Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Mõigu asumit ja Järveküla lähiümbrust ootavad ees uuendused

28.04.2014 Tõnu Toompark

Rae valla Mõigu asum saab uue veevärgi ja kaasaegse väljanägemise, Järveküla ja selle lähiümbrus parema veesurve, sest piirkonda rajatakse uus survetõstepumpla.

Vallavanem Mart Võrklaev ja AS Elveso juhatuse liige Indrek Metusa sõlmisid ehituslepingud AS Nordecon juhatuse liikme Avo Amburiga, et asuda ellu viima projekti „ Mõigu asumi vee ja kanalisatsiooni torustike ja tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja teekatete taastamine ning Järveküla III astme survetõstepumpla rajamine“.

28. aprillil digiallkirjad saanud lepingu järgi saab Mõigu piirkond uue vee – ja kanalisatsioonitorustiku, lisaks rekonstrueeritakse kolme tänava teed ja tänavavalgustuspostid ning Järvekülla ehitatakse survetõstmispumpla.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on tegemist valla jaoks suure projekti elluviimisega, mis parandab elukvaliteeti mitme asumi elanikel. „ Mõigu asum saab peale ehitustööde lõppu kaasaegse väljanägemise ja kvaliteetse torustiku ning Järveküla, Assaku ja Rae külade elanikud parema veesurve“.

Indrek Metusa nendib, et Mõigu piirkonna aastakümneid tagasi rajatud torustik on amortiseerunud ja sellest tulenevalt on tänasel päeval tööde maht väga suur. Kokku rekonstrueeritakse ligikaudu 2,8 kilomeetrit torustikku, millest ca 1,5 kilomeetrit on vee- ning ca 1,3 kilomeetrit on kanalisatsioonitorustikku.

Suur asi on kindlasti vallavanema sõnul ka see, et koos torustike rekonstrueerimisega Mõigus tehakse korda Kaabli, Juhtme ja Kuusekese tänavate katted ja valgustus.

Planeeritud ehitustööde kogumaksumus on koos käibemaksuga 1, 42 miljonit eurot. Projekti rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Ühtekuuluvusfond (ÜF), Rae vald ja AS Elveso.

Metusa toob välja, et Euroopa Ühtekuuluvusfond rahastab torustike rekonstrueerimist ja survepumpla rajamist 874 188 euro ulatuses ning AS Elveso eelarvest investeeritakse lisaks 142 405 eurot. Teedeehitust ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist finantseerib vald ning teehoiuspetsialist Ain Puna teatel on valla eelarvest planeeritud Mõigu piirkonna kolme tänava katte ja tänavavalgustuse uuendamisse 405 350 eurot.

Ehitustööde lõpp on planeeritud 2015. aasta kevadesse.

Tulemas on KinnisvaraMagnaatide turunduskoolitused

28.04.2014 Tõnu Toompark

MTÜ KinnisvaraMagnaadid korraldavad Tallinnas ja Tartus soodsad ning tänapäeva vajadustele keskenduvad turunduskoolitused.

Koolitused toimuvad 7. ja 21. mail Tallinnas ja Tartus. Teatavasti pole kinnisvara tavapärane toode ning just kinnisvara müügile KVMi seekordne koolitus keskendubki. Et kinnisvaraportaali oskab mõjusat kuulutust üles panna iga kinnisvaraspetsialist, siis seekord räägime sellest, kuidas ostuotsus tekib ning kuidas maksimeerida sotsiaalmeedia kampaaniate ja (kinnisvara arenduste) veebilehekülgede tõhusust.

Selleks, et koolitus vastaks nendele kõrgetele nõudmistele, on KVMi korraldusmeeskond kokku pannud rivistuse tõelistest oma ala spetsialistidest.

Koolituse avab Viljo Vabrit OÜ Markitektist, kes koolitab osalejaid teemal: „Kuidas oma veebilehte investeeritud rahast maksimaalselt tulemust saada ja konkurentidest ees olla“. Viljo Vabrit, kes on veebiagentuur Markitekt OÜ konsultant ja tegevjuht. Lisaks sellele on ta koolitaja ja õppejõud, kes põhitöö kõrvalt õpetab EBSis välistundengtele ettevõtlus. Vabriti ettevõte Markitekt loob veebilehekülgi, mis tõesti töötavad. Markitekt on loonud koduleheküljed näiteks ajakirjale Director ja Pärnu Konverentsidele.

Koolituse teine esineja on Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor, kes avab meile teema: „Pakkumisega ja reklaamiga nõustumise või mittenõustumise psühholoogia“. Kõige muu hulgas on Bachmann tunnustatud psühholoog ja esimese eestikeelese reklaamipsühholoogialase teose „Reklaamipsühholoogia“ autor. Lisaks sellele on ta ajakirja Consciousness and Cognition toimetuskolleegiumi liige ja Eesti Psühholoogide Liidu juhatuse liige.

Koolituse viib võiduka lõpuni Armin Tüll, maailma suurima internetiturunduse ettevõtte WSI Online Eesti haru veebiprojektide juht ja ettevõtte partner. Ta on kogenud koolitaja, kes lisaks oma põhitööle annab internetiturunduse külalisloenguid EBSis ja Tallinna Ülikoolis. Tüll koolitab osalejaid teemal: „Kuidas müüa kinnisvara sotsiaalmeedias“.

Lisainfot koolituste kohta leiab http://kvmagnaadid.ee/ .

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Ajaloorubriik: Tartu raekoja kolm tulemist

28.04.2014 Jaak Juske

Tartu keskaegne raekoda hävis Rootsi-Poola sõjas 1601. aastal. 1625. aastal asus raekoda Küütri ja Rüütli tänava nurgal ökonoom Schenkingi majas, 1642. aastal koliti vaekoja juurdeehitusse, raad on pidanud istungeid ka linnaapteegi hoones.

Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku. Rootsi võimud alustasid uue raekoja ehitamist 1688. aastal Paul von Esseni plaani järgi ning esimene ametlik koosolek peeti uues hoones 1. septembril 1693. Praegusega võrreldes asus raehoone veidi lõuna pool. See oli ehitatud peamiselt maakivist, kivikatuse keskel seisis kuuekandiline galeriiga torn. Keldris asus vangla, esimesel korrusel vastu turuplatsi poed. Ülemisel korrusel olid linnaasutused ja raetuba.

Rootsiaegse raekoja purustasid venelased 1708. aastal ja seda ei suudetudki enam korda teha. 1728. aastal külvas hävingut veel üks põleng. Nii pidas raad istungeid ühe eramaja kambris. Mõne aja pärast ehitati varemetesse ajutine puidust raekoda, mis hävis 1775. aasta hiidtulekahjus. Uue raekoja varaklassitsistliku projekti tegi 1778. aastaks Rostockist Tartusse tulnud ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walther.

Nurgakivi pandi ehituse loodenurka 2. juunil 1782. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Paraadukse valmistas tislermeister Adam Philip Paul.

Raekoda avati pidulikult 9. oktoobril 1786, kuigi sisetööd veel jätkusid. Lõplikult valmis hoone alles 1789. aastal. Keldrikorrusel asusid lubja- ja puukeldrid, suur kloaak ning ohtlike kurjategijate üksikkongid ja Ratskelleri veinikelder.

Esimesel korrusel oli avar vaekoda, kuhu sai ka hobuse ja vankriga sisse sõita, köök ja kolm vangikongi sakslastest vangide jaoks. See abiteenistustele mõeldud korrus on ülemistest eraldatud fassaadil nähtava kivisimsiga, mis rõhutab teistsugust kasutusviisi. Sellele viitab ka rustikaalne müüritis ja ehitamiseks kasutatud graniitplokid nagu samal ajal ehitatud Kivisillal. Teisel ja kolmandal korrusel olid ametnike ruumid ning kolmandal veel raesaal, arhiiv ja linnakassa.

19. sajandil likvideeriti esimesel korrusel asunud vaekoda. 20. sajandi algul rajati hoone paremasse tiiba apteek. Vasema tiiva esimesele korrusele ja keldrisse asus Tartu Linna Pank. Selle käigus lasti esimese korruse põrand tänava tasandile ja kadusid kõik keldrivõlvid peale kloaagi. 1931. aastal võeti esimese korruse pangaruumides maha vaheseinad, mis asendati arkaadidega, ning ehitati kinni apteegi ja teiste ruumide ühendused.

Teises maailmasõjas pääses raekoda ime läbi hävingust, kuigi mitu hoonet selle ümber põlesid, nende seas ka kirurgi ja ülikooli õppejõu Nikolai Pirogovi mälestusmärgi järgi nime saanud praeguse haljasala kohal asunud kohvik-kino Central kaunis klassitsistlik hoone.

Viimase enam kui 30 aasta jooksul on raekoda korduvalt restaureeritud ja kindlustatud vajuma kippuvat vundamenti. Nimelt asuvad vanalinna majad üldjuhul kuusepuidust parvedel, mis säilivad niiskes keskkonnas.

20. sajandi alguses pärast veevärgi väljaehitamist alanes pinnavee tase oluliselt. Vee asemel maapinda tunginud hapniku toimel hakkasid vanad puitparved mädanema.
2001. aastal paigaldati raekoja torni Karlsruhe kellavabrikust ostetud 18 kella, mis mängivad kellamängu. Kaks vana kella jäeti alles, muutus vaid nende asukoht tornis.

1951. aastal ehitati raekoja ette populaarseks kohtumispaigaks saanud purskkaev, mida pärast ümberehitust ehib 1998. aastast skulptuur „Suudlevad tudengid” (autorid Mati Karmin ja Tiit Trummal).
Fotol Tartu Suurturg, tänane Raekoja plats 20. sajandi alguses.

Tartu raekoda

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Rikkaks üüriäris: Leppetrahv üürilepingu rikkumise eest – kas saab ja tohib?

26.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest.

Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingu allkirjastanud. Üürniku leppetrahviga nõustumine ei muuda seda seaduslikuks.

Lepingusse kirjutatud leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.

Üürileandjal ei ole kohust või üürivaidluskomisjoni mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Pro Kapital: OÜ Vene 19 osaluse võõrandamine

26.04.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv äriühing AS Pro Kapital Eesti sõlmis 25.04.2014 müügilepingu oma tütarettevõtte OÜ Vene 19 osaluse täielikuks müügiks OÜ-le Silver Grupp.

Müügilepingu põhitingimused on järgnevad:

OÜ Vene 19 tegevusvaldkonnaks ja majandustegevuseks on Tallinnas Vene tn 19 hoone keldrikorrusel asuva pinna majandamine.

AS Pro Kapital Eesti müüs OÜ-le Silver Grupp OÜ Vene 19 osa nimiväärtusega 7 500 eurot, mis moodustab 100% OÜ Vene 19 osakapitalist. Osade müügihind on 102 500 eurot, mis vastab ligikaudselt OÜ Vene 19 omakapitalile äriühingu müügi hetkel.

Osaluse võõrandamine ei oma olulist mõju AS Pro Kapital Grupp tegevusele, kuna osalus võõrandatakse väärtuses, mis vastab ligikaudselt OÜ Vene 19 omakapitalile äriühingu müügi hetkel.

Osaluse võõrandamise eesmärgiks on müüa kontserni põhitegevusega mitteseotud vara (osalus kontserni ühingus).

Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EKI tarbijabaromeetri andmetel elanike kindlustunne aprillis paranes

25.04.2014 Konjunktuuriinstituut

Tarbijate kindlustunde indikaator aprillis on –2. See on 2 punkti parem kui eelmisel kuul ja 8 punkti võrra parem pikaajalisest keskmisest (–10). Kuuga paranesid inimeste ootused oma pere majandusolukorra suhtes, tööturu prognoos ja säästuprognoos. Ootused riigi majandusolukorrale ei muutunud.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

	Kindlustunde indikaator	Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)	Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine	-10	-1	4	14	-28
Aprill 2013	-3	2	11	0	-23
Märts 2014	-4	2	7	4	-22
Aprill 2014	-2	6	7	1	-19

Erinevate sotsiaalsete gruppide kindlustunne erineb oluliselt. Nii on kõrgem jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne.

Tarbijate kindlustunde indikaator sotsiaalsetes gruppides

	aprill 2014
KOKKU	-2
Sissetulek
I kvartiil	-10
II kvartiil	-9
III kvartiil	1
IV kvartiil	9
Sugu
Mehed	-1
Naised	-3
Vanus
16-29	10
30-49	1
50-64	-10
üle 65	-10
Hõivatus
Eraettevõtja	6
Valgekrae	3
Oskustööline	2
Lihttööline	-2
Töötu	-12

Aprillis prognoosis 26% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 53% vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 13% pelgab halvenemist.

Riigi majandusarengu väljavaadete suhtes pole elanike ootused viimase kuuga muutunud. Aprillis 33% küsitletutest hindas, et riigi majandusolukord on 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 37% ja halvenemist kartis 18% küsitletutest.

Tarbijate inflatsiooniootused viimase kuuga alanesid ja hinnang säästmise tõenäosusele järgneva 12 kuu jooksul paranes.

2014. aasta aprillis oli tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –5.8 ja euroalal –8.7 ja kuuga eurooplaste kindlustunne paranes.

Allikas:

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kuulutati välja uue õpilasesõbraliku koolikompleksi ehitushange

25.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja uue õppekompleksi ehitustööde riigihanke Kaagvere külla, et rajada kaheksast hoonest koosnev ja uudseid lähenemisi võimaldav õpilasesõbralik koolikeskkond, kuhu kuuluvad kooli peahoone, peremaja ja kuus rühmakodu. Pakkumusi oodatakse kuni 4. juunini. Kool alustab uues hoones õppetööd 2015. aasta sügisel.

Lisaks koolitööks vajalikele ruumidele paiknevad koolihoones veel nõustamiskeskus, intensiivse järelevalvega rühmakodu õpilastele, spordisaalid, personali ruumid ning köögiplokk. Kooli juurde rajatakse jalgpalliväljak, multifunktsionaalne korvpalliväljak ning kinnistusisesed ja –välised juurdepääsuteed. Õppekompleksi suuruseks on kavandatud kokku ligi 3 900 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Õppekompleksis hakatakse õpetama psüühika- ja käitumishäiretega õpilasi, maksimaalseks õpilaste arvuks on planeeritud 76. Uus õppekompleks on üheks osaks sügisest moodustatavale ühendkoolile, mille õppekohad paiknevad veel Võrumaal ja Lääne-Virumaal. Loodavale koolile leitakse konkursiga nimi hiljemalt sügiseks.

Ehitustööde rahastamisel kasutatakse kooliinvesteeringute programmi „Koolid korda“ vahendeid. RKASi eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada vastupidav, kauakestev ning madalate ülalpidamiskuludega hoonetekompleks, mis võimaldab luua õpilaste individuaalsetele vajadustele vastavad õppe- ja kasvatustingimused.

Riigihange „Kaagvere Erikooli ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 151814. Pakkumiste esitamise aeg on 4. juuni 2014, kell 11.00.

AS Pro Kapital Grupp kontserni ettevõtte AS Tallinna Moekombinaat aktsiakapitali suurendamise otsus

25.04.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mis toimus 14. märtsil 2014.a kiitis heaks AS Tallinna Moekombinaat („tütarettevõtja”) aktsiate emissiooni.

Tütarettevõtja aktsionäride korraline koosolek toimus 24. aprillil 2014.a. ja koosolekul võeti muuhulgas vastu otsus tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kohta. Tütarettevõtja aktsionäride otsus vastab 14. märtsil 2014.a. AS Pro Kapital Grupp aktsionäride poolt antud heakskiidu tingimustele.

Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise põhitingimused on järgnevad:

Tütarettevõtja emiteerib 18 300 000 uut aktsiat („uued aktsiad”).
Uute aktsiate emiteerimine toimub mitme osana.
Tütarettevõtja olemasolevatel aktsionäridel ei ole eesõigust märkida uusi aktsiaid.
Iga uue aktsia eest tehtav rahaline sissemakse (märkimishind) on 1,53 eurot. Uue aktsia märkimise eeltingimusena peab märkija andma tütarettevõtjale tagamata aktsionärilaenu summas 0,492 eurot tema poolt märgitava uue aktsia kohta („aktsionärilaen“). Aktsionärilaen allutatakse tütarettevõtja kohustustele („eelisjärjekorras täidetavad kohustused“) iga krediidiasutuse ees, mis annab tütarettevõtjale laenu (sh antud laenude refinantseerimisena) seoses kinnisvaraarendusega, sealhulgas Tallinnas Peterburi tee 2 asuval kinnistul kaubanduskeskuse arendamisega. Aktsionärilaenu tagasimaksmata põhisummalt arvestatakse intressi määraga 12% aastas.
uute aktsiate märkimise õigus on äriühingul nimega SUMMER SOLSTICE Limited (äriühing, mis on asutatud ja tegutseb Araabia Ühendemiraatide õiguse alusel, registrikood IC20120139; edaspidi „investor“). Investor ei ole võtnud siduvat kohustust uusi aktsiaid märkida.

Kui tütarettevõtja emiteerib kõik uued aktsiad, moodustavad uued aktsiad ligikaudu 47,63% tütarettevõtja aktsiakapitalist ja AS Pro Kapital Eesti osaluseks jääb 50,27%.

AS Pro Kapital Grupp teavitab investoreid tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise tulemustest pärast iga emissiooni tulemuste selgumist.

Lisainfo:

AS Tallinna Moekombinaat on 05.03.2008 asutatud äriühing, mille põhitegevuseks on Tallinnas Peterburi tee 2 paikneval kinnistul kaubanduskeskuse arendamine. 96% AS Tallinna Moekombinaat aktsiatest kuuluvad AS-le Pro Kapital Eesti, mis omakorda on 100% AS Pro Kapital Grupp tütarettevõte.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvara tegu 2013 laureaat on EfTEN Capital AS

25.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna välja „Kinnisvara tegu 2013“ laureaadi, kelleks on EfTEN Capital AS.

„Põhjuseks, miks EfTEN Capital AS teiste nominentide seas enam hääli sai ja laureaadiks osutus, on EfTEN Capital AS poolt juhitav EfTEN Kinnisvarafond“ märkis EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel.

EfTEN Kinnisvarafond, mis põhineb rahvuslikule kapitalile, on olnud viimase viie aasta aktiivseim varade konsolideerija Eesti ärikinnisvara sektoris.

Ühtlasi on EfTEN Kinnisvarafond oma 170 miljonilise varade mahuga suurim ärikinnisvarafond Balti riikides.

2013. aastal tegi fond rekordilised 11 uut investeeringut kogu summas 64,4 miljonit eurot. Eesti kroonides arvutatuna on see üle miljardi krooni jagu uus investeeringuid.

Auhinnale „Kinnisvara tegu 2013“ said kandidaate esitada kõik EKFLi liikmed. Nominentide hulgast valis võitja EKFL-i juhatus.

Aasta kinnisvara tegu märgitakse ära kord aastas ja võitja kuulutatakse välja EKFL-i igakevadisel konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg“. Asjakohase tunnustuskirja juurde käib Tauno Kangro skulptuur „Mees oma unistuste aknal“.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:

2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost
2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus

Eesti kinnisvarafirmade Liit tähistab sel aastal oma 20. juubelit. Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Mardi: uusehitististe juurde luuakse liiga vähe parkimiskohti

25.04.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul jäetakse uute kortermajade puhul pahatihti tähelepanuta autode parkimisvõimalused.

“Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras,” rõhutas Urmas Mardi.

“Uusehitiste rajajad loovad maja juurde vaid mõned parkimiskohad ning tihti pole korterile tasuta parkimiskohta üldse ette nähtudki, see tuleb osta täiendavalt ja mitte väikese raha eest. Siit tulebki uus probleem – pargitakse autod näiteks kõrvalmajade hoovidesse. Kalamajas, kuhu uusehitisi kerkib suisa marulise kiiruga, on juba kõik tänavaääred nii kinni pargitud, et seal pole praktiliselt kahesuunaliselt enam võimalik liigeldagi,” tõi Mardi näite.

Probleemiks tema sõnul on arendajate soov hoida maa hinnalt võimalikult palju kokku. Mardi meelest oleks lahenduseks maa-aluste parklate loomine või parkimismajade loomine lähikonnas. “Igale korterile peaks olema ette nähtud vähemalt kaks autokohta, samuti peaks olema maja juurde loodud korralik jalgrataste hoiustamise võimalus,” leiab Mardi.

Mardi sõnul soovivad ühistud ka hoovialasid uuendada. “Tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile. Ning muidugi parkimiskohtade probleem, hoovi uuendamisel on see tihti üks käimatõmbav jõud.”

Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi.

“Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi. Suure probleemi ees on ka need vanemad pealinna suured kortermajad, kus maad on parkimiskohtadeks ette nähtud liiga vähe – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordecon 2013. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

25.04.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS-i nõukogu kiitis 24.04.2014 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2013. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2013. a majandusaasta puhaskasum on 4 642 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 6 039 tuhat eurot. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendideks 0,03 eurot aktsia kohta (923 tuhat eurot) ja mitte teha eraldisi reservkapitali.

2013. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav NASDAQ OMX Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqomxbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com. Samuti on majandusaasta aruandega võimalik tutvuda ettevõtte asukohas Pärnu mnt 158/1, Tallinn.

Võrreldes 13.02.2014 avalikustatud esialgsete majandustulemustega on auditeeritud puhaskasum väiksem 561 tuhat eurot. Sellest olulise osa moodustab vahearuande avalikustamise järgselt lahendi saanud kohtuotsuse tulemuse (vastav börsiteade avalikustati 27.02.2014) kajastamine 2013. aasta finantsaruannete koosseisus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

KredEx teenis 0,9 mln eurot kasumit

25.04.2014 Tõnu Toompark

Sihtasutus KredEx teenis eelmisel aastal kasumit 0,9 mln eurot (2012. a. kasum 0,9 mln eurot).

„Lõppenud aastat iseloomustas aktiivne töö ettevõtete tegevuse ja investeeringute, elanike kodude soetamise ning elamute rekonstrueerimise finantseerimisel. Lisaks olemasolevate teenuste pakkumisele töötasime välja mitmeid uusi lahendusi nii laenude, riskikapitali kui ka käenduste valdkonnas. Ettevõtete tegevuse arendamisel on laenud endiselt olulisel kohal, samas alanes aasta jooksul majanduskeskkonna üldine riskitase ja tihenes pankade omavaheline konkurents, mistõttu on pangad valmis tugevamaid ettevõtteid finantseerima järjest soodsamatel tingimustel. Vajadus KredExi täiendavate tagatiste järele on eelkõige alustavatel ning väikestel ja mikroettevõtetel, mis moodustavad aasta käendusmahtudest tervelt 71,3%. Samuti on KredExi käendus oluliseks abiks eelkõige noortele peredele eluasemete soetamisel ning väiksematele või kaugemates piirkondades asuvatele kortermajadele renoveerimistööde teostamisel,“ ütles KredExi juhataja Andrus Treier.

KredExi põhitegevuse brutotulud moodustasid 6,5 mln eurot, kahanedes 2012. aastaga võrreldes 8,3%. Sealhulgas ulatusid tagamistegevusega seotud tulud 2,9 mln euroni ning intressitulud laenudelt 2,6 mln euroni.

Kahjude katteks moodustati 2013. aastal eraldisi kokku 2,3 mln eurot (2012. a. eraldised 3,4 mln). Kahjusid maksti 2013. aasta jooksul välja kokku 2,5 mln eurot (2012. a. 3,8 mln), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul on KredEx välja maksnud kahjusid summas 22,1 mln eurot.

KredEx lähtub finantsteenuste pakkumisel eelkõige avalikust huvist, aidates ettevõtteid ja elanike seal, kus turg ei toimi. Missiooni täitmiseks peab KredEx võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Samas üksikute aastate lõikes võidakse teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid. Alates asutamisest 2000. aastal on KredEx teeninud kasumit kokku 5,0 mln eurot.

Eelmisel aastal loodi esimesed fondid Balti Innovatsioonifondi alla, kuhu Eesti riik on läbi KredExi investeerinud 20 mln eurot. „Balti Innovatsioonifondi eesmärk on rahastada Baltikumi kasvuettevõtteid. Aasta jooksul väljastati fondijuhtidele esimesed mandaadid ja toimuvad aktiivsed läbirääkimised erainvestorite kaasamiseks. Lisaks valmistab KredEx ette järgmist, eelkõige alustavate ja varase faasi ettevõtete finantseerimiseks mõeldud fondifondi. Nimetatud kahel fondil on oluline mõju seni suhteliselt väheaktiivse era- ja riskikapitali turu elavdamisel, luues pikaajalise aluse nii ettevõtetele vajalike investeeringute kaasamiseks kui ka investorite huvi äratamiseks siinse kapitalituru vastu,“ sõnas Treier.

Ettevõtluse valdkonnas käendas ning finantseeris KredEx 2013. aastal 529 ettevõtet kogusummas 55,2 mln eurot. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel kaasata täiendavat finantseerimist summas 105,2 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötab kokku 8484 töötajat ning projektide tulemusena plaanitakse luua 661 uut töökohta.

Lisaks ettevõtete toetamisele aitas KredEx möödunud aasta jooksul kodu soetada 1723 noorel perel, spetsialistil ja veteranil, kes on võtnud pankadest eluasemelaenu kokku 92,6 mln eurot, kasutades selleks KredExi käendust 12,9 mln euro ulatuses. Eelmise aasta jooksul väljastas KredEx 75 korterelamu laenukäendust kokku summas 4,7 mln eurot. Pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu kasutas 2013. aastal 99 korterelamut summas 17,5 mln eurot. Rekonstrueerimistoetus eraldati kokku 95 korterelamule kogumahus 8,3 mln eurot. Alates 2001. aastast on KredExi eluasemelaenu käendust kasutanud 22 250 leibkonda, korterelamu renoveerimislaenu käendust on kasutatud 721 korral.

Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 70,9 mln eurot, bilansimaht 201,3 mln eurot ning tagatisportfell kokku 148,0 mln eurot.

KredEx on riigi finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

SEB: Eestis pikaajalise võlgnevusega kodulaenude osakaal tagasi kriisieelsel tasemel

25.04.2014 Tõnu Toompark

Mittetöötavad kodulaenud (võlgnevus on kestnud rohkem kui 60 (Lätis 90) päeva) on Eestis kriisieelsel tasemel, samas kui Läti pered on endiselt laenumaksetega hädas. Ka pankadest võetud tarbimislaenude osas on olukord Eestis päris hea, Lätis ja Leedus aga on taastumine aeglasem, näitab uus SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

2013. aastal tehtud rahvusvahelise uuringu* andmetel kogesid koguni 74 protsenti Läti peredest majanduskriisi negatiivset mõju – töökaotust või sissetulekute vähenemist. Eestis oli selliste perede osakaal 57 protsenti, mis on lähedane uuringusse kaasatud Euroopa ja Kesk-Aasia riikide keskmisele näitajale. Leedu perede, kus vähemalt üks pereliige kaotas töö, osakaal oli lähedane Eesti tulemusele, sissetulekute vähenemise mõju on võrreldav Lätiga.

Majanduskriisi tagajärjel kasvas Lätis mittetöötavate eluasemelaenude osakaal kogu eluasemelaenuportfellist 2009. aasta jooksul 4,8 protsendilt 15,4 protsendini ja 2011. aasta kolmandaks kvartaliks koguni 16,5 protsendini. Kuigi Lätis kasvas uute kodulaenude maht aastatel 2004 – 2008 vähem kui Leedus, on Lätis laenumaksetega raskustes oluliselt rohkem peresid. Kuna kodulaenu maksete tasumine on muude pere igakuiste kulutuste seas kõrge prioriteediga, peegeldab laenude kvaliteet Läti elanike väga tõsiseid rahalisi probleeme majandussurutise ajal.

Eestis ja Leedus olid probleemlaenude maksimummäärad vastavalt 4,5 ja 8,8 protsendi juures. Eestis hakkas kodulaenude portfell paranema juba 2009., Lätis ja Leedus alles 2012. aastal. 2013. aasta lõpus oli Eestis enam kui 60-päevase võlgnevusega eluasemelaenude osakaal eluasemelaenuportfellist 1,4 protsenti, mis on võrreldav kriisieelse tasemega, Leedus samal ajal 7,5, Lätis 10,2 protsenti.

“Laenukoormus, mis tundus headel aegadel üsna mõistlik, osutus sissetulekute vähenemise tõttu peredele ülejõukäivaks. Enne majanduslangust ei osanud ei laenutaotlejad ega pangad selliseid arenguid ette näha. Tänased probleemlaenud on enamasti tekkinud aastatel 2005 – 2007 tehtud otsuste tagajärjel. Hiljem antud laenudega esineb oluliselt vähem probleeme. Nii laenuvõtjad kui –andjad käituvad laenamisel varasemast oluliselt vastutustundlikumalt, pöörates tähelepanu nii laenutaotleja tänasele maksevõimele kui selle jätkusuutlikkusele tulevikus, “ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Tarbimislaenudega on jätkuvalt probleeme
Probleemsete tarbimislaenude osakaal Eestis ulatus 2010. aasta kolmandas kvartalis 9,5 protsendini kogu tarbimislaenude mahust. Tänaseks on ka tarbimislaenude portfell paranenud, sest uusi makseraskusi tekib vähem. Lätis ja Leedus oli mittetöötavate tarbimislaenude tase kõige kõrgem 2011. aasta teises kvartalis – vastavalt 22,6 ja 22,8 protsenti. 2013. aasta lõpus oli Leedus vastav näitaja 13,6 ja Lätis 17,4 protsenti.

“ Tegelikult on tarbimislaenudega hädas oluliselt rohkem peresid, kui näitab pankade poolt antud laenude statistika, sest see ei sisalda pangandussektorist väljastpoolt võetud järelmakse ja kiirlaene ning nende tagasimaksmise kvaliteedi kohta info puudub. Samuti on laenuportfellis arvestatav osa juba ümberkujundatud seniseid probleemlaene. Peredel, kellel on olnud raskusi seniste kohustuste täitmisega, on võimalused uute väikelaenude võtmiseks piiratud, mis omakorda tähendab, et tarbimislaenude portfell niipea kasvama ei hakka,“ lisas Triin Messimas.

*Brown, M. (2013). The Transmission of Banking Crises to Households. Lessons from the 2008-2011 Crises in the ECA Region. The World Bank Policy Research Working Paper No. 6528)

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: http://www.seb.ee/BHO_aprill_2014 ja esitlusega tutvuda: http://www.seb.ee/BHO_aprill_2014_esitlus

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” alustab 05.05.2014

25.04.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 05/05/2014 algab koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Kooloitust viib läbi pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Kinnisvarakoolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega seonduvale õiguslikule baasile.

See on vajalik kõikidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute korraldamise, vahendamise või vahetu sõlmimisega.

Koolituse “Kinnisvaraõiguse ABC” lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kes on muuhulgas ka sooja vastuvõtu osaliseks saanud ja paljukiidetud käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” koostaja.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub:

esmaspäev 05/05/2014 kell 16.00-19.15;
teisipäev 07/05/2014 kell 16.00-19.15;
neljapäev 08/05/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

24.04.2014 Statistikaamet

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm osapoolt. Esiteks tarbijad, kelle heaolu tõstmise nimel üldse midagi tehakse. Teiseks töölised, kes müüvad oma tööjõudu erinevate tööde teostamiseks. Ja kolmandaks ettevõtjad, kes juhivad kogu seda keerulist masinavärki nimetusega majandus, koondades ressursse, inimeste oskusi ja vahendades toodangut.

Need osapooled on omavahel ka täiesti võrdses seisus. See tähendab, et kui panna kõrvuti nende omavahelised tehingud, selgub, et kõigi panus ühiskonna heaolusse on võrdväärne. Seda seepärast, et ettevõtja ei saa oma toodangut müüa kallimalt kui turul ollakse valmis maksma. Tarbijad ei saa maksta rohkem kui nad on võimelised töölistena teenima. Ja töölised ei saa teenida rohkem kui ettevõtjal on võimalik oma oodatavast sissetulekust neile palka maksta.

SKP-d on võimalik hinnata kolme erineva lähenemismeetodi kaudu.

Esimese, tootmismeetodi puhul, mõõdetakse majandustegevust läbi tootjate tegevuse. Selleks liidetakse omavahel kõik müüdud kaubad nagu näiteks tahvelarvutid, teksapüksid ja jahukotid, aga ka teenused nagu juukselõikus, autopesu ja mobiilne internet. Avaliku sektori toodanguna lisatakse eelnevale veel ka avalikele teenustele tehtud kulutused – nii haiglate kui ka koolide tehtud kulutused lähevad toodangusse kirja. Kui kõik hüved valmiksid algusest lõpuni ühes kohas, olekski SKP sellise lihtsa arvestusega valmis. Paraku tuleb aga teha siinkohal korrektsioon.

Nimelt tuleb toodangust maha arvata vahetarbimine ehk kaubad ja teenused, mida tootjad on oma töö käigus kasutanud. Seda on vaja selleks, et ei tekiks ühe ja sama hüve mitmekordset arvele võtmist.

Näiteks ostab pagarikoda omale mitmesuguseid tooraineid, mida ta kasutab saia küpsetamiseks. Kui nüüd omavahel liita nii küpsetatud saiad kui ka toiduainetootja valmistatud jahu, millest need saiad on tehtud, siis on sama jahu esindatud toodangus kahekordselt – üks kord jahuna, teine kord taigna komponendina. Kui lisada valemisse veel ka vilja kasvatanud põllumees, tekib juba kolmekordne arvestus. Kuid kuna tarbija saab heaolu lõpuks ikkagi saiast, tulebki toodangust maha arvata saia tootmiseks tehtud kulutused.

Vaatame näiteks olukorda, kus vili maksab €0,3 ühikust, jahu €0,7 ühikust ja sai €1 ühikust. Skeemi ülemine osa näitab meile, mis juhtub, kui liidame omavahel kõigi tegevuste toodangu. Alumine pool aga kirjeldab olukorda, kus leitakse iga tegevuse lisandväärtus eraldi, mis kokku liidetuna moodustavadki SKP.

Aga SKP-d saab ju arvutada veel kahe meetodi järgi. Teine, sissetulekumeetod tähendab, et SKP leitakse palkade ning sotsiaalmaksete ja ettevõtlusest teenitud kasumi pealt. Veel lisatakse arvestusse kulum, mis näitab tulu tootlikult kasutatud tootmisseadmetest ja -hoonetest. Ehk end tasateeninud investeeringute mahtu.

Kolmanda, tarbimismeetodi, puhul hinnatakse aga majanduse tarbimise poolt. Kui eraisikute puhul hinnatakse tarbimist nende igapäevaste väljaminekute järgi, siis ettevõtete tarbimiseks peetakse nende investeeringuid ja muutusi varude seisus. Juhul, kui leiab aset ka tehinguid välismaailmaga, tulevad tarbimismeetodil arvesse veel eksport ja import.

Joonisel näeme olukorda, kus majanduses ei toimu täiendavat investeerimist ja kõik ettevõtjad on oma töö korraldanud sellisel moel, et neil ei teki varusid. Näiteks ei investeeri pagar köögitehnikasse ja küpsetab kogu taigna ära. Kogu majanduskasv tuleb sellisel juhul saiade tarbimisest. See kattub olukorraga eelnevates näidetes. Kui aga toimuks ka investeerimine peaksime joonistele lisama veel tootmistehnoloogia valmistajad ja nende palgal olevate inseneride töötasu.

Kõigi meetodite puhul võetakse arvesse ka riigi poolt kogutud maksude ja välja makstud subsiidiumide mõju.

Samuti tehakse hinnanguid registreerimata ja illegaalsete tegevuste kohta. Seega saavad ka prostitutsioon ning salasigarettide ja -kütuse vedu SKP-sse arvestatud.

Eelnev annab põgusa ülevaate sellest, kuidas valmib konkreetse aasta SKP. Kuid need tulemused ei ole veel võrreldavad erinevate aastate kaupa. Kui me teame, et ühel aastal müüdi saiu €100 eest ja järgmisel €125 eest, ei ütle see meile iseenesest eriti midagi. Võib-olla müüdi saiu sama palju, kuid hinnad tõusid? Võib-olla müüdi saiu vähem, kuid oluliselt kallimalt? Võib-olla aga hinnad hoopis langesid ja saiu müüdi väga palju rohkem? Seda, kas ja kui palju on majandusse hüvesid juurde tekkinud, saab teada ainult hinnamõjusid kõrvaldades. Hinnamõju näitavad erinevad hinnaindeksid, näiteks mõõdab tarbijahinnaindeks tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.

Kui me jälgime hindade muutusi majanduses ja näeme, et saia hind tõusis aastaga 10 senti (ehk 10%), varasema €1 pealt €1,1 peale, saame väga lihtsa arvutusega viia SKP baasaasta (ehk võrdluseks võetava aasta) hindadesse ja leida reaalse majanduskasvu. Sellisel juhul on meie hinnaindeks 1,1 ja reaalkasvu leidmine toimub järgmiselt:

Reaalne majanduskasv näitabki meile, kui palju hüvede kogus majanduses tegelikult tõusis.

Tihtipeale võib kuulda majandusteadlasi vaidlemas selle üle, millele tuleks keskenduda kiirema majanduskasvu toetamiseks. On selleks tarbimine? Või ettevõttes töötamine ja millegi loomine? Kuigi tegemist on olulise majanduspoliitilise küsimusega, on SKP arvestuse seisukohast tegemist võrdväärsete tegevustega. Nagu eelnevast näha on tegemist sama mündi erinevate pooltega.

Või nagu on tõdenud majandusteadlane Jean-Baptiste Say, siis tööjaotuse tingimustes tekib iga toodetud hüve väärtuses kohe turg muudele kaupadele ja teenustele. Toodab ju ettevõtja siiski midagi vaid selleks, et see enda heaolu seisukohast olulisemate hüvede vastu vahetada. Seega on peamine vaid see, et toodetaks neid hüvesid, mida inimesed vajavad.

Robert Müürsepp, Statistikaameti vanemanalüütik

http://statistikaamet.wordpress.com/2014/04/24/sisemajanduse-koguprodukt-loob-majanduses-toimuvad-tehingud-kokku/