RKAS otsib Tartu kahe gümnaasiumi ühise õppehoone ehitajat

06.03.2014

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Tartu linnas Nooruse tänav 9 asuva õppehoone ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 1. aprillini. 2015. aasta sügiseks valmivat õppehoonet hakkavad kasutama tulevane Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium.

RKASi eesmärk on endine õppehoone laiendada ja rekonstrueerida koolihooneks, mis oleks õppetööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone koos selle juurde kuuluvate rajatistega.

Ühise õppehoone suuruseks on kavandatud 8056 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud AS Amhold.

Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 540 ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumisse on planeeritud 500 õppekohta.

Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi vajalikud riigihanked (projekteerimishange, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hange, omanikujärelevalve hange, ehitushange, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked).

Õppehoone rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigihange „Tartu Nooruse tn 9 õppehoone ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150188. Pakkumiste esitamise aeg on 1. aprill 2014 kell 11.00.

[nggallery id=4]

Ober-Haus: Veebruaris tõusid korterite hinnad enim Nõmmel

06.03.2014

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga 1,8%. Võrreldes 2013. aasta veebruariga on indeks 18,4% kõrgem.

Tallinnas toimus veebruaris korteriomanditega 572 tehingut, mida on 3,2% vähem kui käesoleva aasta jaanuaris ja 2,4% vähem kui eelmise aasta veebruaris.

Tallinnas langes korteri keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,2%, kuid tõusis võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,3%.

Võrreldes eelmise kuuga oli linnaositi suurim pinnaühiku hinnatõus Nõmmel 29,6%, põhjuseks ainult 9 tehingut keskmisest kallimate korteritega. Järgnes Lasnamäe 5,4%, Haabersti 4,7% ja Mustamäe 4,1%.

Hinnalangus oli suurim Kristiines –9,1%, Põhja Tallinnas –7,0% ja Kesklinnas –4,4%, põhjuseks tehingute vähenemine uute korteritega.

Võrreldes 2013 a veebruariga on suurim hinnatõus toimunud Nõmmel 38,7%, Lasnamäel 31,2% ja Haaberstis 23,6% ja Mustamäel 21,2%. Nõmmel on hinnahüppe põhjuseks eelkõige tehingute struktuur ja tehingute arv, äärelinna nn mägede korteritel aga väiksemate korterite nõudluse järsk kasv.

Võrreldes hindade tipuga 2007. a oli veebruaris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 19,0% madalam ehk 1 383 eurot ruutmeetri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind veebruaris võrreldes eelmise kuuga 7,7% 1 145-le eurole ja Pärnus 18,6% 938-le eurole.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 260 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 485 eurot ruutmeeter.

Korteriturgu mõjutavad positiivselt soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv.

Vaata ülevaadet siit.

Rain Rätt
Analüütik
Rain.ratt@ober-haus.ee

Tehnilise Järelevalve Amet viis läbi 1960-1990 ehitatud suurpaneel-korterelamute rõdude esipiirdepaneelide uuringu

06.03.2014

Uuringu ajendiks oli ühelt poolt 2012. aastal Lasnamäel aset leidnud ühe suurpaneelelamu 4. korruse lodža piirdepaneeli varing ning teisalt Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2009. aastal läbi viidud uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, mille käigus jõuti järeldusele, et suurpaneelelamute hooldus on olnud kohati ebapiisav ning see võib olla mõningal juhul endaga kaasa toonud puudusi nii hoonete ohutuse, energiatõhususe kui ka kasutusmugavuse osas.

Heaperemehelikust hooldamisest on eriti sõltuvad ehitiste ilmastiku mõjudele otseselt avatud osad, nagu näiteks rõdud. TJA uuring keskendus rõdude raudbetoonist esipiirdepaneelidele kui suurpaneelelamute ühele potentsiaalselt kõige riskantsemale konstruktsioonilahendusele. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada selliste rõdudega korterelamute ligikaudne arv, geograafiline jaotus ning nende rõdupiirete kandekonstruktsioonide üldine seisukord, samuti anda juhised rõdude seisukorra parendamiseks ning motiveerida omanikke rakendama meetmeid ohutuse tagamiseks. Uuring viidi läbi kahes etapis ajavahemikul 2012-2013.

Uuringu esimese etapi tulemusena kaardistati üle Eesti ligikaudu 840 suurpaneelelamut, mille rõdude piiretena on kasutatud eenduvaid raudbetoonist piirdeid (kokku 17 erinevat piirdepaneeli tüüpi). Uuringu teises etapis valiti kaardistatud hoonete seast välja 26 hoonet, mille rõdude piirdepaneelidele (kokku 233 rõdu) teostati visuaalne vaatlus. Vaatluste käigus anti hinnang piirdepaneelide kinnituskonstruktsioonide korrosioonikaitse olukorrale, tuvastati projektile vastavus ja analüüsiti olukorra ohtlikkust. Hinnangu andmisel lähtuti võimalusel säilinud suurpaneelelamute ehitusprojektidest.

Tüüpilisemate puudustena tuvastati kinnituselementide tugevusomadusi vähendavaid puudusi nagu ebapiisav korrosioonikaitse, kinnituste mittevastavus ehitusprojektile ning ehitusprojektile mittevastavate materjalide kasutamine kinnitustes.

Uuring näitas, et suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu. See on tingitud nii ebapiisavast hooldusest ja remondist kui ka üleüldisest kehvast ehitusaegsest ehituskvaliteedist ning puudulikust ehitusaegsest järelevalvest. Erinevate puuduste koosmõjusid uurides leidis TJA, et uuringus vaadeldud rõdupiirete konstruktsioonidest vaid 16% olid väga hästi teostatud ja säilinud ehk kasutatud on projektikohaseid konstruktsioonielemente, need on kaetud korrosioonikaitsega ning keevisliited on teostatud vastavalt projektile. Samas 61% juhtudest ilmnes rõdude esipaneelide kinnitustes selliseid puudusi, mis võivad kaasa tuua esipaneeli varingu, mistõttu tuleks nende tugevdamisega tegeleda koheselt.

Sõltumata sellest, kas hoone rõdupiiretega on esinenud probleeme, tasuks omanikel ja korteriühistutel aktiivselt jälgida rõdupiirete seisukorda. Õnnetuste ärahoidmiseks on vältimatu rõdude korraline hooldus, mille käigus vaadatakse üle konstruktsioonide seisukord ja võetakse tarvidusele meetmed võimaliku ohu kõrvaldamiseks. Konstruktsioonide eluea pikendamiseks tuleb neid järjepidevalt hooldada, eelkõige kaitsta korrosiooni eest. Rõdude seisukorra kohta asjatundliku hinnangu saamiseks ning piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide tugevdamise osas parima lahenduse leidmiseks tasuks korteriomanikel või ühistutel konsulteerida ehituseriala ekspertidega või projekteerijatega. Sageli ei ole rõdupiirete kinnituste tugevdamine ja täiendav korrosioonkaitse eriti kulukas ja suuremahuline töö.

Ehitise ohutuse ja korrashoiu eest vastutab ehitise omanik ning seega on ka rõdupiirete püsivuse kontroll ja tagamine korteriühistute ja korteriomanike vastutusala.

Kuivõrd rõdupiirete tugevdamise puhul ei ole tegemist väga kuluka ettevõtmisega, siis riik spetsiaalset eraldiseisvat toetusmeedet sellele tegevusele ei kavanda, küll aga saab lugeda rõdupiirete kinnituste tugevdamist abikõlblikuks ja eeldatavaks tegevuseks korterelamute rekonstrueerimistel koos fassaadi soojustamisega, mis on toetatavaks korterelamute rekonstrueerimise toetamise meetme raames.

Korterelamute tervikliku rekonstrueerimise toetamist jätkatakse aastani 2020 struktuurifondide ja CO2 heitkoguse kauplemissüsteemi kaudu laekuvatest vahenditest peale vastavate alusdokumentide jõustumist. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse kohta saab täiendavat infot SA KredEx kodulehelt : http://www.kredex.ee/korteriuhistu/.

Kinnisvaraettevõtete müügitulu suurenes aastaga kolmandiku

06.03.2014

Esialgsetel andmetel oli 2013. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,1 miljardit eurot, mis oli 5% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum kasvas neljandat aastat järjest.

Võrreldes 2012. aastaga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumi juurdekasvu andsid peamiselt siseturul tegutsevad kinnisvara-, energeetika- ja kaubandusettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim veondus ja laondus ning töötlev tööstus. Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum vähenes 2012. aastaga võrreldes 6%, seda eelkõige põlevkiviõli- ja toiduainetetööstuse kasumi vähenemise tõttu.

Ettevõtted müüsid 2013. aastal kaupu ja teenuseid 50,4 miljardi euro eest, mis oli 9% rohkem kui aasta varem. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suurema osatähtsusega hulgi- ja jaekaubanduses ning töötlevas tööstuses kasvas müügitulu vastavalt 15% ja 7%. Enim ehk kolmandiku suurenes aastaga müügitulu kinnisvara tegevusalal.

Ettevõtete kulud suurenesid 2012. aastaga võrreldes 9%, sealhulgas tööjõukulud samuti 9%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes kumbki 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli 2013. aastal keskmiselt 21 300 eurot hõivatu kohta, mis oli 5% suurem kui aasta varem.

Ettevõtete investeeringute kasv peatus. Ettevõtted investeerisid 2013. aastal 2,6 miljardit eurot, mis oli sama palju kui aasta varem. Sarnaselt 2012. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse. Suuremad investeerijad olid energeetika-, töötleva tööstuse ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2012. aastaga suurenesid investeeringud maasse, ehitistesse ja arvutisüsteemidesse. Teised investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud masinatesse ja seadmetesse (9%).

2013. aasta IV  kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 12,8 miljardi euro eest, mis oli 5% rohkem kui aasta varem samal ajal. Ettevõtted investeerisid IV kvartalis 790 miljonit eurot, mis oli kümnendik vähem kui 2012. aasta IV  kvartalis.

Ettevõtlussektori kogukasum, 2002–2013

Ettevõtlussektori kogukasum

Kinnisvarakool: Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub 10/03/2014

06.03.2014

Detailplaneeringnute menetlemineEsmaspäeval 10/03/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringu menetlemine”. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Planeerimismenetlus on pikaajaline protsess, mis puudutab erinevatel tasanditel pea kõiki ühiskonnaliikmeid. Olgu tegu oluliste teadus-, kultuuri-, vabaaja või riigihoonetega, aga ka kaubanduskeskustega – enamikul juhtudest eelneb hoone ehitamisele detailplaneeringu koostamine.

Planeeringu koostamise käigus tuleb kohalikul omavalitsusel tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega.

Planeeringumenetlus on võrdlemisi keeruline protseduur, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest.

Nii mõnigi planeeringuvaidlus on kõrgema astme kohtulahendini jõudnud ja sellest lähtuvalt on ka seadusandja õiguslikku regulatsiooni muutnud ning ka käesoleval hetkel jälle muutmas.

Koolitus annab:

  • ülevaate planeerimist reguleerivatest õigusaktidest;
  • teadmised detailplaneeringu reguleerimisala ja ülesannete põhimõtetest;
  • ülevaate planeeringu menetlemise protsessi käigust.

Koolitus-seminar “Detailplaneeringute menetlemine” toimub esmaspäeval 10/03/2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Mitu kinnisvaraobjekti leidis ostja

06.03.2014

Tallinna Linnavaraameti poolt korraldatud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja mitu eluruumi ja kinnistu.

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Vihuri tn 5-39 korteriomand, mille reaalosaks 27,7 m2 suurune eluruum, ostetakse hinnaga 35 330 eurot.

Mustamäe linnaosas asuva Eduard Vilde tee 134‑20 korteriomandi hind kujunes enampakkumisel alghinnast kolmandiku jagu kõrgemaks – korteriomand, mille reaalosaks 43,4 m2 suurune eluruum, ostetakse hinnaga  49 200 eurot (alghind 36 000 eurot).

Kesklinnas asuv Narva mnt 31-36 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 39 m2, müüakse hinnaga 61 355 eurot, alghinnast 4555 eurot kallimalt. Samuti Kesklinna linnaosas asuv Kiisa tn 9-2 korteriomand, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 39,1 m2,ostatakse hinnaga 50 150 eurot (alghind 43 500 eurot).

Lasnamäe linnaosas asuva Läänemere tee 27-62 korteriomandi hind kujunes alghinnast 10 250 eurot ehk 27% kallimaks, 48 250 euro eest ostetava korteriomandi reaalosaks on 46,4 m2 suurune eluruum.

Põhja-Tallinna linnaosas asuva Kopli tn 88-38 korteriomandi hinnaks kuunes 19 019 eurot, alghinnaga 17 300 eurot enampakkumisele pandud korteriomandi reaalosaks on 25,8 m² suurune eluruum.

Harjumaal Vasalemma alevikus asuv elamumaa sihtotstarbega, hoonestamata Tööstuse tn 1 kinnistu pindalaga 4536 m² ostetakse hinnaga 6 810 eurot.

Meriväljal valmib naistepäevaks mereäärne restoran

05.03.2014

Järgmisel nädalal valmib Viimsi ja Pirita piiril uus NOA nime kandev restoran.

Hoone ehitaja, 1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul on uue restorani rajamine Eestis väga erandlik ja tavaliselt kohandatakse selleks mõni olemasolev hoone. “Kogu see projekt sai silmapaistev, alates asukohast ja ehituslikust lahendusest kuni sisekujunduse detailideni,” ütles Hinno.

“Tulevase restorani pidajad olid nii südamega asja juures, et toimetasid ise reaalselt iga päev ehitusel ja nii sai iga liist lõpuks täpselt selline nagu nemad seda soovisid,” lisas Hinno.

Hoone ehitus kestis kaheksa kuud ning sellega tegeles tipphetkel objektil kolmkümmend inimest. Merevaatega kolmeosaline restoran mahutab koos terrassiga paarsada inimest. Uut toidukohta peavad auhinnatud OKO restorani omanikud.

Maja projekteeris Peeter Loo firmast KAMP Arhitektid ning sisekujunduse tegi Tarmo Piirmets Pink OÜ-st. 544-ruutmeetrise hoone arendas Baltek Arendus OÜ ja ehituskonkursi võitis 1Partner Ehitus. Ranna tee 3 aadressiga hoone paikneb Tallinna viimasel krundil, vana Viimsi vallamaja asukohas.

Jaanuaris tööstustoodang vähenes võrreldes mullusega

05.03.2014

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta jaanuaris 1% vähem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodangu mahu vähenemist põhjustas langus elektrienergia tootmises, seevastu töötlevas tööstuses ja mäetööstuses toodang veidi suurenes.

Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang jaanuaris puidu, toiduainete, mootorsõidukite ja mööbli tootmises. Toodang vähenes elektroonika- ja elektriseadmete, keemiatoodete ning masinate ja seadmete tootmises.

Välisturule müüdi jaanuaris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Toodangu müük ekspordiks vähenes jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 10%, müük kodumaisele turule suurenes 2%. Ekspordi vähenemise peamine põhjus oli elektroonika-, põlevkivi- ja keemiatoodete müügi langus.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta jaanuaris tööstuses kokku 4% rohkem toodangut kui 2013. aasta detsembris, töötlevas tööstuses suurenes toodang 3%.

2013. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 19% vähem ja soojust 2% rohkem. Elektri tootmise vähenemise peamine põhjus oli omatoodangu osaline asendamine impordiga.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2005 – jaanuar 2014
(2010 = 100)

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend

a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, jaanuar 2014
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise
kuuga sesoonselt
korrigeeritud andmetelb		 Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata
andmetel		 tööpäevade arvuga
korrigeeritud andmetelc
KOKKU 4,4 -1,1 -1,1
Energeetika 13,8 -10,9 -10,9
Mäetööstus 1,9 2,1 2,1
Töötlev tööstus 2,8 0,8 0,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 17,9 -11,3 -11,3
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 1,9 10,9 10,9
toiduainete tootmine 3,1 3,0 3,0
metalltoodete tootmine 10,4 -0,2 -0,2
elektriseadmete tootmine 7,5 -10,1 -10,1
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 2,3 -11,4 -11,4
mööblitootmine 0,4 2,3 2,3
mootorsõidukite tootmine 8,0 23,0 23,0
ehitusmaterjali tootmine 3,1 -3,6 -3,6
masinate ja seadmete tootmine -0,4 -7,2 -7,2

b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Hilton Tallinn Park hotelli ehituse omanikujärelevalvet teeb Vealeidja

05.03.2014

Hilton Tallinn Park hotelli ehituse omanikujärelevalvet teeb Sweco gruppi kuuluv Vealeidja OÜ. Omanikujärelevalve hoolitseb hotelli ehitustööde projektijärgse kulgemise, ehitusnormide järgimise, ehitusdokumentide vormistamise ning tööde kvaliteedi ja ohutuse eest.

Tellija, Olympic Entertainment Groupi esindaja ja projekti direktor Margus Juksaar: “Meile pakub teenust viiemeheline järelevalvemeeskond, sõltuvalt hetkel töös olevate ehitusetappide vajadustele. Omanikujärelevalve valik tehti 2013. aasta kevadel, et saaks teda kaasata juba projekteerimise perioodil. Sellega on tagatud projekteeritavate lahenduste võimalikult varajane järelevalve hinnang. Objektil on järelevalve spetsialistidele ette nähtud ka töökohad.”

Vealeidja Oü järelevalvemeeskonna juht, ehitusinsener Tiit Purre: “Ehituse omanikujärelevalve mõistes ei ole tegu tavalise ehitusobjektiga. Oleme tegevusse kaasatud juba projekteerimise etapil. Samuti vajas järelevalvet endise hotelli kõrgema hooneosa lammutus kui ehitusprotsessi riskirohkeim töö. Aitasime valida lammutusmeeskonda ja mängisime lammutuse protsessi teostajaga eelnevalt läbi, hindasime hoone kandvaid osasid silmas pidades võimalikke ohte. Täna saame öelda, et lammutus on läinud ilma ühegi võimaliku probleemita.”

Tiit Purre sõnul vaadatakse omanikujärelevalvet sageli kui tüütut bürokraati, kuid hea tulemus saadakse tellija, peatöövõtja ja järelevalve meeskonnatööga. “Meie töös tuleb saavutada omanikupoolne usaldus konsultatsioonide ja protsessi järelevalvega. Lisaks sellele tuleb kooskõlasatada peatöövõtja poolse ehitusdokumentatsiooni täitmise vorm ja sisu nõuetele vastaval tasemel ning põhimõttega, et koostatud dokumendid oleksid ka aastate pärast piisavad teostuste kontrolliks või tutvumiseks teostatud töödega.”

“Ma ei ole nii professionaalset projektijuhtide ja projekteerijate gruppi kohanud, kui hotelli peatöövõtja Merko on moodustanud,” lisab Purre. Omanikujärelevalve töö lõpeb tema sõnul siis, kui majale on antud kasutusluba ja tööd Tellija poolt aktiga lõplikult vastu võetud.

Lammutuse järgselt käib hotelli vundamendi rajamine, maasse puuritakse ligi 300 vaia. Vundamendi vaiad aitavad maa energiat kütte- ja jahutussüsteemis ära kasutada. Hotelli valmimine on kavandatud 2015. aasta lõppu ja teda hakatakse opereerima Hilton Hotels & Resorts kaubamärgi all. Hotelli tellija on Olympic Entertainment Group ja ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti AS. Hoone arhitektuurse projekti koostas Meelis Pressi Arhitektuuribüroo.

Hotelli ehitus jäädvustatakse raadiomaja katusele paigaldatud veebikaameraga, nii saab vajalikul hetkel heita arvutist pilgu ehitusplatsile.

Sweco on rahvusvaheline konsultatsiooniettevõtete grupp, mis tegeleb ehitusliku projekteerimise, keskkonnatehnoloogia ja arhitektuuriga. Grupp annab tööd ligi 9000 inimesele 11 riigis. Ettevõttel on käsil rohkem kui 30 tuhat eri projekti 80 maailma riigis. Sweco aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil NASDAQ OMX. Eestis kuuluvad gruppi projekteerimisfirma Sweco Projekt AS ja Vealeidja OÜ.

Haldusfirma peab alati esitama majanduskava

05.03.2014

Käes on kortermajade üldkoosolekute aeg,  kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aastal tehtust ja räägitakse kättejõudnud aastal planeeritavast.

Seadus on andnud kohustuse vara valitsejana tegutseval haldusfirmal või korteriühistu juhatusel koostada majanduskava, mis annaks selgesti mõistetava ülevaate jooksval aastal kavandatavatest töödest ja nendeks planeeritavatest kuludest.

Iga kortermaja toimib nagu omaette isemajandav üksus

Nii nagu ettevõtete, aga ka linnade või riigi puhul koostatakse eelseisvaks aastaks eelarve ja prognoositakse kulusid tulusid ning arvutatakse läbi kuidas nende vahel tasakaal saavutada, tuleb seda teha ka igas kortermajas. Nõue, et maja peab saama haldustegevuse korraldajalt, olgu selleks siis teenust osutav haldusfirma või korteriühistu oma jõududega, majandustegevuse aastakava, kehtib seaduses juba ammu.

Paraku erinevatele majadele haldusteenuse pakkumisi tehes puutume väga tihti kokku olukorraga kus tuleb ilmsiks, et senine haldaja ei ole kunagi koostanud aasta majanduskava. Sellepärast on kohane meelde tuletada, et igal korteri omanikul on õigus majanduskava koostamist ja esitamist nõuda. Lisaks on seaduses ka sätestatud, et igale korteri omanikule tuleb vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu esitada tutvumiseks selle projekt.

Mida majanduskava peab käsitlema?

Seaduses on nimetatud, et kava peab sisaldama korterite ühise majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi varem kokkulepitud kulutuste ja koormatiste kandmisel ning andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.

Majanduskavas oleks vajalik eraldada prognoositavad kulud, mis on seotud haldamise ehk kinnisvara majandamise juhtimisega, seda koos raamatupidamisega, heakorra tagamisega seotud kulud, tehnohoolduse kulud kõigi maja toimimise aluseks olevate seadmete ja rajatiste hoolduseks, jooksval aastal kavandatavate remonttööde kulud, kõik nn prognoositavad tarbimispõhised otsekulud (elekter, küte, vesi jt) samuti ka nn omanikukohustusega seonduvad eeldatavad kulud (kindlustus, pangateenused, mugavusteenused tarbimise mõõtmisel jt).

Kavandatavate remonttööde osas peaks haldaja kindlasti üksikasjaliselt esitama need soovitused mida ja ka eeldatavalt mis hinnaga mingeid töid oleks tarvilik teha. Üldkoosolekul need ettepanekud siis kas kinnitatakse või muudetakse.

Majanduskava peab aga lisaks kuludele prognoosima ka tulusid, sellise arvestusega, et kõik kavandatavad tööd saaksid rahaliselt kaetud. Üldkoosolek siis otsustab kas kavandatavate kulude puhul kogutakse juba piisavalt vahendeid remondifondi, tuleb mingiteks töödeks koguda lisaraha või ka siis kaasata laenu näol võõrvahendeid.

Kinnitatud majanduskava täitmist tuleks ka jooksvalt kontrollida

Selleks, et kinnitatud kava toimiks juhtimisvahendina oleks kindlasti vaja, et majanduskava ei koostata ega vaadata vaid üks kord aastas, vaid iga kantud kulutuse korral jälgitakse selle kava jooksvat täitmist. Elu teeb loomulikult pidevaid muutusi kavandatusse ja mingi erakorraline avariiline kulu võib prognoositut oluliseltki muuta. Selleks, et haldajana reageerida vastutustundlikult igale avariile ongi vaja pidevalt jälgida majanduskava jooksvat täitmist ehk nn „suurt pilti“.

Kui kogu haldus on üles ehitatud ainult avariidele reageerimisele võib maja ennast avastada ükskord olukorrast kus möödapääsmatud kulutused käivad omanikele üle jõu. Professionaalsetelt haldusfirmadelt on majanduskava täitmise kohta alati jooksvalt võimalik teavet saada, sest planeeritu täitmist jälgitakse pidevalt ja reageeritakse muutustele.

Suuremate muutuste ilmnemisel võib olla vajadus ka uue üldkoosoleku kokkukutsumiseks, selleks et majanduskava oluline muudatus läbi arutada ja omanike poolt kinnitada.

Nii möödunud majandusaastale tagasivaatav aruanne kui ka eelseisvat aega kavandav majanduskava on kinnisvara korrashoiu tagamiseks väga olulised dokumendid, millede pidamist nõuab ka seadus. Tuletan siis kõigile omanikele meelde seda alati oma maja haldajalt nõuda.

DTZ Kinnisvara
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Aasta alguses jaemüügi kasv mõnevõrra kiirenes

04.03.2014

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta jaanuaris 2013. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet.

2013. aasta viimasel kolmel kuul suurenes jaemüük võrreldes varasema aasta sama kuuga 4–6%. Tänavu jaanuaris jaemüügi kasv mõnevõrra kiirenes.

2014. aasta jaanuaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 366,1 miljonit eurot, seega jäi jaanuaris kauplustesse 279 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta jaanuariga võrreldes 12%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel (kasv 32%). Jaanuaris kiirenes märkimisväärselt jaemüügi kasv tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas aastaga 23%. Nende kaupluste jaemüügi kasvule avaldasid mõju eelmise aasta madal võrdlusbaas ning jaanuaris toimunud soodusmüügikampaaniad. Keskmisest enam suurenes jaanuaris jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmetega, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega (kasv 14%).

Toidukaupade kauplustes suurenes jaemüük eelmise aasta jaanuariga võrreldes 5%, eelnevate kuudega võrreldes jaemüügi kasv neis kauplustes veidi kiirenes. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemisele avaldasid mõju eelmise aasta madal võrdlusbaas ning toidukaupade hinnatõusu aeglustumine. Kui eelmise aasta jaanuaris oli toidukaupade aastane hinnatõus 5,5%, siis tänavu jaanuaris 2,5%.

Mootorikütuse jaemüük kasvas 2013. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaanuaris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades ligi viiendiku (18%). See on tavapärane langus, mis järgneb detsembris toimunud jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 3%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli jaanuaris 440,8 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%. 2013. aasta jaanuariga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 9%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 14%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend,
jaanuar 2004 – jaanuar 2014 (2010 = 100)

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

Pindi Kinnisvara: turuinfo 02/2014

04.03.2014

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

AS Tallinna Moekombinaat uus juhatuse liige

04.03.2014

AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv AS Tallinna Moekombinaat nõukogu otsustas valida AS Tallinna Moekombinaat täiendavaks juhatuse liikmeks Kristjan Kase (Kask), volituste kestvusega 3 aastat alates 01.03.2014.

Nõukogu otsustas pikendada AS Tallinna Moekombinaat juhatuse liikmete Allan Remmelkoor’i ja Ervin Nurmela volitusi 3 aasta võrra alates 01.03.2014.

Kristjan Kask oli AS Täismaja (endise ärinimega AS Kristiine Kaubanduskeskus) juhatuse liige alates 30.05.2008. Kristjan Kasele ei kuulu ühtegi AS Pro Kapital Grupp aktsiat.

AS Tallinna Moekombinaat juhatus jätkab kolmeliikmelisena.

Häirekeskuse ja päästeameti Tallinna ühishoone sai nurgakivi

04.03.2014

Täna paigaldati nurgakivi Tallinna Lasnamäe linnaossa ( aadressil Osmussaare tee 2) rajatavale häirekeskuse ja päästeameti Tallinna hoonetekompleksile.

Pidulikul nurgakivi asetamise tseremoonial osalenud Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf i sõnul on tallinlastel heameel, et häirekeskuse ja päästeameti ühishoone ehituseks valiti pealinna suurimas linnaosas asuv krunt. „Lasnamäe linnaosas elab ligi neljandik linlastest, kus päästekomando olemasolu on hädavajalik,“ ütles Klandorf. „Uue keskuse vaieldamatuks eeliseks on hea liiklusühendus kogu linnaga, mille tagavad Peterburi tee koos hiljuti valminud Ülemiste liiklussõlmega ning Laagna tee.“

Riigi Kinnisvara AS sõlmis möödunud aasta novembris konsortsiumiga AS Teede REV-2, Ramm Ehitus OÜ ja AS Parmeron 4,4 miljoni euro suuruse lepingu häirekeskuse ja päästeameti Tallinna ühishoone rajamiseks. Kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta alguses. Kinnistule ehitatav hoonekompleks koosneb kesksest neljakorruselisest hoonest, mis on jagatud funktsionaalselt kolmeks osaks – päästeameti Lasnamäe päästekomandoks, häirekeskuse töösaaliks ning administratsiooni osaks.

Üritusel osalesid siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont, häirekeskuse peadirektor Janek Laev, päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Harju maavanem Ülle Rajasalu, Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja mitmed teised.

Kinnisvara on tulusaim välja üürida ettevõtja või FIE-na

04.03.2014

Kui eraisik tasub üüritulu pealt makse, siis FIE või ettevõttena saab tulust kinnisvarale tehtud kulutused maha arvata ning maksta tulumaksu vaid kasumi pealt.

Praegu on kinnisvara üüriturul olukord, kus üürileandja ja -võtja vahetavad igakuist üüriraha n-ö mustalt, sest kinnisvaraomanik saadud tulu pealt makse ei maksa. Ärileht rääkis ekspertidega, kes pakuvad lahendusi, kuidas kinnisvara pealt tulusamalt teenida, samal ajal ausalt makse makstes.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on kõige lihtsam deklareerida tulu füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ja tasuda selle pealt tulumaks 21%. „Sellisel juhul pole aga võimalik tulust maha arvata korterile või majale tehtud kulutusi. Näiteks kui inimene teeb seal vahepeal remonti või peab midagi parandama või vahetama. Kui aga inimene soovib kulutusi maha arvata, tuleks tal ennast FIE-ks registreerida või pakkuda teenuseid äriühingu kaudu,” rääkis Liivamägi.

Ta nentis, et registreeritud ettevõttel on aga rohkem arvepidamist ja maksukohustusi, mida füüsilisel isikul pole – näiteks sotsiaalmaksu- ja võimalik käibemaksukohustus. Kui kinnisvara üüritakse välja põhitöö kõrvalt, on mugavaim teha seda FIE-na.

Maksud tuleb tasuda

Kinnisvarakool OÜ juhatuse liikme Tõnu Toomparki hinnangul peab aga ka siinses graafikus esitatud arvude puhul arvestama, et FIE-l tuleb tasuda sotsiaal- ja tulumaksu ning tal ei ole võimalik ka maksustamist edasi lükata. „Kõige ratsionaalsem on ettevõtte loomine, see aitab maksustamist edasi lükata ning on üürileandja ja üürniku jaoks lihtne ja läbipaistev. Maksustamise edasilükkamine võimaldab ka rahavoogu reinvesteerida,” sõnas ta.

Toompark leidis ka, et kui ettevõtja ainus tegevus ongi üürileandmine, võib FIE-ks olemine kulukaks osutuda. FIE-na sobib tema sõnul üüritulult makse maksta siis, kui eksisteerib ka muu käivet-kasumit teeniv majandustegevus.

Ann-Marii Nergi, Eesti Päevaleht
Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kinnisvara-on-tulusaim-valja-uurida-ettevotja-voi-fie-na.d?id=68148483

1 2 3 … 1,257 1,258 1,259 … 1,578 1,579 1,580