Eestile on valitud esimene riigiarhitekt – Tõnis Arjus asub tööle Maa- ja Ruumiametis ning hakkab kujundama ja ellu viima riiklikku ruumilise arengu strateegiat.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on riigiarhitekti ametikoht oluline samm targema ja paremini toimiva ruumiloomesüsteemi suunas. „Mul on väga hea meel, et uueks riigiarhitektiks valiti kogenud ja visioonikas valdkonna ekspert, kes aitab meil kujundada ja ellu viia tarka ruumiloomet, tänu millele saab Eestist tervikuna parem elupaik,“ tunnustas Keldo.

Keldo rõhutas riigiarhitekti rolli strateegiliste eesmärkide elluviimisel ja koostöös kohalike omavalitsuste ning ettevõtjatega: „Meie jaoks on oluline, et Eesti maakasutus oleks targalt läbimõeldud ning planeerimisprotsessid kiired ja tõhusad. Riigiarhitekt on selles meile väga oluline partner, kes aitab nõu ja jõuga neid strateegilisi eesmärke ellu viia ning on vajadusel oma meeskonnaga abiks ka omavalitsustele või ettevõtjatele nende murede lahendamisel. Lisaks oleme just praegu ministeeriumis koostamas uut üleriigilist planeeringut aastani 2050, kus lepime koos huvi- ja sidusrühmadega kokku, millisena me soovime Eesti arengut perspektiivselt näha. Riigiarhitektil saab olema ka nende ühiselt kokkulepitavate kvaliteetse ruumi põhimõtete, arengusuundade ja eesmärkide elluviimiseks vastutusrikas ja kandev roll.”

Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik toob esile Tõnis Arjuse pikaajalise kogemuse kohalikes omavalitsustes ning selle olulisuse uues rollis: „Tõnisel on pikaajaline kohaliku omavalitsuse töökogemus, mis on riigiarhitekti töös väga väärtuslik, sest riigiarhitekti üks olulisemaid rolle on kohalike omavalitsuste nõustamine ja nende poolt läbi viidavate planeerimismenetluste tõhustamine. Kuna MaRu roll on pakkuda andme- ja teaduspõhist planeerimist, siis riigiarhitekti töö ei ole ainult nõu andmine, vaid ka koostöö edendamine ja kogu ruumivaldkonna võimestamine. Valdkonna eksperdina väärtustab Tõnis ka kaasamise rolli planeerimises, sest planeerimine on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe.“

Riigiarhitekt Tõnis Arjus näeb riigiarhitekti rolli kui usaldusväärse ja koostööl põhineva partnerluse kujundajat: „Suur au on olla Eesti esimene riigiarhitekt. Pean oluliseks töötada selle nimel, et riigiarhitekti tiimist Maa- ja Ruumiametis kujuneks usaldusväärne partner erinevatele osapooltele hea ruumikultuuri edendamisel. Sealjuures on oluline esiteks toetada neid, kes rohkem tuge vajavad, teiseks kujundada eelkõige nõustavaid, mitte järelevalvelisi teenuseid ja viimaks ehitada võimalikult palju sünergiaid erinevate osapoolte vahel,“ sõnas Arjus. „Viie aasta pärast on riigiarhitekti insititutsioon tugev kompetetsikeskus, mis hoiab Eesti ruumivisiooni, toob kokku parimad praktikad ja levitab teadlikkust üle riigi ja tutvustab head Eesti ruumi ka väljapoole,“ lisas ta. Arjuse sõnul algab konkreetsete teenuste kujundamine koostöös arhitektuuri- ja planeerimispartneritega kohe tööle asumisel.

Riigiarhitekti roll

Riigiarhitekt on Eesti ruumilise arengu strateeg ja kvaliteetse elukeskkonna eestkõneleja. Ametikoha loomise vajadusest hakati rääkima juba 2006. aastal, kui jõuti järeldusele, et arhitektuuri- ja ruumivaldkonna tõhusamaks korraldamiseks riigi tasandil on vaja riigiarhitekti institutsiooni.

Alates 2025. aastast kuulub riigiarhitekt Maa- ja Ruumiameti juhtkonda ning juhib strateegilise ruumiplaneerimise teenistust. Tema ja tema meeskonna eesmärk on tagada, et riiklikud ruumilised otsused oleksid läbimõeldud, kestlikud ja kooskõlas kvaliteetse elukeskkonna põhimõtetega.

Riigiarhitekti ülesandeks on ühendada arhitektuur, planeerimine ja ruumiloome riiklikul tasandil, toetada kohalikke omavalitsusi, edendada kvaliteetset elukeskkonda, lahendada ruumilisi väljakutseid ning tõhustada planeerimisprotsesse. Lisaks hoolitseb riigiarhitekt riigi omandis oleva maa hea halduse eest.

Tõnis Arjuse taust

Tõnis Arjus on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, töötanud arhitektina ja Tartu linnaarhitektina, nõustanud eksperdina Eesti üleriigilist planeeringut ja erinevaid projekte tulevikukindla ja kestliku ruumiloome teemadel. Tõnis on olnud ekspert valitsuse rohepoliitika töörühmas ning Kliimanõukogu loomisel oli selle juht, käesoleval hetkel on ekspert. Ta omab volitatud arhitekt tase 7 kutsetunnistust ning on lõpetamas Tartu Ülikoolis eriala muutuste juhtimine ühiskonnas. Kuni riigiarhitekti ametisse asumiseni 9. juunil on ta kestliku elukeskkonna ekspert ettevõttes Miltton New Nordics.

Arjuse senise töökogemuse hulgas on olnud nii loamenetlused, ehitusõiguse määramine, kodanike nõustamine, üldplaneeringute koostamises osalemine, linnakujunduslike projektide juhtimine, avaliku ruumi projekteerimises osalemine ja palju muud. Olulist rolli on mänginud tema töös ka kõneisiku roll, sealjuures artiklite kirjutamised, loengute ja ettekannete pidamine. Ta viib läbi ka taskuhäälingut „Ruumilood“. Arjuse tööülesannete hulka on samuti kuulunud arhitektuuri- ja planeeringuvõistluste tingimuste koostamine ja ta on osalenud üle 50 arhitektuurivõistluse žüriitöös.