Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
 

GLIMSTEDT: Talumistasude poliitika vajab selgust

GlimstedtAdvokaadibüroo GLIMSTEDT partneri ja energiaõiguse advokaadi Moonika Kukke sõnul puudub täna ühtne metoodika tehnorajatiste talumistasude arvutamiseks, mille riik oli kohustatud välja töötama juba kaks aastat tagasi.

„Kinnistuomanikel on õigus nõuda nende maal asuvate tehnorajatiste valdajatelt talumise kohustuse eest hüvitist, mille suurust ei oska määrata ei võrguettevõtjad ega maaomanikud. Nimelt tunnistas Riigikohus 2012. aastal põhiseadusvastasuse tõttu senised hüvitismäärad kehtetuks, kuid riik ei ole tänaseks välja töötanud uut ja selget hinnapoliitikat,“ selgitas Kukke.

Tema sõnul on nii võrguettevõtjad kui maaomanikud mitmel korral pöördunud riigi poole talumistasude määramise sooviga, kuid Justiitsministeerium leiab, et see toimub poolte kokkuleppel ja Riigikohus on selleks ka oma juhised andnud.

Kukke väitel on aga hüvitiste paikapanemine vajalik, sest konfliktne olukord kinnistuomanike ja võrguettevõtjate vahel võib kergesti muutuda vastasseisuks kinnistuomanike ja tarbijate vahel, kuna põhjendamatud lisakulutused võivad hakata kajastuma võrgutasudes.

Ta viitab, et praegu on Riigikohtus arutlusel kaalukas kohtuasi, kus maaomanik nõuab võrguettevõtjalt Elering tema maal asuvate elektriliinide eest talumise tasu ligi 39 000 eurot aastas.

Justiitsministeeriumi teatel on tegu ühe konkreetse tsiviilasjaga, mille lahend võib luua pretsedendi ja olla seega aluseks põhimõtetele, millest edaspidi lähtuda. Riigikohtust on otsust oodata 2015. aasta veebruaris.

Tänases olukorras soovitab Kukke asjaosalistel julgemalt oma õiguste eest seista ja miks mitte nii omanikel kui võrguettevõtjatel ühiselt välja töötada hüvitiste arvutamise metoodika. „Ka kohalikud omavalitsused peaksid teemaarenduse suhtes tähelepanelikud olema, kuna kinnistu kitsendamisel tuleb hinnata maaomanikule sundvalduse tasu määramise õigustatust ning selle suurus ja tasumise kord haldusaktis välja tuua,“ lisab Kukke.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kes on kohustatud maksma jahipidamisõiguse tasu uue jahiseaduse kohaselt?

HETAUus jahiseadus (JahiS) on nüüdseks olnud kehtiv juba aasta ja 5 kuud (jõustus 01.06.2013). Poleemika, mis seostus uue jahiseaduse vastuvõtmisega ja selles esinevate kitsaskohtadega ei taha vaibuda ka tänasel päeval. Eelkõige on uus seadus tekitanud pingeid maaomanike ja jahimeeste vahelistes suhetes ning maalinud Eesti suurulukitest pildi kui ohjeldamatutest kahjuritest. Kuid käesoleva artikli eesmärgiks ei ole lahata eelpool mainitud probleeme, vaid käsitleb hoopis uue jahiseaduse ühte uuendust ja sellega seotud praktilist probleemi. Nimelt käib siinkohal jutt jahipidamisõiguse tasust ja selle tasumise kohuslastest.

Eesti suurimas jahindus foorumis „Jääger-Online jahindus foorum” on võimalik lugeda jahimeeste elavat ja tulist vaidlust teemal: „Kas ühisjahist ajajana osavõttev mittejahimehest tavakodanik on kohustatud tasuma jahipidamisõiguse tasu või ei?” Seisukohad jagunesid selgelt kaheks: ühed, kes leidsid, et ei pea tasu maksma ja teised, kes vastupidiselt et peab tasuma. Ei läinud kaua aega mööda, kui sama sisuga küsimus esitati Advokaadibüroole HETA, et saavutada vaidluses selge ja üheselt mõistetav seisukoht.

Püstitatud küsimusele vastuse andmiseks, tuleb siinjuures lähtuda ühis- ehk ajujahi eripärast ning selles osalevate isikute staatustest ehk rollidest. Seaduse järgi on ühisjaht suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv jaht (JahiS § 31 lg 1), kuid seadus ei täpsusta asjaolu, et praktikas ja tavade kohaselt on ühisjahis osalevatel isikutel kaks eri rolli: kütid ja ajajad. Tulenevalt jahipidamisõiguse tasu mõiste sisust on tegemist füüsilise isiku tasuga selle eest, et ta saab jahti pidada (JahiS § 7 lg 1 ja keskkonnatasude seadus (KeTS) § 121 lg 1). See, mis on üldse jahipidamine ehk küttimine on sätestatud JahiS § 31 lõigetes 1 ja 2. Jahipidamiseks loetletud tegevused ja jahipidamisvahendid ei seostu kuidagi ajajaga ja tema tegevusega ühisjahis. Lühidalt võib öelda, et ajajana ühisjahis osalemine ei kategoriseeru jahi pidamise alla JahiS § 7 lg 1 mõttes ja seetõttu puudub ajajal ka kohustus tasuda jahipidamisõiguse tasu.

Põhjus, mis foorumlastes tekitas segadust ja pani osasid neist seisukohale, et ajaja ikkagi on kohustatud jahipidamisõiguse tasu maksma on asjaolu, et JahiS § 7 lg 1 räägib jahipidamisõigust tõendavatest dokumentidest ning JahiS § 35 lg 1 p 3 järgi on jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks ka (ühis)jahist osavõtjate nimekiri. Foorumlased järeldasid sellest, et ühisjahist osavõtjate nimekiri annab tavakodanikule õiguse jahti pidada.

Artikli autor on aga seisukohal, et primaarseks jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks on ikkagi jahitunnistus, mis on väljastatud konkreetsele füüsilisele isikule ja kinnitab isiku oskust jahti pidada erinevatel viisidel ja kasutada erinevaid vahendeid (JahiS § 36 lg 1). Selleks, et saada jahimeheks (kütiks) on isik läbinud vastava koolituse, sooritanud nii teooria kui ka praktilise laskeeksami. On sügavalt kaheldav, et ühisjahist osavõtjate nimekiri omab sama õiguslikku jõudu ja tähendust kui jahitunnistus.

Ühisjahist osavõtjate nimekirja eesmärgiks on see, et osavõtja annaks allkirja jahiohutuse ja jahipidamise nõuetest teadlik olemise kohta (JahiS § 31 lg 6 p 2). Siinjuures tulebki eristada kütte ja ajajaid, sest ühed (ajajad) annavad allkirja üksnes kinnituseks, et neile on selgitatud jahiohutust ja teised (kütid) annavad oma allkirjaga kinnituse nii jahiohutuse kui ka jahipidamise nõuetest teadlik olemise kohta. Küsitav on see, mida on võimalik mittejahimehest tavakodanikule enne ühisjahi algust õpetada jahipidamise kohta.

Aus vastus on, et nii lühikese ajaga ei saa tavakodanikust koolitada välja kütti, kes oskaks jahti pidada. Seetõttu tavakodanikku ei saa samastada jahikoolituse läbinud jahimehega, sest nende teadmised jahipidamisest on väga erinevad. Arusaadav on asjaolu, et enne ühisjahi algust tehakse jahivõõrale tavakodanikule selgeks üksnes esmane jahiohutus nt mitte liikuda kütiliinist läbi, kanda ohutusvesti jne. Sellest tulenevalt on jahiseadus andud jahivõõrastele tavakodanikele võimaluse käia ja osaleda ühisjahis ajajatena, omamata seejuures jahipidamiseks vajalikke dokumente ning sh ei pea nad tasuma jahipidamisõiguse tasu (JahiS § 31 lg 4).

Kokkuvõtvalt võib järeldada JahiS § 31 lg 4 ja § 7 lg 1 pinnalt, et ühisjahist ajajana osavõttev mittejahimehest tavakodanik ei ole kohustatud tasuma jahipidamisõiguse tasu. Fakt, et ajaja märgitakse ära ühisjahist osavõtjate nimekirjas ei anna talle juriidilist õigust jahti pidada, erinevalt jahitunnistusest. Jahipidamisõiguse tasu maksab ikkagi ja ainult see isik (jahimees), kes realiseerib oma jahipidamise õigust (loe: kütib ulukit).

Teet Lehiste
Jurist
Advokaadibüroo HETA

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Üür ja eluasemelaen elatise osana

Alan BiinElatisevaidlustes on tihti probleemiks see, et elatist maksma kohustatud vanem kahtlustab, et teine vanem ei kasuta elatist sihipäraselt ainult lapse huvides vaid kasutab seda ka isiklike kulude katteks. Enamlevinud näiteks on seejuures olukord kus lapsega koos elav vanem kasutab saadud elatist (vähemalt osaliselt) oma isikliku eluasemelaenu tagasimaksmiseks.

Elatist maksma kohustatud vanem väidab seejuures, et lapse eluasemekulude hulka tuleb arvata üksnes selle kasutamisega seotud kulud nn „kommunaalid“, mitte aga üüri- või eluaseme soetamiskulud, sest näiteks laenumaksete tasumisega tekib korteri või muu eluruumi omand teisele vanemale, mitte lapsele ning elatise maksmise eesmärk ei ole teist vanemat rikastada.

Riigikohus on 16.10.2013. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 öelnud, et vanemal on kohustus hoolitseda lapse eest mis hõlmab muu hulgas ka lapsele eluruumi pakkumist, kuna lapsel peab olema kodu kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seega hõlmab lapse elatis lisaks eluruumi kasutuskuludele ka tasu eluruumi eest sõltumata sellest kas eluruumi üüritakse, liisitakse või see on omandatud laenu eest.

Kohus asus seisukohale, et lapse eluasemekulude suuruse saab kindlaks määrata selle kasutuseelise väärtuse järgi. Kui laps elab koos vanemaga üüritud eluruumis, siis tuleb elatise hulka arvata lapsele langev osa üürist. Kui elatakse eluruumis, mille lapse vanem on soetanud pangalaenu abil, siis peab elatises eluruumi kulude osas välja selgitama sellise eluruumi kohaliku keskmise turuhinna.

Lapsega koos elaval vanemal ei ole õigust nõuda laenumakse osalist tasumist teise vanema poolt vaid lapse eluruumi kulude väljaselgitamiseks tuleb leida sellise eluruumi kohalik keskmine üürihind ja seeläbi välja arvutada lapse osa sellest kulust.

Kui näiteks laps elab koos ühe vanemaga korteris, mille soetamiseks on vanem võtnud eluasemelaenu, siis teine vanem ei pea tasuma mitte ¼ igakuisest laenumakest vaid sellise eluruumi kohalikust keskmisest üürihinnast ¼ suuruse osa.

Kui vanem elab koos lapsega kahekesi üürikorteris, mille üür on 200 eurot kuus, siis teine vanem on kohustatud tasuma elatise hulgas eluasemekulude eest 50 eurot. Tähelepanu peab pöörama sellele, et nimetatud kulule lisanduvad ka korteri kasutuskulud.

Biin & Biin Advokaadibüroo Alan Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Pealinna kerkivad uued büroomajad tühjaks ei jää

Domus KinnisvaraEnamus äripindade tehinguid tehakse üürisektoris ja ülekaalus on kindlasti büroopinnad. Büroopindade osas on klientide liikumine stabiliseerunud ja aktiivsemad kliendid on juba uued pinnad leidnud. Pindade üürimisel ollakse pigem optimistlikult meelestatud ja tulevikku nähakse pigem positiivsena. Kiiremini on täitunud uued hooned kesklinnast eemal.

Samas kesklinnas näiteks juba mõni aeg valmis olevas Navigatori büroomajas, Laeva tänaval on veel mõned vabad pinnad. Kentmanni 4 büroohoone on nüüd kõik pinnad välja üürinud. Uute hoonete hinnaklass on siiski küllaltki kõrge, eriti kesklinnas ja hea hoone puhul on kesklinna ümbrus paljudele mugavam valik. Hinnaklass kesklinnas on uutes hoonetes 14-16 eur/m2.

Vakantsus on endiselt vähenemas kõikides piirkondades eelkõige ettevõtete suurenemise tulemusena ja ka uute alustavate ettevõtete abil. Paljudes kvaliteetsetes hoonetes on vakantsus juba mitu aastat nulli juures nagu City Plaza, Tartu mnt 2; Tammsaare Ärikeskus Mustamäel.

Uute hoonete eeliseks on ka mõnevõrra madalamad kommunaalkulud. Üldjuhul on need vahemikus 2,2 – 4,3 eurot/m2 eest. Uutes hoonetes jääb see siis madalamasse vahemikku.

Aasta aastalt paranevad ka uute hoonete kommunaalkulud ja on mõeldud rohkem võimalustele korruste plaanilahendusi vajadusel kiiremini muuta. Silmaga nähtavatest muutustest võib uutel hoonetel näha neljakordsete klaasidega aknaid ja nutikaid sisekliima jälgimise süsteeme. Lisandumas on ka erinevaid tugiteenuseid näiteks Ülemiste City-s teenindusgalerii ja spordisaalid.

Tagantjärele vaadates oleks olukord olnud võib-olla teistsugune, kui oleks ehitatud varem ka kesklinna uusi hooneid. Nüüd on paljud üürnikud saanud maitsta ka äärelinna plusse, mis tagavad mõnevõrra kiirema töö ja kodu vahel liikumise, suured kaubakeskused, lahedamad parkimistingimused.

Konkurents äärelinn vs kesklinn pole vähenemas, tugevalt ehitab Ülemiste City – nende uus kolmiktorn mahus ca 20 000 m² on praktiliselt täitunud. Ehitusloa on saanud järgmine 9000 m² suurune büroohoone. Sellel aastal on veel valmimas äärelinnas Metalli tn 3 – Metalli Maja suurusega 3800 m², Mentori Ärimaja Mehaanika 21 suurusega 2000 m², Sõpruse pst 157 suurusega 2500 m².

Järgmisel aastal lisanduvad Pärnu mnt 102b uus ärihoone 1900 m2, Hallivanamehe 4 „Eesti Loto“ maja ca 5000 m2 Maakri 19/21 kavandatav kõrghoone on valmimas alles aastate pärast, pakkudes siis ca 20 000 m2 äripinda. Ehitust on alustatud Kadriorus uue bürookompleksi rajamiseks, mis valmib järgmise aasta alguseks. Kokku tuleb seal 6500 m2 uut pinda, mis moodustud neljast neljakordsest hoonest. Üürihinda küsitakse 13-15 eur/m2.

Hoonete ehituse algusajaks on tavaliselt paar üürilepingut sõlmitud ja valmimisajaks üle poole hoone mahust täitunud. Mõned pinnad võivad olla ka tühjad umbes aasta vältel pärast valmimist, mis on ka normaalne, arvestades, et viimase pinnad ei pruugi suuruse poolest kõigile sobida seega peab sobivat üürnikku kauem otsima. Uusi hooneid küll tuleb, aga palju büroopinda on ka oma kvaliteedilt kehvapoolne ja kui ettevõttel vähegi võimalik ollaks valmis kolima ikkagi uuele pinnale. Kontoritöötajad veedavad suure hulga ajast tööl ja kes uues majas on töötanud, see naljalt vanemasse hoonesse tagasi minna ei taha.

Kesklinna vanemad büroohooned on enamjaolt täis eelkõige asukoha tõttu ja samas pole ka hinnaklass eriti kõrge – orienteeruvalt 10€/m². On ka mõned vanemad tootmishoonetest kohandatud pinnad, kus vakantsus mõnevõrra kõrgem. Seal on küsimus olnud ruumide planeeringus, kuna on palju sügavat pinda, kuhu päevavalgus ei ulatu. Klientide võitmiseks püüavad arendajad pakkuda midagi uut võrreldes teistega. Märksõnadeks on kindlasti säästlikkus ja keskkonda säästev mõtteviis. Üldises plaanis on jätkuvalt uut büroopinda ikka vaja ja praegused uued hooned leiavad peatselt üürnikud. Kindlasti teeb see olukorra kriitilisemaks vanemate hoonete omanikele, mis on olnud alustavate ettevõtete kasvulava.

Büroohooneid kvalifitseeritakse põhiliselt kahe metoodika alusel. Ühel juhul võetakse aluseks ainult hoone kvaliteeti, teisel juhul lisaks ka asukohta. Klass määratakse tähdedega A, B, C ja võimalus korrigeerida + või – märga. Ühel juhul oleks A klassi hoonet võimalik ehitada ainult kesklinna ehk näiteks Mustamäele ehitatud kõige kõrgema kvaliteediga hoone, ehk kus on olemas kõik kaasaegsed kommunikatsioonid sisekliima tagamiseks, ei saaks olla A klassi büroohoone, vaid kuuluks juba klassi B. Kliendile on kindlasti arusaadavam, kui räägitakse hoone kvaliteediklassist ja lisatakse sinna juurde asukoht. Näiteks B klassi hoone kesklinnas. B klassi puhul ei ole hoone enam päris uus ja paljud tingimused võivad olla kohati väikeste puudustega, näiteks pole piisav õhuvahetus, mõnes ruumis võivad puududa jahutusseadmed. C klassi puhul on tegemist juba vana hoonega, kus töötingimused on kesised.

Uued hooned vastavad kõik A klassi tingimustele, alla selle pole enam mõttekas midagi projekteerida. Ka uued lao- ja tootmishoonete kontoriosad on juba ehitatud vastavuses heade töötingimustega. Ühest küljest ei moodusta kliimatagamissüsteemid kogu ehitushinnast suurt osa ja teisest küljest on võimalik ventilatsioonisüsteemides kasutada energiat säästvaid lahendusi, mis kasutusajal annavad säästu kommunaalkuludes. Üldiselt polegi uutes majades töötingimustes enam erinevusi, võisteldakse enamasti kommunaalkulude suuruses ja eelis on neil, kes kasutavad energiat säästvaid lahendusi. Samuti on võimalik säästa kasutades automatiseeriud hoone juhtimissüsteeme kütte, ventilatsiooni ja valgustuse käigushoidmiseks.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu jätkab vanade sõjaväehoonete lammutamist

tartuTartu linn alustab detsembris nõukogudeaegsete kasarmute lammutamise 3. etapiga, mille käigus lammutatakse üheksa amortiseerunud ehitist.

Endiste sõjaväelennujaama hoonete lammutamise 3. etapi riigihankel esitas soodsaima pakkumise Terasteenus OÜ kogumaksumusega 21 372 eurot. Hankel osales 14 firmat.

Raadil asuvate nõukogudeaegsete sõjaväelennujaama hoonete lammutamise kahes esimeses etapis on maha võetud 32 hoonet. Kolmandas etapis lammutatakse üheksa hoonet ning nende juurde kuuluvad varemed kinnistutel Puiestee 114, Roosi 50, Roosi 83, Roosi 91, Jänese 40. Tööd kestavad käesoleva aasta detsembrist kuni 2015. a juunikuu lõpuni.

Pärast kolmanda etapi lõppu jääb Raadi piirkonda lammutamisjärge ootama umbes viis-kuus amortiseerunud hoonet.

Endiste sõjaväehoonete lammutamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi raames. 3. etapi lammutustööde kogumaksumuseks oli arvestatud 119 328 eurot, millest KIKi toetus oleks olnud 107 396 eurot ja linna omafinantseering 10% – 11 932 eurot.

Kuna tööde maksumus kujunes hanke tulemusena taotletud summast oluliselt väiksemaks, väheneb linnale makstava toetuse suurus ja linna omaosalus (90 % tasub KIK ja 10% linn).

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

1Partner: keldripoed muutuvad või surevad välja

1PartnerKedripoed jäävad suurte jaekettide laienemisele paratamatult alla ja alkoholimüügi keeld lõpetab agoonia kiiremini, ellujäämiseks tuleb uus nišš leida, kommenteerib Tallinna kaubanduspindade turul toimuvat 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

Tanel Tarumi sõnul on üldistades Tallinna “mägede” keldripoodide hääbumise taga on kaks põhjust – esiteks moraalne ja füüsiline vananemine, sest klassikalise keldripoe kontseptsioon ja üldilme on sisuliselt kadunud maailma mälestusmärgid.

“Teiseks jääb üksiküritaja paratamatult ülitihedale ja professionaalsele toidukaupluste turu konkurentsile alla. Sõltumatu kaupluse majandamisel ei ole võimalik saavutada efektiivsust, mille saavutavad kümneid kauplusi opereerivad ketid,” ütles Tarum.

“Pühapäevane või ka laiem alkoholi müügikeeld on katalüsaator, mis sunnib keldripoed nüüd ümberorienteeruma,” lisas Tarum.

„Paljudes riikides on lähipoodide kontseptsioon väga elujõuline, sest inimene ei soovi minna piima-leiva ostmiseks suurde kaubanduskekusesse seiklema. Kui hinnaga suurele ketile vastu ei saa, siis tuleb midagi muud paremini teha – näiteks müüa teistsugust kaupa, teenindust või atmosfääri,” ütles Tarum.

Teine võimalus on liikuda toidukaupade tiheda konkurentsiga sektorist mõnesse muusse kaubanduse niššivaldkonda. Näiteks kujundada kaupluseruumid ümber koduseks kohvikuks või jagada hoopis keldripind panipaikadeks, millest kõrgematel korrustel asuvad korterid puudust tunnevad,“ tõi Tanel Tarum välja tulevikustsenaariumid.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nõutuim pereelamu on 150 ruutmeetrise üldpinnaga

Uus MaaKõige enam soovitakse ökonoomse küttesüsteemi ja mugava planeeringuga eramuid, mille elamis- ja muu kasulik pind oleks mõistlikus tasakaalus.

Keskmise suurusega pere üldpinnavajadus on 130-160, enamasti 150 ruutmeetrit (suletud netopind ehk number, mis on maja müügikuulutuse juures ja mida kuvatakse portaalides hoone üldpinnaks). Mõnedel vanematel majadel on suletud netopind isegi 300 ruutmeetrit ja enam, kuid sellest poole moodustavad tihtipeale maja-alune täiskelder, ebaratsionaalselt suured trepihallid ning suur hulk esikud ja muu ebaoluline. Ehk siis palju suurema pinnaga majas võib tegelikku, elamiseks kasutatavat pinda olla vähem kui mõnes „väiksemas” eramus.

Kui soovitakse mõnevõrra väiksemat pinda, aga mitte korterit, siis on rahaliselt mõttekam vaadata 100-130 ruutmeetrist ridaelamu- või paarismajaboksi.

Ideaalne eramu peab olema mugava planeeringuga. Peale elutoa, köögi, vannitoa ning pesuruumi võiks olla vähemalt 3 magamistuba, saun ja panipaik. Majasisene garaaž pole nii oluline, tihti on hoone külge või juurde ehitatud autovarjualune. Uuematel moodulmajadel on see võimalik ka hiljem juurde tellida. Oma tähtsuse on kaotanud kelder, sest selle rajamine on kulukas.

Väga tähtsal kohal on ökonoomne ja mugavalt kasutatav küttesüsteem. Väiksemate ja keskmise suurusega majade puhul on hinnatuimad pelletküte ja õhk-vesi soojuspumbad.

Krundi suurus sõltub piirkonnast. Tallinnas on need väiksemad, lähivaldades aga suuremad. Ideaaliks peetakse aga vahemikku 1000-2000 ruutmeetrit, sest ruumi on siis piisavalt, kuid mitte liiga palju, et hooldamisega kimpu jääda. Kuigi haljastus on oluline, võiks krundil olla ka kuigipalju lagedust, et tagada piisavalt valgust. Lagedale krundile on ka parem paigaldada maakütet (kui pinnas seda võimaldab).

Loomulikult on ka palju erandeid ja soovid võivad olla vägagi varieeruvad, kuid eramute müüjatel tasub pakkumishinda määrates ülaltoodud, keskmistest vajadustest siiski lähtuda.

Rain Raidmets
Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Rikkaks üüriäris: Kas anda korterit üürile eraisikuna või ettevõtte kaudu?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb eeskätt maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda jooksvalt tulumaks.

Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid, maamaksu, kindlustust, maakleritasu.

Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja eraisiku tarbimisse.

Samuti võimaldab üürikorteri “ettevõttes hoidmine” kanda kuludesse kõik üürikorteriga seotud kulud – remondifondist maamaksuni ja sealt edasi näiteks kindlustuseni.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kopli liinidele laekus kaks pakkumist

TallinnKopli liinide ostuks laekus Tallinna Linnavaraametisse tähtajaks kaks pakkumist, pakkumised tegid AS Pro Kapital Grupp ja OÜ Fund Ehitus.

Tallinna linna omandis oleva 82 kinnistu ehk Kopli liinide ostu esimese etapi pakkumiste esitamise tähtaeg oli täna, 18. novembril kell 12.

Kokku 82 kinnistut on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras – esimese etapiga selgitatakse välja enampakkumise tingimustele vastavad pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine.

Müügi komisjon teeb reedel kvalifitseerimise otsuse ja teavitab sellest kõiki pakkumisel osalejaid.

Eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Harju maavanem kehtestas Via Baltica trassikoridori asukohta täpsustava teemaplaneeringu

Harju maavanem Ülle Rajasalu kehtestas eelmisel reedel viis aastat tagasi algatatud rahvusvahelise maantee Via Baltica (E67) trassikoridori asukohta täpsustava teemaplaneeringu. Planeeringu eesmärgiks on määratleda Tallinnas Iklani kulgeva I klassi maantee trassi koridor Harju maakonnas, kilomeetritel 12,0 – 44,0.

„Pärast viit pikka aastat planeerimist, arutelusid ning pingelisi vaidlusi, oleme jõudnud Harjumaal Via Baltica trassi kehtestamiseni. „Vaidluses sünnib teatavasti tõde, kuid alati ei saa olla iga elaniku meele järgi ja tahes-tahtmata tekivad protestid ja pinged, mis vajavad lahendamist. Tähtis on maantee rajamisel tagada inimestele õiglane kompensatsioon,“ märkis Rajasalu. „Olulisim on eesmärgi saavutamine kõige väiksema kahjuga loodusele ja inimestele.“

„Via Baltica kujuneb Eesti jaoks üheks olulisemaks maanteeks ja oma olemuselt võib näha samasuguseid protsesse toimumas ka Rail Balticu trassi planeerimisel. Ainult, et Rail Baltic on võrrelduna Via Balticuga oma mahtudelt kordades suurem,“ märkis Rajasalu. „Kui otsustusprotsess ka raudtee rajamise ümber samavõrd pikaks venib, siis võib rong Euroopasse selleks hetkeks juba piltlikult öeldes läinud olla.“

I klassi maantee koridor on kavandatud 2+2 sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga, kus trassikoridori laius on 650 meetrit. Trassikoridoris paikneb 150 meetri laiune tee- ja teekaitsevööndi ala. Planeeritud on lahendused maantee I klassi nõuetele vastavusse viimiseks, sealhulgas trassi koridori paiknemine, eritasandiliste liiklussõlmede, põhimaantee rekonstrueerimisega kaasnevate kogujateede ning jalg- ja jalgrattateede rajamine.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla ehk Via Baltica kuulub üleeuroopalisse Trans European Network Transport (TNT-T) teedevõrgustikku. Tegemist on Euroopa peamise põhja-lõuna suunalise ühendusteega Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Kesk-Euroopa vahel. Teemaplaneeringu konkreetne eesmärk on riigi ühe olulisema rahvusvahelise maantee maanteeklassi ja trassikoridori asukoha määramine ning selleks vajaliku maa reserveerimine.

Teemaplaneeringu koostamise korraldaja on Harju Maavalitsus, tellija on Maanteeamet ning planeeringu konsultant ja KSH koostaja on OÜ Hendrikson & Ko koostöös Reaalprojekt OÜ-ga. Planeeringu koostamine algatati Harju maavanema korraldusega 2009. aasta mais.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

AS Merko Tartu juhatus muutus

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte AS Merko Tartu nõukogu otsustas 17. novembril 2014 erakorraliselt kutsuda AS Merko Tartu juhatusest tagasi Margus Kulli ja Liia Kulli. Nõukogu otsustas valida uuteks juhatuse liikmeteks alates 17. november 2014 järgmiseks kolmeks aastaks ehk kuni 17. november 2017 Mihkel Muguri ja Leonid Tolstovi. Mihkel Mugur on kümme aastat töötanud AS Merko Ehitus Eesti õigusdirektorina, Leonid Tolstov on Advokaadibüroo Varul AS partner ja vandeadvokaat.

AS Merko Tartu senine juhatus on ettevõtte juhtimisel eiranud nõukogu seaduslikke korraldusi ega ole pidanud kinni Merko kontserni üldistest juhtimispõhimõtetest. Samuti on Margus Kull kohtulikult vaidlustanud AS Merko Tartu juhatuse suhtes erikontrolli läbiviimise.

Ettevõtte juhtkonna vahetus ei mõjuta AS Merko Tartu igapäevast majandustegevust ning selle raames võetud kohustuste täitmist tellijate ja korteriostjate ees.

AS Merko Ehitus Eesti omab ASis Merko Tartu 66% osalust, Margus Kullile kuulub 34% osalus. AS Merko Tartu ei ole AS Merko Ehitus kontserni kuuluv olulise osalusega tütarettevõte NASDAQ Tallinn Börsi reglemendi kohaselt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pro Kapital esitas pakkumise „Kopli liinide“ omandamiseks

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp esitas 18.11.2014 pakkumise osalemaks „Kopli liinide“ kombineeritud pakkumise esimeses voorus.

Tallinn müüb „Kopli liinid“ kinnistuid kombineeritud pakkumise korras. Kombineeritud pakkumine on kaheetapiline. Esimene etapp (pakkuja kvalifitseerimine) on avalik. Teine etapp on eelläbirääkimistega pakkumine. Teisele etapile kutsutakse esimesel etapil nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

Esimesel etapil esitas AS Pro Kapital Grupp pakkumise vastavalt määratud müügitingimustele sh sisaldas pakkumine kirjalikku nõusolekut müüdava vara ostmiseks vähemalt alghinnaga kokku 1 500 000 eurot, Kopli liinide ala infrastruktuuri oma vahendite arvelt väljaehitamiseks ning võõrandatava ala turvalisuse tagamiseks.

Tallinna linn on kehtestanud pakkumises osalemiseks osalejate kvalifitseerimisnõuded. Pakkujate kvalifitseerimise tulemused tehakse Tallinna linna poolt teatavaks 3 (kolme) tööpäeva jooksul.

Vastavalt „Kopli liinid“ müügitingimustele võib AS Pro Kapital Grupp igal ajal enne lõpliku pakkumise esitamist pakkumisest loobuda.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Riigikohtu praktika: kortermaja majandamise kulude kandmine

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsTsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 selgitas kohus, millised kulutusi on võimalik teha korteriomanike kokkuleppel ja milliseid kulutusi tuleb lugeda majandamiskuludeks. Lisaks selgitas kohus, kas korteriomanikul on õigus jätta tasumata küttearved aja eest, mil ta ei saanud oma korterit remondi tõttu kasutada ning millised kohustused on korteriühistul seoses hoone korrashoiuga. Veel analüüsis kohus selles lahendis korteriomaniku ja korteriühistu vaheliste nõuete tasaarvestuse küsimust.

Riigikohus selgitas, et iga korteriomanik võib teha kulutusi kaasomandi säilitamiseks, kui need on vajalikud, ja tehtud kulutused hiljem teistelt kaasomanikelt välja nõuda. Vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu otsust ega ka korteriomanike kokkulepet, kuid nende tegemisel tuleb lähtuda korteriomanike huvidest. Samuti tuleb vältida põhjendamatute kulude tegemist. Mõistlik on sellisel juhul võtta tööde tegemiseks erinevaid hinnapakkumisi.

Kohtuasjas hindas kohus ühe korteriomaniku poolt maja katuse remondiks tehtud kulutuste teistelt korteriomanikelt väljanõudmise võimalust. Kuna selle juhtumi puhul olid maja katuse konstruktsioonid mädanenud ja see oli ohtlik inimestele, siis kohtu arvates olid korteriomaniku tehtud kulutused vajalikud ja tal oli õigus need kulud teistelt korteriomanikelt (proportsionaalselt) sisse nõuda ja tasaarvestada korteriühistu majandamiskulude nõudega oma nõudeid teiste kaasomanike vastu.

Täpsemate kulude kohta märkis Riigikohus järgmist.

Korteriühistu õigusabikulud võivad olla korteriühistu majandamiskuludeks. Need võivad hõlmata ka kulusid, mis seonduvad korteriühistu ja tema liikmete kohtuvaidlustega. Seejuures kohus selgitas, et sellelt korteriomanikult, kellega seoses on õigusabikulud tekkinud, korteriühistu õigusabikulusid majanduskuludena nõuda ei saa.

Korteriomanik ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, mil korteriomanik ei saanud korterit sihipäraselt kasutada (nt korteril puudus soojustatud katus) või korteriomanik oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud. Kohus selgitas, et proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks peab olema kaasomanike kokkulepe.

Korteriomanikul puudub alus keelduda maja renoveerimiseks võetud laenude tagastamise kohustustest, mis tekkisid pärast seda, kui korteriomanik korteri omandas. Kohus selgitas, et korteriühistu liige ei vabane elamu renoveerimiskrediidi maksmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et krediidiga finantseeritud tööd võivad olla tehtud ebakvaliteetselt. Kui selgub, et korteri müüja ei teavitanud korteriomanikku korteriga seotud kohustusest, võib korteriomanikul olla nõue korteri müüja vastu. Sellisel juhul on võimalik esitada kahjunõue müüja vastu või nõuda ostuhinna alandamist.

Kohus selgitas, et kui korterit tegelikult ei köeta või korteriomanik ei saa kasutada muid kommunaalteenuseid, võib tal iseenesest olla kuni takistuse kõrvaldamiseni õigus keelduda kommunaalteenuste eest tasumisest, kuid ainult sellisel juhul, kui mõni korteriomanik või korteriühistu rikub oma kohustusi. Kohustuse rikkumise korral võib korteriomanikul olla ka kahju hüvitamise nõue, mille ta saab kommunaalkulunõudega tasaarvestada.

Korteriomanik ei vabane haldusteenuse ega raamatupidamisteenuse eest kulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et teenused võisid olla ebakvaliteetsed. Kohus selgitas, et teenuste puudulikust osutamisest tulenevaid nõudeid saab teenuse osutajate vastu esitada korteriühistu kui teenuse tellija. Mõlemad kulud on käsitatavad vajalike majandamiskuludena, mille tasumises peab korteriomanik korteriühistu liikmena osalema.

Kohus selgitas otsuses ka seda, et korteriühistu viivisenõude rahuldamist ei välista ainuüksi see, et viivist ei olnud märgitud iga kuu korteriomanikule esitatud arvetel.

Kohus rõhutas oma otsuses, et korteriühistu peab seadusest tulenevaid ülesandeid, sh korrapärast hoone ja selle juurde kuuluva territooriumi korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist, korralikult täitma. Selleks peab korteriühistu leidma vajaliku raha. Vajadusel tuleb kokku kutsuda korteriomanike erakorraline koosolek ja muuta majanduskava või kinnitada uus majanduskava, kui senise alusel tehtavatest maksetest vajalike kulutuste katteks ei piisa, või nt võtta krediiti.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: Laenukäibe kasv viib eluasemelaenude jäägi suurenemisele

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkKõikide aegade madalaim uute eluasemelaenu intressimäär on jätkuvalt kasvatamas eluasemelaenude käivet. Laenukäibe kasv on tõususuunda pööranud ka eluasemelaenude jäägi.

Eesti Panga andmetel väljastati 2014 III kvartalis eluasemelaenusid 226 miljoni euro väärtuses. Seega on laenukäive aastatagusest 18% kõrgemal.

Eluasemelaenude käive on kasvanud isegi vaatamata asjaolule, et aastataguse ajaga võrreldes on elamispindade tehingutest valdavat osa moodustav korteritehingute arv languses. 2014 II ja III  kvartalis vähenes Eesti suurimas ja kõige kallima ehk suurima käibe osakaaluga korterituru piirkonnas ehk Tallinnas korteritehingute arv vähenenud vastavalt 11 ja 9 protsenti.

Kasvav laenukäive on kiirenevas tempos asunud kasvatama eluasemelaenude jääki. 2014 III kvartali lõpuks oli eluasemelaenude jääk 6003 miljonit eurot, mis on aastatagusest 2,5% kõrgemal. See on viimase viie aasta kõige kiirem laenujäägi juurdekasv jäädes siiski kümnetes kordades maha 2003.-2006. aasta laenukäibe suurenemisest, mil inimeste laenukoormus suurenes mitme aasta vältel aastataguse ajaga võrreldes üle 50 protsendi.

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti Puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster annavad välja preemia valdkonna parimale teadustööle

Eesti PuitmajaliitEesti Puitmajaliit (EPML) ja Eesti puitmajaklaster kuulutavad välja tehasemaja valdkonna parima lõputöö konkursi.

Edendadamaks tehasemaja tootmist toetavat teadus- ja arendustegevust ja motiveerimaks üliõpilasi tegema sektori arengut toetavat teadustööd antakse välja kolm preemiat väärtusega 700, 400 ja 200 eurot.

Preemiale võivad kandideerida Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid, kelle bakalaureuse-, magistri- või rakenduskõrghariduseõppe lõputöö käsitleb kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust; või kelle töö annab olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile.

Komisjon, kuhu kuuluvad EPMLi juhatuse poolt määratud isikud, hindab preemiate jagamisel eelkõige töö sidusust puitmajaehituse sektoriga, uurimusvaldkonna uudsust, teema mõjukust ja rakenduslikkust ning diplomitöö panust puitehituse sektori arengule kaasaaitamisel.

Tööde esitamise tähtaeg on hiljemalt 30.06.2015. Preemiad antakse üle Eesti puitmajasõprade suvekonverentsil.

Täpsem informatsioon ja kandideerimistingimused siin.

See on esimene kord kui tunnustatakse tehasemaja valdkonna arengusse panustavate teadustööde autoreid.

Preemiakonkurss on osa laiahaardelisest koostööprojektist, millega edendadakse puitmajaklastri ning kõrgkoolide vahelist koostööd.

Eesti Puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster

Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999.a. Käesoleval hetkel kuulub liitu 40 ettevõtet.

Eesti puitmajaklastri katusorganisatsiooniks ja eestvedajaks on Eesti Puitmajaliit ning klastrisse kuulub käesoleval ajahetkel kokku 34 partnerit, kellest 23 on puitmajatootmisega tegelevad ettevõtjad. Konsortsiumisse kuuluvad veel sektori arengusse panustavad erialaliidud, teadus- ja haridusasutused ning tugiorganisatsioonid.

Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster loodi eesmärgiga parandada klastris osalevate ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, suurendada lisandväärtust ning ekspordikäivet. Eesmärkide saavutamise vahendiks on rahvusvaheline koostöö ettevõtete, teadus-, arendus- ja haridusasutuste vahel ühisturunduse, tootearenduse ning kompetentside arendamise valdkonnas.

Eesti puitmajaklastrit toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni