Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Algatati ratsaspordibaasi maa-ala detailplaneering

03.06.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus algatas Haabersti linnaosas asuva 13,54 ha suuruse maa-ala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Paldiski mnt 135, 135a ja 135b kinnistute detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus alale ratsaspordikeskuse hoone ja väljakute rajamiseks ning lisaks kümmekonna 3-6-korruselise äri- või eluhoone ehitamiseks. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane ühiskondlike ja puhkeehitiste ala osaliselt korruselamute alaks.

Ühtlasi algatatakse Paldiski mnt 135, 135a ja 135b kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu ratsabaasi ning äri- ja eluhoonete rajamine metsaga kaetud alale omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Paldiski mnt 135, 135a ja 135b kinnistute maa-ala detailplaneeringu algatamist ratsabaasi ja seda teenindava ja toetava hoonestuse rajamiseks ning linnaruumi korrastamiseks taotles OÜ Ratsasport.

Alale planeeritakse ka kergliiklustee, mis avab piirkonna jalakäijatele ning hobustele, sidudes selle piirkonna kergliiklusteede võrgustikuga. Põhiosa planeeringualast moodustab Paldiski mnt 135 kinnistu, millel asub Tallinna Ratsaspordibaas.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud ühiskondlike ja puhkeehitiste ala – Ratsabaasi piirkond. Planeeringu algatamisettepaneku kohaselt taotletakse Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmist, kuna ühiskondlike ja puhkeehitiste ala soovitakse osaliselt muuta korruselamute alaks. Üldplaneeringut muudetakse Tuuleveski tänava äärsel alal, kuhu kavandatavad äripindadega korterelamud loovad sujuva ülemineku Ratsabaasi alalt väikeelamute alale.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarve segahoonestusala, seega vastab detailplaneeringu algatamisettepanek koostatavale Haabersti linnaosa üldplaneeringule.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud planeeringu eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud Linnaruumi OÜ.

Haabersti Linnaosa Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi, tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine ning sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

Planeeringuala paikneb Paldiski mnt, Tallinna Loomaaia ja Tuuleveski tänava vahelisel alal ning planeeringualal asub Tallinna Ratsaspordibaas. Alal kasvab kõrghaljastust ning valdav osa sellest paikneb äärealadel. Enamuse kõrghaljastusest moodustab ala põhjaossa, kirdenurka ja idakülge jääv peamiselt istutatud metsaala, kus domineerivateks liikideks on soo-, aru- ja kuldkask ning sanglepp. Puistud on nii visuaalseks kui ka müra vähendavaks barjääriks Paldiski mnt ja lõunapoolsete alade, sh Tuuleveski tn äärde jäävate elamute vahel.

Enamus planeeringu ala haljastusest on hinnatud väärtuslikuks. Haljastuslikult väärtuslikuks hinnati enamus metsaosiseid ja puistuid, hästi hooldatud haljastus ratsaspordibaasi hoonete ümber ning loomaaia piirde ja Tuuleveski tn äärde jäävad ilusamad puud ja puudegrupid. Planeeringualal on hinnatud ka eriti väärtuslikke puid. Keskkonnaregistri andmetel asub alal III kategooria kaitsealuse linnuliigi elupaik.

Detailplaneeringu alal kasvavad puistud omavad seega nii kaitsehaljastuslikku kui ka ökoloogilist väärtust ning on seetõttu linnaruumis väga olulise väärtusega.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Pro Kapital: Teade kohtulahendist

03.06.2015 Tõnu Toompark

2012. aasta veebruaris esitas UAB “Gatvių statyba” Vilniuse kohtule hagi summas 57 tuhat eurot, millele lisandub 8,06% intressi Saltiniu Namai projektis teostatud tööde eest. Grupi ettevõte PK Invest UAB ei nõustunud nõudega, kuna töid ei teostatud nõuetekohaselt ja pooled fikseerisid puudujäägid kirjalikult.

Hagi arutati Vilniuse Maakohtus. Kohus rahuldas osaliselt nii töövõtja nõude kui PK INVEST UAB vastunõude.

PK INVEST UAB esitas apellatsioonkaebuse põhjendusel, et kohus keeldus osaliselt ja puudujääkidega teostatud tööde hinda langetamast.

Leedu Ringkonnakohus otsustas 26.09.2014 tühistada esimese astme kohtu otsuse ning tegi uue otsuse – kohus ei rahuldanud UAB ,,Gatvių statyba” nõuet ja rahuldas PK INVEST UAB vastunõude.

Leedu Ringkonnakohus otsustas vähendada ehituslepingu alusel tasumisele kuuluvat summat650 800.80 eurolt 584 911.14 euroni ning mõistis UAB-lt “Gatvių statyba“ PK Invest UAB kasuks välja enammakstud 11 509.55 eurot ning 6% aastas enammakstud summalt alates 29.03.2012 kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.

Hageja UAB “Gatvių statyba” kohustus esitama PK INVEST UAB-le kohustuste tagamise garantiikirja 27 189.82 eurole 40 päeva jooksul apellatsioonikohtu otsusest. Kui UAB ,,Gatvių statyba” ei esita garantiid, peab ta maksma PK INVEST UAB-le 27 189.82 eurot trahvi. Leedu Ringkonnakohus mõistis välja PK INVEST UAB kasuks ka kohtukulud.

UAB ,,Gatvių statyba” esitas kassatsioonkaebuse Leedu Riigikohtule, paludes tühistada ringkonnakohtu otsus ning jätta esimese astme kohtu otsus jõusse.

Leedu Riigikohus otsustas jätta UAB ,,Gatvių statyba“ kassatsioonkaebuse rahuldamata ning Leedu Ringkonnakohtu kohtuotsuse muutmata. Otsus on lõplik ja vaidlus on grupi ettevõtte PK INVEST UAB jaoks lahenenud positiivselt.

Eesti Telekomi uus büroohoone kerkib Mustamäe tee algusesse

03.06.2015 Tõnu Toompark

AS Eesti Telekom sõlmis läinud nädalal koostööleppe, mille kohaselt kerkib 2017. aasta kevadeks Tallinnasse Mustamäe tee algusesse Eesti Telekomi uus büroohoone.

Arendusprojekti töötas välja Urban Management OÜ, mille tulemusena rajatakse aadressile Mustamäe tee 3 14-korruseline tornmaja, millest Eesti Telekom võtab rentnikuna kasutusele 11 korrust. Kasulikku pinda on hoones veidi üle 9000 m2, millest Telekomi kasutusse jääb 7300 m2.

Eesti Telekomi juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul võimaldab uuele pinnale kolimine vähendada ettevõttel ca 7000 ruutmeetri võrra büroopinda, kuna uude majja kolivad kokku hetkel kolmes erinevas hoones (Endla, Valge ja Lõõtsa tänaval) asuvad üksused.

„Peamise kokkuhoiu saavutame aga erinevate majade vahelisele logistikale kuluva tööaja ja transpordi pealt,“ lisas Kalm.

Büroohoone juurde kerkib veel parkimismaja ja 250-kohaline õueparkla, lisaks näeb projekt ette turvalise jalgrattaparkla rajamise. Uude hoonesse kolib Eesti Telekom 2017. aasta kevadel.

Eesti Telekomi partnerid uue hoone arendamisel on EKE Invest AS, Polaria Kinnisvara OÜ ja Reterra Estate OÜ – seda läbi projekti arendamiseks loodud EKEREPOL OÜ (lepingupartner). Lisaks veel PIN Arhitektid, sisearhitektina Kärt Kukkur ja Form OÜ. Uue hoone hanget aitas läbi viia Colliers International Advisors OÜ.

„EKE Invest kontserni nimel tänan Eesti Telekomi antud usalduse eest. Meil on väga hea meel, et saame Tallinna linnapildis järgmise märkimisväärse kõrghoonete projekti arendada ja tunnen siirast uhkust Eesti Telekomiga sõlmitud värske 10 aastase üürilepingu üle“, märkis enamusosaniku EKE Invest poolne esindaja ja EKEREPOL OÜ juhatuse liige Karl Ader.

„Eesti Telekomi nime kandvas ärihoones on vakantseid üüripindu merevaate ja terrassidega umbes 2000 m2 ulatuses – kõik huvilised on oodatud,“ lisas EKEREPOL OÜ teine juhatuse liige Reigo Randmets.

Hetkel on Eesti Telekomil käimas läbirääkimised Endla ja Valge tänava büroohoonete müügiks, mille puhul on välja kujunenud ka selged huvilised. Ettevõte loodab praegused hooned realiseerida suve hakul.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Täna pannakse nurgakivi Tartu kesklinna uuele keskusele

02.06.2015 Tõnu Toompark

Tartu kesklinna Riia 2 krundile rajatav multifunktsionaalne keskus saab täna kell 13 nurgakivi. Nurgakivi panevad keskuse arendaja TTK Investeeringute OÜ juhatuse liige Kaire Krevald, Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimees Tarmo Punger, AS Ehitusfirma Rand&Tuulberg nõukogu esimees Aivar Tuulberg, keskuse arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür ning Tartu linnapea Urmas Klaas.

„Uue keskusega saab Tartu kesklinna peamine teede ristumiskoht viimase oodatud kaaslase. Linna keskus peab olema linnakodanikele meeldiv, mugav ja kaasaegne ajaveetmise koht. Aleksandri tänavale avanevad toitlustuskohad, suur heaoluspaa kompleks, kauplused ning lähedus Emajõe äärsetele parkidele annavad võimaluse kesklinnas täisväärtuslikult aega veeta. Ehitus on planeeritud graafikus ja keskuse avamine on kavandatud mai keskpaigaks järgmisel aastal,“ ütles TTK Investeeringute OÜ juhatuse liige Kaire Krevald.

Uue keskuse ehitustööd algasid eelmise aasta suvel lõikuvatest puurvaiadest tugimüüri rajamisega. Tänaseks on maa-alused parklakorrused valmis ning hoone karkassi montaažitöödega jõutud 4-korruselise maapealse osa 2. korruseni.

Üle poole keskuse alast võtavad enda alla äripinnad, hotell ja spaa, ülejäänud ruumidesse tulevad kaubandusettevõtted. Investeeringu kogumaksumuseks on planeeritud 47 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Täna allkirjastatakse Rannastaadioni ehitusleping

02.06.2015 Tõnu Toompark

Täna, 02. juunil kell 13.00 sõlmivad linnavalitsus ja OÜ Eventus Ehitus Pärnu Rannastaadioni ehituslepingu. Allkirjastamine toimub Rannastaadionil.

Kauaoodatud sündmusel osalevad kõik linnavalitsuse liikmed. Lepingu allkirjastavad Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja ja OÜ Eventus Ehituse juhatuse liige Lauri Kaska.

Linnapea Romek Kosenkranius sõnas: “Meil on hea meel, et lõpuks on ligi 11 kuud kestnud riigihanke vaidlused erinevates kohtuastmetest läbi ja lõpuks saab ehitaja Eventus Ehitus alustada Rannastaadioni ehitustöödega. Staadionist on Pärnus aastaid unistatud, Pärnu linn on valmis panustama koos riigiga kokku üle 6,5 miljoni euro linna esindusstaadioni rajamiseks. Olemasolev staadion on oma elu ära elanud, räämas ning hooned lagunenud ning mul on hea meel, et lõpuks oleme surnud punktist üle saanud ja usun, et järgmise aasta suvel saame avada Pärnu rannas meie linna esindusstaadioni.”

Pärnu Rannastaadioni uus tribüünihoone ja staadion peaksid valmis saama ühe aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest.

Tõnismäele kavandatakse uusi äri- ja eluhooneid

02.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Pärnu mnt 44 // Tõnismägi 11a kinnistu ja Pärnu mnt 46 // Tõnismägi 13 kinnistu detailplaneeringu.

Detailplaneering annab võimaluse rajada 0,59 ha suurusele Tõnismäe tänava, Pärnu maantee ja Hariduse tänava vahelisele maa-alale kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ning kuni 6 maapealse ja 2 maa aluse korrusega äriruumidega korterelamu.

Detailplaneeringu koostas OÜ Plesart Stuudio. Planeeritud maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Alal paiknevad mitmeotstarbelised hooned, mis on ehitatud erineval ajal. Kvartalis, kus planeeritud maa-ala asub, paiknevad 2–6-korruselised hooned. Planeeritud maa-ala kontaktvööndi krundid on vähese kõrghaljastusega. Ühissõidukite liiklus piirkonnas on väga hästi korraldatud ning linna teiste piirkondadega on hea ühendus.

Kinnistule on seatud Tallinna linna kasuks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Tallinna linnal õigus omada kasutusõiguse alal Paul Kerese monumenti koos haljastuse, valgustuse ja juurdepääsuteega. Isikliku kasutusõiguse ala suuruseks on 1163 m2. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamisel oli eesmärgiks kavandada korrastatud linnaruum ja hooned, mis sobivad linnaehituslikult olulisse kohta ning piirkonna hoonestusega. Samuti oli eesmärk eksponeerida väärikalt Paul Kerese monumenti, säilitada kaugvaated Niguliste kiriku tornile, säilitada planeeritud alale jääv dekoratiivne I väärtusklassi läänepärn, parandada jalakäijate liikumistingimusi Pärnu maanteel, Hariduse tänaval ja Tõnismäel, kavandades laiemad kõnniteed, suurendada magistraaltänava äärse ala elavust nähes ette äriruumidega hooned, milles saab osutada avalikkusele suunatud teenuseid ning kavandada turvatunde suurendamiseks mitmeotstarbeline hoone, et tagada inimeste ööpäevaringne kohalolu ja kontroll avaliku ruumi üle.

Planeeringualale on kavandatud avalikult kasutatav väike väljak, kus eksponeeritakse Paul Kerese monumenti. Jalakäijate liiklusvoo hajutamiseks on kavandatud hoonete esimesele korrusele ette nähtud läbipääs Pärnu maanteelt Tõnismäele. Tänavaruumi ilmestamiseks on Hariduse tänava äärde ette nähtud istutada reana kõrgeid põõsaid.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Redmont Invest AS. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 28. novembri 2012 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 6.-13. veebruarini 2013 ning 14. veebruaril 2013 korraldas Tallinna Kesklinna Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu.

Redmont Invest AS on võtnud kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamine ja Paul Kerese monumendi ümbertõstmine ning monumenti ümbritseva platsi rajamine.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 26. novembri 2014 korraldusega. Detailplaneering oli 3.-17. veebruarini 2015 avalikul väljapanekul, avaliku väljapaneku kestel ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Kuna lahendamata planeeringuvaidlust ei jäänud, ei olnud vaja esitada detailplaneeringut maavanemale kohustuslikuks järelevalveks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Õige hinnaga järelturu kortereid haaratakse lennult

02.06.2015 Rasmus Trull

Viimase paari aasta jooksul on järelturu korterite müügiajad jäänud samaks või pigem hoopis lühenenud, kuna inimeste majanduslik olukord on vahepeal paranenud ning on näha kartust heast korterist ilma jääda.

Müügiaja keskmist näitajat ei ole. Enamasti ostetakse tüüpkorter kas kiirelt ära või jääb müük erinevatel põhjustel kuudeks venima. Müügi venimise põhjuseks võib olla näiteks see, kui vanem korteriomanik alustab korteri müüki teadmata, et tehingu vormistamiseks peab ta abikaasa pärandi eelnevalt vastu võtma.

Mustamäe maagiline piir jookseb 60000 peal

Viimase aasta jooksul on mul mitmed tüüpkorterid leidnud ostja vaid kahe kuuga ja selle aja sisse on mahtunud ka hinna tingimine. Eelmisel aastal oli minu praktikas näiteks juhtum, kus müüsin esimesel korrusel asuvat Mustamäe neljatoalist korterit kuus kuud ja omanik muutus natuke kannatamatuks. Korter leidis ostja peale seda, kui hind veidi allapoole tuli.

Samal ajal tuli mul Mustamäel müüki kaks kahetoalist tüüpkorterit, millest ühe müüki alustasime pisut üle 60000 eurose hinnaga ning teise müüki 58000 euroga. See, mis tuli kohe müüki 58000 euroga, leidis ostja juba nelja tunni jooksul ning huvilised üritasid üksteist hinnapakkumistega isegi üle trumbata. Alguses kallimalt müüki läinud korter leidis ka ostja, kuid tehing toimus hiljem samuti 58000 euroga. Mulle tundub seetõttu, et 60000 eurot on Mustamäe jaoks nagu mingi maagiline piir, mille ületamisel võib müügiga pikemalt minna.

Müüja vajab tõest tehinguinfot

Kinnisvaraportaalides avaldatud kuulutuste ja reaalsete tehingute hinnas on sageli suur vahe. Et tühjast tööst hoiduda ja aega kokku hoida, peavad müüjad usaldama professionaalseid maaklereid ja hindajaid ning aru saama, et kinnisvara ei saa müüa konkurentsivõimetu hinnaga. Üldjuhul saavad korteriomanikud sellest aru. Mõned korteriomanikud on üsna hinnateadlikud ega ootagi midagi ulmelist, kuigi aegajalt toimub tehinguid ka turuhinnast oluliselt kõrgemal hinnatasemel. Alati on ka üle võlli tehinguid, mida ei oska seletada millegi muu kui ostja erihuvidega, kuid selliseid tehinguid ei tohiks võtta normina.

Kinnisvara müüki võttes konsulteerin eelnevalt Arco Vara hindajatega, kellelt saan info reaalselt toimunud tehingute kohta. Viin toimunud tehingutega kurssi ka kinnisvaraomaniku ja ütlen, millisesse hinnavahemikku tema korteri reaalne hind jääb. Soovitan algul lisada korteri hinnale ka pisut tingimisruumi.

Kui omanik tahab saada ulmehinda, püüan esmalt selgitada tema hinnasooviga müümise keerukust ning seda, et lihtsalt müügikuulutusi portaalides hoida ei ole mõtet. Kui omanik jääb siiski enda soovidele kindlaks, on kaks varianti. Võtame asja töösse eeldusel, et ta tahab kõike omal nahal ära proovida. Kui on aga kohe näha, et ootuste ja reaalsuse erinevus on täiesti ületamatu, ei ole mõtet aega raisata. Samas on Tallinnas kinnisvarabüroosid, mis alustavad korteri müüki omaniku dikteeritud hinnaga, kuid survestavad teda hinda turutasemele langetama hiljem.

Huviliste aktiivsus annab tagasisidet

Kui uus kinnisvara müüki tuleb ja selle hind on koos tingimisruumiga enam-vähem realistlik, on ostjate huvi kohe näha ning inimesed tulevad ka vara vaatama. Kui nädal aega pole keegi Tallinna tüüpkorteri müügikuulutuse peale helistanud ega korterit vaatamas käinud, tasub endalt küsida, mis lahti on. Hind ja müügistrateegia tuleks siis uuesti läbi mõelda.

Üritan helistajatelt enne korteri näitamist teada saada, kui kaugel nad oma otsingutega on, mitut korterit on juba vaadanud ja kas nad saavad pangast nii palju laenu, kui selle korteri ostuks vaja läheb. Muidugi näitan korterit ka siis, kui inimesed alles alustavad oma korteriotsinguid ja ei ole veel pangas käinud, kuid tavaliselt on huvilistel eeltöö juba tehtud.

Võib öelda, et enamasti valitakse umbes veerandsajast veebis olevast tüüpkorteri pakkumisest vaatamiseks välja viis parimat. Enne ostu käiakse vaatamas viit kuni seitset korterit. Kui üks ring on peale tehtud, võidakse umbes kolme korterit enne lõplikku otsustamist veel kord vaatama minna, et võtta mõõte, kontrollida mingeid detaile, uurida ümbrust jms.

Kommentaar: Uusarenduste müük võtab varasemast rohkem aega

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Korterite puhul arvestatakse tavapäraseks müügiajaks kolm kuni kuus kuud ja majade puhul kuus kuud kuni üks aasta. Kui müügiaeg on pikem, ei tee maakler ilmselt oma tööd, nagu peab, või on hind vale. Korterit või maja võib müüa ka kolm aastat, enne, kui see lõpuks müüdud saab. Nii pika müügiajaga loksub omaniku antud kõrge hind lõpuks paika, kuid väga pikaajalised müügid on turunduslikult kulukad ja põhjendamatu hind devalveerib professionaalse maakleri mainet.

Uue ja vana korteri hinnavahe on suur, kuid hinnavahe hakkab tõenäoliselt vähenema, kuna uusi kortereid tuleb järjest juurde. Kui inimesed müüvad oma vana korteri, et osta asemele korter uues majas, lasevad nad tavaliselt ajagraafikus püsimiseks hinna allapoole.

Uusarenduste puhul on kogu maja müügiperiood pikenenud. Varem oli nii, et kui maja ehitati valmis 10 kuuga, siis maja valmimise ajaks oli müümata vaid mõned korterid. Praegu tuleb kortermaja müügiajaks arvestada vähemalt 1,5 aastat. Lisaks on turule tulemas uusi ja soodsa hinnaga eramupiirkondi, mis võib pikendada olemasolevate eramute ning valmis korterite müüki.

Kui Tallinna kesklinnast väljaspool asuv uus korter maksab 2500 €/m2, siis selle hinnaga müüb vaid Nõmmel, kus vaba maad ei ole ja ehitamise ning korterelamuarenduse võimalused on äärmiselt piiratud. Võib öelda, et väljaspool keskust olevate uute korterite hinnatase peaks müügi edenemiseks olema kuskil 2000 € kandis ruutmeetri kohta või jääma sellest allapoole.

Vanemate korterite puhul on raske öelda, millisest hinnatasemest kallimalt jääb korter pikalt seisma, kuna hoonete asukoht ja ajalugu on väga erinev. Mõnel juhul on ja jääbki hind tavapärasest oluliselt kõrgemaks, et leida n-ö õiget, erihuvidega või näiteks ajalugu hindavat ostjat.

Tasub teada: Uusarendused moonutavad keskmist hinda

Kõigile huvilistele tasuta kättesaadav Maa-ameti tehingute andmebaas annab linnade ja asumite tehingustatistikast üldise pildi, näidates ära valitud perioodi tehingute arvu, tehingute kogusumma, minimaalse, maksimaalse, keskmise ja mediaanhinna. Arendatavate piirkondade keskmist hinda tõstavad märkimisväärselt asjaõiguslepinguni jõudnud uusarenduste müügid.

Suuremad kinnisvarabürood panevad kinnisvara järelturu reaalsed pakkumishinnad paika Maa-ameti oluliselt detailsema tehingustatistika põhjal, mis võtab arvesse ka tänavaid, maja- ja korterinumbreid. Nii on hinna kujundamisel muu hulgas võimalik arvesse võtta ka seda, millal ja millest on konkreetne kortermaja ehitatud ning mis hinnaga on naabrid tehingusse läinud.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Aprillis jäi tööstustoodangu maht mullusele tasemele

02.06.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta aprillis sama palju toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Kui veebruaris toodeti töötlevas tööstuses 5% ja märtsis 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, siis aprillis aeglustus kasv 1%-ni. Ligi pooled tööstusharud ületasid aprillis eelmise aasta mahtu. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete tootmise kasv, kus toodang suurenes vastavalt 6% ja 8%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang aprillis veel metalltoodete, elektriseadmete, mööbli- ja mootorsõidukite tootmises. Toodang vähenes toiduainete, keemiatoodete ja ehitusmaterjali tootmises.

Välisturule müüdi aprillis 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2014. aasta aprilliga võrreldes jäi toodangu müük nii ekspordiks kui ka kodumaisele turule korrigeerimata andmetel samale tasemele.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta aprillis tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui märtsis, töötlevas tööstuses 2% vähem kui märtsis.

2014. aasta aprilliga võrreldes toodeti elektrit 15% vähem ja soojust 12% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, aprill 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,1	-0,1	-0,1
Energeetika	12,2	-6,8	-6,8
Mäetööstus	9,1	1,3	1,3
Töötlev tööstus	-1,9	0,5	0,5
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-3,4	5,5	5,5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,2	8,0	8,0
toiduainete tootmine	-5,5	-6,6	-6,6
metalltoodete tootmine	3,0	8,7	8,7
elektriseadmete tootmine	1,6	5,8	5,8
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-16,8	-31,2	-31,2
mööblitootmine	0,7	9,0	9,0
mootorsõidukite tootmine	0,1	13,9	13,9
ehitusmaterjali tootmine	-9,1	-11,2	-11,2
masinate ja seadmete tootmine	-0,6	3,5	3,5

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.05.2015 ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.05.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte üheteistkümne tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Statistika: laenujäägi tõus ületab sisemajanduse kasvu

02.06.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis kasvas eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude summa Eesti Panga andmetel 6,1 miljardi euroni. See tähendab aastast laenujäägi kasvu 3,1 protsenti.

Laenujäägi kasv võib esmapilgul tunduda madal. Kui seda aga võrrelda sisemajanduse kogutoodangu kasvuga, mis 2015 I kvartalis oli kõigest 1,2 protsenti, on laenujäägi kasv pigem kiire. Kuivõrd laenujääk kasvab tempokamalt kui sisemajanduse kogutoodang, võime öelda, et inimeste laenukoormus on asunud kasvama.

Siiski võib öelda, et laenukoormuse kasvutempo on suhteliselt aeglane ja ohumärki eelkirjeldatud liikumistes nägema ei peaks.

Eluasemelaenude käive ehk uute eluasemelaenude väljastamise maht oli 2015 I kvartalis 191 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas laenukäive 14%. See on pisut vähem, kui kahel viimasel kvartalil, mil laenukäibe kasvuks oli 18%.

Laenukäibe kasv on seotud kõrge kinnisvaratehingute arvuga, mis nõuab finantseerimist. Samuti tuleb mängu kinnisvara statistiline hinnatõus ehk asjaolu, et palju tehinguid tehakse uute korteritega. Uute korterite keskmisest kallimad tehingud nõuavad finantseerimist suuremates summades.

Arvestama peab, et uute ja ökonoomsemate korterite hind on tihtipeale päris lähedal vanemate ja ebaökonoomsemate korterite hindadele. Seetõttu on vana aseme uue korteri ostmine üsna ratsionaalne ja kinnisvara omamise kogukulu silmas pidades mõistlik valik. Nii ei peaks üsnagi kiires eluasemelaenude käibe kasvus ohumärki nägema.

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi aastane juurdekasv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Nordecon’i dividendimakse

01.06.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS (väärtpaberi lühinimi NCN1T, ISIN kood EE3100039496) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 3. juunil 2015. a kell 23:59.

Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 1. juunil 2015. a viimast päeva Nordecon AS aktsiatega, millel on õigus dividendile 2014. majandusaasta eest (cum-dividend). Homme, 2. juunil 2015. a ostetud aktsiad ei oma enam õigust dividendile 2014. majandusaasta eest (ex-dividend).

Nordecon AS maksab dividendi 0,03 eurot aktsia kohta hiljemalt 26. juunil 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Suur elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015″

01.06.2015 Tõnu Toompark

Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi rahas või muudes hüvedes.

Kas konkurents kinnisvaraturul on läinud liiga tihedaks? Kas korteriturg on küllastunud ja sellele järgneb kiire langus? Mis saab hinnatasemetest – kas tulemas on 2008. aastale analoogne suur kukkumine? Või toob rahatrükk kaasa kinnisvarahindade edasisegi kerkimise?

Neid ja paljusid teisi küsimusi lahkab uus vastvalminud elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”.

Ülevaate esitluse tellimiseks palun kontakteeru +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Seminari info ja registreerumine
https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

← Back

Your message has been sent

T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse ehitustöödega alustamine

01.06.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et 29.05.2015 allkirjastas grupi tütarettevõte AS Tallinna Moekombinaat lepingu Tallinnas Peterburi tee 2 asuva T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse ehitus- ning projekteerimistööde teostamiseks AS-iga Merko Ehitus Eesti, AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõttega.

Ehitatava hoone brutomaht on kokku ca 130 000 ruutmeetrit, sellest enam kui 52 000 ruutmeetrit erinevaid üüripindu (kaubandus, toitlustus, kobarkino ja meelelahutus). Keskuses hakkab paiknema üle 200 kaubanduspinna.

Tööde algus on juuni 2015 ning keskus on plaanis külastajatele avada 2017. aasta sügisel. Keskuse orienteeruv ehitusmaksumus on 70 miljonit eurot (ilma käibemaksuta).

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: “Meil on äärmiselt hea meel teatada T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse ehitustööde algusest. Kasutame Tallinna Kristiine Keskuse ning Riia Domina Shoppingu arendamisega omandatud kogemusi, et luua sellest projektist midagi tõeliselt uut, atraktiivset ja emotsionaalset kõikidele Tallinna elanikele. Merko Ehitusega seob meid varasem pikaajaline koostöökogemus ning loodame üheskoos saavutada häid tulemusi”.

AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Tiit Robeni kommentaar: “Täname Pro Kapitali, et nad on usaldanud nii suuremahulise ja keeruka ehituslepingu täitmise Merkole. Pro Kapital omab suuri kogemusi kaubanduskeskuste arendamisel ja oleme kindlad, et see aitab uuest T1 keskusest teha erakordse ja klientide poolt armastatud kaubandus- ja meelelahutuskeskuse”.

T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskus on osa uuest linnakeskusest, kus hakkab paiknema kavandatav Tallinna Ühisterminal, Rail Baltica raudteesõlm ning uus Tallinna linnaväljak, mis piirneb uute äri ja elamuhoonetega. Pikendatav 4. trammiliin on planeeritud ühendama kompleksi ka Tallinna Lennujaamaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Üürileandja ABC: Kas üürileandja peaks üürniku leidmiseks kasutama maakleriteenust?

01.06.2015 Tõnu Toompark

Üürniku leidmiseks maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju üürileandmise hetke turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid on pigem puudu – nagu näiteks enamasti iga aasta augustis-septembris – pole liiga suurt mõtet kinnisvaramaaklerit palgata.

Hooaja tipus tasub üürileandjal ise proovida kuulutus portaali panna ja loota positiivsele tulemusele. Kui üürileandjal õnnestub nii üürnik leida, võib sellisel puhul nõuda üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.

Suurem tagatisraha annab üürileandjale suurema kindlustunde ning üürnikki võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, märksa õnnelikum olla.

Kui turukonjunktuur on üürileandja kahjuks, tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata.

Leping tasub sõlmida ainult ühe maakleriga

Üürileandjal on mõistlik kokkulepe korteri üürileandmiskes sõlmida ühe maakleriga. Kokkulepe mitme maakleriga viib maaklerite omavahelise konkureerimiseni ja seeläbi ebakindluseni vahendustasu saamise osas.

See omakorda toob tegelikkuses kaasa, et ükski palgatud maakleritest korralikult tööd ei tee. See jälle pikendab üürniku leidmise perioodi, mis omakorda pikendab seda aega, mille eest üürileandjal jääb üür saamata ja ise peab tasuma kommunaalkulud.

Kui üürileandja soovib paralleelselt maakleriga ise üüripinda portaalides või muudes kanalites kuulutada peaks selle maakleriga kokku leppima. Nii saab välistada dubleerivad kuulutused, mis kipuvad üürnikes pigem segadust tekitama. Samuti vähendab kooskõlastatud reklaamimine kulusid.

Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö sõltumata turuolukorrast täielikult maakleritele delegeerida.

Maakleriteenus on mugavusteenus

Üüriinvestor peab arvestama, et maakleriteenus on paljus mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda, mis omakorda mõjub projekti tootlusele negatiivselt.

Üürniku otsimist maakleri õlgadele pannes peab üürileandja arvestama, et maakleritasu maksmise kohustus on maakleri palkajal ehk üürileandjal. Võlaõigusseadus lubab siiski ka teisiti kokku leppida. Sellisel juhul peab see, et maakleritasu maksmise kohustus on üürnikul, olema selgesõnaliselt kirjas üürikuulutuses.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Riigikohtu seisukohad korteriomandi müümisel

31.05.2015 Tõnu Toompark

Sel nädalal tegi Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15 tähelepanuväärse otsuse milles täpsustati korteriomandi müüja kohustusi ning ostja õigusi korteriomandi võõrandamisel.

Konkreetsel juhul avaldas müüja kuulutuses info, et: „majas on toimiv korteriühistu“ ning, et: „korteris on elektrijuhtmestik vahetatud.“ Tüüpilised müügikuulutustes avaldataud laused, mida iga kuulutuste lugeja võib pea igas teises kuulutuses näha. Kahjuks selgus ostjale peale korteri ostmist, et korteriühistu ei olnud tegus ega suutnud maja hallata.

Samuti selgus, et korteri elektrijuhtmestik oli vahetatud üksnes osaliselt ning vahetatud osa oli ühendatud elamu elektrisüsteemi eluohtlikul viisil. Lisaks eeltoodule selgus, et korteriühistu oli võtnud laenu, mille tagasimaksmise eest vastutasid korteriomanikud aga müüja seda informatsiooni ostjale enne müügilepingu sõlmimist ei avaldanud.

Ostja saades teada laenukohustusest ning korteriga seotud puudustest esitas müügilepingust taganemisavalduse, mida müüja ei tunnistanud. Vaidlus jõudis Riigikohtuni kes andis taoliste vaidluste lahendamiseks tulevikus järgmised juhtnöörid:

lepingust taganemise mõistlik aeg ei saa olla üldjuhul lühem kui 6 kuud puudustest teadasaamisest arvates;
korteriomandi ostjal on äratuntav oluline huvi teada kas korteriühistu ja sellega ka korteriomand on seotud pangalaenuga või mitte;
korteriomandi müüja peab andma ostjale teavet selle kohta kas korteriühistu on tõhusalt toimiv või mitte.

Seega teadmiseks korteriomandi müüjatele – Te peate ostjat informeerima kõikidest korteriga seotud olulistest asjaoludest. Ei piisa üksnes ruutmeetrite ja põrandakattematerjalide kirjeldamisest ning piltide avaldamisest kuulutuses, Te peate ostjale avaldama ka muud korteriga (korteriühistuga) seotud olulise informatsiooni mille vastu ostjal võib huvi olla.

Teadmiseks ostjale – ärge piirduge ainult ostetava korteri visuaalse ülevaatamisega. Tehke endale enne ostuotsuse tegemist selgeks ka õiguslik olukord ning sellest tulenevad võimalikud riskid. Kas korteriühistu on moodustatud, kas see on toimiv ühistu, kas korteriühistu on võtnud laenu, kas seda makstakse korralikult tagasi või on ühistu laenu teenindamisega raskustes jne.

Kui müüja tahtlikult varjab ostja eest korteriühistuga seotud probleeme, siis on risk, et ostja võib müügilepingust taganeda ning nõuda müüjalt tehingu tegemise ja tühistamisega seotud kulutuste hüvitamist.