Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pro Kapital: Ehitusleping Vilniuses

04.08.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte Pro Kapital Bonum UAB sõlmis 01.08.2014 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 10 013 120 Litti (2 900 000 EUR) ilma käibemaksuta.

Ehituslepinguga lepiti kokku, et Merko Statyba UAB alustab ehituslepingu sõlmimisel uue hoone projekteerimistöödega. Uue hoone ehitustöödega alustatakse pärast seda kui Pro Kapital Bonum UAB esitab ehitustöödega alustamise teate. Pro Kapital Bonum UAB’l on õigus vastav teade esitada kuni 30.11.2014. Pro Kapital Bonum UAB omab õigust ehitustöid mitte tellida.

Pro Kapital Bonum UAB kasutab perioodi kuni 30.11.2014 korraldamaks korterite eelmüüki ja projekti finantseerimist.

Uus hoone hakkab asuma Leedus Vilniuses, Pro Kapitali poolt arendatavas Saltiniu Namai elamukompleksis. Uude hoonesse tuleb 41 korterit ja 3 äripinda müüdava pinnaga kokku 2 841 m2. Planeeritav ehitusperiood on 15 kuud alates ehitustöödega alustamisest.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Vittorio Michelozzi kommentaar: „Oleme tunnetanud tugevat nõudlust Vilniuse kõrgema klassi elamispindade turul ja oleme väga rahul juba valmisehitatud hoonete müügiga ja hoone müügiga, mille ehitustöid alustasime aasta alguses. 2014 Veebruaris alustasime me 19 pinnaga hoone ehitustöödega, mille planeeritud valmimine on Veebruaris 2015, 01.08.2014 seisuga on 19 pinnast 16 pinna osas sõlmitud ostu-müügi leping. Ehituse aegne 84% eelmüügitase näitab, et Pro Kapitali poolt Vilniuses arendatava toote osas on olemas tugev nõudlus. Valisime ehitustööde teostamiseks usaldusväärse partneri Merko Statyba UAB ja oleme veendunud uue projekti edus“.

Uue hoone valmimise järgselt on Saltiniu Namai elamukompleksi esimene arendusfaas lõpuni viidud. Saltiniu Namai elamukompleksi esimene faas hõlmab kokku 200 korterit, 27 äripinda ja 11 eramaja. Elamupiirkonna teises etapis on Saltiniu Namai elamukompleksis veel täiendavalt kasutamata arendusmahtu.

Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Lisainfo

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinna lähistel. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea korterelamuid, mida ehitatakse etappide kaupa. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinna läheduses ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laienemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine. Hetkel on rajatud neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet ja 11 eramaja. Pro Kapital on juba rajanud 143 korterit, 11 eramaja ja 21 äripinda müüdava pinnaga kokku 15 278 m2. Käesoleval ajal käib 1 160 m2 müüdava pinnaga 16 korteri ja 3 äripinna ehitus. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid.

Pro Kapital Bonum UAB on äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on PK Invest UAB. PK Invest UAB on 100% Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB tütarettevõte. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. Pro Kapital Bonum UAB on Saltiniu Namai elamukvartalisse rajatava 44 pinnaga hoone arendaja.

UAB Merko Statyba on ehitusettevõte, mis keskendub üldehitusele ning elamuarendusele ja –ehitusele Leedus. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni, mis hõlmab lisaks Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2013. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 860 inimesele ning ettevõtte 2013. aasta müügitulu oli 262,7 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Arco Vara aktsiakapitali suurendamisest

04.08.2014 Tõnu Toompark

Arco Vara AS (väärtpaberi lühinimi ARC1T, ISIN kood EE3100034653) fikseerib uute aktsiate märkimise eesõigust omavate aktsionäride nimekirja 07. augustil 2014 kell 23:59. Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 4. augustil 2014. a viimast päeva Arco Vara AS aktsiatega, mis annavad uute aktsiate märkimise eesõiguse (cum-rights). Homme, 05. augustil 2014. a ostetud aktsiad ei anna enam õigust uusi aktsiad märkida (ex-rights).

Märkimisperiood algab 08. augustil 2014. a kell 09:00 (EET) ja lõppeb 29. augustil 2014. a kell 17:00 (EET). Olemasolevatel aktsionäridel on uute aktsiate märkimise eesõigus. Juhul, kui aktsionäri omandis olevate aktsiate arv ei anna õigust märkida täisarvu aktsiaid, ümardatakse aktsiate arv allapoole.

Arco Vara AS aktsiakapitali suurendatakse 2 450 000 euro võrra, emiteerides 3 500 000 uut aktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot. Aktsiate väljalaskehind on 1 euro, st aktsia ülekurss on 0,30 eurot. Ettevõtte aktsiakapitali uus suurus on seejärel 5 769 194,90 eurot.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kolde puiestee lugu

04.08.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv umbes kahe kilomeetri pikkune Kolde puiestee algab umbtänava, ristub Õle, Ristiku, Roo, Aru, Preesi, Aarde, Sõle ja Ehte tänavaga ning lõpeb Pelguranna tänavas Stroomi ranna juures.

1921. aastal linnakaardile tekkinud puiestee kandis algselt Pelgulinna puiestee, 1926. aasta 29. septembrist aga Kolde puiestee nime. Puiestee Sõle tänavast Stroomi ranna suunas kulgev osa oli veel pärast Teist maailmasõda tühermaa ning kohaliku rahva aiamaade päralt. Tõnu Vennikas on meenutanud: Kolde puiesteest metsani olid toona tee ääres paarisaja meetri laiuselt linnarahva põllumaad ning mõned põlluputkad.

Igale perele umbes 200 m2. Seejärel oli suur kraav ja ilus mets kuni rannateeni, mis oli asfalt juba enne sõda. Paremat kätt laiusid aga lagedad karjamaad ja seal polnud isegi põõsaid. Kitsa siiluna Aru tänava ääres olnud staadioni keskelt, läks kraav kuni raudteeni Stromka poole ja mõlemale poole kraavi jäid ka põllupeenrad kuid putkasid seal enam polnud. Staadionil Kopli poolses otsas asus üks roheline laut, kus hoiti kahte lehma. Söödi tänav 4 maja hoovis oli ka laut Oki tädi lehmaga, kus ümberkaudsed omale värsket piima said.

Kolde puiestee algusest leiab arhitektuurimälestistena kaise all olevad Oma Kolde ridaelamud. 1922. aasta novembris anti Tallinna linnavolikogu otsusega Pelgulinna taga asunud vabad maad ehitusühingule Oma Kolle. Uue elurajooni ehitamisele oli tõukeks tollane odav riiklik neljaprotsendiline ehituslaen.

Kokku sai Oma Kolle linnalt 3000 ruutsülda maad ainult kolmesendise obrokimaksuga ruutsüllalt, kuid see-eest pidi ta välja ehitama tänavad, kanalisatsiooni ning valgustuse. Leping nägi ette, et kolme aasta jooksul tuleb ehitada kaheksa sektsiooniga ridaelamu, milleks sai ühisus riiklikust ehituslaenust 4,1 miljonit marka laenu.

Asumi planeeringu koostasid oma aja tuntud arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann. Eeskuju võeti tollase Inglise ja Saksa (eriti Dresden-Hellerau) töölisaedlinnade planeeringutest. 1924. aasta jõuludeks oli viis maja valmis ja mitme maja vundamenditööd pooleli. 1925. aastal valmisid kaks maja raudteepoolses osas, 1926. aastal Kolde 28–34 ning teisel pool tänavat asuv maja. Majade betoonseinad valasid ehitajad kohapeal.

Samas valminud katusekivide pressimiseks telliti Saksamaalt masin. Sellega sai valmistada üle 200 katusekivi päevas. Vaheseinakivid valmistati kivisöešlaki, liiva ja betooni segust.

Ka edasi leiab Kolde puiestee äärest kauneid enne Teis maailmasõda ehitatud elamuid.

Sõle tänava ristis ja sealt edasi Stroomi ranna suunas on tänava Kopli poolsel küljel nõukogudeaegne, teisel pool tänavat aga selle sajandi algusest pärit hoonestus.

Kolde puiestee paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

3,5,7,9 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
11, 13, 15, 17 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
19, 21, 23, 25 – 1926. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
Edasi tuleb Kolde lasteaia kinnistu. Vana hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
27 – 1930. aastate alguses.
29 – 1930. aastate alguses.
31 – 1930. aastate alguses.
33 – 1930. aastate alguses.
41 – 1930. aastate alguses.
43 – 1930. aastate alguses.
47 – 1934. aastal.
49 – 1934. aastal.
51 – 1935. aastal.
53 – 1934. aastal.
55 – 1938. aastal.
57 – 1930. aastate lõpus.
59 – 1930. aastate lõpus.
61- 1939. aastal.
65 – 2009. aastal ehitatud politseimaja.
67 – 2006. aastal.
69 – tennisekeskus.
73b – 1972. aastal rajatud puurkaev ja pumpla.
75 – Veskimetsa-Kopli õhuliin.
Edasi tuleb Stroomi mets ja rand.

Politseimaja

Kolde puiestee paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

4,6,8,10 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
12, 14, 16, 18 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
20, 22, 24, 26 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
28, 30, 32, 34 – 1926. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
40 – 1949. aastal. Eelmine sel kinnistul asunud maja hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
42 – 1930. aastatel.
44 – 1952. aastal.
46 – 1928. aastal.
48 – 1929. aastal.
50 – 1929. aastal.
52 – 1927. aastal.
54 – 1930. aastal.
56 – 1938. aastal.
58 – 1951. aastal.
60 – 1950. aastate alguses.
62 – 1954. aastal.
64 – 1954. aastal.
66 – 1957. aastal.
68 – 1957. aastal.
76 – 1966. aastal.
78 – 1966. aastal.
80 – 1966. aastal.
82 – 1966. aastal.
84 – 1972. aastal.
88 – 1972. aastal.
94 – 1970. aastate alguses.
96 – 1972. aastal.
98 – 1976. aastal.
100 – 1978. aastal.
102 – 1970. aastate lõpus.
104 – 1970. aastate lõpus.

Kolde 28

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uuendatud igaüheõigus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks

02.08.2014 Tõnu Toompark

Tänasest hakkab kehtima uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal.

Uus seadus ei too küll suuri põhimõttelisi muutusi, ent selgitab mõnd enim tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutust, ühtlustab igaüheõiguse reegleid, täidab varasemaid lünki ja silub vastuolusid.

Kõige üldisem juhis looduses liikujale on see, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud, et ta võõraid oma maale ei soovi, võib rahuliku südamega looduses viibimisest rõõmu tunda, seal hulgas ka öisel ajal. Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Lubatud on ka tähistamata eramaal ööbida ja telkida, kuid kui soovitakse laagrisse jääda kauemaks, kui 24 tundi, siis tuleb maaomanikult luba küsida.

Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid seesuguseid loodussaadusi. Küll aga ei tohi kasvavatelt puudelt murda oksi või koorida puukoort.

Looduses liikuja põhilised õigused ja kohustused on kogutud uude keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus.

Ülevaatlikku artiklit igaüheõiguse muutuste kohta saab lugeda viimasest Eesti Looduse numbrist ning seadust saab lugeda Riigi Teatajast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Martin Vahter: avalik hoone peab olema rohkem kui hall kuubik

01.08.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on Eesti avalikud hooned tublid, aga kohutavalt igavad ning riik peab näitama erasektorile eeskuju, et Eesti pole pelgalt kontorikarpide maa.

Martin Vahteri sõnul on arhitektuur kõige selgem visiitkaart ning riik peaks avalikke arhitektuurikonkursse korraldades olema inspireerivam, loomingulisem ja igas mõttes erasektorist ees. “Kui erakapital investeerib pea ainult ratsionaalsusesse, et üüri ja kulu suhe oleks paigas, siis riik peaks vastukaaluna loominguliselt esinema. Arusaadavalt ei mahu ühte võrrandisse odav ehitushind, energiasääst, madal üür ja hea disain ning seda peaks tellides ka arvestama,” ütles Vahter.

“Riik on oma arhitektuuri nägu – näitame välismaalastele, et meie riik on cool ja pakume neile rohkem vau efekti. Kindlasti tuleb kriitikat, aga asjad mis püsivad on oma hinda väärt ja mainevõit näiteks Norman Fosteri või Rem Koolhaasi tasemega arhitekti palkamisel tasub päeva lõpus ka rahaliselt ära. Nad ei ehita tube, vaid vaatamisväärsusi ja maamärke nagu Millenniumi sild Londonis ja Bundestagi hoone kuppel Berliinis,” ütles Vahter.

“Üldplaanis liigume õiges suunas, näiteks meie enda inimeste disainitud Tallinna Ülikooli Narva Kolledž, ning kohtu- ja kontserdimajad Jõhvis on ilusad ja lihtsad. Eraarhitektuurist on kevadel valminud Noa restoran viimaste aastate tipp, aga isegi veidi hullu disaini oleks palju rohkem vaja,” ütles Vahter.

“Praegu käib Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkurss ja varsti on oodata ka Tallinna uue raekoja hanget. Näitame, et Eestil on rohkem hinge kui neli seina ja uks.”

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Euroheinateo piiramine pidurdab põllumaade hinnakasvu

01.08.2014 Tõnu Toompark

Põllumaade hinnakasv võib varasema tempoga võrreldes aeglustuda, analüüsib Arco Vara põllu- ja metsamaade maakler Margus Põld riigi nn euroheinateo lõpetamise plaani mõjusid.

Sellel aasta esimeses pooles on põllumaade tehingute arv esimest korda viimase nelja aasta jooksul languses. „Hinnakasvu aeglustumist on tunda juba sel suvel,” täpsustas Põld. „Hinnad pole viimasel ajal enam nii hullult tõusnud kui eelnevad kolm-neli aastat.” Juunis toimus maa-ameti andmetel haritava maaga 101 tehingut. Keskmine hektarihind oli 1960 eurot, mediaanhind 2015 eurot ja maksimumhind 2881 eurot.

Alates 2014. aasta algusest on omanikku vahetanud 880 haritavat maad. 2013. aasta samal perioodil toimus haritava maaga 913 tehingut, kuid hektari keskmine hind oli tänavusest ligikaudu 300 eurot madalam. Statistikast on näha, et keskmine hind kasvas viimasel ajal 200-300 eurot aastas, jõudsalt suurenes ka tehingute arv. Maksimaalne hektarihind püsis jonnakalt samal tasemel, 3000 euro lähedal.

Pindalatoetust makstakse mitte üksnes maa omanikele, vaid seda saavad taotleda ka rentnikud. Toetustest ja rendihindadest teadlike maaomanike puhul ulatub rendihind 80%-ni makstast toetusest, kuid hea mullaviljakusega ning suurema nõudlusega piirkondades võivad rendihinnad ületada pindalatoetust ka kaks korda.

Margus Põld avaldas arvamust, et maa rendihinnad pindalatoetuste vähenemisest või kaotamisest ei muutu. Samuti püsib ilmselt investorite huvi põllumaid kokku osta. Erinevaid maade kokkuostjaid on praegu väga palju ja need investorid, kel ei õnnestu maid kohe välja rentida, lasevad need niita ning võtavad n-ö praegu välja üksnes pindalatoetuse.

Põllumajandusministeerium teatas juuli algul, et kavandab aastatel 2015-2020 piirata pindalatoetuste maksmist rohu hekseldajaile. Praegu saab vaid korra aastas toimuva hooldusniidu eest pindalatoetust kümnendik toetusõiguslikust maast.

Viimase 10 aasta jooksul on rohu hekseldamise eest võetava toetuse maht enam kui kahekordistunud. Kui 2004 oli rohu hekseldajate kasutuses 27000 ha maad, siis tänavu on sellist maad tervelt 60000 ha. Pindalatoetuse õigusliku maa osas tervikuna sellist kasvu näha pole. 2004. aastal omas toetuse õigust 818000 ha ja nüüd 924000 ha.

Põllumajandusminister Ivari Padar on öelnud, et pindalatoetused on muutunud hulga maaomanike jaoks lausa omaette äriks, mis takistab põllumajandusmaa sihipärast kasutamist.

Pindalatoetused on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast, mille eesmärk on tagada toidutootmise jätkusuutlikkust ja pehmendada seejuures maaomanike ning tootjate jaoks turunõudluse mõjusid. Eestis maksti rohu hekseldamise eest pindalatoetusi hoidmaks ära sööti jäänud põllumaa võsasse kasvamist.

Põllumajandusministeeriumi hinnangul on praegu tootmismaa järele piisavalt nõudlust, mis tähendab ühtlasi, et vajadus maad võsastumise eest kaitsta on ära langenud. Seega pole vaja maksta toetust ka rohu hekseldamise eest.

Aastatel 2014-2020 makstakse põllumajanduslikke otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro ulatuses.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub 16/09/2014

01.08.2014 Tõnu Toompark

16/09/2014 toimub Kinnisvarakoolis Üürikoolitus. Üürikoolitus käsitleb elamispindade üürileandmisega seonduvaid praktilisi küsimusi.

Kinnisvarakoolitusel vaatame lähemalt üürileandmise majanduslikku aspekti. Sellest kõneleb Kinnisvarakooli Üürikoolitusel kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Üüriäri õiguslikku regulatsiooni käsitleb Evi Hindpere, kes on Raid & Ko jurist ja koolitaja.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 16/09/2014 kell 13:00-18:00 (6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Arco Vara ASi uute aktsiate pakkumise teade

01.08.2014 Tõnu Toompark

Vastavalt 04.07.2014 erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsusele pakub Arco Vara AS, registrikood 10261718, aadress Jõe 2b, Tallinn 10151, (edaspidi: „Ettevõte“) märkimiseks kuni 3,5 miljonit uut Ettevõtte aktsiat nimiväärtusega 0,7 EUR aktsia kohta (edaspidi: „Uued aktsiad“).

Uute aktsiate puhul on tegemist lihtaktsiatega. Uute aktsiate pakkumise aluseks on ingliskeelne aktsiate avaliku pakkumise ja noteerimisprospekt ja selle eestikeelne kokkuvõte, mis on elektrooniliselt kättesaadavad Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee), Ettevõtte veebilehel (www.arcorealestate.com) ning samuti NASDAQ OMX Tallinn AS-i kodulehel (www.nasdaqomxbaltic.com).

Prospekt ja selle eestikeelne kokkuvõte on paberkandjal tasuta kättesaadavad Ettevõtte kontoris Tallinnas aadressil Jõe 2b alates 01.08.2014 kell 9:00 (Eesti kohaliku aja järgi) kuni pakkumisperioodi lõpuni, s.o 29.08.2014 kell 17:00 (Eesti kohaliku aja järgi). Investor võib paluda prospekti ja kokkuvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, helistades numbrile +372 6144 630.

Uusi aktsiaid saab märkida vastavalt käesolevatele juhistele ja kõigile alljärgnevalt sätestatud tingimustele:

Ettevõte pakub Uusi aktsiaid Ettevõtte olemasolevatele aktsionäridele, kutselistele investoritele ja Arco Vara grupi (s.o Ettevõte ja Ettevõttega samasse kontserni kuuluvad äriühingud) töötajatele kooskõlas aktsiate avaliku pakkumise ja noteerimisprospektiga;
Ettevõtte olemasolevatele aktsionäridele on tagatud võimalus omandada Uusi aktsiaid koguses, mis vastab nendele kuuluvate Ettevõtte aktsiate kogusele seisuga 07.08.2014 kell 23:59 (Eesti kohaliku aja järgi);
Iga Uue aktsia eest makstav märkimishind on 1 euro (edaspidi: „Märkimishind“), millest 0.7 eurot on nominaalväärtus ja 0,3 eurot on ülekurss;
Märkimisperiood, mille jooksul on võimalik Uusi aktsiaid märkida, algab 08.08.2014 kell 9.00(Eesti kohaliku aja järgi) ja lõppeb 29.08.2014 kell 17:00 (Eesti kohaliku aja järgi) (edaspidi: „Märkimisperiood“);
Uute aktsiate märkimiseks esitab investor oma Eesti väärtpaberite keskregistris (edaspidi: „EVK“) avatud väärtpaberikonto haldurile märkimiskorralduse (edaspidi: „Märkimiskorraldus“);
Märkimiskorraldus esitatakse EVK-le Märkimisperioodi jooksul ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
- Väärtpaberikonto omanik: investori nimi;
- Väärtpaberikonto: investori väärtpaberikonto number;
- Kontohaldur: investori kontohalduri nimi;
- Väärtpaber: Arco Vara aktsia täiendav 5;
- ISIN kood: EE3800046759;
- Väärtpaberite arv: nende Uute aktsiate arv, mida investor soovib märkida;
- Hind (aktsia kohta): 1.00 euro;
- Tehingusumma: nende Uute aktsiate arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna Märkimishinnaga;
- Tehingu vastaspool: Arco Vara AS;
- Tehingu vastaspoole väärpaberikonto: 99101908627;
- Tehingu vastaspoole kontohaldur: LHV Pank AS;
- Tehingu väärtuspäev: 04.09.2014
- Tehingu liik: „ost“;
- Arveldusmeetod: „väärtpaberiülekanne makse vastu“.
Ettevõtte olemasolevad aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt reguleeritud turul. Uute aktsiate noteerimiseks esitab Ettevõte taotluse NASDAQ OMX Tallinn AS-ile. Vastava noteerimisotsuse saamise korral loodetakse alustada Uute aktsiatega NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt reguleeritud turul kauplemist 17.09.2014 või sellele lähedasel kuupäeval.

OLULISED KUUPÄEVAD:

08.08.2014 märkimisperiood algab
29.08.2014 märkimisperiood lõpeb
Eeldatavalt 01.09.2014 Ettevõte otsustab Uute aktsiate jaotamise
Eeldatavalt 04.09.2014 uued aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele
Eeldatavalt 17.09.2014 või sellele lähedasel kuupäeval võetakse Uued aktsiad NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt reguleeritud turul kauplemisele

KV.EE: Harjumaa maade pakkumine väheneb, hinnad kerkivad

31.07.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakutu juuni kuus Harjumaal müügiks 2972 maatükki. Maade müügipakkumiste arv on aastaga 14% jagu kokku kuivanud. Vähenev pakkumine ajab aga hindu ülespoole. Harjumaa maapakkumiste keskmine hind suurenes juuni kuuks aastaga 11%.

Maatükkide müügipakkumiste arvu vähenemine on suhteliselt kõikne. Vaid Paldiski linnas on portaali KV.EE andmetel pakkumiste arv võrreldes aastataguse ajaga kõrgemal tasemel.

Sama üldine on ka maade müügipakkumiste keskmine hinna kerkimine, mis Harjumaa 15 vallast langes portaali KV.EE andmetel ainult neljas.

Harjumaa kui Eesti suurima ja kõige aktiivsema kinnisvaraturu piirkonna maade sektori arenguid tiivustab korterituru kiire hinnatõus. Just eelkõige Tallinna korterite tempokalt kasvanud hinnad on andnud inimestele võimaluse maatükkide soetamiseks, et sinna uus kodu rajada.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	06/2013	06/2014	Muutus, %	06/2013	06/2014	Muutus, %
Harjumaa	3 465	2 972	-14%	963	1 068	11%
Anija vald			NA	379		NA
Harku vald	360	336	-7%	912	975	7%
Jõelähtme vald	80	67	-16%	1 059	1 200	13%
Keila linn	58	30	-48%	918	963	5%
Keila vald	180	135	-25%	778	770	-1%
Kernu vald	153	143	-7%	420	441	5%
Kiili vald	51	26	-49%	800	828	4%
Kose vald			NA	1 233		NA
Maardu linn	194	174	-10%	828	976	18%
Paldiski	22	24	9%	309	402	30%
Raasiku vald	26	15	-42%	864	519	-40%
Rae vald	228	133	-42%	1 166	1 259	8%
Saku vald	185	123	-34%	747	697	-7%
Saue linn	66	38	-42%	874	1 024	17%
Saue vald	60	54	-10%	1 008	1 003	0%
Tallinn	1 394	1 290	-7%	1 038	1 196	15%
Vasalemma vald	13		NA	611		NA
Viimsi	395	370	-6%	1 165	1 253	8%

Eesti	6 094	5 402	-11%	805	876	9%
Harjumaa	3 465	2 972	-14%	963	1 068	11%
Narva	51	75	47%	295	424	44%
Pärnu	387	318	-18%	812	886	9%
Tartu	324	373	15%	819	832	2%

Teade otsusest teha ülevõtmispakkumine kõikide Järvevana aktsiate omandamiseks

31.07.2014 Tõnu Toompark

AS Riverito teeb kooskõlas ülevõtmispakkumisreeglite ning muude Eesti Vabariigi õigusaktidega pakkumise kõikide AS Järvevana aktsiate omandamiseks, mis ei ole juba Ülevõtja omandis, hinnaga 0.84 eurot aktsia kohta järgnevatel tingimustel („Pakkumine“):

Ülevõtja, kooskõlastatult tegutsevad isikud, sihtemitent

Ülevõtjaks on AS Riverito, Eesti seaduste kohaselt asutatud äriühing registrikoodiga 10068039 (“Ülevõtja”).

Sihtemitent on AS Järvevana, Eesti seaduste kohaselt asutatud äriühing registrikoodiga 10068022 ja registreeritud aadressiga Järvevana tee 9G, 11314 Tallinn (”Järvevana ”).

Ülevõtjale kuuluvad Järvevana aktsiad

Ülevõtjale kuulub 12 742 686 Järvevana aktsiat, mis moodustab 71,99% Järvevana aktsiatest ning vastavate aktsiatega esindatud häälte koguarvust.

Pakkumise esemeks olevate aktsiate kirjeldus

Järvevana on kokku emiteerinud 17 700 000 nimelist nimiväärtuseta aktsiat. Kõik Järvevana aktsiad on vabalt võõrandatavad. Iga aktsia annab aktsionärile ühe hääle Järvevana aktsionäride üldkoosolekul. Kõik Järvevana aktsiad on kauplemisele võetud NASDAQ OMX Tallinna börsi lisanimekirjas.

Pakkumise esemeks on kõik Järvevana aktsiad, mis ei kuulu Ülevõtjale, s.o 4 957 314 aktsiat, mis moodustavad 28,01% kõigist Järvevana aktsiatest.

Ostuhind

0.84 eurot aktsia eest (“Ostuhind”).

Pakkumise tähtaeg

Pakkumise aktseptimise tähtaeg algab eeldatavalt 18. augustil 2014 ja lõpeb 15. septembril 2014.

Pakkumise lõpuleviimise tingimus

Ülevõtja kohustus osta ning iga aktseptiva aktsionäri kohustus müüa Järvevana aktsiaid Pakkumise käigus tekivad ainult juhul, kui Ülevõtja saab Pakkumise käigus aktsepti (nõustumuse) sellise hulga Järvevana aktsiate osas, mis koos juba Ülevõtjale kuuluvate Järvevana aktsiatega moodustavad vähemalt üheksakümmend protsenti (90%) kõigist Järvevana aktsiatest ning vastavate aktsiatega esindatud häältest.

Ostuhinna tasumine ja aktsiate üleandmine

Pakkumise lõpuleviimisel toimub ostuhinna tasumine ja aktsiate ülekandmine eeldatavalt 19. septembril 2014 („Väärtuspäev”) väärtpaberiülekandena makse vastu. Väärtuspäeval tasub Ülevõtja igale Pakkumise aktseptinud aktsionärile Ostuhinna vastavalt viimase poolt müüdavate aktsiate arvule vastavate aktsiate üleandmise vastu.

Pakkumise aktseptimise kord ja Pakkumise prospekti levitamise kohad

Iga aktsionär, kes soovib Pakkumise vastu võtta ja aktsiaid müüa, peab pöörduma oma väärtpaberikonto halduri poole, kes haldab EVK väärtpaberikontot, millel hoitakse vastavale aktsionärile kuuluvaid Järvevana aktsiaid, ning esitama väärtpaberikonto haldurile tehingukorralduse aktsiate müügiks kooskõlas Pakkumise prospektis määratletud tingimustega.

Vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele esitas Ülevõtja Pakkumise teate ja prospekti 31. juulil 2014 Finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks. Vastavalt väärtpaberituru seadusele otsustab Finantsinspektsioon Pakkumise teate ja prospekti kooskõlastamise 15 kalendripäeva jooksul Ülevõtjalt vastava avalduse saamisest arvates. Pakkumise teade ja prospekt avalikustatakse pärast Finantsinspektsiooni poolset kooskõlastamist.

Ülal määratletud Pakkumise tingimused võivad muutuda või täpsustuda, kui Finantsinspektsioon seda nõuab. Pakkumist ei tehta, kui Finantsinspektsioon Pakkumise teadet ja prospekti ei kooskõlasta.

Kui pole öeldud teisiti, on kõik käesolevas teates sisalduvad andmed esitatud seisuga 31. juuli 2014, s.o prospekti ning Pakkumise teate Finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks esitamise päeva seisuga.

Nordecon AS juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete volituste pikendamine

31.07.2014 Tõnu Toompark

Seoses juhatuse esimehe Jaano Vink’i volituste lõppemisega 31.07.2014 otsustas Nordecon AS nõukogu pikendada Jaano Vink’i volitusi kuni 31.07.2017.

Seoses vajadusega ühtlustada juhatuse liikmete teenistusperioodi otsustas Nordecon AS nõukogu samas pikendada ka Avo Ambur’i ja Erkki Suurorg’i volitusi kuni 31.07.2017.

Juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tööülesanded ei muutu.

Merko: AS Gustaf vähemusosaluse omandamine

31.07.2014 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus jätkab 2014. aasta alguses kontserni ettevõtete struktuuri efektiivsema juhtimise ning administratiivkulude kokkuhoiu eesmärgil välja käidud tegevuskava läbiviimist. Tegevuskava raames vaadatakse üle ja korrastatakse mitteoluliste tütarettevõtete osalused ning otsustatakse ettevõtete võimalikud ümberkujundamised, omandamised või võõrandamised. Tegevuskava ei puuduta kontserni olulisi tütarettevõtteid ega oma olulist mõju kontserni finantstulemustele.

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv tütarettevõte AS Merko Ehitus Eesti sõlmis 31. juulil 2014 lepingud kokku 7,5%lise osaluse omandamiseks tütarfirmas AS Gustaf tänastelt kaasaktsionäridelt ja juhatuse liikmetelt Raigo Jaanustelt ja Ago Randorgilt. Peale vähemusosaluse omandamist saab ASist Gustaf ASi Merko Ehitus Eesti 100%line tütarettevõte.

AS Gustaf aktsiakapital on 191 735 eurot, millest AS Merko Ehitus Eesti osalus nimiväärtusega 177 355 eurot moodustas 92,5%, Raigo Jaanuste osalus nimiväärtusega 9 587 eurot moodustas 5% ning Ago Randorgi osalus nimiväärtusega 4 793 eurot moodustas 2,5%. Osalused omandati eesmärgiga korrastada kontserni ettevõtete struktuuri. Ehitusettevõtte AS Gustaf põhilisteks tegevusvaldkonnaks on ehituse peatöövõtu teenuse osutamine peamiselt Lääne- ja Lõuna-Eesti piirkonnas. Pärast 100%lise osaluse omandamist muudetakse AS Gustaf põhitegevus ümber kinnisvara arendamiseks.

1. augustil 2014 tasub AS Merko Ehitus Eesti aktsiate müügihinnast 95% summas 89 058 eurot. Osaluste lõplikud müügihinnad ja täiendavalt tasumisele kuuluv summa arvutatakse AS Gustaf 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kohaselt määratud omakapitali alusel. Täiendavat müügihinna korrigeerimise mõju ei hinda AS Merko Ehitus kontsern oluliseks.

Tehing ei ole käsitletav olulise osaluse omandamisena NASDAQ OMX Tallinna Börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses, kuid on käsitletav tehinguna soetud isikuna Raigo Jaanuste ja Ago Randorgi, kui AS Gustaf juhatuse liikmete ja aktsionäride näol. Osaluse omandamisel puudub mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile, varadele ja kohustustele. AS Merko Ehitus kinnitab, et AS Merko Ehitus Eesti ega AS Merko Ehitus juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Juunis tööstustoodangu kasv jätkus

31.07.2014 Tõnu Toompark

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta juunis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Jaanuarist alates püsis töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes stabiilses 1–6%-lises kasvus. Juunis toodeti töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui 2013. aasta samal kuul. Toodang ületas eelmise aasta juuni taseme pooltes tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist toiduainete, puidu ja metalltoodete tootmise kasv. Toodang vähenes elektroonika- ja keemiatoodete ning ehitusmaterjali tootmises.

Välisturule müüdi juunis 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta juuniga vähenes toodangu müük ekspordiks korrigeerimata andmetel 2%, müük kodumaisele turule suurenes 5%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta juunis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui mais.
2013. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 12% ja soojust 7% rohkem.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2005 – juuni 2014 (2010 = 100)

a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuni 2014 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc
KOKKU	-1,2	1,0	1,0
Energeetika	5,1	8,0	8,0
Mäetööstus	-11,7	-20,2	-20,2
Töötlev tööstus	-1,1	2,1	2,1
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	0,2	-5,0	-5,0
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	1,0	9,3	9,3
toiduainete tootmine	4,0	11,3	11,3
metalltoodete tootmine	6,3	3,7	3,7
elektriseadmete tootmine	2,7	2,0	2,0
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-17,1	-21,8	-21,8
mööblitootmine	5,4	-0,8	-0,8
mootorsõidukite tootmine	-3,9	5,7	5,7
ehitusmaterjali tootmine	-5,6	-3,6	-3,6
masinate ja seadmete tootmine	4,6	23,1	23,1
kütteõlide tootmine	-11,2	20,8	20,8

b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Arco Vara nõuanne: Kuidas müüa ühist kinnisvara peale lahkuminekut

31.07.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvaratehinguid on kõige lihtsam teha vallalisena, räägib Arco Vara Eesti büroode juht Maia Daljajev. Ta rõhutab, et vallaline on vaid see kinnisvaraomanik, kes pole kunagi abielus olnud. Ja reaalses elus ette tulevate koledate tülide vältimiseks oleks vaja hilisemas võimalikus müügiraha jagamises juba enne ühise kodu rajamist kokku leppida.

Kui oled korra juba abiellunud, pole sa kinnisvara müüma hakates enam kunagi vallaline, isegi mitte peale 50 aastat abielu ning kooselu lõppemisest. Seaduse järgi oled siis kas lahutatud või lesk.

Tüüpjuhtudel küsivad notarid ja maaklerid alati kinnisvara müüja ning ostja perekonnaseisu. Seda ei tehta uudishimust, vaid seadusega pandud kohustusest. Kinnisvara müümine ja ostmine sõltub otseselt sellest, millal on vara soetatud ja kuidas lood tehinguosalistega parasjagu on.

Enne abielu ostetud, pärandi või kingina saadud kinnisvara on ühe abikaasa ainuomandis, kes võib sellega toimetada, nagu heaks arvab. Samamoodi saab üks abikaasadest omatahtsi kinnisvaraga toimetada siis, kui seda võimaldab abieluvaraleping. Sel juhul kinnisvara hüpoteekidega koormamiseks ja müümiseks teise abikaasa luba vaja ei ole.

Enim vaidlust põhjustab raha

Kõigil muudel juhtudel on abielu ajal soetatud kinnisvara ühisomandis ning nii mees kui ka naine peavad selle müügiga nõus olema. Müügitehingu vormistamiseks on vaja mõlemal notarisse tulla või eelnevat kirjalikku kokkulepet. Ühist kinnisvara võimaldab müüa ka jõustunud kohtuotsus, mis näitab, kelle omandis vara on või kuidas müügist saadav raha osapoolte vahel protsentuaalselt jaguneb.

Üsna tihti antakse nõusolekuid rahumeelselt, kuid tehinguid on ka ära jäänud, kuna üks eksabikaasadest pole müügiga päri või leiab, et ta saab kinnisvaramüügist oma kasutusse liiga väikese summa. Kõige rahumeelsemad on need juhtumid, kus esmalt saab kinnisvara müügilt oma osa ühise kodu ostmist finantseerinud pank ning ülejäänud summa jagatakse mehe ja naise vahel võrdselt.

Raha jagatakse seejuures pooleks olenemata sellest, kes omafinantseeringu leidis ja kuidas laenu tagasi maksti. Ühiselt võetud laenu võidakse tagasi maksta ka võrdselt, kuid praktikas on sageli nii, et ühist pesa punudes tuleb omafinantseering näiteks naiselt või tema vanematelt, kuid lepitakse kokku, et laenu hakkab tagasi maksma mees.

Samas võib juhtuda, et üks ekskaasadest on suhtega 50/50 nõus, kuid teine tahab saada oluliselt rohkem. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendab vaidluse kohus. Seni pole võimalik kinnisvara müüa.

Abikaasa ja ekskaasa notarisse kaasa

Kõige keerulisem on olukord, kus kooselu on ammu lõppenud ja tahetakse osta juba uut kodu koos järgmise elukaaslasega, kuid abielu on veel lahutamata. Näiteks ostavad Jüri ja tema kaasa Pille omale uut korterit, kuid Jüri ja Mari ei ole veel ametlikult lahutatud. Sellisel juhul peab notarisse tehingu juurde tulema ka Jüri seaduslik naine Mari või peab Mari olema nõus sõlmima Jüriga abieluvaralepingu, sest lahutust ei saa päevapealt vormistada.

Praktikas tuleb siiani ette ka juhtumeid, kus taat on aastaid surnud ja memm elab juba pikka aega laste juures, kuid pärand on vormistamata. Kui memm tahab oma metsamaja müüa, ei saa ta seda enne pärandi vastuvõtmist teha. Lihtsaimal juhul on taadist jäänud testament, kus ta oma osa majast memmele jätab. Muudel juhtudel laieneb pärijate ring laste või kaugemate sugulaste võrra, kes peavad kas ametlikult pärandist loobuma või müügi vormistamiseks notarisse kohale tulema.

Isiklikust kogemusest ja teistelt maakleritelt ning notaritelt kuuldu põhjal ütlen, et kinnisvara kaasomandisse ostmine, kui kaasomanikud pole omavahel abielus, on sisult sama kui abiellumine. Kuna omanike kohustused ja õigused on ühised, on vaja enne tehingut panuses ning müügitulu jagunemises kokku leppida, olgu selleks siis 50/50 või 99/1.

Mõnel juhul kasutavad kinnisvara kaasomanikud armastuse lõppedes ja teede lahkuminekul ostueesõigust. Selleks võetakse laenu ja makstakse sellest teisele poolele kuuluv osa välja. Sageli on suhted aga nii sassi läinud, et mõlemad pooled soovivad jätkata oma eluga uues kohas. Sellises pingestunud olukorras on kõige õigem usaldada kinnisvara müük erapooletu inimese korraldada.

Kasuks tuleb erapooletu müüja

Kui lahkuläinud paar ise kinnisvara müüb, juhtub üsna tihti, et kodus edasi elav osapool ei taha tegelikult välja kolida ning hakkab seetõttu kas teadlikult või alateadlikult müüki pidurdama. Välja näeb see nii, et ta annab potentsiaalsetele ostjatele emotsioonidest kantud, moonutatud või hirmutavat infot. Ostja tunneb end ebamugavalt ja mitte teretulnuna, kui korteri näitaja kirub oma endist elukaaslast, ümbruskonda ja naabreid, jätab kodu enne näitamist koristamata või ei lase ostjat varem kokkulepitud ajal üldse sisse.

Ilmselt on ka neid juhtumeid, kus lahutuse järgselt läheb kinnisvara müük kas panga, muu võlausaldaja või eksabikaasa nõudel kohtutäituri kätte, kuid see on pigem äärmuslik, kui tavapärane. Erinevalt maaklerist, kes saab kinnisvara müügihinda alandada vaid kokkuleppel omanikega, lähtub kohtutüitur seaduses sätestatust ega küsi omanikult, kui müügihinda alla laseb. Kindel on ka see, et erapooletu müüja suudab kinnisvaraturu olukorda adekvaatsemalt hinnata ega näe mõtet turuhinnast oluliselt kõrgemat ostupakkumist pikki kuid ning aastaid oodata.

Kui üks kinnisvara kaasomanikest vajab väljakolimiseks teist elamispinda ja eriti siis, kui soovitakse kolida mõnda teise piirkonda, võiks sellest rääkida müügiprotsessi korraldava maakleriga. Maakler annab nõu ja aitab lahendusi leida, kuid kindlasti tasub ka ise silmad lahti hoida. Võimalik, et kõige mõttekam on end uues kohas algul üürikorterisse sisse seada ja osta omale uus kodu alles hiljem.

Elukondliku kinnisvara müüki ja uue kodu ostu saab notaris ka korraga vormistada, et väljakolija vahepeal n-ö kuuse alla minema ei peaks. Kuigi ostjatele ei ruugi see meeldida, saab vanast kodust väljakolimist näiteks kolm kuud edasi lükata, et end vahepeal uues kohas ilusti sisse seada.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse esimehe volituste pikendamine

31.07.2014 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede AS-i nõukogu otsustas 30. juulil 2014 pikendada ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Lälli volitusi kolmeks aastaks, s.o kuni 30. juulini 2017.

Tallinna Teede AS-i juhatus jätkab kaheliikmelisena: Jüri Läll (esimees) ja Jüri Helila.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehoolet. Ettevõtte toodab ka erinevaid segusid oma asfalditehases. AS Merko Ehitus Eesti omab ettevõttes 100%-list osalust.