Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
 

Цены на недвижимость: экономика падает — ну так что ж?

Несмотря на экономический спад в первом квартале, в этом году цены на жилье и количество заключаемых сделок продолжат расти, считает аналитик Тыну Тоомпарк.

Член Союза агентств недвижимости Тоомпарк уточнил, что цены на недвижимость выросли в жилищном секторе, однако перегрева цен на коммерческие площади не наблюдается.

По его словам, в первом квартале увеличилось количество сделок с жильём, причем рост цен на количестве сделок не сказался. Подорожание жилья, в несколько раз превышающее рост доходов, могло бы замедлить рост объема сделок, но в реальности всё происходит не так, отметил Тоомпарк.

Специалист пояснил, что оказывающие наибольшее влияние показатели идут из Тарту и Таллинна, доля других регионов намного меньше.

Хотя, по словам Тоомпарка, в апреле количество сделок с жильём несколько упало, делать выводы на основании данных за один месяц ещё рано. «Это слишком короткий период, – сказал он. – Заглядывая вперёд, я бы подумал о том, что, несмотря на экономический спад, доходы активно растут», – добавил Тоомпарк.

Также в первом квартале увеличился оборот жилищных кредитов. Если количество сделок продолжит рост, вряд ли цены снизятся, считает эксперт. По его оценке, в долгосрочной перспективе (3 года -5 лет – прим. ред.) нынешний уровень роста цен вряд ли будет полезным. Цены увеличивались слишком быстро, и поэтому снижение темпа оздоровило бы рынок недвижимости.

«Рынок недвижимости не может бежать впереди остальной экономики», – отметил Тоомпарк. По его словам, оптимальный рост реальных цен на недвижимость – это 5-6% в год, если экономика Эстонии в то же время будет расти быстрее среднего показателя по Европе.

dv.ee
Кен Рохелаан

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kinnisvara hinnatõus jätkub majanduslangusest hoolimata

ÄripaevEesti elamispindade tehingute ja hindade arv peaks tänavu jätkuma tõusvas joones vaatamata I kvartali majanduslangusele, ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Toompark täpsustas, et kinnisvarahinnad on kerkinud elamispindade sektoris, kuid äripindade hinnad ei ole ülekuumenenud.

Tema sõnul on I kvartalis kasvanud elamispindade tehingute arv, mida pole pidurdanud hinnatõus. Sissetuleku kasvust kordades suurem elamispindade hinnatõus võiks Toompargi ütlusel justkui pidurdada tehingute mahu kasvu, kuid reaalsus on vastupidine.

Kinnisvaraspetsialist selgitas, et täna tulevad suure mõjuga näitajad peamiselt Tallinnast ja Tartust, teiste piirkondade osakaal on oluliselt väiksem.

Kui Toompargi sõnul langes aprillis elamispindade tehingute arv minimaalselt, siis kuunäitajate põhjal ei julge ta suuri järeldusi teha. “See oleks liiga lühike periood,” ütles ta. “Ettepoole vaadates mõtleksin sellele, et sissetulekud kasvavad jõudsalt vaatamata majanduslangusele,” lisas Toompark.

Samuti kasvas esimeses kvartalis eluasemelaenude käive ja kui tehinguid peaks jätkuvalt juurde tulema, siis oleks kinnisvaraspetsialisti sõnul keeruline uskuda hindade langust. Tema hinnangul poleks pikemas perspektiivis (3-5 aastat – toim) tänase tasemega hinnakasv kasulik. Hinnad on kasvanud liiga kiiresti, mistõttu tempo mahavõtmine oleks kinnisvaraturule tervislik.

“Kinnisvaraturg ei saa oma arenguga muul majandusel eest ära joosta,” märkis Toompark. Tema sõnul oleks optimaalne kinnisvarahindade reaalkasv 5-6% aastas, kui Eesti majandus kasvaks samal ajal kiiremini Euroopa keskmisest.

Ken Rohelaan

http://www.aripaev.ee/?PublicationId=9af04945-5279-42d1-a1eb-677b0894d3c9

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti Korteriühistute Liit soovib, et europarlamendi saadikud seisaksid taskukohase eluaseme eest

Eesti Korterühistute Liit kui Euroopa Elamuorganisatsioonide Liidu CECODHAS liige edastab avalikkusele nii Eesti Korteriühistute Liidu kui ka Euroopa elamuorganisatsioonide pöördumise europarlamenti kandideerijatele, milles kutsutakse üles tagama igale inimesele taskukohane eluase. “See on võti sotsiaalsete probleemide (tööpuudus, tõrjutus, migratsioon jt.) lahendamisel,” seisab liidu pöördumises.

Eesti Korteriühistute Liit on seisukohal ,et suurenema peaks koostöö eluasemedefitsiidi vähendamiseks ning tuleks luua üle-euroopalised ja liikmesriikides riiklikud elamumajanduse strateegiad, mis võimaldavad toime tulla kasvavate energiakuludega.

“Kortermajade renoveerimine Eestis peab olema riigi energiamajanduse arengukavas (ENMAK 2030) riiklikult soodustatud ja toetatud prioriteet. Korteriühistuid tuleb elamute rekonstrueerimisel toetada vastavalt ENMAK raames läbianalüüsitud sekkuvale stsenaariumile, mis tagab elanike tõusva elukvaliteedi ning ergutab maksutulu ja töökohtade loolise näol oluliselt Eesti sisemajandust,” seisab liidu pöördumises.

“Arvestades Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivide eesmärkidega tuleks edendada ühenduses korteriühistute energiatõhusust, võttes arvesse kliimat ja kohalikke tingimusi ning sisekeskkonna nõudeid ning tasuvust,” öeldakse pöördumises.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

I kvartalis majandus kahanes

StatistikaametEsialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet.

Viimati langes Eesti majandus 2010. aasta I kvartalis. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,2%.

Seni Eesti majanduse peamisteks veduriteks olnud tegevusalade lisandväärtuse kasv aeglustus või nende lisandväärtus hoopis vähenes. SKP kasvu pidurdas esialgsel hinnangul I kvartalis enim majandustegevus transpordi, kinnisvara ja energeetika tegevusaladel.

Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse vähenemise peamine põhjus on kiirelt kasvanud hinnad. Energeetika lisandväärtuse kahanemisel on oluline roll soojal talvel ning elektrienergia omatoodangu osalisel asendamisel imporditud elektrienergiaga.

Eesti majanduskasvu suurima mõjutaja töötleva tööstuse kasv pidurdus peamiselt elektroonikaseadmete ning keemiatoodete tootmise tegevusala lisandväärtuse kahanemise tõttu. Samas andis puidutööstus olulisima positiivse panuse.

2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes nõrga välisnõudluse tõttu nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. Kaupade väljavedu kahanes hinnamõjusid arvesse võttes varasema aasta sama kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest, ent kaupade import pöördus pärast kahanemist eelmises kahes kvartalis tõusuteele.*

SKP, kaupade ekspordi ja impordi reaalkasv, I kvartal 2012 – I kvartal 2014

Diagramm: SKP, kaupade ekspordi ja impordi reaalkas

Ainult tootmise meetodil koostatava majanduskasvu esialgse hinnangu arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide põhjal laekunud info ja kuuliste statistiliste vaatluste andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse kvartaalsete andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil. 2014. aasta I kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 9. juunil.

* Rahvamajanduse arvepidamises korrigeeritakse töötlemiseks sisse toodud kütuste eksporti ja importi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ajaloorubriik: Kadunud Gonsiori tänava lugu

Kuidas nii? Gonsiori tänav on ju täna Tallinna kesklinnas ilusasti olemas. Selle tänava vana siht kadus aga tõesti pärast Teist maailmasõda linnaruumist. Kui te sisenete täna Tammsaare pargist Viru keskusesse, liigute enamvähem täpselt mööda Gonsiori tänava omaaegset kitsast sihti.

19. sajandi alguses kandis kõnealune tänav sealsamas elanud kaupmehe järgi Maksimovi tänava nime. 1821. aastal ostis raehärra Jacob von Gonsior tänava ääres asunud suurema maa-ala. Viru väljakust, mida toona tunti Vene turuna, kuni tänase Kivisilla ja Reimani tänava ning Tartu maantee ristil asunud Kivisillani ulatunud sihti hakati kutsuma Gonsiori tänavaks. 1876. aastal kinnitati nimi ametlikult.

Hiljem lõppes tänav Maneeźi tänava ristis tänase Kompassi väljaku ääres. Väljak on saanud oma nime samanimeline asumi järgi. Sealt edasi kulges Härjapea jõe suunas 1930. aastateni Väike-Gonsiori tänav. Kannikese poe kohal asus aga toona Kuremäe Pühtitsa kloostri uhke sibulakuplitega Tallinna abiklooster, mis lammutati 1960. aastal.

Enne Teist maailmasõda asus linnavalitsus Gonsiori tänavat pikendama, rajades tuletõrjehoonest Vilmsi tänavani ulatunud uue, laia tänavasihi. 1992. aastal pikendati seda Laagna teeni. Nõukogude ajal aastatel 1950-1991 kandis Gonsiori tänav Mihhail Lomonossovi nime.

Gonsiori tänava vana, kitsa sihi äärne hoonestus sai ränki purustusi 1944. aasta märtsipommitamises. Taastati vaid kaks hoonet: üks neist jäi ette Viru hotelli ehitusele ja lammutati 1968. aastal. Teine, 1930. aastatel ehitatud korterelamu aadressiga Gonsiori 5a asub aga täna pärast sõda rajatud Gonsiori tänava alguse uue, laia sihi äärsete majade hoovis 1974. aastal avatud teenindusmaja, nüüdse Tallinki hotelli taga.

Gonsiori 5
Gonsiori 5a hoone.

Raehärra Gonsior pärandas oma südalinnas asuvad maad linnale, kes rajas sinna Lootuse aia. 1920. aastatel sai sellest tänase Viru keskuse ja Tallinna kaubamaja A-korpuse vahele jäänud suurest spordiplatsist Kalevi aed. Spordiväljak koos Gonsiori tänava vana sihiga kadus linnapildist mõned aastad pärast sõda 1940. aastate teises pooles.

hoki
Hokilahing Kalevi aia staadionil 1930. aastatel. Taamal Gonsiori tänava vana, kitsa sihi hooned praeguse Viru hotelli kohal. Kõrgem kivimaja taastati pärast sõda, kui lammutati 1968. aastal. Foto on tehtud tänase Tallinna kaubamaja eest.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tartu korterite keskmine hind meenutab buumiaegset hinnataset

Viimased kuud on palju juttu olnud Tallinna ja Tartu kõrgetest korterite hindadest. Ilmselgelt on selleks ka põhjust olnud, sest lühikese ajaga on hinnatasemed kerkinud kõrgustesse. Mõningasi märke on, et tekkimas on stabiilne periood, kuid otseselt aprillist seda järeldada ei saa. Veel vähem Tartu korterituru kaudu.

Tallinnas tehti eelmisel kuul maa-ameti tehingustatistika andmetel 667 korteriomandi tehingut, mis on 35 tehingu võrra vähem kui märtsis (muutus -5%) ning 55 tehingu võrra vähem kui aasta tagasi aprillis (muutus -7,6%). Seega on aastases võrdluses korterite ostu-müügi tehinguid olnud ca 8% vähem. Siiski on aasta algusest alates olnud tänavu rohkem tehinguid kui 2013.aasta samal ajal.

Uusi kortereid müüdi Tallinnas esialgsetel andmetel 85. Tehingute arvult olid edukad Suve, Noorkuu ja Mardi tänava uued kortermajad.

Keskmine hind tegi möödunud kuul märtsiga võrreldes languse 1,7%, jäädes tasemele 1452 €/m². Aastases võrdluses oli aprillikuu keskmine hind 20,4% kõrgem.

Aprillikuu keskmise hinna ja tehingute arvu langus on olnud suhteliselt marginaalsed, millest ei saa üheselt veel turu langust välja lugeda. Selge, et pakkumiste mahu kasvades surve turule tekib. Kuulutusteportaali kv.ee hinnastatistika andmetel on aasta algusest pealinnas kortereid järjest rohkem müüki tulnud, kuid siiski on maht 2012. aasta lõpu ja 2013.aasta algusega sarnane.

Tartus oli aprillis 119 korteriomandi tehingut, mis on kaks tehingut vähem kui märtsis ja 27 tehingut vähem kui aasta tagasi.

Keskmine hind on see-eest rekordi lähedane 1203 €/m². Sellises suurusjärgus oli keskmine hind 2007. aasta esimesel poolel. Tol perioodil tehti 150 – 200 tehingut kuus.

Pärnus tehti aprillis 62 korteriomandi tehingut, mis on 13 võrra vähem kui kuu varem. Aasta varem oli 49 tehingut. Tehingute keskmine hind oli tänavu aprillis 880 €/m², mis on aastases võrdluses 12,5% kõrgem.

Narva korterituru aktiivsus on suurem kui suvepealinnas, sest aprillis tehti piirilinnas 74 korteriomandi tehingut. See-eest elamispindade hinnatase on poole väiksem – keskmine ruutmeetri hind oli aprillis 489 €. Samas suurusjärgus on see olnud viimased kolm kuud ning isegi eelmise aasta aprilliga võrreldes.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Häirekeskuse ja Päästeameti Tallinna ühishoone pidas sarikapidu

Riigi KinnisvaraTäna peeti Häirekeskuse ja Päästeameti Tallinna ühishoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

4,4 miljonit eurot maksma minev Häirekeskuse ja Päästeameti ühishoone sai nurgakivi käesoleva aasta märtsis ja valmib tuleva aasta jaanuaris.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) juhtimisel Tallinna Lasnamäe linnaossa Osmussaare tee 2 kinnistule ehitatav hoonekompleks koosneb kesksest 4-korruselisest hoonest, mis on jagatud funktsionaalselt kolmeks osaks: Päästeameti Lasnamäe päästekomando, Häirekeskuse töösaal ning administratsiooni osa.

Samuti rajatakse 4-korruseline tuletõrjespordi ja päästetööde harjutustorn vajalike treeningelementide ning jooksurajaga.

RKASi eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoone, mis oleks Häirekeskusele ja Päästeametile igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Hoone peab olema funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav.

Rajatava ühishoone suuruseks on kavandatud 3 512 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud AS Amhold. Ehitustöid teostab konsortsium konsortsiumiga AS Teede REV-2, Ramm Ehitus OÜ ja AS Parmeron.

Uue hoone valmimisel hakkavad ühises töösaalis tööle 112-kõnesid vastuvõtvad Häirekeskuse päästekorraldajad, Häirekeskuse abi- ja infotelefonide töötajad ning politseiametnikud, kes saadavad sündmuskohale politseijõud

Üleminek ühele hädaabinumbrile 112 on oluline ja pikemaajaline ümberkorraldus Eesti siseturvalisuse valdkonnas, mille eesmärk on kiirendada abi saamist. Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku järel tuleb nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks helistada numbrile 112.
hairekeskuse-ja-paasteameti-tallinna-uhishoone

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaraturg võtab tuure maha

1Partner KinnisvaraVõrreldes märtsiga langes aprillis Tallinnas kinnisvara ostu-müügitehingute arv 10,7 ning kogumaksumus 21 protsent, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul hakkab hinnatõusule piir ette tulema ja viimase kuuga kukkusid kergelt kõik näitajad. “Tänavu kasvavad hinnad keskmiselt kümmekond protsenti ning järgmisel aastal jääb tõus veelgi madalamaks, pigem korrelatsioonis üldise inflatsiooniga. Käesolev väike buum paistab lõppevat suuremate ohvriteta,” ütles Vahter.

Aprillis tehti Tallinnas kinnisvaraga 994 ostu-müügitehingut, mis on 10,7 protsenti vähem kui märtsis. Aastatagusega võrreldes langes tehingute arv neli ning kogumaksumus 7,5 protsenti.

Aprillis tehti Tallinna korteritega 669 tehingut, mis on märtsiga võrreldes 4,3 protsenti vähem. Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis aprillis 1451 eurot, mis on 1,2 protsenti madalam kui kuu varem. 2013. aasta aprilliga võrreldes on korteri ruutmeeter tänavu siiski 20,3 protsenti kõrgem. Aprillis maksis Tallinna kalleim müüdud korter 695 000 ja odavaim 4500 eurot.

Tallinnas müüdi aprillis 28 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 12 võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 450 000 ja odavaim 1000 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi Tallinnas aprillis 18, mis on kahe võrra enam kui märtsis. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 828 000 ja odavaim 16 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus trükis tutvustab sõjajärgseid eramuid

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet esitleb teisipäeval, 13. mail kell 16 Maarjamäe lossi kaminasaalis muinsuskaitsekuu raames uut põnevat trükist majatüübiraamatute sarjast – seekord on luubi alla võetud sõjajärgne individuaalmaja.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm märgib, et esitletav trükis on juba sarja viies raamat – neli eelnevat käsitlesid Lenderi maja, Tallinna maja, funktsionalistlikku maja ja stalinistlikku maja.

„Trükis „Sõjajärgne individuaalmaja: Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine“ on sisult mitmetahuline, andes ülevaate nii toonasest planeerimisest, krundi taotlemisest, toona levinud individuaalmajade tüüpidest, ehitusprotsessist jt aspektidest,” märgib Härm. „Sellisena peaks see huvi pakkuma laiale lugejaskonnale – lisaks muinsuskaitsjatele, arhitektidele ja ehitusspetsialistidele ka paljudele eramajade omanikele ning linna arengust huvitunud tallinlastele.”

Trükise on koostanud Mariette Aavik ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti spetsialistid ning see tutvustab vahetult Teise maailmasõja järgsel ajal vallandunud ning alates 1963. aastast vaibunud massilise individuaalelamute ehitamise buumi ajal kerkinud maju. Kuna sel ajal oli ise endale maja ehitamine tihti ainus elamispinna saamise võimalus, siis kajastub individuaalelamutes nii eestlasliku koduideaali kujunemine, arhitektide väljendusvabadus kui ka normeeriva riigivõimu kontroll.

Ajaloolise tausta avamiseks antakse ülevaade tolleaegsest rajooni planeerimisest, krundi taotlemisega seotud asjaajamisest, krundi planeerimisest ja elamu projekteerimisest. Käsitletakse sedagi, kust ja kuidas hangiti materjale ning kuidas korraldati ehitamine. Lisaks individuaalmajade tüüpidele tuuakse välja põnevamaid eriprojekte ja eraldi alapeatükis ka arhitektide endi elamuid rikkalike illustratiivsete fotodega. Samuti käsitletakse siseplaneeringut ja interjööre, juttu on ka maja ümbritseva aia kujundamise traditsioonidest ja korrashoiust. Praktilise väärtuse majaomanikele lisavad trükisele hoone osade ja detailide kaupa esitatud näpunäited säästvaks uuendamiseks.

Suur osa käsitletud perioodi individuaalmaju asuvad Tallinnas miljööväärtuslikel hoonestusaladel Nõmmel, Meriväljal ja Maarjamäel. Et jutt ei jääks vaid raamatu tasandile, järgneb esitlusele individuaalmajade ekskursioon Maarjamäel. Tutvustatakse individuaalmajade tüüpilisemaid ja erilisemaid näiteid aastatest 1945-1963. Ekskursiooni viivad läbi Kirsi-Merilin Põldaru, Anneli Jüristo ja Kaarel Truu Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Rikkaks üüriäris: Kas osta korter väljaüürimiseks oma raha eest või finantseerida ostu laenuga?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine sugugi vajalik olla.

Kui investori eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, siis tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata.

Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu.

Piltlikult kirjeldades saab 50 000 euro omanik osta omavahenditest ainult ühe korteri. Kaasates koguinvesteeringust 50% ulatuses võõrkapitali ehk laenu saab juba osta kaks korterit, mis jooksvat üüritulu teenivad.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE: Enam tõusuruumi on Tallinna ja lähivaldade majade hindadel

Portaali KV.EE andmetel pakuti aprilli kuus Harjumaal müügiks 2702 maja. Aastaga on majade müügipakkumiste hulk vähenenud 18% võrra. Majade turul on tõenäoline korterituru stsenaariumi järgimine, kus kasvav tehingute arv ja vähenev pakkumine hakkavad üheskoos hindu ülespoole tõukama.

Hindade tõususuunas liikumise üks esimene märk ehk tehingute arvu kasv on elamute turule selgelt juba jõudnud. Kasvama on hakanud ka majade müügipakkumiste keskmine hind. Pikaajalise mõistliku keskmise 5-8% asemel on Harjumaa majade pakkumishinnad portaalis KV.EE aastaga kerkinud 12%.

Nö turvalisest vahemikust kõrgem majade müügipakkumiste hinnatõus on osalt selgitatav ka sellega, et majade turul ei ole me veel näinud sellist hinnatõusu nagu korteriturul. Pigem on majade hinnad alates 2009. aasta hinnapõhjast protsendi-paari võrra aasta-aastalt ülespoole tulnud.

Tänu tehingute arvu kasvule on täna enam tõusuruumi Tallinna ja Tallinna lähivaldade majadel. Neis piirkondades on nõudlus suurem ja sellest tulenevalt surve hindade tõusuks märgatavam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
04/2013 04/2014 Muutus, % 04/2013 04/2014 Muutus, %
Harku vald 354 333 -6% 942 945 0%
Jõelähtme vald 126 40 -68% 1 018 1 183 16%
Keila linn 61 33 -46% 880 1 030 17%
Keila vald 132 123 -7% 700 705 1%
Kernu vald 107 118 10% 446 424 -5%
Maardu linn 175 150 -14% 856 1 011 18%
Paldiski 15 26 73% 251 371 48%
Rae vald 192 150 -22% 1 129 1 184 5%
Saku vald 208 95 -54% 753 725 -4%
Saue linn 57 40 -30% 866 952 10%
Saue vald 77 50 -35% 958 979 2%
Tallinn 1 360 1 151 -15% 1 044 1 239 19%
Viimsi 384 356 -7% 1 175 1 267 8%
Eesti 5 608 4 895 -13% 812 884 9%
Harjumaa 3 296 2 702 -18% 974 1 088 12%
Pärnumaa 589 485 -18% 678 732 8%
Tartumaa 548 632 15% 689 775 12%

Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ober-Hausi Kinnisvara avas uue kontori Tallinna kesklinnas

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara avas uue kontori Tallinna kesklinnas, aadressil Estonia pst. 1 Meloni Ärimajas.

Seoses kinnisvaraturu muutustega ja Ober-Hausi Kinnisvara laienemiskavadega, avasime 15.aprillil Tallinna kesklinnas uue kontori.

Soovime olla oma kliendile veel lähemal ja pakkuda kliendile veel mugavamat teenust.

Ober-Hausi Kinnisvara omab liidripositsiooni nii Leedus, kui ka Lätis ning on üks Eesti juhtivatest kinnisvarafirmadest, kes omab lisaks värskelt avatud kontorile esindusi ka Tallinnas Kadriorus, Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Märtsis jäi majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv mullusele tasemele

StatistikaametMajutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta märtsis 194 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturistide arv jäi eelmise aasta märtsiga võrreldes samale tasemele, siseturiste oli 1% vähem.

Märtsis peatus majutusettevõtetes 116 000 välisturisti ehk sama palju kui 2013. aasta märtsis. Kolm neljandikku välisturistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Läti ja Soome turiste peatus majutusettevõtetes rohkem kui eelmise aasta märtsis, Venemaa turiste aga 5% vähem. Ka mitmetest teistest Euroopa riikidest saabus vähem turiste kui mullu samal kuul.

Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv, märtsis oli neid 30% enam kui aasta tagasi samal ajal. 77% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu, kus peatus 6% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest, ning Tartu linn ja Ida-Viru maakond, kus peatus kummaski 4% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 78 000, mida oli ligi 1000 siseturisti vähem kui eelmise aasta märtsis. 55% siseturistidest olid puhkusereisil ja 27% tööreisil. Harju maakonnas peatus 30%, Pärnu maakonnas 16%, Tartu maakonnas 11% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Märtsis pakkus külastajatele teenust 858 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 39 000 voodikohta. Täidetud oli 36% tubadest ja 30% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 31 eurot ning oli 2013. aasta märtsiga võrreldes ühe euro võrra kallim. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem vaid Harju maakonnas. Ida-Viru maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 29 eurot, Pärnu ja Tartu maakonnas vastavalt 24 ja 26 eurot.

Majutamine piirkonniti, märts 2014
Majutamine Kokku Põhja-
Eesti
Kirde-
Eesti
Kesk-
Eesti
Lääne-
Eesti
Lõuna-
Eesti
Majutusettevõtted 858 176 58 87 224 313
Toad 17 934 7 918 1 108 1 164 3 784 3 960
Voodikohad 39 460 16 636 2 317 2 756 8 362 9 389
Tubade täitumus, % 36 47 41 24 31 22
Voodikohtade täitumus, % 30 39 36 19 28 17
Majutatud 194 162 114 725 12 087 9 325 31 357 26 668
Ööbimised 362 169 199 382 25 615 16 455 72 399 48 318
Eesti elanikud 132 369 37 588 13 014 10 923 37 091 33 753
väliskülastajad 229 800 161 794 12 601 5 532 35 308 14 565
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 31 35 29 30 24 26
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Riigikokhus: Tallinna linnal tuleb AS-le Viru Hotell tekitatud kahju osaliselt hüvitada

RiigikohusRiigikohtu halduskolleegium leiab tänases otsuses, et AS-i Viru Hotell kahju hüvitamise nõue nn Viru Poja ehitusloa taotlemisega seotud kulude ja viivisenõude osas on osaliselt põhjendatud. Halduskohtul tuleb edasises menetluses hüvitatavad kulud täpsemalt välja selgitada.

Riigikohtu halduskolleegium märgib, et 1999. aastal kehtestatud Viru väljaku detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel toodi kaebaja õigused ohvriks ülekaaluka avaliku huvi nimel.

Kohalikul omavalitsusel on küll õigus planeeringu elluviimisest loobuda, kuid sellise otsusega käib kaasas kohustus hüvitada isikule nn usalduskahju, ennekõike nurjunud investeeringud, mida isik tegi planeeringu kehtimajäämist usaldades. Selliseks kahjuks on ennekõike kulutused uuringute ja ehitusprojektide koostamiseks ning asjatundjatega konsulteerimiseks. Kui hüvitis ei ole kohene, tuleb vahepealse aja eest maksta viivist.

“Kinnistuomanikul on õiguspärane ootus sellele, et tal on õnnestub detailplaneering lähiaastate jooksul pärast kehtestamist realiseerida. Kuna detailplaneeringute ümbervaatamine on seotud kohalike omavalitsuste volikogude valimistega, hakkab isiku usaldus planeeringu kehtimajäämise vastu kahanema nelja aasta möödudes planeerigu kehtestamisest. Sellest tulenevalt võib kohalik omavalitsus makstavat hüvitist vähendada,” leiab kolleegium.

Kolleegium selgitab otsuses, et hüvitada ei tule kogu kahju, mis isikul haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu tekib, sh saamata jäävat tulu. Kulutused, mis tehakse pärast detailplaneeringu ümbervaatamise kavatsusest teadasaamist (nt meediakulud, läbirääkimiste kulud, õigusabikulud jne), ei ole kolleegiumi hinnangul järgi hüvitatavad.

OTSUS 3-3-1-9-14

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kohus ei tunnustanud Viru Keskuse hiigelhüvitise nõuet

Riigikohus jättis tunnustamata Viru Keskuse nõude enam kui 10 mln euro hüvitamiseks.

„Riigikohtu halduskolleegiumi vastset otsust kajastanud ajakirjandusväljaannetest võib jääda eksitav mulje, nagu oleks Riigikohus tunnustanud Viru Keskuse nõuet Viru Poja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks,“ nentis abilinnapea Taavi Aas. „Vastupidi – valdavas osas jättis Riigikohus kahjunõude rahuldamata ning leidis, et Viru Keskusel ei ole alust kahju hüvitamist nõuda.“

Riigikohtu otsuses selgitatakse põhjalikult, et Viru Keskusel ei ole õigust nõuda Tallinna linnalt saamata jäänud tulu hüvitamist – nii nagu ka madalama astme kohtud olid jätnud saamata jäänud tulu hüvitamise nõude rahuldamata.

Tallinna linna õigusdirektori Priit Lello hinnangul on Riigikogu halduskolleegiumi otsus kohtupraktika kujundamise aspektist vaadatuna väga oluline, sest esmakordselt analüüsis Riigikohus õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise aluseid.

Riigikohus leidis, et Viru Keskusel on õigus nõuda vaid kahe ehitusloa taotlemiseks tehtud kulude hüvitamist, kui sellised kulud on tõendatud. Samas pole välistatud ka nende kulude hüvitamise nõude rahuldamata jätmine või hüvitise vähendamine.

Viru Keskusel on õigus nõuda üksnes usalduskahju, mis tekkis enne detailplaneeringu kehtestamise otsuse ümbervaatamise kavatsusest teadasaamist. Kulutused, mida isik tegi pärast detailplaneeringu ümbervaatamise kavatsusest teadasaamist, sh meediakulud, läbirääkimiste kulud, õigusabikulud jne ning saamata jääv tulu hüvitamisele ei kuulu, leidis Riigikohus.

„Tallinna linn ei ole kunagi väitnud, et kõnealuse detailplaneeringu avalikust huvist lähtuv kehtetuks tunnistamine ei tekitanud AS-il Hotell Viru mingit kahju ning ei ole ka selle kahju hüvitamisest keeldunud,“ rõhutas Aas. „Samas ei saavutanud osapooled kokkulepet hüvitatava summa suuruse osas.“

AS Hotell Viru esitas esialgselt Tallinna linnale nõude hüvitada nn Viru poja planeeringu kehtetuks tunnistamisega seonduvalt tekitatud kahju üle 10 miljoni euro suuruses summas. „Ehkki Tallinna linnalt väljamõistetava summa konkreetse suuruse otsustab edasises menetlus halduskohtus saame siiski märkida, et Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt on väljamõistetava kahju kogusummaks hinnanguliselt alla 100 000 euro,“ ütles Aas.

Kohtuvaidlus on oluline ka sellest aspektist, et kohtud tunnustasid Tallinna linna õigust detailplaneeringut muuta ja osaliselt kehtetuks tunnistada.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine