Mainor Ülemiste käive kasvas mullu veerandi võrra

31.03.2014

Ülemiste City Targa Linna arendaja Mainor Ülemiste ASi käive kasvas 2013. aastal 25 protsenti 2,73 miljoni, ärikasum 31 protsenti 1,53 miljoni ning puhaskasum 60 protsenti 3,94 miljoni euroni.

Ettevõte investeeris mullu üheksa miljonit eurot – suurendas üüripinna mahtu 6800 ruutmeetri võrra kokku ligi 75 000 ruutmeetrini, ostis juurde kaks kinnistut ning ühe suure hoone ning investeeris seadmetesse ja üldise ettevõtluskeskkonna parendamisse.

Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimehe Toomas Aaki sõnul astus Ülemiste City 2013. aastal suurte sammudega edasi. “Koos arenduspartner Technopolisega valmis piirkonnas kolm uut kümnekorruselist büroohoonet ning linnakus töötavate inimeste arv kasvas 2500 võrra. Suur edasiminek oli ka kohaliku transpordi osas – ehitasime linnakusiseseid teid ning saime Tallinna Linnavalitsusega kokkuleppele, et nüüd käib läbi Targa Linna ka ühistransport,” ütles Aak ja lisas, et piirkonnast on saamas reaalselt toimiv uus linnaosa.

Toomas Aaki sõnul ehitatakse ka tänavu linnakut edasi ja uute üüripindade lisandumisega oodatakse aasta lõpuks 20-protsendilist käibekasvu. “Me investeerime tänavu piirkonda veel 8 miljonit eurot, mille eest ehitatakse valmis kaks tootmis- ja kontorihoonet, võimla ning alustatakse uue 13-korruselise büroo ehitusega ning jätkatakse olemasolevate pindade renoveerimisega,” ütles Aak.

Mainor Ülemiste AS-is töötas 2013. aasta lõpus 11 töötajat.

Ülemiste City on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa. 35 hektaril on tänaseks välja ehitatud ligi 72 000 ruutmeetrit kaasaegset üüritavat büroopinda 200-le ettevõttele ja 6000 töötajale. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Ajaloorubriik: Unustatud Kaasani tänavast

31.03.2014

1970. aastate keskel kadus lõplikult Tallinna linnapildist Sibulaküla ja Pleekmäe/Keldrimäe piiriks olnud vana Kaasani tänav. Paar selle tänava puumaja on täna alles Liivalaia tänava ääres Kaasani kiriku vastas.

Kaasani tänav on oma nime saanud 1721. aastal pühitsetud Kaasani kiriku ja Olümpia hotelli kohal asunud Kaasani Tütarlaste Kooli (hiljem 11. algkool ja õhtukeskkool) järgi.

Lühike kitsas munakivisillutisega tänav algas Lembitu tänava ristilt ja kulges Lennuki tänavani. Kaasani kiriku juures asus siis Kaasani plats, kus seisid voorimehed ja taksod.

Kuigi Sibulaküla ja Keldrimäe said 1944. aasta märtsipommitamises väga suuri purustusi, jäi Kaasani tänav õnneks terveks. Vana tänava saatus otsustati 30 aastat hiljem.

1974. aastal lammutati Kingissepa/Liivalaia tänava laiendustööde ning Olümpia hotelli ehituse tõttu piirkonnas kümneid vanu puumaju. Lagedaks tõmmati ka Kaasani tänav. Seejuures hävitati pool Kaasani kiriku aiast.

Omandivaidluste tõttu on seni taashoonestamata Olümpia hotelli vastas asunud kunagised Kaasani tänava kinnistud.


Fotol vaade Kaasani tänavale enne tänava hävitamist. Paremal Kaasani kiriku aed, mis jäi ette Kingissepa/Liivalaia tänava laiendusele. Vasakul asuvad puumajad on aga tänagi alles.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Martin Vahter: Kopli liinide fiasko eest vastutab muinsuskaitse

30.03.2014

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on põhisüüdlane Kopli liinide puhastamise järjekordses ebaõnnestumises mitte Tallinna linn vaid muinsuskaitseamet, mis tegeleb seadusliku lagunemise kaitsmisega.

Martin Vahteri sõnul on nõuded ja ootused Kopli liinide arendamise osas liiga keeruliseks aetud ja seepärast ei leidu piirkonnale ostjat. “Muinsuskaitse poolt kaitstud lagunemine tähendab seda, et vanad hooned vajuvad kokku ja kuskil on pidevalt punane kukk räästas,” ütles Vahter.

“Praeguste nõuetega peaks linn tegelikult väga hea elupiirkonna täiesti tasuta ära andma, muidu sellele kosilast ei leia. Ma ei ütle, et seal peab kõik ümber lükkama, aga praegused ettekirjutused pole realistlikud,” lisas Vahter.

“Kui muinsuskaitse müügi jälle ära käkkis, siis peaksid nad piirkonna objektide kaitsesse ka ise vahendeid investeerima, mitte ainult trahvima ja lagunemist pealt vaatama. Üldseüldse tähendab muinsuskaitse all olemine praegu vaid seda, et kõik toimingud käivad läbi raske bürokraatia,” ütles Vahter.

“Kui inimesele kuulub muinsuskaitsealune objekt, siis peaks riik selle hooldamise eest mõistlikku toetust maksma. Praegu aga tähendab see vaid seda, et pead hoidma objekti oma kuludega avalikus kasutuses,” ütles Vahter ja lisas, et tihti pingutab ametnik üle ega arvestata ühiskonna ja linna loomulikku arengut.

Allkirjastati Võsukese lasteaia ehitusleping

29.03.2014

Täna allkirjastasid Rae vallavanem Mart Võrklaev ja RIITO Ehituse Aktsiaseltsi juhatuse liige Erik Liiv Rae vallavalitsuses Võsukese Lasteaia ehitustööde lepingu.

Ehitustegevusega alustatakse peatselt ning lasteaed valmib juba järgmise aasta alguses.

Võsukese Lasteaed saab olema 240 – kohaline ning asub Jüri alevikus Laste ja Võsa tänava nurgal.

Lepingu maksumuseks on ligikaudu 1,74 eurot, millele lisandub käibemaks.

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandja võiks lubada üürnikul pidada koduloomi?

29.03.2014

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tavapäraselt üürileandjad loomi ja lapsi ei armasta, vähemalt üürileantavas korteris mitte. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad mööblit lõhkuda.

Professionaalse üürileandja ja investori jaoks on võtmeküsimus rahas. Kui üürnik korteri sisustuse täiendava amortiseerumise riski kinni maksab, siis justkui ei tohiks olla majanduslike probleeme loomapidamise aktsepteerimisega.

Probleem tekib aga kahjude puhul nende hinnastamisega, kui kassiomanik oma karvakera küünejälgi millekski ei pea, kuid üürileandja kurja inimesena nahkdiivanit täiesti rikutuks hindab.

Seetõttu tasub taolist emotsionaalsete vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.

Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, siis tasub üürilepingusse selgelt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma töö tagajärgede eest.

Vastutus on olemas niigi, kuid lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt pisut distsiplineerida.

Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise akti vormistamine. Üleantava vara kvaliteet ja kulum tuleb erilise täpsusega fikseerida, et hilisemates võimalikes vaidlustes trumbid enda käes hoida.

Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pildid aitavad hästi kirjeldada vara seisukorda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Korterit müües ei tasu seda samal ajal välja üürida

29.03.2014

Aeg-ajalt leiab pakkumiste hulgast kortereid, millele otsitakse üheaegselt nii ostjat kui ka üürilist. Kui ostuhuvilist selline olukord enamasti ei häiri, siis üürnikku on niisugusesse korterisse väga raske leida.

Põhjus, miks selline korter üürnikku naljalt ei leia, peitub ebastabiilses situatsioonis, milles ta elama peab – tuleb leppida sisse-välja sagivate ostuhuviliste ja lühikese etteteatamistähtajaga müügitehingu sõlmimise korral.

Müüja jaoks võib aga probleemiks osutuda see, et üüriline ei pruugi hoida korterit sellises seisukorras, mis on sobilik müügipresentatsiooniks.

Kui aga siiski soovitakse oma korterit müügi ajal ka üürile anda, tuleb arvestada, et huvi tekitamiseks peab üürihind tavapärasest soodsam olema. Samuti võib korterit müüa proovida koos juba sõlmitud üürilepinguga.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Buumi kordumist Eesti kinnisvaraturul lähima 12 kuu jooksul oodata ei ole

28.03.2014

Tallinna TehnikaülikoolKinnisvaraturu trendidest räägib TTÜ ettevõtluse õppetooli vanemteadur Ene Kolbre.

* Sel aastal on Tallinna kinnisvarahinnad tõusnud. Kas see on nii ka mujal Eestis?

Viimase aasta jooksul on kinnisvaraturg olnud tõusutrendis kõigis kinnisvaraturu sektorites. Kinnisvaratehingute arv kasvas Eestis aasta jooksul ligi 15 protsenti.

Kõige aktiivsem on kinnisvaraturg Tallinnas ja Harju maakonnas, kus toimus 40 % kõigist tehingutest. Kuna majandus on elavnenud kiiremini suuremates linnades ja lokaalsemates tõmbekeskustes, siis olid kiiremad nendes kohtades ka kinnisvaratehingute hinnatõusud. Nii oli Tallinnas ja Tartus kinnisvaratehingute aastane hinnatõus 2013.aastal vastavalt 16,6 ja 13,1%.

Kinnisvaratehingute kasv oli peamiselt tingitud korteritehingute arvu kasvust, mis moodustas üle poole kõigist kinnisvara ostu-müügitehingutest ja tehingute väärtuse kasvu mõjutas oluliselt korterite hinnatõus. Tallinna korterite keskmine pinnaühiku hind tõusis möödunud aastal ca 20%. Jätkuv kasvutrend oli ka Pärnu, Rakvere ja Viljandi elamispinnaturgudel. Märkimisväärset hinnatõusu oodatakse Narva kinnisvaraturul. Erinevalt tõmbekeskuste elamispinnaturu positiivsetest arengutest on olukord paljudes väiksemates omavalitsustes ja kaugemates piirkondades erinev üldisest trendist. Nii on viimase poolaasta jooksul langenud elamispinna hinnad Valgas, Kuressaares, Paides ja mujalgi 6-12%.

Kõige kiiremini on kasvanud viimase aasta jooksul pisikorterite, mille pind on kuni 30 m2, hinnad. Hinnatõus selles sektoris oli 35%, mis pikemas perspektiivis jätkuda ei saa. Suuremate korterite hinnatõus oli tunduvalt madalam jäädes keskmiselt 15 protsendi piiresse.

Elamispinnaturu hoogsat kasvu on vedanud madalad intressimäärad, suurenev eluasemelaenude käive, kasvavad palgad, töötuse vähenemine ja optimistlikud ootused, mis on suurendanud ostuhuvi ja -võimalusi.

* Millest on tingitud kinnisvarahindade tõus? Kas midagi sellist on toimumas ka mujal maailmas?

Kinnisvaraturu areng on tsükliline sarnaselt majanduse arengule: tõusud ja langused ning hinnamullide ja kriiside tekkimine on kinnisvaraturul möödapääsmatud. Nii on see igas riigis, kus on tegemist vaba turumajandusega. Seetõttu ei ole praeguses hinnatõusus midagi kummastavat.

On palju tegureid, mis aitavad kaasa kinnisvara hindade tõusule ning need tulenevad majanduse ja finantssektori arengutest ning kinnisvaraturu eripärast. Majanduse areng elavdab majandustegevust kõigis majandussektorites, sealhulgas kinnisvarasektoris, suurenevad inimeste sissetulekud ja väheneb tööpuudus. Finantssektoriga on seotud täiendavad finantseerimisvõimalused ja finantsturu liberaliseerimine; uute finantsinstitutsioonide tekkimine ja kasvav konkurents finantsinstitutsioonide vahel ning optimistlikud investorid, kes on valmis maksma asenduskuludest tunduvalt kõrgemat hinda tingimustes, mil pakkumine reageerib aeglaselt kasvanud nõudlusele kinnisvaraturul.

Seega on kinnisvaraturg kasvufaasis kõikides nendes riikides, kus ka majandus on kasvufaasis. Nii näiteks on Leedu kinnisvaraturul on oodata optimistlikku arengut, mida iseloomustab möödunud aasta hindade kasv 2,8% Vilniuse korteriturul. Läti kinnisvaraturg pöördus tõusule samuti 2013.aastast, mil korterite hinnakasv Riias oli 4%. Kui vaadata, mis toimub täna USA elamispinnaturul, siis kõige olulisem kinnisvaraindeks, S&P/Case&Schiller, mis on 20 suurlinna eluaseme hinnaindeks, näitab kiiret hindade kasvu ja on samas tempos buumiaegsete näitajatega.

* Kas on võimalik teha prognoose, mis toimub järgmise 12 kuu jooksul?

Prognoose teha on keeruline. Küll on aga kindel, et buumi kordumist Eesti kinnisvaraturul lähima 12 kuu jooksul oodata ei ole. Pangad kontrollivadi laenutempot ega anna laenu väga lihtsalt. Oodata on, et kinnisvara hinnatõus aeglustub ja jääb vahemikku 5-8%. Tallinna ja selle lähiümbruse elamispinnaturul on hinnakasv mõnevõrra suurem, kuid siiski mõõdukas, jäädes 10-15 protsendi piiresse. Palju oleneb sellest, missuguseks kujuneb Eesti majanduskasv lähiaastatel.

Brave Capital hakkab arendama Veskimöldrele sõsarelurajooni

28.03.2014

Brave Capitali investeerimisgruppi kuuluv BC Arenduse OÜ soetas 100 ha kinnistuid Saue vallas Veskimöldre vahetus naabruses, et rajada sinna Veskimöldre sõsarelurajoon.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on täna Tallinna linnas ja piirnevates valdades väärtustatud elukeskkondade turul defitsiit. “Elamukruntide turul on puudus eelkõige läbimõeldud tervikliku taristuga varustatud elukeskkondadest nagu Veskimöldre, Tiskre ja Merivälja, kus inimene saaks valida sobiva kinnistu ja rajada oma unistuste kodu,” selgitas Kuusk.

Kavandatava uue elurajooni maa-alal on kehtiv detailplaneering, mis näeb ette 1500 ja 3000 ruutmeetri suurused eramukrundid, ridaelamud ja mõned eraldiseisvad kinnistud infrastruktuurirajatiste tarvis. Veljo Kuuse sõnul on Brave Capitalil uue omanikuna kavas esitada vallale juba lähiajal ettepanekud planeeringu osaliseks kaasajastamiseks ja vajalike muudatuste sisse viimiseks. Uues elurajoonis saaks Brave Capitali kava kohaselt olema kodu ligi 200 perekonnale.

Uue elurajooni taristu väljaehitamise investeeringute kogumahuks on Brave Capital planeerinud kuni 5 miljonit eurot ning arendaja on valmis taristu väljaehitamise ja kinnistute müügiga alustama juba käesoleval aastal.  “Kõik huvilised saavad aga juba täna tutvuda kavandatava rajooni naabriks oleva Veskimöldrega ja see annab pildi loodavast kvaliteedist ja elukeskkonnast, mis lähemate aastate jooksul valmib ühistöös tulevaste koduomanikega,”  märkis Kuusk.

Projekti eestvedaja Veljo Kuusk on juhatuse liikmena olnud alates esimestest arenduse päevadest seotud kahe Baltikumi suurima ühe-etapilise elukeskkonna arendusega: Veskimöldre elurajooni (82 ha) ja Merivälja 2 elurajooniga (35 ha) Tallinnas.  Uude projekti on plaanis kaasata ka teisi Veskimöldre ja Merivälja2 edulugude taga olevaid professionaale.

Brave Capital on Eesti- ja väliskapitalil põhinev investeerimisfirma, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamise ning projektide finantseerimisega. Brave Capitali investeerimisportfell on täna üle 30 miljoni euro.

RKAS otsib Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppehoone rekonstrueerijat

28.03.2014

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppehoone rekonstrueerimistööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 22. aprillini. Ehitustegevusega on plaanis alustada suvel ning kool avada 2015. aasta sügisel.

Tulevane riigigümnaasium rajatakse praeguse Pärnu Koidula Gümnaasium baasil ning selleks rekonstrueeritakse täielikult tänapäevastele nõuetele vastavaks 1979. aastal valminud õppehoone ja osaliselt ka spordihoone. Erilist tähelepanu pööratakse kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Hoone arhitektuurne osa säilib üldjoontes endisel kujul. Juurde ehitatakse lift ja lifti fuajeed kolmandale ja neljandale korrusele ja tehnilised ruumid katustele. Hoone peasissepääs jääb olemasolevasse kohta, liikumisraskustega õpilastele luuakse ratastooliga sisenemiseks uus pääs hoone kagupoolse sisehoovi soklikorrusele. Kogu hoone muudetakse planeeringuga seest avaramaks, samuti tekitatakse juurde suuremad hajumisalad söökla ja aula ette.

Valdavas osas neljakorruselise õppehoone suurus on 7 837 ruutmeetrit ja selle rekonstrueerimise projekti on koostanud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekohtade arvuks on planeeritud 756, koolipersonaliks koos õpetajatega kuni 60 inimest.

Haridus- ja Teadusministeerium, Pärnu Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi vajalikud riigihanked – projekteerimishanke, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hanke, omanikujärelevalve hanke, ehitushanke, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked.

Pärnu tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigihange „Pärnu Metsa tn 21 õppehoone rekonstrueerimine” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150882. Pakkumiste esitamise aeg on 22. aprill 2014 kell 14.00.

Tallinn läheb Kopli liinide arendaja otsimisel uuele ringile

28.03.2014

Kopli liinide ostust huvitunud ning ainsana pakkumises osalema kvalifitseerunud Suurbritannia firma Ransome´s Trading Holding Company Ltd loobus ostuprotsessi jätkamisest.

„Ainsana Kopli liinide kombineeritud müügiprotsessi I etapi läbinud firma tähtajaks paraku II etapi pakkumist ei esitatud,“ nentis Tallinna Linnavaraameti juhataja Einike Uri. „Tallinna linn kavatseb Kopli liinidele arendaja leidmiseks juba lähiajal uue konkursi välja kuulutada, müügitingimusi ei ole plaanis muuta.“

II etapi pakkumise esitamise tähtaeg oli 27. märts 2014 kell 15. Vastavalt Kopli liinide kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise regulatsioonile võib pakkuja igal ajal enne lõpliku pakkumise esitamist pakkumisest loobuda.

Kopli liinide projekt hõlmab ca 17 ha suuruse maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on ca 6 ha, ligi 11 ha on aga üldkasutatav, ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit – ja 38 ühepereelamut.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu mullu 13. juunil. Informatsiooni müüdava vara kohta saab Tallinna linna veebilehelt ja www.tallinn.ee/kinnisvara.

Arco Vara: TOP 10 investeerimissoovitust

28.03.2014

Soovitusi jagab Maia Daljajev, Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht

  1. Kui osta Tallinna kesklinna heasse majja korter ja see viie või 10 aasta pärast müüa, on kinnisvara endiselt likviidne ja selle väärtus ajaga tõusnud.
  1. Uues majas saab osta korteri valge karbina, mis võimaldab sisekujunduse teha oma maitse järgi. Soovi korral saab kinnisvaraarendajalt osta ka kogu korteri sisustuse, st mööbli, kodutehnika, jm. See tuleb tõenäoliselt soodsam, kui omal käel korterit sisustades.
  1. Korralik kahetoaline korter maksab Tallinna kesklinna äsjavalminud majas 150 000-200 000 eurot. Unikaalse miljööga Tallinna vanalinnas ning kvaliteetselt renoveeritud kultuuriloolise väärtusega majades on korterid kallimad. Liiga soodsa hinnaga korterite puhul võib hiljem välja tulla varjatud puudusi.
  1. 100 000 euro eest Tallinna kesklinna uut korterit ei saa, kuid Mustamäel ja Lasnamäel saab väikese korteri osta ligikaudu 50000 euroga. Heaks investeeringuks võib kujuneda kesklinna parkimiskohtade kokkuost.
  1. Uue maja korterit ostes ei tasu parkimiskoha ja panipaiga pealt kokku hoida, sest parkimiskohtade nappus süveneb Tallinna kesklinnas iga aastaga. Kui korteriomanik parkimiskohta ise ei vaja, saab ta selle välja üürida 60-100 euroga kuus.
  1. Vanemate korterite puhul on vaja hinnata kogu maja seisukorda ja uurida, kuhu praegune elanikkond on investeerinud ning mida investeeritud raha eest juba saab. Võiks küsida korteriühistu juhatuselt üle, millal korterimüüja lubatud remonttöid tegema hakatakse.
  1. Viimase aasta jooksul Tallinna ajalooliste puitasumite kinnisvarahinnad kasvanud turu keskmisest oluliselt kiiremini. Investeerimisel tuleks seetõttu olla ettevaatlik korterite soetamisel vanadesse või osaliselt renoveeritud puitmajadesse miljööväärtuslikes piirkondades.
  1. Tallinna kesklinnas on üüriturg alati aktiivne. Väikesed üürikorterid on äärmiselt minev kaup ka kõrgkoolide läheduses, Mustamäel ning Lasnamäel. Üürikorteri tootlus jääb praegu 5-8% vahele, kuid viimase kolme aasta jooksul on üürihinnad kasvanud ligikaudu 60% ning kasv jätkub.
  1. Kuna remondikulud peab investor välja käima teadmata, kas ta saab need tagasi või mitte, võiks suuremad väljaminekud jätta ostja otsustada ning teha. Hoiduda võiks sellisest remondist ja ümberehitustest, mille ostja tõenäoliselt nagunii välja lõhub.
  1. On üsna tavaline, et investeeringuks ostetakse kinnisvara ettevõtte nimele. See lihtsustab raamatupidamist ning üüritulult ja müügilt arvestatavate maksude tasumist.
Artikli allikas on
Arco Vara.		 Arco Vara

Colliers: kuluefektiivne pinnakasutus on kujunenud trendiks

28.03.2014

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on hetkel kõigis kinnisvarasektorites olulisemaks trendiks pinnakasutuse tõhusus, ainult toidukaupluste ketid panustavad kiirele laienemisele.

Büroopindade turul on nõudlus A-klassi büroohoonete järele jätkuvalt kõrge. Praktika on näidanud, et uute hoonete täituvus kiireneb peale nende valmimist. Siinkohal võib näiteks tuua Sakala 10/Kentmanni 4 ärimaja, mille üürnike otsimine võttis kokku 1,5 aastat. Samas kui pool hoonest üüriti välja vähem kui poole aasta jooksul peale hoone valmimist.

Populaarsed on ka B1-klassi büroopinnad, mis on parim alternatiiv üürnikele, kes otsivad kvaliteeti, kuid eelistavad madalamaid rendihindasid. Vabade pindade hulk väheneb pidevalt ja üürihinnad on aastases võrdluses näidanud 6-10% tõusu.

„Hetkel on kõigis kinnisvarasektorites kuum teema pinnakasutuse tõhusus, ainult kaubandussektoris on toidukaupluste ketid siiani keskendunud võimalikult kiirele laienemisele, et oma positsioone kindlustada. Samas otsustas 2014. aasta alguses üks juhtiv toidukaupluste kett, et vähendab oma hüpermarketi pinda ja annab vabanenud ruumi üürile. Siinkohal võib olla tegemist uue trendiga kaubanduspindade sektoris,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.

Kuna paljud varem üürnikustaatuses olnud ettevõtted kolimas oma eritellimusel ehitatud hoonetesse, siis on tööstus- ja logistikasektoris vakantsusriski kasvu oht. Samas on aasta alguses olnud märgata nõudluse kasvu suuremate, üle 1’300 m2 suuruste tootmis- ja laopindade osas, mis tasakaalustab mainitud vakantsusriski.

Investeerimisturul algas 2014. aasta suhteliselt vaikselt ja ei saa olla kindel, kas 2014. aasta investeeringute maht suudab eelmise aasta tasemele järele jõuda. Loodetavasti on järgmised kuud aktiivsemad ja turul toimuvad ka mõned suuremad tehingud, mis annab lootust, et 2013. aasta investeeringute kogumahtu on võimalik ka 2014. aastal saavutada.

„Investorid eelistavad endiselt stabiilse rahavoo ja tugevate üürnikega kinnisvara, kuid investeerimisjärgu kinnisvara vähesus on tekitanud huvi ka arenduspotentsiaaliga kinnisvara vastu“, lisas Tinno.

Tallinn hüvitab korteriühistutele energiamärgisekulud

27.03.2014

Tallinna korteriühistud saavad taotleda toetust energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks.

2009. aasta aprillist jõustunud määruse kohaselt eraldatakse Tallinna linna territooriumil asuvatele korteriühistutele elamu energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks ühekordset toetust summas kuni 95,87 eurot (algselt 1 500 krooni) ühe korteriühistu iga elamu kohta. Praeguseks on Tallinna linn ligi nelja aasta jooksul välja makstud kokku 2153 taotluse alusel 2 498 400 krooni ja 45 391 eurot.

„Tallinna linn jätkab energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmisega korteriühistute toetamist ka käesoleval aastal,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Kutsume kõiki korteriühistuid, kes seda seni veel teinud ei ole, võimalust kasutama.“

Toetuste eraldamise aluseks on Tallinna linna territooriumil asuva korteriühistu vastavasisuline taotlus Tallinna Linnavaraametile ning eelduseks on ehitisregistrisse kantud kehtiva energiamärgise olemasolu.

Energiamärgise esmakordse väljastamise kulude katmise toetuse taotluse vorm ja informatsioon nõutavate lisade kohta on leitav internetis Tallinna koduleheküljel rubriigi Teenused alajaotuses Linnamajandus. Vastavasisulised taotlused koos nõutavate lisadega edastatakse Tallinna Linnavaraametile kas isiklikult (Vabaduse väljak 10 IV korrus), posti teel (Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn) või elektrooniliselt (linnavaraamet [ät] tallinnlv.ee).

Alates 1. jaanuarist 2009 on inimestel, kes soovivad osta või üürida maja või korterit, õigus nõuda hoone energiamärgist. Energiamärgis on Eestis kohustuslik ka kõigil hoonetel, kus saavad koguneda suured rahvahulgad ning mille kasulik pind on üle 1000 m². Sellistel hoonetel tuleb määrata energiatarbimise klass ning paigaldada energiamärgis. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda vähem energiat kulub hoones sooja tootmiseks.

Energiamärgise eesmärk on teada anda, milline on hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energia tarbimine, samuti vajaduse korral hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamine. Energiamärgisele lisab energiamärgise väljastaja soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks.

Energiamärgis on sageli üheks tingimuseks, mis peab hoonel olema, kui hoone omanik soovib saada riiklikke laenusid või abi hoone parendamiseks.

Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat. Samas, kui peale renoveerimistöid hoone või selle osade energiasäästlikkus tõuseb, on omanikul mõistlik tellida ka uus energiamärgis. Energiamärgis aitab ka hinnata kinnisvara väärtust. Mida kõrgem on energiamärgisel näidatud klass, seda suurem on kinnisvara väärtus.

Kuulutati välja Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkurss

27.03.2014

Riigi Kinnisvara AS koostöös Justiitsministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi eesmärgiga leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Tallinna uue kohtumaja rajamiseks.

Lubja tänav 4 kinnistule rajatav kohtumaja peab olema kasutajate vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada säästvate tehnoloogiatega. Samuti peab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

Uude kohtumajja kolib kokku praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, millele lisanduvad Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

„Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusel valmib riigi sajandaks aastapäevaks kaasaegne ja väärikas hoone. Inimeste jaoks muutub aga paremaks see, et praegu erinevates majades asuv kohus koondub ühte kohta. Samuti on Lubja tänav uuele kohtuhoonele hea asukoht, kuna on kõigi transpordiliikidega ja jalgsi kergesti ligipääsetav,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

2010. aastal kehtestati Lubja 4 detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada kuni kaheksa maapealse ja kolme maa-aluse korrusega hoone. Hoone lõplik suurus sõltub kasutajate vajadusest ja arhitektuursest lahendusest.

Ideekonkursi kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg on 25. juuli 2014 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt septembris. Ideekonkursi preemiafond kokku on 67 000 eurot.

Kohtuhoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 1 531 240 eurot.

Riigihange „Tallinn, Lubja tn 4 Kohtuhoone arhitektuurne ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150863.

Uus seadus võtab võimaluse paarilt inimestelt ühistus hiigelsummasid välja nõuda

27.03.2014

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja  Urmas Mardi sõnul lõpetab hiljuti parlamendis vastu võetud uus korteriomandi ja -ühistu seadus ebavõrdse olukorra, kus ehitisest tingitud materiaalse kahju pidid kandma paar-kolm korteriomanikku, kelle kannatanu välja valis.

“Praeguse seadusandluse kohaselt vastutav ehitisest tingitud kahju eest ehitise omanik ehk korterelamu puhul korteriomanikud. Vastavalt sätestab võlaõigusseaduse § 1059, et ehitisealuse maa omanik vastutab ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus,” selgitas Mardi.

“Eelviidatud õigusnormi arvestades võivad korteriomanikud vastutust kanda erinevate kahjujuhtumite korral. Näiteks vastutavad korteriomanikud elamu katuselt langenud lume- või jääkamaka tekitatud kahju eest. Kahju eest võivad korteriomanikud vastutada ka juhul, kui kahju on põhjustanud ehitusmaterjali eraldumine või ehitisega ühendatud asja allalangemine,” rääkis ta.

Kehtis niisiis kaasomanike solidaarne vastutus, aga tegelikkuses näitas kohtupraktika, et kannatanu valis välja majast paar solidaarvõlgnikku, kellele kopsakas nõue läks. Uue seaduse kohaselt kaasomanike solidaarse vastutuse asemel sõnaselgelt kehtima korteiühistu vastutus. Uus seadus peaks jõustuma 2018.

1 2 3 … 1,248 1,249 1,250 … 1,578 1,579 1,580