Täna allkirjastasid Rae vallavanem Mart Võrklaev ja RIITO Ehituse Aktsiaseltsi juhatuse liige Erik Liiv Rae vallavalitsuses Võsukese Lasteaia ehitustööde lepingu.
Ehitustegevusega alustatakse peatselt ning lasteaed valmib juba järgmise aasta alguses.
Võsukese Lasteaed saab olema 240 – kohaline ning asub Jüri alevikus Laste ja Võsa tänava nurgal.
Lepingu maksumuseks on ligikaudu 1,74 eurot, millele lisandub käibemaks.
Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.
Tavapäraselt üürileandjad loomi ja lapsi ei armasta, vähemalt üürileantavas korteris mitte. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad mööblit lõhkuda.
Professionaalse üürileandja ja investori jaoks on võtmeküsimus rahas. Kui üürnik korteri sisustuse täiendava amortiseerumise riski kinni maksab, siis justkui ei tohiks olla majanduslike probleeme loomapidamise aktsepteerimisega.
Probleem tekib aga kahjude puhul nende hinnastamisega, kui kassiomanik oma karvakera küünejälgi millekski ei pea, kuid üürileandja kurja inimesena nahkdiivanit täiesti rikutuks hindab.
Seetõttu tasub taolist emotsionaalsete vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.
Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, siis tasub üürilepingusse selgelt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma töö tagajärgede eest.
Vastutus on olemas niigi, kuid lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt pisut distsiplineerida.
Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise akti vormistamine. Üleantava vara kvaliteet ja kulum tuleb erilise täpsusega fikseerida, et hilisemates võimalikes vaidlustes trumbid enda käes hoida.
Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pildid aitavad hästi kirjeldada vara seisukorda.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.
Aeg-ajalt leiab pakkumiste hulgast kortereid, millele otsitakse üheaegselt nii ostjat kui ka üürilist. Kui ostuhuvilist selline olukord enamasti ei häiri, siis üürnikku on niisugusesse korterisse väga raske leida.
Põhjus, miks selline korter üürnikku naljalt ei leia, peitub ebastabiilses situatsioonis, milles ta elama peab – tuleb leppida sisse-välja sagivate ostuhuviliste ja lühikese etteteatamistähtajaga müügitehingu sõlmimise korral.
Müüja jaoks võib aga probleemiks osutuda see, et üüriline ei pruugi hoida korterit sellises seisukorras, mis on sobilik müügipresentatsiooniks.
Kui aga siiski soovitakse oma korterit müügi ajal ka üürile anda, tuleb arvestada, et huvi tekitamiseks peab üürihind tavapärasest soodsam olema. Samuti võib korterit müüa proovida koos juba sõlmitud üürilepinguga.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
Kinnisvaraturu trendidest räägib TTÜ ettevõtluse õppetooli vanemteadur Ene Kolbre.
* Sel aastal on Tallinna kinnisvarahinnad tõusnud. Kas see on nii ka mujal Eestis?
Viimase aasta jooksul on kinnisvaraturg olnud tõusutrendis kõigis kinnisvaraturu sektorites. Kinnisvaratehingute arv kasvas Eestis aasta jooksul ligi 15 protsenti.
Kõige aktiivsem on kinnisvaraturg Tallinnas ja Harju maakonnas, kus toimus 40 % kõigist tehingutest. Kuna majandus on elavnenud kiiremini suuremates linnades ja lokaalsemates tõmbekeskustes, siis olid kiiremad nendes kohtades ka kinnisvaratehingute hinnatõusud. Nii oli Tallinnas ja Tartus kinnisvaratehingute aastane hinnatõus 2013.aastal vastavalt 16,6 ja 13,1%.
Kinnisvaratehingute kasv oli peamiselt tingitud korteritehingute arvu kasvust, mis moodustas üle poole kõigist kinnisvara ostu-müügitehingutest ja tehingute väärtuse kasvu mõjutas oluliselt korterite hinnatõus. Tallinna korterite keskmine pinnaühiku hind tõusis möödunud aastal ca 20%. Jätkuv kasvutrend oli ka Pärnu, Rakvere ja Viljandi elamispinnaturgudel. Märkimisväärset hinnatõusu oodatakse Narva kinnisvaraturul. Erinevalt tõmbekeskuste elamispinnaturu positiivsetest arengutest on olukord paljudes väiksemates omavalitsustes ja kaugemates piirkondades erinev üldisest trendist. Nii on viimase poolaasta jooksul langenud elamispinna hinnad Valgas, Kuressaares, Paides ja mujalgi 6-12%.
Kõige kiiremini on kasvanud viimase aasta jooksul pisikorterite, mille pind on kuni 30 m2, hinnad. Hinnatõus selles sektoris oli 35%, mis pikemas perspektiivis jätkuda ei saa. Suuremate korterite hinnatõus oli tunduvalt madalam jäädes keskmiselt 15 protsendi piiresse.
Elamispinnaturu hoogsat kasvu on vedanud madalad intressimäärad, suurenev eluasemelaenude käive, kasvavad palgad, töötuse vähenemine ja optimistlikud ootused, mis on suurendanud ostuhuvi ja -võimalusi.
* Millest on tingitud kinnisvarahindade tõus? Kas midagi sellist on toimumas ka mujal maailmas?
Kinnisvaraturu areng on tsükliline sarnaselt majanduse arengule: tõusud ja langused ning hinnamullide ja kriiside tekkimine on kinnisvaraturul möödapääsmatud. Nii on see igas riigis, kus on tegemist vaba turumajandusega. Seetõttu ei ole praeguses hinnatõusus midagi kummastavat.
On palju tegureid, mis aitavad kaasa kinnisvara hindade tõusule ning need tulenevad majanduse ja finantssektori arengutest ning kinnisvaraturu eripärast. Majanduse areng elavdab majandustegevust kõigis majandussektorites, sealhulgas kinnisvarasektoris, suurenevad inimeste sissetulekud ja väheneb tööpuudus. Finantssektoriga on seotud täiendavad finantseerimisvõimalused ja finantsturu liberaliseerimine; uute finantsinstitutsioonide tekkimine ja kasvav konkurents finantsinstitutsioonide vahel ning optimistlikud investorid, kes on valmis maksma asenduskuludest tunduvalt kõrgemat hinda tingimustes, mil pakkumine reageerib aeglaselt kasvanud nõudlusele kinnisvaraturul.
Seega on kinnisvaraturg kasvufaasis kõikides nendes riikides, kus ka majandus on kasvufaasis. Nii näiteks on Leedu kinnisvaraturul on oodata optimistlikku arengut, mida iseloomustab möödunud aasta hindade kasv 2,8% Vilniuse korteriturul. Läti kinnisvaraturg pöördus tõusule samuti 2013.aastast, mil korterite hinnakasv Riias oli 4%. Kui vaadata, mis toimub täna USA elamispinnaturul, siis kõige olulisem kinnisvaraindeks, S&P/Case&Schiller, mis on 20 suurlinna eluaseme hinnaindeks, näitab kiiret hindade kasvu ja on samas tempos buumiaegsete näitajatega.
* Kas on võimalik teha prognoose, mis toimub järgmise 12 kuu jooksul?
Prognoose teha on keeruline. Küll on aga kindel, et buumi kordumist Eesti kinnisvaraturul lähima 12 kuu jooksul oodata ei ole. Pangad kontrollivadi laenutempot ega anna laenu väga lihtsalt. Oodata on, et kinnisvara hinnatõus aeglustub ja jääb vahemikku 5-8%. Tallinna ja selle lähiümbruse elamispinnaturul on hinnakasv mõnevõrra suurem, kuid siiski mõõdukas, jäädes 10-15 protsendi piiresse. Palju oleneb sellest, missuguseks kujuneb Eesti majanduskasv lähiaastatel.
Brave Capitali investeerimisgruppi kuuluv BC Arenduse OÜ soetas 100 ha kinnistuid Saue vallas Veskimöldre vahetus naabruses, et rajada sinna Veskimöldre sõsarelurajoon.
Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on täna Tallinna linnas ja piirnevates valdades väärtustatud elukeskkondade turul defitsiit. “Elamukruntide turul on puudus eelkõige läbimõeldud tervikliku taristuga varustatud elukeskkondadest nagu Veskimöldre, Tiskre ja Merivälja, kus inimene saaks valida sobiva kinnistu ja rajada oma unistuste kodu,” selgitas Kuusk.
Kavandatava uue elurajooni maa-alal on kehtiv detailplaneering, mis näeb ette 1500 ja 3000 ruutmeetri suurused eramukrundid, ridaelamud ja mõned eraldiseisvad kinnistud infrastruktuurirajatiste tarvis. Veljo Kuuse sõnul on Brave Capitalil uue omanikuna kavas esitada vallale juba lähiajal ettepanekud planeeringu osaliseks kaasajastamiseks ja vajalike muudatuste sisse viimiseks. Uues elurajoonis saaks Brave Capitali kava kohaselt olema kodu ligi 200 perekonnale.
Uue elurajooni taristu väljaehitamise investeeringute kogumahuks on Brave Capital planeerinud kuni 5 miljonit eurot ning arendaja on valmis taristu väljaehitamise ja kinnistute müügiga alustama juba käesoleval aastal. “Kõik huvilised saavad aga juba täna tutvuda kavandatava rajooni naabriks oleva Veskimöldrega ja see annab pildi loodavast kvaliteedist ja elukeskkonnast, mis lähemate aastate jooksul valmib ühistöös tulevaste koduomanikega,” märkis Kuusk.
Projekti eestvedaja Veljo Kuusk on juhatuse liikmena olnud alates esimestest arenduse päevadest seotud kahe Baltikumi suurima ühe-etapilise elukeskkonna arendusega: Veskimöldre elurajooni (82 ha) ja Merivälja 2 elurajooniga (35 ha) Tallinnas. Uude projekti on plaanis kaasata ka teisi Veskimöldre ja Merivälja2 edulugude taga olevaid professionaale.
Brave Capital on Eesti- ja väliskapitalil põhinev investeerimisfirma, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamise ning projektide finantseerimisega. Brave Capitali investeerimisportfell on täna üle 30 miljoni euro.
Kopli liinide ostust huvitunud ning ainsana pakkumises osalema kvalifitseerunud Suurbritannia firma Ransome´s Trading Holding Company Ltd loobus ostuprotsessi jätkamisest.
„Ainsana Kopli liinide kombineeritud müügiprotsessi I etapi läbinud firma tähtajaks paraku II etapi pakkumist ei esitatud,“ nentis Tallinna Linnavaraameti juhataja Einike Uri. „Tallinna linn kavatseb Kopli liinidele arendaja leidmiseks juba lähiajal uue konkursi välja kuulutada, müügitingimusi ei ole plaanis muuta.“
II etapi pakkumise esitamise tähtaeg oli 27. märts 2014 kell 15. Vastavalt Kopli liinide kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise regulatsioonile võib pakkuja igal ajal enne lõpliku pakkumise esitamist pakkumisest loobuda.
Kopli liinide projekt hõlmab ca 17 ha suuruse maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on ca 6 ha, ligi 11 ha on aga üldkasutatav, ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit – ja 38 ühepereelamut.
Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu mullu 13. juunil. Informatsiooni müüdava vara kohta saab Tallinna linna veebilehelt ja www.tallinn.ee/kinnisvara.
Soovitusi jagab Maia Daljajev, Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht
| Artikli allikas on Arco Vara. |
 |
Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on hetkel kõigis kinnisvarasektorites olulisemaks trendiks pinnakasutuse tõhusus, ainult toidukaupluste ketid panustavad kiirele laienemisele.
Büroopindade turul on nõudlus A-klassi büroohoonete järele jätkuvalt kõrge. Praktika on näidanud, et uute hoonete täituvus kiireneb peale nende valmimist. Siinkohal võib näiteks tuua Sakala 10/Kentmanni 4 ärimaja, mille üürnike otsimine võttis kokku 1,5 aastat. Samas kui pool hoonest üüriti välja vähem kui poole aasta jooksul peale hoone valmimist.
Populaarsed on ka B1-klassi büroopinnad, mis on parim alternatiiv üürnikele, kes otsivad kvaliteeti, kuid eelistavad madalamaid rendihindasid. Vabade pindade hulk väheneb pidevalt ja üürihinnad on aastases võrdluses näidanud 6-10% tõusu.
„Hetkel on kõigis kinnisvarasektorites kuum teema pinnakasutuse tõhusus, ainult kaubandussektoris on toidukaupluste ketid siiani keskendunud võimalikult kiirele laienemisele, et oma positsioone kindlustada. Samas otsustas 2014. aasta alguses üks juhtiv toidukaupluste kett, et vähendab oma hüpermarketi pinda ja annab vabanenud ruumi üürile. Siinkohal võib olla tegemist uue trendiga kaubanduspindade sektoris,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.
Kuna paljud varem üürnikustaatuses olnud ettevõtted kolimas oma eritellimusel ehitatud hoonetesse, siis on tööstus- ja logistikasektoris vakantsusriski kasvu oht. Samas on aasta alguses olnud märgata nõudluse kasvu suuremate, üle 1’300 m2 suuruste tootmis- ja laopindade osas, mis tasakaalustab mainitud vakantsusriski.
Investeerimisturul algas 2014. aasta suhteliselt vaikselt ja ei saa olla kindel, kas 2014. aasta investeeringute maht suudab eelmise aasta tasemele järele jõuda. Loodetavasti on järgmised kuud aktiivsemad ja turul toimuvad ka mõned suuremad tehingud, mis annab lootust, et 2013. aasta investeeringute kogumahtu on võimalik ka 2014. aastal saavutada.
„Investorid eelistavad endiselt stabiilse rahavoo ja tugevate üürnikega kinnisvara, kuid investeerimisjärgu kinnisvara vähesus on tekitanud huvi ka arenduspotentsiaaliga kinnisvara vastu“, lisas Tinno.
Tallinna korteriühistud saavad taotleda toetust energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks.
2009. aasta aprillist jõustunud määruse kohaselt eraldatakse Tallinna linna territooriumil asuvatele korteriühistutele elamu energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks ühekordset toetust summas kuni 95,87 eurot (algselt 1 500 krooni) ühe korteriühistu iga elamu kohta. Praeguseks on Tallinna linn ligi nelja aasta jooksul välja makstud kokku 2153 taotluse alusel 2 498 400 krooni ja 45 391 eurot.
„Tallinna linn jätkab energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmisega korteriühistute toetamist ka käesoleval aastal,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Kutsume kõiki korteriühistuid, kes seda seni veel teinud ei ole, võimalust kasutama.“
Toetuste eraldamise aluseks on Tallinna linna territooriumil asuva korteriühistu vastavasisuline taotlus Tallinna Linnavaraametile ning eelduseks on ehitisregistrisse kantud kehtiva energiamärgise olemasolu.
Energiamärgise esmakordse väljastamise kulude katmise toetuse taotluse vorm ja informatsioon nõutavate lisade kohta on leitav internetis Tallinna koduleheküljel rubriigi Teenused alajaotuses Linnamajandus. Vastavasisulised taotlused koos nõutavate lisadega edastatakse Tallinna Linnavaraametile kas isiklikult (Vabaduse väljak 10 IV korrus), posti teel (Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn) või elektrooniliselt (linnavaraamet [ät] tallinnlv.ee).
Alates 1. jaanuarist 2009 on inimestel, kes soovivad osta või üürida maja või korterit, õigus nõuda hoone energiamärgist. Energiamärgis on Eestis kohustuslik ka kõigil hoonetel, kus saavad koguneda suured rahvahulgad ning mille kasulik pind on üle 1000 m². Sellistel hoonetel tuleb määrata energiatarbimise klass ning paigaldada energiamärgis. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda vähem energiat kulub hoones sooja tootmiseks.
Energiamärgise eesmärk on teada anda, milline on hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energia tarbimine, samuti vajaduse korral hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamine. Energiamärgisele lisab energiamärgise väljastaja soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks.
Energiamärgis on sageli üheks tingimuseks, mis peab hoonel olema, kui hoone omanik soovib saada riiklikke laenusid või abi hoone parendamiseks.
Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat. Samas, kui peale renoveerimistöid hoone või selle osade energiasäästlikkus tõuseb, on omanikul mõistlik tellida ka uus energiamärgis. Energiamärgis aitab ka hinnata kinnisvara väärtust. Mida kõrgem on energiamärgisel näidatud klass, seda suurem on kinnisvara väärtus.
Riigi Kinnisvara AS koostöös Justiitsministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi eesmärgiga leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Tallinna uue kohtumaja rajamiseks.
Lubja tänav 4 kinnistule rajatav kohtumaja peab olema kasutajate vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada säästvate tehnoloogiatega. Samuti peab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.
Uude kohtumajja kolib kokku praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, millele lisanduvad Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
„Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusel valmib riigi sajandaks aastapäevaks kaasaegne ja väärikas hoone. Inimeste jaoks muutub aga paremaks see, et praegu erinevates majades asuv kohus koondub ühte kohta. Samuti on Lubja tänav uuele kohtuhoonele hea asukoht, kuna on kõigi transpordiliikidega ja jalgsi kergesti ligipääsetav,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.
2010. aastal kehtestati Lubja 4 detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada kuni kaheksa maapealse ja kolme maa-aluse korrusega hoone. Hoone lõplik suurus sõltub kasutajate vajadusest ja arhitektuursest lahendusest.
Ideekonkursi kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg on 25. juuli 2014 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt septembris. Ideekonkursi preemiafond kokku on 67 000 eurot.
Kohtuhoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 1 531 240 eurot.
Riigihange „Tallinn, Lubja tn 4 Kohtuhoone arhitektuurne ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150863.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul lõpetab hiljuti parlamendis vastu võetud uus korteriomandi ja -ühistu seadus ebavõrdse olukorra, kus ehitisest tingitud materiaalse kahju pidid kandma paar-kolm korteriomanikku, kelle kannatanu välja valis.
“Praeguse seadusandluse kohaselt vastutav ehitisest tingitud kahju eest ehitise omanik ehk korterelamu puhul korteriomanikud. Vastavalt sätestab võlaõigusseaduse § 1059, et ehitisealuse maa omanik vastutab ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus,” selgitas Mardi.
“Eelviidatud õigusnormi arvestades võivad korteriomanikud vastutust kanda erinevate kahjujuhtumite korral. Näiteks vastutavad korteriomanikud elamu katuselt langenud lume- või jääkamaka tekitatud kahju eest. Kahju eest võivad korteriomanikud vastutada ka juhul, kui kahju on põhjustanud ehitusmaterjali eraldumine või ehitisega ühendatud asja allalangemine,” rääkis ta.
Kehtis niisiis kaasomanike solidaarne vastutus, aga tegelikkuses näitas kohtupraktika, et kannatanu valis välja majast paar solidaarvõlgnikku, kellele kopsakas nõue läks. Uue seaduse kohaselt kaasomanike solidaarse vastutuse asemel sõnaselgelt kehtima korteiühistu vastutus. Uus seadus peaks jõustuma 2018.
AS Rime Kinnivara Vahendus muutis oma ärinime RE Kinnisvara ASiks. Uus kaubamärk võeti ametlikult kasutusse 2014. aasta märtsist. Ettevõtte tegevusvaldkonnad jäävad samaks. RE Kinnisvara AS on kinnisvaraturul tegutsenud alates 1995. aastast.
„Peamisteks põhjusteks, miks me nime vahetasime, olid muutused ettevõtte omanikeringis ning samast nimest tekkiva segaduse vältimine,“ lausus RE Kinnisvara ASi juhataja Monica Meldo.
„Kuni tänaseni kasutasid Rime Kinnisvara kaubamärki kaks ettevõtet: Rime Kinnisvara AS ja Rime Kinnisvara Vahendus AS. Esimene neist jätkab tegevust investeeringute ja arendusprojektide vallas. AS Rime Kinnisvara Vahendus ehk uue nimega RE Kinnisvara AS jääb samuti senini pakutud teenuste juurde, milleks on maakleriteenused, hindamine ning konsultatsioonid. Rime Kinnisvara ASi nimi ja kaubamärk ei muutu. Äriline seos RE Kinnisvara ASi ja Rime Kinnisvara ASi vahel puudub.“
Monica Meldo sõnul tegeleti RE Kinnisvara identiteedi väljatöötamisega ligi pool aastat.
„Ühtlasi lõime ka täiesti uue visuaalse kontseptsiooni, et anda kaubamärgile ja samas ka ettevõttele uus hingamine. RE Kinnisvara registrikood, asukoht ja telefoninumbrid jäävad samaks, kodulehe aga leiab nüüdsest aadressilt www.re.ee ning e-mailide lõpus asendub “rime.ee” uue kaubamärgi lühendiga “re.ee”.“
RE Kinnisvara AS (www.re.ee) on üks Eesti vanemaid kinnisvaraettevõtteid, mis loodi 1995. aastal. Ettevõte tegutses kuni 2014. aastani AS Rime Kinnisvara Vahenduse nime all. RE Kinnisvara lähtub oma tegevuses eelkõige kvaliteedist, pakkudes maakleriteenuseid, hindamist ning konsultatsioone. Ettevõttes töötab 20 inimest.
Täna kell 15 antakse Tartu raekoja saalis üle auhinnad konkursside “Parim ehitis 2013” ja “Nutikas energialahendus 2013” võitjatele.
Parim ehitis 2013
Uute kortermajade alagrupis võitis Haava tänava kortermajade grupp (A. Haava tn 22, 24 ja 26) terviklahenduse eest, kus arhitektuurset kvaliteeti väärtustab ka heatasemeline ehitus ning terviklik väliruum, kujundades ühtse, täisväärtusliku linnaliku ansambli.
Samas kategoorias märkis žürii ära korterelamud Kauna tn 40 (traditsiooniliste, miljööpiirkonnale omaste elementide ja kaasaegsete arhitektuurivõtete oskuslik ühendamine), Nõva tn 9 (minimalistlik, julge betoonikasutus ning keskkonda hästi sobiv, paneelelamute ja eramajade piirkondasid ühendav lahendus) ja Vanemuise tn 45 (hästi läbimõeldud tehnoloogiatega ja tulevikkusuunatud, omamoodi visionaarne keskkonnateadlik projekt).
Rekonstrueeritud kortermajade alagrupis tunnistati parimaks Anne tn 47 kortermaja, kus kogu hoone on saanud uue ja keskkonnasõbraliku lahenduse (soojustagastusega ventilatsioon), arhitektuur rikastab linnaruumi ning esile tõstmist väärib hoonega terviklikult lahendutud esimese korruse äripinnad.
Lisaks tunnustab žürii täislahendusega rekonstrueerimise ja heade värvilahenduste eest (sh otsaseinte lisakaunistamine) korterelamuid Mõisavahe tn 59, Turu tn 5 ja Vasara tn 31.
Miljööväärtuslikul alal rekonstrueeritud kortermajade hulgast võitis Vallikraavi tn 3 kortermaja, kus taastatud on hoolikalt kõik ajaloolised detailid (sh laemaalingud) ning saavutatud vanalinna kaitseala kaunistav näide. Lisaks märgiti ära autentselt ja maitsekalt taastatud Lepiku tn 9.
Üksikelamute grupis seekord vähese osalejate arvu tõttu eraldi kategooriat uute ja rekonstrueeritud hoonete jaoks polnud. Parimaks eramuks arvas žürii Elva tn 49, kus rekonstrueerimise käigus on kujundatud täiesti uus, maitseka välisviimistlusega moodne hoone, mis siiski naabruse vanema hoonestusega kenasti sobib.
Ära märgiti ka Elva tn 9, kus Tammelinna miljööalale sobivalt on taastatud väga hästi ja kõrgekvaliteediliselt ajalooline elamu, ja Ööbiku tn 21 – miljööala karmidele nõuetele vastav, kuigi sellest väljapool asuv ning seega olemasolevat väikemajade piirkonda väärtustav hinnaliste detailiderohke rekonstrueeritud eramu.
Uute muude hoonete alagrupis võitis Tartu loodusmaja Lille tn 10, mille innovaatiline lahendus sobitub suurepäraselt olemasolevasse keskkonda ja täiendab põnevat reljeefi veel põnevama arhitektuuriga, mis pakub elamusi ja kujundab vaheldusrikka ruumi nii interjööris, ümbritsevas pargis kui tänava poolt.
Tunnustust väärib žürii silmis ka Jaama tn 72 lastekodu peremajade grupp, mis loob moodsa, avara ja koduse elukeskkonna elanikele ja seob kogu kompleksi väliruumiga tervikuks. Mõlemad nominendid on arhitektuurivõistluse tulemused.
Rekonstrueeritud muude hoonete alagrupis tunnistati parimaks Vallikraavi tn 9 büroohoone, kus on vaeva nähtud väärtuslike ajalooliste seinamaalingute taastamisega ning kujundatud koos hoone ja sisehooviga vanalinna sobiv tervik.
Veel soovib linnavalitsus tunnustada hea koostöö ja hoolika muinsuskaitselise lahenduse eest Gildi tn 7 // Rüütli tn 11 ärihoone-elamut ja Tartu Ülikooli õppehoonet aadressiga Näituse tn 2.
Nutikas energialahendus 2013
Renoveeritud kortermajadest tunnustas žürii Anne 47 hoonet, kus lisaks fassaadi, sokli ja katuse soojustamisele ja uste-akende väljavahetamisele renoveeriti ka kogu küttesüsteem ning paigaldati korteritesse soojustagastusega ventilatsiooniseadmed. Amortiseerunud rõdupiirded asendati klaaspiiretega ning rõdudele paigaldati avatavad raamideta klaassüsteemid. Kortermaja küttekulud on muutunud umbes poole madalamaks ja kortermaja sisekliima on oluliselt paranenud.
Uutest kortermajadest võitis konkursi Vanemuise 45, kus on kasutusel ainulaadne maasoojuse kasutamise lahendus, mis võimaldab ventilatsiooniõhu eelkütet ja jahutust suure tõhususega tsirkulatsioonipumba abil. Sisuliselt transporditakse suveperioodil õhust võetud soojus maa alla hoiule ja kasutatakse talve jooksul ära. Sajuvett kasutatakse tarbeveena WC-des ja pesumasinates.
Tootmishoonetest tõsteti esile ASi Kroonpress säästlikku paberiladu (Tähe 133). Laohoones aitab energiat säästa kolm topeltustega laadimiskoda, kuhu kaubaauto mahub täies pikkuses sisse. Energiat ruumide valgustuselt võimaldavad säästa automaatkäivituvad LED-valgustid. Laohoone ning ülejäänud hoonekompleksi katusele langenud vihmavesi kogutakse paaki ja suunatakse peale puhastamist tootmisesse.
Avalikest hoonetest kuulutati võitjaks Tartu Loodusmaja (Lille 10). Hoone on projekteeritud ja ehitatud võimalikult energia- ja ressursisäästlikult. Maksimeeritud on päikese soojuse ja valguse kasutamine, et vähendada kulusid kütmisele ja elektrivalgusele. Katuselt kogutud vesi suunatakse mahutisse ja kasutatakse kastmiseks. Hoonel on loodud päikese energia kasutamise valmidus.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul maksab uus maja Tallinna lähedal keskmiselt 230 000 eurot ja seda saab lubada endale pere või inimene, kelle netosissetulek on vähemalt 2500 eurot.
Martin Vahteri sõnul maksab eestlase unistus 3000 eurot kuus. “Selle raha eest saab endale lubada keskklassi elu – maja Tallinna külje all, Toyota või Volkswagen, kaks last ja ega rohkemaks üle jäägi. Vähe või palju, aga see on reaalsus,” ütles Vahter.
“Neid inimesi, kes sellist elu saavad lubada ikka on, aga suuri maju või kallimat kinnisvara tavaliselt kuupalga eest ei osteta, vaid tegemist on ettevõtluskasumiga,” lisas Vahter.
Martini Vahteri sõnul on 230 000 maksva maja igakuine laenumakse 1000 eurot ja enne peab kokku saama ka 20-protsendilise omafinantseeringu. “Vanema maja hind on 100-120 000, aga üldjuhul lisandub remont ja ega siis lõpphind palju odavam tulegi,” ütles Vahter.
1Partner Kinnisvara kalkulatsiooni kohaselt saab 950-eurose Eesti keskmise brutopalga eest osta pangalaenuga 1-toalise korteri Lasnamäel.
