.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uued terviktekstid sündisid justiitsministeeriumi aastatel 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti abil. Uus ehitusseadustik asendaks kõiki ehitustegevust praegu reguleerivaid eri seadusi. Ehitusseadustik ja planeerimisseadustik asendaksid kokku aga kaheksat kehtivat seadust ning sellega oleks norme vähem ja selgus valdkonnas suurem.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

EstateGuruga saab investeerida kinnisvarasse ka väljaspool Tallinna

28.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond EstateGuru.eu avaldas atraktiivse investeerimisvõimaluse Pärnus. Investeeringu tegemise viimane kuupäev on 6. veebruar.

Investoritele on avanenud võimalus investeerida Pärnus, Mai tänaval asuvate mereäärsete ridaelamute arendusprojekti. Laenuvõtjaks on OÜ Edenton, kes soovib kinnistute ostuks puudujääva raha kaasamiseks kasutada EstateGuru poolt pakutavat võimalust. Laenuvõtjat esindava Ingmar Saksingu sõnul pakub EstateGuru paindlikku võimalust raha kaasamiseks, sest väljaspool Tallinna on pankadelt arendusprojektide jaoks väga raske laenu saada, mistõttu jäävad sageli mitmed tehingud tegemata.

OÜ Edenton soovib osta 11 mereäärset ja hea asukohaga kinnistut, et ehitada sinna ridaelamud. Maatükid asuvad vaikses ja rahulikkus piirkonnas, kus on jalutuskäigu kaugusel nii bussipeatus, kool, lasteaed, toidupood Selver ja Pärnu suurim kaubanduskeskus Kaubamajakas. Kinnistute vahetus läheduses asuvad mitmed kortermajad.

Laenuvõtja soovib kaasata 80 000 eurot, et viia lõpuni ostutehing ning alustada arendusega. Maatükkide koguväärtuseks on hinnatud 147 000 eurot, mis teeb laenu ja vara suhteks 54%. EstateGuru investorite laen tagatakse 1. järgu hüpoteegiga, laenuperioodiks on 18 kuud ning intressiks 13% aastas. Laenu tagatiseks on elamumaa kinnistud.

Laen tagastatakse kinnistute müügist, EstateGuru laenu refinantseerimisel või omaniku muudest allikatest.

Laenutaotlus on avatud olnud 4 päeva, mille jooksul on juba 32 investorit investeerinud kokku 30 000 eurot, kellest pooled on Eesti ettevõtted. Laenu andmise viimane kuupäev on 6. veebruar. Investeerimisvõimalusega on võimalik tutvuda siin ).

EstateGuru on kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond, kus tavainimesed ja ettevõtted saavad väikeste summadega käivitada kinnisvaraprojekte ja teenida oma investeeringult aastas 5 – 18 protsendilise tootluse. EstateGuru on olnud avatud alates 2014 aasta novembrist ning selle ajaga on liitunud üle 400 investori. Rahastatud on kaks projekti koguväärtusega 60 000 eurot. EstateGuru on avatud investeeringutele kogu Euroopast. Loe lähemalt EstateGurust www.estateguru.eu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Õismäe kasutuskõlbmatu koolimaja ootab lammutamist

28.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas aadressil Õismäe tee 130 asuva koolihoone kasutuskõlbmatuks tunnistada ja maha kanda, vastavasisuline korraldus on hoonet ees ootava lammutamise eelduseks.

Tallinna linnavalitsus nõustus Haabersti Linnaosa Valitsuse ettepanekuga Tallinna linnale kuuluval Õismäe tee 130 kinnisasjal asuv ehitis kõlbmatuks tunnistada, maha kanda ja hävitada ning riiklikust ehitisregistrist kustutada.

Õismäe tee 130 kinnisasja pindala on 30 870 m2 ning sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistul asuv koolihoone võeti kasutusse 1977. aastal, nüüdseks on ehitis täielikult amortiseerunud ning avalikuks kasutamiseks täiesti kõlbmatu.

Ehitise lammutamise korraldab Tallinna Linnavaraamet, lammutustöödega alustatakse veebruari keskel ning tööd saavad teostatud hiljemalt aprilli lõpuks.

Peale hoone tühjaks jäämist halvendasid hoone seisukorda lugematul arvul toime pandud vandalismiaktid ja süütamised. Lisaks sissemurdmistele ja vandaalitsemistele on hoonet sagedasti süüdatud, kuid süütegude toimepanijaid ei ole õnnestunud vastutusele võtta.

Haabersti Linnaosa Valitsus on jõudumööda sulgenud uksi ja akna-avasid, kuid igal kontrollkäigul avastatakse jälgi uutest sissemurdmistest. Vandalismiaktid jätkusid ka peale ümber koolimaja võrkaia paigaldamist.

Sellisel kujul hoone säilitamine ei ole ei majanduslikult ega linnaruumi seisukohalt otstarbekas. Vara kõlbmatuks tunnistamine on põhjendatud ning ei ole vastuolus õigusaktide või linna huvidega.

Alates 2011. aastast seisab endine koolihoone tühjalt. Õismäe tee 130 kinnisasjal asub kunstmuruga staadion, mis on antud tasuta Haabersti Vene Gümnaasiumi kasutusse.

Haabersti Linnaosa Valitsus on tellinud Õismäe tee 130 hoone lammutamise projekti, hoone lammutamise kulud on ette nähtud Tallinna Linnavaraameti 2015. aasta eelarves.

Tallinna Linnavaraamet kuulutas Õismäe tee 130 koolimaja lammutamiseks ja kinnistu heakorrastamiseks välja riigihanke, millele laekus 9 pakkumust. Soodsaima pakkumuse maksumusega 52 500 eurot esitas Jäätmeproff OÜ.

250 000 eurone rahastus märgiti kuue tunniga

28.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendaja Endover alustas edukalt koostööd ühisrahastusplatvormiga Crowdestate. Arendajal on pikaajaline plaan pakkuda investoritele kasumlikku osalemist eri projektides. Raua tänav 25 arenduse lisafinantseerimise märkisid investorid kuue tunniga, investeeringute fikseeritud netotootlus on 13,7% aastas.

Endover KVB tegevjuht Robert Laud: “Kasutasime Raua 25 arenduse osaliseks finantseeringuks Crowdestate’i pakutavat ühisrahastust. Täna võib öelda, et avalöök kapitali kaasamiseks oli äärmiselt edukas, vajalik lisasumma 250 000 eurot märgiti täis Eestis uudse ja trendiloova rahastusplatvormi abil kuue tunniga. See annab tunnistust inimeste huvist kinnisvarasse investeerimise osas ning ka usaldust ettevõtte vastu. Kõik, kes paigutasid Raua 25 projekti raha, saavad selle taas kasutusele võtta hiljemalt aasta pärast, paigutatud summale lisandub fikseeritud intress 13,7%. Ootame koostööst Crowdestate’i ja investoritega pikaajalist, osapooli innustavat suhet eri projektides ka juba lähitulevikus. ”

Crowdestate juht Loit Linnupõld: “Endover on end turul tõestanud pikaajalise ja stabiilse kinnisvaraarendaja ja edukate projektide elluviijana. Endoveri ja Crowdestate’i ühisrahastuse “avapauk” oli edukas. Ühisrahastus võimaldab kinnisvarasse paigutada alates 100 eurost. See on Eestis uus investeerimisvõimalus, millel on üle 2000 kasutaja. Meie kogemus on, et ühisrahastuse väikeinvestorite mediaansummad on 300-500 eurot. Oleme soovitanud väikeinvestoreile paigutada näiteks 500 euro kaupa eri projektidesse, see hajutab riske ja annab tulemust.”

Arendusprojekti käigus renoveeritakse funktsionalistlikus stiilis 4-korruseline, arhitekt Anton Soansi projekteeritud kivimaja Raua 25 -Villa Soans. Müüdavad korterid on keskmisest suuremad, eksklusiivsemad ja suurte terrassidega.

Crowdestate Raua 25 SPV OÜ sõlmis Endover KVB OÜga 12 kuu pikkuse ning fikseeritud intressiga laenulepingu. Laenu tagaja on Endover KVB OÜ. Endover KVB OÜ tagastab Crowdestate’i investoritele laenu põhiosa ning kogunenud intressid ühekordse maksega laenulepingu lõppedes.

Crowdestate.eu on uus kinnisvarasse investeerimise platvorm, mis vahendab eelnevalt läbi analüüsitud kinnisvarasse investeerimise võimalusi ning teeb kinnisvarasse investeerimise kättesaadavaks igale soovijale.

Endover KVB OÜ on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Ettevõttel on ligi 20 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimises kui ka uusehitiste rajamises.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 25,7%

28.01.2015 Tõnu Toompark

Eelmisel aastal väljastasid pangad 1974 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 115,5 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 19,43%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 25,72%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht aasta keskmisena 13,1% (2013. aastal 12,4%).

2014. aasta lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 34,3 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas möödunud aasta jooksul 896 noort peret 7,2 mln euro ulatuses, 1060 noort spetsialisti 8,9 mln euro ulatuses ja 18 veterani 144 720 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli 2014. aastal 58 534 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (36,7%), Harjumaal (16,4%) ja Tartu maakonnas (7,7%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Hiiumaal (0,2%), Valgamaal (0,4%) ja Põlvamaal (0,9%).

Eluasemelaenu käendust kasutati möödunud aastal põhiliselt korteri (79,95%) ning elamu ostuks (17,32%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 16 366 noort peret, 10 138 noort spetsialisti, 22 veterani ning 70 tagastatud majas elavat üürnikku ehk kokku enam kui 26 566 leibkonda.

Arco Vara: Kuidas osta korterit alles ehitatavasse majja?

28.01.2015 Tõnu Toompark

Kui soovite soetada kodu alles müüki tulnud kortermajja, mis valmib näiteks aastal 2016, tasub suhelda erinevate pankadega, võrrelda eluasemelaenu tingimusi ja uute korterelamute asukohti.

Eluasemelaenuga saab osta korterit ka sellises majas, mida alles ehitatakse ning mis valmib aasta pärast. Laen makstakse välja pärast maja valmimist ja kasutusloa saamist. Sellise eluasemelaenu tagatiseks on ostetav korter, mida pole veel olemas. Uutele ja otse arendajalt ostetavatele korteritele hindamisakti ei nõuta, seda asendab arendajalt saadud müügipakkumine detailse loeteluga, mida korter endast kujutab ning mida sisaldab.

Pankade tootevalikus on lisaks tavalisele eluasemelaenule ka koduvahetuslaen, mille puhul kehtib vaikiv kokkulepe, et vana eluase tuleb müüa ja pangale osa rahast tagasi maksta poole aastaga. Laenuvõtja soovil vähendatakse vana eluaseme müügiaega vahel 2-3 kuuni, kui ostja on juba olemas.

Pangad annavad külaliskorterite ostuks eluasemelaenu case by case, seejuures peab külaliskorteri ostjal olema tavalise korteri ostuga võrreldes suurem omafinantseering. Korterelamu mõtteliste osade ostuks pankadest eluasemelaenu enam ei anta.

Mitteeluruumina registrisse kantud külaliskorteri ost pole keelatud ega keeruline. See on pigem enesetunde küsimus. Küll aga võiks arendajalt mitteeluruumist korteriomandi puhul küsida kompensatsiooniks sama maja teiste korteritega võrreldes 5-10%-list soodustust.

Panga valikul mitu head nippi

Panga valikul tasub võrrelda erinevaid pakkumisi. Mõnel pangal on marginaal väiksem, kuid teisel pangal on seevastu ostjalt nõutav omafinansteering väiksem. Uurige, mis teil igas konkreetses laenu võtmisega veel kaasneb. Näiteks, kui nõutakse pangavahetust, mida teised pangateenused maksavad ja kas on piisavalt pangaautomaate. Igakuise laenumakse suuruse kõrval tuleb jälgida sedagi, kas pangal on õigus intressi tõsta ka siis, kui laenuvõtja ei riku lepingutingimusi.

Kui ise ei oska, tasub lasta teha pangal ka selline maksegraafik, nagu tuleks ajaloo kõrgeima euriboriga. Kogenud maakler viib uue korteri ostja kokku erinevate pankade laenuhalduritega. Sageli piirduvad inimesed ise pakkumise küsimisega vaid kodupangast, kuna on elu aeg ühe panga kliendid olnud. Maaklerilt tasub uurida, milline pank korterelamu arendajat rahastab. Tavaliselt pakub just see pank korteriostjatele teistest pankadest ka mõnevõrra soodsamat eluasemelaenu.

Kui pank annab raha sissemakseks, on ostja võtnud endale kohustuse uus korter pakkumishinnaga ära osta ka siis, kui maja valmimise ajaks on sama maja korterite hinnad langenud. Nii on alles müüki tulnud ja ehitatava korteri ostmisel risk kaotada, kui hinnad langevad, aga tõusva turu tingimustes saab ostja sellest ka võita. Ajaloos on nii ka juhtunud, näiteks Pärnu mnt 110 korteritega.

Miks aga osta uus korter paberilt – vastus on lihtne. See tagab parima vaate, parima korruse ja just teie jaoks parima korteri. Mida edasi, seda väiksem on valikuvõimalus ja võib juhtuda, et ajaks, kui maja valmis ja otsusele jõuate, on keegi teine teile meeldinud korteri juba ära ostnud. Arco Vara jagab tõsistele ostuhuvilistele infot kõigi Tallinna ja Harjumaa suuremate uusarenduste kohta ning aitab sealt parima lahenduse välja valida.

Oht ülearendatud piirkondades

Rohkem kui kahekümne korteriga arendusprojektides on Arco Vara andmetel praegu müügis üle 1000 korteri. Erinevatel andmetel ulatub uute korterite turumaht Tallinnas ja Harjumaal pisut üle 2000. Seda pole liiga palju, kuid küsimus on pigem selles, kui palju neist korteritest on veel müügis ka kahe aasta pärast ning kui paljusid praegu detailplaneeringu staadiumis korterelamuid on selleks ajaks ehitama ning müüma hakatud.

Arendaja ja ostja suurimaks riskiks on korterelamu asukoht. Kui ehitad Kentmanni tänavale, võid korterit ka edaspidi osta ja müüa hinnaga 5000 eurot ruutmeetrist. Kui ostad aga Astangule, kus vaba maad on palju, võivad ka 1000eurose ruutmeetrihinnaga korterid mingil hetkel lattu seisma jääda. Kõige ohtlikumad on ülearendatud ja üsna madala hinnatasemega piirkonnad, kuhu inimesed massiliselt kortereid ei osta.

Agur Tammistu
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Elanike majanduslik kindlustunne jaanuaris paranes

28.01.2015 Konjunktuuriinstituut

Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel on tarbijate kindlustunde indikaator jaanuaris –2. See on 1 punkti võrra kõrgem kui eelmisel kuul ja oluliselt parem pikaajalisest keskmisest (–9).

Kuuga paranesid inimeste ootused oma pere majandusolukorra väljavaadete osas ja säästuprognoos. Hinnangud riigi majandusolukorrale ja tööturule viimase kuuga ei muutunud. Elanike kindlustunde tõusu soosib sissetulekute kasv ja puuduv hinnatõus. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on elanike säästuvõime muutunud paremaks kuid hinnangud tööturule tunduvalt ettevaatlikumaks.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

	Kindlustunde indikaator	Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)	Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine	-9	-1	4	14	-27
Jaanuar 2014	-3	5	10	3	-22
Detsember 2014	-3	8	6	10	-14
Jaanuar 2015	-2	7	6	10	-13

Jaanuaris prognoosib 27% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 50% vastanute hinnangul on olukord sama ja 11% pelgab halvenemist.

Ootused riigi majandusarengu väljavaadete osas pole viimase kuuga muutunud. 33% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 31% ootab olukorra püsimist ja 20% kardab halvenemist.

Elanike inflatsiooniootused on pöördunud miinuspoolele, mida esines viimati 2009. aastal ja 2010 a. jaanuaris.

Peatunud hinnatõusu ja suurenenud sissetulekute tingimustes on elanike rahaline olukord ja säästuvõime paranenud. Jaanuaris hindas 43% peredest, et suudab säästa (aasta tagasi 37%), 49% tuleb omadega ots-otsaga kokku ja 8% on rahalistes raskustes. 45% küsitletute hinnangul suudavad nad säästa ka järgneva 12 kuu jooksul (aasta tagasi arvas nii 40% vastanutest) .

2015. aasta jaanuaris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –5.8 ja euroalal –8.5 ja kuuga eurooplaste kindlustunne tõusis (vastavalt 1.4 ja 2.4 punkti).

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uued 4-toalised korterid on väga nõutud kaup

28.01.2015 Liisa Laud

Kui möödunud aastatel olid kõige kiiremini ostetud korteriteks kahetoalised nii uusarendustes kui vanemates elamutes, siis nüüd on tõusmas hoopis neljatoalised korterid.

Kõige enam paistab nõudluse kasv silma just äärelinna uusarenduste puhul, kus neljatoalised perekorterid on väga lühikese müügiajaga ning iga uue projekti puhul enamasti need, mis esimesena broneeritakse. Näidetena võib tuua Hõbemetsa, Sipelga 2, Kiili 12) ja Sipelga 3.

Nõudluse üheks põhjuseks on võrdlusmoment. Uued neljatoalised korterid on avarad ning võrreldes ridaelamuboksi või majaosaga on nende hind madalam. Kiire elutempoga linnastunud pereinimestele on see mugav ja sobiv lahendus.

Ka majade ehituskvaliteet on hea ja selle pärast ostjad ei muretse. Pigem uus ja valmis kui et vana ja remonti- ja lisaraha vajav.

Muidugi tekitab märgatavat nõudlust ka see, et 4-toalisi kortereid on pakkumisel vähem, eriti originaalplaneeringus ja uutes majades.

Popid ka vanemad neljatoalised Mustamäel

Populaarsed on ka soodsama hinnaklassiga Mustamäe paneelmajades asuvad väiksema üldpinnaga neljatoalised korterid, mille ostjaskonnaks on peamiselt noored pered, kes müüvad eelnevalt väiksema kodu ja kel omafinantseeringut lisaks on minimaalselt.

Väiksema korteri suurema vastu vahetamisele aitab kaasa lihtne fakt, et kui Mustamäe vanemad 2-toalised korterid on hinnaklassis 50 000-60 000 eurot, siis 4-toaliste, keskmiselt 61-ruutmeetriste korterite müügihinnad on vahemikus 65 000-75 000 eurot. See tähendab, et suurema ja lisatubadega kodu ostmiseks on vaja suhteliselt vähe lisaraha või -tagatist.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

RKAS saavutas Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeksi 2014 tulemuste põhjal hõbetaseme kvaliteedimärgise

27.01.2015 Tõnu Toompark

Juba seitsmel aastal on jätkusuutliku ettevõtluse indeks andnud ülevaate ettevõtete vastutustundlikkusest ja selle arengust Eestis. Riigi Kinnisvara AS on hindamisel osalenud kuuel järjestikusel aastal, tänavu saavutati esmakordselt hõbetase.

Märgis omistati ettevõtetele kolmel tugevustasemel – kuld- (90% võimalikust maksimumtulemusest), hõbe- (80%) ja pronkstase (70%).

Indeksi küsimustikuga hinnatakse ja märgisega tunnustatakse ettevõtete läbimõeldud / strateegilist ja põhitegevusega seotud lähenemist vastutustundlikule äritegevusele ning oma ettevõtte sotsiaalse- ja keskkonnamõju juhtimisele. Indeksi koostamisega soovitakse teada saada kui teadlik ja süsteemne on vastutustundlikkuse ning sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse sidumine strateegia ja põhitegevusega Eesti ettevõtetes.

2014. aasta jätkusuutliku ettevõtluse indeksi põhjal anti välja 50 kvaliteedimärgist (sh 5 kuld-, 25 hõbe- ja 20 pronksmärgist).

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2014

27.01.2015 Tõnu Toompark

Maa-ameti Kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu ülevaade Eesti kinnisvaraturg 2014. aastal.

Uus Maa alustas Mustamäel uue korterelamu müüki

27.01.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas korterite müüki Tallinnas Mustamäele, aadressile Sipelga 3 kerkivas 8-korruselises majas. Hoone arendajaks on Hepsor OÜ ning ehitustööde peatöövõtjaks Mitt&Perlebach OÜ.

„Sipelga 3 mugavad suurte rõdudega korterid asuvad suurepärases asukohas, keset Mustamäed,“ kommenteerib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Ave Klaser. „Lähedal on Sütiste-Nõmme parkmets, kus asuvad terviserajad annavad hea võimaluse spordi harrastamiseks ja rohelise elukeskkonna nautimiseks. Asukoha eeliseks on ka hästi toimiv infrastruktuur, sest siin asuvad nii kaubanduskeskused, söögikohad, koolid kui lasteaiad. Kesklinna jõuab 10-minutilise autosõiduga ning ka erinevad ühistranspordivahendid võimaldavad mugavat liiklemist erinevate linnaosade vahel.“

Rajatav kortermaja paikneb A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst ristmiku lähedale jääval Sipelga tänaval. Maja arhitektuuriline lahendus sobib hästi ümbritseva keskkonnaga ning suured ja avarad klaaspiirdega rõdud lisavad modernset õhulisust ja stiili. Ehitatav maja on 8-korruseline, elamispinnad asuvad 2-8 korrusel ning panipaigad ja parkimiskohad on maja 1. ja 0. korrusel.

Kokku on majas 41 korterit, pakkudes oma valikus nii kahe-, kolme-, kui ka neljatoalisi kortereid. Kõik korterid on avara rõduga. Suured aknad tagavad piisava valguskülluse. Maja saab valmis 2016. aasta kevadel.

Vaata rohkem infot: www.uusmaa.ee/sipelga3