Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Volta kvartali detailplaneeringu koostamise

Põhja-Tallinnas asuva 11,26 ha suuruse maa-ala detailplaneering algatatakse eesmärgiga ehitada või rekonstrueerida kokku kuni 41 hoonet. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta Tallinna üldplaneeringu kohane ettevõtluse segahoonestusala planeeritava maa ala ulatuses osaliselt korruselamute alaks.

Detailplaneering koostada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 “Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lisanõudeid:

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis, Tööstuse ja Volta tänava ning Balti jaama Kalasadamaga ühendava raudteeharu vahelisel alal. Juurdepääs planeeritavale alale on nii Tööstuse kui ka Volta tänavalt. Endisel tootmisalal paiknevad 19. sajandi lõpust kuni 1970. aastateni ehitatud tootmis- ja kontorihooned, mis on osaliselt rekonstrueeritud elu- ja ärihooneteks.

Planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, kus paikneb nii elamuid kui ka lao- ja tootmishooneid, hoonestus väga mitmekesine. Planeeritavast alast itta jääb terviklik Kalamaja miljööväärtuslik asum, lõunasse jääb tootmishoonete kvartal eesotsas Volta masinatehase maa-alaga ning põhja suunal paikneb endise Kalamaja kalmistu hävitamise järel kujunenud ulatuslik kalmistupark, elu- ja ärikvartaliks muutuv ning linna merele avav Noblessneri kvartal ning militaarkasutuses olev Miinisadam. Planeeringualast läände jäävad nii korterelamute- kui tootmisalad. Kasutuseta tootmishoonetesse Erika tänava ja Tööstuse tänava ristmiku ümbruses on kavandatud rajada kaubanduskeskus. Planeeritav ala on ümbritsetud mitmetest kultuurimälestistest.

Planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks on Tallinna üldplaneeringus määratud ettevõtluse segahoonestusala. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Planeeringu eskiislahenduse kohaselt taotletakse maakasutuse juhtotstarbe muutmist – ettevõtluse segahoonestusala soovitakse muuta osaliselt korruselamute alaks.

Kuna ala piirneb Kalamaja miljööväärtusliku alga, kus asuvad valdavalt korterelamud ning teisel pool Tööstuse tänavat Noblessneri kvartal, kus endine Noblessneri laevatehas muudetakse polüfunktsionaalseks keskuseks, luues suurele osale inimestele sobiv linnaruum majutushoonete, korterelamute, äri- ja kaubanduskeskuste, restoranide ja kohvikutega, kus elanikud, ärimehed ja linna külalised loovad eluterve keskkonna, on linnaruumiliselt põhjendatud korterelamute ning neid teenindavate funktsioonide kavandamine ka endise Volta tehase alale.

Planeeringu eskiislahenduses nähakse ette endine Volta tööstuskvartal ümber struktureerida vastavalt 2007. aastal läbi viidud ideekonkursi võidutööle Soome arhitektuuribüoolt AW2, mille alusel on piirkonda võimalik rajada terviklikult läbimõeldud elu- ja ärikeskkond.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Koger Kinnisvara. Taotluse kohaselt sooviti muuta kinnistute piire, maakasutuse sihtotstarbeid ning ehitusõiguse määramist ärihoonete, äri- ja korterelamute, korterelamute, lasteaia ning  parkimismaja rajamiseks. Detailplaneeringu eskiisi on koostanud ConArte OÜ.

Merimetsa kavandatakse äriruumidega korterelamuid

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Merimetsa asumisse, Paldiski maantee ja mere vahelisele alale äriruumidega korterelamud ehitada võimaldava detailplaneeringu vastuvõtmise. 

Paldiski mnt 70c kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga soovitakse määrata 4,25 ha suurusele maa-alale ehitusõigus kokku üheksa kuni 5-korruselise korterelamu või äriruumidega korterelamu ning nelja kuni 4-korruselise korterelamu ehitamiseks.

Paldiski mnt 70c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostas Arco Investeeringute AS.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Haabersti Linnaosa Valitsus korraldavad peale vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Planeeritav ala asub Stroomi parkmetsa vahetus läheduses, Paldiski maantee ja Pelguranna tänava vahelisel, valdavalt hoonestamata alal.

Tootmismaa sihtotstarbega, hoonestamata Paldiski mnt 70c kinnistu omanik on AS Kolde. Osa planeeritavast maa-alast jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, vaatesektorisse vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea põhjanõlvale. Maa-alale hoonestuse kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarbeks väikeelamute ala. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta väikeelamute ala planeeritava ala piires korruselamute alaks, kuna tegemist on vahetult magistraaltänava ärivööndiga piirneva alaga ja naabrusse Paldiski maantee äärde on juba varasemalt kavandatud kuni 12-korruseline hoonestus. Planeeringualaga piirnev Pelguranna tänav on aga oluline ühendustee Haabersti ning Kristiine linnaosa elanikele Stroomi randa pääsuks, seega on põhjendatud äripindadega korterelamute kavandamine.

Arvestades ala paiknemist linnakeskuse läheduses, on väikeelamute asemel korterelamute rajamine põhjendatum, kuna väikeelamud vajavad suuremat privaatsustsooni ning on sobilikumad äärelinna miljöösse. Planeeringu ellu viimisel kõrghaljastust ei likvideerita ning tagatakse lindudele pesitsustingimuste säilimine – planeeritaval alal ja selle lähiümbruses pesitseb ligikaudu 30 linnuliiki.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Arco Investeeringud AS. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 26. juuni 2013 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 25.-30. juulini 2013 ning 31. juulil 2013 korraldas Haabersti Linnaosa Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu.

Tänavaehitusele ettejäävad garaažiboksid likvideeritakse

Linnavalitsuse istungil on kavas anda heakskiit Kalaranna tänava tee-ehituse projektile ja alustada tänava ehitusele ettejäävate, Tööstuse 52c kinnistul, asuvate garaažibokside sundvõõrandamist.

Kalaranna tänava rajamiseks tuleb lammutada Tööstuse 52c kinnistul asuvast viiekümnest garaažiboksist kaheksateist ning nende alune maa linnale sundvõõrandada. Tallinna Linnavaraametil ei õnnestunud garaažide omanikega võõrandamises kokkuleppele jõuda.

Rajatav 1,75 km pikkune Kalaranna tänav, koos paralleelselt kulgeva kergliiklusteega, asub Põhja-Tallinna linnaosas, kus praegu on killustikkattega kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“.

Projektiga on hõlmatud tee-ehituslikud tööd, tänavavalgustuse, veetorustiku, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni, elektrikaablikanalisatsiooni, soojatorustiku ja gaasitorustiku rajamine ning sidekanalisatsiooni rekonstrueerimine.

Projektis on arvestatud tänava maa-alaga külgnevate kehtestatud ja kehtestamisel olevate detailplaneeringutega.

Kortermajade ümbruse parkimisplaneering on homsest avalikul väljapanekul

8. aprillist kuni 6. maini on linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3) ning linna infokeskuses raekojas avalikul väljapanekul kortermajade piirkondade parkimise planeering. 

Teemaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet tutvustav avalik arutelu toimub 21. aprillil kell 17.00 haridusosakonna saalis (Raekoja plats 12). Avalikustamise tulemusi tutvustav arutelu toimub 2. juunil samuti kell 17.00 haridusosakonna saalis.

2011. aasta detsembris algatatud planeeringu ülesanne on pakkuda terviklikku lahendust parkimisprobleemide leevendamiseks Annelinnas ja teistes suurte kortermajadega piirkondades. Planeeringu peamine eesmärk on tihedalt asustatud linnaosade elukeskkonna kvaliteedi tõstmine, tagades ühelt poolt piisavad juurdepääsu- ja parkimisvõimalused, teisalt ka haljastuse ning mänguväljakute osakaalu. Teemaplaneering hõlmab alasid kogupindalaga ligi 28 ruutkilomeetrit, kus elab enam kui 40 000 tartlast.

Teemaplaneering on loetav ka Tartu linna kodulehel:http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TP-11-001

Üüriturg Tallinnas

Eelmisel nädalal toimus Eesti Ehitusettevõtete Liidu eestvedamisel konverents „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks“. Oma ettekande tarvis analüüsisin koos Domus Kinnisvara hindamisvaldkonna juhi Kristjan Grossiga üüriturgu Tallinnas ja Tartus.

Sellele tööle tuginedes tooksin välja mõned olulisemad järeldused ja tähelepanekud.

Esiteks iseloomustab elukondliku kinnisvara üürimist Eestis järgmine.

  • Üüriturg on väga lühikese perspektiiviga ja ebastabiilne. Täna on üürnikel ja üürileandjatel üürisuhtele sisuliselt erinevad lähenemised. Üürnike poolt on kasvamas ootused stabiilse ja kestvama üürisuhte osas. Samas üürileandjad peavad ajale jalgu jäänud üürisuhete õigusliku regulatsiooni kontekstis probleemide vältimiseks sõlmima lühiajalisi lepinguid (meenutame „puuküürniku“ skandaali). Kuigi ka mujal Lääne- ja Põhja-Euroopas on üürisuhted põhjalikult reguleeritud, on poolte õigused-kohustused rohkem tasakaalus ning seetõttu üürisuhted märksa pikemaajalised.
  • Eesti üüriturg on killustunud ja mõneti ebaühtlase kvaliteediga. Valdavalt on üürileantav vara nn „ülejääk“, mille üürileandmine on lihtsalt alternatiiv võõrandamisele. Seetõttu ei ole üüriturul suuri ja tugevaid teenusepakkujaid, kes ühelt poolt määraksid oma tegevusega ära üldise kvaliteedi- ja hinnataseme ning teisalt seisaksid hea valdkonna arengu eest. Skandinaaviamaades on levinud kohaliku omavalitsuse poolne üürituru reguleerimine, kuid kuna Eestis omavalitsused sellesse ei panusta, siis puuduvad ka hoovad kaasarääkimiseks.
  • Aktiivse üürituruga linnad on meil Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Sealjuures on Narva selles nimistus erandlik ning toetub üksnes viimastel aastatel ning varsti lõppevale suurtest ehitusprojektidest tulenevale nõudlusele. Üüriturg teistes suuremates linnades on aga üsna kesklinna keskne. Täpse statistika puudumisel võib hinnata, et umbes pool pakkumistest on ning tehingutest tehakse kesklinnas. Samas kui kesklinnast väljaspool on eluruumide ning elanike hulk proportisonaalselt oluliselt suurem.
  • Kahjuks iseloomustavad Eesti üüriturgu ka probleemid maksudega. Kuna selle kohta taas mingit avalikku informatsiooni ega statistikat ei ole, siis võib anda üksnes hinnnaguid. Eelnimetatud konverentsil üles astunud pr Katrin Paadami uuringust tudengite hulgas selgus, et 1/3 üürnikest tasub üüri sularahas. See muidugi ei tähenda otseselt, et 1/3 üürnikest jätab üüritulu deklareerimata, kuid suurusjärk võib õige olla küll. Kui hinnata, et Eesti elukondliku üürituru käive on hinnanguliselt 42 mlj eurot, siis 1/3 selle käibe maksutulult oleks ca 3 mlj eur. Mõne lasteaia ehituse eelarve?

Eelnevast tuleb välja, et üüriteenus on Eestis juhuslik äri. Arvestades, et ärikinnisvara valdkonnas on üürisuhe kogu turu kandvaks alustalaks, siis tuleb küsida „Miks nii?“. Vastamiseks vaatasin valimi 2013.a. üüritehingute rahalist poolt, kust ilmneb, et keskmine Tallinna:

  • üüritava korteri pindala on 55,7 m2 (st ei erine müüdava kinnisvara keskmisest)
  • üürihind on 7,68 eur/m2
  • üürikorterite seisukord on hea (4,5 palli 5-st) ning sellest (ja asukohast) tuleneb suhteliselt kõrge turuhind (1676 eur/m2)
  • üürniku leidmise periood on ca 3 nädalat ehk vakantsus suhteliselt madal (5,7%)
  • tootlus 5,5% (vakantsusega korrigeerimata). Seejuures ei paku parimat tootlust mitte kesklinn vaid kesklinna lähiümbrus.

Kuigi tootlus 5,5% on märksa parem, kui vara maha müüa ning müügihind deposiitkontol hoiustada, ei ole see piisav läbimõeldud äritegevuse arendamiseks.

Alternatiivsed investeerimisvõimalused pakuvad paremat tootlust. Näiteks ärikinnisvara investeeringute puhul eeldatakse vastavat numbrit enamasti 8% või kõrgemat.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Janika Mesila

Kinnisvaraõiguse ABCKäsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Soovitan kindlasti kõigile, kes tegutsevad kinnisvaravaldkonnas lugeda Kinnisvaraõiguse ABC käsiraamatut.

Raamat annab hea ülevaate seadustest, lisaks saab raamatust lugeda ka Eesti Vabariigi maksusüsteemist, loomulikult käsitleb raamat ka palju muid teemasid ja seletab detailselt lahti maakleri õigused ning kohustused.

Suurepärane võimalus kõikidele oma küsimustele vastuseid leida käesoleval aastal väljaantud Kinnisvaraõiguse ABC käsiraamatust.

Olen väga rahul oma ostuga ja soovitan siiralt kõigile antud käsiraamatut endale soetada.”

Janika Mesila
Mesila Kinnisvara OÜ kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub 14/04/2014

Kinnisvarakooli lektorid Tõnu Toompark ja Evi HindpereKinnisvarakoolits toimub esmaspäeval 14/04/2014 Üürikoolitus. Üürikoolitus vaatleb lähemalt eluruumide üürimisega seonduvat.

Koolitus on suunatud eluruumide üürileandjatele, üüriinvestoritele, kinnisvaramaakleritele, aga ka üürnikele.

Koolitus vaatleb asjalikult eluruumide üürimise majanduslikku poolt. Enamus koolitusest keskendub aga üürniku ja üürileandja õigustele ja kohustustele üürisuhtes.

Koolitust viivad läbi praktikutest lektorid Tõnu Toompark ja Evi Hindpere, kes on muu hulgas ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub esmaspäeval 14/04/2014 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Elamispindade tehingute arv ja käive kerkivad sirgjooneliselt

Eesti elamispindade tehingute arv oli maa-ameti andmetel 2013. aastal 30 134. Aastaga kerkis tehingute arv 13%. Elamispindade tehingute käive aga kerkis aastaga 25% ja jõudis 1 350 miljoni euroni.

Tallinna linna vastavad näitajad olid Eesti keskmised – tehingute arv kerkis 12% ja käive 25%.

Tartus oli elamispindade tehingute käibe tõus aga koguni 30%. Tehingute arv kerkis Tartus aastaga 14%.

Eeskätt just Tallinna linna näitajate juures paistab silma tõsiasi, et oluliselt on kasvanud eluhoonetega hoonestatud maa tehingute arv. Eluhoonetega hoonestatud maa tehingute arv oli 2013. aastal Tallinnas 1038 ja aastaga kerkis see 33%. Nende tehingute käibe aastane kasv oli “ainult” 22%.

Elamispindade tehingute arv (tk, vasak telg) ja käive (miljon €, parem telg): EESTI

Elamispindade tehingute arv (tk, vasak telg) ja käive (miljon €, parem telg): EESTI

Elamispindade tehingute arv (tk, vasak telg) ja käive (miljon €, parem telg): TALLINN

Elamispindade tehingute arv (tk, vasak telg) ja käive (miljon €, parem telg): TALLINN

Elamispindade tehingute arv (tk, vasak telg) ja käive (miljon €, parem telg): TARTU

Elamispindade tehingute arv (tk, vasak telg) ja käive (miljon €, parem telg): TARTU

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

YIT alustas Tallinna kesklinnas kortermaja ehitamist

YIT kontserni Eesti tütarettevõte YIT Ehitus alustas Tallinna kesklinnas ajaloolise Tiigiveski asumi alal uue korterelamu ehitamist.

Tiigiveski projekti väärtus on ligikaudu 10 miljonit eurot ning selle eeldatav valmimisaeg on 2015. aasta sügis.

Seitsmekorruselises kortermajas on ligikaudu 80 ühe- kuni neljatoalist korterit ning hoone üldpind on 4500 ruutmeetrit. Rajatakse ka maa-alune parkla. Hoone projekteeris Eesti arhitekt Urmas Muru.

„Ehitis järgib moodsat arhitektuurilist joont ning erilist tähelepanu on pööratud praktilisele ruumilahendusele. Usume, et nõudlus korterite järele saab olema heal tasemel tänu otstarbekale projektile ja väga heale asukohale Tallinna kesklinna soositud piirkonnas Kalevi spordihalli vahetus läheduses,” ütles YIT Ehituse peadirektor Margus Põim.

Inflatsioonimäär oli energia odavnemise tõttu rekordmadal

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon märtsis aastavõrdluses 0,2%ni, veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,7%lt 0,5%ni.

Hindade hiljutine areng kinnitab eelkõige seda, et väliskeskkonna aeglane inflatsioon võib edukalt tasakaalustada Eesti sisemajandusest lähtuvaid hinnasurveid. Väliskeskkonna mõju on olnud suur, kuna importtoodang moodustab eestlaste ostukorvist ligikaudu 40%. See on ka üheks põhjuseks, miks jätkus juba aastaid väldanud kestvuskaupade odavnemine. Inflatsiooni aeglustumise peapõhjus on aga toorainete, eelkõige nafta eurodes arvestatud hinna langemine viimase kahe aasta jooksul. Imporditava energia odavnemine vähendab majapidamiste sundkulutusi, mis võimaldab rohkem tarbida ja toetab seega majanduse reaalset kasvu. Energial on Eesti tarbijakorvis suurem osakaal kui euroalal tervikuna ning seetõttu on energia odavnemisel olnud siinsele inflatsioonile ulatuslikum mõju.

Eesti inflatsiooni pidurdumine käesoleva aasta alguses oli järsk, kuid suhteliselt kitsapõhjaline. Märtsis odavnes aastavõrdluses 33% tarbijate ostukorvist, mis ei erine tavapärasest kuigivõrd. Viimastel kuudel on odavnevate kaupade ja teenuste osakaal püsinud peaaegu muutumatuna. Kiiresti ehk rohkem kui 5% kallinevate kaupade osakaal on aga vähenenud 11%ni.

Praegu madalana püsivast inflatsioonimäärast hoolimata pole pikemaajalise hinnalanguse tõenäosus eriti suur.Keskmise brutopalga kasv on jätkuvalt 7% läheduses ning selged märgid palgakasvu pidurdumisest puuduvad. Seetõttu on kodumaine hinnasurve suhteliselt tugev. Tööjõukulude suurenemise mõju avaldub kõige vahetumalt teenuste hindades, mis tõusid märtsis aastavõrdluses 1,1%. Nagu ka varasematel kuudel, pidurdas teenuste inflatsiooni sideteenuste odavnemine, ilma milleta küündinuks teenuste hinnatõus 3,2%ni.

Inflatsiooni aeglustumise põhjuseks on muu hulgas ka see, et administratiivne hinnatõus on tänavu olnud väiksem kui mitmel varasemal aastal. Kuigi alkoholi- ja tubakatooted kallinevad pidevalt kõrgemate aktsiisimäärade tõttu, on tasuta teenustel (kõrgharidusel) siiski tasakaalustav mõju. Administratiivselt reguleeritud hindadest odavnes märtsis aastataguse ajaga võrreldes enim soojusenergia.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut suurem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

Omanike Keskliit: 30% küttehinna tõusule tuleb tõmmata pidurit

Omanike Keskliit saatis rahandusminister Jürgen Ligile märgukirja seisukohaga, et madalama aktsiisimäära kaotamine kütteõli kasutavatele eramutele toob kaasa ebaproportsionaalselt kõrge küttekulude tõusu.

Liidu peasekretär Priit Värk selgitas, et juba täna on diisli ja kergema kütteõliga toasooja saamine üks kulukamaid viise ning koduomanike koormamine ca 30% hinnatõusuga on ebamõistlik ja võib sundida inimese üldse kodust loobuma.

Ehitusregistris puudub info kui palju eramuid Eestis kasutab toasooja saamiseks kütteõli ent orientiiriks on Statistikaameti andmed, et 2012. aastal oli Eestis 1075 kerge kütteõli katelt. Diislikütust ja kerget kütteõli tarbiti kodumajapidamiste kütmiseks 72 000 tonni. Seega võib eeldada, et maksuerandi kaotamine tähendab täiendavat kulu sadadele peredele.

Jürgen Ligi on varasemalt kinnitanud, et kodukatelde omanikele on kavas pakkuda investeerimistoetust, mis lubab üle minna säästlikumatele kateldele. Omanike Keskliit ei pea Ligi plaani toetada investeeringuna ainult katla vahetust mõistlikuks, vaid seejuures oleks efektiivsem toetada ka elamu rekonstrueerimist (st soojustamist), et vähendada küttekogust ja sellega kaasnevaid kulusid.

Värk ütles, et liidu ammuseks seisukohaks on, et eramutele peab olema energiasäästlikumaks rekonstrueerimiseks finantsmeede analoogselt kortermajadele. Tunamullu meede pakkus KredEx väikeelamutele rahalist tuge kogumahus 3 mln eurot ja 292 taotlust said positiivse otsuse.

Omanike Keskliit on portaalis petitsioon.ee kogunud üle Eesti 1781 koduomaniku toetusallkirja, et aastatel 2014-2020 toetataks eramute renoveerimist vähemalt 20 mln euroga.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid märtsis enim elekter, mootorikütus ja soojusenergia

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,2%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta märtsiga võrreldes 0,6% kallimad ja teenused 0,7% odavamad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes langenud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,6%.

2013. aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim kodudesse 7,2% odavamalt jõudnud elekter, 5% odavam mootorikütus ning 4,7% odavam soojusenergia. Toit on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 2,4%, millest ligi poole andis 6,3% kallinenud piim ja piimatooted. Eelmise aasta märtsiga võrreldes oli indeksile suurem mõju veel 14% odavnenud mobiilsideteenustel ning alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis kallinesid aastaga vastavalt 3,1% ja 6%. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 7,1% kallinenud juust ning odavnenud suhkur (16%) ja kohv (15%).

Veebruariga võrreldes olid märtsis tarbijahinnaindeksi peamisteks mõjutajateks 45% kallimad lennukipiletid ning rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemine. Suuremat mõju avaldasid veel 3,2% kallinenud tubakatooted, 1,3% odavnenud mootorikütus, 4,8% kallinenud köögivili ja 1,2% odavamalt kodudesse jõudnud elekter.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2014
Kaubagrupp Märts 2013 –
märts 2014, %
Veebruar 2014 –
märts 2014, %
KOKKU 0,2 0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid 1,7 0,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas 3,9 0,4
Riietus ja jalatsid 1,8 1,8
Eluase -1,7 -0,2
Majapidamine 0,9 0,0
Tervishoid 3,1 0,2
Transport -2,9 1,0
Side -7,1 -0,1
Vaba aeg 2,3 -0,1
Haridus ja lasteasutused -14,6 0,3
Söömine väljaspool kodu, majutus 5,3 0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,5 0,2

Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks!

Domus KinnisvaraMul oli möödunud kolmapäeval suur au esineda Eesti Ehitusettevõtete Liidu poolt korraldatud konverentsil „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks!“. Tegemist oli heal tasemel konverentsiga nii korralduse, esinejate kui ka auditooriumi poolest.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe pr Kaja Kallase sõnavõtule järgnes majandussotsioloogia proffessori pr Katrin Paadami ettekanne üüriturust üürnike pilgu läbi, mis tugines enamu kui 2700 tudengi seas läbi viidud uuringule. Uuringust selgusid eelkõige vajadus tegeleda kvaliteediküsimustega ning selgemate lepinguliste suhetega. Seejuures oli minu jaoks üllatav üürnike suurem usaldus avaliku sektori üürileandjate vastu.

Teine ettekanne tuli meie põhjanaabritelt. Helsingi linnaplaneerimise ja kinnisvara valdkonna vanemnõunik pr Tanja Sippola-Alho andis Soome näitel ülevaate avaliku sektori rollist ja võimalustest üürikorterite ehitamise soodustamisel. Olgugi, et Helsingi ja Tallinna võimalused maaomandist tulenevalt on erinevad, siis soomlaste kogemused on mõningate kohandustega ka meil väga hästi rakendatavad. Usun, et Helsingi mudelit saaks Eestis era- ja avaliku sektori koostöös veelgi tõhusamalt rakendada.

Kolmandaks astus üles majandusteadlane ning LHV Panga analüütik hr Heido Vitsur. Ettekanne keskendus sõnumile, et oma eluaseme suurema valikuvõimalusega, mida üüriturg kahtlemata pakub, kaasneb ka majandusedu jaoks vajalik tööjõuturu efektiivsem toimimine. Seda toetavad uuringud, mille kohaselt rikkamates riikides on märksa suurem üürituru osakaal.

Oma ettekandes keskendusi põhjustele, miks Eesti kinnisvaraturul on minu arvates vältimatu üürituru kasv ning miks see praegu takistatud on. Ent selle kohta teen eraldi artikli. Üheks põhjuseks on omandireformi ajast pärinev ning tänasele olukorrale selgelt mittevastav seadusandlus, mille kohta tegi sisuka ettekande Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat pr Pille Pettai.

Olles kuulanud ära kõik ettekanded võiks konverentsi põhilise mõtte võtta kokku järgmiselt.

  • Eesti majanduse elavdamiseks ning konkurentsivõime parandamiseks on meil vaja parandada inimeste võimalusi oma elukohta valida ning tagada sellega liikuvus. Seni peamiselt kodu omamisele üles ehitatud mudel ei ole lõpuni hea lahendus.
  • Üürnikud ootavad turult paremat hinna-kvaliteedi suhet ning selgeid suhteid üürileandjatega. Sisuliselt ootavad sedasama ka üürileandjad. Korrastatud turg tagaks ilmselt ka paremad maksulaekumised.
  • Üürimajade kujunemist takistavad peamiselt majanduslikud ning juriidilised põhjused. Erasektori ja avaliku sektori koostöös on võimalik need takistused ületada. Head näited selleks on kasvõi naabritelt Soomest.
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Ajaloorubriik: Keldrimäe tules

Pärast 1944. aasta 9. märtsi punaarmee õhurünnakut Tallinnale võis tänase Stockmanni kaubamaja juurest näha ära praeguse Tallinna bussijaama, toona täituru. Peaaegu kogu selle piirkonna vana hoonestus oli hävinud.

Tartu maantee, Liivalaia, Juhkentali ja Odra tänava vahel asuv Keldrimäe asum kaotas märtsipommitamises ligi poole oma vanast, valdavalt puitmajadest koosnevast hoonestusest. Mitmed kvartalid põlesid täiesti lagedaks. Väga palju oli ka inimohvreid.

Märtsipommitamises hävis tulemöllus suurem osa Lennuki (nüüdse Mardi) ja Tartu maantee ning Klaasingi (umbes tänane Liivalaia tänava joon) ja Gildi tänava vahele jäävast hoonestusest. Purustusi oli ka Juhkentali tänavas. Kokku sai tuhaks üle 150 maja. Õnneks jäi terveks 18. sajandist pärit Kaasani puukirik.

Pärast sõda muudeti osaliselt Keldrimäe ajaloolist tänavavõrku. Mitu tänavat kadus linnapildist. Uushoonestuses on esindatud nii uhked stalinistlikus stiilis hooned, aga ka hilisemad kortermajad. Põlenud alale toodi 1948. aastal Estonia juurest linna turuplats. Sündis keskturg.

Suur osa säilinud Keldrimäe puithoonestusest lammutati 1970. aastate lõpus, et rajada asemele uued kõrged paneelmajad.


Fotol Iisraeli tänav tänase keskturu kandis.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Konjunktuuriinstituut: Majanduskasvu peavad tooma eksport ja investeeringud

Eesti majanduse seis on rahuldav, kuid murelikuks teevad väliskeskkonnast tulenevad mõjud., ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud esimese kvartali konjunktuuri tutvustaval pressikonverentsil.

„Märtsikuu sündmused Venemaal ja Ukrainas praegu veel konjunktuuris ei sisaldu, kuid kahtlemata on sellel mõjud Euroopa kindlustundele üldiselt,“ ütles Josing. „Praegu on Euroopa majandususaldus tõusnud, seda peamiselt kriisist läbi tulnud Lõuna-Euroopa riikide arvel. Ettevõtjad tunnevad end üsna kindlalt ka meile olulistes ekspordi sihtriikides Rootsis ja Saksamaal. Lätis ja Leedus on majandususaldus samuti hea – paremal tasemel kui Eestis.“

Küll aga mõjutab eksportivaid Eesti ettevõtteid kindlasti Soome ettevõtjate ebakindlus – sealne majandususaldusindeks pöördus esimeses kvartalis taas langusesse ning on koguni madalamal tasemel kui Küprosel. „Soome majanduse konkurentsivõime on oluliselt paremas seisus kui Küprose oma, kuid Soome majandususaldusindeksi madal tase näitab, et Soome ettevõtjatel on praegu suuri probleeme tulemaks toime muutnud turusituatsiooniga ja palju kõhklusi lähituleviku ees,“ selgitas Josing.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuum nimetas Eesti majanduse võtmeküsimuseks sel aastal investeeringute kasvu, mis mullu jäi vaid protsendi piiresse. „Kui tulevad investeeringud, tuleb ka majanduskasv,“ nentis Kuum. „Ettevõtjatel on suured ootused uue perioodi struktuurivahendite avanemisele. Vaid sisetarbimise kasvule tuginev kasv pole jätkusuutlik, Eesti sugusele väikeriigile peavad majanduskasvu tooma investeeringud ja eksport. Õnneks on IFO eksperdid Eesti peamiste eksporditurgude osas positiivselt meelestatud ja prognoosivad olukorra paranemist neis kõigis, välja arvatud Venemaal.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on hea märkida, et ettevõtjate hinnangul on majanduse arengut takistavaid probleeme viimaste aastate jooksul tunduvalt vähemaks jäänud, mis annab hea aluse edenemiseks. Samuti on oluline investeeringute ootuse kasv, mis loob eeldused järgnevaks majanduskasvuks.

„Loomulikult peame jälgima seda, mis toimub meie peamistel eksportturgudel. Meie ettevõtjate ja tarbijate arvamust mõjutab Soomes toimuv väga, kuna Eesti meedia kaudu on inimestele hästi teada Soome käekäik. Seda enam annab praegune situatsioon meile põhjuse pöörata oma pilku rohkem Saksamaa turule, kuna sealne majanduskasv on stabiilselt tõusev,“ ütles Reede.

Konjunktuuriinstituudi koostatud majandusekspertide konsensusprognoos näeb 2014. aasta majanduskasvuks 2,1%, eratarbimise kasvuks 3.4%, investeeringute kasvuks 3% ja tarbijahinnaindeksiks 2,2%. Keskmine palk tõuseb Konjunktuuriinstituudi prognoosi järgi 1024 euroni, mis teeb reaalpalga kasvuks 5%. Aastaks 2017. näeb prognoos ette keskmiseks kuupalgaks 1209 eurot .

Konjunktuuriga ja pressikonverentsi esitlusega saab tutvuda siin.