Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pro Kapital: AS Tallinna Moekombinaat uute aktsiate märkimise tulemused

28.05.2014 Tõnu Toompark

24. aprillil 2014 toimunud AS Tallinna Moekombinaat (edaspidi Tütarettevõtja) aktsionäride koosolekul võeti vastu otsus tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kohta.

Aktsiakapitali suurendamise esimese emissiooni märkimine lõppes 27. mail 2014. Märkimisperioodi jooksul kaasas tütarettevõtja 808 800 eurot, millest 612 000 eurot moodustas makse tütarettevõtja B-aktsiate eest ja 196 800 eurot moodustas märkija poolt tütarettevõtjale antud laen.

Paolo Michelozzi, AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees kommenteeris märkimistulemusi järgnevalt: „AS Tallinna Moekombinaat aktsiakapitali suurendamise esimese emissiooni tulemused vastasid meie ootustele. Esimese emissiooni eesmärgiks oli kaasata vahendid võimaldamaks meil viia lõpuni Peterburi tee kaubanduskeskuse ehitusega alustamiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused. Saame lõpuni viia vajalikud projekteerimistööd ja alustada kaubanduskeskuse vundamendisüvendi kaevetöödega“.

AS Pro Kapital Grupp teavitab investoreid tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise järgmiste emissioonide tulemustest pärast iga emissiooni tulemuste selgumist.

AS Tallinna Moekombinaat on 05.03.2008 asutatud äriühing, mille põhitegevuseks on Tallinnas Peterburi tee 2 paikneval kinnistul kaubanduskeskuse arendamine. Kavandatud kaubanduskeskus on üks kõige dünaamilisemaid kaubanduskeskuste arendusi Baltimaades, asudes Tallinna suurima ja kaasaegseima liiklussõlme ääres vaid mõne minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast ning Tartu, Narva ja Pärnu maanteede alguspunktis.

Kaubanduskeskuse ankurrentnikuks on Selveri hüpermarket ligi 6000 m² ning kokku on keskuse 55 000 m² rendipinnal ruumi enam kui 200 poele. Kaubanduskeskus on osa tulevasest suurest Tallinna ühistranspordisõlmest, mis on linna üks olulisimaid infrastruktuuri arendusi lähiaastatel ning mis hõlmab lisaks kohalikele liinidele ka ühendust lennujaama ja tulevase Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaamaga.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Neli kinnisvaraobjekti leidsid ostja

27.05.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraameti poolt välja kuulutatud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja neli kinnisvaraobjekti.

Kristiine linnaosas aadressil Mustamäe tee 50c asuva hoonestatud, ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 680 m2 ostab hinnaga 76 001 eurot ehk 17 202 eurot alghinnast kallimalt Aasa Auto OÜ.

Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuva Koidu tee 11 kinnistu ostab hinnaga 26 802 eurot GasStation Estonia OÜ. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 2410 m2 oli enampakkumisel alghinnaga 26 700 eurot.

Pirita linnaosas Mähe asumis paikneva 605 m2 suuruseelamumaa sihtotstarbega Suislepa tee 5 kinnistu ostuhinnaks kujunes enampakkumisel 51 555 eurot (alghind on 39 000 eurot) ning Kristiine linnaosas, aadressil Tedre tn 29-12 asuva kahetoalise 47,4 m2 suuruse korteri ostuhinnaks 53 584 eurot (alghind 48 000 eurot).

Autopesulamaade konkursi tähtaeg läheneb

27.05.2014 Tallinn.ee

Autopesulate rajamise eesmärgil neljale linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmiseks välja kuulutatud avalikule kirjalikule enampakkumisele pakkumiste esitamise tähtaeg lõpeb 29. mail.

Tallinna Linnavaraamet kuulutas Isiklik kasutusõigus seadmiseks enampakkumise välja kinnisasjadele Peterburi tee 71b // Peterburi tee T3, Läänemere tee 12, Laagna tee T12 ja Kadaka tee T1.

Peterburi tee 71b // Peterburi tee T3 kinnisasja isikliku kasutusõiguse ala ligikaudne suurus on 430 m², Laagna tee T12 kinnistu isikliku kasutusõiguse ala ligikaudne suurus on 700 m², Läänemere tee 12 kinnistu isikliku kasutusõiguse ala ligikaudne suurus on 650 m² ning Kadaka tee T1 kinnistu isikliku kasutusõiguse ala ligikaudne suurus on 425 m².

Isikliku kasutusõiguse omandajad koostavad väljastatud projekteerimistingimustest lähtuvalt autopesula ehitusprojekti ning ehitavad kinnistule vastavalt ehitusprojektile autopesuteenuse osutamiseks vajalikud rajatised.

Abilinnapea Eha Võrk tõdes, et autopesuteenuse osutamiseks maaressursi leidmine oli suhteliselt raske, kuivõrd autopesula ehitis peab vastama mitmetele eritingimustele.

„Aasta tagasi pöördusid paljud ettevõtted linnavalitsuse poole sooviga saada autode selvepesulate rajamiseks enda kasutusse linnamaad. Arvestades sedavõrd suurt huvi ja nõudlust pesulateenuse pakkumise vastu, selgitasime koostöös linnaosavalitsustega välja autopesulate võimalikud asukohad,“ ütles Võrk.

Täpsem teave enampakkumise tingimuste kohta internetiaadressil

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nordecon: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

27.05.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) korraline üldkoosolek toimus 27. mail 2014. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Nordecon AS-i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktidele vastu järgmised otsused:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2013. aasta majandusaasta aruande heaks kiitmine ja kasumi jaotamise otsuse vastu võtmine

1.1. Kiita heaks Seltsi 2013. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt koostatud kujul.

1.2. Kiita heaks juhatuse poolt koostatud kasumi jaotamise ettepanek ja võtta vastu kasumi jaotamise otsus järgmisel kujul: Seltsi 2013. aasta konsolideeritud puhaskasum on 4 642 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum on 6 039 tuhat eurot, kokku moodustab jaotuskõlblik kasum 31.12.2013 seisuga seega 10 681 tuhat eurot. Määrata Seltsi aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa (dividend) suuruseks 923 tuhat eurot (0,03 eurot aktsia kohta). Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamise otsuse vastu võtmist on 9 758 tuhat eurot. Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 10.06.2014 kell 23.59. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 24.06.2014.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori nimetamine

2.1. Nimetada majandusaastatel 2014-2016 Seltsi audiitoriks audiitorühing KPMG Baltics OÜ. Seltsi juhatusel sõlmida audiitoriga leping Seltsi auditeerimiseks iga audiitori nimetamise perioodi jääva majandusaasta suhtes eraldi. Maksta audiitorile tasu vastavalt audiitorühinguga sõlmitavale lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Aktsiaoptsiooniprogrammi heaks kiitmine

3.1. Kiita heaks Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimused („Tingimused“) alljärgnevalt:

3.1.1. Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi („Optsiooniprogramm“) eesmärgiks on Seltsi tegevjuhtkonna motiveerimine Seltsi tegevjuhtkonna Seltsi aktsionärideks kaasamise kaudu, et tagada Seltsi juhtimise järjepidevus ja majandustulemuste parenemine ning võimaldada Seltsi tegevjuhtkonnal saada kasu oma töö tulemusel aktsia väärtuse suurenemisest.

3.1.2. Optsiooniprogrammi õigustatud isikuteks on (i) isikud, kes on Seltsi juhatuse liikmed käesolevate Tingimuste kinnitamise ajal ja (ii) Seltsi nõukogu otsusega nimetatud muud isikud, kes on Seltsi juhtivtöötajateks käesolevate Tingimuste kinnitamise ajal. Optsiooniprogrammis osalevate isikute täpse nimekirja määrab ja Optsiooniprogrammi täitmist korraldab Seltsi nõukogu. Seltsi nõukogu liikmetel (sh nõukogu esimehel) endil ei ole õigust Optsiooniprogrammis osaleda.

3.1.3. Seltsil on õigus väljastada Optsiooniprogrammi raames aktsiaoptsioone kokku kuni 1 618 755 (üks miljon kuussada kaheksateist tuhat seitsesada viiskümmend viis) Seltsi aktsia omandamiseks.

3.1.4. Seltsi juhatuse esimehel Jaano Vink’il on Optsiooniprogrammi raames Seltsi nõukogu poolt kehtestatud eesmärkide täitmisel õigus omandada kuni 291 380 (kakssada üheksakümmend üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) Seltsi aktsiat.

3.1.5. Seltsi juhatuse liikmel Avo Ambur’il on Optsiooniprogrammi raames Seltsi nõukogu poolt kehtestatud eesmärkide täitmisel õigus omandada kuni 259 000 (kakssada viiskümmend üheksa tuhat) Seltsi aktsiat.

3.1.6. Seltsi juhatuse liikmel Erkki Suurorg’il on Optsiooniprogrammi raames Seltsi nõukogu poolt kehtestatud eesmärkide täitmisel õigus omandada kuni 259 000 (kakssada viiskümmend üheksa tuhat) Seltsi aktsiat.

3.1.7. Seltsi juhtivtöötajatele väljastatavate aktsiaoptsioonide arvu määrab Seltsi nõukogu. Ühelegi juhtivtöötajale ei või väljastada aktsiaoptsioone rohkem kui 129 500 (ükssada kakskümmend üheksa tuhat viissada) aktsia omandamiseks.

3.1.8. Optsiooniprogrammis osalevate õigustatud isikute ja Seltsi vahel optsioonilepingute sõlmimine toimub ajavahemikul käesolevate Tingimuste kinnitamisest kuni 01.07.2014. Kui õigustatud isik nimetatud tähtaja jooksul optsioonilepingut ei sõlmi, kaotab ta õiguse temale võimaldatud aktsiaoptsioone omandada. Juhul, kui õigustatud isik ei soovi Optsiooniprogrammis osaleda, siis on nõukogul õigus (kuid mitte kohustus) võimaldada aktsiaoptsioone omandada mõnel teisel õigustatud isikul.

3.1.9. Optsiooniprogrammi tingimuste rakendamine ning aktsiaoptsiooni realiseerimise detailsem kord määratakse Seltsi ning õigustatud isiku vahel sõlmitava optsioonilepinguga. Optsioonilepingute tingimused ja Seltsi esindaja optsioonilepingute sõlmimisel määrab Seltsi nõukogu. Seltsi nõukogu lähtub optsioonilepingute tingimuste kindlaksmääramisel käesolevatest Tingimustest.

3.1.10. Õigustatud isikul on õigus optsiooni kasutada tingimusel, et õigustatud isik on optsiooni teostamise ajal jätkuvalt Seltsiga töö- või teenistussuhtes.

3.1.11. Seltsi juhatuse liikmete puhul on optsiooni teostamine seotud järgmiste eeltingimustega:

a) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon täies ulatuses eeldusel, et Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 11,228 miljonit eurot või rohkem;

b) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon 50% ulatuses, kui Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 7,86 miljonit eurot;

c) Juhatuse liikmel ei ole õigus optsiooni teostada, kui Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 4,491 miljonit eurot või vähem.

Optsiooni teostamise täpne ulatus arvutatakse välja interpoleerimise teel arvestades ülaltoodud vahemikke.

3.1.12. Optsiooniprogrammi õigustatud isikul on õigus optsiooni teostada pärast kolme aastase perioodi möödumist temaga optsioonilepingu sõlmimisest ent igal juhul mitte enne Seltsi 2016. a majandusaasta aruande kinnitamist Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamiseks esitab õigustatud isik optsiooniperioodil, mis algab Seltsi 2016. a majandusaasta aruande kinnitamisest Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt ning lõpeb kolme kuu möödumisel sellest, Seltsile tahteavalduse vastavalt optsioonilepingus sätestatule. Optsiooni teostamise korral tekib õigustatud isiku ja Seltsi vahel optsioonilepingus sätestatud tingimustel müügileping, mille alusel tekib õigustatud isikul õigus ja kohustus omandada optsiooni esemeks olevad Seltsi aktsiad Tingimuste punktis 3.1.15 sätestatud viisil määratava hinna eest. Õigustatud isik on kohustatud tasuma optsiooniaktsiate hinna Seltsile hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul optsiooni teostamisest. Optsiooniaktsiate ülekandmine õigustatud isikule toimub mitte enne aktsiate eest maksmisele kuuluva hinna tasumist.

3.1.13. Optsiooniprogrammis osaleval õigustatud isikul ei ole õigust temale väljastatud aktsiaoptsioone võõrandada.

3.1.14. Optsiooniprogrammi tingimuste täitmiseks emiteerib Selts kuni 1 618 755 (üks miljon kuussada kaheksateist tuhat seitsesada viiskümmend viis) uut Seltsi aktsiat. Aktsiad emiteeritakse Tingimuste punktis 3.1.18 nimetatud Optsiooniprogrammi Korraldajale.

3.1.15. Aktsiaoptsiooni alusel omandatavate aktsiate hind määratakse käesolevate Tingimuste kinnitamise päevale eelnenud 10 börsipäeva Seltsi aktsiate sulgemishindade keskmise hinna alusel NASDAQ OMX Tallinna börsil.

3.1.16. Optsiooniprogrammi raames omandatud Seltsi aktsiad annavad õiguse dividendidele samal majandusaastal, kui need õigustatud isikute poolt omandati, eeldusel, et dividendide saamiseks õigustatud isikute nimekirja ei ole enne aktsiate omandamist kindlaks määratud.

3.1.17. Seltsi nõukogu võib kehtestada Optsiooniprogrammi täpsustavad tingimused ja ajakava, juhindudes käesoleva otsusega sätestatud Tingimustest. Optsiooniprogrammi täitmist korraldab Seltsi nõukogu. Seltsi nõukogu lahendab kõik Optsiooniprogrammiga seotud küsimused.

3.1.18. Selts sõlmib Optsiooniprogrammi läbi viimiseks ja sellega seotud tegevuste korraldamiseks lepingu („Optsiooniprogrammi Korraldamise Leping“) nõukogu poolt valitud usaldusväärse kolmanda isikuga („Optsiooniprogrammi Korraldaja“). Optsiooniprogrammi Korraldamise Lepingu alusel kohustub Optsiooniprogrammi Korraldaja omandama kokku lepitud hinnaga Seltsi poolt selleks läbiviidava emissiooni käigus Optsiooniprogrammi täitmiseks vajalikud Seltsi aktsiad ning need kokku lepitud tingimustel ja hinna eest Optsiooniprogrammi täitmiseks Seltsile tagasi võõrandama.

3.2. Muuta Seltsi Optsiooniprogrammi rakendamiseks Seltsi põhikirja punkti 2.2. esimest lauset ja kehtestada see järgmises redaktsioonis:

„2.2. Aktsiakapital on jaotatud kolmekümne kaheks miljoniks kolmesaja seitsmekümne viie tuhandeks neljasaja kaheksakümne kolmeks (32 375 483) nimiväärtuseta aktsiaks.“

3.3. Suurendada Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi rakendamiseks Seltsi aktsiakapitali 1 618 755 uue nimiväärtuseta Seltsi aktsia emiteerimise teel 1 581 523,64 (üks miljon viissada kaheksakümmend üks tuhat viissada kakskümmend kolm kome kuuskümmend neli) euro võrra, so 19 657 131,90 eurolt 21 238 655,54 euroni. Aktsiakapitali suurendatakse ja uued aktsiad lastakse välja ilma ülekursita. Aktsiate väljalaskehind on 0,977 eurot aktsia kohta ja see on määratud käesoleva aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmise päevale eelnenud kümne (10) börsipäeva Seltsi aktsiate sulgemishindade keskmise hinna alusel. Uute aktsiate liik on: Nordecon lihtaktsia (ISIN: EE3100039496). Välistada aktsiakapitali suurendamisel kõigi Seltsi olemasolevate aktsionäride eesõigus märkida uusi aktsiaid. Kõik uued aktsiad märgib Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ (registrikood 10344152) või tema poolt Optsiooniprogrammi läbiviimiseks asutatud tütarühing, mille ainuosanik on Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ hiljemalt 01.07.2014. Aktsiate märkija tasub märgitud aktsiate eest nende väljalaskehinna täies ulatuses rahalise sissemaksega Seltsi pangakontole hiljemalt 01.08.2014. Aktsiakapitali suurendamise käigus väljalastud uued aktsiad annavad õiguse dividendidele 1. jaanuaril 2014 alanud majandusaasta eest.

3.4. Omandada Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi täitmiseks kokku kuni 1 618 755 Seltsi aktsiat. Selts võib oma aktsiad omandada alates 10.06.2014. a kuni 01.06.2017. a börsilt või börsiväliselt tingimusel, et Seltsi poolt omandatavate oma aktsiate hind on vahemikus 0,5 kuni 1,5 eurot ühe aktsia kohta. Aktsiate ostmist järelturult ei või alustada varem kui kümnendal börsipäeval pärast käesoleva otsuse avalikustamist. Selts tasub oma aktsiate eest varast, mis ületab aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi.

Nordecon AS korralisel üldkoosolekul oli esindatud 22 974 571 lihtaktsiat (kokku 30 756 728 lihtaktsiat), mis on moodustab 74,7% hääleõiguslikest lihtaktsiatest.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eften: Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse ja päevakord

27.05.2014 Tõnu Toompark

Balti Kinnisvaraportfell ASi (registrikood 10830872, asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 30. juunil 2014 kell 10.

Balti Kinnisvaraportfell ASi nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra:

1. 2013. majandusaasta aruande kinnitamine

Juhatuse ettepanek: kinnitada 2013. majandusaasta aruanne.

2. Kasumi jaotamine

Juhatuse ettepanek: kasumit mitte jaotada.

3. Aktsiakapitali vähendamine ja oma aktsiate tühistamine

Juhatuse ettepanek: seoses aktsiate tagasiostuprogrammi lõpule viimisega vähendada Balti Kinnisvaraportfell ASiaktsiakapitali aktsiate tühistamise teel 64 541,5 euro võrra. Tühistatakse Balti Kinnisvaraportfell ASile kuuluvad 129 083 oma aktsiat (lihtaktsiad), mille tulemusel on ettevõttel 2 833 836 lihtaktsiat nimiväärtusega 0,5 eurot ja üks eelisaktsia nimiväärtusega 63,9 eurot. Aktsiakapitali vähendamise tulemusel on uueks aktsiakapitali suuruseks 1 416 981,90 eurot.

4. Audiitori valimine

Juhatuse ettepanek: kinnitada uueks audiitoriks aktsiaselts PricewaterhouseCoopers, registrikood 10142876 ning anda juhatusele nõusolek audiitorbürooga lepingu sõlmimiseks järgneva kolme aasta (2014, 2015 ja 2016) majandusaasta aruannete auditite läbiviimiseks.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Balti Kinnisvaraportfell ASi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Majandusaasta aruande, nõukogu aruande, audiitori järeldusotsuse, aktsionäride esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta ning juhatuse, nõukogu, aktsionäride esitatud otsuste eelnõude ja muude dokumentidega saab tutvuda üldkoosoleku teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani Balti Kinnisvaraportfell ASi asukohas Tallinn, A. Lauteri 5 tööpäevadel kella 9–16.

Balti Kinnisvaraportfell ASi põhikirja kohaselt fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 20.06 kell 9.

Koosolekule registreerimine algab 30.06.2014 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Äriseadustiku § 297 lg 4 järgi võib koosolekul osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Omavalitsused hindavad koostööd aadresside korrastamisel Maa-ametiga heaks

27.05.2014 Tõnu Toompark

Maa-ameti sel kevadel korraldatud küsitlus näitas, et kohalikud omavalitsused on rahul aadressiandmete korrastamisel ametilt saadava abi ja tugiteenustega. Enamik vastanutest hindas koostööd heaks.

Aadressiandmete korrastamine ja ühtlustamine on kohalike omavalitsuste ülesanne. Maa-amet on selle töö hõlbustamiseks loonud aadressiandmete süsteemi ADS menetlusrakenduse, mis võimaldab hoonete ja maaüksuste aadresse näha ja töödelda ühtses süsteemis. Küsitluse eesmärk oli saada teavet aadressiandmete korrastamisega seotud probleemide ning ettepanekuid nende lahendamiseks.

Küsitlusele vastas 108 omavalitsusametnikku. Enamik vastanutest tunnustas Maa-ameti tuge ja hindas menetlusrakenduse toimimise heaks. Positiivselt hinnati rakenduse pidevat arendamist ja andmete kvaliteedi paranemist. Ka oldi väga rahul võimalusega saada aadressiandmete korrastamisel Maa-ametist kiiret abi telefoni teel. Andmekorrastust on tunduvalt hoogustanud seegi, et kuni 2014. aasta novembrini saavad omavalitsused selleks tööks rahalist tuge riigieelarvest.

Probleemidena tõstsid aadresse korrastavad ametnikud esile andmete keerukust ja erilisust ning tõrkeid erinevate andmekogude omavahelises ühildamises (nt ehitisregistriga). Maa-ametilt sooviti praktilise juhendamise ning koolituste ja seminaride korraldamise jätkamist.

Aadressiandmete korrastamise näeb ette 2011. aastal jõustunud ruumiandmete seadus. Korrastamise eesmärk on tagada hoonete, korterite ning maaüksuste aadresside ühtne määramine ning vastavus meie keele- ja kultuuriruumiga. See omakorda hõlbustab meie kõigi suhtlemist mitmete asutustega, nagu näiteks rahvastikuregister, maksu- ja tolliamet, kuid ka haigekassa, pangad, kindlustusettevõtted jne. Ka tagavad täpsed aadressid selle, et kiirabi, politsei ja päästeteenistus jõuavad vajadusel kiiresti kohale ning kirjad ja postipakid jõuavad õige omanikuni.

ADS-is on üle 2,40 miljoni objekti ehk siit leiab teavet ligi 1,2 miljoni hoone, 590 000 korteri ja muu hooneosa, 648 000 katastriüksuse, 15 maakonna, 215 kohaliku omavalitsuse (linnad ja vallad), 4469 asustusüksuse (külad, alevikud, alevid, vallasisesed linnad), 14 linnaosa, üle 16 000 liikluspinna (nt tänavad ja puiesteed) ja 650 väikekoha (endised aiandusühistud, suvilaühistud jt) kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Sandra Viilu

27.05.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse ABC on igati asjalik investeering teadmistesse nii igapäevaselt kinnisvara alal tegutsevale inimesele kui ka alles alustavale.

Raamat on hästi ülesehitatud ja ülevaatlik, võtab kokku baasteadmised kinnisvaraõiguse valdkonnast.

Eriti soovitan antud raamatut kinnisvara tudengitele, kellele on Kinnisvaraõiguse ABC suurepärane võimalus lisaks kohustuslikele õppevahenditele õpinguid lihtsamaks teha.”

Sandra Viilu
Domus Kinnisvara maakler / hindaja assistent
MTÜ Kinnisvaramagnaadid juhatuse liige

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: sisemajanduse langus jõuab elamispindade turule viitajaga

27.05.2014 Tõnu Toompark

Kuu alguse info majanduslangusest 1,9% annab ähvardava hoiatuse kinnisvarasektorile. Kinnisvaraturu aktiivsus ja hindade liikumised on selges korrelatsioonis sisemajanduse kogutoodangu kasvuga. Nii annab majanduslangus teada, et kinnisvarasektor ja eriti ülioptimismi peegeldav elamispindade sektor vääriksid pisut rahulikumaid arenguid.

Majanduslanguse kandumine kinnisvaraturule ei ole siiski üks-ühene. Tänane kõrge keskmise palga kasv ja madala intressimäära toel rekordiline eluasemelaenude käive ütlevad, et elamispindade tehingute arvul on võimekust jätkuvalt kerkida.

Nii kaua, kuni tehingute arv kasvab või ei näita suuremat langus, ei ole meil elamispindade turul hinnalangust näha.

Seega võime lühiajalises perspektiivis ehk lähema kvartali-paari jooksul elamispindade turul näha jätkuvat kasvu nii tehingute arvus kui hindades. Pikemas perspektiivis on elamispindade turule tervislik nii hinnatõusu oluline pidurdumine, kuid ka tehingute arvu mõningane langus.

SKT muutus (majanduskasv) püsivhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Moodustatakse arstide ja õdede eluasemekomisjon

26.05.2014 Tallinn.ee

Linnavalitsuse määrusega moodustatakse arstide ja õdede eluasemekomisjon ning kinnitatakse selle põhimäärus.

Arstide ja õdede elusasemekomisjoni eesmärk on menetleda Akadeemia tee 48 asuvate eluruumide üürimise taotlusi, juhindudes riigi ja Tallinna õigusaktidest ning komisjoni põhimäärusest.

„Huvi rajatava meedikute maja vastu on osutunud erakordselt elavaks ja tagamaks eraldatavate elamispindade seaduslikkust, on asjaomase pädeva komisjoni loomine vägagi vajalik,“ märkis abilinnapea Merike Martinson, kes ühtlasi juhib komisjoni tööd.

Lisaks kuuluvad komisjoni koosseisu linnavara ja elamumajanduse valdkonda kureeriv Tallinna abilinnapea ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni, Eesti Õdede Liidu ja Tallinna Arstide Liidu esindaja. Komisjoni isikkoosseis kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.

Komisjoni ülesanded on Akadeemia tee 48 eluruumide üürimist taotlevate isikute arvele võtmise ja arvelt kustutamise otsustamine, ettepanekute tegemine Akadeemia tee 48 eluruumide üürile andmise kohta, linnavaraameti esitatud eluruumide üürilepingute pikendamata jätmise ettepanekute kooskõlastamine ning muude Tallinna õigusaktidega antud ülesannete täitmine.

Hoone Akadeemia tee 48 rekonstrueerib Tallinna Linnavaraameti tellimusel arstide ja õdede majaks Ramm Ehitus OÜ järgmise aasta alguseks.

Arstide ja õdede majja on planeeritud kokku 97 korterit – 24 kööktuba, 60 ühetoalist ja 13 kahetoalist korterit.

Terviseameti andmetel on tervishoiutöötajate väljaränne Eestist jätkuvalt suur – 2013. aastal taotles välisriigis töötamiseks vajalikku tõendit 118 arsti ja 185 õde. Eriti teravalt puudutab arstide ja õdede Eestist lahkumine pealinna elanikke – Tallinna haiglatel on puudu on 76 arsti, 108 õde ja 54 hooldustöötajat.

Glikman Alvin & Partnerid: Eraõiguslikus omandis olevate torustike kasutamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni osana

26.05.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-189-13 oli küsimuse all eraomandis olevate trasside kasutamine ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni osana. Samuti oli teemaks servituudi seadmise kohustus sellisele trassile, et vee-ettevõtja saaks täita temale seadusest tulenevaid kohustusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise ning valdamisega.

Asjaolude kohaselt kuulusid kinnisvaraarendajale vee- ja kanalisatsioonitrassid, mille kaudu varustati ka ümberkaudseid kinnistuid (Heldri elamurajoon). Trassid asusid Viimsi valla poolt määratud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas. Viimsi valla vee-ettevõtja nõudis trsassidele isikliku kasutusõiguse seadmist, et vee-ettevõtja saaks vallata ja kasutada kinnistut vee-ettevõtja kohustuste täitmiseks. Samuti palus vee-ettevõtja tuvastada, et maa-alused vee- ja kanalisatsioonitrassid on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni osaks.

Kinnistu omanik aga nõudis omakorda trasside kasutamise eest igal kuul hüvitist trasside amortisatsioonisumma ulatuses.

Riigikohus selgitas otsuses, et ainuüksi asjaolust, et Viimsi vald on määranud ettevõtte piirkonna vee-ettevõtjaks ei anna vee-ettevõtjale iseseisvat õiguslikku alust nõuda enda kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Kinnisasja koormamiseks piiratud asjaõigusega ei piisa sellest, et õigustatud isikul on nt võlaõiguslikust lepingust või seadusest tulenev õigus asja vallata või kasutada. Seega, kui vee-ettevõtja soovib isikliku kasutusõiguse seadmist enda kasuks kinnistusraamatusse, peab ta eelnevalt sõlmima sellekohase kokkuleppe kinnistu omanikuga.

Antud juhul leidis kohus lisaks, et eraõiguslikus omandis olevad trassid moodustasid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni osa, mitte ei olnud käsitletavad eraldiseisva kinnistu veevärgina. Sellele järeldusele jõudis kolleegium põhjusel, et liitumislepingute esemeks oli liita torustik Viimsi valla vee- ja kanalisatsioonivõrguga ning et torustik ei olnud algusest peale mõeldud üksnes ühe kinnisasja (transpordimaa) veega varustamiseks ja sellelt reovee ärajuhtimiseks. Torustik oli mõeldud ka teiste kinnisasjade veega varustamiseks ja neilt reovee ärajuhtimiseks.

Tegemist ei olnud antud juhul veel lõpliku lahendiga. Kolleegium andis muuhulgas suunised kaaluda kinnistu omaniku poolt esitatud nõuet tasu osas, mida vee-ettevõtja peaks kinnistu omanikule tasuma.

Kohus juhtis lahendis korduvalt tähelepanu nüansile, et ainuüksi see, et mingi piirkond on määratud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks, ei anna vee-ettevõtjale õiguslikku alust vallata või kasutada kõiki selles piirkonnas asuvaid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osi, mis vee-ettevõtjale ei kuulu.

Lisaks viitas kolleegium, et avalikes huvides võib sellistel tingimustel tulla kõne alla sundvalduse seadmine või sundvõõrandamine õiglase hüvitise eest.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osade valdamiseks ning kasutamiseks tuleb seega vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku vahel kas sõlmida vastav kasutusleping, seada sundvaldus või ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osad sundvõõrandada.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eluasemelaenude mahu aastakasv aeglustus 26%le

26.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumahu aastakasv kiirenes aprillis 1,7%ni. Laenu- ja liisingportfell suurenes peamiselt ettevõtete laenumahu kasvu toel kuu jooksul 76 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv kiirenes aprillis 2,1%ni. Kasv kiirenes eelkõige põllumajandus- ja tööstusettevõtete suurenenud laenamise tõttu – laenumaht neis sektorites kasvas mullusega võrreldes vastavalt 17% ja 9%. Kuigi kinnisvaraettevõtted said pankadelt ja liisingettevõtetelt aprillis ligi viiendiku võrra rohkem laenuvahendeid kui aasta tagasi, kujunes selle sektori laenujääk kuu lõpuks tagasimaksete tõttu aastatagusest pisut väiksemaks. Kinnisvara- ja ehitusettevõtetele antud laenud moodustavad samas endiselt ligi kolmandiku ettevõtetele antud laenude ja liisingute kogumahust.

Uute eluasemelaenude mahu aastakasv aeglustus aprillis esimese kvartali 35%lt 26%le. Kuna eluasemelaenulepinguid sõlmiti aprillis vaid 2% rohkem kui aasta varem, selgitab laenukäibe kasvu eelkõige laenuga ostetud eluaseme keskmise hinna tõus. Eluasemelaenuportfell suurenes kuu jooksul 12 miljoni euro võrra 5,9 miljardi euroni ning aastakasv oli 1,6%.

Laenuintressimäärad aprillis väga ei muutunud. Aprillis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli vastavalt 2,6% ja 3,3%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenud moodustasid aprillis 1,9% laenuportfellist. Viivislaenud on püsinud sellel tasemel viimase poole aasta vältel. Eluasemelaenuportfellis oli üle 60 päeva viivist kandvaid laene 79 miljoni euro väärtuses ehk 1,3%.

Aprillis jätkus majapidamiste hoiuste tempokas kasv. Majapidamiste hoiuste aastakasv püsis eelmise kuu kõrgel 7,8% tasemel, mis peegeldab sissetulekute suhteliselt kiire kasvu jätkumist. Majapidamiste hoiustest mõnevõrra väiksemal määral suurenesid aprillis ettevõtete hoiused ning kokkuvõttes ulatus majapidamiste ja ettevõtete hoiuste kogumaht kuu lõpus 9,3 miljardi euroni.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” toimub 29.05.2014

26.05.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 29.05.2014 koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris”. Koolitust viib läbi jurist ja koolitaja Sigrid Keskküla.

Koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” on suunatud kõigile, kes viivad läbi tehinguid kaitse all olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolituse sihtrühm on:

kinnismälestiste omanikud, valdajad;
inimesed, kes plaanivad tulevikus soetada kinnisvara, mis asub miljöö- või muinsuskaitsealas, on tunnistatud kultuurimälestiseks või paikneb kinnismälestisel;
ehitusettevõtjad ja kinnisvaraarendajad, projektijuhid;
maaklerid ja kinnisvara hindajad;
notarid.

Koolitus annab hea ülevaate kultuurimälestiste õiguslikust kaitsest, muinsuskaitsealadel, mälestistel ja nende kaitsevöönditel kehtivatest kitsendustest ning miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsest.

Kinnisvarakoolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” toimub teisipäeval 29/05/2014 kell 09:15-14:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Ajaloorubriik: Tehnika tänava kaitsealused juugendmajad

26.05.2014 Jaak Juske

Kelmikülas Tehnika tänava äärest leiab mitu 1920. aastatel ehitatud, juugendstiilist mõjutatud kaitsealust kortermaja.

Kelmiküla, ajaloolise Toompea eeslinna ala, Tehnika tänava raudtee-poolsesse lõiku, mida, erinevalt sama tänava algusosast, ei jõutud tsaariajal terviklikult hoonestada, hakkasid suuremad majad kerkima alles 1920. aastatel, eriti pärast Paldiski maantee raudteeviadukti valmimist 1926. aastal.

Tehnika 12 ja 14 asuvad juugendstiilis kahekorruselised kortermaja. Insener Anton Uessoni poolt aastatel 1910-11 kavandatud hooneid ilmestavad tänavafassaadi keskrisaliit, trepikoja ning pööningukorruse väikeseruudulised aknad ja keeruka kujuga katused. Hoonetel on tagasissekäigu kohal väga kaunis ja üsna haruldane puitkonsoolidel varikatus, peasissekäigu varikatus on kadunud.

Erinevalt nr 14 majast nr 12 hoonet ei krohvitud, mistõttu kogumulje on soojem ja elavam. Majadesse kavandati üsna soliidsed kodanlikud korterid, esinduslikkuse-taotlusest kõnelevad ka korterites leiduvad uhked ahjud, kahe poolega tiibuksed, võimsad treitud balustritega puittrepid ja teenijatele mõeldud tagatrepikoja olemasolu.

Ka kohe järgmine hoone aadressiga Tehnika 16 on kaitse all. Aastatel 1923-24 arhitekt Karl Burmani projekti järgi ehitatud raudteeteenijate neljakorruseline suurelamu. L-kujulise põhiplaaniga hoonel oli algselt 23 erineva suurusega (ühe- kuni 5-toalist) mugavustega korterit. Hoone välisilme on võrreldes varasemate K. Burmani loomingu näidetega ratsionaalsem ja rangem. Hoonel on murdkelpkatus, seda liigendavad erineva kujuga ärklid. Fassaadide dekoor on minimaalne, aknaraamid tiheda jaotusega.

Tehnika 16 asuv kõrge kivimaja. Taamal on näha ka Tehnika 14 asuvat puumaja.

Teisel pool tänavat asuvad Tehnika 17 ja 19 hooned, mille kavandas 1929. aastal arhitekt Karl Treummann-Tarvas. Kahekorruselistes mansardkorrusega hoonetes on 3 trepikoda, kummalgi korrusel oli algselt 3 avarat, eraldi köögisissepääsuga korterit — üks kuuetoaline ja kaks kolmetoalist. Moodsa mugavusena oli igasse korterisse ette nähtud ka vannituba, kõige suuremsse korterisse ka teenijatuba.

Ehituse käigus tehti projekti mõnede detailide ja korterite ruumijaotuse üksikasjade osas mitu korda ringi, 1931. aastal ehitati eluruumidena välja mansardkorrus. Ka keldrisse olid lisaks kuuridele ja pesuköögile projekteeritud kojamehe, autojuhi ja pesunaise väikesed korterid ja kaks väikekauplust eraldi sissekäikudega tänavalt.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kinnisvarakool: Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 28.05.2014

25.05.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 28.05.2014. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaraarendajatele, projekteerijatele, arhitektidele, ehitajatele, maakleritele, maakorraldajatele. Aga ka omavalitsuste töötajatele ja ametnikele, kes vastava valdkonnaga kokku puutuvad.

Koolitus:

annab ülevaate ehitusseadusest ning ehitise liikidest, ehitus- ja kasutusloa menetlusest ja menetluse käigus sõlmitavatest kokkulepetest;
tutvustab Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel;
arutleb ehitamist puudutava kohtupraktika üle;
käsitleb uues ehitusseadustiku eelnõus sätestatud põhimõtteid.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 28.05.2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Defitsiit Tallinna korteriturul taandub

24.05.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvara osturalli hakkab hoogu maha tõmbama ning juba on hoomatavad turu stabiliseerumise esimesed märgid, millest üheks on uuesti kasvama hakanud pakkumiste hulk.

Võrreldes portaalides olevate pakkumiste hulga dünaamikat, näeme käesoleva ja möödunud aasta esimeses neljas kuus erinevusi. Kui mullu, mil turg oli kasvavas faasis, toimus korterite müügipakkumiste vähenemine, siis nüüd on suund vastupidine – aasta algusega võrreldes on toimunud üsna stabiilne pakkumiste hulga suurenemine.

Kui maha arvutada hinnanguline korduvpakkumiste hulk, on müügikuulutuste arv Tallinnas, sõltuvalt piirkonnast kasvanud nelja kuuga 5-20 protsenti, mille puhul suurem number hõlmab linnaosi, kus on enam nõukogude-aegseid tüüpelamuid ja suuremaid uusarendusi.

Pakkumiste hulga kasvamise põhjuseid on mitmeid. Esiteks on selleks kasvanud pakkumine uusarendustes ning teiseks on ka inimesed ise asunud rohkem kortereid müüki panema.

Kolmandaks põhjuseks on aga fakt, et kortereid ei osteta enam möödunud aastaga võrreldava aktiivsusega ning kuigi teostatud tehingute arvudes drastilist langust sel aastal pole veel olnud, ei ületa need arvud enam müükitulevate korterite hulka. Kaugemas perspektiivis tähendab see nii öelda laojäägi suurenemist ja defitsiidi taandumist.

Kasvav pakkumiste hulk tähendab eelkõige konkurentsi tihenemist ning kinnisvaraturu kaldumist müüjate poolelt ostjateleeri. Kõige rohkem puudutab see „magalate“ järelturukortereid, mis tegid läbi suurima hinnatõusu. Kuigi mastaapset hinnalangust pole praeguste prognooside põhjal oodata, toimuvad korrektsioonid igal juhul.

Juba praegu on näha suure üldpinna ja kõrgete kommunaalkuludega järelturukorterite hinnalangetusi, sest sellist tüüpi korterteid on pakkumises palju. Ka selgelt ülehinnatud korterite puhul toimuvad või juba on aset leidnud kärped pakkumishinnas.

Seega tasub müüjatel oma hinnaootustes jälgida enam turuhinda ning olla avatum ka tingimisele. Vastasel juhul jääb see korter suure tõenäosusega lihtsalt seisma.

Artikli allikas on
Uus Maa