Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Korterelamu suletud kelder võib peita majaelanikele eluohtlikku kraami

Korteriühistud on mõnelgi juhul olnud sunnitud pistma rinda olukorraga, kus majad suletud keldrisse olid peidetud teisi ühistuliikmeid ohustavad kemikaalid.

“Hiljuti juhtus Tallinnas selline lugu, et talgute käigus korrusmaja keldrit koristada soovinud talgulised avastasid sealt suure koguse kemikaale. Anumates kemikaalid viidi majaesisele trepile ja kutsuti ka päästeamet,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Kemikaalid koguti tema sõnul autosse ja viid päästeameti viidatud kogumiskohta, sest tavajäätmete hulka neid panna mingil juhul ei tohi.

“Kemikaalide utiliseerimise eest tuli tasuda üsnagi soolane arve,” vahendas Mardi, kes tuletas meelde, et kemikaaliseaduse (KemS) § 16 lg 1 sätestab, et kui füüsiline isik ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, tohib ta omandada ja hoida vaid jaemüügis olevaid kemikaale. KemS § 17 lg 2 kohaselt peab kemikaali käitleja järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgimiseks.

KemS § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud määruse nr 106 § 5 sätestab nõuded kemikaalide hoiukohale. “Muuhulgas peab hoiukoht tagama kemikaalide hoidmise viisil, mis ei kahjusta inimest, keskkonda ja vara. Samuti peab hoiukoht olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega,” vahendas Mardi.

“Korteriomaniku kohustusi käsitledes on Riigikohus rõhutanud, et kaasomanik on kohustatud nii kaasomandi osa kui ka korteriomandi reaalosa kasutama nii, et see oleks kooskõlas seadustega, korteriomanike otsustega ega kahjustaks teiste omanike õigusi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-90-13, p 14). Korteriomaniku kohustus kasutada kaasomandi osa kookõlas seadustega hõlmab endas kohustust arvestada kaasomandi kasutamisel kemikaaliseaduses, rahvatervise seaduses, korteriomandiseaduses jt seadustes sätestatud nõudeid,” rääkis ta.

“Viidatud seadustega ei ole kooskõlas kemikaalainete käitlemine (nt kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine vms) korterelamu keldriboksis. Kemikaalide käitlemine sh hoiustamine saab toimuda selleks ettenähtud tingimustel ja ohutusnõuetele vastavas ruumis. Korterelamu keldriruum kemikaalide käitlemiskohaks ei ole.

“Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab kortermaja elanikele meelde, et nii nagu korteris, tuleb ka keldris pidada silmas ohutusnõudeid, hoida puhtust ja korda ning täita ühistu poolt seatud sisekorraeeskirju.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Ettevõtlussektori kasum suurenes I kvartalis

StatistikaametEttevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta I kvartalis 705 miljonit eurot, mis oli 10% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2013. aasta I kvartaliga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumi kasvu andsid info ja side, põllumajandus- ning kutse-, teadus- ja tehnikaala ettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim ehitus-, kinnisvara-, veondus- ja laondusettevõtted. Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum kasvas 2%, seda eelkõige toiduainetööstuse ja põhiliselt ekspordile suunatud puidu- ja metalltoodete tööstuse kasumi suurenemise tõttu.

Ettevõtted müüsid 2014. aasta I kvartalis kaupu ja teenuseid 11,8 miljardi euro eest, mis oli 2% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu kasvas 1%. Enim ehk kolmandiku suurenes aastaga müügitulu arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete parandamise tegevusalal.

Ettevõtete kulud vähenesid 2013. aasta I kvartaliga võrreldes 3%. Tööjõukulud suurenesid 8%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 1% ja 4%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5200 eurot kvartalis, mis oli 2013. aasta I kvartaliga võrreldes 7% suurem.

Ettevõtted investeerisid 2014. aasta I kvartalis 537 miljonit eurot, mis oli 3% rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse, transpordivahenditesse ning ehitistesse. Suuremad investeerijad olid energia-, veondus- ja laondus- ning põllumajandusettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2013. aasta I kvartaliga suurenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse, transpordivahenditesse ning ehitiste soetamisse. Ülejäänud investeeringud vähenesid – neist enim investeeringud maasse.

Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2010 – I kvartal 2014

Diagramm: Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2010 – I kvartal 2014

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ministeeriumide ühishoone rajamise tingimused muudeti paindlikumaks

Riigi KinnisvaraRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja muudetud tingimustega ehitustööde kontsessiooni, millega soovitakse leida arendaja nelja ministeeriumi ühise hoonekompleksi rajamiseks.

RKASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on võrreldes eelmise konkursiga oluliselt muudetud kontsessiooni põhitingimusi. „Hoone arhitektuurset lahendust on võimalik muuta tagasihoidlikumaks ja konstruktiivne osa teha lihtsamaks. Samuti pikendatakse üüriperioodi kümne aasta võrra ning küsitakse väiksemat hoonestusõiguse tasu, sellega antakse arendajale suurem investeeringukindlus ja finantsvõimekus hoone rajamisel,“ selgitas Saarniit. „Kõik muudatused tervikuna on tehtud eesmärgiga vähendada kavandatava hoone maksumust,“ lisas ta.

Ühishoone võimaldab kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 7 miljonit eurot. Hoone valmib 2017. aasta suvel.

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühishoone koos kahe maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 olemasolevale kinnistule.

Riigi kinnisvarastrateegia võtmesõna on säästlikkus. Nelja ministeeriumi koondamine ühte kaasaegse töökeskkonnaga ning energiatõhusasse hoonekompleksi aitab riigil tulevikus hoida kokku hoonete ülalpidamiskulu.

Kõiki üldotstarbelisi ruume, näiteks nagu konverentsisaal, arvutiklass, pressikonverentside ja nõupidamiste ruumid, hakkavad ministeeriumid jagama ning kordamööda kasutama. Sellega kaob ära vajadus igal ministeeriumil omada eraldi ruume, mis leiavad kasutust ainult aeg-ajalt.

Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku ligi 20 000 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Olemasolevad hooned vajaksid lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe tõstmiseks ning töökeskkonna parendamiseks.

Ministeeriumide kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada ligi 16 000 ruutmeetriga.

Energiatarve väheneks uues hoones enam kui 40% võrra aastas ja see on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Nelja ministeeriumi uue ühishoone kavandatud energiatarve on 120 kWh/m² aastas.

Riigihange „Suur-Ameerika 1 ehitustööde kontsessioon” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150745. Ehitustööde kontsessiooniga soovitakse leida arendaja, kelle kasuks seatakse hoonestusõigus ja kellega sõlmitakse hoonekompleksi kasutamiseks üürileping kahekümneks aastaks.

Kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäev on 25.08.2014.

ministeeriumide-uhishoone-1

ministeeriumide-uhishoone-2

ministeeriumide-uhishoone-3

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvaraturul korrektuuri aeg

Domus KinnisvaraMärtsikuu oli Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul 2014 aasta aktiivseim ning aprillis/mais on tehinguarvud langenud. Viimaste kuude langus puudutab nii keskmist hinda kui ka tehinguaktiivsust.

Turu rahunemine selleks korraks on ilmselt selge kõigile turuosalistele. Seejuures on mul hea meel, et turuosalised on käitumas mõistlikult ning reaktsioon kasvanud hindadele on tulnud nii kiiresti. Tänast korterite turgu iseloomustab eelkõige:

  • ostjate poolt ostuotsuse põhjalikum kaalumine, mõningal juhul ka edasilükkamine
  • müügipakkumiste sh uusarenduste hulga suurenemine

Minu hinnangul on selle peamiseks põhjuseks viimase aasta jooksul kõrgele kruvinud hinnatasemed, mis on ületanud lihtsalt ostjate mõistliku finantseerimisvõime. See omakorda on olnud tingitud pakkumiste vähesest hulgast. Sealhulgas puudulikust uusarenduste pakkumisest. Defitsiidi tunne on tekitanud emotsioone ning emotsioonid kruvinud hindu. Nüüd on uusarenduste hulk suurenenud, mis on vabastanud turule ka jäelturu pakkumisi. Seetõttu on Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind kaotanud kahe kuuga ca 89.- eurot (6,1%).

Väike vale, suur vale, statistika?

Ilmselt vaevab kõiki kinnisvarast huvitatuid küsimus, et mis saab edasi? Olen veendunud, et ka tänaseks veidi langenud hinnatasemes on veel veidi emotsiooni ja soovunelmaid sees. Suurenenud pakkumiste tingimuses on müük muutunud keerulisemaks ning mõne kuu jooksul on müüjad sunnitud astuma samme pakkumishinna langetamiseks. Usun, et statistiliselt on meil veel hinnalangetamise ruumi ruutmeetri kohta ca 150 euro ehk ca 10% jagu. See korrektuur leiab tõenäoliselt aset suvekuudel ning sügiseks oleme tagasi oma tavapärases rütmis.

Statistiliselt saame muidugi näha veel mitmeid võnkeid. Nimelt on nii mõnigi edukalt müünud uusarendus tänaseks veel üldisest tehingute andmestikust läbi kandmata. Näiteks Merko Kentmanni maja müügid, mis peaks peagi notariaalse vormistamiseni jõudma, tõstavad keskmise hinnataseme uutesse kõrgustesse. Seega tuleb statistilistesse muutustesse suhtuda skepsisega ning jälgida rohkem klientide reaalset ostukäitumist.

Paanikaks ei ole põhjust

Nii nagu emotsioonid kruttisid hinda ülespoole, nii suudavad emotsioonid ka hinda alla viia. Seetõttu soovitan kõigil turuosalistel oma samme rahulikult seada. Eelkõige tuleks lähtuda oma pere vajadustest ja võimalustest. Kodu ostmiseks on alati hea aeg ning ka müügitehingute korraldamisel saab hetkeolukorrast parima võtta. Nagu aastate taha jäänud kinnisvarakriis näitas, leiavad head objektid omale ostja kiiresti ka raskematel aegadel ning liigne lootus hinnakauplemisvõimalustele võib tähendada sellest objektist ilmajäämist. Samas ebaadekvaatne hinnang oma vara seisukorrale või väärtusele jätab selle „letile seisma“ isegi buumi aegadel.

Praegune rahunemine on minu hinnangul kerge korrektuur ning mingeid drastilisi järeldusi sellest teha ei saa. Oma kinnisvaraküsimuste otsustamiseks soovitan kõigil pöörduda pädeva nõuande saamiseks kutseliste kinnisvaraspetsialistide – kutsetunnistusega maaklerite ja hindajate – poole.

Kinnisvaraturul korrektuuri aeg


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Anne Sulling: tööstusalade loomine oli riigilt õige otsus

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kohtus esmaspäeval ja teisipäeval visiidil Ida-Virumaale piirkonna suurettevõtjatega ning tööstusparkide esindajatega. Ühiselt leiti, et tööstuspargid toovad piirkonda vajalikke töökohti ning toetavad ekspordile suunatud ettevõtlust.

„Tööstus Narvas ja kogu piirkonnas on suurem, kui paistab Tallinnast. Ida-Viru on Eesti jaoks võtmetähtsusega tööstuspiirkond. Narva Logistika- ja tööstuspark ning teised arendused annavad nähtava panuse piirkonna arengusse ja laiemalt Eesti ekspordile,“ lausus Sulling.

„Hea on kuulda, kuidas siinsed ettevõtted kiidavad kohalikku tööjõudu kui kompetentset ning usaldusväärset. Kuid nii Ida-Virumaal kui igal pool mujal Eestis kordub ettevõtjatelt tagasisidena üks probleem – meil on loovate inseneride põud. See on haridusvaldkond, kuhu peame riigina investeerima,“ lisas Sulling.

Minister Anne Sulling viibis 2.-3. juunil visiidil Ida-Virumaal, kus ta külastas ettevõtteid Estonian Cell, Fortaco, FebParts, Westaqua-Invest ja Molycorp Silmet, tutvus Narva Logistika ja Tööstuspargi ning Narva Kolledžiga.

Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus loodi 2009. aastal valitsuse ja omavalitsuste koostöös ning ühendab Narva logistika ja tööstusparki, Jõhvi logistika ja äriparki, Kohtla-Järve tööstusparki, Kiviõli ettevõtlusala ning Jõhvi tööstusparki.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kalle Palling: lõpetame erateede kaaperdamise

Täna Riigikogus teeseaduse täiendamise eelnõu esimesel lugemisel rõhutas reformierakondlane Kalle Palling oma sõnavõtus, et uus seaduse suurendab kohalike omavalitsuste võimalusi sekkuda erateedega seotud äritegevusse, et tagada avalike huvide tõhusam kaitse.

Pallingu sõnul annab uus seadus kohalikele omavalitsustele erateede võõrandamisel eelisostuõiguse.

“Algatatud seaduseelnõu on küll samm edasi, kuid kindlasti pole see erateedega ebaeetilise äritsemise probleemi lahendamiseks veel piisav ning vajab täiendamist. Majanduskomisjonis arutleti mitmeid erinevaid võimalusi erateedega äritsemise probleemi lahendamiseks,” lausus parlamendisaadik ja lisas, et seoses sellega ootab majanduskomisjon eelnõule muudatusettepanekuid 17. juunini.

“Kuivõrd antud eelnõu puudutab kohalike omavalitsuste ja notarite tegevust, otsustati küsida ekspertarvmust Eesti Linnade Liidult, Eesti Maaomavalitsuste Liidult ja Notarite Kojalt. Alles pärast muudatusettepanekute laekumist selgub täpsemalt, millised ettepanekud käiku lähevad,” lisas Palling.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Lühiajaline üürileping eeldab rohkem läbirääkimist

Otsid suvekorterit või tahad oma kontoriruume remontida? Ajutist üüripinda on suhteliselt raske leida, kuna lühiajalised üürilepingud on omanikele riskantsemad ning tavaliselt vastukarva.

Arvestama peab ka sellega, et valik on väiksem ning lühiajalise ulualuse eest tuleb sageli maksta soovitust rohkem. Tavapärasest üürilepingust erinevalt võib omanik nõuda kogu üüri, kommunaalkulusid ja tagatisraha ettemaksuna.

Maia Daljajev, Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht

Maia DaljajevOmanikud ei taha üldjuhul lühiajalisi üürilepinguid teha. Kuna tavapärase elukondliku üürilepingu pikkus on üks aasta, pole päris nii, et elad sulle meeldima hakanud 500 eurose kuuüüriga korteris kaks nädalat n-ö poole raha eest. Kui üürnik tahab korterit võtta lühemaks ajaks, näiteks suveperioodiks, eeldab see kindlasti läbirääkimisi ja erikokkulepet.

Üürniku tavapärased kulud tekivad omanikule makstavast igakuisest üürist ja tarbitud kommunaalteenustest. Kui leping tehakse aga lühikeseks ajaks, makstakse omanikule kogu üürisumma ära korraga. Suvekuudeks üüritud korteri puhul tähendab see ettemaksu kolme kuu üüri, kommunaalkulude ja tagatisraha ulatuses. Kui lühiajaliselt üüritud korteri vabastamisel selgub, et veele ja elektrile on kulunud tavapärasest ja lepingus näidatud piirmääradest rohkem, peetakse summa tagatisrahast kinni.

Kõik üürnikuga sõlmitud kokkulepped on rahalised ja tulebkirjalikult fikseerida. Kokkulepped peavad olema mõlemale poolele üheselt mõistetavad, näiteks kortermaja haldamise ja parendamisega seotud kulud. Et üüriperioodil ei tekiks erinevat arusaamist, tuleb kirja panna ka see, kes maksab üldelektri, muru niitmise, välisukse lukuvahetuse, boileri paranduse, pliidi ja põrandavaiba puhastuse ja lemmikloomade rikutud mööbli uuendamise eest.

Tähtajatuid üürilepinguid tehakse üsna harva, kuid sellistel juhtudel lepitakse kokku üürihinna muutmise tingimused ja konkreetne etteteatamise aeg lepingu lõpetamiseks. Tähtajatu üürilepingu puhul saab omanik kolmekuulise etteteatamisega hinda tõsta. Sama võib teha ka üürnik, teatades omanikule üürihinna langetamise soovist.

Kui omanik tahab tähtajalise lepinguga välja antud korterit siiski ise kasutama tulla, peab ta üldjuhul teatud aja ette teatama ja üürnikuga lepingu lõpetamises kokkuleppele jõudma. Juhuks, kui omanik või üürnik lõpetab tähtajalise üürilepingu enne lepingu lõppemist, võib kokku leppida selles, et lepingu lõpetaja kompenseerib teisele poole konkreetsed kulud, näiteks maaklertasu, spetsiaalselt teise poole soovil tehtud remondi ning kolimise kulud.

Arco Vara praktikas on olnud rohkem kui üks markantne juhtum, kus noored naised tahavad üürilepingusse kindlasti sisse kirjutada, et korteriomanik ei tohi korteris käia salaja, üürnikule ette teatamata. Neil on varasem kogemus, et korteriomanik käib salaja üürniku külmkappi kontrollimas. Ühel üürnikul oli ka selline varasem kogemus, kus ta läks koju ja korteriomanik istus köögis ning sõi üürniku võileiba.

Positiivse poole pealt on näide, kus üürniku algatusel sõlmiti kolmekuuline üürileping, mille üle omanik üldse rõõmus polnud. Seda kolmekuulist lepingut pikendati aga ühe aastani ja edasi aasta kaupa nii, et üürnik elas selles korteris kokku 15 aastat.

Tarmo Tuisk, Arco Vara Tallinna äripindade osakonna juhataja

tarmo-tuiskÄrikinnisvara omanikud eelistavad tähtajalisi ühe kuni viieaastasi lepinguid, kuna see tagab omanikule kindla rahavoo lepinguga määratud ajaks. Tähtajatuid ja vähem kui aastasi lepinguid sõlmivad need omanikud, kellel pole oma hoone suhtes kindlaid tulevikuplaane ja kes ei saa seetõttu pikemat garantiid anda.

Tähtajatu leping võib tähendada, et omanik tahab tulevikus hoonet kas ise kasutada, selle lammutada või renoveerida. Ehkki stabiilne asukoht aitab reeglina ärile kaasa, tuleks teatud juhtudel pikki tähtajalisi üürilepinguid vältida. Alles alustav või kiiret kasvu plaaniv firma peab säilitama paindlikkuse ka üürisuhtes.

Et lühiajalise või tähtajatu üürilepinguga kaasneks hiljem võimalikult vähe üllatusi, tuleb kõik tingimused ja hinnad kohe läbi rääkida ning ka lepingus fikseerida. Soovitan teha pigem pikema ja põhjalikuma kui lühikese ning lakoonilise üürilepingu. Kirja võib panna ka alguses tühisena näivad pisiasjad. Lisaks tuleb kontrollida osapoolte tausta.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: turuinfo 05/2014

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tööstus-ja laokinnisvara arendamine on hoo sisse saanud

Kuigi suvi on kinnisvaraturul traditsiooniliselt rahulikum, on käesoleva aasta suvekuudel oodata Tallinna tööstus- ja laopindade sektoris aktiivsemat aega. Suuresti tuleneb see taas töösse pandud arendustest, mis pärast majandussurutist ootele jäid.

Juba on rajamisel ning valminud palju uusi hooneid nii oma tarbeks kui ka konkreetsetele üürnikele. Samuti on pakkumisel spekulatiivse iseloomuga arendusi, kus ehituse alustamisel ei ole veel tulevaste üürnikega kokkuleppeid sõlmitud.

Praegu aktuaalseteks projektideks on näiteks valminud Hydroscandi hoone Tartu maantee ääres, VGP Nehatu Park Peterburi teel, VKM Motorsi uus hoone Mõigu Tehnopargis ja ehitusjärgus olev uus AS Smarten Logistics logistikakeskus Rae vallas, Tartu maantee ääres. Eesmärgiga ettevõttele sobivaid lahendusi pakkuda, on lisandumas ka uusarendusi, kus saab lao- ja tootmisruumid koos büroo ja väikese esindus- ning vastuvõtualaga ühe katuse alla koondada. Selline projekt on näiteks vahetult Tartu mnt äärde, Jüri Tehnoparki 2015. aasta kevadeks kerkiv Jüri StockOffice. Lisaks on käimasoleval aastal lisandumas veel märkimisväärselt uut lao- ja tööstuskinnisvara Tallinna ümbruses asuvates tehnoparkides.

Ettevõtete kasvanud nõudmiste valguses on kõige populaarsemad lao- ja tööstuspinnad need, millel on läbimõeldud funktsionaalsus – ligipääs, küttesüsteem ning lao- ja administratiivruumide kooslus. Umbes pooled ettevõtetest on huvitatud laienemise või kolimise võimalustest. Otsitakse uuemaid, funktsionaalsemaid lahendusi juba ennast tõestanud heades äripiirkondades. Seal hulgas koguvad populaarsust just Tartu maantee äärde jäävad alad, näiteks Jüri ja Mõigu Tehnopark.

Siin omab rolli kindlasti ka Ülemiste ristmiku ja Tartu maantee Tallinnast väljasõidu parendustööd, mis on liiklust selles suunas oluliselt sujuvamaks muutnud. Tavalisel tööpäeval sõidab Tallinna kesklinnast Jüri Tehnoparki 15 minutiga. Lisaboonuseks võib lugeda ka tehnoparkidesse kogunevate ettevõtete hulka ennast, sest see loob hea koostöö ja sünergia võimalused.

Tegevuse laiendamiseks ei otsi pinda mitte ainult metalli- ja puidutööstuse, logistika ning transpordiga tegelevad firmad, vaid ka hulgimüügi ja erilahenduste pakkumistega tegelevad ettevõtted.

Ka arendajate poolt on tunda suuremat huvi ehitada ettevõtetele just nende vajadustele vastavaid nö built-to-suit hooneid. Tootmisettevõtete puhul on see tihtipeale ainuke võimalus enda töökeskkond parematesse tingimustesse üle viia. Ühtlasi saadakse spetsiifiliselt enda vajadustele vastavad lahendused, mis tõstab märgatavalt ka ettevõtete tööefektiivsust.

Einar Niin, Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Sotsiaaldemokraadid: mahhinatsioonid erateedega peavad lõppema

Riigikogus tuleb teisipäeval esimesele lugemisele sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu, mille eesmärgiks on välistada olukorrad, kus erateede omanikud küsivad tee lähistel elavatelt inimestelt tee kasutamise eest maksu.

„Nii Tallinna linnast kui Harku, Viimsi ja Rae vallast on teada juhtumeid, kus nn „tee-terroristid“ on teid kokku ostnud ja isegi tõkestanud inimeste juurdepääsu oma majadeni,“ rääkis majanduskomisjoni liige Jaan Õunapuu. „On lubamatu, kui ebaeetilise äri tõttu ei jõua kiirabi või tuletõrje abivajajateni. Mahhinatsioonid erateedega tuleb lõpetada.“

Õunapuu sõnul tuleb omavalitsustele anda senisest suuremad võimalused sekkuda erateedega seotud äritegevusse, et tagada avalike huvide parem kaitse.

Teeseaduse täiendamise seaduse eelnõu annab kohalikele omavalitsustele erateede võõrandamisel eelisostuõiguse.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Katrin Israel

Kinnisvaraõiguse ABCKäsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse ABC on iga maakleri asendamatu abimees.

Lisaks saavad ostjad, müüjad ja ka kinnisvaraspetsialistid raamatust kasulikke teadmisi ja nõuandeid, mida kinnisvaratehingute puhul silmas pidada.

Raamatus on ära toodud põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest, kuid seda on palju mugavam ja kergem lugeda, sest tekste on lihtsustatud.

Mina kinnisvaramaaklerina soovitan seda kõikidele lugemiseks, keda kinnisvaraga seonduv vähegi huvitab.”

Katrin Israel
Remax Plus partner

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: ülimadal inflatsioon võrdsustab kinnisvara nominaalse hinnatõusu reaalse hinnatõusuga

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkTarbijahinnaindeksi kerkimine on aeglustunud oluliselt. Aprillikuised tarbijahinnad olid vaid 0,2% kõrgemal kui aasta tagasi. Madal tarbijahindade kasv praktiliselt võrdsustab omavahel elamispindade nominaalse ja reaalse kasvu.

Korterite tehinguhindade kasv 2014 I kvartalis oli Tallinnas 20,7 ja Eestis 10,9%. Kui Eesti keskmine korterite hind tõusis kiiresti, siis Tallinna hinnad sööstsid lausa raketina taeva suuunas. Taolist hinnatõusu nägime Tallinnas viimati 7 aastat tagasi, kui 2007. aastal sai samas suurusjärgus numbritest raporteeritud.’

Tänane hinnatõus ei olekski nii kõrge, kui seda annaks korrigeerida 3-5-7-protsendilise tarbijahinna kerkimisega. THI on aga aastaga kasvanud vaid 0,2%, mis on eestimaalase jaoks harjumatult madal inflatsioonimäär.

Nii tulebki tõdeda, et kogu kinnisvarahinna kerkimine on praktiliselt reaalne hinnatõus ehk reaalne vara kallinemine.

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Korteriühistud keskkonnasäästurežiimil: WC-sse vihmavesi

Eesti Korteriühistute LiitEesti Korteriühistute Liit korraldab sel nädalal Euroopa rohelise nädala (Green Week) raames üle Eesti ümarlaudu, kus kõneldakse jäätmekäitlusest, ringmajandusest ning ressursside tõhusast kasutamisest tervikuna ning selle planeerimisest juba kortermajade renoveerimistöödesse.

Ringmajanduse põhirõhk on ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on Eestis esimesed ringmajanduse näited olemas: näiteks on korteriühistuid, mis kasutavad vihmavett nii pesu pesemiseks kui WC pottide loputuskastides.

“Erinevad uuringud näitavad, et 25–30 protsenti keskmise Euroopa majapidamise igapäevasest veekulust moodustab WC-poti loputusvesi. Kui see ringmajanduse põhimõtetel tuginev ressursside taaskasutuse praktika muutuks Eesti korteriühistutes valdavaks, siis võib ette kujutada, kui suure osa puhtas joogiveest me suudaksime säästa, kasutades WC-s või pesupesemisel vihmavett,” rääkis Jaadla.

Palju võimalusi sisaldab ringmajandus ka jäätmekäitluses. Täna toimub Rakveres ümarlaud teemal “Jäätmekäitluse aktuaalsed teemad Virumaal – millised on arengud.” Eestis on rohelise nädala (Green Week) satelliitürituste ametlikuks korraldajaks kinnitatud Eesti Korteriühistute Liit ja tänu sellele on kõigil huvilistel võimalus tulla osalema ja kaasa rääkima Green Week raames toimuvatel temaatilistel korteriühistute ümarlaudadel.

Ümarlaudade täpse kava leiab EKÜL kodulehelt: http://www.ekyl.ee/index.php?id=31258

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ober-Hausi Kinnisvara alustab Saku alevikus Uusmäe elamukvartali korterite müüki

Saku alevikus hakatakse esmakordselt, taasiseseisvunud Eesti ajal, ehitama uusi korterelamuid. Alates 30.maist 2014 on Saku alevikus võimalik endale soetada kaasaegne ja kõigi mugavustega korter, mis on mõeldud inimesele, kes eelistab linna lähedust (15-20 minutit Tallinnast) ning samaaegselt rohelust ja vaikust.

Uute modernsete ja unikaalsete kortermajade arhitektideks on alati innovatiivse loominguga silmapaistnud Ott Kadarik ja Mihkel Tüür (Rotermanni Kvartal Tallinnas jne).

Uusmäe elamukvartal koosneb neljast korterelamust ja kokku 95-st korterist. Hooned on 3 ja 4 korruselised ning korterid  2-4 toalised. Esimese korruse korterite suured terrassid avanevad otse õue murule. Kõik vahekorruste korterid omavad avaraid rõdusid. Viimase korruse apartment-tüüpi suured korterid on igast küljest piiratud ühtse rõduga.

Tänu kaasaegsetele energiatõhusatele materjalidele ja energiasäästlikele tehnosüsteemidele on majades saavutatud B-energiaklassi näol madalad küttekulud. Elamute välisviimistlus on maitsekalt lahendatud kivi ja puiduga. Eakatele inimestele ja noortele peredele mõeldes asetsevad kõikides majades liftid. Korterites on autonoomsed soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid, kõikidel korteritel on rõdu või terrass, iga korteri juurde kuulub tasuta parkimiskoht.

Esimeses etapis ehitatakse 16 korteriga elamu aadressile Uusmäe 4.

Uusmäe

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Glikman Alvin & Partnerid: Ehitise omaniku õigus nõuda ehitajalt garantiikohustuse täitmist

Tsiviilasjas nr 3-2-1-7-14 on kolleegium käsitlenud ehitise omaniku õigust esitada garantiinõue ehitusettevõtja vastu garantiikohustuse täitmiseks olukorras, kus ehitise omaniku ning ehitusettevõtja vahel puudub lepinguline suhe.

Asjaolude kohaselt sõlmis tellija, kes ei olnud ehitise omanik, ehitusettevõtjaga töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks. Ehitustööde puudustele viidates esitas ehitaja vastu garantiinõude ehitise omanik, mitte lepingu järgne tellija.

Riigikohus selgitas lahendis, et kuna ehitusseaduse §-st 4 tuleneb ehitajale kohustus anda garantii ka ehitise omaniku kasuks ja kui ehitaja on töövõtulepingus garantii andnud, on töövõtulepinguga kokku lepitud tingimustega garantii antud ka ehitise igakordse omaniku kui kolmanda isiku kasuks.

Seega saab garantiinõude ehitusettevõtja vastu esitada nii ehitustööd tellinud isik, kui ka ehitise iga järgnev omanik garantiiperioodil.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine