Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2013. aasta majandusaasta aruande

07.06.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas täna ettevõtte 2013. aasta majandusaasta aruande ning koos sellega otsuse jaotada ettevõtte puhaskasum summas 2 637 303 eurot alljärgnevalt:

kohustuslikku reservkapitali 131 865 eurot;
eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele 2 505 438 eurot;
dividendideks 0 eurot.

RKASi konsolideerimisgrupi 2013. majandusaasta müügitulu oli 44,1 miljoni euroni. Ärikasum oli 2013. aastal 6,1 miljonit eurot ja puhaskasum 2,6 miljonit eurot. Üle-eelmisel aastal Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist saadud erakorralist tulu arvestamata kasvas ettevõtte möödunud aasta müügitulu 9 protsenti ja ärikasum 48 protsenti.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 23,8 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 18 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 51 hoonet üle riigi. Kolme viimase aastaga on renoveerinud heitmekvoodi projekti raames energiasäästlikuks kokku 543 hoonet kogumaksumusega 165,7 miljonit eurot.

2013. aastal valmisid uusehitistena Viljandi Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi hooned ning rekonstrueeriti täielikult Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi hooned. Lisaks valmisid era-ja avaliku sektori koostöös Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti uued büroohooned, RKAS oli nende hoonete valmimise korraldaja ja projektijuht.

2013. aastal müüdi 99 riigile mittevajalikku kinnistut 4,1 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid. Suurima väärtusega müügid olid möödunud aastal kinnistu Tallinnas Kalmistu tee 11 hinnaga 715 000 eurot, Murru vangla kinnistud Rummu alevikus hinnaga 239 000 eurot ja kinnistu Pärnus Aia 4 hinnaga 220 000 eurot.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinn: Kinnisvara enampakkumised 19. juunil

07.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinna linnale kuuluvad korteriomandid ja kinnistud.

Müügile tulevad:

Narva mnt 19//21//23-69 ja Narva mnt 19//21//23-72 korteriomandid ühtse müügiobjektina – kell 09:00 alghinnaga 262 500 eurot
Liivalaia tn 40-M181 korteriomand – kell 09:30 alghinnaga 394 000 eurot
Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Rajaküla külas asuva Taevakivi kinnistu – kell 10:00 alghinnaga 3000 eurot
Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand – kell 10:30 alghinnaga 2200 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Rikkaks üüriäris: Kas üürileantav korter peaks olema tühi või sisustatud?

07.06.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tühja korteri väljaüürimine on enamasti keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Üürnik eeldab ikkagi elementaarse sisseehitatud mööbli ehk seinakappide ja pehme mööbli ehk diivanite ning laudade-toolide olemasolu. Kindlasti peab väljaüüritavas korteris olema köögimööbel.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Ei ole ka mõtet üle pingutada – nugade-kahvlite või voodipesu üürikorteri sisustuses pakkumine pikaajalise üüri puhul ei ole mõistlik. Ülesisustatud korter ei pruugi hea olla.

Kui üürnik soovib, et üürileandja viiks väljaüüritavast korterist minema voodi ja kapi, siis peab üürileandjal olemas olema koht nende ladustamiseks.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Inflatsioon aeglustus mais nulli lähedale

07.06.2014 Tõnu Toompark

Hinnakasv aeglustus mais statistikaameti teatel aastavõrdluses 0,1%ni, võrreldes aprilliga tõusis hinnatase samuti 0,1%. Aeglasemat hinnakasvu soodustasid nii sise- kui ka välismaised tegurid, kuid eelkõige impordihindade langus.

Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt mais 0,5%ni ja see näitaja kujunes umbes sama suureks ka Eestis. Eesti tarbijahindade inflatsioon erineb harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioonist peamiselt turistide ostude poolest, milles on suhteliselt suurem osakaal toidukaupadel ja teenustel ning väiksem osakaal energial.

Energia hinnad mais küll aastatagusega võrreldes langesid, kuid märksa aeglasemalt kui aprillis, sest mootorikütuste enam kui aasta väldanud odavnemine lõppes ning elektri hinnalangus oli samuti väiksem. Kuigi energia ei odavnenud enam nii palju kui varem, ei kiirendanud see tarbijahindade inflatsiooni, sest toidukorvi maksumuse kasv samal ajal aeglustus. Toiduainete hinnakasvu pidurdas peamiselt töötlemata toiduainete, eelkõige puu- ja köögivilja odavnemine.

Inflatsiooni aeglustumise tõttu kiirenes reaalpalga kasv esimeses kvartalis 6,6%ni, mis viitab tarbijate ostujõu märgatavale paranemisele. Tarbijate jaoks on olnud soodne tööstuskaupade, eelkõige riiete ja jalatsite hinnakasvu pidurdumine ning jaemüügi mahu aastane kasv küündis aprillis 8%ni. Samas ei ole tarbijad inflatsiooni aeglustumist veel selgelt tunnetanud. Konjunktuuriinstituudi andmetel ulatus nende inimeste osakaal, kes tajusid kiiret hinnakasvu, mais 33%ni, hindade stabiilsust või alanemist märkas vaid 9% küsitletutest. Euroala vastavad osakaalud olid mais 17% ja 27%.

Pragune ebaharilikult aeglane inflatsioon Eestis on ajutine ning teisel poolaastal hinnakasv kiireneb. Inflatsiooni kiirendab tasuta kõrghariduse mõju lõppemine ning energia hinnalanguse pidurdumine ka edaspidi. Inflatsiooni kiirenemine jääb siiski vaoshoituks, sest ettevõtete võimalus hindu tõsta on piiratud, kuna välisturgudel taastub nõudlus visalt ja sealne hinnakasv on aeglane.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Seli asumi parkimisprobleemid leiavad lahenduse

06.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalameti tellimusel alustab ehitusfirma InfraRoad OÜ lähipäevil Lasnamäele Seli asumisse kvartalisiseste avalike parkimiskohade rajamist.

Tööde kooseisus rajatakse Kärberi tn 2, Kärberi tn 22, Kärberi tn 17, Kärberi tn 34 ja 34b, Varraku tn 14 korterelamute ning Kärberi tn 29 ja 31 lasteaedade juurde parkimisprobleemide leevendamiseks täiendavad asfaltkattega parkimiskohad.

Tööde käigus korrastatakse rajatavate parkimiskohtade kõrval asuvate kõnniteede katted ning haljastus. Seli asumi kvartalisiseste avalik parkimiskohtade rajamise tööprojektide joonised koostas G.E.O Grupp OÜ. Ehitustööde maksumus 0,17 mln eur.

Töödega planeeritakse alustada juuni kolmandal nädalal ning tööde lõpptähtaeg on 14.august.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tartu uued tänavad vajavad nime

06.06.2014 Tartu.ee

Volikogu kultuurikomisjon ja linnavalitsus ootavad tartlaste ettepanekuid Kvissentali rajatava uue elamurajooni kuuele tänavale nime andmiseks.

Praeguseks esitatud ettepanekud jagunevad lähenemiselt kolme rühma:

I Antud piirkonnas olnud ajaloolised kohanimed (talud):
1) Riistapuu tänav, Meruski tänav, Ignatsi tänav, Klaose tänav;
2) kui üks on Riistapuu tänav, siis sobivad juurde ka laevandusega seotud Poomi tänav, Tüüri tänav, Masti tänav, eriti aga veesõidukitega seotud riistad: Aeru tänav, Hauskari tänav.
(esitaja: ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho)

II Olemasoleva Kvissentali elamurajooni eeskujul laevandusega seotud nimed:
1) Admirali tänav, Madruse tänav, Lodja tänav, Kaljase tänav, Jaala tänav ja Haabja tänav.
(esitaja: elurajooni arendaja).
2) Poomi tänav, Madruse tänav, Masti tänav, Ahtri tänav, Vööri tänav, Parve tänav.
(esitaja: linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistus)

III Isikunimed:
Tartuga seotud spordilegendid: Karl Kivastiku tänav, Ilmar Kullami tänav, Edgar Naaritsa tänav, Fred Kudu tänav, Martin Kutmani tänav, Valter Külveti tänav ja Gustav Sule tänav.
(esitaja: elurajooni arendaja)

Ettepanekuid saab esitada 15. juunini Tartu linna kodulehel või e-postiga aadressil volikogu@raad.tartu.ee.

Erametsakeskus kutsub investeerimiskoolitusele „Kindel tulu metsast“

06.06.2014 Tõnu Toompark

Koolitusel tutvustatakse investeerimiskeskkonda metsanduses ning räägitakse selle ohtudest ja võimalustest.

Oodatud on nii metsaomanikud kui ka teised valdkonnast huvitatud. Juttu tuleb sellest, mis teeb metsast hea investeeringu ja kuidas ilma põhjalike eelteadmisteta on võimalik metsa majandamisega edukalt hakkama saada. Koolitajad on metsanduse asjatundjad ja praktikud, kelle kogemusest on kasu igal osalejal.

Koolitus toimub 17. juunil Tallinnas Radisson Blu hotelli konverentsisaalis (Rävala pst.3, Tallinn).

Osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine Erametsa portaalis http://www.eramets.ee/investeerimiskoolitus või telefonil 683 60 67

Päevakava:

17:00-17:30 Tervituskohv

17:30-19:00 Ettekanded:

– „Miks suurkapital usub Eesti metsa“ (Ants Erik, Metsatervenduse OÜ)

– “Mets kui stabiilne tuluallikas ja kindel investeering “ (Olavi Udam, MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige)

– „LHV – kodumaine pank kodumaisele metsale toeks“ (Arti Albert, LHV pank Lõuna-Eesti äripanganduse juht)

– „Igaüks võib saada metsaomanikuks“ (Tarmo Lees, TÜ Eesti Ühismets)

Koolituse toimumist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Rae vald rajab 69 hektari suuruse tehnopargi

06.06.2014 Tõnu Toompark

Rae vallavalitsus algatas aprillis detailplaneeringu muutmise, mille eesmärgiks on välja arendada strateegilises väga heas asukohas kaasaaegne tehnopark.

Algatatud detailplaneeringu ala puudutab valla omandis olevat maatulundusmaad Rukki, Pauli ja Lauda teede vahelisel alal. Piirkond jääb Tallinn – Tartu maantee äärde ning kui sõita Tartu suunas, siis asub ala peale Assaku alevikku maantee parempoolsel küljel.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on uuel äri – ja tootmispiirkonnal heast asukohast tulenevalt kiire kasvupotentsiaal.

Abivallavanem Priit Põldmäe selgitas, et 69 hektari suurusele alale planeeritakse lisaks äri -ja tootmiskruntidele ka taristu, mis hakkab teenindama sealseid tootmis- ja äriettevõtteid. Eelvoolud ja juurdepääsud on tänaseks juba valmis ehitatud.

Kuigi tehnopark tervikuna on veel planeerimisel, on esimese ettevõtte hoonele nurgakivi juba pandud. 21. mail sai nurgakivi Smarteni uus logistikakeskuse hoone. Ettevõte on omandanud ärisihtotstarbega krundi uude tehnoparki vallalt juba 2012. aastal. Suure maantee äärse krundi väärtust ning lihtsat ligipääsu mõlemasse suure maantee sõidusuunda nii Tallinna kui Tartu poole hindab logistikaettevõte kõrgelt.

„Valla areng peabki tagama head tingimused nii elanikele kui ettevõtetele, sest selleläbi võidavad kõik,“ kommenteeris vallavanem Mart Võrklaev.

Abivallavanem Priit Põldmäe sõnul võimaldab piirkonna muutmine äri ja tootmismaaks veelgi kontsentreeritumalt koondada ettevõtete tegevust kindlasse piirkonda, mis ei segaks elamupiirkondi, kuid samas võimaldab ettevõtetel tegutseda strateegiliselt heas kohas.

Valla plaanide järgi peaks uue tehnopargi planeering valmima juba käesoleva aasta lõpuks, kuid huvilised võivad ühendust võtta abivallavanemaga juba planeeringu protsessi käigus.

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas mais enim toit

06.06.2014 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga samuti 0,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta maiga võrreldes 0,1% kallimad ja teenuste hinnamuutus oli 0,0%.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes tõusnud 0,3% ja mittereguleeritavad hinnad muutunud 0,0%.

2013. aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elekter, soojusenergia ja küte, milles soojusenergia oli 3,7% ja kodudesse jõudnud elekter 3,3% odavam. Eelmise aasta maiga võrreldes oli suurem mõju indeksile veel alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis kallinesid aastaga vastavalt 3,1% ja 6,7%, ligi 14% odavamatel mobiilsideteenustel ning piimatoodetel, mis mullusega võrreldes olid 6,1% kallimad. Mootorikütus on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 0,1%. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud juust (8%) ja odavnenud suhkur (31%).

Aprilliga võrreldes olid mais tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks toit, millest piim ja piimatooted olid 1,3% ja puuvili 2,7% odavamad ning 1,6% kallimalt kodudesse jõudnud elekter. Kuuga kallines enim kapsas (54%) ja odavnes kurk (34%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, mai 2014
Kaubagrupp	Mai 2013 – mai 2014, %	Aprill 2014 – mai 2014, %
KOKKU	0,1	0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,9	-0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,1	-0,1
Riietus ja jalatsid	1,3	0,0
Eluase	-0,8	0,6
Majapidamine	1,2	0,2
Tervishoid	3,0	0,9
Transport	-0,9	-0,6
Side	-6,0	-0,8
Vaba aeg	3,0	1,4
Haridus ja lasteasutused	-14,6	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	5,2	1,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3	0,2

Ragn-Sells: prügiveo munitsipaliseerimine Tallinnas tarbijale odavamat teenust ei too

05.06.2014 Tõnu Toompark

Jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells juhtide hinnangul ei too Tallinna linna plaan jäätmekäitlusteenus munitsipaliseerida ning seeläbi prügiäris munitsipaalmonopol kehtestada, tarbijale kaasa lubatud teenuse odavnemist, pigem tuleb linnaelanikel edaspidi kinni maksta linna suured hädavajalikud investeeringud Tallinna Prügilasse.

„Sarnaselt erasektorile tuleb ka linnal investeerida munitsipaalettevõtte arendamisse, vajalike seadmete ning tehnoloogiate ostmisse, mis paratamatult kajastub tarbija igakuises jäätmeveo arves,” märkis Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna. „Monopoliseeritud ärivaldkonnad ei ole kunagi olnud konkurentsivõimelised, mis kehtib ka Tallinna jäätmemonopoli kohta.“

Rain Vääna sõnul tasub keskmine Tallinna leibkond jäätmekäitluse eest praegu 1,5-3 eurot kuus. „See on summa, mida tahetakse „tuntavalt“ vähendada?!” selgitas Rain Vääna. „Teed on auklikud, küttearved 10-20 korda suuremad kui jäätmeveol, kuid Tallinn usub, et kõige tähtsam on kuni 3-eurosed jäätmeveo arved 10% väiksemaks muuta, mis toob tallinlastele rikkuse ja heaolu…”

Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelga sõnul võib käiku minna stsenaarium, kus Tallinnast saab Eesti suurim jäätmekäitleja, kes kehtestab Tallinnas iseendale kõik sobivad mängureeglid. „Tallinn teeb uued hanked, millest enamuse võidab Tallinna Prügila,” sõnas Agu Remmelg. „Võidukat madalat hinda saab põhjendada sellega, et kasumit pole vaja teenida. Pärast mõnda aega, aga tõstetakse paratamatult hinda, sest ka Tallinna Prügilas on vaja käitlustehnikasse investeerida sadu tuhandeid eurosid ning ka kasum hakkab tunduma sümpaatsem kui kahjum.”

„Oleme aastaid rääkinud ideest, et Eesti jäätmekäitlusturg tuleb vabaks lasta – et tekiks aus ja avatud konkurents,” märkis Agu Remmelg. „Klientidel peab olema vabadus valida, millise ettevõtte teenuseid nad tarbivad. Kui mõni vedaja-jäätmekäitleja ei vasta ootustele, saab valida teise – nii nagu on panganduses, sides ja teistes sektorites. Omavalitsuste ülesanne on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamine, mitte munitsipaliseerimise läbi ärilistel alustel toimiva tõhusa sektori väljasuretamine.”

Jäätmekäitlusettevõte Ragn-Sells AS (www.ragnsells.ee) on Rootsi perefirma Ragn-Sells Företagen AB tütarettevõte Eestis. Ragn-Sells on spetsialiseerunud erinevate jäätmekäitlusalaste teenuste osutamisele Eestis. Ragn-Sellsi missiooniks on puhas elukeskkond, usaldusväärne teenindus ja roheline mõtteviis. Pereettevõttena pakub klientidele sobivaid lahendusi põlvest-põlve. Ragn-Sells ekspordib taaskasutatavaid materjale üheksasse eri riiki. Ettevõttes töötab 270 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara olulise osaluse muutus

05.06.2014 Tõnu Toompark

02.06.2014 võõrandas Gamma Holding OÜ, mille ainuosanik on Arvo Nõges, kes on Arco Vara AS-i nõukogu liige, 470 080 Arco Vara AS-i aktsiat. Tehingu tulemusena ei ole Gamma Holding OÜ enam Arco Vara AS-i aktsionär.

02.06.2014 omandas Gamma Holding Investment OÜ, mis on Gamma Holding OÜ tütarühing, 470 080 Arco Vara AS-i aktsiat. Tehingu tulemusena ületab Gamma Holding Investment OÜ-le kuuluvate Arco Vara AS-i hääleõiguslike aktsiate hulk 5% piirmäära.

Lähtuvalt väärtpaberituruseaduse §-st 186 on börsiemitendil kohustus teavitada börsi olulise osaluse muutumisest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pirita Linnaosa Valitsus saab uue haldushoone

05.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis täna vastu otsuse saata volikokku eelnõu, mille kohaselt saab Pirita Linnaosa Valitsuse uueks asukohaks Kloostri tee 6 asuv hoone.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder selgitas, et linnaosavalitsus on kolimisplaane pidanud alates 2007. aastast, mil oldi lähedal uue hoone ehitamisele, kuid millest majanduslikel põhjustel loobuti. 2012. aastal moodustati linna erinevate struktuuriüksuste esindajatest komisjon, et selgitada välja sobiv asukoht Pirita haldushoonele.

Parimaks lahenduseks leiti vahetamisvõimalus Kloostri tee 6 asuva hoonega juhul, kui hoone omanik kohustub vahetuse korral oma kuludega renoveerima hoone linnaosavalitsuse vajadustele vastavaks. „Tänase otsusega oleme jõudnud sinnani, et vahetuse korral saaks Pirita keskuses paiknevad kaks amortiseerunud hoonet renoveeritud ja esindusliku välimuse,“ ütles Mölder.

Senise haldushoone välimus ja otstarve ei rahulda linnaosa vanema sõnul ei linnaosa elanikke, külalisi ega töötajaid ning vahetuse põhjuseid on teisigi. „Maja laguneb, haldushoone küttesüsteemid on amortiseerunud, hoone ei vasta päästeameti nõuetele ning linnaosavalitsuse jaoks on hoone liiga suur,“ tõi Mölder välja. „ Väga oluline on muidugi see, et uue maja puhul saaks lahendatud ratastooliga ja lapsevankritega inimeste ligipääs, sest tänases haldushoones sellised tingimused puuduvad,“ lisas ta.

Kloostri tee 6 omanikuga kooskõlastatud eelnõu otsuses on kirjas, et Kloostri tee 6 omanik kohustub vahetuse korral oma kuludega renoveerima hoone linnaosavalitsuse vajadustele vastavaks. Linnaosavalitsus vahetuse käigus kulusid kandma ei pea.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara AS-i korralise üldkoosoleku otsused

05.06.2014 Tõnu Toompark

05.06.2014 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

1. Kinnitada Arco Vara AS-i 2013. aasta majandusaasta aruanne.

2. Suunata 31.12.2013 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 3 427 165 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.

3. Valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu aktsiaseltsi 2014. a majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt aktsiaseltsi ja AS PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitavale lepingule.

Otsust aktsiakapitali suurendamise kohta üldkoosolek vastu ei võtnud.

Juhataja kommentaar

On rõõmustav, et osales palju väikeaktsionäre ja otsuse poolt oli kokku 2,5 miljonit häält. On kahju, et otsuse vastu oli kaks aktsionäri – 900 000 häälega AS Baltplast ja 470 000 häälega Gamma Holding OÜ ehk kokku 1,37 miljonit häält. Otsuse vastuvõtmisest jäi puudu 200,000 häält. Ma tänan kõiki osalenud aktsionäre ja arvan, et üles näidatud aktiivsus ei olnud asjatu. Väikeaktsionäridel on võimalik ettevõtte käekäiku muuta. Selle võimaluse loomiseks kutsub juhatus lähiajal kokku uue erakorralise üldkoosoleku, kus saavad osaleda ka täna koosolekult puudunud 800,000 häält.

Kahetsusväärne kogu selle loo juures on see, et meie nõukogus on inimesi, kes suudavad ühe ja sama otsuse osas olla kord poolt ja kord vastu. Üldkoosolekule esitatud otsuse eelnõu on sõna-sõnalt nõukogu poolt 13. mail heaks kiidetud ja heakskiidu andsid üksmeelselt nõukogu liikmed Arvo Nõges, Hillar-Peeter Luitsalu, Rain Lõhmus, Allar Niinepuu ja Aivar Pilv. Seega võis eeldada üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist ülekaaluka toetusega, mida kahjuks ei juhtunud.

Juhatusel on tekkinud mure, kas kõikidel nõukogu liikmetel on esikohal lojaalsuskohustus ettevõtte suhtes või merkantiilsed kaalutlused. Nõukogu liige ei tohiks kasutada ära siseinfo valdamisest tulenevat eelisseisundit ja oma võimu üldkoosolekul selle otsuse blokeerimisel, mida varasemalt on loetud ettevõtte huvides olevaks otsuseks.

Täna on Arco Vara arengu võti selgelt väikeaktsionäride käes ning selles, kas nemad otsustavad järgmisel üldkoosolekul kaalukaussi veel pisut nihutada.

Mustamäe saab Leiva tänava

05.06.2014 Tallinn.ee

Mustamäe linnaosas Kadaka asumis paiknev seni nimeta tänavalõik saab linnavalitsuse määruse kohaselt nimeks Leiva tänav.

Tegemist on Akadeemia tee ja Iva tänava vahelisel alal Kadaka teelt loodesuunas lähtuva, iseseisva tänavana tajutava, kuid seni nimeta tänavalõiguga.

Tallinna linnavalitsuse nimekomisjon leidis, et kuna kehtiva seadusandluse kohaselt ei või tänaval olla samanimelisi kõrvalharusid, mis on tajutavad eraldi objektidena ja sealsed Kadaka tee järgi paljude tähtlisanditega aadressid vajavad korrastamist, on vaja seni nimeta olnud tänavale ametlik tänavanimi määrata.

Nimekomisjon pidas mõistlikuks valida uus nimi alal asuvat tootmist silmas pidades. Tähelepanuväärseimaks kõnealuse tänava äärde jäävaks objektiks on Eesti suurim leivatööstus Leibur, seega sobib komisjoni hinnangul sellele tänavale hästi Leiva tänava nimi.

Mustamäe Linnaosa Valitsus peab paigaldama uued tänavasildid 10. augustiks 2014.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nordecon’i dividendimakse

05.06.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS (väärtpaberi lühinimi NCN1T, ISIN kood EE3100039496) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 10. juunil 2014. a kell 23:59.

Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 05. juunil 2014. a viimast päeva Nordecon AS-i aktsiatega, millel on õigus dividendile 2013. majandusaasta eest (cum-dividend). Homme, 06. juunil 2014. a ostetud AS-i Nordecon aktsiad ei oma enam õigust dividendile 2013. majandusaasta eest (ex-dividend).