Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Peetri alevikku rajatakse äripark

10.07.2014 Tõnu Toompark

Selle aasta mais alustas Costas Invest OÜ Rae vallas Peetri Äripargi taristu rajamist. Tegemist on 60 000 ruutmeetri suuruse alaga, mis on jagatud ärikinnistuteks suurustega 3000-7000 ruutmeetrit. Hetkel on müüdud 30% kinnistustest ning kogu äripargi infrastruktuur valmib selle aasta oktoobri lõpuks.

Hetkel käib äripargis tehnovõrkude rajamine ning 2014. aasta oktoobriks valmivad elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja sidevõrgud. Samaks ajaks on asfalteeritud tänavad ja kergliiklusteed ning paigaldatud tänavavalgustus.

„Tööstusalale luuakse vajalike kommunikatsioonidega liitumisvõimalused vähemalt 12 ettevõttele. Kinnistute suurused jäävad 3000-7000 ruutmeetri vahele ning äripargi krunte on võimalik ka liita, et võimaldada endale sobiva suurusega kinnistu,“ kommenteeris Tarmo Kalviste, Colliersi ärikinnisvara osakonna juhataja.

Peetri Äripargist saab Tallinna kesklinnale üks lähim äripark ning eriti sobilik on see jae– ja hulgikaubanduse ettevõtetele, kuna kinnistud on hea nähtavusega ja kerge ligipääsetavusega. Tallinna uuendatav ringtee tagab hea juurdepääsu suurematele maanteedele.

Samuti on äripark lähedal lennujaamale, mis omakorda aitab aega kokku hoida. Eeliseid annab kindlasti ka Rae valla kiire kasvupotentsiaal. 2013. aastal kolis Rae valda elama 443 uut inimest, mis omakorda toob kaasa tööjõu pideva kasvu . Paranenud ühistranspordi ühendus võimaldab aga ka kaugematest kohtadest kohale jõuda.

Peetri Äripargi müügiga tegelevad MT Varahalduse OÜ ja Colliers International Advisors OÜ.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

AS Tallinna Moekombinaat uute aktsiate märkimise tulemused

10.07.2014 Tõnu Toompark

24. aprillil 2014 toimunud AS Tallinna Moekombinaat (edaspidi Tütarettevõtja) aktsionäride koosolekul võeti vastu otsus Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kohta.

Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise teise emissiooni märkimine lõppes 08. juulil 2014. Tütarettevõtja juhatus otsustas 09. juulil 2014 tühistada kõik märkimisperioodil märkimiseks pakutud aktsiad. Teise märkimisperioodi tulemusena ei lasta välja uusi Tütarettevõtja aktsiaid.

Paolo Michelozzi, AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees kommenteeris märkimistulemusi järgnevalt: „Keskuse vundamendisüvendi kaevetööd ning projekteerimistööd jätkuvad plaanipäraselt ning hetkel täiendavaid vahendeid projekti kaasata ei olnud vajalik. Samal ajal oleme alustanud pakkumusläbirääkimisi juhtivate ehitusettevõtetega peatöövõtja leidmiseks ning järgnevaid emissioone kavandame juba pakkumusprotessi käekäigust sõltuvalt“.

AS Pro Kapital Grupp teavitab investoreid Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise järgmiste emissioonide tulemustest pärast iga emissiooni tulemuste selgumist.

AS Tallinna Moekombinaat on 05.03.2008 asutatud äriühing, mille põhitegevuseks on Tallinnas Peterburi tee 2 paikneval kinnistul kaubanduskeskuse arendamine. Kavandatud kaubanduskeskus on üks kõige dünaamilisemaid kaubanduskeskuste arendusi Baltimaades, asudes Tallinna suurima ja kaasaegseima liiklussõlme ääres vaid mõne minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast ning Tartu, Narva ja Pärnu maanteede alguspunktis.

Kaubanduskeskuse ankurrentnikuks on Selveri hüpermarket ligi 6000 m² ning kokku on keskuse 55 000 m² rendipinnal ruumi enam kui 200 poele. Kaubanduskeskus on osa tulevasest suurest Tallinna ühistranspordisõlmest, mis on linna üks olulisimaid infrastruktuuri arendusi lähiaastatel ning mis hõlmab lisaks kohalikele liinidele ka ühendust lennujaama ja tulevase Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaamaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Nordecon: Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsus

09.07.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) erakorraline üldkoosolek toimus 09. juulil 2014. a algusega kell 09.30 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Nordecon AS’i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktile vastu järgmise otsuse:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi aktsionäride 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsuse nr 6 muutmine

Muuta Seltsi aktsionäride 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsuse nr 6 kahte esimest alapunkti ja kehtestada need järgmises sõnastuses:

– Suurendada Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi rakendamiseks Seltsi aktsiakapitali 1 618 755 uue nimiväärtuseta Seltsi aktsia emiteerimise teel 1 034 573,01 euro võrra, so 19 657 131,90 eurolt aktsiakapitali uue suuruseni 20 691 704,91 euroni.

– Lasta uued aktsiad välja ülekursiga 0,338 eurot aktsia kohta (ülekursi kogusuuruseks kujuneb 546 950,63 eurot).

Lisaks teatab Nordecon AS, et vastavalt 27. mai 2014 korralisel üldkoosolekul vastuvõetud aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimustele on Nordecon AS sõlminud optsiooniprogrammi korraldaja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ’ga ja viimase poolt optsiooniprogrammi läbiviimiseks asutatud tütarettevõtte, Veratrum OÜ’ga, teenuse osutamise ja optsioonilepingu, mille kohaselt Veratrum OÜ märgib ja omandab optsiooniprogrammi läbiviimiseks optsiooniaktsiad ning võõrandab need lepingus sätestatud tingimustel ja korras tagasi Nordecon AS’ile.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Suur kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turu aktuaalsed riskid

09.07.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark Korterite hinnad on siiani kerkinud väga kiiresti. Meediasse on tekkinud uued teemad kinnisvaraturu hangumisest, hindade langusest ja millest kõigest veel.

Tehingute arvu kasv on näidanud sarnast muutusetempot – aasta alguse kiirest kasvust on saanud langus.

Keskmise palga eest saab üha vähem ruutmeetreid korteripinda.

Aga mis saab edasi? Kas kiire hinnatõus pöördub languseks? Kas tehingute arv viib seisakuni kinnisvaraturul? Kas kasvav palk ja madal intressimäär kõrvaldavad kõik negatiivsed trendid?

Eeltoodutele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse värske elamispindade turuülevaade “Elamispindade turu aktuaalsed riskid“.

Ülevaade “Elamispindade turu aktuaalsed riskid” vaatab Eesti ja Tallinna kinnisvaraturu tänast ja homset seisu ning analüüsib turu üliaktiivsusest tulenevaid riske. Teeme prognoose pool-poolteist aastat ettevaatavalt.

Ülevaate koostaja on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Ülevaate tellimisel toimub ülevaate esitlus tellija juures. Reeglina läheb ülevaate esitlusele 1,5 tundi, jutuka publiku puhul ka pisut kauem.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi tonu@adaur.ee või kontaktivormi kaudu lehel Turuülevaade.

Pärnus algavad tulevase riigigümnaasiumi ehitustööd

09.07.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit allkirjastas ehitusfirmaga OÜ Nordlin Ehitus 4,15 miljoni euro suuruse lepingu Pärnu linnas Metsa tänav 21 asuva õppehoone rekonstrueerimiseks.

Tulevane riigigümnaasium rajatakse praeguse Pärnu Koidula Gümnaasium baasil ning selleks rekonstrueeritakse täielikult tänapäevastele nõuetele vastavaks 1979. aastal valminud õppehoone koos suure võimlaga. Erilist tähelepanu pööratakse kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Hoone arhitektuurne osa säilib üldjoontes endisel kujul. Juurde ehitatakse lift ja lifti fuajeed kolmandale ja neljandale korrusele ja tehnilised ruumid katustele. Hoone peasissepääs jääb olemasolevasse kohta, liikumisraskustega õpilastele luuakse ratastooliga sisenemiseks uus pääs hoone kagupoolse sisehoovi soklikorrusele. Kogu hoone muudetakse planeeringuga seest avaramaks, samuti tekitatakse juurde suuremad hajumisalad söökla ja aula ette.

Valdavas osas neljakorruselise õppehoone suurus on 7 837 ruutmeetrit ja selle rekonstrueerimise projekti on koostanud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Haridus- ja Teadusministeerium, Pärnu Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked.

Pärnu tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 756, koolipersonaliks koos õpetajatega kuni 60 inimest. Õppetöö hoones algab 2015. aasta 1. septembril.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Maksuameti uus käsitlus: tagastatud maa müügil pärija tulumaksu ei maksa

09.07.2014 Siim Maripuu

Kui pärast päritud vara maksustamise korda oluliselt muutnud Riigikohtu otsust nr 3-3-1-97-13 oli Maksu- ja Tolliameti seisukoht, et otsus ei muuda omandireformi käigus tagastatud maa maksustamist üldse, siis hiljuti on arvamust muudetud. Omandireformi käigus tagastatud maa müügil ei teki tulumaksukohustust sõltumata sellest, kas võõrandaja on isik, kellele maa tagastati, või tema pärija.

Riigikohus leidis oma 12.02.2014 otsuses nr 3-3-1-97-13, et vara soetusmaksumuse maksustatavast tulust mahaarvamise õiguse osas tuleb vara pärijat maksustada samamoodi, nagu oleks maksustatud pärandajat, kui viimane oleks asja võõrandanud oma eluajal.

Selline seisukoht tulenes sellest, et seaduses ei ole sätet, mis välistaks soetusmaksumuse mahaarvamise õiguse pärijale ülemineku. Enne seda otsust loeti Maksu- ja Tolliameti praktikas pärija jaoks soetusmaksumus nulliks ning seda maha arvestada ei saanud.

Vastates vahetult pärast otsuse vastuvõtmist kliendi huvides tehtud päringule omandireformi käigus tagastatud maa maksustamise kohta, leidis Maksu- ja Tolliamet, et maa võõrandamise tehing on maksuvaba ainult siis, kui võõrandajaks on isik, kellele maa tagastati. Seega olid maksuvabastuse tingimused pärandaja isikuga lahutamatult seotud ning ei läinud pärimisega üle.

Tänaseks läbi viidud täiendava analüüsi tulemusel on Maksu- ja Tolliamet oma seisukohta muutnud. Uue käsitluse kohaselt ei tule tulumaksu maksta sõltumata sellest, kas võõrandajaks on isik, kellele maa tagastati, või tema pärija.

Selle põhjuseks on konkreetse maksuvabastuse sõltumatus konkreetses isikust. Pärimise käigus asendub küll maa omanik, ent see maksustamist ei mõjuta. Maksuvabastus rakendub tagastatud maa esimesel võõrandamisel – kui maa müüb isik, kellele maa tagastati, või tema pärija. Kui maad on vahepeal juba müüdud või kingitud, siis maksuvabastus ei laiene.

2010-2013 müüdud maa eest makstud tulumaksu saab tagasi küsida

Maksu- ja Tolliameti seisukohamuutus on tervitatav ning hoiab ära kohtuvaidlused, mis vana praktika jätkumise korral kindlasti ees oleks seisnud.

Omandireformi käigus tagastatud maa omanikele annab seisukohamuutus kindluse, et ka nende pärijad saavad maksuvabastust kasutada. Selle tõttu ei ole vanematel inimestel enam põhjust maa müügiga kiirustada, et pärijate tulumaksukohustust (mis praegusi maa hindu arvestades on kokkuvõttes arvestatav summa) vältida. Küll aga tasub maa (lähedasele isikule) kinkimisel või soodsa hinnaga müümisel arvestada, et selle käigus kaotatakse tulumaksuvabastus.

Isikud, kes on aastatel 2010-2013 pärijana omandireformi käigus tagastatud maa võõrandanud ning selle eest tulumaksu maksnud, saavad oma tuludeklaratsioone parandada ja enammakstud tulumaksu tagasi küsida. Tuludeklaratsioonide parandamine on lubatud kolme aasta jooksul deklaratsiooni esitamise tähtajast.

2010. aasta deklaratsioonide (esitamise tähtaeg kuni 31. märts 2011) osas on Maksu- ja Tolliamet seoses uuenenud seisukohaga deklaratsioonide parandamise tähtaega pikendanud kuni 30. septembrini 2014. 2011. aasta deklaratsioone (esitamise tähtaeg kuni 31. märts 2012) saab parandada tavapärases korras kuni 31. märtsini 2015.

Siim Maripuu
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.

Nordecon ehitab Eesti Loto maja

09.07.2014 Tõnu Toompark

Nordeconi kontserni kuuluv tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ ja Hallivana OÜ sõlmisid 07.07.2014 ehituse peatöövõtulepingu Eesti Loto Maja nimelise äri- ja büroohoone ehitamiseks Tallinnas aadressil Hallivanamehe tn 4.

Tööde hulka kuulub ka monoliitse raudbetoonkarkassi projekteerimine.

Ehitataval hoonel on üheksa korrust ning kaks maa-alust parkimiskorrust.

Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 6,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad käesoleva aasta juulis ning lõpevad 2015. aasta septembris.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Silver Ader

08.07.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse ABC sisaldab kinnisvaratehingute läbiviimiseks palju olulist infot, mida müüjatel tasub teada.”

Silver Ader
Kinnisvarafotograaf, www.kodufoto.ee

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: korteripakkumiste arvu kasv võtab hinnatõusul hoo maha

08.07.2014 Tõnu Toompark

Korteripakkumiste arv on asunud kasvama ja see suurendab konkurentsi korterimüüjate vahel. Aeg näitab, kas pakkumise kasv on sedavõrd suur, et see suudab peatada senise kiire korterite hinna kasvamise.

Juuni kuus oli portaalis KV.EE pakkumisel 16 868 korterit, mis on aastataguse ajaga võrreldes 8% enam. Korterite pakkumiste arv on kasvanud juba alates käesoleva 2014. aasta algusest. Tallinna korteripakkumisi on aastaga lisandunud 25%.

Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetrihind on aastaga kasvanud 1273 euroni. See teeb aastaseks juurdekasvuks 20%. Tallinna korterite pakkumishinnad on aastaga tõusnud 15%.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Tallinn

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

KV.EE: Maade pakkumishinnad kasvavad tehinguhindadest kiiremini

07.07.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juuni kuus Eestis müügiks 4954 maatükki. Aastaga on maade pakkumine vähenenud 7% võrra. Küll on aga maatükkide pakkumishind selle ajaga kerkinud 29%.

Maamüüki on turgutanud kõrgele kerkinud korterite hind, mis annab järjest enamatele uue kodu otsijatele võimaluse kallihinnaline korter müüa ja selle asemele osta uue eluaseme rajamiseks maatükk.

Nii on nõudlus kasvanud ja see on asunud tõususuunas juhtima hindu. Samas tuleb aga tõdeda, et tehingute hinnad päris sama tempokalt ei kerki kui pakkumishinnad.

Maaturu suurima piirkonna ehk Harjumaa maapakkumiste keskmine hind kerkis portaali KV.EE andmetel aastaga 31% Tartumaal langes 1% ja Pärnumaal kasvas 5%. Tallinna maapakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE tõusis aastaga 12%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	06/2013	06/2014	Muutus, %	06/2013	06/2014	Muutus, %
Eesti	5 299	4 954	-7%	33	43	29%
Harjumaa	2 860	2 864	0%	45	59	31%
Ida-Virumaa	171	126	-26%	25	32	30%
Jõgevamaa	59	68	15%	17	16	-1%
Järvamaa	13		NA			NA
Läänemaa	224	163	-27%	9	10	4%
L-Virumaa	112	110	-2%	17	17	4%
Pärnumaa	820	581	-29%	23	27	15%
Raplamaa	105	91	-13%	13	14	5%
Saaremaa	164	119	-27%	13	15	14%
Tartumaa	633	726	15%	17	17	-1%
Valgamaa	46	28	-39%	15	12	-22%
Viljandimaa	28	40	43%	33	20	-39%
Võrumaa	47	38	-19%	19	18	-5%

Narva	36	35	-3%	31	48	55%
Pärnu	152	113	-26%	81	94	16%
Tallinn	574	544	-5%	119	133	12%
Tartu	102	128	25%	43	37	-13%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Siilatsi kinnisvarafirma plaanib Kernu mõisa ärikeskust ja lennuvälja

07.07.2014 Tallinn.ee

Olemasolevasse Kernu mõisa hoonetesse kavandatakse seminari-, büroo- ja majutusruumide ning söögikoha rajamist. Pähklimäe kinnistule aga väikelennuvälja ja selle teenindamiseks vajalike hoonete rajamist.

Detailplaneeringuga muudetakse Kernu valla üldplaneeringut. Kui hetkel on Kernu hooldekodu kinnistu juhtfunktsiooniks üldplaneeringus reserveeritud ühiskondlike ehitiste maa, siis plaanis on moodustada kinnistutel lisaks olemasolevatele funktsioonidele äri-, elamu- ja transpordimaa krunte.

Vallavalitsus peab eelhinnangus ettevõtte soove põhjendatuks. Üldkasutatava ala reserveering lähtus kinnistul asunud Kernu hooldekodust. AS-ile Hoolekandeteenustele kuulunud hooldekodu viidi Kernu mõisakompleksist välja 2013. aasta augustis, misjärel kinnistu müüdi AS-ile Evore.

“On arusaadav, et AS Evore ei soovi Kernu mõisakompleksis arendada sotsiaalhoolekandealast tegevust. Vanad mõisahooned ei ole selleks ka sobivad. AS Evore soov restaureerida mõisa peahoone ja ehitada mõisakompleksist välja äri- ja puhkekeskus ei ole valla huvidega vastuolus. Pigem vastupidi – koos vallale kuuluva Kernu paisjärve korrastamisega aitaks see kaasa piirkonna välja arendamisele atraktiivseks puhkealaks, millega kaasneks ka uute töökohtade loomine,” märgib vald.

Planeeritava ala suurus on ligikaudu 60,8 hektarit. Planeeritaval alal asuvad ehitismälestised Kernu mõisa peahoone ja Kernu mõisa park.

Evore ostis Kernu mõisa 2012. aastal 350 000 euro eest.

Hinnad langesid aastataguse ajaga võrreldes ajutiselt

07.07.2014 Rasmus Kattai

Statistikaameti teatel hinnatase tarbijate jaoks juunis ei muutunud, kuid aastavõrdluses langes 0,4%. Hinnalanguse peamine põhjus on eelmise aasta juuniga võrreldes 13% odavam elekter. Kui eelmise aasta juunis oli elektri hind Eestis kõigi aegade kõrgeim, sest elektri tootmisvõimsus oli Balti riikides tootmiskatkestuste tõttu ajutiselt piiratud, siis tänavu juunis oli elektri hinnatase elektribörsil läbi aegade üks madalaimaid. Hinnataset langetasid ka puu- ja juurviljade ning sideteenuste odavnemine.

Euroala inflatsioon püsis juunis esialgse hinnangu kohaselt 0,5% juures, mis oli samuti mitme aasta aeglaseim. Kuigi euroala hinnakasv kiireneb, jääb see ka edaspidi tagasihoidlikuks, sest euroala majandusaktsiivsus suureneb üksnes aegamisi. Väliskeskkonna vähene hinnasurve ning importkaupade odavnemine andis samuti olulise osa Eesti hinnataseme alanemisest – peamiselt importi sisaldavad tööstuskaubad odavnesid juunis 3,6%. Erandiks oli mootorikütus, mis kallines 0,8%, sest nafta hind pöördus maailmaturul geopoliitiliste pingete tõttu tõusule. Nafta hind on eurodes arvestatuna püsinud alates 2011. aastast stabiilne, kõikudes kitsas vahemikus 80–90 eurot barrelist.

Kuigi hinnalangus võib tavapäraselt majanduskasvu elavnemist pärssida, on selle mõju praegu pigem vastupidine, sest valdavalt energia hinna odavnemisest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevõtetele. Hinnalangusel oleks majandusaktiivsust vähendav mõju sel juhul, kui see kestaks pikemat aega ning tarbimisotsused lükataks madalama hinna ootuses edasi. Praegune hinnalangus jääb siiski ajutiseks, sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb nii energia hinnalanguse lõppemise kui ka toiduainete hinnakasvu kiirenemise tõttu. Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb 2014. aasta hinnakasvuks 0,8%.

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

Colliers & Soraninen: Real Estate Market Overview – Annual Report 2014

07.07.2014 Tõnu Toompark

Lae alla:

Colliers & Soraninen: Real Estate Market Overview – Annual Report 2014.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juunis enim elekter

07.07.2014 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta juuniga –0,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta juuniga võrreldes 0,3% kallimad ja teenused 1,5% odavamad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 0,7% ja mittereguleeritavad hinnad langenud 0,7%.

2013. aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elekter. Võrreldes möödunud aasta juuniga, mil elektri hind oli rekordkõrgusel, oli kodudesse jõudnud elekter tänavu 13% odavam. Eelmise aasta juuniga võrreldes oli suurem mõju indeksile veel alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis kallinesid aastaga vastavalt 4,1% ja 6%, mobiilsideteenustel, mis olid 13% odavamad, ning piimatoodetel, mis olid mullusega võrreldes 7% kallimad. Mootorikütus on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 0,8%. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili (11%) ning odavnenud suhkur (31%) ja õunad (23%).

Viimati jäi tarbijahinnaindeksi aastamuutus alla –0,4% perioodil juuni 2009 kuni jaanuar 2010, mil see jäi vahemikku –0,7% kuni –2,2%.

Maiga võrreldes olid juunis tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks mootorikütuse 1,3%-line ja majutusteenuste 10,8%-line kallinemine ning toidu 0,3%-line odavnemine peamiselt 4% odavnenud värske köögivilja arvel. Toidukaupadest kallines kuuga enim paprika (20%) ning odavnesid hiina kapsas (27%) ja tomatid (26%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2014
Kaubagrupp	Juuni 2013 – juuni 2014, %	Mai 2014 – juuni 2014, %
KOKKU	-0,4	0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,3	-0,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,6	-0,6
Riietus ja jalatsid	1,1	-0,4
Eluase	-3,4	0,4
Majapidamine	0,3	-0,4
Tervishoid	3,1	0,2
Transport	-1,2	0,3
Side	-5,7	-0,5
Vaba aeg	1,8	-0,1
Haridus ja lasteasutused	-14,3	0,5
Söömine väljaspool kodu, majutus	4,9	2,2
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,8	-0,2

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ajaloorubriik: Veekanalist raudteeks – Vesivärava tänava ülipõnev lugu

07.07.2014 Jaak Juske

Kadriorus asuva Vesivärava tänava ajalugu on väga põnev. Narva maanteest Gonsiori tänavani ulatuv tänav oli algselt 18. sajandil rajatud sadama veevarustuskanal. Just tänase Kadrioru staadioni juures asunud kanali lüüs ehk vesivärav andis tänavale nime.

Ülemiste järvest vee saanud Peetri veejuhtmest alanud kanali ülesandeks oli aga varustada joogiveega sadamas asuvaid laevu. Sadamasse jõudis kanal Uus-Sadama tänava kohal.

Algselt kandis tänav Veejuhtme ja Kanali tänava nime. Vesivärava nime sai tänav 1882. aastal. Vahepeal kandis tänav ka Uus-Veerenni nime.

19. sajandi lõpus aeti veekanal kinni ja alates 1901. aastast kulges mööda Vesivärava tänavat kitsarööpmeline raudtee, mille üks ots oli Petrooleumi tänavas, teine aga Mõisakülas. Raudtee võeti üles 1970. aastate alguses. 1980. aastate lõpus plaaniti mööda Vesivärava tänavat rajada Lasnamäe-suunaline trammitee.

Tänava hoonestus on suures osas pärit 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Kadrioru staadion avati Vesivärava tänava ääres 1926. aastal. Enne seda oli seal asunud Rohelisel aasal peetud laulupidusid.