Maaklerfirmadel ja maakleritel, kes vahendavad hetkel üüriraha summas 10 miljonit eurot, ei ole mingit kohustust korteri või maja üürile andjaga esinduslepingut sõlmida, samuti ei pea maakler korraldama üürile andja ja üürniku vahelist lepingut ega koguma või edastama vastavat infot.
Ka nendel juhtudel, kus üürileping siiski sõlmitakse, ei kogu ega esita maaklerfirmad üürile andjatega sõlmitud lepingute kohta mingeid raporteid, näiteks Maksu- ja Tolliametile. Üldine reguleerimatus ning vähene kontroll on viinud selleni, et arvestatav osa Eesti üüriturust toimib mustalt, saadud üüritulult eraisikud makse ei maksa.
Must üüriturg on valdavalt ühekordselt või juhuse tahtel korteri üürile pakkujate teema
Varasemalt on Äripäeva kinnisvarauudised.ee lehelt käinud läbi arvamus, et nn must üüriturg võib olla isegi kuni 90% kogu elukondliku üürituru mahust ning riigil jääb seetõttu saamata makse ligikaudu 5 miljonit eurot aastas. Kinnisvarakool.ee juhatuse liige ja elukondliku kinnisvaraturu analüütik Tõnu Toompark nende numbritega päris ei nõustu, kuid probleem on ka tema hinnangul olemas. „Ma sugugi ei nõustu väitega, et üüriturg tegutseb valdavalt mustalt. Ma olen üsna veendunud, et üüriturg tegutseb valdavalt puhtalt. Maksuamet on hinnanud, et üüriturul on must osa kuni üks kolmandik. Ma olen oma kalkulatsioonides-hinnangutes suhteliselt samade numbrite lähedal,“ kommenteeris Toompark.
Toompark jagaks üürileandjad kaheks: professionaalsed üürileandjad ja üürileandjad “juhuse tahtel”. „Professionaalid teevad teadliku planeeritud otsuse soetada korter, mis üürile anda. Valdavalt tehakse seda laenu abil finantseerides ja läbi ettevõtte. Siin tõenäoliselt maksuprobleemi ei ole, või see ei ole sedavõrd suur, kui selles teises osas,“ arvab Toompark. Tema näeb maksudest kõrvalehoidmist pigem grupis üürileandjad “juhuse tahtel”. „Näiteks inimene on saanud korteri pärandiks või see on uue kodu soetamisel “üle jäänud”. Nii otsustatakse see üürile anda. Siin, valdavalt eraisikute rühmas, on maksuprobleem kindlasti oluline.“
Kinnisvaramaaklerid ei saa üüritulult maksude laekumist tagada, küll aga tõhustada
Toomparki hinnangul peaksid kinnisvaramaaklerid ühest küljest huvigrupina seisma hea selle eest, et üürisektor tervikuna saaks korrastatud. „Samuti peaksid maaklerid oma kliente informeerima, kuidas on seaduse silmis üüriäri õige ajada,“ soovitab Toompark.
Arco Vara juhatuse liige Maia Daljajevi hinnangul on viimaste aastate jooksul üürile andjate teadlikkus maksude tasumise kohta oluliselt tõusnud. Paljud omanikud eelistavad vabu eluruume anda üürile ettevõtte nimel. „Kellel on juba rohkem kui üks vaba eluruum, need ajavad üüriäri enamasti just ettevõtjana. Kuidas eraisikud omavahel toimivad, see on vaid nende endi teada,“ ei näe Daljajev kinnisvaramaakleril palju võimalusi üüritulult maksude laekumise tagamisel kaasa rääkida. „Kinnisvarabürood saavad klientidele vaid seaduste kohta infot anda,“ ütleb Daljajev ning soovitab sama ka Maksu- ja Tolliametile. „Samuti tuleks võtta seisukoht ka selle kohta, mida võiks omanik saadud üüritulust maha arvestada. Näiteks kui aastane üüritulu oli 5000 eurot, kuid üürnik tekitas üüriperioodi jooksul omanikule kahju 6000 eurot, siis tekib küsimus, et kus on siin tulu.“ Sama soovitab Maksu- ja Tolliametil läbi mõelda ka Toompark. „Eraisikute puhul maksustatakse üürikäivet, mitte tulu, eraisik ei saa tuludest kulusid maha arvata.“
Maaklerid vahendavad täna ligi 10 miljonit üüriraha
Elamispindade üüriturul on hetke seisuga pakkumisi üürituluga vähemalt 10 miljoni eurot aastas. Sellest 90% vahendatakse läbi maaklerfirmade. Samas puudub maakleritel ja maaklerfirmadel vastutus ja aruandluskohustus, mis aitaks korrastada üürituludelt maksude laekumist.
KV.ee ärijuhi Tarvo Tesloni sõnul on nende portaalis hetkel pakkumisel 1904 üürikorterit ja 145 üürimaja, nendest enam kui 90% on pakkumisel maakleri vahendusel. Margus Sanglepp kinnisvaraportaalist City24.ee kinnitab samuti, et enamik nende portaalis olevatest üüripakkumistest on tehtud läbi maaklerite. „Korterite üüripakkumisi on City24.ee keskkonnas 25.02 seisuga 1815, sealhulgas Tallinnas 984, elumajade üüripakkumisi 125, suvilate üüripakkumisi 5, kokku 1945 üüripakkumist.“ Siiski ei ole see kaugeltki kogu üüriturul liikuv elukondlik kinnisvara. „Portaalid on tasulised. Seetõttu eelistavad eraisikutest üürileandjad sageli tasuta võimalusi. Näiteks on Facebookis vähemalt 6-7 rühma, kus üürileandjad saavad tasuta pakkumiste infot jagada,“ selgitab Toompark.Seetõttu võib arvata, et eraisikutest üürilepakkujad on lisaks kinnisvaraportaalidele paljudes alternatiivsetes kanalites.
Mõlemad kinnisvaraportaalid kinnitavad, et keskmine üürihind jääb 400 eurot kanti. „Hetkeinfo põhjal on keskmine üürihind Tallinnas peaaegu 500 €, aga selle põhjus on pigem selles, et pikalt üürilist ootavad Pirita ja Vanalinna kallid korterid tõstavad keskmist. Kui rääkida, mis hinnaga kortereid reaalselt üüritakse, siis jäävad nende hinnad pisut üle 400 €. Tartu keskmine üürihind on täna 300 € kandis,“ toob Teslon välja konkreetsed numbrid.
Üüripakkumiste arv on võrreldes 2014 sügisega tõusnud ca 25%. “Tallinnas on üüripakkumiste arv tõusnud umbes 10% . Tartus on üürikorterite pakkumiste arv aasta taguse ajaga tõusnud isegi kuni 40%,“ toob Teslon mõned näited.
Aira Tammemäe
Aira.Tammemaearipaev.ee
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell 2015. aasta esimesel kuul eriti ei muutunud, ulatudes kuu lõpus 15,2 miljardi euroni. Sama moodi nagu detsembris täpsustati ka jaanuaris statistika arvestuses klientide põhitegevusala ja see mõjutas laenuportfelli jaotust kliendisektorite ja tegevusalade kaupa. Lisaks sellele väljastati uusi laene aasta alguses tavapäraselt vähe. Laenu- ja liisinguportfelli kogumaht kasvas jaanuaris aastavõrdluses 2,7%.
Üheksakümnendatel võisime ajalehekuulutustes näha korteri ostusoove, kus asukohana välistati Lasnamäe ja Kopli. Tänaseks on Lasnamäe maine oluliselt paranenud, selle kõrval on Kopli fööniksina tuhast tõusmas. See annab põhjuse elukoha eelistuste muutmiseks ja pilgu heitmiseks Kopli suunas.
Kohtuasjas nr 3-3-1-73-14 nõudis isik kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringuga ette nähtud teede ja tänavavalgustuse kohaliku omavalitsuse poolt ülevõtmist ning ehitamise kulude hüvitamist ehitusseaduse § 13 alusel olukorras, kus isikul ei olnud vallaga kokkulepet teede väljaehitamise ja finantseerimise osas. 
2014 IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 842 eluruumi. Kogu aastane eluruumide valmimise saak oli 2750. See on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.
Linnavalitsus kuulutab lähiajal välja riigihanked Turu ja Fr. R. Kreutzwaldi tn kergliiklusteede projekteerimiseks, Kergliiklustee on kavas rajada ka kesklinnast Aruküla teeni.
Kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara kaasas Toompuiestee 13 arendusprojekti Toomresidentsid renoveerimiseks 263 000 eurot, mis saadi ühisrahastuse kaudu. Rahastus märgiti 19. veebruaril kolme tunniga ja selle korraldas Crowdestate. Projekti tehtavate investeeringute fikseeritud netotulusus on 12,26% aastas.
AS Pro Kapital Grupp nõukogu liige Ernesto Achille Preatoni esitas täna, 20.02.2015, toimunud nõukogu koosolekul avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks, mis jõustub koheselt. Ernesto Achille Peatoni palus teha esitatud avalduse teatavaks AS Pro Kapital Grupp järgmisele aktsionäride üldkoosolekule.
AS Arco Vara emiteeris 21.08.2013 Manastirski Livadi arendusprojekti taaskäivitamiseks suunatud emissioonina võlakirju kogumahus 750 000 eurot. Võlakirjade lunastamispäev oli 21.08.2016 ning intressimäär 14% aastas. 
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.
