Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kuulutati välja Hiiumaa tulevase riigigümnaasiumi projekteerimishange

25.07.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Kärdlas Uus tänav 4/1 asuva koolimaja laiendamise projekteerimise ja ehitusaegse autorijärelevalve riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 11. augustini. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2015. aasta suvel.

Projekteerimistööde eesmärgiks on olemasoleva koolimaja ühe tiiva ehitamine gümnaasiumihariduse andmiseks sobivaks õppehooneks. Projekteeritav hoone suuruseks on kavandatud ligi 850 ruutmeetrit ja see peab olema õpilasesõbralik ning vastama kõigile kaasaaja nõuetele.

Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 130, õppetöö hoones algab 2016. aasta 1. septembril.

Haridus- ja Teadusministeerium, Hiiu vald ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad.

Riigihange „Kärdlas, Uus tn 4/1 asuva koolimaja laiendamise projekteerimine ja ehitusaegne autorijärelevalve” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 154419. Pakkumiste esitamise aeg on 11. august 2014, kell 11.00.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EKÜL kutsub üles taaslooma linna- ja eluasemevaldkonna töörühma

25.07.2014 EKÜL

Paljud Euroopa Liidu tänased poliitikavaldkonnad mõjutavad eluasemeküsimusi, kuid Euroopa Liidu institutsioonide hulgas ei ole ühtegi asutust, mis keskenduks eluasemevaldkonna arengutele. Seetõttu leiavad Euroopa Elamuvaldkonna Organisatsioonide Ühenduse CECODHAS Housing Europe liikmed, et Euroopa Parlamendis oleks taas vajalik luua fraktsioonidevaheline töörühm, mis seaks prioriteediks kõiki Euroopa kodanikke mõjutava eluasemevaldkonna.

Parlamendi töörühm on kohaks, kus Euroopa Parlamendi liikmetel on võimalus saada valdkonnast täiendavat infot, vahetada parimaid praktikaid ning anda oma panus Euroopa Liidu mõjule eluasemevaldkonna küsimustes. Linna- ja eluasemevaldkonna töörühm tegutses Euroopa Parlamendis ka eelmise koosseisu ajal, kuid toona ei kuulunu töörühma ühtegi Euroopa Parlamendi saadikut Eestist.

Eesti Korteriühistute Liit kui Euroopa Elamuvaldkonna Organisatsioonide Ühenduse CECODHAS Housing Europe liige peab oluliseks, et linna- ja eluasemevaldkonna küsimustega tegelev fraktsioonidevaheline töörühm jätkaks tegevust ka uues Euroopa Parlamendis ning kutsub Eesti saadikuid üles töörühma taasloomist toetama ning töörühmaga liituma.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla sõnul on oluline, et Eesti ei jääks enam Euroopa Parlamendis eluasemevaldkonna teemade arutelul eemalseisjaks.

Merko ehitatud Elva reoveepuhasti tagab kaasaegse reoveekäitluse enam kui 6000 elanikule

24.07.2014 Tõnu Toompark

Elvas valminud uus keskkonnasõbralik reoveepuhasti loob rohkem kui 6000 Elva linna ning Käärdi aleviku elanikule võimaluse liituda kaasaegse reoveekäitlusega. Uues puhastis puhastatakse kogu piirkonna reovesi ning käideldakse reoveesete, mille tulemusel väheneb oluliselt ka keskkonnarisk ning oht, et asula reoveed satuks looduskeskkonda. Puhasti ehitustööd teostas konsortsium AS Merko Infra ja AS Merko Ehitus Eesti.

Kogu suurprojekti algus oli tegelikult see, et ainult kolmandik Elva linnast oli ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, märkis tööde tellija, aktsiaseltsi Emajõe Veevärk juhatuse liige Andres Aruhein.

“Eesmärk oli katta kogu Elva territoorium ning samal ajal rekonstrueerida ja laiendada nii joogiveepuhasti kui ka reoveepuhasti. Praegu oleme sealmaal, et enamus torustikku on välja ehitatud. Valminud on reoveepuhasti ja joogiveepuhasti valmib käesoleva aasta lõpuks,” rääkis Aruhein.

„Tööde raames ehitasime nelja raudbetoonist mahutiga uue reoveepuhasti ning teostasime muud vajalikud tööd – ehitasime eraldiseisva purgla, paigaldasime maasse kaks pumplat, puhastasime olemasolevad biotiigid kogupindalaga 8900 m², mudatahendamiseks rajasime asfalteeritud settetahendusväljaku pindalaga 2500 m² ning piirasime territooriumi piirdeaiaga. Kokku paigaldati puhastisse 1800 meetrit roostevabast terasest ja plastikust torustikke. Vana puhasti lammutasime pärast uue tööle hakkamist täielikult ning haljastasime maa-ala,“ selgitas AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Viljar Paas.

Uus reoveepuhasti on jõudlusega 1600 m³/d, 90 m³/h ja reostuskoormusega 11000 ie ning see toimib bioloogiliselt aktiivmudamenetlusel üheastmelises annuspuhastis, puhasti on automaatika poolt juhitav, automaatika- ja sidepaigaldise abil kaugjälgitav ja kaugjuhitav. Lisaks paigaldati ka mehhaaniliseks puhastuseks automaatvõre HUBER koos liivapüünise ja rasvakaabitsaga, võre jõudlus on 234 m³/h (65 l/s). Tehnoloogiliste seadmetena paigaldati 4 AERZEN-i puhurit, 2 dekanterülevoolu seadet, 2 Seepex kruvipumpa, 2 tühjenduspumpa, 2 kemikalipumpa, 6 segurit ja 600 aeraatori elementi protsessimahutitesse. Mudatöötlemiseks paigaldati mudatsentrifuug ja polümeeri ettevalmistuse seadmed. Puhasti hoonesse rajati ventilatsioonisüsteem, elektri ja automaatikapaigaldis.

KV.EE: Korteritehingute arvu langus pidurdab pakkumishindade kasvu

24.07.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks sihib 73,2 punkti taset. See on aastatagusest 17,7% kõrgemal, kuid 0,14% madalam kahe nädala tagusest näitajast. Aeg näitab, kas tegemist on hinnaindeksi tõusu ajutise aeglustumisega või tehingute arvu langusest ja korteripakkumiste arvu kasvust tingitud hinnakorrektsiooni algusega.

Senini on KV.EE indeksit tõususuunas ajanud kasvanud korteritehingute hinnad. Kui kortereid on võimalik müüa kallima hinnaga, siis on kinnisvaramüüjad hindu järjest ülespoole kruvinud. Tänaseks on tehinguhindade tõus peatunud, kuid päris languseks ei ole see veel pöördunud.

Tehinguhindade languse taga on peaasjalikult liiga kõrgele kerkinud korterite hinnad, kus need on järjest vähematele ostjatele kättesaadavad Kõrged hinnad on endaga kaasa toonud pakkumiste arvu tõusu, mis suurendab kinnisvaramüüjate vahelist konkurentsi. Portaali KV.EE andmetel on Eesti elamispindade pakkumiste arv kasvanud poole aastaga 21%.

Tundub, et pika tõusulaine järel, mis sai alguse 2009. aastast on elamispindade turg jõudnud trendide pöördepunktini. Ülimadalad intressimäärad, siiani veel kerkivad laenukäibed ja kerkivad palgad lubavad arvata, et tõus ei saa pöörduda sügavaks languseks, vaid pigem mõningaseks stagnatsiooniks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kui palju investeerida maja ostul ehitus– ja parandustöödesse?

24.07.2014 Eno Pappel

Viimastel kuudel olen osaline olnud paljude majade ja ridaelamute ostuprotsessis ehk olen aidanud teha inimestel kinnisvara ostueelset ülevaatust.

Kõige levinum küsimus peale kinnisvara ülevaatuse tegemist on ostja poolt see, et kas tasub sellise hinnaga antud maja osta? Palju tasub maja kordategemiseks raha sisse panna?

Vaatame veidi lähemalt kui palju investeerida kinnisvara ostul?

Esimese asjana tuleks kinnisvara puhul otsustada, kas osta turuväärtust ehk proovida hoida investeering tervikuna koos remonttöödega antud piirkonna keskmise turuväärtuse lähedal. Turuväärtus on ennekõike seotud kinnisvara puhul asukohaga ja kujuneb reaalsete tehingute käigus nõudluse –pakkumise järgi.

Veidi teistsugune kinnisvara ostule lähenemine kipub olema selline, et arvestatakse müüja poolt soovitava maja hinnaga, kuid keskendutakse ennekõike remonttööde kuludele ja nende hindamisele. Siinkohal on mõeldud seda, et maja ise meeldib ostjale väga ja ollakse valmis ka turuväärtusest mõnevõrra rohkem maksma.

Mõlemal juhul on mõistlik ostetavas piirkonnas analoogsete majade turuväärtust hinnata ja üheks lihtsaks võimaluseks on hinnata kinnisvara väärtust kinnisvaraportaalide abil. Kuidas? Kui ostetakse mõnda vanemat remonttöid vajavat maja siis tuleks otsida samas piirkonnas mõni samasugune, kuid kordatehtud maja. Seejärel tuleks võrrelda kordatehtud maja m2 hinda võrreldes ostetava maja m2 hinnaga. Kõige jämedamalt võetuna ongi nende m2 maksumuste vahe see mõistlik investeerimise summa, mille puhul ei investeerita ehitustöödesse üle turuhinna.

Kindluse mõttes võiks võrdluseks võtta mitme samas piirkonnas müügis oleva maja hinnad ja nii kujundada keskmine m2 hind.

Näiteks, kui maja mille suurus on 100 m2 ja mille turuväärtus remontimata majal on 1100 eurot/m2 siis remonditud majal on see näiteks 1500 eurot/m2. Ehk siis vahe oleks 400 eurot/m2 kohta ning võimalik investeering maja kordategemisse võiks olla suurusjärgus 40 000 eurot.

Eelkirjeldatud skeemi puhul on vahest kõige keerulisem hinnata ja välja valida need majad, mis remonditud kujul võrdluseks sobiksid. Ainult piltide järgi maja seisukorda ei ole mõistlik hinnata ning seetõttu tasuks käia vaatamas ka kordatehtud maju, et saada ettekujutus majadest, millega ostetavat maja võrrelda ja hinnata, kas need on võrreldavad.

Lisaks tuleks arvestada, et enamasti on kinnisvaraportaalides kinnisvarakuulutuse pakkumishinnad jätkuvalt u. 10-20% suuremad, kui tegelikud tehinguhinnad ehk eeltoodud näitesse see üle viiduna tähendaks see seda, et 40 000 euro asemel oleks korrektsem arvestada umbes 35 000 eurose ehituskuluga.

Samuti tasub juhul kui orienteeruv ehituskulu summa leitud (nagu eespool näites toodud 35 000 eurot), hinnata, kas selle summa eest saab vajalikud remonttööd teostatud. Selleks näiteks saab kasutada ehitusfirmade orienteeruvaid m2 hindasid, mida leiab internetis ehitusfirmade kodulehtedelt või paluda ehitajatelt umbkaudset hinnapakkumist konkreetsetele töödele. Mõnikord saadavad inimesed enne kinnisvara ostuotsuse tegemist kuskil kinnisvaraportaalis üleval oleva kuulutuse lingi ehitajatele ja kirjutavad ainult juurde millised tööde osas hinnapakkumist soovitakse. Selliseid hinnapakkumisi ehitajad küll väga hea meelega ei tee, sest pole ju veel selgegi, kas objekt ostetakse ja ehitaja tööd saab, kuid vast alati leidub ka mõni firma, kes suurusjärgu hinna annab ning inimesel lihtsam oma otsust kinnisvara ostul teha.

Kuigi kinnisvara ost on alati ka emotsionaalne ost, sest endale elamist otsides, peaks asukoht või kinnisvara endale meeldima, siis tegelikult on vähemalt sama oluline hinnata ka turuväärtust ja ehituskulusid. Tee kinnisvara ostul kaalutletud otsus!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Rae vallas algab uus tee-ehituse suurprojekt

24.07.2014 Tõnu Toompark

23. juulil sai digiallkirjad leping Jüri aleviku Rebase-Kasemäe–Ehituse tänavate remondi esimese etapi tööde teostamiseks. Lepingu allkirjastasid abivallavanem Priit Põldmäe ja AS Teede REV-2 juhatuse liige Ülo Mõttus.

Esimeses etapis remonditakse suur osa Kasemäe tänavast ja rajatakse Ehituse – Kasemäe tänavate ristumiskohale viie haruga ringristmik. Teehoiuspetsialist Ain Puna sõnul on ringristmiku eesmärgiks vähendada sõidukiirust Ehituse tänaval liiklevatel autodel ja seeläbi rahustada liiklust.

Jüri aleviku Rebase-Kasemäe-Ehituse tänavate remont toimub kolmes etapis ning selle lõpp on planeeritud valla arengukava järgi aastasse 2016.

Tänavu suvel remonditakse Kasemäe tänava sõiduteed ligikaudu 1,4 kilomeetri ulatuses, ehitatakse sõidutee põhjapoolsele küljele 2,5 meetrit lai kergliiklustee, rajatakse kortermajade 1- 3 vahelisele alale parkla ja remonditud tee saab kaasaegse LED tänavavalgustuse. Lisaks teeb Puna sõnul Elveso AS korda piirkonna vee-, sajuvee- ja kanalisatsiooni trassid.

Abivallavanem Priit Põldmäe ütles, et Elveso AS teostab töid tänavu 147 676 euro eest. Esimese etapi ehitustööde kogumaksumus on kokku 743 708 eurot.

Ain Puna sõnul saab tänavu alguse suur teeehitusprojekt, mille projekteerimistöödega alustati juba aastal 2012. Esimese etapi ehitaja on hankel parima pakkumise teinud AS Teede REV-2.

Teise etapi tööna ehitatakse välja koos rajatava kergliiklustee ja tänavavalgustusega Rebase tänava pikendus, et liiklus suunata edaspidi kortermajade vahelt eemale. Selleks taotleb vald munitsipaalomandisse riigilt maad ja loodetavasti saab teise etapiga alustada järgmisel aastal.

Kolmanda etapina remonditakse Ehituse tee, rajatakse kortermajade vahelisele alale parklaid ja ehitatakse kergliiklustee.

Teise ja kolmanda etapi tööd on planeeritud aastatesse 2015 ja 2016.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Alustati uue äri- ja kaubandushoone ehituse 1. etapi töödega Riia 2 krundil

24.07.2014 Tõnu Toompark

Vastavalt 25. juunil Tartu Linnavalitsuse poolt väljastatud ehitusloale algasid täna Riia 2 krundil uue äri- ja kaubandushoone tugimüüri rajamisega seotud tööd. Ehitustöid teostab Lemminkäinen Eesti AS.

Ehituse I etapi tööd on planeeritud käesoleva aasta juulist novembrini ning selle käigus valmib rajatavale keskusele lõikuvatest puurvaiadest tugimüür. Töödega kaasnev müra on üsna minimaalne ja jääb kindlasti linna keskkonnas lubatu piiresse.

Uue kaubandus- ja ärikeskuse arhitektuurilise lahenduse autoriteks on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Üle poole hoone alast võtavad enda alla äripinnad, hotell ja spaa, ülejäänud ruumidesse tulevad kaubandusettevõtted. Investeeringu kogumaksumuseks on kavandatud 70 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvaral on ees pigem pikk tõusutee

24.07.2014 Raul Reino

Korterituru hoogne tõus on seiskunud. Mis saab edasi?

Viimase kinnisvarakriisi aegu sai Eestis tuntuks Kanada majandusteadlase Jean-Paul Rodrigue humoorikas turumulli skeem. Kuulsaks sai skeem seetõttu, et Eesti kinnisvaraturg liikus graafiku kõverat pidi ning jõudis kurba lõppu välja.

Viis aastat hiljem on paslik vaadata, kuhu kinnisvaraturg on Rodrigue turumulli graafikus tänaseks välja jõudnud. Juba aasta jagu on ju saanud uue kinnisvaramulli lõhkemise hirmulugusid lugeda. Nüüdseks olemegi olukorras, kus turg on kolm kuud olnud pigem langusfaasis.

Kui vaataksime turumulli skeemi läbi pessimisti silmade, siis tema ütleks, et me oleme suure kukkumise eelses„härjalõksu“ faasis: majanduses on ebaselge aeg ja kui turg korra veel üles läheb,siis ainult selleks, et uuesti sohu tagasi vajuda.

Kui turumulli skeemi vaataks optimist, siis tema väidaks, et turu tipuni on veel pikk tee käia ning me oleme alles „karulõksu“ etapis. Majandusprotsessid on pikad ja ühe rusikareegli reegli kulub ühe kriisist teise jõudmiseni 12 aastat. Meie oleme mulli põhjast välja ronimisega tegelenud alles viis aastat.

Tuleb rõhutada, et me räägime turu jahenemisest ainult korterituru põhjal, sest ühepereelamute massilise arenduse lähedale pole turg üldse jõudnudki ja see on ühtlasi ka suur erinevus viimasest kinnisvarakrahhist. Siis toimusid võimsad detailplaneeringute koostamised ja maatükkida müügid nii Saaremaal kui Võrumaal. Praegu toimuv kinnisvaraturu kasv ja kahanemine on sündinud valdavalt Tallinna korteriturul.

Optimistide seisukoha toetuseks räägivad ka mõned muud faktid. Eesti elamufondi seisukord on jätkuvalt selline, et turg januneb uute ja tänapäevaste ehitiste järele. Teiseks on laenuintressimäärad olnud madalate baasintressimäärade tõttu laenuvõtja jaoks soodsad juba ligi kaks aastat. Kolmandaks, Eesti keskmine reaalpalk on tõusnud kolmandat aastat järjest. Neljandaks püsib tarbijate kindlustunne pikaajalisest keskmisest paremal tasemel.

Mitmekesisem pakkumine

Praegune hindade ja tehingute arvu korrigeerimine on kasulik kõigile turuosalistele, aga langenud hindade kontekstis eelkõige tarbijatele. Arendajate kasu seisneb võimaluses arendada läbimõeldumat äri.

Tarbijate väljavaated paranevad ka seetõttu, et turule tuuakse mitmekesisemat kinnisvara ja valikuvõimalus suureneb. Seni on pakkumine olnud kaldu suhteliselt standardsete kortermajade poole, kuid vaja on ka ridamajade, paarismajade ja ühepereelamute omanäolisi arendusi.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Laenude ja liisingute maht kasvas aastaga 2,8 protsenti

23.07.2014 Tõnu Toompark

Sarnaselt eelnevate kuudega jätkus ka juunis ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mahu tagasihoidlik kasv. Eelmise aasta juuniga võrreldes suurenes portfell 2,8% ning selle väärtus oli 15,1 miljardit eurot.

Ettevõtetele antud laenude ja liisingute portfelli aastakasv oli peaaegu kõigis sektorites positiivne ning jõudis juunis 4,3%ni. Kui ettevõtetele antud lühiajaliste laenude ja liisingute käive jäi varasemate kuude tasemele, siis pikaajaliste laenude ehk põhivarainvesteeringutega seotud laenude ja liisingute käive vähenes juunis 170 miljoni euroni (mais oli käive üle 230 miljoni euro). Eelmiste kuudega võrreldes võtsid põllumajandus- ja tööstussektori ettevõtted pikaajalisi laene vähem.

Majapidamistele antud uute laenude maht jäi juunis varasemate kuude tasemele. Uusi eluasemelaene võeti 66 miljoni euro eest, mis on samas suurusjärgus kui eelneval kolmel kuul. Eluasemelaenude portfell jätkas tagasihoidlikku kasvu – selle aastakasv küündis juunis 1,7%ni.

Laenude intressimäärad juunis oluliselt ei muutunud. Juunis välja antud ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 3,2% ja eluasemelaenude intressimäär 2,5%.

Pankade laenukvaliteet paraneb endiselt. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal vähenes juunis 1,7%ni (mais 1,8%).

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht oli juuni lõpus 9,3 miljardit eurot. Eelneva kuuga võrreldes vähenesid reaalsektori hoiused 33 miljoni euro võrra ning hoiuste aastakasv vähenes juunis 6,8%ni. Hoiuste mahu kahanemine tulenes ettevõtete hoiuste vähenemisest. Viimaste maht oli juunis ligi 100 miljoni euro võrra väiksem kui eelneval kuul.

Pangad teenisid teises kvartalis 113 miljonit eurot puhaskasumit. Ligi kolmandiku sellest moodustasid tütarettevõtetelt saadud dividendid. Seda arvestamata jäi kasum varasemate kvartalite tasemele. Pankade kasumlikkust on toetanud halduskulude ja laenukahjumite allahindluste vähendamine, kuid teisalt vähenes teises kvartalis pankade netointressitulu.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

Ettevõtetele kuu jooksul väljastatud pikaajaliste laenude ja liisingute maht

Kvartaalsed laenukahjumid ja pangandussektori netotulem

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ettevõtete suurenenud välislaenamine põhjustas esimeses kvartalis võlakoormuse kasvu

22.07.2014 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtete võlakohustused (laenud ja emiteeritud võlakirjad) kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,4%. Kvartali jooksul suurenes ettevõtete võlakohustuste kogumaht 444 miljoni euro võrra, mis on viimaste aastate üks suuremaid kvartalikasve.

Valdav osa kasvust tulenes välismaalt kaasatud võlavahendite mahu suurenemisest, millest omakorda olulise osa moodustas uute võlakirjade emiteerimine taristusektoris. Välismaiste võlakohustuste osakaal kõigist ettevõtete võlakohustustest kasvas pisut ning ulatus kvartali lõpus 37%ni.

Ettevõtete finantsvõimendus esimeses kvartalis ei muutunud, kuna lisaks võlakohustuste suurenemisele jätkus ka omavahendite kasv. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes arvutatud võlakoormuse aasta aega kestnud vähenemine asendus väikese tõusuga – see näitaja suurenes kvartaliga 85%lt 87%le.

Majapidamiste finantsvarad kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Majapidamiste finantsvarad kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes ligi 10%, võlakohustuste kasv kiirenes samal ajal 1,2%ni. Majapidamiste võlakoormus SKP suhtes püsis 41% juures.

Eesti majandus tervikuna oli esimeses kvartalis netolaenuvõtja. See tähendab, et välismaalt kaasati rohkem vahendeid, kui sinna paigutati. Negatiivne saldo on esimesele kvartalile küllaltki iseloomulik, kuid olulist mõju avaldas ka see, et ettevõtted kaasasid tavapärasest rohkem välismaiseid võlavahendeid.

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. II kvartalis

22.07.2014 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2014. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2014. aasta teises kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 14 274 tehingut ligikaudu 636 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati teises kvartalis kokku 13 317 kinnisvara tehingut 600 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas teise kvartali jooksul omanikku ligi 41 578 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 36 262 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Viljandi maakonnas – 4 002 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 564 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2014. aasta teises kvartalis võrreldes 2013. aasta teise kvartaliga 11,2% ning võrreldes eelmise kvartaliga 2%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 11,6%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,7% ning hoonestamata maa hinnaindeks 15,3%.

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Maia Daljajev

22.07.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Autor on teinud suure töö ja pannud ühte väiksesse raamatusse kokku tohutu hulga vajalikku materjali.

Head kinnisvaramaakler peaks selle raamatu kogu infot peast teadma. Kindlasti on Eestimaal palju maaklereid, kes seda teavadki.

Algajal maakleril on pisut raske lugeda, sest hetkekski ei saa mõtet lõdvaks lasta, kuna iga mõiste ja selle sisu peab maakler meelde jätma.

Algajale võiks olla mõne situatsiooni ja seaduse rakendamise kohta elulisi näiteid. Pärimise kohta küll paar näidet oli.

Käsiraamat sobib maaklerile atesteerimiseksamiks valmistumisel. Õpik katab eksamil käsitletavad juriidilised teemad.”

Maia Daljajev
Arco Vara juhatuse liige
Kutseline kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistika: hoonestamata maa tehingute arv kasvas aastaga 27 protsenti

22.07.2014 Tõnu Toompark

Noolena taevasuunas sööstnud korteritehinnad on kinnisvaraturgu kallutanud maade-majade turu poole. Korteri müügist on hõlbus finantseerida maatüki ostu, kuhu uus elamine ehitada. Samuti on hetkel kasutatud elamu ostmine soodsam uue elamu ehitamisest. Samuti on aktiivsem äriotstarbelise kinnisvara turg.

Nii on hoonestamata maa tehingute arv kasvanud 2014 II kvartalis 3722 tehinguni. Aastaseks juurdekasvuks teeb see muljetavaldava 27%. (Siin tuleb märkusenea välja tuua, et see tehingute arv sisaldab nii elamumaatehinguid, kui ka tehinguid muu sihtotstarbega maadega.)

Vaikselt kerkivate maahindade valguses on tehingute käive aastaga kerkinud 119 miljoni euroni. Siin on aastane juurdekasv 42%.

Hoonestatud maa tehingute puhul on juurdekasvud pisut tagasihoidlikumad. 2014 II kvartalis tehti Eestis 1961 hoonestatud maa tehingut kogukäibega 159 miljonit eurot. Aastaga kasvas tehingute arv 13% ja tehingute käive 7%.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

5 nippi enne kodu pildistamist kinnisvaratehingu jaoks

21.07.2014 Kaspar Pello

Domus Kinnisvara kutseline maakler Kaspar Pello jagab nõuandeid ja juhib tähelepanu ettevalmistustele, mis peaksid olema tehtud enne iga interjööri pildistamist:

1. Korista ruumid

Alusta sellest, et korista ruumid (maja puhul niida muru ning korrasta aed). Pese aknad ning pööra tähelepanu valgust peegeldavate pindade puhtusele. Kõrgläikeliste pindade puhul võivad kergelt jääda fotodel näha näpujäljed ja muu mustus.

2. Eemalda üleliigne

Eemalda riiulitesse, nagidesse ning kapipealsetele kogutud esemed. Riiulid ei tohiks olla tühjad, pigem täidetud sinna suuruse ja värvi järgi sobivate esemetega.

Vabasta tubade nurgad mööblist või raamatuhunnikutest – ruumid tunduvad avaramad, kui nurgad on tühjad. Visuaalselt võib sinna paigutada suuruse poolt sobivad toalilled või põrandalambid.

3. Valgustus

Kasuta pildistamisel loomulikku valgust, väldi tugevat päikesevalgust siseruumides.

Kasuta ära olemasolevad valgustid, loo hubasust ning suuna pilku töötavate põranda- ja lauavalgustitega.

4. Detailid

Elavda fotosid enda kodust sisustusdetailidega, mis sobivad kodu üldise stiiliga. Vajadusel investeeri uutesse kardinatesse, lilledesse või voodikattesse. Korda värvitoone, et muuta erinevad ruumid terviklikumaks.

5. Küsi arvamust sõbralt/tuttavalt

Ole julge küsimaks nõu häid müügifotosid kasutavalt maaklerilt, enda sõbralt või pereliikmelt, kel sisustuse peale silma.

Korteris või majas külalisena viibiv inimene märkab hoopis teisi detaile sinu kodu presenteerimisel. Neid samu endale märkamatuks jäävaid üksikasju näeb ka iga potentsiaalne klient sinu kinnisvarale.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Nordecon: Optsiooniprogrammi korraldamise leping

21.07.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS teatab, et 16. juulil 2014 teostati Nordecon AS’i, optsiooniprogrammi korraldaja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ ja viimase poolt optsiooniprogrammi läbiviimiseks asutatud tütarettevõtte, Veratrum OÜ vahel sõlmitud teenuse osutamise ja optsioonilepingu järgsed toimingud, mille tulemusena omandas Nordecon AS optsiooniprogrammi raames emiteeritud aktsiad ning hoiab neid tresooraktsiatena optsiooniprogrammi täitmiseks.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis.

Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.