Päritud vara võõrandamisel saadud kasu maksustamine

18.02.2014

Käesolev selgitus puudutab tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 38 lg 1 kohaldamise võimalust olukorras, kus maksumaksja võõrandab pärimise teel saadud vara.

Selgituse eesmärgiks on välja tuua Riigikohtu 12.02.2014 otsuse nr 3-3-1-97-13[1] seisukohtade mõju maksuhalduri praktikale, mis puudutab pärimise teel saadud vara võõrandamise maksustamist.

Maksustamise praktika enne Riigikohtu otsust nr 3-3-1-97-13

Maksuhaldur lähtus seni praktikas pärandvara võõrandamisest saadu kasu maksustamisel asjaolust, et pärandvara saaja jaoks on soetamismaksumus null, st pärandvara müüjal ei ole võimalik kasu arvestamisel maha arvata pärandaja poolt pärandvara soetamisel tehtud kulusid (TuMS § 38 lg 1 näeb ette ainult maksumaksja enda poolt tehtud kulutuste arvessevõtmise [2].[3])

Näiteks olukorras kus isik võõrandas pärandina saadud kinnistu, loeti soetamismaksumuseks null ning kasu arvestati müügihinna ja soetamismaksumuse vahena, millest lubati maha arvata ka pärandvara vastuvõtmisega seotud kulud (nt riigilõiv, notaritasud).

Riigikohtu otsusest  tulenevad seisukohad

Riigikohus asub oma lahendis seisukohale, et õigus vähendada vara võõrandamisest saadud kasu sama vara soetamismaksumuse võrra on tavaline varaline õigus, mis ei ole pärandaja isikuga lahutamatult seotud. Maksuõiguses puudub erisäte, mis välistaks soetusmaksumuse mahaarvamise õiguse ülemineku pärijale. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb pärijat maksustada sama­moodi nagu oleks maksustatud pärandajat, kui too oleks oma eluajal korteri võõrandanud.[4]

Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Riigikohus selgitab, et pärandaja isikuga lahutamatult seotud õiguslik tagajärg, mis ei ole pärijale ülekantav, on näiteks TuMS § 15 lg 5 punktis 1 sisalduv maksuvabastuse tingimus, et maksumaksja peab elamut või korterit kasutama kuni võõrandamiseni eluruumina. Kui pärija asub pärandina saadud kinnisasja kasutama viisil, mis ei vasta elukohana kasutamise tingimustele, siis kaotab ta õiguse seda kinnisasja maksuvabalt võõrandada. Sel juhul toimub maksustamine sama­moodi nagu oleks toimunud siis, kui pärandaja oleks lõpetanud kinnisasja kasutamise elukohana. Isikuga lahutamatult seotud õigusega on tegemist ka siis, kui tulumaksuvabastus on antud ainult residendist füüsilisele isikule, kuid pärijaks on mitteresident või juriidiline isik.[5]

Riigikohus selgitab ka kinke ja pärandi teel saadud vara maksustamise erisusi. Kinke puhul on tegemist võõrandamistehinguga, mille tulemusena tekib võõrandajal kahju ning omandaja jaoks on vara soetamismaksumus null. Kinkelepingu korral ei saa kinkija soetamismaksumus kingisaajale üle minna, sest soetamismaksumuse mahaarvamise õigus lakkab võõrandamistehingu tulemusena olemast ja asendub kahjuga, mida kinkija saab arvestada väärtpaberitehingu korral TuMS §‑s 39 sätestatud tingimustel. Pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.[6]

Kohtuotsuses on asutud seisukohale, et vara ostuhinda ja ostuga seotud kulusid tõendavad dokumendid tuleb esitada maksumaksjal. Pärandi vormistamise kulud tuleb liita soetusmaksumusele, sest nende kulude kandmine on pärandina saadud asja võõrandamiseks vajalik ja vältimatu.[7]

Maksuhalduri praktika pärandvara võõrandamise maksustamisel pärast Riigikohtu otsust

Riigikohtu otsuses toodud asjaolusid arvesse võttes lähtub maksuhaldur pärandvara võõrandamisel saadud kasu maksustamisel edaspidi asjaolust, et pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega ka soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.

Eeltoodust tulenevalt on maksukohustuslasel õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud kui ka soetamismaksumus (TuMS § 38 lg 1).
Näiteks kui maksumaksja võõrandab pärandina saadud kinnistu ja esitab maksuhaldurile ka dokumentaalse tõendi pärandaja poolt kinnisasja soetamisel tehtud kulu kohta, siis loeb maksuhaldur kasu arvestamisel soetamismaksumuseks pärandaja poolt tasutud kulutuse (nt ostusumma). Lisaks saab pärija soetamismaksumusele liita ka pärandi vormistamise kulud. Mahaarvatavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kulusid tõendavate dokumentide esitamise kohustus on maksumaksjal (pärijal).

Kinkelepinguga võõrandatud vara korral maksustamise praktika ei muutu ning lähtutakse põhimõttest, et vara soetamismaksumus on null.


Veebruar 2013

[1] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13. Arvutivõrgus kättesaadav  siit

[2] L.Lehis. Maksuõigus, 3. täiendatud ja muudetud trükk (2012),lk 187

[3] L.Lehis. Tulumaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 669.

[4] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 10

[5] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 11

[6] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 12

[7] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 14

 

Allikas:

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkis aastaga 25%

18.02.2014

Uute eluasemelaenude intressimäär langes Eesti Panga andmetel 2013. aasta lõpus 2,47% peale. See on üks viimaste aastate madalaimaid, kuid siiski mitte kõige madalam näitaja.

Madal intressimäär kerkivate palkade valguses viis tõusule eluasemelaenude käibe. 2013 IV kvartalis väljastati Eestis eluasemelaene 192 miljoni euro väärtuses. See on 25% aastatagusest rohkem, mis on enam, kui varasemate kvartalite laenukäibe kasv.

Madal intressimäär, kasvav uute eluasemelaenude käive ja kerkivad palgad ongi olnud kolm peamist tegurit, mis on hoidnud elamispindade – eelkõige Tallinna-Tartu korterite turul tehingute arvu kõrgel ja hinnad kiiresti kerkimas.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive aastate lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive aastate lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kolm ehitusvaldkonna seaduseelnõu saavad pika muudatusettepanekute tähtaja

17.02.2014

Riigikogu majanduskomisjon otsustas esmaspäeval teha täiskogule ettepaneku anda kolmele ehitus- ja planeerimise valdkonna mahukale seaduseelnõule pikk muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

„Tegemist on uute terviktekstidega, nendega tutvumine võtab kahtlemata aega. Kindlasti on siin ka mitmeid huvigruppe ja nende arvamusi ning ettepanekuid on majanduskomisjonile juba laekunud pärast eelnõude Riigikokku jõudmist. Sellest ka ühe kuu pikkune ettepanekute esitamise tähtaeg,“ ütles majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

Majanduskomisjonis toimus esmaspäeval eelnõude sisu üle elav arutelu, see puudutas näiteks detailplaneeringuid, kinnisvaraomaniku või tarbija huvide kaitset, ehitusjärelevalve regulatsiooni ja selle järelevalve kvaliteeti, ehitiste kasutuslubade küsimusi, sanktsioone ebaseadusliku tegevuse eest, kohaliku omavalitsuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tehnilise järelevalve ameti rolli ehituse ja planeerimise valdkonnas. Majanduskomisjoni liikmete tõstatatud teemad puudutasid ka väga erinevaid tahke antud valdkonnast nagu elektritööd, erateede avalik kasutamine, kõnniteede hooldus ja muu taoline.

Riigikogu majanduskomisjonile seaduseelnõusid tutvustanud ja arutelus osalenud justiitsminister Hanno Pevkur selgitas, et justiitsministeerium on seaduseelnõusid ette valmistatud ligi kolm aastat ning protsessi on olnud kaasatud üle 70 osapoole.

Mahukate terviktekstide väljatöötamise eesmärk oli tuua ehituse ja planeerimise senine regulatsioon ühte tervikusse. Kolm seadust peaks kava kohaselt jõustuma 1. juulist 2015. aastal.

Majanduskomisjon otsustas esmaspäeval saata ehitusseadustiku eelnõu (555 SE), planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE) täiskokku esimesele lugemisele 25. veebruaril ja tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. märts.

Eelnõude väljatöötamisele eelnes kodifitseerimine ja eelnõude kirjutamisel analüüsiti ka paljude teiste riikide vastavaid regulatsioone. Ehituseadustik koondab ühte mitmed ehitisi puudutavad valdkonnad nagu üldehitised, elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikud ja -anumad, raudteerajatis ning seda teenindavad rajatised, lift, köistee ja muud tõsteseadmed, teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised. Lisaks on seadustikus reguleeritud nõudeid energiatõhususele ning ehitise kaitsevööndile, ühitatud järelevalve ja vastutuse sätteid. Samuti täiendatakse või tuuakse täiesti uuena seadustesse sisse hea ehitustava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning asjatundlikkuse põhimõtted.

Seaduseelnõude väljatöötamise protsessist on avaliku ülevaate esitanud eelnõude ettevalmistamise eest vastutanud justiitsministeeriumi nõunik Sandra Mikli, kes samuti esmaspäeval majanduskomisjonile eelnõusid tutvustas. Eelnõude väljatöötamise ja huvigruppide ettepanekute kohta saab infot siit: https://ajaveeb.just.ee/planeerimisseadusjaehitusseadus/?author=5

Ehitusseadustik on ligi 50 lehekülge, planeerimisseadus ligi 60 lehekülge, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ligi 30 lehekülge pikad. Kolme eelnõu seletuskirjade maht on kokku 400 lehekülge.

Tartu linn jagab restaureerimistoetusi

17.02.2014

Restaureerimistoetuse andmise projekt jätkub ka sel aastal, taotlusi oodatakse hiljemalt 1. märtsiks.

Restaureerimistoetust on võimalik taotleda miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja autentseks taastamiseks. Arhitektuursed originaaldetailid on: aknad, välisuksed, nende piirdelauad, luugid, fassaadikaunistused, varikatused, verandad, rõdud, trepid, katusetornid, erkerid ja dekoratiivsed piirdeaiad jms. Toetusobjektiks ei ole interjööridetailid, katuse- ja fassaadikatted ning hooldustööd jms.

Restaureerimistoetuse suurus on viimase kolme aasta keskmisena olnud 25% detaili restaureerimistööde kogumaksumusest, toetuse maksimaalse suuruse määrab eelkõige esitatud taotluste arv. Maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 3200 eurot. Toetus antakse käesolevaks aastaks.

“Restaureerimistoetuse eesmärk on soodustada miljööväärtuslike objektide autentsete detailide säilimist ja taastamist, et hoida miljööväärtuslike hoonestusalade ajalooliste hoonete arhitektuurset väärtust ning omapära. Kaduma läinud ajastukohaseid detaile on võimalik taastada algse projekti, ajalooliste fotode või inventariseerimisjooniste alusel,” rääkis kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Ave Elken. “Restaureerimistoetuse andmise projekti raames on 12 aasta jooksul toetust kasutanud 274 maja kogusummas 420 237 eurot.”

Restaureerimistoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus koos lisadega (kaks hinnapakkumist, fotod, tööjoonised jms) kultuuriväärtuste teenistusele (Küüni 5, 3. korrus, tuba 320, vastuvõtuajad E 15-18 ja K 8-10, telefon 7361317). Avalduse vorm on olemas nii Tartu linna kodulehel kui ka osakonnas.

Kõigil taotlejatel palume kindlasti eelnevalt tutvuda restaureerimistoetusi puudutava infoga linna kodulehel (www.tartu.ee/aeo -> Asjaajamisjuhised -> Restaureerimistoetus). Ka taotluse vormi leiab samast.

Tartu miljööväärtuslike hoonestusalade ja miljööväärtuslike üksikobjektidega saad tutvuda siin: https://www.tartu.ee/index.php?no_cache=7cf1db0693b0ad0c360a00b11761c45945&lang_id=1&page_id=950

Riigi Kinnisvara AS otsib Narva-1 piiripunkti ehitajat

17.02.2014

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Narva kesklinnas asuva Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimistööde rahvusvahelise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 31. märtsini. Ehitustegevusega on plaanis alustada kevadel ning piiripunkti ehitustööd tuleb lõpetada selle aasta lõpuks.

Ehitustööde eesmärk on muuta piiriületus Narva ja Ivangorodi piiripunktides inimeste jaoks kiiremaks ja mugavamaks. Piiri läbilaskevõime suureneb aasta lõpuks poole võrra ja sellega saavutatakse piiripunktide kesklinnalist asukohta arvestades maksimaalne läbilaskevõime.

Piiripunkt Narva-1 koosneb kolmest terminalist – sõiduautode ja busside, jalakäijate ning veoautode terminalist. Piiripunktis on kaks sõidurada bussidele, kaks rada sõiduautodele ja neli rada jalakäijatele. Terminalihooned rajati 1990ndate esimeses pooles ning on amortiseerunud.

Piiripunktide ressurss on kasutatud täielikult vaid siis, kui mõlemal pool piiri asetsevate piiripunktide läbilaskevõime on võrdne. Täna on Ivangorodis eraldi busside terminal ja bussireisijaid on võimalik teenindada neljal rajal, kuus rada on sõiduautodele ning kuus rada jalakäijatele. Ehitustööde käigus on plaanis mõlema piiripunkti infrastruktuuri võimaluse piires ühtlustada.

Narva-1 piiripunkti ehitustööd muudab keerukaks selle kesklinnaline asukoht, mida piirab ühelt poolt ajalooline Narva bastion ja teiselt poolt linnusepark. Piiripunkti vahetus läheduses on linna peaväljak ja elumajad. Osa rajatisi on muinsuskaitse all ning laiendustöid on võimalik teha üksnes olemasoleva piiripunkti piires.

Ümberehituse käigus lammutatakse 500 ruutmeetrine jalakäijate terminal ja selle asemele ehitatakse uus 1468 ruutmeetrine kaasaja nõuetele vastav terminalihoone.

Ehitustööde ajal on tagatud sujuv piiriületus, sellegi poolest tuleb inimestel arvestada ehitustöödest tingitud logistiliste muudatustega ja varuda piisavalt aega piiriületuseks.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalvejuhi Rando Kruusmaa sõnul on Narva piiripunkti renoveerimist kaua oodatud. “Narva piiripunkt on oluline värav Eestisse ja Euroopasse ning ehitustööde lõppedes saab see tänapäevaseks ning piiriületajatele mugavaks teeninduskohaks. Vähemoluline pole ka heade töötingimuste loomine piirivalvuritele ja tollitöötajatele, et inimesed tahaks meile tööle tulla ning teenindus sujuks tõrgeteta,” ütles Kruusmaa.

Narva-1 piiripunkt rekonstrueeritakse regionaalministri valitsemisalast koordineeritava Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 vahenditest. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot.

Riigihange „Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimis- ja ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 149666. Pakkumiste esitamise aeg on 31. märts 2014 kell 13.00.

Ettevõtjad ei soovi enam pikki ja kalleid üürilepinguid

17.02.2014

Mitmetes Tallinna büroo-, tootmis- ja laohoonetes hakkavad lõppema kallid tähtajalised üürilepingud, mis on sõlmitud aastatel 2004-2006. Üürnikud on asunud otsima senisest soodsamaid hindu ja kvaliteetsemaid ruume.

Kuna ettevõtete jaoks hakkavad vanad, enamasti nõukogude-aegsed hooned ammenduma, on nad aegsasti asunud otsima uusi kaasaegseid ruume. Olemasolevate pindade omanikud teavad seda ning pakuvad lahenduseks ruumide renoveerimist ja tehnosüsteemide uuendamist. Samuti ollakse valmis senistele üürnikele vastu tulema hinnas. See ei anna aga siiski alati uute ruumide mõõtu välja. Turg pakub täna juba palju enamat – kaasaegseid tehnosüsteeme, avaramaid ruume ja vaadet ning keskkonnasõbralikumat lähenemist hoonete kütte- ja jahutussüsteemidele.

Aastatel 2004-2006 sõlmitud tähtajalised üürilepingud on märgatavalt kõrgemate tasudega, kui täna saada olevate uute ruumide pakkumishinnad. Kuna lepingu ennetähtaegne lõpetamine toob kaasa üürnikule väga suured trahvid, kasutavad nad järele jäänud aega uue koha otsimiseks ja planeerimiseks. Paljudel arendajatel on kinnistuid, kus on võimalik pakkuda igale kliendile just tema soovidele vastavat lahendust. Selline protsess võtab aega kuni 18 kuud.

Kümneaastased tähtajalised lepingud on nüüd pigem erand kui reegel. Üürnikud ei soovi end kiirelt muutuvas ühis- ja keskkonnas ühe üürileandja või kohaga liialt pikalt siduda. Lepingud sõlmitakse enamasti põhimõttel 5+5 aastat. Büroode puhul ei ole erandlik ka kolmeaastane leping.

Pinnad, kust ära kolitakse, asendatakse kas uute hoonetega või üüritakse neid välja soodsamat hinda otsivatele alustavatele ettevõtetele. Hiljem lähevad samad hooned aga kapitaalremonti, mille järel jõuavad need uuesti üüriturule, pakkudes kvaliteetset, samas soodsamat hinda.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Elamispinna soetamisel veenduge, et ehitisel oleks kasutusluba

17.02.2014

Tallinna Linnaplaneerimise Amet paneb inimestele südamele, et elamispinna soetamisel on oluline jälgida, et ehitisel oleks kindlasti ehitusprojekt, ehitusluba ja kasutusluba. Kasutusloa olemasolu või puudumine võib näiteks osutuda vägagi oluliseks, kui ehitis on näiteks kindlustatud ja sellega juhtub mingi õnnetus.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Erki Korpi sõnul paljud kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. See tähendab, et kasutusloa puudumine võib osutuda argumendiks, miks kindlustusandja võib kahju hüvitamisest keelduda. Kasutusloata hoonet ei oleks võinud ju üldse kasutada ning seega ei oleks võinud tekkida ka õnnetust, mille põhjustas näiteks ebaõigesti paigaldatud elektrisüsteemi kasutamine.

„Kasutusloa väljastamisel on ehitusjärelevalve organil kohustus kontrollida ehitise vastavust mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid andma hinnangut ka sellele, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on kooskõlas teiste ülejäänud õigusnormidega,“ selgitab ameti juhataja asetäitja Erki Korp.

„Kindlasti peaks kasutusloa olemasolu või puudumine olema eelkõige teada ehitise omanikule või selle omandajale, oluline on veendumus, et ehitis vastab ohutusnõuetele,“ rõhutab Korp ja lisab, et Ehitisregistrist – www.ehr.ee on antud infot võimalik teada saada. „Päringu esitamine Ehitisregistrisse on väga lihtne, sisestate teid huvitava ehitise aadressi ja mõne hetke pärast kuvatakse ekraanile kõik selle hoone või ruumiga seotud informatsioon, seega nähtub ka, kas toimunud tegevused on seaduslikud või mitte. Samuti saab infot küsida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti telefonil 6404375.

Korp lisab lõpetuseks, et kasutusloa puudumine ei takista kinnisvaratehingute vormistamist, kuid inimesed võiksid korteri või eramu soetamisel paluda notaril tehingu lepingusse lisada kasutusloa olemasolu või selle puudumine. „Loomulikult peaks ehitisel olema kasutusluba,“ toonitab ta.

Kinnisvarakool: Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 19/02/2013

17.02.2014

Ruth TõnisteKolmapäeval 19/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi Remax Central’i juhatuse liige Ruth Tõniste.

Kinnisvarakoolitus käsitleb ärikinnisvara vahendamise nüansse, annab nõuandeid ärikinnisvara turu iseärasuste kohta.

Koolitus on suunatud inimestele, kes soovivad saada (ärikinnisvara) maakleriks, laiendada silmaringi või tunnevad muud huvi kinnisvaraturu vastu.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub kolmapäeval 19/02/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Väikeste korterite hinnatõus on tormiline

17.02.2014

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜMadalad intressimäärad, kerkiv eluasemelaenude käive ja kasvavad palgad on viinud Tallinna korteritehingute hinna tõusule. 2014 I kvartali esialgsete andmete baasil on korteritehingute aastane hinnatõus 17,3%. Oluliselt suuremal määral on tõusnud väikeste korterite tehinguhind, keskmisest vähem on kasvanud suuremate korterite keskmine hind.

Kõige enam on kasvanud väga väikeste korterite hinnad

Maa-ameti statistika alusel on raketina taeva suunas sööstnud väga väikeste ehk kuni 30-ruutmeetriste korterite hinnad. 2013 IV kvartali andmetel pisikeste korterite tehinguhinna aastane kasv 26%. 2014 I kvartali esialgsete andmete baasil aga koguni 35%.

See on hinnatõus, mis saab väljendada ainult ajutist anomaaliat. Ei ole vähemalgi määral mõistlik eeldada taolise hinnatõusu jätkumist pikema aja jooksul.

Suuremate korterite hinnad on kasvanud oluliselt vähem

Pisut suuremate ühe- ja kahetoaliste ehk 30- kuni 55-ruutmeetriste Tallinna korterite hinnad on aastaga kasvanud 17-20%. See on samuti hinnatõusu määr, mis on üle Tallinna keskmise.

Tallinna keskmisest vähem on kasvanud suuremate kahetoaliste ja sellest veel suuremate korterite keskmised hinnad. Üle 55-ruutmeetriste korterite keskmine hind on kasvanud „ainult“ 12%.

Hinnatõusu taga on kerkinud palk

Üks oluline tegur, mis on kasvatanud just eelkõige väiksemate korterite hindu on kerkinud keskmine palk. Eesti keskmine palk on kasvanud tempos, mis on järjest enamatel inimestel võimaldanud hakata mõtlema kodu soetamise peale. Kõrge tehingute arv näitab, et neid mõtteid viiakse ka ellu.

See on suurendanud eelkõige väiksemate korterite nõudlust ja kasvanud ostjate hulk omakorda on survestanud hindu kiirelt kerkima.

Väike ja odav korter on investorite lemmik

Väikeste korterite hinnatõusu taga on ka investorid. Madala hinnaga väike korter on see, mida investoril on lihtsam soetada. Odavamate korterite üüriturg on väga aktiivne ja korteri väljaüürimisega probleeme ei ole.

Väga väikeste ühetoaliste korterite ja ühiselamutubade aastase üüri ja ostuhinna suhe küündib isegi 15 protsendini, mis suuremate korterite puhul on kättesaamatu tootlusemäär.

Nii on väga väikeste korterite turul investorid täiendavalt nõudlust suurendamas ja selle läbi hindu tõususuunas ajamas.

Hinnatõus peab rahunema

Korterite hinnad on kerkinud sedavõrd kiiresti, et hinnatõus peab rahunema. Vastasel korral jooksevad hinnad tarbijate ostuvõimaluse eest ära.

Eelkõige peavad hinnatõusuhoo maha võtma väikesed korterid. Suuremate korterite 12-protsendiline hinnatõus on kõrge, kuid siiski veel ratsionaalselt põhjendatav.

Eesti ja Tallinna korterite aastane hinnatõus võiks mõistlikku 5-8% vahemikku jõuda käesoleva 2014. aasta jooksul. See tähendaks, et korterite hinnad jäävad koduostjatele veel kättesaadavale tasemele. Mõistlik korterite hinnatase omakorda võimaldab hoida tehingute arvu piisavana, et tagada likviidne korterite turg.

Ajaloorubriik: Eesti oma relvatehase lugu

17.02.2014

Kalamaja asumi põnevas militaarajaloos on ka relvatehase peatükk.

Kalamaja piirl asuva Arsenali eelkäijaks on 1910. aastal Erika 4 asutatud elektromehaanika tehas, mis toimis Vene Admiraliteedi arsenalina.

Aastatel 1920-1940 kandis relvatehas nime Varustuse Valitsuse Ühendatud Töökoda ja allus otse sõjaministeeriumile. Tehas hoidis korras ja arendas Eesti olemasolevat relvastust, valmistas püstolkuulipildujaid, täpsuspüsse, soomusautosid, käsigranaate, gaasimaske, tankitõrjemiine, suurtükilasemoona, optilisi vahendeid, padruneid ja relvade osi.

Teise maailmasõja eel moderniseeriti arsenali sisseseade põhjalikult. Eesmärgiks oli toota aastas 20 miljonit püssipadrunit ja 270 000 mürsku.
Töölisi oli tehases 1939. aastal kokku 460.

1941. aasta augustis viidi tehase moodsamad seadmed ja arhiiv Venemaale. Pärast sõda asus hoonetes nõukogude meresuurtükiväe arsenal nr 3. See tegeles peamiselt laeva- ja rannasuurtükkide, hiljem ka rakettide ning relvade optika- ja elektrooniakseadmete hoolduse ning remondiga.

Tänapäeval tegutseb vanas tehases AS E-Arsenal, mis täidab kaitseväe tellimusi. Samal ajal on aga Arsenali piirkond saamas uut funktsiooni.

Koostamisel on korraga kaks planeeringut. Linnaplaneerimisameti poolt heakskiidu saanud esialgne visioon näeb ette Erika ja Tööstuse tänava nurgal asuvate vanade Aresenali tööstushoonete rekonstrueerimise ärihooneks koos suure ühekorruselise juurdeehitusega. Pinda oleks uues ärikeskuses 3600 ruutmeetrit.

Kinnistul on ruumi tulevikus ka kortermajade ehitamiseks. Kõrvalkinnistu, Erika 4a detailplaneeringu eskiis näeb aga ette, et sealne vana tellistest veetorn saab klaasist ülemise osa ja ehitatakse üheksa korrusega elamuks. Veetorni külge ja kõrvale ehitatakse lisaks kaks uut kortermaja.

Uhked tellistest vanad kortermajad Erika ja Kopli tänava ristil Arsenali ala kõrval on aga pärit Esimese maailmasõja eelsest ajast ning olid algselt mõeldud Peeter Suure merekindluse üleajateenijate linnakuks.


Fotol Arsenali peahoone Erika tänava ääres.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

SEB: Hinnatõusul toss väljas

15.02.2014

„Inflatsioon Eestis on alanenud taas uuele rekordmadalale tasemele, olles jaanuaris vaid 1,1 protsenti aasta baasilt. Hinnatõusu aeglustumine on olnud laialdane. Kõige enam on mõju avaldanud muidugi elektri hinna tõusu mõju välja lülitumine inflatsioonist, pärast seda enam kuigi  palju inflatsiooni järele ei ole jäänud.

Eluasemekulude tõus jaanuaris oli vaid 0,4 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Nii madalat eluasemekulude tõusu on Eestis nähtud väga harva, ajalooliselt on eluasemekulud alati olnud üks peamisi inflatsioonivedureid. Ka ilma eluasemekuludeta on hinnatõus väikeseks vajunud. Kõigis suuremates kulugruppides on hinnatõus märgatavalt aeglustunud, võrreldes eelmise aasta esimese poolega, sh näiteks toidu ja riietuse osas.

Kuna toit moodustab nii suure osakaalu tarbija ostukorvis ning on eelmise aasta keskmisest suurema hinnatõusu tagajärjel veelgi oma osakaalu suurendanud, 23,8 protsendile tarbimiskorvist, siis oli toidu hinna tõusul inflatsioonile jaanuaris panuse mõttes kõige suurem mõju, 0,6 protsendipunkti  kogu 1,1 protsendisest inflatsioonist.

Ühena vähestest on jaanuaris toidu hinnatõus veidi kiirenenud. Laialdast inflatsiooni aeglustumist on soodustanud jätkuvalt alanenud kütuse hind, mis ka eraldi võttes oma suure panuse inflatsiooni alanemisse annab. Niikaua kuni kütuse hind samal tasemel püsib, jääb inflatsioon ka edasi väga madalaks. Kõige enam kallinenud kulutusteks on jaanuariks järele jäänud üsna ebatraditsioonilised valdkonnad, mis kogukulutustest moodustavad üsna väikese osa – alkohoolsed joogid, tervishoid ja söömine väljaspool kodu. Meie inflatsiooniprognoos 2014. aastaks jääb alla 2 protsendi.

Inflatsiooniline keskkond tundub olevat jäänud 2013. aastasse ning 2014. aasta on selgelt disinflatsiooniline keskkond. Seda soodustavad jätkuvalt kahanevad impordihinnad. See peaks majanduskasvu kosumisele olema igati tervitatav ja parandab muuhulgas Eesti tarbijate reaalset ostujõudu, kuna palkade tõus jätkub. Palkade tõus on ka peamine põhjus, mis inflatsiooni Eestis üldse üleval hoiab ning seda veidi kõrgemal kui Euroalal. Üldises plaanis on Eesti inflatsioon alanenud koos Euroala inflatsiooni aeglustumisega, mis jaanuaris oli 0,7 protsenti. Euroopas ollakse isegi kasvavate deflatsioonihirmude küüsis. Kuigi paistab, et mitte niiväga Euroopa Keskpank, kes eile siiski väga madalale inflatsioonile vaatamata intressimäärasid ei alandanud ega mingeid muid uusi meetmeid välja ei kuulutanud.

Vahest ehk muuhulgas ka seepärast, et Eurotsooni majandus endast viimastel andmetel elumärke on ilmutanud, mis deflatsiooniohule vastu töötama hakkavad. Positiivseid uudiseid on tulnud Eurotsooni tööstussektorist, kus tööstuse ostujuhtide indeks PMI näit oli jaanuaris kõrgeim alates 2011. aasta maist ning see kasvas kõigis neljas suuremas Eurotsooni riigis, välja arvatud Prantsusmaa. Sealhulgas tulevad positiivsed uudised ka kriisiriikide majandustest, nagu Kreeka, mille tööstussektori indeks näitas esmakordselt kasvu pärast 2009. aastat. Kiirenevat majanduskasvu on näidanud eelmise aasta viimases kvartalis muuhulgas Hispaania, aga meile lähemalt ka Leedu. Ostujuhtide indeksi koostajad on väitnud, et julgustav aasta algus Eurotsooni ostujuhtide indeksis viitab 0,5 protsendilisele majanduskasvule Eurotsoonis esimeses kvartalis. Eestile heaks uudiseks on sama tööstussektori ostujuhtide indeksi tõus ka Rootsis, mis jaanuaris märgatavalt paranes.

Aga et mitte kõik ka liiga roosiline ei paistaks, siis annab endast aeg-ajalt ikka ka nurga taga hiiliv finantskriisi oht endast märku. Siiani on turbulents piirdunud haavatavamate riikidega arenevatel turgudel. Samas võib aga arenevatel turgudel toimuv valuutade järsk odavnemine mõju avaldada ka arenenud riikide majandustele. Järsk valuutade langus on tabanud arenevaid riike Türgist Brasiiliani, kes oma maksebilansside seisude poolest olid kõige haavatavamad, kui globaalse rahatrüki koomaletõmbamise tõttu raha neist välja voolama hakkas. Raha väljavool arenevatest turgudest kiirenes veelgi, kui sai teatavaks Hiina tööstustoodangu kehvad näitajad jaanuaris, mis indikeerisid esmakordselt langust. Pihta on saanud ka Vene rubla. Valuuta devalveerumine tähendab aga nende riikide jaoks seda, et vastupidiselt muule maailmale, tuleb neil silmitsi seista inflatsioonihüppega.

Mida see turbulents Eesti jaoks tähendada võiks? Otseselt see Eestit ei puuduta. Maksebilansiga on Eestis viimasel ajal asjad korras olnud, jooksevkonto defitsiit on väike, kuuma raha siia voolanud ei ole (ega ka mingit muud sorti välisraha, mis märkimist vääriks), mis siit kiirelt põgeneda võiks. Kaudseid mõjusid võib veidi olla, kuna me Venemaale suhteliselt lähedal asetseme. Vene rubla odavnedes on Eesti eksportööridel Vene turule kallim eksportida (kui midagi peaks veel eksportida olema lisaks kehtestatud ekspordipiirangutele Venemaa poolt), Venemaal tekkiv inflatsioon tekitab nende majandusele veel täiendavaid raskusi lisaks juba olemasolevatele struktuursetele probleemidele ning Vene turistidel on kallim tulla Eestisse turismireisile. Ja veel kaugema ringi mõjud võivad tulla läbi arenenud riikide, kui turbulents ka sinna kanduma peaks. Esialgu paistab mõju neile siiski tagasihoidlik olevat või suisa positiivne.

Aga pole halba ilma heata. Soodus hetk on tekkinud Eesti inimestele turismi- või ka ärireisiks juba mainitud odavnevate valuutadega riikidesse. “So, why not go for it“.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvaramulli indeks jõudis jaanuaris 65,5 punkti tasemele

15.02.2014

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, jõudis jaanuaris 65,5 punkti tasemele. Alanud aasta esimese kuuga tõusis indeksi väärtus võrreldes detsembriga 0,4% ning aastatagusest on indeks 13,3% kõrgemal.

Kui hinnataseme kasv lõppenud aasta viimastel kuudel oluliselt kiirenes, siis käesolev aasta on vähemalt esimese kuu põhjal alanud veidi rahulikumalt. Samas on nii hindade kui tehingute mahu kasv siiski märkimisväärne, eriti kui võrrelda arve eelmise aasta sama perioodiga.

Viimasel ajal on olnud näha tõusu pea kõikide indeksi komponentide väärtustes. Jaanuaris tõusid korterite, maatulundusmaa ja hoonestatud maa pinnaühiku tehinguhinnad ning nii korterite, äripindade, majade kui maade pakkumishinnad.

Tehingute arv oli jaanuaris tavapäraselt tagasihoidlikum kui teistel kuudel, moodustades ca 92% möödunud aasta keskmisest. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga sõlmiti 12% rohkem tehinguid. Ostu-müügitehingute arv, mis moodustab tehingute koguarvust ca 80%, kasvas võrreldes mullusega 13%. Korterite ostu-müügitehingute arv kasvas 14%, sealjuures tehingute maht 26%. Korteritehingute arv on kasvanud viimase kahe aasta jooksul olukorras, kus müügipakkumiste arv on pigem kahanenud. Kuna ka ehitusloa saanud eluruumide arv on jäänud alates 2009. aastast suhteliselt tagasihoidlikule tasemele, siis on tõenäoline, et ka käesoleval aastal leiab hinnakasv aset eelkõige korteriturul, kus nõudlus kipub ületama pakkumist seni, kuni finantseerimistingimused või tugevalt kasvanud kinnisvarahinnad ise ei hakka nõudlust piirama.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 31,4% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta.

Kiinnisvaramulli indeks 01-2014

KV.EE: Elamumaa turg on tõusuootuses

15.02.2014

Korterituru kuumenemine on andnud palju võimalust arutada selle üle, kas korterituru hindade kiire kerkimine aktiveerib majade ja maade ostu-müügituru. Heidame siinkohal pilgu elamumaade sektori faktidele.

Tehinguid tuleb juurde jõuliselt

Elamumaa tehingute arv on nii Eestis, kui Harjumaal ja Tartu maakonnas on aastatagusega võrreldes kerkinud ligikaudu 50%.

Tallinna elamumaa tehingute arv on aastatagusega võrreldes küll 46% vähenenud, kuid siin tuleb juba mängu asjaolu, et Tallinna tehingute arv on suhteliselt väike.

Näiteks 2013 IV kvartalis tehti Tallinnas 30 elamumaa tehingut. Harjumaa elamumaa tehingute arv oli samal ajal 257.

Tehingute lisandumine on analoogselt korteriturule vähendanud elamumaade pakkumist portaalis KV.EE. Maade müügipakkumisi on aastaga vähemaks jäänud 20%.

Kasvav tehingute arv on tõusule viinud ka elamumaa käibe

Vaatamata jõulisele tehingute arvu kasvule on maade käive siiski vähenenud. 2013 IV Harjumaa elamumaa tehingute käive oli 8,9 miljonit eurot.

2013 IV kvartalis vähenes Harjumaa elamumaa tehingute käive aastatagusega võrreldes 24%. Tallinna elamumaa tehingute käive vähenes sama palju, kui tehingute arvgi ehk 43%.

Hinnad ja tehingu keskmine väärtus püsivad paigal

Vaatamata elamumaa turu aktiveerumisele püsivad nii tehingute keskmised hinnad, kui ka keskmised tehingute väärtused paigal või on isegi langenud.

Osalt viitab see muudatustele tehingute struktuuris ehk ajas on muutunud maatükkide asukoht, suurus või kvaliteet, millega tehinguid tehakse. See ei anna võimalust hinna- ja väärtusemuutustest olulisi järeldusi teha.

Küll võime praktikale ja võrdlustehingutele tuginedes öelda, et hinnatõus ei ole korteriturult maade turule veel jõudnud.

Kuigi elamumaa tehinguhinnad kasvanud ei ole, siis on kerkinud maade müügipakkumiste keskmine hind. Portaali KV.EE andmetel on Harjumaa maade müügipakkumiste hind aastaga tõusnud 25%. See näitab, et müüjate ootused on äärmiselt optimistlikud.

Mis tood tulevik?

Kinnisvaraturu loogika ütleb, et kõikides kriisidest taastub esimesena korteriturg, sest korteriturul on kõige rohkem kaubeldavaid objekte, samuti on selle sektori nõudlus kõige laiapõhjalisem. Kõiksugu ülekuumenemisedki leiavad samadel põhjustel aset esmajärjekorras korteriturul.

Korterituru hinnatõus kandub majandusreeglite alusel järk-järgult majade ja maade turule. Annab ju kallinenud korter hõlpsama võimaluse see maja vastu vahetada või sootuks maatükk soetada, kuhu omade kätega kodu rajada.

Täna on korteriturg tuline. Puuduvad põhjused, miks see energia ei peaks levima maade turu suunas. Küsimus on ainult ajas, mil kasvanud nõudlus ehk kasvanud tehingute arv hakkab ka maade hindu tõususuunas pressima.

Vaevalt siin siiski sellis rallit tuleb nagu 2005.-2007. aastal või nagu korteriturul eelmisel-üleeelmisel aastal. Tempod saavad olema mõistlikumad põhjusel, et tänasel päeval pangad maaostu enam laenuga ei finantseeri ja nii ei pääse liigne raha laineid lööma.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE: Elamumaa turg on tõusuootuses

Aasta lõpus töötus veidi kasvas

14.02.2014

Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%, teatab Statistikaamet. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud.

Tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv, mis 2013. aasta III kvartalis oli 53 000, kasvas IV kvartalis 6000 võrra. Töötuse määr oli suurem kui III kvartalis, kuid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes pisut langes (siis oli töötuse määr vastavalt 7,8% ja 9,1%). Tööpuuduse kasv aasta viimases kvartalis on tavapärane hooajaline nähtus, mis reeglina mõjutab enam meeste tööhõivet.

Kuigi tööpuudus aasta lõpus kasvas, oli 2013. aasta aastakeskmine töötuse määr (8,6%) siiski 1,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2012. aastal (10,0%). Töötuid oli 59 000 ehk 10 000 võrra vähem kui 2012. aastal. Samas on tööpuuduse vähenemine alates 2011. aastast järk-järgult aeglustunud.

Mullu olid töötute seas ülekaalus lühiajalised (vähem kui aasta tööd otsinud) töötud. Aastakeskmiselt oli neid 33 000, mis oli 2012. aastaga võrreldes ligi 2000 võrra enam. Oluliselt (11 000 võrra) vähenes pikaajaliste töötute arv, neid oli 2013. aastal 26 000. Pikaajalise töötuse määr oli 3,8%. Pikaajaline töötus oli kõrgem meeste, vanemaealiste ning mitte-eestlaste seas. Väga pikalt, st kaks aastat või kauem tööd otsinute osatähtsus kõigist töötutest langes 2012. aastaga võrreldes kolmandikult veerandile.

Kuigi meeste tööpuudus on naiste töötusest kõrgem, vähenes see mullu naiste tööpuudusest jõudsamalt. 2013. aastal oli töötuse määr meestel 9,1% ning naistel 8,2%.

Noorte (15-24-aastaste) töötuse määr oli 2013. aastal ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes kaks ja pool korda kõrgem ehk 18,7% (2012. aastal 20,9%). Hinnanguliselt oli töötuid noori 11 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 7,3%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli 2013. aasta IV kvartalis 61,6%. III kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,1 protsendipunkti madalam, kuid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 62,7% ja 60,9%). Aastakeskmine tööhõive määr oli 62,1% (ületades 2012. aasta näitajat 1,3 protsendipunkti võrra) ning tööga hõivatute hinnanguline koguarv 621 000. Võrreldes 2012. aastaga kasvas tööga hõivatute aastakeskmine arv 6000 võrra. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem majutuse ja toitlustuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, kaubanduse ja kultuuri tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine.

Tööhõive kasvas 2013. aastal nii töötuse kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvelt. Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2013. aastal 15–74-aastaste hulgas 32% (320 000), mis on 7000 vähem kui aasta varem. 15–74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate ning pensionäride arvu vähenemise tõttu, mis on tingitud õppimisealiste väikestest põlvkondadest ning pensioniea järk-järgulisest tõusust ja tööelu pikenemisest. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli 2013. aastal 6000 (1000 võrra vähem kui aasta varem).

Käesolevad andmed on avaldatud Statistikaameti korrigeeritud rahvaarvu alusel. Seoses aastate 2000–2013 rahvaarvu korrigeerimisega, mis võttis arvesse nii viimase kahe rahvaloenduse kui registrite andmeid, on täpsustatud ka tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmeid.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2000 – IV kvartal 2013

15–74-aastased hõiveseisundi järgi

SEB: kas Eesti noor käib Skandinaavia noorte jälgedes?

14.02.2014

Igakuine 30-eurone lastekindlustuse makse võimaldab tulevikus lapsel haridusteed jätkata või soetada esimene kodu. Ühtlasi tagab see summa perele ja lastele toimetuleku ettenägematute juhtumite puhul.

Euroopas süveneb tendents, kus noored majanduslikel põhjustel ei iseseisvu ega lahku oma lapsepõlvekodust ja vanematel tuleb üha pikemalt nende eest hoolt kanda. Rootsis läbiviidud uuringud näitavad, et kolm noort kümnest vanuses 18-29 elavad jätkuvalt oma vanemate juures ja 20 protsenti 22-25 aastastest pole vanemate juurest lahkunud ning seda peamiselt majanduslikel põhjustel. SEB lastekindlustuste arvutused näitavad, et kui lapsevanem teeb 15 aasta jooksul igakuiselt kindlustuse sissemakseid summas 30-35 eurot, koguneb kindlustusperioodi lõpuks ligikaudu 6000 eurot, mis on üsna arvestatav summa lapse hariduse või kodu soetamiseks vajaliku sissemakse finantseerimiseks.

„Rootsi uuringu tulemused näitavad selgelt, miks tasub noorele inimesele stardikapitali koguda. Ka Eestit võib pikemas perspektiivis tabada olukord, kus kinnisvarahinnad on noorte jaoks liiga kõrged või nõuab haridus suuremat rahakotti. Tulevikus võime sarnaselt Rootsiga seista silmitsi olukordadega, kus laps elab täiskasvanuna vanemate juures või veel hullem, peab majanduslikel põhjustel loobuma soovitud haridusest. Ka Eestis ei ole laste tuleviku kindlustamine populaarne, kuid meie lastekindlustuse uuringust selgub, et need vanemad, kes koguvad, peavad kõige olulisemaks kindlustuse tegemise põhjuseks stardikapitali, mille abil laps saaks täiskasvanuellu astuda,“ kommenteeris lastele kindlustuskaitsete sõlmimise tagamaid SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Holst jätkab: „Lastekindlustusega koos käivale elukindlustuskaitsele peaksid tõsisemalt mõtlema just pereisad. Mehed on riskialtimad kui naised ja nendega juhtub rohkem õnnetusi. Statistika näitab, et ca 61 protsenti surmaga lõppenud kahjujuhtumitest toimub meestega. Samas on meeste sissetulek reeglina suurem ja pere majanduslik turvalisus on nendest suuresti sõltuv. Kindlustuskaitse annab perele turvatunde, millega on ootamatul ja ka kõige raskemal perioodil pere ja laste majanduslik toimetulek tagatud.“

Holst märkis, et ette finantseerides, st kogudes või säästes, on võimalik tekkinud finantsküsimustele leida lahendusi. „Kui vanem sääste kõrvale ei pane, tuleb edaspidi leppida väiksemate valikuvõimalustega. Lastekindlustuse tegemise teiseks põhjuseks on vanemad välja toonud elukindlustuskatse, mis tähendab, et kui kindlustusvõtjast vanem sureb, jätkab kindlustusselts lastekindlustuslepingusse sissemaksete tegemist ja lepingu lõppedes saab laps kogu kindlustussumma kätte,“ lisas Holst.

SEB andmetel sõlmivad lastekindlustuslepingu 33-35 aastased lapsevanemad. Lapse keskmine vanus lastekindlustuse lepingu sõlmimisel on 4 aastat.

1 2 3 … 1,262 1,263 1,264 … 1,578 1,579 1,580