Uus Maa turuülevaade 07-2014

Eesti

Kinnisvaratehingute hulk juulis taas kasvas. Vaadates viimaste kuude tehingute dünaamikat, näeme, et see on sarnane möödunud aasta sama ajaga, kuid erinevalt mullusest, pole käesoleval aastal tegu enam tõusva turuga. Kuigi praegust situatsiooni on kirjeldatud ka mõneti negatiivsetes toonides, pole asjalood hullud, sest tegu on pigem siiski oodatud stabiilsusega, kus nii hinnakasv kui ka ostu-müügilepingute hulk liigub kord üles, kord alla. Alahinnata ei maksa ka sooja suve mõjusid.

Turuolukorra rahunemine pole märkimisväärset mõju avaldanud veel järelturukorterite pakkumishindadele ning näiteks „mägedel“ pakutavate korterite puhul esineb omanike hinnasoovi ja tegelike tehinguhindade vahel tihti suuri „kääre“. Kuigi turgu on nii odavamale kui kallimale kinnisvarale, on ostjate jaoks aina olulisem küsitud hinna põhjendatus.

On tõenäoline, et magalate tüüpkorterite osas toimub edaspidi hinnakorrektsioon ning seda kõigis linnades, kus on aktiivsem kinnisvaraturg. Praegu võidavad aga linnadelähedased hea infrastruktuuriga vallad, kus on hinnatase soodsam.

Populaarsust on kogumas kruntide- ja soodsama hinnaga eramuteturg, kuid siiski ei maksa oodata midagi buumilaadset, sest eramu on oma olemuselt kinnisvara, mis vajab keskmisest enam rahalisi vahendeid – näiteks parendustöödeks.

Kooli- ja sügishooaja lähenemine on kaasa toonud üürituru hoogustumise, kuid samas pole tekkinud ennenägematut rabelemist, sest inimesed on varasematele kogemustele tuginedes hakanud omale elamispinda otsima järjest varem. Loomulikult kaasneb sellega ka hooajaline hinnatõus, kuid aastavõrdluses jääb keskmine üürihinnatase üldiselt samaks. Vaid populaarsemates magalapiirkondades on heas seisukorras väikekorterite üürihinnad kasvanud, kuid ka nende osas pole edasist tõusu lähemal ajal näha.

Maa-ameti andmetel toimus juulikuus üle Eesti 3645kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline kogumaht küündis 200,23 miljonile eurole. Võrreldes juuniga kasvas tehingute hulk 7,5%, kuid aastaga langes see 2,2%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga kasvas ka Tallinnas tehingute hulk. Maa-ameti andmetel toimus juulis 904 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 8,3% enam, kuid mullusest juulist 0,2% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli 90,3 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 598 korterit (juunis 552), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1345 eurot. Võrreldes juuniga langes keskmine hinnatase 4,2% samas kui aastaga kerkis see 13,8%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1273 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,2% ja aastaga +19,3%.
  • Kalamaja: 1509 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,8% ja aastaga +4,1%.
  • Kesklinn: 1970 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +20,3%* ja aastaga +20,9%*.
  • Kristiine: 1582 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -2,5% ja aastaga +28,9%*.
  • Lasnamäe: 1140 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,4% ja aastaga +11,9%.
  • Mustamäe: 1262 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,6% ja aastaga +19,1%.
  • Nõmme: 1270 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -14,1% ja aastaga -0,2%.
  • Pirita: 1662 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,5% ja aastaga +16,8%.
  • Põhja-Tallinn: 1154 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -10,5% ja aastaga +3,3%.
  • Vanalinn: 2652 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,6% ja aastaga -18,5%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi Tallinna piires juulikuu jooksul 31 (juunis 35) ning hoonestamata elamumaid 16 (juunis 9).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg juulis veidi kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 177 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga kasvas tehinguaktiivsus 7,9%. Aastaga langes see aga 18,4%, mille põhjuseks on eelkõige see, et möödunud aastal andis Tartu kinnisvaraturul tooni suurem hulk tehinguid uutes kortermajades.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 140 korterit (juunis 106), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1169 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 11,2% ja aastaga 9,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi juulis 9 (juunis 18) ja elamukrunte 2 (juunis 6).

Ida-Virumaa

Maa-ameti andmetel toimus Ida-Virumaal 327 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 1,2% enam ning samal tasemel mulluse juuliga.

Allikas: Maa-amet

Hoolimata suvekuumusest oli korteriturg endiselt aktiivne ning hinnatase suuremates linnades tavapäraselt vahelduv. Näiteks Narvas müüdi juulis 47 korterit (juunis 41), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 3,2% 467 eurole (aastane kasv 17%).

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 67 korterit (juunis 49), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 63,9 eurot.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi aga 23 korterit (juunis 13) ning ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 311 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 44% ja aastaga 24,9%. Eramuid müüdi 6 (juunis 4).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tegi juulis tugeva hüppe ning saavutas praeguse seisuga ka aasta rekordkuu tiitli. Maa-ameti andmeil toimus 95 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 39,7% enam. Aastavõrdluses kasvas tehingute hulk aga 10,5%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 65 (juunis 49), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 720 eurot. Kui juuniga võrreldes langes keskmine hinnatase 2,4%, siis aastaga 7,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (juunis 5) ning elamukrunte 2 (juunis samuti 2).

Viljandi

Ka Viljandi kinnisvaraturg juulis kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 31 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 29,2% samas kui aastavõrdluses muutusi polnud.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 25 (juunis 17), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 529 eurot. Võrreldes juuniga kerkis hinnatase 1,9% ja aastaga 7,1%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (juunis 3).

Rakvere

Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus Rakveres juulikuu jooksul 35 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on nii juunist kui ka möödunud aasta juulist 45,8% enam. Ääremärkusena tasub siiski mainida, et suured muutusteprotsendid on väikestel kinnisvaraturgudel tavapärane, kuna iga üksik tehing omab suurt kaalu.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 20 (juunis 13) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 587 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 8,5% ja aastaga 26,8%.

Müüdi 6 eramut (juunis 4) ja 1 elamumaakrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Erinevalt paljudest teistest eesti suurematest linnadest, tehingute hulk Kuressaares langes ning juulis vormistati seal 19 kinnisvaraobjekti ostu-müügileping (juunis 27 ja möödunud aasta juulis 17).

Allikas: Maa-amet

Omanikku vahetas 16 korterit (juunis 18), mille põhjal arvutatud ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 658 eurot. Võrreldes juuniga kasvas keskmine hinnatase 12,5% ning aastaga, mulluse juuli erandlikult madala hinnataseme tõttu 57,8%.

Müüdi 1 eramu (juunis 4).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg on püsinud stabiilsena. Nii juulis, juunis kui ka möödunud aasta juulis toimus linnas täpselt 17 kinnisvara ostu-müügitehingut. Vaadates viimast 12 kuud hõlmavat aegrida, on antud number keskmiselt tasemel.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 9 (juunis 10) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 422 eurot, mis on juunist 12,7% madalam. Aastaga kerkis hinnatase ühe protsendi jagu.

Eramuid müüdi 5 (juunis 3). Omanikku vahetas ka 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 9 = 11

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC