Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Korteriühistuid oodatakse osalema “Hoolsa ühistu” kampaanias

Tartu Korteriühistute Liit korraldab koostöös Tartu linnaga kevadise koristuse kampaania “Hoolas ühistu”, mis kestab tänavu 18. aprillist 20. juunini. Kolmapäeval 16. aprillil kell 17.00 toimub ühistutele infotund Tartu Korteriühistute Liidu büroos aadressil Gildi 3.

Infotunnis räägitakse koristuskampaaniast. Kampaanias “Hoolas ühistu” osalemine annab ühistule võimaluse tellida kevadkoristuse ajaks soodsama hinnaga prahikonteinereid. Soodushind kehtib

7 m3 ja 10 m3 konteineritele. Eriti hea hinnaga saavad konteinereid tellida kampaanias osalevad korteriühistud, kes on Tartu või Eesti Korteriühistute Liidu liikmed.

“Koostöös Tartu Korteriühistute Liiduga korraldatud kevadised koristuskampaaniad on olnud varasematel aastatel edukad ja kutsun tänavugi kõiki linna korteriühistuid kaasa lööma. See on hea võimalus vabaneda üleliigsest kraamist ja teha korda oma koduümbrused,” ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm.

Telefoninumbril 55661888 saab tellida abijõudu, kes aitavad laadida konteinerit ning koristada keldrid ja panipaigad.

Kampaaniale registreerimine tartukyl@gmail.com või telefonil 5342 7912.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Balti uuring: eestlaste sundkulutuste osakaal palgast on väiksem kui lõunanaabritel

Baltimaade pealinnade leibkondade kulutuste vastvalminud analüüsist selgus, et oma sissetulekust suurima osa ehk 47% kulutavad toidule, eluasemele ja transpordile Riia elanikud. See on 3% võrra rohkem kui Vilniuses ja koguni 18% rohkem kui Tallinnas, samas on tallinlaste keskmine sissetulek kõrgeim, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse analüüsist.

Võttes arvesse soovitatava toidukorvi maksumuse, kulutused eluasemele ja ühistranspordile, ulatuvad nõukogudeaegses korteris elava neljaliikmelise pere kulutused Riias 587 euroni kuus. Vilniuses ja Tallinnas on perede sundkulud ligi 520 eurot kuus.

Tallinnas on kahe keskmist pealinna palka teeniva täiskasvanu ja kahe alaealise lapsega pere netosissetulek koos peretoetustega umbes 1785 eurot kuus, mis on ligi 600 eurot enam kui Vilniuses ja 538 eurot rohkem kui Riias. Elatustaseme erinevuse tõttu kulutavad Tallinna elanikud proportsionaalselt väiksema osa, vaid 29% sissetulekust toidule, eluasemele ja transpordile. Riia ja Vilniuse peredel on sundkulutuste osakaal sissetulekust vastavalt 47% ja 44%.

“Kulutused toidule, eluasemele ja transpordile moodustavad suurima osa pere-eelarvest. Kuigi nimetatud kulutuste kogusumma on Balti pealinnade elanikel sarnane, võimaldab märkimisväärselt suurem keskmine sissetulek tallinlastel Riia ja Vilniuse elanikest rohkem raha suunata sundkulutustest ülejäävate vajaduste katmiseks. Nii saavad Tallinna elanikud kulutada rohkem näiteks riietele, kodutarvetele, tervishoiuteenustele, haridusele ja meelelahutusele,” ütles teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.

Eurostati andmetel elab suurem osa Baltimaade elanikest neile kuuluval eluasemel – Lätis 72%, Leedus 85% ja Eestis 64%. Isikliku eluasemega seotud kulutused on tunduvalt väiksemad kui üürimise või eluasemelaenuga ostetud korteri puhul. Analüüsist selgub, et neljaliikmeline pere, kes elab neile kuuluvas nõukogudeaegses 70 ruutmeetri suuruses korteris, maksab igakuiselt eluasemekuludeks Tallinnas keskmiselt 201 eurot, Vilniuses aga 166 ja Riias 175 eurot.

Üürijate igakuised eluasemekulud on suurimad. Praeguste madalate intressimäärade tõttu on igakuine eluasemelaenu tagasimakse soodsam kui üürikorteri kuutasu. Aasta alguses moodustas igakuine laenumakse Vilniuses ja Riias kolmandiku eluasemekuludest. Tallinnas aga, kus on Baltimaade kõrgeimad kinnisvarahinnad, on eluaseme laenuga ostjate kulutused eluasemele ikkagi 7-8% madalamad kui üürijate kulud.

Maripuu sõnul on praegu eluaseme laenuga ostmine üldjuhul küll igakuiselt odavam kui üürimine, kuid peamiseks takistuseks kinnisvara soetamisel on kuni 25%-line omafinantseering. “Näiteks Tallinna magalapiirkonna 45 ruutmeetri suuruse korteri sissemakse ulatub ligi 13 000 euroni, 70 ruutmeetrise korteri puhul kuni 20 000 euroni. Enamiku perede jaoks ei ole sellise summa kogumine kerge ülesanne, eriti olukorras, kui nad peavad samal ajal ka üüri maksma,“ ütles Maripuu.

Üüri- ja laenumaksete kõrval moodustavad järgmise suurema osa eluasemekuludest nii Tallinnas, Riias kui ka Vilniuses korteri kütte- ja hoolduskulud. Kütteperioodil söövad radiaatorid pea poole eluasemekuludest. Samas sõltuvad hooldus- ja küttekulud paljuski hoone seisukorrast ning ühistust või haldusettevõttest.

Suuruselt teine kodumajapidamiste kuluallikas on toit. Uuringust selgus, et pere toidukorvi maksumus Baltimaades jääb 289 ja 332 euro vahele. Kõige kallim on toit Lätis ja odavaim Leedus. Eesti pere toidukorvi maksumus on 318 eurot kuus.

Lisaks on olulisel kohal pere eelarves transpordikulud. Kahe täiskasvanu ja ühe õpilasega pere kulutab ühistranspordile Riias 80 eurot (7% kuisest sissetulekust) ja Vilniuses 63,72 eurot (5% kuisest sissetulekust) kuus. Tallinna elanikele on ühistransport tasuta, seetõttu on linna sisse kirjutatud peredel võrreldes Riia ja Vilniuse elanikega väiksemad transpordikulud.

“Võrreldes kulutusi toidule, eluasemele ja transpordile, on toit see kulukoht, kust saaks enim kokku hoida. Seda kinnitab ka elanike sooduskaupade tarbimise osakaal,“ sõnas Maripuu. Igakuiste sundkulutuste suurus sõltub üpris palju sellest, kas korterit omatakse, üüritakse või on see soetatud laenuga. „Eluaset valides tuleb kindlasti tähelepanu pöörata hoone seisukorrale, juba teostatud renoveerimistöödele ja lisaks korteris tarbitavatele kommunaalteenustele ka ühistu kuludele. Seda nii üürikorteri kui laenuga soetatava eluaseme puhul,“ loetles Maripuu. Eluasemenõudlus on Baltikumis üsna kõrge, mistõttu võib oma kodu soetamisega kaasneda oht pere rahalisi võimeid ülehinnata. „Praegused madalad intressimäärad ei pruugi alatiseks nii soodsale tasemele jääda, mistõttu tuleks kindlasti arvestada võimaliku laenumakse suurenemisega. Pere-eelarvesse tasub sellised muutused sisse kirjutada ning koguda leebema ülemineku tarvis vajalik rahaline puhver, ” sõnas Maripuu.

Uuringust: Balti leibkondade kulutuste analüüsis kasutatud soovitatav toidukorv põhineb Eesti Toitumisteaduse Seltsi normatiivsel meetodil, mis tagab inimesele päevase energiavajaduse 2400 kcal ja tasakaalustatud toitumise. Toidukorvi tootehindade andmeid kogus 2014. aasta veebruaris AC Nielsen Baltics. Poodides, mil on igas riigis 75%-line summaarne turuosa, vaadeldi nii tavahindu kui soodushindu. Andmed eluaseme- ja transpordikulude arvutusteks koguti Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Swedbanki poolt avalikest ametlikest allikatest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara ABC” alustab juba esmaspäeval 07/04/2014

Kinnisvara ABCJuba esmaspäeval algab Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitus on suunatud kõikidele neile, kes soovivad kinnisvaramaailma õppida lähemalt tundma.

Kinnisvarakoolitus käsitleb kinnisvaraturgu, finantseerimist, hindamist, planeerimist ja projekteerimist, maakleritegevust ja laiemalt õiguslikke küsimusi.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega praktikud Tõnu Toompark (Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik), Evi Hindpere (Raid & Ko OÜ jurist), Marko Sula (Riigi Kinnisvara projektijuht).

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub neljal päeval:

  • 07/04/2014 kell 16:00-19:15
  • 08/04/2014 kell 16:00-19:15
  • 09/04/2014  kell 16:00-19:15
  • 10/04/2014  kell 16:00-19:15

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit kuulutab välja 2014.aasta kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkursi

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutab taas välja kinnisvarateemasid käsitlevate kõrgkoolide lõputööde konkursi.

EKFLi poolt välja antava preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvara majandussektorile, uute ideede ja rakenduste toetamine erialaliidu poolt.

Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima magistritöö autorile ja preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile.

Konkursile saab esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritöö, bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö. Hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Preemiate nominendid tuleb Tallinna Tehnikaülikoolil, Eesti Maaülikoolil, Tallinna Ülikoolil, Estonian Business Schoolil ja Tartu Ülikoolil esitada EKFLi juhatusele hiljemalt 30.juuniks 2014.a. Iga kõrgkool saab esitada kuni 3 tööd, mis peavad olema kaitstud hindele A või B mitte varem kui aasta enne konkursile esitamist. Lisatud peab olema juhendaja soovitus.

Preemia suuruseks 2014.aastal on parima magistritöö autorile 500 eurot ja parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile 300 eurot.

EKFL on soovitanud oma liikmetel ja Liidu partneritel esitada endapoolseid eripreemiaid ja äramärkimisi.

Preemia antakse üle EKFLi sügisseminaril, kus üliõpilasel on võimalus esineda oma lõputööd tutvustava ettekandega.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (asutatud 1994.a.) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Majaehitaja: Ole uudishimulik

Teadmiste ja oskuste omandamine saab alati alguse uudishimust. Kui on siiras huvi ja tahtmine saada asjadest aru saada, siis haaratakse teadmisi lennult. Ja selline uudishimu ei jää ka kõrvalolijale nägemata ja huvitatud inimestega on kõigil palju lihtsam suhelda ning koostööd teha.

Ehitamise ettevalmistamise aga ka ehitamise protsessis on valdaval enamikel juhtude alati nii, et tellija jaoks on hädavajalik palju õppida. Õppida kahel peamisel põhjusel, et esiteks teha otsuseid, millised materjalid, tehnoloogiad ja lahendused valida ja teiseks, et mõista ehitamisprotsessi ja seeläbi paremini ehitajaga koostööd teha. Suur osa arusaamatusi tekibki ennekõike seetõttu, et tellija ei saa ehitajast aru aga ehitaja samal ajal eeldab, et küll tellija teab.

Paremini asjade mõistmise vajalikkusest toon ühe lihtsa näite. Osade ehitustööde puhul on vajalik tehnoloogiline ooteaeg, et toimuks kuivamisprotsess ja et saaks töödega edasi minna. Näiteks plaatimistööde puhul on vajalik olenevalt aluspinnast eelnev pinna puhastamine ja nakke parandamiseks pinna töötlemine vastava krundiga. Edasi peab see kuivama, siis on vajalik niisketes ruumides teha hüdroisolatsioon ja seda soovitavalt 2-3 kihis ja iga kiht peaks saama korralikult välja kuivada ning alles siis saab asuda plaatimise juurde. Ka peale plaatimist on vaja oodata enne kui saab alustada vuukimisega. Ja ka edasi tuleb oodata, kuni vuugisegu on kuivanud ja saab nurki silikoonida. Minimaalselt on vajalik tööde teostamiseks 3-4 päeva, praktikas läheb sageli ka kauem.

Nii tekibki mitteteadlikul tellijal tunne, et ehitaja venitab, et miks ka väikeste plaatimistöödega läheb niikaua aega. Kui tellija ei saa aru, miks töömees teeb natuke tööd ja siis jätab töö pooleli, tekitab see tellijas segadust ja ka rahuolematust. Ehitaja, kes on teinud seda tööd sadu kordi, ei tule selle pealegi, et ta peaks tellija seletama, miks seda tööd on vajalik selliselt teha.

Tulles tagasi uudishimu juurde, tunneb uudishimulik tellija huvi, miks ja kuidas töid teostatakse ning loomulikult ehitaja selgitab seda hea meelega. Kokkuvõttes ühtemoodi asjadest arusaamine laseb koostööd palju paremini teha ning osapooltel ei teki arusaamatusi. Sageli sellise suhtluse juures ehitaja täpsustab tellijaga töödega seotud väikseid detaile, mis muidu jääksid üle küsimata ning kokkuvõttes aitab selline uudishimulik suhtlemine ära hoida vigu ning hoida üleval positiivset koostööd.

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Algavad Tapa Erikooli rekonstrueerimis- ja ehitustööd

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis 25. märtsil Tapa Erikooli rekonstrueerimis- ja ehitustööde lepingu AS-iga Semuehitus summas 3 056 215 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustegevusega alustatakse aprillis ning kaasaegne koolihoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta jaanuaris.

Ehitustööde käigus rajatakse kaasaegne ning õpilasesõbralik koolikompleks, millest 1/3 on juurdeehitus koos spordisaaliga, mis senini puudus ja 2/3 on olemasolev õppehoone, mis rekonstrueeritakse täielikult tänapäevastele nõuetele vastavaks.

RKASi eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada Tapa Erikoolile koolihoone mis oleks õppetööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Valdavas osas kolmekorruselise koolihoone suuruseks on kavandatud kokku ligi 3725 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud AS Meistri Projekt ja Arhitektuuribüroo FP OÜ.

Koolikompleksi rajamist finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Tapa Erikooli vahenditest.

2

3

1

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Tõnis Rüütel

Kinnisvaraõiguse ABCKäsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Tunnustan ikka tegijaid, kes mingi regulaarsusega võtavad ette vaeva panna kokku koond kinnisvara majandussektorit puudutavatest õigusaktidest.

Õigusloomel on teadupärast omadus muutuda-uueneda üsna kiiresti. See annabki põhiväärtuse taolistele üllitistele, kus põhiline on kokku võetud, vältimaks hajusat tuhnimist erinevates seadustes, määrustes.

Raamat on vajalik kõigile turuosalistele ennekõike maakleri teenuse kvaliteedi hoidmiseks, tõstmiseks.

Evi Hindpere koostatud Kinnisvaraõiguse ABC ongi tänuväärne just maaklerite käsiraamatuna, andes ülevaate kinnisvaraturuga puutumuses olevatest regulatsioonidest.

Kirjutise struktuur ja maht on üles ehitatud selliselt, et ülevaatlikud algteadmised saab ka mitte-juristist lugeja.

Värske väljaande põhiväärtuseks loengi tema ülevaatlikkust ja kokkuvõtlikkust tavalugejale. Sisuline maht on just parasjagu piisav, et saada muuhulgas ettekujutus võimalikest ohtudest mis üllatada võiksid.

See on lauaraamat kõigile, sest oleme ju tegelikult kõik enam või vähem kinnisvara turuosalised.”

Tõnis Rüütel
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Annelinn saab suveks uue spordiväljaku

Tartu suurima elanike arvuga linnaosa keskmesse Annelinna jalakäijate kiirte ristumiskohta hakatakse rajama uut mitmekesiseid sportimisvõimalusi pakkuvat puhkeala. 

Kaunase pst 58a endiste pallimänguplatside asemele ehitatakse multifunktsionaalsed spordiplatsid. Rajatakse korvpalliv äljak, jalgpallisein, paigaldatakse lauatenniselauad ja välitreeningvahendid, rajatakse rulatamise ja trikitamise alad. Umbes 2800 ruutmeetri suurusele spordiväljakule paigaldatakse ka uued pingid ja prügikastid ning jalgrattahoidikud

„Rajatav spordiväljak tuleb üks mitmekesisemaid võimalusi pakkuv spordiväljak Tartus. Seejuures on silmas peetud kõiki vanusegruppe – lastest täiskasvanuteni välja. Usun, et aktiivset kasutamist leiavad nii pallimänguplatsid, aga ka seni Annelinnas puudunud rulatamise ala ja lauatenniselauad. Tänavust liikumisaastat silmas pidades annab uus spordiväljak annelinlastele hea võimaluse kodu lähedal aktiivset eluviisi hakata harrastama,“ ütles abilinnapea Tiia Teppan.

Spordiväljakute ja valgustuse ehituse, pinnase- ja haljastustööde kogumaksumus on 138 790 eurot. Projekteerija on TajuRuum OÜ, ehitaja OÜ TAVT ning välitreeningvahendid koos turvakatenditega paigaldavad Inseneriteenused OÜ ja Destro OÜ, kes esitasid riigihankel ühispakkumuse hinnaga 21 869 eurot.

Tööde valmimise tähtaeg on 23. mai 2014. a. Spordiväljak avatakse lastekaitsepäeval 1. juunil.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti Arhitektide Liidu arvates nõuab Rail Baltic senisest põhjalikumat arhitektitööd

Eesti Arhitektide Liit korraldas 27.märtsil 2014 avaliku vestlusõhtu Rail Balticu kavandamise teemal. Arhitektid juhivad tähelepanu, et Rail Balticust saab tõenäoliselt üks sajandi tähtsamaid ehitisi, mille mõju Eesti elukorraldusele ja -keskkonnale on väga suur.

Liidule teeb muret, et arhitektide kompetentsi ei ole Rail Balticu kavandamisel seni kasutatud, kuigi avalikkus eeldab ruumiliste terviklahenduste läbitöötamist nii üldisemates kui detailsemates küsimustes, samuti logistiliste, tehniliste ja esteetiliste eesmärkide seostamist. Arhitektide liidu arvates peab selline suur taristuprojekt olema riigi visiitkaardiks ja näitama meie võimekust keskkonna kujundamisel.

Vestlusõhtu raames andis Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ülevaate projekti hetkeseisust ja majanduslikust taustast, tutvustades ka Rail Balticu trassivariantide valikuid. Rail Balticu planeeringute peaspetsialist Andres Lindemann rääkis lähemalt terminalihoonete detailplaneeringutest, sealhulgas kavandatavatest ideekonkurssidest.

Siiani ongi Eesti Arhitektide Liit kaasatud vaid Rail Balticu terminalihoonete ideekonkursside ettevalmistamisele Pärnus ja Ülemistel, unustades koostöö arhitektide ja maastikuarhitektidega depoode, sildade ja müratõkete arhitektuurilahenduste väljatöötamisel. Arhitektide liit ei pea ka õigeks, et riik on hoolimata Rail Balticu mahukast eelarvest lükanud ideekonkursside rahastamise kohalikele omavalitsustele. Selle tagajärjeks on ideekonkursside alarahastamine, mille tõttu võib kannatada ideekonkurssidest osavõtt ja tööde kvaliteet. Riigi esindusobjektide arhitektuurilahendus võib seeläbi kergesti osutuda nõrgaks ja pealiskaudseks.

Vestlusõhtut juhtinud arhitekt Toomas Paaveri sõnul on Eestil palju õppida Põhjamaadelt ja Lääne-Euroopa riikidelt. Vestlusõhtul kirjeldas head eeskuju ja tõi näiteid Soome hinnatud raudteearhitekt Pirjo Huvila.

Ka Paaver toonitab, et Rail Baltic ei piirdu vaid raudteede ja terminalidega. „Terminalidehoonete kõrvale võiksid ka depood, sillad või müratõkked leida väärika arhitektuurilahenduse. Kiirraudteede kavandamisel nõuab tõsist läbimõtlemist ka iga väike küla, et vältida avaliku ruumi katkestusi”.

Kõige suuremaks väljakutseks on Paaveri arvates aga inimesele mugava teekonna loomine terminalidest tegelikesse sihtpunktidesse, mis tähendab tööd pigem linnasisese avaliku ruumiga ja ühistranspordisõlmede omavahelise seosega laiemalt.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Õismäe servale kavandatakse kõrghooneid

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Õismäe servale, Haabersti ristmiku naabrusse kõrghooned rajada võimaldava detailplaneeringu vastuvõtmise.

Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneering loob võimaluse rajada 6,6 ha suurusele planeeringualale kuus 15-30-korruselist korterelamut, kolme- ja neljakorruselise ärihoone ning kaks parkimismaja. Olemasolevad 16-korruselised korterelamud ja ühekorruselised tootmishooned säilivad olemasolevas mahus. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Peale vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Haabersti Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Väike-Õismäe elurajoonis Õismäe tee, Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahelises kvartalis. Kinnistud on heakorrastatud. Õismäe tee 147b kinnistul asub sõiduautode parkla ning Õismäe tee 147a kinnistu on kasutusel haljasalana. Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud.

Lisaks Väike-Õismäe korterelamurajoonile paiknevad planeeringuala vahetus läheduses suured puhke- ja lõõgastusalad – Tallinna Loomaaed, Rocca al Mare Vabaõhumuuseum, Rocca al Mare parkmetsad, Harku järv suplusrannaga, samuti on läheduses mitmed kultuuri- ja spordirajatised nagu Saku suurhall, Onistari tennisehall, Škoda jäähall ja Veskimetsa ratsaspordibaas ning ka mitmed teenindusettevõtted – Rocca al Mare kaubanduskeskus jm. Ühistranspordiühendus kesklinna ja teiste linnaosadega on väga hea.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarve piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusala, mis on mõeldud eeskätt kaubandus-teenindus- ja vabaaja harrastusega seonduvatele asutustele ja ettevõtetele. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt asub planeeringuala Haabersti kõrghoonete piirkonnas, kuhu on soovitatav rajada multifunktsionaalsed kõrghooned. Haljastuse ja avaliku ruumi osakaal piirkonnas peab olema vähemalt 40%. Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas.

Planeeringu eesmärgiks on luua omanäoline kogum kõrgetest ja saledatest elamutest. Elutsooni ümber rajatakse müra- ja tuuletõmbe kaitseks madalam hoonestus, mis tagab õdususe ja turvalisuse. Detailplaneeringuga korrastatakse ka olemasolev linnaruum, likvideeritakse hiiglaslikud avaparklad ja rajatakse tänaste tornmajade tarbeks lisaparkimismajad. Planeeritavate parkimismajade katused haljastatakse ja muudetakse esteetilisteks puhkekohtadeks. Alale on ette nähtud mänguväljakud erinevas eas lastele. Täiskasvanutele on planeeritud puhkekohad katuseaias, kuhu paigaldatakse erinevaid istumiskohti: pargipinke, lamamistoole jne, ehitatakse ka mõned varjualused, kuhu on võimalik rajada ka grillinurgad. Katuseaedadesse rajatakse laudteed ja nende vahele haljasalad. Väljapoole katuseaedu on planeeritud erinevad spordiplatsid – spordiatraktsioonid, korvpalliväljak, kus talvel on võimalik uisutada.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2008 korraldusega. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 7. juulil 2008 avalik arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Aprill 2014 – Maastikuarhitektuuri kuu

Aprill kui rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kuu kuulutati välja 2006. aastal Rahvusvahelise Maastikuarhitektide Liidu (IFLA) poolt. See tähendab, et eriala organisatsioonide poolt korraldatavad ülemaailmsed või lokaalsed projektid ja üritused kulmineeruvad just aprillis. 2014. aasta aprillikuu teemasuunaks Eestis on piiride, piirialade ja piiretega seonduv. Lühidalt PIIR(E).

2014. aasta aprillikuu teemasuunaks on piiride, piirialade ja piiretega seonduv. Lühidalt PIIR(E). Piirid, mis ühelt poolt tekitavad teatavat turvatunnet, kaitsevad, jagavad ruumi ja selles liiklejaid ning teisalt takistavad, sunnivad, suunavad või tekitavad hoopiski konflikte.

Piirialad, mida kutsutakse mõnikord ääremaaks, perifeeriaks, kuid mis samal ajal on tihti lopsakad, liigirikkad ja elu täis. Läbi erinevate silmade, objektiivide, tajude ja kogemuste, vaatame piiri poole ja piirde taha. Läbi uurimise ning analüüsi, avastame või juhime tähelepanu mentaalsetele ja füüsilistele piiridele maastikus ja maastikuarhitektuuris.

Kuu raames toimub temaatiline filmiõhtu ja arutelu. Tutvuda saab fotovõistlusele saabunud töödega pop-up näitustel linna erinevates asukohtades. Lisaks valmivad mitmed piiridest ja piiretest lähtuvad linnainstallatsioonid ning aktsioonid. Eestvedajad näevad maastikuarhitektuuri kuud väliruumi rikastava sündmusena, mis kutsub avastama, kaasa mõtlema ja looma.

Kogu ettevõtmise üldine eesmärk on avalikkusele eriala tutvustamine ning kaasata inimesi meid ümbritseva ruumi kujundamisprotsessidesse. Eestis toimub maastikuarhitektuuri kuu tähistamine kuuendat aastat. Programmi eestvedajaks on MTÜ Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts (EMÜS).

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Majandususaldus Eesti vähenes

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* märtsis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.6 punkti ja see on 1.1 punkti halvem kui veebruaris.

Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks oli märtsis 105.3 ja tõus kuuga oli 0.3 punkti, euroalal oli indeks 102.4 ja tõus kuuga 1.2 punkti. Majandususaldus on nüüd üle aasta kuust-kuusse paranenud.

Majandususaldus on kõrge Ungaris (117.9), Suurbritannias (112.8), Saksamaal (107.5).

Majandususaldus on madalam Soomes (93.3), Küprosel (93.5), Prantsusmaal (96.6), Kreekas (97.5).

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus oli heal tasemel. Nii oli majandususaldus Saksamaal 107.5 (tõus kuuga 0.4 punkti), Leedus 105.8 (tõus kuuga 0.2 punkti), Lätis 104.1 (langus kuuga 1.9 punkti), Rootsis 105.8 (langus kuuga 0.7 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest olulisel madalamal tasemel (93.3) ja langus viimase kuuga jätkus.

Soomes halvenes nii tööstuse, teeninduse, kaubanduse kui ehitussektori kindlustunne, vaid tarbijate kindlustunne natuke tõusis (kuid on alla pikaajalist keskmist).

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kõigile eluaseme tagamiseks on vajalik era- ja avaliku sektori koostöö üürituru korrastamisel

Homme, 2. aprillil toimuv konverents „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks!“ otsib lahendusi Eesti üürisektori arendamisel eesmärgiga tagada kõikidele elanike gruppidele vajalik eluase. Selleks on vajalik era- ja avaliku sektori vaheline suurem koostöö. Konverents toobki kokku erinevad osapooled nii era- kui avalikust sektorist.

EEELi hinnangul on Eestis mureks kaasaja nõuetele vastavate elukondlike üüripindade kättesaadavus.

“Kui Eestis üürikortermaju praegu ei ehitata, siis Skandinaavia maades ehitatavatest kortermajadest moodustavad üürikortermajad 40%. Kuid ka meil vajadus kvaliteetsete üüripindade järgi üha kasvab, mida kinnitab ka Tallinna Tehnikaülikoolis läbi viidud uuring. Paljude inimeste, eelkõige noorte , ka liikuva eluviisiga inimeste vajadused ja võimalused on sellised, et üüripinnal elamine on tihti mõistlikum otsus kui siduda ennast kindla elamispinnaga ja koormata end mitmekümneaastase pangalaenuga,“ ütles EEELi juhatuse esimees Raivo Rand.

„Täna ei ole üüripindade arendamine ja ehitamine päevakorral, kuna eraettevõtjatel üksi ei tasu see ära. Stabiilse üürituru kujundamiseks on vajalik erasektori ning riigi ja omavalitsuste vaheline tõhusam koostöö ning mõnede regulatsioonide muutmine. Üürikortermajade ehitamisel võiks eeskuju ja kogemusi võtta ka Soomest. Konverents toobki kokku ja kaasab üürituru arendamisse erinevad osapooled: avalik sektor, õigusloome esindajad, arendajad ja ehitajad,” lisas Rand.

Kolmapäevasel konverentsi avab Riigikogu Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas, misjärel esitleb TTÜ majandussotsioloogia professor Katrin Paadam läbi viidud uuringu tulemuste põhjal ülevaadet uute üüripindade vajadusest Eestis ning Helsingi linnaplaneerimise ja kinnisvara valdkonna vanemnõunik Tanja Sippola-Alho annab Soome näitel ülevaate avaliku sektori rollist ja võimalustest üürikorterite ehitamise soodustamisel. Majandusteadlane Heido Vitsur käsitleb üürituru mõju Eesti majandusele.

Ingvar Allekand Domus kinnisvarast selgitab arendaja seisukohast, miks täna ei ehitata üürimaju ning Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat Pille Pettai käsitleb üürituru arengut piiravaid sätteid võlaõigusseaduses, mille praegu kehtiv üürilepingu peatükk reguleerib eilset päeva, kui üürnikeks olid valdavalt sundüürnikud.

Kõik on teretulnud osalema ja kaasa mõtlema , registreerumine 01.04.2014 e-maili aadressil liis@eeel.ee. Konverents toimub Hotellis Euroopa kell 12.30–18.00.

Konverentsi korraldab Eesti Ehitusettevõtjate Liit koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: Elamispindade käibe osakaal kogu kinnisvaratehingute käibest

Eesti kinnisvaratehingute kogukäive oli 2013. aastal maa-ameti andmetel 2,35 miljardit eurot. Sellest käibest 57% ehk 1,35 miljardit oli käive elamispindadega ehk eluhoonetega hoonestatud maaga ja korterite kui eluruumidega.

Varasema nelja aasta jooksul on elamispindade käibe osakaal kogu kinnisvaratehingute käibest olnud 51-55% vahemikus. Tänasega võrdsel 57% tasemel oli elamispindade tehingukäibe osakaal viimati 2008. aastal.

Mäletatavasti oli tegemist majanduskriisi aastaga, mil kinnisvarahinnad kiiresti langesid.

Tänane elamispindade käibe osakaalu tõus näitab eeskätt seda, et kinnisvaraturg on aktiivne ja eriti aktiivne on elamispindade turg.

Eriti jõuline on elamispindade tehingute käibe käibe kasv olnud Tartus, kus see on aastaga kerkinud 30%. Elamispindade käive moodustab Tartus 81% kogu kinnisvaraturu käibest.

Elamispindade käibe osakaal kogu kinnisvaratehingute käibest: EESTI

Elamispindade käibe osakaal kogu kinnisvaratehingute käibest: EESTI

Elamispindade käibe osakaal kogu kinnisvaratehingute käibest: TALLINN

Elamispindade käibe osakaal kogu kinnisvaratehingute käibest: TALLINN

Elamispindade käibe osakaal kogu kinnisvaratehingute käibest: TARTU

Elamispindade käibe osakaal kogu kinnisvaratehingute käibest: TARTU

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Jaemüügi kasv aeglustus veebruaris

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas jaemüük aastases võrdluses 7%, siis veebruaris kasv aeglustus.

2014. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 331,7 miljonit eurot, seega jäi veebruaris kauplustesse 253 eurot elaniku kohta. Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus oluliselt tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasvutempo. Kui eelneval kolmel kuul (november-jaanuar) suurenes neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 10–14%, siis veebruaris oli suurenemine 5%.

Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli jaemüük 7% väiksem kui eelmise aasta veebruaris. Jaemüük kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgude, otsemüük) jäi eelmise aasta veebruariga võrreldes samale tasemele.

Veebruaris suurenes enim jaemüük posti või interneti teel (kasv 30%) ning jaemüük tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 25%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Veebruaris suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük eelmise aasta veebruariga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüük vähenes 2013. aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 2%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 9%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 3%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli veebruaris 398,6 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%. 2013. aasta veebruariga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes kümnendiku.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2004 – veebruar 2014 (2010 = 100)

Diagramm: Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt