Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

RKASi nõukogu kinnitas ettevõtte 2014. aasta eelarve

19.12.2013 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kinnitas 17. detsembril ettevõtte 2014. aasta eelarve, mille järgi on konsolideerimisgrupi eeldatav müügitulu 79,3 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2013. aastaga 57,3% ning puhaskasumiks prognoositakse 7 miljonit eurot.

RKASi nõukogu esimehe Arto Aasa sõnul on ettevõtte tuleva aasta peamisteks märksõnadeks Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitus ja riigile kuuluva kinnisvara ülevõtmine ja optimeerimine.

„Investeeringute kogumahuks on kavandatud 57,6 miljonit eurot, mis võrreldes käesoleva aastaga suureneb enam kui kaks korda. Seega on tuleval aastal tegemist märgatava mahtude kasvuga,“ ütles Aas.

„Suurematest investeeringutest valmivad tuleval aastal Häirekeskuse ja Päästeameti ühishooned Tallinnas ning Tartus ja politseijaoskond Keilas. Samuti alustatakse Võru politsei- ja päästehoone, Häädemeeste päästehoone ja Tartu avavangla rajamisega. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega alustatakse Pärnu, Jõhvi, Tartu ja Võru riigigümnaasiumite hoonete ehitustöödega,“ selgitas Aas.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Liit: kui Tallinnal on vaba raha, võiks sellega kõnniteid korras hoida

19.12.2013 EKÜL

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest. “See aga lisab neile hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi.

“Tihtilugu näeb pilt kahjuks välja selline: korteriühistu kojamees saab suure vaevaga pika tänava puhtaks roogitud, kui tuleb lumesahk ja loobib selle taas autoteelt tõstetud soppa täis.”

Mardi peab taolist olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda.

“Nüüd, kus meedia vahendusel selgub, et novembri lõpuks oli linnal 20 miljonit eurot vabu rahalisi vahendeid, võiks selle rahasuunata ühistute toetuseks – kõigepealt kõnniteede korrashoiu kompensatsiooniks, samuti renoveerimistoetusteks, sest Tallinna linna rahaline toetus riiklike renoveerimistoetuste kõrval aitaks ühistutel linnapilti renoveeritud majadega kaunistada ning kokkuvõttes võidaksid sellest kõik,” teeb ta ettepaneku.

Swedbank ei piira Eestis laenamist

18.12.2013 Tõnu Toompark

Tänases Eesti Päevalehes ilmunud artikkel jätab eksliku mulje, nagu oleks Swedbanki Grupp kehtestanud erakordsed nõuded laenu-hoiuse suhtele, mis täna reaalselt panga äritegevust ja laenamisaktiivsust Eestis mõjutavad.

Finantsasutusena on Swedbank alati jälginud laenude ja deposiitide suhtarvu. Samas tuleb tunnistada, et aastail 2005-2008 jäi see konkurentsiolukorras tervamast fookusest välja, mis oli meiepoolne viga. Toonased otsused viisidki välja olukorda, kus pidime 180% ligi kerkinud laenude-hoiuste suhtarvu alandamisega tegelema hakkama.

Tänaseks on madala laenunõudluse tõttu nii Eestis kui teistes Balti riikides Swedbanki jaoks küsimus pigem selles, et laenu-deposiidi suhtarv on liiga madal, 110% juures. Panga üksused nii Eestis, Lätis kui Leedus on tänaste tasemete poolest selgelt alla grupi poolt 2008. aastal seatud piiri ning võiksime ka selle edasise kehtimise juures anda Eestis välja enam kui miljardi euro jagu laene ilma, et hoiuste portfell täiendavalt kasvaks.

Meie ärihuvi ega vajadus pole kindlasti laenu-hoiuse suhtarvu taseme edasine alanemine, tänaseks probleemiks on pigem madal laenunõudlus.

LVM Kinnisvara alustas uue korterelamu eelmüüki Pärnu rannarajoonis

18.12.2013 Tõnu Toompark

Vastavalt Kanpol Kinnisvara ja LVM Kinnisvara vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustab LVM Kinnisvara täna, Pärnus, Tulbi 4 korterelamus asuvate korterite eelmüüki.

Järgmisel aastal valmiv Tulbi Residents paikneb Pärnu rannarajoonis lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kesklinnast ja turust. Residentsi valmides saab Pärnu rikkamaks energiasäästliku ja Pärnule ainuomasest meretemaatikast lähtuva hoone võrra.

Tulenevalt Tulbi Residentsi paiknemisest Pärnu rannarajoonis ning tänaste ostjate nõudmistest, pööratakse suurt tähelepanu nii ehitukvaliteedile, kasutusmugavusele, madalatele kõrvalkuludele, kui ka olemasolevasse keskkonda ja hooneteansamblisse sobituvusele.

Residentsis hakkavad paiknema ruumilised, avarad ja valgusküllased rõdudega korterid, millede sisekujundus lähtub Pärnule ainuomasest temaatikast, ühendades nii kvaliteetsed materjalid tänapäevase tehnoloogiaga.

Tulbi Residentsi koduleht www.lvm.ee/tulbi4

Tallinn taotleb Ülemiste järve sanitaarkaitseala linna omandisse

17.12.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus soovib Ülemiste järve sanitaarkaitseala maid munitsipaalomandisse.

Linnavalitsus määrab homsel istungil munitsipaalomandisse taotletava, ligi 18 ha suurusest Järvevana tee 1a maatükist moodustatava katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa. Tallinna Linnavolikogule esitab aga linnavalitsus maade munitsipaalomandisse taotlemise ja katastriüksuste sihtotstarbe määramise otsuse eelnõu, mis näeb muuhulgas ette Kesklinna linnaosas asuva 169 ha suuruse Vana-Tartu mnt 2a maatüki Tallinna linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana munitsipaalomandisse taotlemise.

Vana-Tartu mnt 2a maatükk moodustab osa Ülemiste järve kaitseks moodustatud sanitaarkaitsealast koos piirneva rohealaga. Ülemiste järv on Tallinna linnale kuuluv veekogu, mis varustab joogiveega suurt osa Tallinna elanikkonnast. Ülemiste järve sanitaarkaitseala moodustati joogivee võtmiseks kasutatava veekogu kaitseks tulenevalt Veeseaduse § 36 lõikest 1, mille kohaselt on kaitset vajavaks alaks, kus kehtivad tavapärasest rangemad keskkonnanõuded ning neist tulenevad piirangud, veekogumid, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ning nende kaitseks moodustatud sanitaarkaitsealad.

„Seega on põhjendatud veekogu ja sanitaarkaitseala käsitlemine tervikuna, kuna nende eraldi käsitlemine võib takistada kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesande – linna veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamise – täitmist,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Sellest johtuvalt peame vajalikuks ka Ülemiste järve sanitaarkaitseala maa Tallinna linna munitsipaalomandisse taotleda.“

Tallinna linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana taotletakse munitsipaalomandisse ka Alvari tänav T2 maatükk Lasnamäe linnaosas, ligikaudse pindalaga 42147 m² ja Varese tn 7 maatükk Kristiine linnaosas, ligikaudse pindalaga 1723 m² ning üldkasutatav maana kaks Pirita linnaosas asuvat maatükki kogupindalaga ligi 1,7 ha, Kesklinna linnaosas paiknev Koidu tn 52a maatükk ligikaudse pindalaga 703 m2 ja Põhja-Tallinna linnaosas asuv Tööstuse tn 56 maatükk ligikaudse pindalaga 7445 m2.

Alvari tänav T2 maatükile ehitatakse vastavalt Lasnamäe elamualade üldplaneeringule avalikult kasutatav Alvari tänava lõik, Varese tn 7 maatükil paikneb avalikult kasutatav kõrghaljastusega park ja juurdepääsutee.

Munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindava maana taotletakse munitsipaalomandisse Vabaõhukooli tee 116 maatükk Pirita linnaosas, ligikaudse pindalaga 1246 m² ning Gümnaasiumi tn 5 maatükk Kesklinna linnaosas, ligikaudse pindalaga 128 m².

Ühtlasi soovib linnavalitsus taotleda transpordimaana munitsipaalomandisse Rahvakooli tee T3 maatüki Pirita linnaosas ning Paepargi tänav T4 maatüki Lasnamäe linnaosas, mille ligikaudsed pindalad on vastavalt 384 m² ja 580 m². Rahvakooli tee T3 maatükk jääb Vabaõhukooli tee 68 krundi detailplaneeringu alasse ning on juurdepääsuteeks kinnistutele. Paepargi tänav T4 maatükk on detailplaneeringu kohane avalikult kasutatava tänava maa.

Korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirmaks osutus AS Merko Ehitus Eesti

17.12.2013 Tallinn.ee

Parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirma väljaselgitamiseks moodustatud komisjoni 2013. aasta jaanuarist kuni detsembrini läbiviidud kontrollreidide kokkuvõtte tulemusena kuulutati parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirmaks Tallinnas AS Merko Ehitus Eesti.

„Parima heakorraga ehitusplatsi eeskujuks oli AS Merko Ehitus Eesti poolt ehitatav Tedre tn 55 kortermaja/ärihoone, mida kontrolliti neljal kontrollreidil. Ehitusobjekti territoorium oli ümbritsetud piiretega, objektile oli paigaldatud teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Korrektselt olid ladustatud nii ehitusmaterjalid kui olmepraht, hoiti korras ja puhastati objekti juurdepääsuteed. Kõrghaljastus oli kaitstud nõuetekohaselt,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.

2013. aastal hinnati ehitusobjekte kuueteistkümnel korral. Komisjon kontrollis ligi neljakümne üheksa ehitusobjekti heakorda. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusfirma.

Parima ja korrektseima ehitusplatsi väljaselgitamise hindamiskomisjoni töö eesmärk on kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu õigusaktide ja heakorranõuete rikkumistele eesmärgiga tagada linlastele turvaline ja heakorrastatud elukeskkond. Komisjoni kuuluvad spetsialistid Tallinna Kommunaalametist, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametist ja Põhja Politseiprefektuurist, kelle töö seisneb peamiselt heakorraalaste nõuete täitmise fikseerimises ning vajakajäämiste kohta ettekirjutuste koostamises ning nende täitmise kontrollis.

Alates 2005. aastast on tunnistatud parima ehitusplatsiga ehitusfirmadeks: AS Merko Ehitus (2005), AS Skanska EMV (2006), AS Merko Ehitus (2008) OÜ Tarrest Ehitus (2009), OÜ Fund Ehitus (2010), OÜ Astlanda Ehitus (2011), NCC Ehitus AS (2012).

Parim kink on raamat: käsiraamatud “Kinnisvaraõiguse ABC” ja “Korter üürile…”

17.12.2013 Tõnu Toompark

On vana tõde, et parin kink on raamat. Rõõmusta oma sõpru-lähedasi-tuttavaid värske kinnisvarakäsiraamatuga “Kinnisvaraõiguse ABC” või “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Kinnisvaraõiguse ABC

“Kinnisvaraõiguse ABC” on värske ja parim abimees kõikidele, kes plaanivad teha kinnisvaratehingut teha. Olgu siis tegemist kodumüüjast eraisiku või kogenud kinnisvaramaakleritega.

“Kinnisvaraõiguse ABC on kohustuslik kirjandus kõikidele, kes kinnisvaratehinguid teevad, sest tugev õiguslik teadmine on iga kinnisvaratehingu turvalisuse alustala,” kommenteeris käsiraamatut LAAM Kinnisvara partner Mart Saa.

“Kinnisvaraõiguse ABC” autor on pikaajalise kogemusega koolitaja ja jurist Evi Hindpere.

Korter üürile…

Kõikidele väikeinvestoritele ja korterite üürileandjatele on suunatud käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Käsiraamat annab konkreetset praktilist nõu üürileandjatele, üürnikele ja kinnisvaramaakleritele, milline on üüriäri majanduslik ja juriidiline taust.

Käsiraamatu fookuses on, kuidas üürniku ja üürileandja positiivne suhe võiks olla selline, millest mõlemad pooled maksimaalse kasu saavad.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Soeta raamat siit

Soodsaima hinnaga leiad raamatu Kinnisvarakooli kodulehelt.

NB! Kahe raamatu tellimisel kehtib eriti MAGUS hind!

Statistika: Eluruumide ehituslubade arv kerkis 30%

17.12.2013 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel sai 2013 III kvartalis ehitusloa 784 eluruumi. Ehitusloa saanud eluruumide kogupind oli 92 500 m2.

Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 30% ja nende pind 16% võrre.

Fakt, et ehitusloa saanud eluruumide arv tõusis rohkem, kui ehitusloa saanud eluruumide pind näitab, et ehitusloa saanud korterite osakaal ja vähenenud suurte elamispindade (ühepereelamud, ridamajad, paarismajad) osakaal.

Tähelepanu väärib see, et ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind on jätkuvalt oluliselt suuremad, kui kasutusloa saanud eluruumide arv ja pind. See tähendab, et paljud ehitusload jäävad nö sahtlisse ootama.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Tallinna Botaanikaaia maad lähevad linna omandisse

16.12.2013 Tallinn.ee

Tallinna Botaanikaaia kasutuses olev Kloostrimetsa tee 56 maatükk antakse Harju maavanema korraldusega Tallinna munitsipaalomandisse.

„Kloostrimetsa tee 56 maatüki pindala on ligi 11,2 ha, maatüki sihtotstarbeks on määratud sotsiaalmaa – ühiskondlike ehitiste maa ning see moodustab osa botaanikaaia territooriumist,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Harju maavanema korralduse aluseks on Tallinna Linnavaraameti poolt esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlus. Korraldusega sätestatakse, et kohalik omavalitsus võib munitsipaalomandisse antud maad kasutada üksnes sotsiaalmaa – ühiskondlike ehitiste maana ning botaanikaaia osana, maa sihtotstarvet võib muuta ning maad võõrandada, kasutusvaldusega või hoonestusõigusega koormata üksnes keskkonnaministri loal.

EA Reng viib projekteerimise raskuspunkti Lääne turgudele

16.12.2013 Tõnu Toompark

Leviv ebakindlus Eesti ehitusmaastikul on tugevalt mõjutanud olukorda projekteerimisturul, mis on EA Rengi hinnangul langenud tagasi „masu“-aegsesse hinnavõitlusse. Ettevõtte filosoofia ja kvaliteedistandardid ei võimalda ühendada olemuselt vastandlikke kriteeriume – odavat ja head. Seepärast loodi tütarettevõtted Norras ja Soomes, Suurbritannias käivad selleks ettevalmistustööd.

Jüri Rass, EA Reng AS juhatuse esimees, selgitas: „alustasime intensiivselt Norraga tegelemist aasta tagasi. Ettevõtte EA Reng Prosjektering lõime kevadel ning meeskonna komplekteerimisel kasutasime mitmeid Eestiga seotud Norra spetsialiste. Intensiivne müügitöö ja Eesti ettevõtete üldine hea maine viisid esimese suurema lepingu sõlmimiseni. Eelmisel nädalal asusime projekteerima spordikompleksi ja apartment-hotelli, kokku 20 000 m², Norra naftapealinna – Stavangeri lähedal.“

Jüri Rass jätkas: „Ka Soome oleme läbi aastate üht-teist projekteerinud, ent sügisest võtsime asja põhjalikult ette – läksime enamusosanikuks korraliku referentsnimekirjaga arhitektuurifirmasse. Alustasime jäähalli projekteerimisega Helsingisse.“

EA Rengi konkurentsieeliseks Lääne turgudel on 7-aastane BIM-projekteerimise kogemus, mis ühendatuna tugevasse ja kokku töötanud meeskonda annab tugevad argumendid tööde saamiseks.

„Samas on Eesti koduturuna jätkuvalt oluline.“ lõpetas Rass.

EA Reng AS (www.eareng.ee) on Eesti juhtiv BIM (ehituse infomudel) tehnoloogial ning koostööplatvormil põhinevat arhitektuurset ja ehituslikku projekteerimist, projektijuhtimist ning järelevalvet pakkuv ettevõte. EA Reng asutati 1990. aastal ja tal on viis tütarettevõtet: Projektkeskus OÜ on tegev veemajanduse ja infrastruktuuri alal, EA Reng Projekt Valgevenes, EA Reng Projekt Ukrainas ning alates 2013. EA Reng Prosjektering Norras ja EA Reng Suunnittelu Soomes. Selle aasta töödest on tuntumad: neljale ministeeriumile kavandatud kaksiktorn Suur-Ameerika tänaval Tallinnas, mis on Eesti esimene tõeline ja täiemõõtmeline BIM projekt, Ülemiste Kaubanduskeskuse laiendus, Tallinna Postimaja ümberehitus kaubanduskeskuseks jpt. Kontserni 2013. aasta käive saab olema 3,5 miljonit eurot. EA Rengis töötab koos tütarettevõtetega ligi 100 inimest.

Ettevaatust kinnisvaratehingutes

16.12.2013 Tõnu Toompark

Alan Biin Minu poole pöördus klient sooviga kontrollida kinnisvara ostutehingu korrektsust. Asja analüüsimiseks esitas ta mulle kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutuse ning notari koostatud müügilepingu projekti.

Kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutuse kohaselt oli müügilepingu esemeks Tallinna kesklinnas asuv 74 m² suurune värskelt renoveeritud 3 toaline korter koos 2 parkimiskohaga maja kinnises hoovis mida saab soovi korral ka välja üürida.

Klient vaatas korteri üle ning müüja sõnul olid nad remondi käigus muutnud ruumide planeeringut ning eemaldanud mõne vaheseina.

Kliendile pakkumine sobis ning pooled leppisid kokku notariaalse tehingu vormistamise.

Notariaalse müügilepingu projektiga tutvudes selgus, et müüdav korter ei ole tegelikult selline millisena teda müüja poolt ostjale esitleti. Müügilepingu projektis olid kajastatud ehitisregistri andmed, mille kohaselt oli tegemist 65 m²suuruse 2 toalise korteriga. Vestluses maja haldava korteriühistu esimehega ilmnes, et mitte ühelgi korteril selles majas ei ole 2 parkimiskohta vaid igale korterile kuulub vastavalt üldkoosoleku otsusele 1 parkimiskoht.

Seega ei ole korter nii suur nagu kuulutuses märgitud, samuti ei kaasne korteriga nii mitut parkimiskohta nagu lepingus märgitud ning korter ei ole ametlikes andmebaasides sellises kujul kajastatud nagu ta peale ümberehitust on.

Siinkohal võib lugejal tekkida küsimus, et milles probleem, see paar ruutmeetrit ning parkimiskohta ei ole nii olulised, leppige hind kokku ja tehke tehing ära.

Võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“) § 6 ja § 7 sätestavad, et pooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet järgides. See tähendab seda, et lepingueelseid läbirääkimisi pidades ei tohi teise poolele valetada ning pead arvestama ostja mõistlike huvidega.

VÕS § 14 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimis pidavad või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistavad pooled peavad mõistlikult arvestama teineteise huvide ja õigustega ning üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed peavad olema tõesed.

Korteri tegelikust suuremena reklaamimine ning selle olematu parkimiskoha lisamine on potentsiaalse ostja eksitamine ja valeandmete esitamine ning ei ole käitumine hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet järgides.

Ostja otsus korter osta ning selle eest konkreetne hind tasuda sõltub mitmest asjaolust muu hulgas ka ostetava korteri suurusest ning parkimiskohtade arvust. Ilmselt on iseenesestmõistetav, et Tallinna kesklinna korter 2 parkimiskohaga on kallim ja ihaldusväärsem kui korter 1 parkimiskohaga.

Juhul kui ostja lepiks sellega, et müüja talle valetas ning olulisi andmeid tema eest varjas ja sõlmiks müügitehingu, siis kaasnevad ostjale sellega järgmised negatiivsed tagajärjed:

ostja maksab tõenäoliselt korteri eest suuremat hinda kui selle tegelik turuväärtus, sest korterite hinda arvestatakse üldjuhul ruutmeetrite arvu järgi;
ümberehituse registreerimata jätmise põhjuseks võib olla asjaolu, et müüja on teinud selle ilma projekti ning ehitusloata. Ebaseadusliku ümberehituse legaliseerimine on väga aja- ning rahakulukas tegevus ja võib mõnel juhul osutuda ka võimatuks;
juhul kui tänane ostja soovib korterit tulevikus müüa, siis uus ostja ei pruugi leppida valeandmetega ning nõustub tasuma korteri eest hinna mis vastab tema tegelikule suurusele ning see võib olla märkimisväärselt väiksem kui tänane ostja selle eest maksis.

Juhul kui ostja oleks teinud tehingu leppides müüja poolt esitatud andmetega, siis taoline müüja tegevus kvalifitseeruks kriminaalõiguslikuks kelmuseks ja selle alusel võiks müüjat kohus karistada.

Konkreetsel juhul minu klient loobus tehingu sõlmimisest selle müüjaga ning leidis Tallinna kesklinnas teise korteri, mille müügikuulutuses esitatud ja registrites kajastatud andmed vastasid tõele ning vältis sellega endale võimaliku kahju tekkimise.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Ajaloorubriik: Pelgulinna Maisi tänava lugu

16.12.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Maisi tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Aru tänavaga ja ulatub kuni Sõle tänavani. Maisi tänav on ligikaudu 370 meetri pikkune.

Praeguse Maisi tänava nimi oli alates 14. jaanuarist 1925 Nurme tänav. Pärast Nõmme liitmist Tallinnaga 1940. aastal tekkis linna kaks Nurme tänavat. Kordumise vältimiseks anti 25. septembril 1959 tänavale uueks nimeks Kilgi tänav. Seejärel sai tänav 22. aprillil 1960 lähikonnas asetsevate kõrsviljanimeliste tänavate eeskujul nimeks Maisi tänav.

Maisi tänava ääres asuvad 1929. aastal Herbert Johansoni projekti alusel ehitatud linnateenistujate majad ning nõukogude ajal rajatud paariselamud.

Maisi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Maisi 1 – 1930. aastal.
Maisi 3 – 1928. aastal, ümberehitus nõukogude ajal.
Maisi 5 – 1928. aastal.
Maisi 7 – 1928. aastal, ümberehitus nõukogude ajal.
Maisi 9 – 1926. aastal.
Maisi 11 – 1920. aastate teises pooles.
Maisi 13 – 1928. aastal.
Maisi 15 – 1965. aastal.
Maisi 17 – 1959. aastal.
Maisi 19 – 1954. aastal.
Maisi 21 – 1954. aastal.
Maisi 23 – 1954. aastal.
Maisi 25 – 1954. aastal.
Maisi 27 – 1954. aastal.
Maisi 29 – 1954. aastal.

Maisi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Ristiku tänava nurgale jääb 1928. aastal Herbert Johansoni projekti alusel ehitatud Pelgulinna algkooli, tänase Ristiku põhikooli hoone.
Maisi tänava alguses asub Ristiku põhikooli staadion.
Maisi 4 – 1929. aastal.
Maisi 4a – 1929. aastal.
Maisi 6 – 1929. aastal.
Maisi 8 – 1929. aastal.
Maisi 10 – 1959. aastal.
Maisi 12 – 1958. aastal.
Maisi 14 – 1955. aastal.
Maisi 16 – 1955. aastal.
Maisi 18 – 1954. aastal.
Maisi 20 – 1955. aastal.
Maisi 22 – 1952. aastal.
Maisi 24 – 1957. aastal.

Maisi 6 elumaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool alustab koolitustega taas veebruaris

15.12.2013 Tõnu Toompark

Tänavuseks aastaks on Kinnisvarakooli koolitused läbi saanud. Täname kõiki osalenuid südamest. Järgmine Kinnisvarakooli koolitus on “Kinnisvara ABC“, mis toimub 03-06/02/2014.

Kinnisvara ABC on hea sissejuhatus kinnisvaravaldkonda kõikidele, kel plaan kinnisvaraäris karjääri teha.

Koolitusel käsitleme kinnisvaraturgu, hindamist, finantseerimist, maakleritegevust ja kinnisvaravahendust, lisaks ehitust ja planeeringuid ning mahukalt juriidikat.

Koolituse Kinnisvara ABC lektorid on Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Kinnisvarakoolitusele Kinnisvara ABC registreerimine on avatud.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 03-06.02.2014 iga päev kell 16:00-19:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Ober-Haus: Totaalne hinnahüpe Lasnamäel

14.12.2013 Rain Rätt

Tallinna kõige suurema korterite arvuga linnaosas Lasnamäel on tehingute hulk ja hinnad käesoleva aasta jooksul liikunud tõusutrendis, eriti kiiresti on tõusnud keskmine pinnaühiku hind.
Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga on käesoleva aasta samal perioodil toimunud tehingute baasil hinnatõus +27%. Tallinnas tervikuna on keskmine hinnatõus 18% ja näiteks kesklinnas ainult 12%.

Võrreldes eelmise aastaga on käesoleval aastal kasvanud tehingute hulk suuremate korteritega ja vanemates paneelmajades asuvate 4-toaliste väga heas/heas korras korterite hinnad on üldjuhul hinnavahemikus 75 000–80 000 eurot.

Samas on toimunud üksikuid tehinguid, kus 1-toaliste korterite hinnad on ulatunud 49 000 euroni ja 2-toaliste hinnad 70 000 euroni ehk pinnaühiku hinnast lähtuvalt 1 400–1 500 €/m². See on juba sama hinnatase, mis oli Lasnamäel enne kinnisvaramulli lõhkemist.

Lasnamäel korterite ostjate hulgas võib märgata kahte trendi. Ostjate hulgas on palju Ida–Virumaalt pärit inimesi ja kohalikud, juba Lasnamäel elavad inimesed, kes kolivad kesklinnale lähemale renoveeritud või uutesse korteritesse.

Maa–ameti andmetel on Lasnamäel käesoleva aasta IV kvartalis keskmine korteri pinnaühiku hind 1 077 €/m², 2006. a enne kinnisvarabuumi lõppu 1 255 €/m².

Korterite hinnatõusu on soodustanud eluasemelaenude madal intressitase, sissetulekute kasv, samuti soov investeerida kinnisvarasse üüritulu saamise eesmärgil kuna pangakontodel oleval rahal on tootlus väga väike.

Rain Rätt
Ober-Hausi analüütik

Aasta Betoonehitis 2013 konkursil osaleb 10 ehitist

13.12.2013 Tõnu Toompark

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2013“ esitati 10 nominenti.

„Vähemalt uute, väljapaistvate betoonehitiste koha pealt võib öelda, et Eesti ei ole väga Tallinna poole kaldu,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Meie tänavune võistlus paistab silma esitatud ehitiste tõeliselt laia geograafiaga,” lisas Leosk.

2013. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad:

ABB tootmis- ja büroohoone – Aruküla tee 83, Jüri, Rae vald, Harjumaa;
Büroohoone – Kentmanni 4, Tallinn;
Jumalaema “Kiirestikuulja” ikooni Õigeusu Kirik – Loopealse 8, Lasnamäe, Tallinn;
Jõhvi viadukt (Jõhvi Liiklussõlm) – Jõhvi;
KVÜÕA Lahingkooli õppehoone – Kose tee 3a, Võru;
Metaprint tootmishoone – Betooni 2, Pärnu;
Sillamäe sadama kaid nr. 12-15 – Sillamäe;
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut – Viljandi mnt. 42, Tartu;
Viljandi Gümnaasium – Hariduse 2, Viljandi;
Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd – Tallinn.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ning nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, betooni ja raketiste tarnija.

Neljateistkümnendat korda korraldatava võistluse žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad.

Võistluse žürii alustab tööd jaanuaris.