Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eesti kinnisvaraarendajatel valmis Riias 13 miljonit eurot maksnud 110 koduga elukvartal

09.03.2026 Adaur.ee

Eesti kinnisvaraarendajate Invego ja Reterra koostöös sai Riias lõplikult valmis uus 13 miljonit eurot maksma läinud elukvartal Parka Kvartāls, mille kõik korterid on nüüdseks ehitaja Mapri Būve poolt tellijale üle antud. Mitmeetapilise projekti valmimisega lisandus Läti pealinna 110 uut korterit, millest üle 80% on tänaseks müüdud.

Invego tegevjuhi Kristjan-Thor Vähi sõnul oli arenduse eesmärk luua modernne elukeskkond, mis arvestab juba olemasoleva linnaruumiga. “Projekti valmimine on oluline verstapost nii meie kui ka kogu naabruskonna jaoks. Soovisime, et uus elukvartal sobituks loomulikult ümbritsevasse keskkonda. Seetõttu pöörasime suurt tähelepanu haljastuse säilitamisele – alles jäeti mitmed suured puud, sealhulgas pärnad, jalakad ja ajalooline tamm. See on aidanud luua unikaalse harmoonia uue arenduse ja väljakujunenud haljastuse vahel,” räägib Vähi ja lisab, et elurajoonis tekkinud kogukond näitab, et selline lähenemine on hästi vastu võetud.

Reterra tegevjuhi Reigo Randmetsa hinnangul peegeldab projekt laiemat suundumust Riia elamukinnisvara turul. “Nõudlus energiatõhusate ja hästi läbimõeldud kodude järele püsib tugev, eriti asukohtades, mis pakuvad nii rohelust kui ka kiiret ligipääsu linnale. Parka Kvartāls on eelkõige kõnetanud peresid, kes otsivad stabiilsust ja igapäevast mugavust ning arenduse viimase etapi valmimine seob kogu kontseptsiooni kokku,” selgitab Randmets.

Arenduse esimesed kaks hoonet valmisid varem ja on juba koduks enam kui 50 perele. Viimase etapi valmimisega on nüüd kõik neli hoonet elanikele avatud. Projekt koosneb kolmest viiekorruselisest ja ühest neljakorruselisest hoonest, mis kõik vastavad A-energiaklassi standarditele. Korteritel on avarad planeeringud, suured aknad ja rõdud ning ostjatel oli võimalik valida erinevate siseviimistluslahenduste vahel. Piirkond pakub kiiret ühendust Riia kesklinnaga, säilitades samas rahulikuma elukeskkonna. Läheduses paiknevad koolid, lasteaiad, kauplused, spordirajatised ja tervishoiuasutused, mis on muutnud piirkonna atraktiivseks just perede jaoks.

Reterra Estate on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte, mis on enam kui kümne tegevusaasta jooksul loonud terviklikke ning innovaatilisi elu- ja ärikeskkondi. Avatud pilk ja selge siht paremasse tulevikku on viinud ettevõtte tegevuse Tallinnast Tartusse ja Riiani. Reterra on rajanud üle 1000 uue kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt. Tallinnas on Reterra üks suurimaid arendusi Hipodroomi kvartal, Rae vallas Raemõisa elurajoon ning Tartus Aviaatori elukvartal.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 5000 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Bigbank: kodulaenude turg oli veebruaris eelmistest kuudest aktiivsem

09.03.2026 Adaur.ee

Veebruarikuu kodulaenuturu üldine aktiivsus näitas väikest kasvu, kuid väljastatud kodulaenude keskmine maht 119 972 eurot oli viimaste kuude madalaim, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti kinnitusel on pärast lepingute arvu poolest loiumat aastalõppu kodulaenuturul uue aasta esimest kuud taas näidanud kasvu. “Veebruar oli tööpäevade arvult teistest lühem kuu, kuid kodulaenulepinguid sõlmiti iga tööpäeva kohta keskmiselt rohkem, kui eelnevatel kuudel,” kommenteerib Taavet, kelle sõnul on aasta algus uute kodulaenu lepingute ja taotluste osas üllatanud positiivselt.

Keskmine laenusumma 119 972 oli viie protsendi võrra väiksem jaanuari 126 358 eurost. “Sel kuul oli keskmine laenusumma tavapärase 120-140 tuhande euro koridori alumises servas ning sellega ka viimase aasta madalaimal tasemel. See omakorda näitab, et enim tehinguid tehti järelturul ning pigem odavamate korteritega,” selgitab Arthur Taavet ning lisab, et üksikute eranditega on keskmine laenusumma püsinud kuust kuusse samal tasemel juba viimased paar aastat.

Bigbanki kodulaenude portfelli puhul peab Taavet madalamat keskmist summat omamoodi loogiliseks, sest pank pöörab palju tähelepanu ka neile inimestele, kes soovivad uue kodu soetada suurtest tõmbekeskustes väljas, kus kinnisvara hinnad on samas odavamad. “Me oleme Eesti pank ja meil on sellevõrra ka selgem vaade Eesti elu. Nii ei ole harvad juhud, kus saame kodlaenu anda inimestele, kes mõnest suurpangast on liiga jäikade raamide tõttu eitava vastuse saanud,” rõhutab Arthur Taavet ning meenutab, et erinevalt mõnedest suurpankadest võtab Bigbank laenuotsuse tegemisel arvesse kõiki inimese regulaarseid tulusid.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.eu) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31.01.2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 303 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 190 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, veebruar 2026

09.03.2026 Hanna Luberg

Veebruar näitas kinnisvaraturul piirkonniti erinevaid liikumisi, kuid üldpilt jäi mõõdukalt stabiilseks. Tallinnas ja Tartus toimus korterite hinnatasemes kerge korrektsioon, samas kui tehinguaktiivsus püsis suhteliselt tugev või kasvas veidi. Pärnus jätkus hinnatõus ning tehingute arv suurenes, viidates aktiivsele turule. Väiksemates piirkondades, nagu Viljandi ja Kuressaare, olid hinnaliikumised ja tehingumahud volatiilsemad, mis on väikese turu puhul tavapärane. Kokkuvõttes iseloomustas veebruari mõõdukas aktiivsus: suuremates linnades püsis nõudlus korteriturul tugev, samal ajal kui väiksemates piirkondades mõjutasid turu statistikat üksikud tehingud ning aktiivsus jäi tagasihoidlikumaks.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg näitas veebruaris mõõdukat hinnakorrektsiooni. Korterite keskmine hind langes kuuga 2%, ulatudes 3 115 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses siiski 4% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 655, mis on veidi rohkem kui jaanuaris ning viitab aktiivsuse kergele kasvule pärast aasta alguse rahulikumat perioodi. Hinnalangus koos tehingute arvu suurenemisega viitab pigem tehingute struktuuri muutusele kui nõudluse vähenemisele.

Eramute segmendis toimus 13 tehingut, mis on vähem kui jaanuaris ning jääb selgelt alla eelmise aasta veebruari tasemele. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 2 tehingut, mis on samuti vähem kui nii eelmisel kuul kui ka aasta tagasi. Kokkuvõttes püsis Tallinna kinnisvaraturg veebruaris aktiivne: korteriturul kasvas tehingute arv, samal ajal kui hinnatase korrigeerus mõõdukalt allapoole ning teiste segmentide aktiivsus jäi tagasihoidlikumaks.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg näitas veebruaris mõõdukat jahtumist nii hinnatasemes kui ka tehinguaktiivsuses. Korterite keskmine hind langes kuuga 5%, jõudes 2 424 euroni ruutmeetri kohta, ning jäi aasta võrdluses 1% madalamaks. Korteritehinguid tehti 99, mis on vähem kui jaanuaris, kuid püsib siiski suhteliselt tugeval tasemel. See viitab sellele, et hinnalangus ei tulene nõudluse kadumisest, vaid pigem tehingute struktuuri muutusest ning võimalikust ostjate ettevaatlikkusest kõrgemate hinnatasemete juures.

Teistes segmentides oli samal ajal märgata aktiivsuse kasvu. Eramute turul sõlmiti 12 tehingut, mis on rohkem kui jaanuaris ning võrdne eelmise aasta veebruari tulemusega. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 5 tehingut, mis samuti ületab eelmise kuu näitaja. Kokkuvõttes oli Tartu veebruar tasakaalus: korterite hinnad korrigeerusid allapoole, kuid tehinguaktiivsus ja huvi teiste elamusegmentide vastu jäid stabiilseks.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas veebruaris hinnataseme tugevat kasvu. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ning oli aasta võrdluses koguni 20% kõrgem, ulatudes 2 271 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 65, mis on rohkem kui jaanuaris ning viitab aktiivsuse mõõdukale kasvule pärast aasta alguse rahulikumat perioodi.

Eramute segmendis toimus 12 tehingut, mis on veidi vähem kui jaanuaris, kuid märgatavalt rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 13 tehingut, mis tähendab kasvu võrreldes nii eelmise kuu kui ka eelmise aasta veebruariga. Kokkuvõttes oli Pärnu kinnisvaraturg veebruaris aktiivne: korterite hinnad jätkasid tõusutrendi ning nõudlus elamumaa vastu püsis tugev.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg näitas veebruaris hinnataseme järsku tõusu. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 15%, ulatudes 1 315 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi siiski 13% madalamaks kui aasta tagasi. Korteritehinguid tehti 18, mis on sama tase kui jaanuaris ning viitab sellele, et hinnamuutus tulenes pigem tehingute struktuurist kui aktiivsuse kasvust. Väikese turu puhul võivad üksikud kallimad tehingud keskmist hinda märgatavalt mõjutada.

Eramute segmendis toimus 12 tehingut, mis on veidi vähem kui jaanuaris, kuid rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid veebruaris ei registreeritud. Kokkuvõttes püsis Viljandi kinnisvaraturg aktiivsuselt stabiilne, kuid hinnatasemes toimus tugev kuine kõikumine, mis peegeldab väikese turu tundlikkust üksikute tehingute suhtes.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Volta SKAI OÜ secured bond offering results

09.03.2026 Adaur.ee

On Thursday, 4 March 2026, the public bond offering (the Offering) of Volta SKAI OÜ (registry code 16359341, address Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Estonia; Volta SKAI) closed. This was the third series under Volta SKAI’s €30 million bond programme, conducted on the basis of the base prospectus approved by the Financial Supervision Authority (FSA) on 8 December 2025, as supplemented by prospectus supplement no. 1 approved by the FSA on 23 February 2026.

Under the Offering, Volta SKAI offered up to 3,500 bonds named EUR 10.00 VOLTA SKAI SECURED BOND 25-2027 with a nominal value of €1,000, a maturity date of 1 October 2027, and a fixed interest rate of 10% per annum paid quarterly. In the event of oversubscription, Volta SKAI had the right to increase the issue size to up to €5 million. The Offering was directed at retail and institutional investors in Estonia, Latvia, and Lithuania.

The Offering attracted 895 investors who subscribed for bonds totalling €11.480 million. The base issue size of €3.5 million was oversubscribed 3.3 times. In light of strong investor demand, the management board of Volta SKAI decided to increase the issue size in accordance with the terms of the Offering to the maximum permitted amount of €5 million. Bonds were allocated to all investors who participated in the Offering. The breakdown of subscriptions by country was as follows: Estonia €8.6 million (75.1%), Lithuania €1.7 million (14.7%), and Latvia €1.2 million (10.2%).

In allocating the bonds, the management board of Volta SKAI decided to apply the following principles:

Volta SKAI’s existing bondholders, investors who had previously invested in securities of Endover group projects, and investors who subscribed for at least €100,000 were allocated 50% of their requested amount;
all other investors were treated equally and received 25% of their subscribed amount, but not less than 2 bonds;
fractional bond numbers were rounded up to the nearest whole number.

The bonds will be credited to investors’ securities accounts on or around 11 March 2026, and the first trading day on the First North bond list of the Nasdaq Tallinn multilateral trading facility is 12 March 2026 or a date close thereto.

Estonian resident private individuals who have purchased or intend to purchase Volta SKAI bonds through an investment account may, in accordance with the Income Tax Act, defer the income tax liability arising from interest and receive bond interest in full to their investment account. To do so, a corresponding application must be submitted to the issuer.

The application form is available on the Volta SKAI website at https://investor.endover.ee/volta-skai. The application needs to be submitted only once, and no later than ten business days before the interest payment date; applications submitted later will be taken into account from the next interest payment date. Volta SKAI bond interest payments are made quarterly on 1 January, 1 April, 1 July, and 1 October.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Pank: Hinnakasv aeglustus veebruaris edasi

06.03.2026 Lauri Matsulevitš

Veebruaris aeglustus tarbijahindade aastakasv 3,1%ni. Selle taga oli suuresti energia odavnemine – energiat arvestamata oleks aastane hinnatõus ulatunud 4% juurde. Leedus kasvasid hinnad umbes sama palju kui Eestis, kuid euroala keskmine hinnakasv jäi alla 2%. Muu euroalaga võrreldes on Eesti hinnakasv kiirem suuresti maksutõusude tõttu.

Elektri börsihind jäi veebruaris samale tasemele kui mullu, ent maagaasi hind langes. Kokkuvõttes majapidamises kasutatava energia hind aastaga alanes ja mootorikütus odavnes ligi 10% võrra.

Teenused kallinesid aastaga rohkem kui 5%, kuid selle aasta esimestel kuudel aeglustus teenuste inflatsioon märkimisväärselt. Eelmise aasta viimastel kuudel oli see veel 10% juures peamiselt 2025. aasta alguses rakendunud autode registreerimise tasu tõttu. See tasu kajastub samuti teenuste all, kuid sel aastal hinnakasvule enam lisa ei anna. Tavapärase nõudluse tõttu hakkasid veebruaris kallinema puhkusereisid ja Lähis-Ida sõda kasvatab tõenäoliselt nõudlust turvalisemate reisisihtkohtade järele.

Veebruaris kallinesid toidukaubad veelgi. Toiduainetest on tunduvalt kasvanud värske puu- ja köögivilja hind: näiteks tsitrusviljad kallinesid aastaga 35% ja köögiviljad ligi 12%. Üks selle põhjus on Lõuna-Euroopa viimase hooaja tavapärasest kesisem puuviljasaak. Aasta ringi meie piirkonnas kasvatatavate köögiviljade hinda kergitab energiatarbimine, mis oli külma ilma tõttu suurem kui muidu. Kuu võrdluses on märgatavamalt tõusnud kohvi hind, kuigi maailmaturul on kohv alates eelmise aasta sügisest odavnenud.

Lähikuudel lisab kogu maailmas hinnasurvet sõda Lähis-Idas, kuna energiakandjate tarned Pärsia lahe riikidest on häiritud, sillutades teed nafta ja maagaasi hinnatõusule. Eesti tanklaketid reageerisid kiiresti ning tõstsid samuti märtsi alguses kütusehindu. Kõrgemad energiahinnad toovad kaasa ettevõtete kulude kasvu ja võivad tarbijahindu üldisemalt kergitada.

Sõja tõttu Lähis-Idas võib tänavune inflatsioon viimati prognoositud ligi 3%st kiiremaks osutuda. Ligi 0,7 protsendipunkti hinnakasvust tuleb mullu juulis rakendunud käibemaksutõusust, mille mõju inflatsioonile avaldub aasta arvestuses veel juulini. Vähesemal määral kiirendavad hinnakasvu ka aasta alguse aktsiisitõusud. Kogu aasta uue inflatsiooniprognoosi avaldab Eesti Pank 31. märtsil.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Solina ostis Kapitelilt Laagris asuva tootmiskompleksi

06.03.2026 Adaur.ee

2024. aastal valmis Laagris Kapiteli arendatud Euroopa juhtiva maitseainesegude valmistaja Solina uus tootmiskompleks. Solina kontserni kuuluv Saue Production OÜ otsustas tootmiskompleksi Kapitelilt välja osta ning tänaseks on Baltikumi üks viimaste aastate suurim tööstuskinnisvara müügitehing jõustunud.

Saue vallas Laagris asuvas enam kui 13 300 m² suuruses tootmiskompleksis asub Solina uus kontor, tootearenduslabor, testköök, tootmisüksus ja ladu ning seal töötab igapäevaselt üle 100 inimese. Tootmishoone vastab A-energiaklassi standarditele ning hoone elektrienergiaga varustamiseks on katusele rajatud päikeseelektrijaam. Tegemist on esimese hoonega Eestis, mis sai BREEAM New Construction sertifikaadi tasemel Very Good täielikult sisustatud hoonena.

Tootmiskompleksi koguinvesteering ulatus rajamisel ligi 30 miljoni euroni ning hoone kvalifitseerus esimese uue kinnisvaraarendusena Eestis SEB grupi rohelaenule. Müügitehingu väärtus on konfidentsiaalne ning Kapitel Logisticsit toetasid tehingu teostamisel advokaadibüroo COBALT ja Redgate Capital koostöös Newsec Balticsiga.

Kapiteli investeeringute juht Holger Tilk: „Harva avaneb võimalus teha midagi, mida kunagi varem pole tehtud. Kui 1,6 miljardi eurose aastakäibega, 51 tehasega ja 75 riigis kliente teenindav globaalne toiduainetööstuse grupp valis Kapiteli oma partneriks esimese ideaaltehase rajamisel, on vastutus erakordne ja eksimisruum minimaalne. Asjaolu, et Solina otsustas osta selle innovaatilise, energiasäästliku ja jätkusuutliku hoone endale, näitab, et hüppasime kõrgele seatud latist üle. Kuigi Kapitel on Solina projektist väljunud, jätkame aktiivselt võimaluste otsimist arendada nii oma praegustele kui ka klientide soovil soetatavatele uutele kinnistutele kvaliteetseid, energiasäästlikke ja jätkusuutlikke hooneid.“

Solina Eesti juht Veiko Soome: „Meil on siiras heameel, et Kapitel otsustas sellesse projekti panustada ning tõi Solina ideaaltehase elluviimisse oma tugeva kogemuse ja kompetentsi. Laagri tootmiskompleksil on oluline roll Solina grupi väärtusahelas, ühendades tootearenduse, tootmise ja logistika ühtseks tervikuks. Eesti üksus tegutseb grupis kompetentsikeskusena, kus rakendatakse kaasaegseid tehnoloogiaid ja parimaid tootmispraktikaid. See võimaldab meil panustada kogu Solina võrgustiku konkurentsivõimesse ning pakkuda klientidele järjepidevalt kõrge lisandväärtusega ja innovaatilisi lahendusi.“

Solina Estonia/ Saue Production OÜ (https://ee.solina.com/solina-estonia) kuulub rahvusvahelisse toiduainetööstuse gruppi Solina Group. Solina on juhtiv globaalne partner toiduainetööstuse, foodservice teenuste, kiirtoidurestoranide ja toiteväärtust rikastavate toodete valdkonnas. Solina 51 tootmisüksust ning arvukad kohalikud tootearenduskeskused ühendavad endas kulinaarsed ja tehnilised teadmised, mis võimaldavad ettevõttel kujundada suurepärase maitse, funktsionaalsuse ja toiteväärtusega uuenduslikke toidulahendusi. Prantsusmaal asuva peakontoriga ettevõttel on üle 5000 töötaja, tootmisüksused ligi 20 riigis ja kliente teenindatakse enam kui 75 riigis. Solina enamusaktsionär on sõltumatul erakapitalil põhinev investeerimisfirma Astorg.

Kapitel Logistics on Kapitel grupi (www.kapitel.ee) ettevõte, mis arendab, omab ja haldab tööstus- ja logistikakinnisvara. Ettevõtte portfelli kuulub kaks logistikakeskust ja tootmishoonet Rae vallas Rukki tööstuspargis aadressidel Rukki tee 1 ja Rukki tee 5, üüripinnaga kokku ligikaudu 60 000 m². Lisaks kuuluvad Kapitel Logisticsile täiendavad ehitusõigusega kinnistud Rae vallas Rukki tööstuspargis ja Gate Tallinn tööstuspargis Saue vallas.

Baltic Horizon Fund täiendavate fondiosakute noteerimine Balti fondinimekirjas

06.03.2026 Adaur.ee

Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 06. märsti 2026. a otsusele noteeritakse ja võetakse Baltic Horizon Capital AS’i valitsetava fondi Baltic Horizon Fund täiendavalt emiteeritud 83 013 636 osakut kauplemisele Balti fondinimekirjas.

Baltic Horizon Fund’i ülalnimetatud osakute esimeseks kauplemispäevaks on 09. märts 2026. a või sellele lähedane kuupäev.

Seega kaubeldakse alates 09. märtsist või sellele lähedasest kuupäevast nimetuse NHCBHFFT all kokku 226 576 150 Baltic Horizon Fund’i osakuga (ISIN: EE3500110244).

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE kinnisvara-podcast: Büroopindade turu eilne, tänane ja homne päev

06.03.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 133. osa külaline on Uus Maa Ärikinnisvara maakler Aira Veelmaa. Saates räägime büroopindade turu hetkeseisust, väljakutsetest ja tulevikuvaatest. Arutelu juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Aira Veelmaa analüüsib, kuidas on viimaste aastate majanduskeskkond ja ebakindlus mõjutanud ettevõtete otsuseid büroopindade valikul. Vaatame, millised on üürnike tänased ootused pindadele ning miks on osade ettevõtete jaoks senised kontorid jäänud kas liiga suureks või oma funktsionaalsuselt ebasobivaks.

Võtame teemaks populaarsed piirkonnad ja ärikvartalid ning arutame, millised uued arendused on Tallinna turul kõige silmapaistvamad. Aira Veelmaa selgitab pakkumise ja nõudluse hetketasakaalu ning seda, millist rolli mängivad büroo valikul asukoht, mugavus ja hoone üldine kvaliteet.

Käsitleme üüritingimusi, hindade indekseerimist ning üürileandjate paindlikkust tänases tihedas konkurentsiolukorras. Saates tuleb juttu ka olulistest muutustest ruumilahendustes – miks on täielikult avatud kontorite trend mööda saamas ning milliseid sotsialiseerumisalasid ja liigendatust tänapäeva töötajad tegelikult väärtustavad.

Vaatame tulevikku aastatesse 2026-2027, hindame turu aktiveerumise märke ja ehitushindadest tulenevaid riske. Saate lõpus jagab Aira Veelmaa praktilisi nõuandeid nii üürnikele kui üürileandjatele, kuidas muutuvas keskkonnas ratsionaalseid ja pikaajaliselt kalleid otsuseid põhjalikult läbi kaaluda.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

1Partner: Ekspert soovitab: kinnisvara müügi eel tasub teha põhjalikke ettevalmistusi

06.03.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraturu aktiivseim periood kestab tavapäraselt märtsist oktoobrini, kuid parima tulemuseni jõuavad need müüjad, kes alustavad vajaliku dokumentatsiooni ja kinnisvara enda ettevalmistamisega piisavalt enne objekti turule toomist ehk juba talvekuudel, kinnitab 1Partner Kinnisvara maakler Olmer Õigus.

Kinnisvaraturul ei määra müügiedu pelgalt hea kuulutus või professionaalsed fotod, vaid eeltöö põhjalikkus. “Kiirustades müüki pandud kodu võib jääda pikemaks ajaks turule või müüakse see lõpuks alla ootuste. Praktiline kogemus kinnitab, et läbimõeldult ette valmistatud müügiobjekt liigub kiiremini ning ostjate huvi on suurem,” selgitab Olmer Õigus ja lisab, et kui võimalikud takistused on varakult läbi analüüsitud, kulgeb tehing sujuvamalt ja turvalisemalt. Lisaks pole korrektselt ja põhjalikult teostatud müügitehingu puhul hiljem oodata ostjate poolset hagi varjatud puuduste eest.

Enam kui 25 aasta pikkuse töökogemusega maakleri sõnul peaks kinnisvara müük alati algama paberimajandusest, sest teadlikud ostjad ja pank kontrollivad esimesena just dokumentatsiooni ning alles seejärel sisekujundust ja muid mugavusi. Oluline on veenduda, et omandiandmed, ehitisregistri info ning kasutus- või ehitusload vastavad tegelikule olukorrale ning kõik juurdeehitused ja tehnosüsteemid on korrektselt kajastatud. “Sageli tekivad tehingutes viivitused just seetõttu, et registriandmed ei kattu tegelikkusega või on pooleli näiteks pärimismenetlus. Talvine periood annab võimaluse need küsimused rahulikult lahendada ja tagada, et objekt on kinnisvaraturu tipphooajaks tõeliselt müügivalmis,” räägib Õigus, kelle sõnul võib aktiivse müügihooaja algus külmade ilmade jätkudes nädalaid edasi lükkuda, nagu see oli näiteks 2011. ja 2012. aastal.

Erilist tähelepanu tasub pöörata ka kaasomandi kokkulepetele ja kinnistu juurdepääsule. Kui krunti või hoonet kasutab mitu omanikku, võib pank küsida täpsustavaid dokumente. Enne müüki tasub veenduda, et kasutuskord on kirjalikult fikseeritud, hooneosade kasutus selge ning ligipääsud ja piirid üheselt mõistetavad. “Eriti oluline on kontrollida, kas kinnistule on tagatud ametlik juurdepääs. Kui ligipääs toimub naaberkinnistu kaudu, võib pank nõuda servituudi olemasolu või selle seadmist enne tehingut,” selgitab Õigus ja lisab, et puudulik või vormistamata juurdepääs võib tehingut pikendada või pangalaenu peatada.

Lisaks juriidilisele poolele mõjutab müügiedu loomulikult ka kinnisvara üldine seisukord, kuid Õiguse sõnul ei tähenda ettevalmistus alati kapitaalremonti, vaid pigem läbimõeldud korrastust. “Sageli piisab väiksematest parandustöödest, kulunud pindade värskendamisest ja liigsete esemete eemaldamisest. Neutraalne ja korrastatud keskkond jätab ostjale parema mulje ning aitab tal ruumi potentsiaali paremini hinnata,” räägib Õigus.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Koolitus “Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid” toimub 12.03.2026

06.03.2026 Margot Toompark

12.03.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid“, kus Tõnu Toompark ja Evi Hindpere annavad osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolitusel saad:

praktilised nõuanded üürilepingu koostamiseks ja lõpetamiseks;
juhised probleemse üürilepinguga toimetulekuks;
oskused kasutada üürilepingut oma õiguste kaitseks;
nõuanded, millal ja miks pöörduda üürikomisjoni või kohtusse;
üürilepingu projekti.

Koolitus “Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid” toimub 12.03.2026 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Rahandusministeerium: Kodulaenu tagatise hindamise reeglid muutuvad paindlikumaks

05.03.2026 Adaur.ee

Rahandusministeerium uuendab kodulaenu refinantseerimise reegleid nii, et alati ei pea kinnisvarabüroolt enam kohapealset ülevaatust ja hindamisakti tellima.

“Truudus on voorus, aga teenusteturul ei tohiks see põhineda kunstilikel tõketel. Eelnõu teeb kodulaenu refinantseerimise lihtsamaks ja odavamaks ilma kompromissideta laenamise vastutustundlikkuses,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Praegu peab inimene kodulaenu võtmisel või selle teise panka viimisel enamasti tellima uue kinnisvara hindamisakti ja selle eest ise maksma. Hindamisakti hind või küündida sõltuvalt kinnisvarast kuni 500 euroni. Eesti Panga andmete kohaselt „viiakse“ ühest panga teise iga aasta ca 300-400 laenu, mis arvestades eluasemelaenude kogumahtu, on suhteliselt väike osa.

Edaspidi saab pank otsustada, kas kodulaenu tagatiseks oleva kinnisvara hindamiseks on vaja minna hindajal kohapeale ja koostada hindamistakt või saab pank ise statistiliste andmete põhjal hindamise ilma kohapeale minemata läbi viia. Seega võib kodulaenu üleviimisel ühest pangast teise ära jääda eraldi hindamisakti tellimise kulu.

Sellise automatiseeritud hindamismudeli kasutamine võimaldab teha otsuseid kiiremini, mis teeb kodulaenu refinantseerimise ka sujuvamaks. Automatiseeritud hindamismudelit saab kasutada nende objektide puhul, kus on olemas sobilikud alusandmeid. Ehk mudel on kasutatav nendes Eesti piirkondades, kus turuinfo on piisav ja väärtuse leidmine mudeli abil on usaldusväärne. Automatiseeritud hindamismudelit võivad lisaks pankadele kasutada ka kinnisvarabürood ise.

Pangad peavad kehtestama detailsed sise-eeskirjad selle kohta, millal võib kohapealse ülevaatuse asendada automatiseeritud hindamismudeliga ning kuidas tagatakse hindamise kvaliteet.

Lisaks näevad muudatused ette, et kinnisvara hindamisakti võib teatud juhtudel koostada ka lihtsamal kujul – näiteks kui hiljaaegu on alles põhjalikum hindamine läbi viidud.

Pangad peavad viima oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla hiljemalt 2027. aasta alguseks. Pangad võivad uusi võimalusi ka varem kasutama hakata.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: Keskmine palk tõusis aastaga 5,6%

05.03.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta keskmine brutokuupalk 2092 eurot, mis on 5,6% kõrgem kui aasta varem. 2025. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot, mis on 4,5% kõrgem kui 2024. aastal samal perioodil.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets.

Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast väljapoole jääva Harjumaa keskmine palk oli mõnevõrra madalam, 1957 eurot,“ ütles Vaikmets.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Kõrgeim keskmine palk 2025. aastal oli info ja side tegevusalal (3651 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3338 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2948 eurot).

Madalaimat keskmist palka teenisid möödunud aastal majutuse ja toitlustuse tegevusala töötajad (1333 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajad (1379 eurot). „Samas oli neis valdkondades näha siiski väikest palgakasvu, vastavalt 5,4% ja 5%. Suurim palgakasv oli energia sektoris (elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas), kus palgakasv oli 9,3% ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (7,4%),“ sõnas juhtivanalüütik. Vaikmets lisas, et palk tõusis ka sellistes suurtes valdkondades nagu töötlev tööstus (7%) ja kaubandus (4,9%). Sektorite üleselt oli palgakasv 5% lähedal.

Palgatöötajaid oli mullu kokku 592 126, mida on 1% vähem kui aasta varem. Kõige enam töötas 2025. aastal palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal – 100 617 inimest, kes moodustasid 17% kõigist töötajatest. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ligi 87 600 töötajaga, haridusvaldkond ligi 65 000 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 49 000 töötajaga.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2025. aastal 1724 eurot, mis on ligi 6% võrra kõrgem kui aasta varem. „Trend mediaanpalga puhul on sama nagu keskmise brutokuupalga puhulgi, seda nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes,“ ütles Vaikmets.

Mullu neljandas kvartalis oli keskmine palk 2155 eurot

2025. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot, mis on 4,5% kõrgem kui aasta varem samal ajal. „Nii nagu 2025. aastal tervikuna, teenisid ka neljandas kvartalis keskmisest oluliselt kõrgemat palka (üle 3000 euro) info ja side, finants ja kindlustuse ning elektrienergia tegevusaladel töötavad inimesed,“ tõdes ta.

Kõrgeim keskmine palk 2025. aasta neljandas kvartalis oli Tallinnas (2 506 eurot), madalaim aga Valga maakonnas (1 615 eurot).

„Vaadates inimeste töökohti asukoha järgi, selgub, et 55% töökohtadest on koondunud Tallinnasse ja Harjumaale ning 14% Tartumaale,“ sõnas juhtivanalüütik ja lisas, et alates 2021. aastast on olnud olukord suuresti muutumatu. „Tallinnasse ja Harjumaale koondumine on toimunud juba pikemat aega, kuid on märgata, et viimastel aastatel on vähenenud töötajate arv Ida-Virumaal,“ selgitas ta.

Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised. Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad

Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukoha andmete aluseks on töötamise asukoht mitte palgatöötaja elukoht. Aasta andmed leiab siit ja kvartali andmed siit.

Andmed on avaldatud 5.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Invego Group OÜ võlakirjade avaliku pakkumise teade

05.03.2026 Adaur.ee

Invego Group OÜ (registrikood 16281679, aadress Telliskivi tn 51a, 10611 Tallinn; edaspidi Invego Group) kuulutab käesolevaga välja oma võlakirjade avaliku pakkumise (edaspidi Pakkumine). Pakkumine viiakse läbi Invego Groupi avalikustatud teabedokumendi alusel.

Võlakirju pakutakse üksnes Eesti, Läti ja Leedu jae- ning professionaalsetele investoritele.

Pakkumise peamised tingimused

Emitent	Invego Group OÜ
Väärtpaber tähis	INVG
Väärtpaberi tüüp	Tagamata võlakiri
ISIN	EE0000003655
Pakkumise tüüp	Avalik pakkumine jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus
Emissiooni maht	Kuni 4 000 000 eurot (õigusega suurendada kuni 8 000 000 euroni)
Võlakirja hind	1000 eurot
Intressimäär	9,5% aastas, intress makstakse kord kvartalis
Intressimaksed	Kvartaalsed (26. juuni, 26. september, 26. detsember ja 26. märts)
Märkimisperiood	5. märts 2026 kell 10:00 kuni 20. märts 2026 kell 15:30
Pakkumise tulemuste avalikustamine	23. märts 2026
Väärtuspäev	26. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev
Lunastustähtaeg	26. märts 2030 või sellele lähedane kuupäev (täpselt 4 aastat väärtuspäevast)
Kauplemisele võtmise taotlemine	Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekiri
Esimene kauplemispäev	30. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev
Korraldaja	AS LHV Pank
Müügiagent	Signet Bank AS (Läti), Evernord FMI UAB (Leedu)
Õigusnõustaja	TEGOS

Pakkumise raames pakub Invego Group kuni 4 000 tagamata võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot, eeldatava lunastustähtpäevaga 26.03.2030 ning fikseeritud intressimääraga 9,5% aastas, mida makstakse kvartaalselt. Pakkumise ülemärkimise korral on Invego Groupil õigus suurendada pakutavate võlakirjade arvu kuni 8 000 võlakirjani. Võlakirju pakutakse hinnaga 1 000 eurot ühe võlakirja kohta.

Võlakirjade näol on tegemist Invego Groupi tagamata võlakohustusega investori ees. Võlakirjadest tulenevad kohustused on vähemalt samal järjekohal Invego Groupi kõigi muude tagamata võlakohustustega.

Invego Group kohustub vastavalt võlakirjade tingimustele avalikustama poolaasta- ja majandusaasta aruanded ning viima võlakirjad kauplemisele Nasdaq Baltic First North turule. Võlakirjade tingimustes on sätestatud finantskovenandid, milleks on kohustus hoida minimaalselt likviidseid vahendeid vähemalt ühe järgneva intressimakse ulatuses ning tagada, et kohandatud omakapitalimäär oleks igal ajal üle 20% (kohandatud omakapitali määr (%) = omakapital kokku / (varad kokku – pangalaenud)).

Pakkumise täpsemad tingimused ja riskitegurid on kirjeldatud teabedokumendis ja võlakirjade tingimustes.

Kaasatud kapitali kasutamine

Invego Group suunab Pakkumise raames kaasatud vahendid kontserni arendusportfelli finantseerimiseks Eestis, Lätis ja Portugalis. Kapitali kasutatakse eelkõige Eestis ja Lätis arendatavate projektide ehitus- ja müügietappide rahastamiseks ning projektipõhise kaasfinantseerimise toetamiseks koos pangafinantseerimise ja olemasolevate investoritega.

Kaasatud vahendeid kasutatakse muu hulgas planeerimise, projekteerimise, turundustegevuste ning ehituse omafinantseeringu katmiseks, toetades projektide etapiviisilist elluviimist ja müügimahtude kasvu.

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali („Nasdaq CSD“) kontohalduri juures või Nasdaq Riga või Nasdaq Vilniuse börsi liikme juures.

Investor, kes soovib Pakkumise raames võlakirju märkida, esitab märkimiskorralduse oma kontohaldurile, kes haldab investori väärtpaberikontot. Märkimiskorraldus tuleb esitada pakkumisperioodi jooksul vastavalt kontohalduri kehtestatud korrale.

Märkimiskorralduse esitamisega annab investor oma kontohaldurile õiguse blokeerida investori arvelduskontol tehingu kogusumma kuni Pakkumise arveldamiseni või vahendite vabastamiseni vastavalt teabedokumendis ja võlakirjade tingimustes sätestatule.

Märkimiskorraldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

Väärtpaberikonto omanik: investori nimi
Väärtpaberikonto number: investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur: investori kontohalduri nimi
Emitent: Invego Group OÜ
Väärtpaber: EUR 9.50 Invego Group võlakiri 26–2030
ISIN kood: EE0000003655
Väärtpaberite arv: märgitavate võlakirjade arv
Hind ühe võlakirja kohta: 1 000 eurot
Tehingu kogusumma: märgitavate võlakirjade arv × 1 000 eurot
Tehingu vastaspool: Invego Group OÜ
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto: 99110681838
Tehingu vastaspoole kontohaldur: AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev: 26. märts 2026
Tehingu liik: „märkimiskorraldus“ või „ost“

Võlakirjade noteerimine ja kauplemisele võtmine

Invego Group OÜ on esitanud Nasdaq Tallinn AS-ile taotluse noteerida ja võtta kauplemisele kõik Pakkumise raames emiteeritavad võlakirjad Nasdaq Tallinna First North võlakirjade nimekirjas. Kuigi Invego Group teeb kõik mõistlikud jõupingutused võlakirjade kauplemisele võtmiseks, ei saa võlakirjade kauplemisele võtmist garanteerida.

Teabedokumendi ja võlakirjatingimuste kättesaadavus

Teabedokument koos selle kokkuvõtte ja võlakirjatingimustega on avalikustatud ning kättesaadav elektroonilises vormis Invego veebilehel aadressil https://invego.ee/investor/volakiri2026/

Lisaks on teabedokument ja võlakirjatingimused kättesaadavad Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi kaudu.

Enne investeerimisotsuse tegemist palume investoril tutvuda teabedokumendi ja võlakirjatingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Uus Maa: Välismaalased on aktiivsemalt kinnisvaratehinguid tegema asunud

05.03.2026 Adaur.ee

Viimaste aastate kriiside taustal on palju räägitud sellest, et välismaalaste aktiivsus eesti investeeringute-, aga ka kinnisvaraturul on drastiliselt vähenenud. See vastab tõele. Nüüd on aga näha, et toimumas on muutused. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.

Võttes vaatluse alla Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika, on selgelt näha, et kui 2021. aastal tegi ostutehinguid 3555 välismaalast, siis 2022. aastal algas langus, mille põhi saabus 2024. aastal, kui meie turul sooritasid oste 2543 välismaalast. Samasugune langus toimus ka välismaalastest müüjate osas. Kui 2021. aastal sooritasid tehingu 3797 müüjat, siis 2024. aastal 2770. Protsentuaalselt langes ostjate hulk vaadeldaval perioodil 28,5%, müüjate arv aga 27%.

Suurim põhjus, miks välispäritolu ostjate ja müüjate arvudes toimusid märgatavad langused, on sõjast ja majanduse olukorrast tekkinud ebastabiilsus, mille tulemusel langes ka kinnisvaraturg. Ostjad enam ei julgenud nii palju oma raha siia paigutada ning müüjad ei saanud müüa, kuna ostjaid nappis.

Möödunud aasta tõi turu elavnemise

2025. aastal hakkas vaikne majanduse ja turu taastumise faas, mis kestab tänaseni ning jätkub ilmselt veel pikemat aega. Selle käigus on veidi elavnenud ka kinnisvaraturg, mille tehingustatistikas on tõusuteel ka välismaalaste hulk.

Möödunud aastal oli välisriikidest pärit ostjate hulk 2659, müüjaid oli aga 2802. Tõus võrreldes 2024. aastaga on vastavalt 4,6% ja 1,2%. Protsendid on väikesed ning iseloomustavad turu hetkeseisu väga hästi. Aga taastumine on seegi.

Müüjaid rohkem kui ostjaid

Tähelepanelik lugeja on kindlasti juba märganud, et välismaalastest müüjaid on rohkem kui ostjaid. Selle põhjused ei ole seotud ainult viimaste aastate julgeolekuolukorraga, kuigi sel on oluline mõju, vaid see trend on olnud hoopis pikem.

Esmalt on põhjused põlvkondlikud. Väga paljud inimesed, eelkõige soomlased ja rootslased, kes ostsid siia kinnisvara 1990ndatel ja buumi ajal, on jõudnud ikka, kus hakata oma vara realiseerima. Ostuhuvi on olemas ka nooremate skandinaavlaste seas, kuid see pole enam sugugi nii suur kui vanemal põlvkonnal. Valikuid on rohkem ning huvi tuntakse palju ka lõuna-Euroopa vastu.

Teiseks on puht ärilised põhjused. Järjest enam on tulnud juurde põnevaid riike, kus kinnisvara on odavam ning investeerimisvõimalusi jagub. See on viinud investorite fookuse meie regioonist ka mujale ning osa neist on siinse vara müünud, et osta midagi uut ja mujal. Ka meie enda inimesed avastavad järjest uusi paiku, kuhu oma raha paigutada.

Kõige aktiivsemad on soomlased

Aktiivseimad välismaalastest kinnisvaraostjad on läbi aastate olnud Soome residendid. Muutus on toimunud aga teise koha osas: kui enne täiemahulise sõja algust pakkusid põhjanaabritele konkurentsi Venemaa residendid, siis 2023. aastast on nende hulk kokku kuivanud ja teise koha on endale napsanud ukrainlased. Kolmandal kohal on stabiilselt Saksamaa residendid.

Teiste riikide residentidest müüjate seas on läbi vaadeldavate aastate olnud esikohal Soome, teisel Venemaa ning kolmandal kohal Rootsi.

Kokkuvõtteks

Turg on ühes majandusolukorra paranemisega hakanud veidi elavnema ning seeläbi on siin aktiivsemad ka välisriikide kodanikud. Inimesed on hakanud kujunenud olukorraga harjuma ja püüavad oma tegemisi jätkata sealt, kus vahepeal pooleli jäädi.

Sõltume ka edaspidi loomulikult sellest, mis juhtub lähipiirkonnas ja ka globaalselt, kuid suures pildis võib praeguste arengute taustal näha siiski kindlustunde vaikset paranemist ja julguse kasvu investeeringute tegemiseks.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Üürileandjad ootavad kevadet

05.03.2026 Tõnu Toompark

2026. a veebruari kuu jooksul portaali KV.EE lisatud Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind oli 13,2 €/m². Seda on 4,7% rohkem kui aasta varasemalt veebruaris, mil pakkumisse lisandunud üürikorterite keskmine hind oli 12,6 €/m².

Aasta tagasi 2025. a märtsis oli võrreldes 2025. a veebruariga üürikorterite hindades kerge hüpe ülespoole. Märtsist alates kuni käesoleva aasta veebruarini ehk 12 kuud on üürikorterite hinnad kinnisvaraportaalis KV.EE püsinud enam-vähem samal tasemel 13,0-13,3 €/m².

2025. a sügisest alates püsivad üürihinnad tugeva surve all, sest pakkumist on palju. Portaali KV.EE üüripakkumiste arv ületab ajaloolist keskmist olulisel määral. Tihe konkurents ei võimalda üürileandjatel hinnatõusust unistada.

Siiski võiks varasemate aastate eeskujul oodata, et kevadel ehk märtsis-aprillis hakkavad osad pikaajalise üüri korterid liikuma korterimajutuse turule. See võiks olla tegur, mis mõnevõrra konkurentsi leevendab ja aitab üürihindadel pikast aastatepikkusest hinnastagnatsioonist üle saada.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.