Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riik ja ehitusettevõtjad karmistavad ehitushangete läbiviimist

21.04.2014 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet, Riigi Kinnisvara AS ning Eesti Ehitusettevõtjate Liit on töötanud riigihangete jaoks välja täiendavad nõuded, mille eesmärgiks on vähendada hangetel tehtavaid alapakkumisi ning hoida maksupetturid hangetest eemal.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul puudub praegu nii riigil tellijana kui peatöövõtjal võimalus saada alltöövõtjate maksukäitumise kohta ajakohast ja usaldusväärset informatsiooni.

„Tellija, töövõtja ja maksuhalduri koostöö eesmärgiks on lõpetada olukord, kus riigihangetel võidavad madalad pakkumised ja madala hinna sisse on juba arvestatud maksude mittemaksmine. Tänane koostööväljund on märgiline, sest hankel osalemiseks ei piisa vaid madalast hinnast ja läbipaistvaks muudetakse hankele järgnev ehitusprotsess,“ rõhutas Veermäe. „Kui see praktika juurdub, siis võidavad kõik osapooled – turg läbi ausate konkurentsitingimuste, tellija läbi kvaliteetse teenuse ning riik saab kätte oma maksuraha.“

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam selgitas, et muudatustega pannakse alltöövõtjatele kohustus esitada töö saamiseks maksuhalduri poolt väljastatav töötajate keskmist palka, keskmist töötajate arvu ja maksuõigusrikkumisi kirjeldav väljavõte.

„Selle informatsiooni alusel otsustatakse, kas konkreetselt alltöövõtjalt töid tellitakse või mitte. Neid alltöövõtjaid, kellel on ehitusvaldkonna keskmisest oluliselt madalam töötasu, kellel pole töö tegemiseks piisavalt töötajaid või kellel on kehtiv maksuõigusrikkumine, töödele ei kaasata,“ rääkis Udam.

Alltöövõtjad, kes tööde tegemisel ajal panevad toime maksuõigusrikkumisi või ei täida tellija sätestatud tingimusi, karistatakse trahviga või halvimal juhul eemaldatakse tööde tegemiselt. Rikkumiste väljaselgitamiseks teostab maksuhaldur ehitusobjektidel ka pidevalt vaatlusi.

Uusi nõudeid rakendatakse esmalt kolme pilootprojekti puhul, milleks on Kaagvere erikooli, Häädemeeste päästedepoo ja Rahvusarhiivi ehitusobjektid.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand sõnas, et rakendatavad meetmed korrastavad kindlasti ehitusturgu. „Kuna pole võimalik valida alltöövõtjaid, kes makse ei maksa, siis pakkumiste hinnatasemed ühtlustuvad ja riik saab töö kõige soodsama hinnaga.“

Eelmisel aastal oli ehitussektori põhjustatud maksukahju ligi 15 miljonit eurot. Sellest ca 10 miljonit eurot moodustas käibemaksukahju; ümbrikupalga maksukaotus oli maksuhalduri hinnangul 4,8 miljonit eurot, mille põhjustasid 1 693 ettevõtet.

2013.aastal viis maksuhaldur ehitussektoris läbi 1 976 kontrolli, mille tulemusel määrati juurde täiendavaid makse 8,1 miljoni euro ulatuses.

Käesoleva aasta kolme kuuga on maksuhaldur määranud ehitusettevõtetele täiendavalt tasumisele 2,4 miljonit eurot makse (kasv võrreldes 2013. aastaga on 22%), millest on laekunud 1,2 miljonit eurot (kasv 31%).

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Märtsis jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

21.04.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,9% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -2,6%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses.

2013. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus puittoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Märts 2014 – veebruar 2014, %	Märts 2014 – märts 2013, %
KOKKU	-0,9	-2,6
Töötlev tööstus	-0,7	-0,6
Mäetööstus	8,5	-1,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-6,5	-20,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,7% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -3,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid märtsis keskmisest enam elektrienergia ja naftasaaduste hinnad, samas tõusid põllumajandussaaduste, farmaatsiatoodete ja toiduainete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -3,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid märtsis keskmisest enam elektrienergia, toormetsa ja metallide hinnad, samas tõusid keskmisest enam rõivaesemete, nahktoodete, jalatsite ja elektroonikaseadmete hinnad.

Kinnisvaraspetsialistid analüüsivad turu jätkusuutlikkust

21.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit koostöös Nordea Panga ja Eesti Arengufondiga korraldab 24.aprillil konverentsi „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“, kus asjatundjad analüüsivad kiirelt kasvanud hindade jätkusuutlikkust. Selgub ka „Kinnisvara tegu 2013“ laureaat.

EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul on peale majanduskriisi lõppu just 2013. aasta olnud üllatavalt aktiivne. Kiire tõusuga on sektoris silma paistnud korteriturg ja seda tähelepanuväärsemalt Tallinnas, kus hinnad on tõusnud aasta baasil lausa 20-30%.

Võrreldes eelmiste aastatega ei ole enam teravaks probleemiks ehitushinnad. Seda kinnitab külmutatud arenduste järk-järguline „lahti sulatamine“. “Majanduskriis näitas selgelt, et Eesti oma väikese ja avatud majandusega sõltub suuresti maailmamajanduse käekäigust, samamoodi sõltub ka meie kinnisvaraturg oluliselt globaalsetest muutujatest.

Seetõttu keskendub konverents lisaks Eestis toimuvale välisriikide kinnisvaratrendidele ning globaalmajanduse mõjudele,” ütles Tõnis Rüütel. „Üheks teravamaks märksõnaks on süvenevalt energiasäästu temaatika. Kinnisvaraarenduses on siin ees Euroopa regulatsioonidest lähtuvad karmid ajalised raamid. Sel teemal võtavadki konverentsil sõna Arengufondi esindajad,“ lisas Rüütel.

Üle 15-aastase traditsiooniga kinnisvarakonverentsi avab Nordea Pank Eesti juht Andreas Laane. Majandusstiimulite vähenemisest ja finantsturgude arengutest tingitud väljakutsest majandustele räägib Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Energiaühingutest Eestis: kas kinnisvaraettevõtluse tuleviku trend või ulme?, annab vastuse Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.

Näiteid energiaühistust, kui toimivast äriprojektist kinnisvaraomanikele teiste riikide põhjal, toob advokaadibüroo Glimstedt partner Moonika Kukke.

Marek Reinaas mõtiskleb teemal „Kuidas turundada linna asumeid?“.

Praktilisi nõuandeid detailplaneeringute menetluse asjus annab advokaadibüroo Glikman Alvin & Partneid vandeadvokaat Toomas Tamme.

Diskussioonpaneelid toimuvad teemadel:

„Kuhu investeeriksid lähiperspektiivis?“, moderaator Ardi Roosimaa.

„Uus aeg kinnisvaraturul, turuosaliste nägemused arengustest 2014-2015“, moderaator Avo Rõõmussaar.

„Kas üldse ja millised võiksid olla kinnisvaraturunduse erisused?“, moderaator Marek Reinaas.

„Kuidas on Tallinna uus ehitusmäärus bürokraatiat vähendanud?“, moderaator Ingvar Allekand.

Paneelides osalevad: Ain Kivisaar, Raiko Uri, Tõnu Uustalu, Annika Urm, Kaie Kass Agcay, Kristel Laud, Endrik Mänd, Marko Bäärs, Argo Karuse, Tarmo Kase, Eiki Rump, Janno Peterson.

Konverents toimub vastvalminud Navigatori büroohoones, moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ning EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

EKFL kuulutab konverentsil juba kolmandat korda välja konkursi „Kinnisvara tegu 2013“ võitja ja annab laureaadile üle Tauno Kangro skulptuuri „Mees oma unistuste aknal“.

Eesti kinnisvarafirmade Liit tähistab sel aastal oma 20. juubelit. Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Eramul puudub kasutusluba?

21.04.2014 Tõnu Toompark

Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse luba, et hoonet võib vastavalt tema sihtotsatarbele kasutada.

Aina enam puutume igapäeva töös kokku probleemiga, et eramul puudub kasutusluba ning klientide küsimustega, mis probleemid sellega võivad kaasneda.

Kasutusloa saamiseks tuleb saada mitmeid erinevaid kooskõlastusi, mille käigus kontrollitakse ehitise vastavust nõuetele. Olulisemad momendid on, kas ehitis vastab projektile ja tehnosüsteemide nõuetele vastavus. Eramu reaalne suurus ei pruugi ühtida projektis olevale, kui on ehitamisel tehtud vigu. Puudulikult või valesti paigaldatud elektri- ja küttesüsteemid võivad olla tuleohtlikud.

Enamik kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega kindlustusandjat peab kindlasti enne kindlustuslepingu sõlmimist teavitama kasutusloa puudumisest.

Kasutusloa puudumine võib osutuda määravaks ka krediidi saamisel krediidiasutusest.

Need on ainult osad enamlevinud probleemid, mis võivad esineda eramul, millel puudub kasutusluba.

Seoses päevakorda tekkinud probleemiga alustasime koostööd arhitektibürooga, et aidata klientidel puuduv kasutusluba hankida. Arhitektibüroo aitab korraldada kogu protsessi dokumentide ettevalmistamisel ja hoone tehnosüsteemide kontrollimisel.

Daniel Chasan
Euro Kinnisvarateenused OÜ

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ehitushinnaindeks pöördus I kvartalis langusele

21.04.2014 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks pöördus 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga pärast kolmeaastast tõusu langusele, teatab Statistikaamet. Indeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 2,3%.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust vastavalt üle poole ja üle kolmandiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnes tööjõu maksumus 1,5% ja kulutused ehitusmasinatele 1,8%. Materjali maksumus tõusis 0,7%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 2,3%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2014
	IV kvartal 2013 – I kvartal 2014, %	I kvartal 2013 – I kvartal 2014, %
KOKKU	-0,1	2,3
tööjõud	-1,5	3,0
ehitusmasinad	-1,8	2,1
ehitusmaterjal	0,7	1,9
Eramuindeks	-0,8	1,6
Korruselamuindeks	0,0	2,5
Tööstushooneindeks	-0,4	2,2
Ametihooneindeks	0,0	2,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2014
	IV kvartal 2013 – I kvartal 2014, %	I kvartal 2013 – I kvartal 2014, %
KOKKU	-0,3	2,3
tööjõud	-1,3	3,2
ehitusmasinad	0,2	3,5
ehitusmaterjal	0,5	1,7

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kalleid maju läheb kaubaks harva

21.04.2014 Eliisa Matsalu

Paljud kõrge hinnaga müügis olevad lossid ja uhked majad ootavad uusi omanikke juba mitmendat aastat. Turg on õbluke ja tehinguid tehakse harva, ütles kinnisvarespetsialist Tõnu Toompark.

Kui kolm aastat tagasi maksis Eesti luksuskinnisvara esikümne odavaim elamu 2,2 miljonit eurot, siis tänavuse nimekirja tahaotsa pääses Konuvere mõis 1,4 miljoniga. 2011. aastal oli kümne kallima objekti keskmine hind 4 miljonit eurot, praeguseks on see langenud 2,8 miljoni euroni.

Müügiga pole kiiret. Laitse lossi eest 2,5 miljonit eurot küsiva kinnistuomaniku Sulo Muldia sõnul on loss müügis olnud juba paar aastat. Keskmiselt on aastas kaks-kolm huvilist, kuid senimaani pole tehinguni jõutud. “See on kalli kinnisvara juures tavaline. Kuid meil pole tegu tähtajalise müügiga, kiiret ei ole,” ütles Muldia.

Olgugi et loss on müügis olnud paar aastat, ei ole hinda alandatud. Müügi põhjuseks tõi Muldia lihtsa asjaolu, et on lossiga tegelenud pikad 17 aastat ja on sellest väsinud.

Sulo ja Marju Muldia soetasid Laitse lossi 1996. aastal. Sulo Muldia sõnul on nad aastate jooksul kinnistusse palju investeerinud, kuid täpset summat on raske öelda. “Eks esimestel aastatel sai osa töid ka pudeli viina eest ära tehtud, samuti pole tollane tuhat krooni enam sama väärtusega, mis tänapäeval,” ütles ta.

Erinevalt Muldiast on väliseestlasest kinnisvaraärimees Erik Kõrge kolme ja poole aastaga oma elamu hinda miljoni euro võrra langetanud. 2011. aastal pani Kõrge Meriväljal asuva maja müüki 2,6 miljoni euroga. Toona ütles ta Äripäevale, et tal sai Eesti elust kõrini ja kolib tagasi Saksamaale. Elamu lootis Kõrge maha müüa umbes poole aastaga. Praegu on Vaate teel asuva luksusmaja hind 1,6 miljonit eurot. Kõrge elab nüüd Mallorcal, kuid müüb Eestis veel ka Tallinnas vanalinnas asuvat kümnetoalist luksuskorterit hinnaga 1,4 miljonit eurot.

Turg on õhuke. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark tõdes, et luksuskinnisvaraga tehakse tehinguid harva, heal juhul kaks-kolm korda aastas. Näiteks on praeguse nimekirja kolm esimest kinnistut müügis olnud vähemalt kolm aastat.

“Üle miljoni euro maksev tehing on elamispindade turul erakordne,” märkis Toompark. Tema sõnul on tavaline tehing Tallinnas 50 000 euro kanti, Eestis aga keskmiselt 20 000 eurot väärt.

Toompargi sõnul on kallil asjal ikka vähem ostjaid, mistõttu on loogiline, et objektid on aastaid müügis. Toompark lisas, et pika müügiperioodi üheks põhjuseks võib olla ka rikka kinnisvaraomaniku müügistrateegia. “Oodatakse, kuni inflatsioon hinna turu jaoks vastuvõetavaks teeb,” selgitas ta, lisades, et kui objektil pole laene küljes, ei tekita ootamine reeglina ka omanikule probleeme.

Kalli kinnisvara müügil teistsugused reeglid. Toompargi sõnul ei ole rikka kinnisvara omanikul vahet, kui kiiresti kinnistu müüa suudetakse. “Miks mitte võimalusel kalastada ja kõrget hinda küsida?” arutles ta. Olgugi et tehinguid toimub turul harva ja nõudlus on pakkumistest väiksem, tuleb Toompargi sõnul siiski tehinguid ette. Ta tõi näiteks Merko Kentmanni 6 kortermaja arenduse, mis on Toompargi sõnul hea näide sellest, et Eesti luksuskinnisvara ei seisa paigal ja täiesti töötab.

Kallitele kinnistute müümisele keskendunud kinnisvarabüroo Sotheby’s Realty maakleri Sveta Grüni sõnul on täiesti mõistetav, et paljud luksuselamud on aastaid müügis. “Vaadake, milliseid tehinguid tehti kolm aastat tagasi. Alles viimase pooleteise aasta jooksul on hakatud kriisist välja tulema ja hakatud objekte ja investeeringuid vaatama,” ütles ta.

Grüni sõnul on turg viimasel ajal tunduvalt aktiivsemaks läinud. “Kas on oodata uut buumi, seda ma öelda ei oska. Turusituatsioon on aga natuke maniakaalne küll,” ütles ta.

Luksuskinnisvara TOP 10

1. 6 miljonit eurot. Pikk 33, vanalinn. Tallinna vanalinna nelja-korruseline maja kuulub Konga Investi omanikule Alexander Kofkinile. Esimesel korrusel restoran, kohvik ja kauplus. Ülemistel korrustel on seitse korterit – kolm kahetoalist ning kaks ühe- ja kolmetoalist.

2. 4,5 miljonit eurot. Rohuneeme tee 103, 558 m2. Viimsi poolsaarel asuva villa Mary omanik on ärimees Alexander Kofkin. Keskel on läbi kahe korruse kõrguv kaminasaal. Esimesel korrusel asuvast söögitoast ja puhkeruumist pääseb terrassile ja sisehoovi, teisel korrusel on viis merevaatega tuba. Maja ja mere vahele jääb ruumikas siseõu lehtla, maakeldri ja saunaga.

3. 2,9 miljonit eurot. Maarjamäe villa, 717 m2. Luksusmaja ehitati 1999. aastal. Majas on 6 magamis- ja 6 vannituba. Arhitekt on Allan Strus. Esimesel korrusel asuvad hall, esik, salong, elutuba, söögituba, köök ja laoruumid. Teisel korrusel on kabinet ja neli magamistuba koos vannitubadega, lisaks veel rõdu, bassein ja dušš koos saunaga. Garaaž mahutab kuni neli autot.

4. 2,5 miljonit eurot. Järlepa mõis. Rajati 1688. aastal, viimastel aastakümnetel usinalt renoveeritud. Mõisas on ratsasõidu ja hobuste keskus. Seni kasutuses ratsasõidu majutuspakettidena, konverentside korraldamiseks, majutusteenust pakkuvana ja ürituste korraldamiseks. Mõisa omanik Liis Rammo.

5. 2,5 miljonit eurot. Laitse loss, 1500 m2. Omanikud 1996. aastast Marju ja Sulo Muldia, kes ehitasid hoone restoran-lossiks. Praeguseks on lossis 17 hotellituba ja mitu seminariruumi. hoonet übritsevas pargis on mitu labürinti ja laulatusteks ehitatud kabel.

6. 2,5 miljonit eurot. Merivälja 43, 469 m2. Pirita ranna ääres. Esimesel korrusel on basseini- ja saunakompleks, elutuba, köök ja garderoob. Teisel korrusel on kuus magamistuba ja kolm vannituba. Hoone kuulub kinnisvaraärimehele, OÜ Aldera Invest omanikule Ruslan Rastoštšenkovile.

7. 1,99 miljonit eurot. Villa Pirital, Andrekse teel. 2000. aastal ehitatud kolmekorruseline maja kuulub Andrey ja Tamara Logvinenkole. Krundi suurus on 5231 m2. Elamus on täiemahuline spaa, ujumisbassein, 8kohaline mullivann, Soome ja Türgi saun, massaažidušš.
8. 1,65 miljonit eurot. Vaate tee, Merivälja. Kolmekorruseline mere ääres paiknev maja kuulub kinnisvaraärimehest väliseestlasele Erik Kõrgele. Maja kogupindala on 450 m2, krundi pind on 2021 ruutmeetrit. Majas on sisseehitatud Bang & Olufsen muusika ja TV-süsteem, bassein koos spaaga, soome ja türgi saun, 150 m2 terrass ja kaks garaaži. Elamus on viis magamistuba ja neli vannituba.

9. 1,6 miljonit eurot. Suur-Karja 4, vanalinn. Samuti Erik Kõrgele kuuluv 10toaline korter vanalinnas on 6 magamis- ja 4 vannitoaga, samuti on elamus spaa. Korteri pindala on 411,6 m2 ja on jagatud kahte tiiba, mida saab ka eraldi osta. Spaas on soome ja aurusaun, mullivann ja kaminaga eesruum. Maja on ehitatud 18. sajandil ja renoveeritud 2000. aastal. Kokku on hoones kuus korrust ja 17 korterit, müüdav korter asub neljandal ja viiendal korrusel.

10. 1,4 miljonit eurot. Konuvere mõis, Märjamaal asuv kahekorruselises Konuvere mõisas on 12 kõrgete lagedega tuba. Aknad, põrandad ja uksed on renoveeritud, ruumid on nii juugend- kui ka klassikalises stiilis. Mõisat ümbritseb umbes nelja hektari suurune park.

Allikas: Sotheby’s International Realty

Kommentaar: Luksuskinnisvara seis stabiilne

Martin Vahter, 1Partner Kinnisvaragrupi omanik

Kinnisvaraturul käib väga vilgas elu, kuid hinnatõus on olnud just korterite turul. Arvatakse, et buum on terves sektoris, kuid tegelikult käib aktiivne kauplemine just soodsama hinnaklassiga kinnistutega. Kinnisvaratehinguid alates ühest miljonist eurost tehakse Eestis harva, aastas 2–3 korda.

Luksuskinnisvara turg on viimastel aastatel olnud stabiilne. See, et praeguses luksuselamute TOP 10s on madalamate hindadega hooned kui kolm aastat tagasi, võib tõesti tõele vastata. Kalli kinnisvara omanik peab kindlasti arvestama, et müügiga läheb kaua aega. Hindasid ei taheta aga lihtsalt alla lasta, sest neil ei ole müümisega nii kiire kui tavakinnisvara müüjatel. Nii luksuselamute müüjad kui ka ostjad tihti raha ei loe, neil on oma tingimused, mida nad soovivad, ja teevad tehingu, kui see neile sobib.

Üks asi on objekti küsitav hind, teine see, mis tegelikult makstakse. Tean praegu mitut mõnemiljonilist müügis olevat objekti, kuid ma kahtlen, kas neile ostjat leidub.

Allikas: Eliisa Matsalu, Äripäev

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku põiktänava lugu

21.04.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv 100-meetri pikkune Ristiku põiktänav on hoonestatud peamiselt 1930. aastate esimeses pooles.

Ristiku põiktänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Ristiku põik 1 – 1930. aastate alguses.
Ristiku põik 3 – 1930. aastate esimeses pooles.
Ristiku põik 5 – 1930. aastatel ehitatud kortermaja on hävinud.
Ristiku põik 7 – 1930. aastate esimeses pooles.
Ristiku põiktänava paarisnumbritega majade ehituslugu:
Ristiku põik 2 – 1930. aastate alguses.
Ristiku põik 4 – garaaź 6 boksi 1967. aastal, garaaź 8 boksi 1967. aastal, garaaź 3 boksi 1973. aastal.
Ristiku põik 6 – 1930. aastatel ehitatud elamu renoveeriti 2011. aastal.
Ristiku põik 8 – 1998. aastal ehitatud kontori- ja laborihoone ning garaaź-töökoda-ladu. Täna asub seal hostel.
Ristiku põik 8e – alajaam.

Fotol tühi Ristiku põik 5 kinnistu, taamal paistab Ristiku põik 3 kortermaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

RMK büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium pälvisid Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 avaliku ruumi aastapreemiad

20.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti Sisearhitektide Liit tunnustas tänavu juba 37. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut. Täna 17. aprilil kell 16 toimus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 2013 aastapreemiate pidulik üleandmine, aastaraamatu “RUUMIPILT 2013” esitlus ja aastapreemia nominentide näituse avamine.

Sellel aastal kandideeris aastapreemiale üllatavalt palju töid, lausa 54, millest žürii valis välja 27 nominenti. Välja anti viis preemiat – kaks avaliku ruumi preemiat, üks preemia kodu interjöörile, üks preemia näitusekujundusele ning üks esemepreemia.

“Esitatud tööde hulk oli tänavu muljetavaldav ning tase piisavalt kõrge, mis tegi nii nominentide kui ka võitjate valiku väga keeruliseks. Ja just sellel põhjusel andsime taas välja kaks peapreemiat avaliku ruumi kategoorias,” ütles sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, lisades: “võrreldes eelmiste aastatega esitati palju näitusekujundusi ning samuti torkas silma tänavune esemepreemiale kandideerivate tööde rohkus ja kõrge tase.”

2013 parima avaliku ruumi aastapreemia auhinnaga pärjati taas kaks tööd – Riigimetsa Majandamise Keskuse büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium.

2013 parima avaliku ruumi preemia – RMK BÜROOHOONE Tallinnas Toompuiesteel autorid on Reet Põime, Liisa Põime, Anu Põime, Andres Põime, Kristi Prinzmann, Lauri Kalm, Lauri Vaimel arhitektuuribüroost Studio 3.

“Mulle meeldib selle kujunduse lihtsus ja materjalikasutus – ilmselt on tellija soovil ruumides palju puitu. Kogu hoone on väga professionaalselt ja põhjalikult läbi töötatud,” räägib arhitektist žüriiliige Ott Kadarik.

2013 parima avaliku ruumi preemia VILJANDI RIIGIGÜMNAASIUMI autorid on Pille Lausmäe, Kerli Lepp, Kristina Roots sisearhitektibüroost Pille Lausmäe SAB. Hoone arhitektid on Salto AB arhitektid.

“Välis- ja sisearhitektuuri ühtsus, samade ja väheste materjalide ning värvilahenduste kasutus moodustavad hästi mõjuva ja töötava koosluse. Kõik on lihtne ja loomulik ning detailideni läbi mõeldud. Suur avatud mitmefunktsiooniline ruum justkui propageeriks kaasaegset avarat maailmapilti ja mõttelaadi,” ütles sisearhitekt ning ESLi aastapreemiate žürii esimees Tiina Mang.

2013 parima kodu aastapreemia auhinnaga pärjati RANNAMAJA LAULASMAAL, mille autor on Kätlin Ölluk ning kaasautorid Aet Kiivet ja Katy Seppel. Hoone arhitektid on ÖÖ-ÖÖ Arhitektid.

“Must maja Laulasmaal on väljast ümar, seest kandiline ja kaanetatud kõverdatud kaldpindadega. Lõpplahendus on eklektiline, eksperimenteeriv, traditsiooniline ja modernne. Koduna on see huvitav, lastele muinasjutuline ja möödujale kummaline,” arvab arhitekt Peeter Pere.

2013 parima näituse kujunduse aastapreemia auhinnaga pärjati „KAAMOS. Eesti mood täna”, mille autor on Hannes Praks.

“Ma teadsin, et see näitus peab looma atmosfääri ja ruum võimendama selle kaamoslikku sõnumit. Hullud ideed tõrvast, tulest ja krattide ulgumisest turgutasid kujutlusvõimet ja huumorisoont, “ sõnas Kaamose autor ja kuraator Tanel Veenre.

2013 parima eseme aastapreemia auhinnaga pärjati mööbel DERELICT, mille autorid on Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg.

“Vanast ja väärikast puidust valmistatud originaalne ja heade proportsioonidega mööbel on jääv. Hindasime kõrgelt esemete omanäolisust, konstruktiivset selgust ja lihtsust. Samuti võlus vana materjali kasutamise oskuslikkus,” lausus sisearhitekt ja žüriiliige Aulo Padar.

“Kui varasem aasta kulmineerus grandioossete objektide valmimisega, nagu Lennusadam, Tallinna Teletorn, Narva Kolledž ja Balti Filmi- ja Meediakool, siis 2013. aasta nominentide hulgas äratab tähelepanu sotsiaalselt oluliste hoonete kontsentratsioon,” arvab aastapreemia žüriiliige Eve Arpo.

Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 aastapreemia žüriisse kuulusid sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Katrin Kaevats, sisearhitekt Loreida Hein, kuraator Eve Arpo, arhitekt Ott Kadarik ning kunstiteadlane Piret Lindpere.

Aastapreemia auhinnafond on 6400 eurot, mis jagatakse võrdselt viie aastapreemia laureaadi vahel. Aastapreemia auhinnafondi on välja pannud Eesti Kultuurkapital.

Kõigist nomineeritud töödest on valminud ka aastaraamat Ruumipilt 2013, mille koostaja ja toimetaja on Maris Kerge ning kujundaja Margus Tammik. Aastapreemia nominentide näitus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis jääb avatuks kuni 30. aprlillini 2014.

Rikkaks üüriäris: Kui suurt viivist tohib üürileandja üürnikult küsida?

19.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Viivise lubatud suurus ei ole seaduste läbi otseselt piiratud. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda kohtu kaudu viivise vähendamist.

Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud.

See tähendab, et ei ole väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad.

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Ober-Hausi elamispindade turuülevaade 2014

18.04.2014 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Baltikumi kinnisvaraturu ülevaade: lae alla siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara AS-i auditeeritud konsolideeritud 2013. majandusaasta aruanne

18.04.2014 Tõnu Toompark

Kontserni 2013. aasta müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest oli kokku 10,7 miljonit eurot, see oli eelmise aastaga võrreldes 2% väiksem.

Arendustegevuse müügitulu vähenes aastaga 0,5 miljoni euro võrra ehk 6% ja teenindustegevuse müügitulu kasvas aastaga 0,3 miljoni euro võrra ehk 13 protsenti.

2013. aasta lõpetas kontsern puhaskasumiga 3,4 miljonit eurot. Aasta varem kogunes kahjumit 18 miljonit eurot

Auditeeritud aruandes on elimineeritud ehitus kui mittejätkuv ärivaldkond.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Viimane võimalus: koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” juba esmaspäeval 05/05/2014

18.04.2014 Tõnu Toompark

Juba esmaspäeval 05/05/2014 algab koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“.

Kinnisvarakoolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega seonduvale õiguslikule baasile.

See on vajalik kõikidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute korraldamise, vahendamise või vahetu sõlmimisega.

Koolituse “Kinnisvaraõiguse ABC” lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kes on muuhulgas ka sooja vastuvõtu osaliseks saanud ja paljukiidetud käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” koostaja.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub:

esmaspäev 05/05/2014 kell 16.00-19.15;
teisipäev 07/05/2014 kell 16.00-19.15;
neljapäev 08/05/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Äripindade müügipakkumisi jäi aastaga 45% vähemaks

18.04.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 03/2014 Tallinnas müügiks 464 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 45%. Sama palju ehk 45% on kasvanud äripindade müügipakkumiste keskmine hind.

Sedavõrd kõrge hinnakasv viitab eelkõige muutustele pakkumiste struktuuris. Siiski on pakkumiste vähenemine ja pakkumishindade kerkimine linnaositi suhteliselt ühtlane.

Tallinna äripindade müügipakkumiste suurim osa ehk 188 asuvad portaali KV.EE andmetel Tallinna kesklinnas. Kesklinna müügipakkumiste arvu vähenemine ja keskmise hinna tõus on umbes-täpselt võrdsed Tallinna keskmisega ehk vastavalt -40% ja +43%.

Tallinna eeskujul iseloomustab ka Pärnu ja Tartu äripindade müügipakkumiste sektorit oluline pakkumiste arvu vähenemine ja märgatav keskmise hinna tõus.

Narvas seevastu on portaali KV.EE andmetel aastataguse ajaga võrreldes äripindade müügipakkumisi juurde tulnud. Samas ei ole Narva 37 müügipakkumist väga suur maht.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	03/2013	03/2014	Muutus, %	03/2013	03/2014	Muutus, %
Haabersti	28		NA	688		NA
Kesklinn	314	188	-40%	958	1 366	43%
Kristiine	74	35	-53%	634	877	38%
Lasnamäe	113	69	-39%	321	515	60%
Mustamäe	57	27	-53%	317	837	164%
Nõmme	52	29	-44%	496	758	53%
Pirita	28	23	-18%	1 391	2 055	48%
P-Tallinn	86	52	-40%	629	974	55%
Vanalinn	33	20	-39%	2 116	2 142	1%

Tallinn	840	464	-45%	786	1 139	45%

Eesti	1 315	832	-37%	646	845	31%
Narva	34	37	9%	344	547	59%
Pärnu	91	75	-18%	663	679	2%
Tartu	45	20	-56%	686	1 287	88%

Ekspert: korteri eest ei tohiks maksta «homset hinda»

17.04.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarahinnad on viimasel ajal jõudsalt kerkinud, kuid sellele vaatamata pole praegu halb aeg kodu ostmiseks, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Arvestada tuleks vaid seda, et praegune kiire hinnatõus ei pruugi lõputult jätkuda, ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

«[Kinnisvara] ostmiseks ei ole paha aeg. Kui inimene läheb kodu ostma ning leiab objekti, mis vastab tema vajadustele ja hind on ka normaalne, siis tasuks osta küll,» rääkis Toompark Vikerraadio saatele Uudis+.

«Küll aga peaks tänane ostja arvestama sellega, et maksta ei tohiks «homset hinda». Ostja ei tohiks arvestada sellega, et senine hinnatõus jätkub veel ja veel,» lisas ta.

Toimetaja:
Liina Valdre

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ekspert: kinnisvara ostmiseks pole halb hetk, kuid ärge makske “homset hinda”

17.04.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarahinnad on viimasel ajal jõudsalt kerkinud, kuid sellele vaatamata pole praegu halb aeg kodu ostmiseks. Arvestada tuleks vaid seda, et praegune kiire hinnatõus ei pruugi lõputult jätkuda, ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

“[Kinnisvara] ostmiseks ei ole paha aeg. Kui inimene läheb kodu ostma ning leiab objekti, mis vastab tema vajadustele ja hind on ka normaalne, siis tasuks osta küll,” rääkis Toompark Vikerraadio saatele “Uudis+”.

“Küll aga peaks tänane ostja arvestama sellega, et maksta ei tohiks homset hinda. Ostja ei tohiks arvestada sellega, et senine hinnatõus jätkub veel ja veel,” lisas ta.

Maa-ameti andmeil kerkis ühe ruutmeetri keskmine tehinguhind esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes Tallinnas 17% 1419 euroni ning Tartus 16% 1141 euroni.

Toomparki sõnul on hinnatõusu põhjused praegu suhteliselt samad, mis aasta aega tagasi.

Üheks põhjuseks on madal intressimäär. “Eluasemelaenu intressimäär, mida praegu klientidele pakutakse, on 2,5%. See on kõigi aegade madalaim intressimäär,” märkis ta.

“Selle kõrval on pangad valmis hoogsalt laenusid juurde andma ning inimeste palgad on tõusnud. /…/ Kui palka tuleb juurde ning inimestel on vajadus olemas, siis soetatakse ka elamispinda,” märkis Toompark.

Lisaks tegutsevad turul kinnisvarainvestorid, kes ostavad kortereid väljaüürimiseks.

Suurim kasv Lasnamäel ja Mustamäel

Toompargi sõnul on kõige enam kasvanud ühe- ja kahetoaliste korterite hinnad ning tehingute arv. “Tüüpiliselt on väikesed korterid need, mis turu ülekuumenemise juures hästi kaubaks lähevad,” lisas ta.

Piirkondade puhul on palju räägitud Kalamajast, kuid Toompark kinnitas, et Tallinnas on tehingute kasv olnud kõige suurem hoopis Mustamäel ja Lasnamäel.

Toompark rääkis, et kui hinnad kõrvale jätta ning vaadata ainult tehingute arvu, siis on praegune olukord ebamõistlik.

“Kui tehingute arvu juurdekasv on stabiilselt 15-20% ning Tallinnas on aasta jooksul käibes kuskil 5,5% elamufondist ja Tartus isegi veidi enam, siis see on juba märk, mis näitab, et tehinguid tehakse ebamõistlikult palju,” selgitas ta.

“Palo idee on vastutustundetu”

Värske majandusminister Urve Palo ütles tänasele Postimehele antud intervjuus, et tema hinnangul oleks üüriturule vaja munitsipaalüürikortereid, mis oleks üheks lahenduseks kiirelt vananevale elamufondile.

Toompark ei pea seda heaks mõtteks. “Minister võiks teemasse rohkem süveneda. Meie probleem ei ole üürituru puudumine. /…/ Üüriturg eksisteerib täiesti,” toonitas ta.

“Küll tuleb 100% nõus olla sellega, et meil on vaja juurde värsket elamufondi. /…/ Aga kui arendajad toovad uusi elamispindu turule, siis küll erasektor suudab neid jaotada,” ütles Toompark.

“Eestis on terve hulk väikeinvestoreid, kes üürivad kortereid välja. Uuriturg areneb /…/, lepingute kvaliteet paraneb, üürnike ja omanike suhted paranevad. Hakata läbi munitsipaali turgu erasektorilt ära kaaperdama on suhteliselt vastutustundetu.”

Toimetas
Oliver Kahu

http://uudised.err.ee/v/majandus/b63f50f0-fff5-4316-beab-4cdf9646cefd