Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Ülemiste Citysse rajatakse uus üle 20 miljoni maksev büroohoone

Ülemiste City - Targa Äri LinnÜlemiste Cityt arendav Mainor Ülemiste teatas täna, et hakkab Ülemiste City ärilinnakusse rajama uut 13-korruselist kontorihoonet, investeerides arendusse üle 20 miljoni euro.

Aadressil Valukoja 8 kerkiva büroohoone ehitus algab järgmisel kevadel ja tööd plaanitakse lõpetada sügisel 2016. Uus esinduslik büroohoone hakkab Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Öpiku järgi kandma nime Öpiku maja.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on uue ärihoone rajamine Ülemiste Citysse järjekordne samm linnaku kinnistamisel regiooni suurima teadmistel põhineva majanduskeskkonnana. “Ülemiste City ühes parimas kontorihoones, Öpiku majas saab olema üle tuhande töökoha ja 2016. aasta lõpuks peaks Ülemiste Citys kokku töötama juba üle 8000 inimese, mis on võrreldav juba näiteks Paide linnaga,” kirjeldas Nõlvak plaani kasvada 2025. aastaks ööpäevaringselt toimivaks multifunktsionaalseks linnakuks, mis ühendab 15 000 töötajat ja 5 000 elanikku.

Lennujaama, Ülemiste järve ja Tallinna vanalinna vaadetega Öpiku maja 13 korrusel saab olema üle 14 000 ruutmeetri büroopinda. 1365-ruutmeetriseid tüüpkorruseid saab kasutada ühe suure büroona või jagatuna eraldiseisvateks väiksemateks kontoriteks. Lisaks on Öpiku hoonesse planeeritud rajada moodsaid bürookorterid, mille järgi on linnakus nõudlust. Hoone esimesel korrusel saab olema avar fuajee ja kohvik, 0-korrusele on planeeritud töötajate jalgrattaparkla ja mõnusalt parkimiskohti autodele.

Hoone on arhitektuuribüroo Architect 11 poolt projekteeritud vastama B-energiaklassi ja LEED Gold sertifikaadi nõuetele, mis tagab hoone energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus 300 ettevõttes töötab täna 6100 inimest. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinna kinnisvaraturu graafikud oktoober 2014

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidSeptember oli Tallinna korteriturul viimaste kuude aktiivseim – tehti kokku 663 müügitehingut, mis on käesoleva aasta kolmas tulemus ja 20% kõrgem kui augustis. Võrrelduna eelmise aasta septembriga oli tehingute arv 37 võrra väiksem. Kolmanda kvartali tulemus kokku (1816) on 21 tehingut rohkem kui teises kvartalis (1795) ja 50 tehingut vähem kui esimeses kvartalis (1866). Seega oli täiesti keskmine kvartal.

Müügitehingute keskmine m2 maksumus oli 1447 EUR, mis on küll 40 EUR/m2 ehk 2,7% madalam kui augustis, kuid tegu on marginaalse langusega.

Kolmandas kvartalis oli jätkuvalt aktiivne hoonestatud ja hoonestamata elamumaade sektor. Tehingute arvud on küll natuke väiksemad teisest kvartalist, kuid arvestades pikaajalist keskmist, siiski head. Harjumaal tehti 449 hoonestatud elamumaa tehingut (2. kvartalis 464) ja 225 hoonestamata elamumaa tehingut (2. kvartalis 241). Tallinnas oli hoonestatud elamumaa tehinguid 92 (2. kvartalis 97) ja hoonestamata elamumaa tehinguid 47 (2. kvartalis 45).

Hoonestatuid ärimaade tehingute arv Harjumaal oli 41, mis on viimase kahe aasta madalamaid tulemusi. Hoonestamata ärimaadega tehtud 40 tehingut, mis on sama kui 2. kvartalis, on viimaste aastate suurim number.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata korterite osas eelmise aastaga võrreldes mõningasest tehingute arvu vähenemisest ei ole see (veel?) kaasa toonud hinnakorrektsiooni.

Kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda SIIT

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Septembris kinnisvarahindade tõus pidurdus ja mahud kasvasid

1Partner KinnisvaraSeptembris ulatus Tallinna korteriturul ostu-müügitehingute kogusumma 51 miljoni euroni, mis on 6% suurem kui eelmisel aastal samal perioodil. Võrreldes augustiga leidis septembris Tallinnas uue omaniku viiendiku võrra rohkem kortereid, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul peegeldab statistika aasta alguses tehtud prognoose, et kinnisvarahindade mõõdukas kasv jäi pigem eelmise aasta teise poolde ja käesoleva aasta algusesse. “Praegu näitab turg kinnisvaraostjate rõõmuks selgelt hindade kasvu pidurdumist ja stabiliseerumist. Kui aasta alguses saime hinnakasvu aastataguse ajaga võrreldes kirjeldada kahekohaliste arvudega, siis viimaseid kuid eelmise aasta sama ajaga kõrvutades näeme hindades vaid mõneprotsendilist muutust,” kommenteeris Vahter.

Sarnaselt eelmistele aastatele on ka tänavu korteriturg sügise saabumisega aktiviseerunud, tõustes 551 tehingult augustis 663 tehinguni septembris. Eelmisel kuul Tallinnas tehtud korterite ostu-müügitehingute kogumaksumus ulatus veidi üle 51 miljoni euro, mis on 14% suurem kui augustis. Võrreldes eelmise aasta septembriga langes eelmisel kuul pealinnas korteritehingute arv 5,4%, keskmine korterite ruutmeetri hind ulatus 1447 euroni. Kalleim korter müüdi septembris Tallinnas hinnaga 940 000 eurot ning odavaim osteti 2000 euroga. Tänu mitmete uute kortermajade müügi alustamisele sõlmiti septembris hulgaliselt ka asjaõiguslepinguid.

Septembris leidis Tallinnas uue omaniku 21 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 18 võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim maja müüdi 425 000 euroga ning odavaim maja maksis 3000 eurot.

Eelmisel kuul müüdi Tallinnas 20 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on kaheksa võrra rohkem kui augustis. Kalleim müüdud krunt oli 533 000 eurot ja odavaim müüdi 5800 euroga.

Kõikide Tallinna kinnisvara ostu-müügitehingute kogumaksumus ulatus septembris veidi üle 97 miljoni euro, mis on ligi 15% rohkem kui augustis.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

230 paljulapselist pere saavad eluasemetingimuste parandamiseks toetust

Kredex230 nelja- ja enamalapselist pere saavad tänavu riigilt kodutoetust kokku 1,73 miljonit eurot. Kokku parandatakse elamistingimusi 1177 lapsel.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo ütles, et laste arv mõjutab perede majanduslikku toimetulekut drastiliselt, mida näitavad ka toetuse saajate andmed. „Kui vaadata neid peresid, kellele tänavu kodutoetust anname, siis neljalapselise pere keskmine sissetulek on 123,7 eurot pere liikme kohta kuus, seitsme lapsega peres aga vaid 53,6 eurot,“ ütles Palo. „Ilmselgelt ei jää siin raha üle remondiks või suurema kodu soetamiseks, kuid lapsed vajavad õppimiseks ja kasvamiseks kui mitte oma tuba, siis kasvõi nurgakest. Kodu peab pidama sooja, samuti on olulised elementaarsed pesemisvõimalused.“

Palo sõnul saab kodutoetusega aidata vaid väikest osa peredest, kes seda vajaksid, kuid see-eest jõutakse sellega nendeni, kes elavad kõige kasinamates tingimustes. „Riiklikult toetatud üürielamute programmiga, mille väljatöötamisega oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis alustanud, on eluasemeprobleeme võimalik leevendada suuremas mahus ja vastavalt piirkondlikele eripäradele. Kuid selle kõrval peab alles jääma ka paljulapseliste perede kodutoetus,“ lisas Palo.

Tänavu on keskmine toetuse summa ühele perele 7107 eurot ning kõige rohkem rahuldati taotlusi Ida-Virumaalt (32), Lääne-Virumaalt (30) ja Harjumaalt (27). Kokku laekus taotlusi 570.

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu ühe pereliikme kohta on 108,3 eurot kuus, peredes on keskmiselt 5,1 last. Toetust saanud peredes kokku on 1177 alla 19-aastast last.

Kõige enam antakse toetust eluaseme renoveerimiseks (159 korral). 44 pere saab toetust kodu soetamiseks ning 27 pere eluasemelaenu põhiosajäägi tagasimakseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 278 eurot kuus. Riik toetab taotleja eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide teostamist 90-100 % ulatuses projekti maksumusest. Toetuse eesmärk on nelja- ja enamalapseliste perede elamistingimuste parandamine, kaasajastamine ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

Alates aastast 2008 on paljulapselistele peredele kodutoetust eraldatud 18,5 miljonit eurot, rahuldatud on 2048 taotlust.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

TTÜs on linnauuenduse konverents 8.-10. oktoobril

Tallinna Tehnikaülikool8.-10. oktoobrini on Tehnikaülikoolis konverents „Linnauuendus – mitmekesistuvad eluaseme ja avaliku ruumi arendused. Urban renewal – diversified responses to the development of housing and public space in cities“. Konverentsi korraldavad Põhjamaade linna- ja eluasemeuurijate interdistsiplinaarne võrgustik (NSBB) ning Tallinna Tehnikaülikool. Konverentsi töökeeleks on inglise keel ning see toimub Tehnikaülikoolis.

NSBB’14 teadus- ja korralduskomisjoni esimees ja TTÜ sotsioloogiaprofessor Katrin Paadam: „Linnauuenduse teema on tähtis igal tasandil – elanikust arendajani ja arhitektist linnapoliitikuteni. Eriti aktuaalne on see ajastul, mille märksõnadeks on sageli vastanduvad individualiseeritud eelistused ja linnade ja elamisruumi jätkusuutlik areng, erahuvi ja avalik huvi.“

Konverents käsitleb linnauuendust selle erinevates avaldumisvormides kui üht olulist protsessi kaasaegse linnaruumi ja linnaelu kujundamisel. Arutelude fookuses on tihedalt seotud kvaliteetse eluaseme, elamisväärse naabruskonna ja avaliku linnaruumi kättesaadavuse temaatikad.

Konverentsi peaesinejateks on Norra Tehnikaülikooli (NTNU) arhitektuuriteaduskonna professor, arhitekt Eli Støa; Taani Aalborgi Ülikooli professor, arhitekt Claus Bech-Danielsen; Austraalia Griffithi Ülikooli sotsioloogia professor Ian Woodward, ning Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

Konverentsi programm: www.ttu.ee/nsbb14

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Merko: Kražių Namai korteriarendusprojekti käivitamine

MerkoAS-i Merko Ehitus kontserni kuuluv ettevõte UAB Merko Bustas on käivitanud ja alustanud Vilniuse südalinnas vanalinna läheduses asuva Kražių Namai korteriarendusprojekti ehituse. Modernsesse Kražių Namai arendusse tulevad ühed esimesed A-energiaklassiga kortermajad Leedus.

Kražių Namai korteriarendus (www.kraziu.lt) koosneb kahest kolmekordsest hoonest, milles on kokku 27 korterit. Kortereid iseloomustvad tänu A-energiaklassile madalad küttekulud ning igal korteril on rõdu või terrass. Parkimiskohad ja panipaigad asuvad hoone maa-alusel korrusel. Privaatsust ja turvalisust lisavad nelja korteriga trepikojad ning maju ümbritsev lukustatud siseõu. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2170–3200 eurot. Hoonete arhitektuurse lahenduse on teinud Tadas Balčiūnas architecture bureau.

Kahe kortermaja brutopind on kokku ligikaudu 2400 m² ning arendusprojekti maksumus on suurusjärgus 3-3,5 miljonit eurot.

Merko on Leedus (www.merko.lt) arendanud ja ehitanud erinevaid korteriarendusprojekte, sealhulgas sel aastal valminud Bajorų Dominija viimane etapp. Baltikumis on Merko arendanud ja ehitanud kodusid tuhandetele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Autobussijaama naabrusse kavandatakse kuni 40 meetri kõrgust hoonet

TallinnTallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil autobussijaama naabrusse kõrghoonet kavandava detailplaneeringu koostamise algatamise.

Tartu mnt 62, Odra tn 2 // Tartu mnt 64, Odra tn 4 ja Odra tn 4a kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus 0,73 ha suurusele maa-alale plokistatud elu- ja ärihoonete, millest kõrgeim on kuni 40 meetri kõrgune, ehitamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas Tartu maantee, Odra tänava, Lastekodu tänava ja Torupilli otsa tänava vahelises kvartalis. Juurdepääs planeeritavale alale on Tartu maanteelt ja Odra tänavalt.

Detailplaneeringu algatamisettepanek on Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega kooskõlas ega sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeeritav ala jääb teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohasele tihendatavale magistraaltänava äärsele alale Tartu maantee lõunaküljele Liivalaia tänava ja Masina tänava vahel.

Tartu maantee lõunaküljel on lubatud Odra tänava ja Tartu maanteega ristuva tänava mõlemale poolele, tänavaseinast märkimisväärse tagasiastega kõrgemat hoonestust maksimaalse kõrgusega kuni 40 meetrit maapinnast. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohaselt ei ole tegemist kõrghoonega, kuna teemaplaneeringu järgi loetakse kõrghooneks 45 meetrist kõrgemat hoonet.

Detailplaneeringu eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud OÜ Arhitektuuribüroo Foon.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ka üürikorterit saab kindlustada

SEBElukoha soetamisega sõlmitakse üldiselt kodukindlustuse leping, mis säästab elukoha omanikku suurtest kulutustest, kui tema korteri või majaga peaks midagi juhtuma. Kuidas kaitsta end aga ebameeldivate olukordade eest üürikodus?

Korteri kindlustamine on omaniku vastutus ja kohus ning omaniku huvides on seda teha. Kui aga kolitakse üürikorterisse, mida omanik ei ole kindlustanud, võib ka üürnik seda kokkuleppel omanikuga teha. Siinjuures tuleb aga tähele panna, et üürniku vara ei kuulu korteriomaniku koduse vara hulka. See tähendab, et korteri sisutus ei ole õnnetusjuhtumite eest kindlustatud, isegi kui korter seda on.

Kindlustus kaitseb vara omanikku ootamatute kulutuste eest

Õnnetus ei hüüa tulles ja ootamatuste eest pole kaitstud ei kunstihuviline, ärimees ega tudeng. Kindlustus katab vara omanikust mitteolenevad kahjud. Sellised juhtumid on näiteks sissemurdmine, vargus ja rööv, tulekahjust ning selle kustutamisest ja tahmast tulenevad kahjustused. Kindlustusega hüvitatakse ka naabrite või teiste kolmandate isikute põhjustatud kahju, nagu leke või rikke tagajärjel tekkinud veeavarii. Sõltuvalt paketist makstakse kinni ka tehnikaseadmete remondikulud, mille on põhjustanud ootamatu rike, näiteks kui arvuti emaplaat on katki ja vajab remonti. Samuti kaitseb see üleujutuste, pikselöökide jm loodusest tingitud kahjude eest. Kindlustus ei laiene putukate, seente, taimede ja koduloomade tekitatud kahjule.

Üürikorterisse kolides tasub üürileping hästi läbi mõelda ja leppida omanikuga kahju hüvitamise tingimused kokku. See on vajalik, et omanik ei saaks alusetult nõuda üürnikult näiteks pesumasina rikkest tuleneva veekahjustuse järel vannitoa remondi hüvitamist. Kui üürikorter ei ole kindlustatud ja üürnik seda teha soovib, peaks ka omaniku luba selle tegemiseks olema üürilepingus sätestatud.

Kindlustada tasub kõik väärtuslikud kodusisustuse esemed

Elades üürikorteris, võib omanik olla eluaseme küll kindlustanud, kuid see ei laiene üürniku varale. Sellisel juhul tuleb kaaluda korteri sisustuse eraldi kindlustamist. Kindlustada saab erinevat vara. Selleks võib olla näiteks koduelektroonika (televiisor, sülearvuti, telefon, video-/blue-ray-mängija, kodukinosüsteemid, mikrolaineahi jm köögitehnika), korteris hoitav jalgratas, aga ka hinnalised ehted ja kunstiteosed. Kindlustada tasub kõik väärtuslikud kodusisustuse esemed.

Kindlustuse mõte on säästa vara omanikku õnnetusjuhtumitest tekkinud kahju eest. On tavapärane, et kindlustuse tegemise peale mõeldakse kodu soetamisel või reisile minemisel. Oma vara kaitsmise vajadus ilmneb aga alati ootamatult ja selleks ei ole tarvis ebatavalisi tingimusi, nagu välismaal viibimine. Seega tasuks oma vara kindlustada sõltumata sellest, kas sellega minnakse reisile või mitte ja kas see asub üüritud või ostetud kodus.

Kadri Eisenschmidt
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/2014-10-08/ka-uurikorterit-saab-kindlustada

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Rikkaks üüriäris: Kas osta korter üürileandmiseks oma raha eest või finantseerida ostu laenuga?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest ja tema nägemusest üüriärist.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine sugugi vajalik olla. Siis ehk piisabki vaba raha kinnisvarasse paigutamisest, et jooksvalt väikest üüriraha voogu nautida.

Kui investori eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, siis tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata.

Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu, mis ainult omakapitali kasutades saamata jääks.

Piltlikult kirjeldades saab 50 000 euro omanik osta omavahenditest ainult ühe korteri. Kaasates koguinvesteeringust 50% ulatuses võõrkapitali ehk laenu saab juba osta kaks samaväärset korterit, mis mõlemad jooksvat üüritulu teenivad.

Lihtsustatuna: kui laenuraha eest tuleb aastas tasuda näiteks 5% intressi ehk 50 000-eurose laenu pealt 2500 eurot, siis seda ületav üüriraha on juba üüriinvestori kasum.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Haabersti linnaossa tekib mitu uut tänavat

TallinnPaldiski maantee naabruses asuvate maa-alade arendamisega tekib Haabersti linnaossa mitu uut tänavat.

Mustjõe asumis Paldiski mnt 70c kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga tekkivad uued tänavad saavad nimeks Lammi tänav, Soodi tänav ja Pagi tänav ning Astangu ja Mäeküla asumis Paldiski mnt 241, 241d, 243a kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga tekkivad uued tänavad hakkavad kandma nimesid Mäeküla tänav, Veerme tänav ja Mäevälja tänav, ühtlasi pikeneb Härgmäe tänava leviala.

Mustjõe asumi alale tekkiva uue tänavavõrgu uute tänavate nimeküsimusi arutanud linnavalitsuse nimekomisjon tegi madalast maast tulenevalt ettepaneku nimetada rajatavad tänavad Soodi ja Lammi tänavaks. Soodi kui jõesängist eraldunud looke nimi sobiks kohaliku loodusmaastiku iseloomustajaks eriti hästi. Lammi tänava nimi viitab aga jõe ümber olevale madalamale kohale, mida aeg ajalt üle ujutatakse. Jõest tulenev nimevalik sobib ka Mustjõe asumi nimega. Soodi ja Lammi tänava vahele planeeritavale tänavale kaaluti Sopi tänava nime, kuid seda peeti kõlalt Soodi tänavaga liiga sarnaseks. Mere läheduse ja Mustjõel kasutatud meteoroloogia teema (Pikse ja Välgu tänav) mõjul pooldati lühikest Pagi tänava nime. Pagi tähendab äkilist tuule- ja sajuhoogu.

Osaliselt Mäeküla ja osaliselt Astangu asumi alale planeeritud äri- ja tootmishoonete juurde tekkivale Paldiski maanteelt algavale ja läbi Mäeküla asumi idasuunas kulgevale tänavale valis komisjon Mäeküla tänava nime, mis viitab praeguse asumi ja endise küla nimele ning oli ka ühe tähtsama ajaloolise külatänava nimi.

Kuna teise uue Paldiski maanteelt algava ja Tähetorni tänavani kulgeva tänava ning Mäeküla tänava ristumiskohal asus Veerme talu, toetas komisjon sellele tänavale ajaloolisest toponüümist tulenevat Veerme tänava nime.

Kolmanda uue tänava, mis algab Veerme tänavalt ja lõpeb Mäeküla tänaval, nimevariantideks olid Veerme põik, Tipu tänav, Mäevälja tänav ja Väljamäe tänav. Kõige enam toetust kogus Mäevälja tänava nimi.

Ühtlasi tegi nimekomisjon ettepaneku pikendada Tähetorni tänavalt algavat Härgmäe tänavat pärast ristumist Mäeküla tänavaga kuni Veerme tänavani ehk viia tulevane Härgmäe tänava lõpuosa kõrge mäe otsa. Võimalik, et tänavale nime andnud omaaegne Härgmäe talu sai just selle mäe järgi nime.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kuulutati välja Rahvusarhiivi uue hoone ehitushange

Riigi KinnisvaraRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Rahvusarhiivi uue hoone ehitushanke, millele oodatakse pakkumusi 17. novembriks. Ehitustegevusega on plaanis alustada käesoleva aasta lõpus ning tööd lõpetada 2016. aasta kevadel.

RKASi eesmärk on optimaalsete kuludega ehitada hoone, mis oleks Rahvusarhiivi funktsioonidest tulenevaks tööks sobiv, vastaks kehtestatud ning arhiivispetsiifilistele nõuetele ja oleks ülalpidamises võimalikult energiasäästlik, vastupidav ning kauakestev.

Rahvusarhiivi uue hoone projekt valmis firmade Asum Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ ja Vaikla Stuudio OÜ koostöös. Kuuekorruselise hoone suuruseks on kavandatud 10 768 ruutmeetrit ja see rajatakse Tartusse Nooruse 3 kinnistule. Ehitustööde eeldatav maksumus on 9 857 329 eurot.

Pakkumiste hindamisel kasutatakse esmakordselt uudset väärtuspunktide arvestamise meetodit, mille kohaselt annab pakkumuse maksumus 80 ja tööprogramm 20 väärtuspunkti. Viimane koosneb pakkuja poolt koostatavast ja esitatavast neljast osast:

  1. Tööde korraldamise ja juhtimise plaan – plaani eesmärgiks on tagada, et pakkuja ning kaasatavate alltöövõtjate teostatava töö tulemuse kõrge tase on tagatud läbi tööde planeeritud korralduse ning läbimõeldud juhtimise;
  2. Ajagraafik – ajagraafiku eesmärgiks on tagada tööde õigeaegne valmimine ning kvaliteetsem planeerimine, sealhulgas finantseerimise korraldamine;
  3. Keskkonnaplaan – keskkonnaplaan tagab ehitusobjekti ümbritseva keskkonna kaitse ehitustööde ajal;
  4. Ohutusplaan – ohutusplaani eesmärgiks on tagada objektil töötavate inimeste turvalisus, platsiturvalisus ning piiratus kõrvalistele isikutele.

Riigihange „Rahvusarhiivi ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 156269. Pakkumiste esitamise aeg on 17. november 2014 kell 11.00.

Rahvusarhiiv on valitsusasutus, mis tagab isikute õiguste tõendamiseks vajaliku teabe kestmise ja kasutamise. Ühtlasi on Rahvusarhiiv teadmusasutus, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonda peegeldava informatsiooni (dokumentaalne kultuuripärand) kogumine, arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine nii arhiivis kui veebis ning kogude säilitamine nõuetekohastes tingimustes. Rahvusarhiiv arendab erinevaid arhiiviteenuseid ning teadus-ja publitseerimistegevust kooskõlas ühiskonna pikaajaliste huvide ja kasutajate vajadustega.

rahvusarhiivi-eskiis-2

rahvusarhiivi-eskiis-1

rahvusarhiivi-eskiis-4

rahvusarhiivi-eskiis-3

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Mustamäele kavandatakse ujulaga spordikompleksi

TallinnTallinna linnavalitsus algatab Mustamäe linnaossa ujulaga spordikompleksi rajada võimaldava detailplaneeringu koostamise.

Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata kinnistule ehitusõigus spordi- ja vabaajakeskuse ehitamiseks.

„Akadeemia tee 30 kinnistule, millel asus kasutusest välja langenud ja lammutamisele läinud amortiseerunud koolimaja, detailplaneeringu koostamine lähtub vajadusest rajada Mustamäe linnaossa ujula,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ujulale lisaks planeeritakse rajatavasse hoonekompleksi spordisaal ja avalik saun.“

„Kaasaegne ujulaga spordikompleks on mustamäelaste ammune unistus,“ ütles linnaosa vanem Helle Kalda. „See ettepanek on tehtud kõikidel debattidel, mis Mustamäel on toimunud. Mustamäel praegu toimuv rahvaküsitlus näitab, et suur huvi on ka linnasauna vastu.“

Sel eesmärgil Akadeemia tee 30 kinnistule detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi Tallinna Linnavalitsus 29. jaanuari 2014 korraldusega, millega eraldati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile raha Mustamäe ujula detailplaneeringu koostamise tellimiseks. Detailplaneeringu koostab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel OÜ Artes Terrae.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,02 ha. Planeeritav ala asub Akadeemia tee, Eduard Vilde tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Piirkonnas on valdavalt kuni viiekorruselised elamud. Planeeringu algatamisettepanekus kavandatav spordi- ja vabaajakeskuse rajamine on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Planeeritava kinnistuga külgnevale maa-alale projekteeritakse avalikuks kasutamiseks kuni 50 kohaline parkla.

Peale algatamist korraldab Mustamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kodu valimisel tasub mõelda ka tuleviku peale

SEBOma kodu otsides võivad sageli jääda märkamata varjatud kulud, mis tulevastel omanikel kohe pähe ei tulegi. Seetõttu on tark maja või korterit ostes mõelda läbi ka võimalikud tulevikustsenaariumid.

Kui te pole päris kindel, millisest küljest võiks kodu valimisele läheneda, siis kõigepealt tasuks läbi käia pangast ja jõuda selgusele, millised on teie perekonna optimaalseimad rahalised võimalused. Kindlasti tasub kuulata panga laenuspetsialistide nõuandeid ja kui vähegi võimalik, mitte võtta laenuks maksimaalset võimalikku summat. Kui hinnaklass on paigas, läheb asi juba lihtsamaks.

Linnapiiridest väljas on kinnisvara sageli odavam, kuid lisanduvad muud, esialgu nähtamatud kulud. Mõistlik on paika panna kõige olulisemad küsimused, millele kodu valides vastata.

Kui hea on ühistranspordiühendus?

Võib-olla on teie peres mitugi autot, kuid eriti just keskusest eemal elades on väga oluline, et oleks olemas ka varuvariandid. Alati võib juhtuda, et auto suure külmaga ei käivitu või on käes muu hädaolukord, aga hommikul peavad lapsed lasteaeda ja kooli ikka jõudma. Kas on rongipeatus vaid veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel või käib külakesse buss kaks korda päevas? Kui ühistranspordile loota ei saa, siis võivad pere transpordikulud hüppeliselt kasvada.

Kui kaugel kodust on töökoht, lasteaed, koolid ja huviringid?

Hinnake võimalikult objektiivselt, kui kiirelt ja mugavalt te hommikuti ja õhtuti kodu, töö, koolide ja huviringide vahel liigelda saate. Kui peate veetma palju aega liikluses või mitu korda ümber istuma, siis ei pruugi tulevase kodu asukoht olla just parimate killast. Kui bensiini-, aja- ja närvikulu tundub unelmatekodu soetades liiga suureks kujunevat, on ehk mõttekam järele mõelda ja vaadata esmapilgul kallimaid, kuid pikemas perspektiivis soodsamaid kodusid logistiliselt paremas asukohas.

Millisena te oma unelmatekodu näete?

Potentsiaalseid kodusid vaatama minnes püüdke oma fantaasiameel avatuna hoida ja vaadake mööda praeguse omaniku mööblist ja asjadest, olemasolevatest tapeetidest ning mitte ehk kõige maitsekamatest kardinatest. Kas te kujutate ette, milline võiks näha välja see korter või maja pärast seda, kui olete siin kõik oma käe järgi sättinud? Kui jah, siis järgmiseks püüdke paika panna vähemalt ligikaudne summa, mis remondile kulub ja võimaluse korral kaasake ostuprotsessi ehitusspetsialist. Tema oskab öelda, millised on hädavajalikud tööd ja kui palju teie visiooni elluviimine maksma võib minna. Arvestage renoveerimistöödele kuluv summa kindlasti juba ka ostusumma sisse, et mitte olla aasta pärast ebameeldivalt üllatunud, kui kalliks on kõik pealtnäha soodsa korteriostu puhul tegelikult läinud.

Mis on kõige olulisem?

Kas teile on olulisem asukoht või konkreetne maja/korter kindlate omadustega? Milles olete nõus järeleandmisi tegema? Ehk olete te seda tüüpi inimene, et sõidate hea meelega pigem natuke kauem tööle, kui et elate lärmakamas keskuses. Võib-olla on teile pigem just olulisemad võimalikult soodsad elamiskulud – eelistaksite madalaid kommunaalmakseid, ahikütet ja auto asemel liigelda ühistranspordiga. Viimasel juhul pole linnast eemal elamine teile ilmselt parim valik. Pange paika oma eelistuste pingerida, varuge piisavalt kannatust ja kindlasti leiate teiegi oma unelmate kodu.

Dagmar Lamp
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ober-Haus: hinnaindeks 09/2014

Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_september_2014 full

Ober-Haus-Baltic-Apartment-Price-Index-September-2014

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Septembris hinnalangus pidurdus

Eesti PankStatistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks septembris aastavõrdluses 0,6% ning eelmise kuuga võrreldes odavnesid kaubad ja teenused 0,2%. Sarnaselt suvekuudega põhjustas tarbijakorvi odavnemise peamiselt energia hinna langus, kuid üldine hinnatase alanes vähem kui augustis, sest toiduained kallinesid pärast kaht kuud kestnud odavnemist taas. Hinnakasv püsib väike ka väljaspool Eestit – euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon pidurdus esialgse hinnangu kohaselt septembris 0,3%ni.

Eestis on hinnalangus muutunud viimastel kuudel laiapõhjalisemaks, st odavnemine puudutas juba ligi poolt tarbijakorvi väärtusest. Seda on vaid pisut vähem kui viimase majanduskriisi haripunktis. Praegust olukorda eristab kriisiperioodist see, et kui 2009. aastal odavnes peaaegu iga teine toode ja teenus, siis möödunud kuul iga kolmas. Seega oli septembris üksikute komponentide panus hinnataseme alanemisse küllaltki suur: elekter ja mootorikütused vähendasid inflatsiooni kumbki 0,3 protsendipunkti võrra ning soojusenergia odavnemine kahandas inflatsiooni 0,2 protsendipunkti võrra. Suur osa hinnataseme langusest tuli ka mootorsõidukite odavnemisest. Teenuste hinda alandas jätkuvalt tasuta kõrghariduse mõju, mille tõttu aeglustus inflatsioon 0,4 protsendipunkti võrra.

Eesti Pank prognoosib 2014. aasta inflatsiooniks 0,1%. Selle eelduseks on energia hinna languse pidurdumine nii aastataguse võrdlusbaasi muutuse tõttu kui ka euro kursi nõrgenemise tõttu dollarisse. Oktoobri alguses langes euro kurss dollarisse madalaimale tasemele alates 2012. aasta keskpaigast, kusjuures üksnes viimase kolme kuuga nõrgenes euro umbes 8%. Euroopa Keskpanga hinnangul toob 10% suurune püsiv kursimuutus kaasa 0,4–0,5 protsendipunkti suuruse muutuse inflatsioonis. Seega võiks praeguse vahetuskursi kestma jäämine märgatavalt kiirendada euroala senist tagasihoidlikku inflatsiooni ning ergutada hinnakasvu ka Eestis. Euro vahetuskursi langus on juba panustanud imporditava energia kallinemisse, kuid seda on tasakaalustanud dollarites kaubeldava nafta odavnemine maailmaturul. Lisaks eelnevale aitab euro odavnemine kaasa euroala riikide ekspordivõime paranemisele ning peaks seetõttu mõjuma positiivselt ühisrahapiirkonna majandusaktiivsusele ja suurendama tänu nõudluse elavnemisele ka hinnakasvu.

inflatsioon_07102014_02 inflatsioon_07102014_01

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus