Ülemiste Cityt arendav Mainor Ülemiste teatas täna, et hakkab Ülemiste City ärilinnakusse rajama uut 13-korruselist kontorihoonet, investeerides arendusse üle 20 miljoni euro.
Aadressil Valukoja 8 kerkiva büroohoone ehitus algab järgmisel kevadel ja tööd plaanitakse lõpetada sügisel 2016. Uus esinduslik büroohoone hakkab Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Öpiku järgi kandma nime Öpiku maja.
Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on uue ärihoone rajamine Ülemiste Citysse järjekordne samm linnaku kinnistamisel regiooni suurima teadmistel põhineva majanduskeskkonnana. “Ülemiste City ühes parimas kontorihoones, Öpiku majas saab olema üle tuhande töökoha ja 2016. aasta lõpuks peaks Ülemiste Citys kokku töötama juba üle 8000 inimese, mis on võrreldav juba näiteks Paide linnaga,” kirjeldas Nõlvak plaani kasvada 2025. aastaks ööpäevaringselt toimivaks multifunktsionaalseks linnakuks, mis ühendab 15 000 töötajat ja 5 000 elanikku.
Lennujaama, Ülemiste järve ja Tallinna vanalinna vaadetega Öpiku maja 13 korrusel saab olema üle 14 000 ruutmeetri büroopinda. 1365-ruutmeetriseid tüüpkorruseid saab kasutada ühe suure büroona või jagatuna eraldiseisvateks väiksemateks kontoriteks. Lisaks on Öpiku hoonesse planeeritud rajada moodsaid bürookorterid, mille järgi on linnakus nõudlust. Hoone esimesel korrusel saab olema avar fuajee ja kohvik, 0-korrusele on planeeritud töötajate jalgrattaparkla ja mõnusalt parkimiskohti autodele.
Hoone on arhitektuuribüroo Architect 11 poolt projekteeritud vastama B-energiaklassi ja LEED Gold sertifikaadi nõuetele, mis tagab hoone energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse.
Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus 300 ettevõttes töötab täna 6100 inimest. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.





September oli Tallinna korteriturul viimaste kuude aktiivseim – tehti kokku 663 müügitehingut, mis on käesoleva aasta kolmas tulemus ja 20% kõrgem kui augustis. Võrrelduna eelmise aasta septembriga oli tehingute arv 37 võrra väiksem. Kolmanda kvartali tulemus kokku (1816) on 21 tehingut rohkem kui teises kvartalis (1795) ja 50 tehingut vähem kui esimeses kvartalis (1866). Seega oli täiesti keskmine kvartal.
Septembris ulatus Tallinna korteriturul ostu-müügitehingute kogusumma 51 miljoni euroni, mis on 6% suurem kui eelmisel aastal samal perioodil. Võrreldes augustiga leidis septembris Tallinnas uue omaniku viiendiku võrra rohkem kortereid, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.
230 nelja- ja enamalapselist pere saavad tänavu riigilt kodutoetust kokku 1,73 miljonit eurot. Kokku parandatakse elamistingimusi 1177 lapsel.
8.-10. oktoobrini on Tehnikaülikoolis konverents „Linnauuendus – mitmekesistuvad eluaseme ja avaliku ruumi arendused. Urban renewal – diversified responses to the development of housing and public space in cities“. Konverentsi korraldavad Põhjamaade linna- ja eluasemeuurijate interdistsiplinaarne võrgustik (NSBB) ning Tallinna Tehnikaülikool. Konverentsi töökeeleks on inglise keel ning see toimub Tehnikaülikoolis.
AS-i Merko Ehitus kontserni kuuluv ettevõte UAB Merko Bustas on käivitanud ja alustanud Vilniuse südalinnas vanalinna läheduses asuva Kražių Namai korteriarendusprojekti ehituse. Modernsesse Kražių Namai arendusse tulevad ühed esimesed A-energiaklassiga kortermajad Leedus.
Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil autobussijaama naabrusse kõrghoonet kavandava detailplaneeringu koostamise algatamise.
Elukoha soetamisega sõlmitakse üldiselt kodukindlustuse leping, mis säästab elukoha omanikku suurtest kulutustest, kui tema korteri või majaga peaks midagi juhtuma. Kuidas kaitsta end aga ebameeldivate olukordade eest üürikodus?







Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks septembris aastavõrdluses 0,6% ning eelmise kuuga võrreldes odavnesid kaubad ja teenused 0,2%. Sarnaselt suvekuudega põhjustas tarbijakorvi odavnemise peamiselt energia hinna langus, kuid üldine hinnatase alanes vähem kui augustis, sest toiduained kallinesid pärast kaht kuud kestnud odavnemist taas. Hinnakasv püsib väike ka väljaspool Eestit – euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon pidurdus esialgse hinnangu kohaselt septembris 0,3%ni.










