Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas jaemüük aastases võrdluses 5%, siis aprillis jaemüügi kasv kiirenes.
2014. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 403,6 miljonit eurot, seega jäi aprillis kauplustesse 307 eurot elaniku kohta. Eelnevate kuudega võrreldes kiirenes oluliselt toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvutempo. Kui jaanuaris kasvas neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 5%, veebruaris 4% ja märtsis 2%, siis aprillis oli kasv 8%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvule avaldasid mõju aprillis toimunud soodusmüügikampaaniad, eelmise aasta madal võrdlusbaas ning toidukaupade hinnatõusu mõningane aeglustumine aprillis. Kui märtsis oli toidukaupade aastane hinnatõus 1,7%, siis aprillis 1,2%. Suure osatähtsuse tõttu andsid toidukaupade kauplused veidi üle poole kogu jaekaubandusettevõtete jaemüügi kasvust.
Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta aprilliga võrreldes 11%. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga 30%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 20%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 15%).
Mootorikütuse jaemüük, mis näitas veebruaris ja märtsis 2%-list langust, pöördus aprillis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 3%.
Võrreldes eelmise kuuga suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2014. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli aprillis 484,7 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%. 2013. aasta aprilliga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 10%, eelmise kuuga võrreldes 3%.
Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2004 – aprill 2014 (2010=100)
Koduomanikke esindav liit pidas vajalikuks pöörduda peaminister Rõivase ja vabariigi valitsuse poole ettepanekuga ajutiselt peatada Nabala looduskaitseala loomise menetlemine ja teha täiendav asjatundlik kompleksne ja tasakaalukas ekspertiis, mis arvestaks lisaks fauna ja floora kaitsele ka piirkonna majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid.
Alates 01. juunist on 1Office Grupi tegevjuht Ragnar Everest. Varasemalt on Everest olnud 1Partneri arendusjuht ja Elioni ärijuht.
Esmaspäeval, 2. juunil 2014 kell 17 toimub Tartu linnavalitsuse haridusosakonna saalis (Raekoja plats 12) avalik arutelu, kus tutvustatakse Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu “Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted” avalikustamise tulemusi. 
Elisabeth Aspe (õieti Nieländer, Aspe oli pseudonüüm)sündis 1860. aastal sündis Pärnumaal veskiomaniku jõukas peres. Aastatel 1870–1878 õppis ta Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Siis jäi isa voodihaigeks ja tütrel tuli hakata teda põetama. Isa eest hoolitsemise kõrvalt hakkas Aspe kirjutama romaane. Aspe isa sai halvatuse ning ta suri. Lühikese aja jooksul järgnesid sellele ema ja hiljem õemehe surm, mille järel jäi Aspe õde üksi koos oma kaheksa lapsega ja Aspe ise sai perepeaks. Aspe abiellus Heinrich Nieländeriga ja sai temaga lapsed. Mõni aasta hiljem suri ka Aspe õde ning Elisabethil tuli hakata kasvatama ka õe lapsi.
Laupäeval, 31. mail toimus Saaremaal Kaarma vallas Nasva klubihoone avamispidu. Kohalike jaoks on tegemist märkimisväärse sündmusega, sest kaheksa aasta järel on neil nüüdsest taas oma koht, kus koos käia ja harrastustega tegeleda, ütles Kaarma vallavanem ja Nasva alevikuvanem Andres Tinno.
Lääne-Virumaal Tapa linnas asetati täna nurgakivi kasvatusraskustega õpilaste riigikooli õppehoone juurdeehitusele, kuhu tuleb muuhulgas ka seni puudunud spordisaal.
Peakontoriga Eestis ning regionaalsete esindustega Lätis ja Leedus tegutsev juhtiv kommertskinnisvara valitseja East Capital Baltics AS-i üks investoritest East Capital Explorer AB viis lõpule Vilnius Business Harbour ärikeskuse ja seda ümbritseva krundi omandamise. Tehingu koguhind oli 61,6 miljonit eurot.
Neljapäeval, 29. mail kinnitas Vabariigi Valitsus määruse “Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord”.
