Eesti inimesed võtavad kodulaenu üha sagedamini üksinda. Kui varasemalt oli tavapärane, et kodu soetati koos kaaslasega, siis praegu näevad pangad järjest rohkem neid kliente, kes on suutelised ja koguni eelistavad kodu osta just iseseisvalt.
Coop Panga andmed näitavad, et kui 2020. aastal võtsid kahekesi laenu 38% kõigist kodulaenutaotlejatest, siis 2025. aastaks langes see osakaal 28%-ni. Ühest küljest peegeldab see nii inimeste kasvanud võimalusi ja teadlikumaid valikuid kui teisalt ka regionaalseid erinevusi kinnisvaraturul.
„Kui sissetulekud seda lubavad ja omafinantseeringut on ka piisavalt, siis eelistavad Eesti inimesed osta kodu sageli üksinda, kuna see annab neile suurema kindlustunde ja otsustusvabaduse,“ selgitab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.
Inimesed, kelle sissetulek on stabiilne ja piisav, näevad järjest enam, et nad ei pea kodu soetamiseks kedagi teist enda kõrvale kaasama. Ta toob välja, et sageli soovitakse hoida rahakotid lahus ning ise vastutada oma vara ja kohustuste eest. „Iseäranis kehtib see selliste suurte varade puhul nagu oma kodu ja kinnisvara üldiselt,“ lisab ta.
Nooremate inimeste puhul mängib rolli ka see, et omafinantseering tuleb tihti vanemate või sugulaste abiga, mistõttu soovitakse, et ostetav kodu jääks ainuomandisse.
Lisaks kindlustundele on eestlased ka teada tuntud oma iseseisvuse poolest ehk soovitakse pigem ise hakkama saada. Ka ei taheta täisealisena elada vanemate või teiste perekonnaliikmetega koos nagu on tavaline Lõuna-Euroopas.
Ta toob välja, et kuigi kaaslasega kodu soetamine pole kuidagi tehniliselt keerulisem, eeldab see suuremat usaldust ja põhjalikumalt läbi mõeldud kokkuleppeid, eriti olukordades, kus suhted võivad kunagi halvemaks pöörduda.
„Headel aegadel ei taha me tihti mõelda selle peale, mis saab siis, kui olukord muutub. Üksinda kodulaenu võttes on vähemalt see kindlustunne olemas, et oma kodu jääb enda kätte ja ei pea hakkama tegelema sellega seotud tülide lahendamisega,“ lisab ta.
Samuti on praktikas ka olukordi, kus kaaslaenusaaja lisamine ei ole mõistlik. Näiteks ei pruugi elukaaslase sissetulek vastata panga nõuetele või võib varasem maksekäitumine olla problemaatiline. „Lisaks võib probleeme tekkida kui kodulaenu soovitakse võtta koos inimesega, kellel on lühiajaline elamisluba, mis ei anna pangale kindlustunnet, et mõlemad osapooled saaksid pikaajaliselt tagasimaksetesse panustada,“ sõnab ta.
Nendes olukordades on laenuvõtjal targem juba varakult arvestada sellega, et kodu ostetakse ja kodulaenu võetakse ühele inimesele vastavalt tema võimalustele.
Pangad annavad julgemalt laenu ka üksinda taotlejatele
Kui vaadata ajas tagasi, siis ei ole üksi kodulaenu võtmine alati olnud nii tavapärane ega kättesaadav kui täna. Varasemalt on pangad olnud ettevaatlikumad ning üksikisiku võimalused kodulaenu saada sõltusid rohkem perekonnaseisust ja laiemast tugivõrgustikust, eriti kui taotlejal on olnud ka lapsi. „Negatiivsemate näidetena võis tulla ette olukordi, kus lastega laenutaotlejal soovitati leida partner, kellega koos kodulaenu võtta. Õnneks on need ajad juba möödanik,“ sõnab Ossipova.
Tänaseks on pangad tunduvalt varmamad ka üksinda kodulaenu taotleva inimesega koostööd tegema ja leidma lahendusi, mis arvestaks konkreetse inimese sissetulekute, kohustuste ja soovidega. „See on avanud ukse neile, kes soovivad ja suudavad kodu soetada iseseisvalt sõltumata sellest, kas nad on vallalised, elavad koos partneriga või kasvatavad lapsi üksi.“
Esimene kodu kui teadlik vaheetapp
Kuigi kahekesi koos laenu võttes on riskid madalamad nii laenuandja kui ka laenuvõtja jaoks, võib ka üksi laenamisel olla mitmeid eeliseid. „Kui laenumakseid on sageli kahest sissetulekust kergem maksta kui ühest, siis vara müües ei pea üksinda laenu võtnud inimene oma müügitulu kellegagi jagama ega vaidlema, kui palju keegi on panustanud kodu soetamisse,“ toob Ossipova näiteks.
Kui kodu ostetakse üksinda elamiseks, siis saab üldjuhul vaadata ka väiksemat pinda. „Väiksemad korterid on odavamad ehk nende ostmiseks on vaja väiksemat omafinantseeringut ja ka igakuised laenumaksed tulevad madalamad. Enamasti on need ka hüppelauaks järgmise kodu ostmisel. Aja jooksul vajadused muutuvad ning näiteks peret luues kasutatakse n-ö stardikodu lisatagatisena või teenitakse korteri müügist piisavalt, et lubada endale uut ja suuremat kodu,“ näitlikustab Ossipova.
Kodulaenutaotlejad, kes soovivad osta kinnisvara terve perega elamiseks, kipuvad rohkem vaatama soodsamat järelturu kinnisvara, sh remonti vajavaid kortereid ja maju. „Suurema pere vajadustele vastava kodu ostmiseks aga tuleb juba sagedamini minna laenu taotlema koos kaaslasega,“ lisab ta.
Peamiseks takistuseks üksinda kodulaenu võtmisel saab enamasti piisava sissetuleku või omafinantseeringu puudumine. „Palgad on Eestis viimastel aastatel sõltuvalt sektorist märgatavalt tõusnud ning see on andnud ka paljudele võimaluse mõelda kinnisvara soetamisele ilma kaaslaenutaotlejate. Samas ei ole taolisi võimalusi kõigil – eriti on murekohad noortel ja neil, kes soovivad soetada kinnisvara Tallinnasse või Tartusse,“ tõdeb Ossipova.
Nii üksinda kui koos kaastaotlejaga kodulaenu võttes on võimalik kasutada ära ka erinevaid riiklikke käendusi ja toetusi, näiteks EISi eluasemelaenu käendust, EISi maapiirkonna eluasemelaenu käendust ja MESi eluaseme kaaslaenu.
Kodu ostmine on lihtsam äärelinnas ja väikeasulates
Sissetulekute ja omafinantseeringu juures tuleb arvestada ka kinnisvarahindadega, mis erinevad Eestis piirkonniti märgatavalt. See mõjutab ka otseselt seda, kui realistlik on kodu soetada ühe sissetulekuga.
Tallinnas on ühest küljest kõrgemad palgad, aga teisalt ka kallim kinnisvara. See suunab üksinda kodu ostjaid tegema kaalutletud valikuid. Sõltuvalt sissetulekutest tähendab see uusarendustes sageli ühe- või kahetoalise korteri valimist, vanemates, aga renoveeritud majades ka suuremaid kahe-, kolme- või neljatoalisi kortereid.
„Tallinna ümbruses ehk n-ö kuldses ringis olevates asulates on kinnisvara hinnad sageli soodsamad kui pealinnas, kuid ligipääs töökohtadele ja teenustele sarnane tänu Tallinna lähedusele,“ sõnab Ossipova. Mida kaugemale minna Tallinnast ja teistest suurematest keskustest, seda soodsamaks läheb ka hinnatase, mis avab rohkematele inimestele võimaluse soetada kodu üksinda, ilma et peaks tegema suuri järeleandmisi elukvaliteedis.
Eesti majanduse maht eelmise aasta jooksul tasapisi kasvas, olles neljandas kvartalis aastatagusest 0,7% suurem. Erasektori tööhõive vähenes, kuid palgakasv püsis avaliku sektori omast kiirem.
Eesti SKP kasvas statistikaameti hinnangul mullu neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 0,7%, aga kahanes kolmanda kvartaliga võrreldes 0,1%. Kuigi majandus kasvab, pole järsku paranemist tulnud ning kasv on varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlik.
Veebruaris tehti Tallinnas korteritega 651 ostu-müügitehingut ning korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus 3145 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Kalleim korter müüdi veebruaris 1 620 984 euroga.
EfTEN Real Estate Fund AS viis lõpule tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (uus ärinimi ROLANDS S, SIA), mis omab DSV logistikahoonet Riias, 100%-lise osaluse müügitehingu.
Täna avaldas Statistikaamet SKP tulemused 2025 aastal. Kiirhinnanguga võrreldes oli majanduskasv neljandas kvartalis tagasihoidlikum. Kui esialgselt pakuti kiirhinnanguga IV kvartali kasvuks 1%, siis reaalsetele andmetele tuginedes oli see 0,7%, mis tegi kogu eelmise aasta majanduskasvuks 0,6%. Üllatav see tulemus ei olnud, aga sisuliselt näitas see, et majandus reaalsetes näitajates seisis eelmine aasta paigal.
Kinnisvarakoolis toimub 11.03.2026 koolitus „
Kinnisvaraeksperdid hoiatavad, et kasvav geopoliitiline ebakindlus ning kiiresti suurenevad kaitseinvesteeringud Balti regioonis hakkavad ümber kujundama kinnisvara- ja ehitussektori põhialuseid. Kuna riigid võtavad üha suurema rolli ehitustellijatena, peavad arendajad ja investorid senised ärimudelid üle vaatama ning ostjad võivad silmitsi seista pikemate projektide valmimisaegadega, sest sektori võimekus suunatakse järjest enam strateegilisse taristusse.
In the fourth quarter of 2025, Estonia’s real GDP increased by 0.7% y/y, but declined by 0.1% over the previous quarter (seasonally and working day adjusted – swda), according to Statistics Estonia. Overall, GDP grew by 0.6% in 2025, indicating a modest recovery in line with our expectations.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 885 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 8%.
Eesti suurima vaid paaris- ja ridamajadest koosneva elurajooni Uus-Järveküla ehitus on lõppenud ja peatöövõtja NOBE on kõik kodud tellijale üle andnud. Kinnisvaraarendaja Invego ja EfTEN United Property Fundi koostööna valminud 165 koduga elurajooni rajamine läks maksma 40 miljonit eurot.
TEGEVUSARUANNE
