Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara avab uue esinduse Narvas Fama keskuses

26.08.2014 Tõnu Toompark

Arco Vara avab 26. augustil esinduse Narva ühes populaarsemas ja esinduslikumas kaubanduskeskuses – Fama keskuses, aadressil Tallinna mnt 19c. See muudab kinnisvaratehingud vene kliendi ja investori jaoks veelgi mugavamaks.

Arco Vara kontor on pakub igakülgseid kinnisvaraalaseid teenuseid ning konsultatsiooni kõigile soovijatele – nii kohalikule inimesele kui ka turistile. Viimasel ajal tahavad väliskülalised tutvuda üha rohkem Eesti kinnisvaraturuga, et sobivate objektide olemasolul nendesse investeerida. Viimastel aastatel on Eestit külastanud 30-40% rohkem idanaabreid kui varem ja 2013. aastal ööbis Eestis juba ligi 305 000 Vene turisti.

„Arco Vara ei ole ainult Tallinnas ja eestikeelsele kliendile suunatud ettevõte. Me tegutseme üle Eesti ja oleme Eesti ainuke kinnisvaraettevõte, mis on börsil. Soovime arendada ja ehitada elamuid ning elupiirkondi peale Tallinna ka mujal Eestis!“ ütles Arco Vara Eesti vahendusbüroode juht Maia Daljajev.

Arco Vara Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens kommenteeris, et turul toimunud muutused on toonud kaasa selge vajaduse olla seal, kus liiguvad kliendid ning kuhu neil on mugav ligipääs. Seetõttu osutuski esinduse asukoha valikul sobivaks Fama keskus. “Narva esinduse ülesanne on saada Eesti kinnisvaraturu infoväravaks, mis avab infot vene investoritele ja eraisikutele, kes on endiselt väga huvitatud Eesti kinnisvarast“, lisas Bogens.

Arco Varal on esindused 14 Eestimaa piirkonnas sh ka Jõhvis ja Rakveres (vt. . Arco Vara alustas tegevust juba 1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EKI tarbijabaromeetri andmetel elanike kindlustunne augustis langes

26.08.2014 Konjunktuuriinstituut

Tarbijate kindlustunde indikaator augustis on –4. See on 3 punkti halvem kui eelmisel kuul, kuid püsib parem pikaajalisest keskmisest (–10). Kuuga halvenesid eelkõige inimeste ootused riigi majandusarengu väljavaadete osas. Elanike säästuprognoos ja hinnang tööturu võimalustele oluliselt ei muutunud.

tarbija_kindlustunne0914

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

	Kindlustunde indikaator	Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)	Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine	–10	–1	4	14	–28
August 2013	–6	–2	5	2	–25
Juuli 2014	–1	5	8	3	–15
August 2014	–4	3	–1	4	–15

Augustis prognoosib 23% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 51% vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 16% pelgab halvenemist.

Riigi majandusarengu väljavaadete osas on elanike ootused viimase aasta halvimad (saldo –1) ja 24% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 37% ootab olukorra püsimist ja 25% kardab halvenemist. Kuna küsitlus viidi läbi augusti esimese 10. päeva jooksul, siis hakkas siin kindlasti mõju avaldama ka informatsioon Venemaa kaubandussõja võimalikest tagajärgedest.

Tarbijate inflatsiooniootused alanesid ja hinnang säästmise tõenäosusele järgneva 12 kuu jooksul ei muutunud.

2014. aasta augustis oli tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –6.4. ja euroalal –10 ja kuuga eurooplaste kindlustunne vähenes (vastavalt 0.9 ja 1.6 punkti).

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurikonkursi võitjad on selgunud

26.08.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga kuulutas täna Tallinnas Eesti Arhitektuurikeskuse Arhitektuurikatlas välja ülikooli õppehoone arhitektuurikonkursi võidutööde autorid.

Konkursile laekunud kümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Kuu OÜ ideelahendus märgusõnaga „Linea“ (autorid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann). Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.

Teise koha vääriliseks tunnistati DAGOpen OÜ ja Amhold ASi ühine töö pealkirjaga „Aletheia“ (autorid: Jaan Kuusmets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis Lykouras). Teise koha preemia suurus on 10 000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto AB OÜ töö pealkirjaga „Akadeemia“ (autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Helin Kukk ja Martin McLean). Kolmanda koha preemia suurus on 7 000 eurot.

Lisaks pälvis ergutuspreemia Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Imaginarium“ (autorid: Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Tanel Trepp ja Riho Joala).

Samuti pälvis ergutuspreemia Stuudio Tallinn OÜ võistlustöö märgusõnaga „Edge“ (autor: Villem Tomiste). Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.

Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Võistluse žürii hindas lähtuvalt Kotzebue maja eripärast võistlustööde juures:

Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, mis arvestaks nii Eesti Kunstiakadeemia spetsiifikat kui ka vastaks tudengite ja õppejõudude vajadustele. Liikumisvõimaluste ja –seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid nii hoone osade kui ka hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.
Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö tunnetust.
Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse), energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude jm praktiliste eesmärkide arvestamist, sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel projekteerimisel ja ehitamisel.

Kavandite hindamiseks moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA), Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind (arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL), Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski (varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Järgmisena kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse kolm kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Kõigi võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist Eesti Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7) üles pandud näitusel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Uusi eluasemelaene võeti juulis aastataguse ajaga võrreldes 20% rohkem

26.08.2014 Taavi Raudsaar

Juulis jätkus ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mõõdukas kasv. Portfelli aastakasv kiirenes juulis 2,8%lt 3,3%ni. Kuu jooksul suurenes portfell 80 miljoni euro võrra ligikaudu 15,2 miljardi euroni.

Ettevõtetele antud laenude ja liisingute portfelli aastakasv kiirenes juulis 4,9%ni. Aastases võrdluses suurenes enim tööstuse (16%) ja primaarsektori (13,4%, hõlmab põllumajandust, jahindust, metsamajandust ja kalandust) portfell. Mõlema sektori puhul on kasvanud nii investeeringuteks kasutatavate pikaajaliste laenude kui ka käibekapitaliks kasutatavate lühiajaliste laenude maht. Sama moodi nagu viimasel paaril kuul suurenes juulis ka kinnisvara ja ehitussektori portfell. Logistika ja taristu sektori portfell samal ajal veidi kahanes.

Majapidamistele antud laenude ja liisingute portfell kasvas aastaga 1,5%. Kuigi uusi eluasemelaene võeti juulis varasema kolme kuu ja aastataguse ajaga võrreldes ligikaudu 20% rohkem, on eluasemelaenude portfelli aastakasv tänu varasemate laenude tagasimaksmisele endiselt tagasihoidlik (2%). Autoliisingut väljastati majapidamistele juulis varasemate kuude ja aastataguse ajaga võrreldes samuti rohkem. Autoliisingu uusmüügi aastakasv ulatus 5%ni.

Laenutegevust toetavad madalad intressimäärad. Enamiku laenude baasintressimäär 6 kuu Euribor langes juulis 0,3%ni. Uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal oli 2,1% ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal 2,7% – mõlemad jäid viimase kahe aasta keskmise taseme juurde.

Pankade laenuportfelli kvaliteedi paranemine juulis peatus. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht juulis pisut suurenes peamiselt kinnisvara ja ehitussektori tõttu. Pikaajalised viivislaenud moodustasid kuu lõpus 1,8% laenuportfellist (juunis 1,7%).

Hoiuste aastakasv kiirenes 9%ni. Ettevõtete hoiused suurenesid kuuga 125 miljoni euro ja majapidamiste hoiused 30 miljoni euro võrra. Reaalsektori (ettevõtete ja majapidamiste) hoiused kokku ulatusid juuli lõpuks peaaegu 9,5 miljardi euroni.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Häädemeeste politsei ja pääste ühishoone sai nurgakivi

26.08.2014 Tõnu Toompark

Pärnumaal Häädemeestel asetati täna pidulikult nurgakivi enam kui miljon eurot maksma minevale politsei ja pääste ühishoonele, mis valmib tuleval kevadel.

Aiandi 4 asuvale kinnistule tuleb kahekorruseline hoone, kus hakkavad asuma Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid ning arestikamber. Ühishoone suuruseks on kavandatud pisut üle tuhande ruutmeetri ning sinna on planeeritud 11 töökohta 23 inimesele.

„Politsei- ja päästeteenistuse asumine ühise katuse all tekitab suuremat sünergiat erinevate operatiivteenistuste vahel, nii on omavaheline töö koordineerimine tõhusam. Seda on tõestanud juba toimivad ühishooned Tapal, Iisakus, Rakveres, Jõhvis, Kuressaares ja Narvas,“ ütles siseminister Hanno Pevkur. „Ühishoonete rajamine on ka heaks eelduseks ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuks tuleva aasta alguses,“ lisas Pevkur.

Hoone esimesel korrusel hakkavad asuma politsei ja pääste tööruumid, arestikamber ning garaaž. Teisele korrusele tulevad pääste olmeruumid ja tehniline ruum. Aiaga piiratud alale rajatakse parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

„Uue hoonega saavad päästjad endale oluliselt paremad kaasaegsed olme- ja tööruumid, mis loovad tingimused nii paremaks ennetustööks kui ka kiiremaks reageerimiseks päästesündmusele,” ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva ühishoone rajab Riigi Kinnisvara AS tellimusel YIT Ehitus AS, hoone projekteeris Innopolis Insenerid OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko ehitab Vilniuse Rahvusvahelise Ameerika Kooli spordihalli

26.08.2014 Tõnu Toompark

20. augustil 2014 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva UAB Merko Statyba ja VsI Tarptautine Amerikos mokykla Vilniuje vahel leping Vilniuses asuva Rahvusvahelise Ameerika Kooli spordihalli ehitustööde teostamiseks.

Vastavalt tellijaga sõlmitud kokkuleppele on ASil Merko Ehitus õigus info avalikustada alates 25. augustist 2014.

Lepingu raames ehitab UAB Merko Statyba spordihalli brutopinnaga 1692 m². Lepingu maksumus on ligikaudu 2,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde algus on planeeritud 2014. aasta oktoobrisse ning valmimine 2015. aasta augustisse.

Statistika: Eluasemelaenude jäägi suurenemine kasvatab laenukoormust

26.08.2014 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli Eesti eluasemelaenude jääk 2014 II kvartalis 5,94 miljardit eurot. Eluasemelaenude arv samal ajal oli 161 700. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 36 754 eurot.

Kui eluasemelaenude jääk on aastaga kerkinud 1,7%, siis laenulepingute arvule on lisandunud aastaga 2%. Laenulepingute arvu kiirem kasv tähendab, et keskmine laenujääk väheneb väga aeglaselt.

Elamispindade hinnad on viimase aasta-kahega hoogsalt kerkinud ja tehingute arv on vaatamata korterituru mõningasele langusele siiski veel ülimalt aktiivne. Kõrgele kerkinud elamispindade hinnad sunnivad koduostjaid kaasama rohkem laenuressursse.

Nii võime arvata, et lähitulevikus jätkab laenulepingute arv ja eluasemelaenude koguportfelli jääk kasvu. Laenujäägi kasv olematu majanduskasvu tingimustes tähendab üldise laenukoormuse suurenemist.- Seda ei tohiks aga hirmutavaks pidada, sest liikumistempod on aeglased ja lisaks on jõudsalt kasvanud Eesti keskmine palk.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

EfTEN Kinnisvarafond tegi Riias 20 miljoni eurose investeeringu

25.08.2014 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond omandas Riias 20 miljoni euro eest Nordic Technology Park äri- ja tööstuspargi. Tegu on tänavu seni ühe suurima kinnisvaratehinguga Lätis.

Tehingu tulemusel lisandus EfTENi kinnisvaraportfelli 45 000 ruutmeetrit kontori- ja tööstuspinda, mis on kaetud 68 üürnikuga, nende hulgas nii rahvusvahelised kui ka kohalikud ettevõtted. Objekti suurim trump on asukoht – Riia kesklinna lähedal aadressil Jūrkalnes street 15/25, lennujaamast ja sadamast 5-minutilise autosõidu kaugusel.

EfTEN Capitali SIA juhatuse liikme Viktors Savinsi sõnul on seda tüüpi objektid väga kõrge stabiilsusega investeeringud. „Konkreetne kinnistu on minu pikaajalise kogemuse põhjal üks paremini hallatud objekte, mida tean,” lausus Savins.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tegu sel aastal seni Läti ühe suurema ühekordse kinnisvarainvesteeringuga. „EfTEN on seadnud eesmärgiks investeeringute suurendamise teistes Balti riikides. Antud tehing on oluline verstapost Läti äritegevuse arendamisel,” märkis Arakas.

Tehingut finantseerib SEB Läti.

EfTEN Capitali investeeringuid Lätis haldab EfTEN Capital SIA, mis on Newcom SIA ja AS EfTEN Capitali tütarfirma. SIA Newcomi omanik on Läti edukas kinnisvaraärimees Viktors Savins. Ettevõte tegutseb alates 2013. aasta aprillikuust, mis tähistab ühtlasi EfTENi sisenemist Läti turule. Praeguseks kuulub EfTEN Capital SIA valitsemise alla Lätis neli objekti.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 24 objekti Eestis ja Lätis. EfTEN Capital AS on samal aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

EfTEN Kinnisvarafond AS konsolideeritud müügitulu kasvas aastatagusega võrreldes esimesel poolaastal 4,2 miljonilt eurolt 6,4 miljoni euroni ning puhaskasum 2,3 miljonilt eurolt 7,5 miljoni euroni. EfTEN Kinnisvarafond on bilansimahult suurim ainult Balti riikidele keskendunud ärikinnisvara fond. Kontserni varade maht on tehingu järgselt 200 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 29-09-2014

24.08.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 29/09/2014 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari käigus annab Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Seminar käsitleb põhjalikult tänase kinnisvaraturu seisu ja edasisi arenguid. Ülevaade vaatab ajaliselt ette pool-poolteist aastat ja teeb prognoose, mis turul edasi toimub.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud kõikidele, kes on elamispindade turul aktiivsed: kinnisvaramaaklerid, arendajad, üürileandjad, kodusotjad ja -müüjad ning teised.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 29/09/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KV.EE: Korterite pakkumishinna indeks tõuseb inertsist

23.08.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on jõudnud 74,4 punktile. See on aastatagusest 19,6% ja ühe kuu tagusest ajast 1,6% kõrgemal. KV.EE Indeks näitab inertsist endiselt kiiret kasvu, mis sellest, et korteritehignute arv on näidanud tõsiseid langusemärke ja tehingute hinnad on tõusutempo maha võtnud.

Ajalooliselt on KV.EE indeks näidanud reaalsetele tehinguinfole hilisemat reageerimist. Hinnatõusu järel loodavad eraisikutest kinnisvaramüüjad endiselt, et äkki siiski õnnestub vara piltlikult öeldes eilse hinnaga ära müüa. Kuu-paar proovitakse, kuid siis nõuab elu, et korterimüüja tooks hinnatase mõistlikule tasemele.

KV.EE indeksi liikumist võimendab omakorda pakkumishindade tavapärane ülehinnatus. Sageli panevad kinnisvaramüüjad pakkumisele juurde hinnasildi, mis on reaalsest turu tehingutetasemest 10-20% kõrgemal.

Kõrgema hinna põhjuseks on vara emotsionaalne ülehindamine või pime lootus leida ostja, kes on turuväärtusest valmis rohkem maksma. Vahel mõtleb kinnisvaramüüja sellele, et hinnas peab olema märgatav kauplemisruum.

Nii pole ime, et korterite pakkumishinnad jätkavad veel kuu-paar inertsist tõusu, et siis reaalsusega kohaneda ja mõningane korrektuur ette võtta.

Korrektuurile sunnib pakkumishindu seisak reaalsetes tehinguhindades ja tehignute arvu vähenemine. Selle kõrval mängib rolli elamispindade müügipakkumiste arvu suurenemine ehk pakkumisepoolse konkurentsi oluline tihenemine, mis ei võimalda endises tempos hindasid ülespoole kruvida. Viimase poole aastaga on portaali KV.EE elamispindade pakkumiste arv kasvanud 20% võrra 19 453 pakkumisele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvaraturu ülevaade 2014 I poolaasta

23.08.2014 Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara avalikustas augustis 2014 I poolaasta kinnisvaraturu ülevaate. Avaldame lühikese väljavõtte esimesest peatükist.

2014. aasta I poolaastaga on kogu Eestis 12,4% rohkem tehinguid toimunud, kui eelmise aasta samal perioodil ja ka tehinguväärtuste kogusumma on tõusnud 12,7%. Kui 2013. aastal olid maakondadest aktiivsemad Harju ja Tartu maakond, siis käesoleva aasta I poolaastal on tehingute arv neis maakondades kasvanud väga minimaalselt, mis võib olla tingitud sellest, et Tartus ja Tallinnas on palju uusarendusi, mis valmivad alles aasta lõpus ning millel on küll broneerimislepingud tehtud kuid asjaõiguslikud lepingud sõlmitakse alles korterelamu valmimisel.

Märkimisväärse tõusu on läbi teinud Viljandi maakond, kus tehingute arv on tõusnud 27,8% ning tehingute summa 25,7%.

Kui käesoleva aasta alguses oli tunda kinnisvarabuumi aegset hindade tõusu, siis järgmiseks poolaastaks võib prognoosida, et märkimisväärset kinnisvarahindade kasvu enam ei toimu, eriti just korterite segmendis. Viimasel ajal on turule tulnud tavapärasest rohkem uusehitusi, mis on suurendanud pakkumises olevate korterite mahtu. Kinnisvaraturul on tunda, et inimesed ootavad. Tehinguid on edasi lükatud ning hinnatrend on mitmel pool olnud negatiivne.

Domus Kinnisvara maaklerite seas läbi viidud küsitluses selgus, et meie maakleritega kortereid vaatamas käinud klientidest keskmiselt 10-17% soovivad korterit osta välja üürimise eesmärgil, mis on 10-12% madalam tulemus, kui aasta alguses. Suur hindade tõus on vähendanud investeerimise eesmärgil korterite ostmist, kuna hetkel tundub, et korterid on jõudnud hinnatippu ning ees on hindade normaliseerumine ja suurt kasvupotentsiaali ei ole lähiajal oodata. Keskmiselt 18% Domus Kinnisvara kaudu korteri ostjatest on ostnud korteri ilma pangalaenuta.

Ülevaade on allalaaditav siit.

1Partner: üliõpilased on üürikorteritega suures hädas

22.08.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara üüripindade konsultandi Helen Silleri sõnul on tänavu sügisel Tallinnas üliõpilastele sobivaid kortereid väga vähe saada ja hinnad mullusega võrreldes keskmiselt 10 protsenti kallimad.

Helen Silleri kinnitusel on praegu väikest korterit TTÜ lähedusse Mustamäele väga raske leida ning hinnad laes. “TTÜ ühiselamu on täis ja Akadeemia teel küsitakse näiteks 16-ruutmeetrise toakese eest 250-300 eurot, mis on mullusest 50 eurot rohkem,” ütles Siller ja lisas, et isegi sellise hinnaga pole valida.

“Võib mõne vanema proua korteris tuba üürida, kuid ka see maksab 100-150 eurot kuus. Kel vähegi võimalik paar kuud kuskil mujal elada, siis soovitan oodata,” ütles Siller.

Kinnisvarakonsultandi sõnul pakutakse üüriks pigem suuremaid ja kallimaid kortereid, mida mitu tudengit võiks jagada. Samas ei taha üürileandjad noorteseltskonda, vaid eelistavad pigem perekondasid.

“Kuna Mustamäel üürikortereid saada pole, siis on nii üliõpilased kui hinnatõus linnast välja laiali valgunud. Viimase aastaga on järjest enam noori kolinud Keilasse ja isegi Paldiskisse, kus vakants on suurem ja hinnad paremad. Ka uued ja mugavad rongid toetavad seda suunda.”

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC alustab 22/09/2014

22.08.2014 Tõnu Toompark

22/09/2014 alustab Kinnisvarakoolis koolitus Kinnisvaraõiguse ABC. Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaramaakleritsele, -spetsialistidele, -arendajatele ja teistele, kes soovivad omandada juriidilisi teadmisi kinnisvaravaldkonna kohta.

Koolitus keskendub komplekselt kinnisvaravaldkonda reguleerivatele õigusaktidele. Koolituse käigus vaatame asjaõigusseadust, võlaõigusseadust, tsiviilõigust, perekonnaseadust, pärimisõigust ja paljut muud.

Koolitust viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” autor.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub kolmel päeval 22/09, 23/09 ja 24/09/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tallinna piirile tuleb ärilinnak

22.08.2014 Tallinn.ee

Linnavolikogu kiitis heaks Tallinna Haabersti linnaosas detailplaneeringu kehtestamise, mis võimaldab rajada suure tootmis- ja ärilinnaku.

Planeeritav ala asub Harku valla piiril Paldiski maantee ääres, vahetult pärast ülessõitu Astangu nõlvast. Aadressil Paldiski maantee 241, 241d ja 243a paiknevate kinnistute ning nende lähiala detailplaneering lubab 20,55 ha suurusele alale kavandada seitse kuni neljakorruselist ja kaks kuni kolmekorruselist ärihoonet.

Lisaks võimaldab planeering 16 kuni kahe-, 15 kuni kolme- ja 30 kuni neljakorruselist äri- ja tootmishoonet ja üht kuni kahekorruselist tootmishoonet.

Kavandatud äri- ja tootmispiirkond jätkab Tähetorni tänava äärset tööstusala ning väärtustab seda haljasalade ja jalakäijate liikumisteede kavandamisega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt on alale optimaalse, tasakaalustatud ja keskkonnahoidliku hoonestuse ja tänavavõrgu rajamine koos rekreatsiooni- ja haljasaladega igati perspektiivikas.

Planeeringuala on valdavas osas paepealne tühermaa, kus hoonestus puudub. Paldiski mnt 241 ja 241d kinnistutel asuvad kuus esimesest aastatuhandest e. Kr pärinevat kinnismälestiseks tunnistatud kivikirstkalmet, millele kehtib vastavalt muinsuskaitseseadusele 50 meetri laiune kaitsevöönd.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Moody’s prognoosib Eestile stabiilset majanduskasvu

21.08.2014 Tõnu Toompark

Reitinguagentuuri Moody’s hinnangul toetab Eesti riigireitingut stabiilne majanduskasv ja püsivalt madal riigieelarve puudujääk. Eesti valitsusel on suurte likviidsete finantsvarade näol märkimisväärne finantspuhver, mis võrdub ligikaudu 9,1 protsendiga 2014. aasta hinnangulisest sisemajanduse koguproduktist (SKP), märgib agentuur Eesti majanduse aastaülevaates.

Ülevaade ei ole seotud Eesti riigireitingu muutmise ega kinnitamisega, vaid on mõeldud infoks turuosalistele. Moody’se reiting Eestile on püsinud tasemel A1 alates 2002. aasta lõpust, reitingu stabiilne väljavaade on püsinud alates 2010. aasta märtsist.

Eesti majandus kasvab Moody’se hinnangul 2014. aastal 2,5 protsenti ja 2015. aastal 3 protsenti võrreldes 4,2protsendilise keskmise SKP reaalkasvuga aastatel 2010–2013. Selline majanduskasvu tase toetab riigireitingut, ühtlasi on agentuuri hinnangul Eesti eelisteks mõõdukalt kõrge jõukuse tase — Eesti kuulub Maailmapanga klassifikatsiooni järgi kõrge sissetulekuga maade hulka — ja pikaajalisem euroala tuumikuga lõimumise perspektiiv.

„Aastal 2013 oli SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel 23 144 dollarit ehk kaks korda suurem kui aastal 2002,“ kommenteeris ülevaate autor, Moody’se asepresident ja vanemanalüütik Kilbinder Dosanjh agentuuri teates. Lisaks sellele on Eesti võlakoormus üks madalamaid A-reitinguga riikide hulgas. Agentuuri hinnangul langeb Eesti keskvalitsuse võlakohustuste suhe SKP-sse 2015. aastal 9,6 protsendile võrreldes 2013. aasta juba madala 10 protsendiga ning riigieelarve puudujääk jääb väikeseks.

Samuti saavutab Eesti järjekindlalt häid tulemusi rahvusvahelistes halduspraktikaid kõrvutavates uuringutes, nagu Maailmapanga uuringutes. Moody’se hinnangul on Eesti institutsioonid näidanud üles erandlikku paindlikkust ja poliitikate järjepidevust viimase viie aasta jooksul.

Põhilised väljakutsed tulenevad agentuuri hinnangul Eesti majanduse väiksusest, samuti on Eesti majandus äärmiselt avatud võrreldes enamiku teiste A-reitinguga riikidega, mis jätab riigi haavatavaks välisšokkidele.

Eesti pangandussüsteemi väljastatud laenude suhe kaasatud hoiustesse ületab 100 protsendi taset ning pankade rahastamisriski piiravad samuti Eesti pankade Põhjamaades asuvate emapankade side oma kohalike tütarpankadega, märgib agentuur.