Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Korterite pakkumishindade ja tehinguhindade vahe käriseb laiemaks

22.03.2014 Tõnu Toompark

Pole vast suur saladus, et Tallinna-Tartu korterite hinnad on viimase 12 kuu jooksul jõudsalt kerkinud. Elamispindade hinnatõusu taga on madal eluasemelaenude intressimäär, kerkivad palgad ja vähenenud korteripakkumiste hulk.

Korteriturgu valitseb müüja

Korteriturg on juba 2013. aasta algusest muutunud täielikult müüja turuks ehk teisisõnu on ostjatel sellistes tingimustes vähe võimalust hinnaläbirääkimiste pidamiseks.

Müüja esitab pakkumise stiilis võta-või-jäta. Kui ostja jaoks on hind liiga kõrge, siis jääb müüja lihtsalt ootele. Kerkivad hinnad on siiani andnud võimaluse, et lühema või pikema aja järel saabub ostja, kes küsitud hinnaga nõustub.

Nii on Tallinna korterite pakkumishinnad portaali KV.EE andmetel veebruari kuuks kerkinud Tallinnas tasemele 1732 €/m². Tartus oli vastav näitaja 1294 €/m².

Tehinguhinnad jääb pakkumishinnast allapoole

Tehinguhinnad jäävad pakkumishindadest siiski allapoole. Siin tuleb mängu kaks olulist tegurit. Kiirema tehingu nimel on müüja mõningal määral siiski valmis hinda esialgu küsitust allapoole laskma. See viib tehinguhinna allapoole.

Tehinguhinda langetab ka tegur, et enamasti on portaalis olev korteri ruutmeetrihind hind, mida küsitakse elamispinna ruutmeetrite eest.

Maa-ameti arvestuses on tehinguhind aga kogu korteriomandi ruutmeetrihind, mille sisse kuuluvad sageli ka rõdud, panipaigad, lodžad. Need pinnad suurendavad korteri pindala ja seeläbi peabki reaalne tehinguhind pakkumishinnast allpool olema.

Tallinna korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel veebruaris 1392 €/m² ja Tartus 1151 €/m².

Pakkumishinna ja tehinguhinna käriseb laiemaks

Täna oleme olukorras, kus igikestvat hinnatõusu ootavad kinnisvaramüüjad sisestavad portaalidesse järjest kallima hinnaga objekte. Reaalsed tehinguhinnad ei tule selle optimismilainega sedavõrd rõõmsalt kaasa, sest ostjad vaatavad oma rahakotti ja ei jaga müüjate optimismi.

Nii on hakanud suurenema vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel. Tallinna korterite tehinguhinnad olid 2012. aastal pakkumishindadest 200-250 eurot allpool. 2013. aastaks oli see vahe kasvanud juba 250-290 euroni.

Protsentuaalsena on tehinguhindade ja KV.EE pakkumishindade vahe siiski alates 2011.-2012. aastast püsinud üsna stabiilselt Tallinnas vahemikus 14-18% ja Tartus 11-16%.

Koduostjatele hakkab hinnatõus ülejõu käima

Eelolevalt aastalt võime suure tõenäosusega oodata pakkumishindade suuremat eemaldumist tehinguhindadest ehk nende kahe näitaja vahe laienemist.

Ühest küljest soovivad portaalides olevatest hindadest mallivõtvad kinnisvaramüüjad endiselt purjetada optimismilaines ja senise tempoga hindu ülespoole kruvida. Kinnisvaraostjatele hakkab aga senine ülikiire hinnatõus juba vaikselt ülejõu käima ja nende valmidus järjest kõrgema hinnataseme juures tehingusse minna väheneb.

Jokkerina on kaardipakki lisandunud idapoolne majandusliku ja poliitilise ebastabiilsuse eskaleerumine. Vaevalt jätab see Euroopa ja seega Eesti majanduse ja selle kaudu ka elamispindade turu negatiivselt puutumata.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE: Korterite pakkumishindade ja tehinguhindade vahe käriseb laiemaks

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 26.03.2014

21.03.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub kolmapäeval 26.03.2014 Kinnisvara fotokoolitus. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Kinnisvara fotografeerimise koolitus on suunatud:

maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

üldteadmised fotograafiast;
oskused paremini kaadrit koostada;
võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara fotokoolitus” toimub kolmapäeval 26/03/2014 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kortermajade piirkondade parkimist käsitlev planeering läheb avalikustamisele

21.03.2014 Tartu.ee

Volikogu võttis vastu Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu “Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted” ja suunas selle koos keskkonnamõju hindamise aruandega avalikustamisele.

2011. aasta detsembris algatatud planeeringu ülesanne on pakkuda terviklikku lahendust parkimisprobleemide leevendamiseks Annelinnas ja teistes suurte kortermajadega piirkondades.

Planeeringu peamine eesmärk on tihedalt asustatud linnaosade elukeskkonna kvaliteedi tõstmine, tagades ühelt poolt piisavad juurdepääsu- ja parkimisvõimalused, teisalt ka haljastuse ning mänguväljakute osakaalu.

Teemaplaneering hõlmab alasid kogupindalaga ligi 28 ruutkilomeetrit, kus elab enam kui 40 000 tartlast.

Planeering on avalikul väljapanekul 8. aprillist kuni 6. maini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3) ning linna infokeskuses raekojas. Teemaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet tutvustav avalik arutelu toimub 21. aprillil kell 17:00 haridusosakonna saalis (Raekoja plats 12). Avalikustamise tulemusi tutvustav arutelu toimub 2. juunil samuti kell 17:00 haridusosakonna saalis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Astangu on suure potentsiaaliga elupiirkond

21.03.2014 Egon Juhanson

Tallinnas on veel piirkondi, mis on jäänud kinnisvaraturu hoogsast kasvust mõnevõrra kõrvale, arenedes omaette. Kiire hinnakasvu taustal on ostuhuvilised aga aina enam hakanud otsima kohti, kus saaks teha soodsamaid tehinguid ning valik langeb seni vähempopulaarsetele asumitele. Üheks selliseks on Astangu tänav Tallinna piiril.

See, kaua aega Väike-Õismäest raudteega eraldatud olnud asum on teinud läbi tugeva arengu. Suurem osa piirkonnas asuvatest viiekorruselistest korterelamutest on soojustatud ja renoveeritud, osa lausa täielikult rekonstrueeritud. Rõhku on pööratud ka haljastusele ning vaba aja veetmisele. Endise raudtee asemel on terviserada. Kohalikud räägivad, et erinevalt paljudest teistest kohtadest pole Astangul parkimisega üldse probleeme.

Aastate jooksul on Astangule rajatud ka mitmeid uusi korterelamuid ning ka praegu on ehitus käimas. Vaadates kehtestatud detailplaneeringuid, on oodata veel mitme uue arendusprojekti lisandumist. Lisaks elamuarendusele on rajamisel ka kaubanduspindu, seal hulgas suurem toidupood, millest siiani puudust tunti.

Kuigi korterite pakkumishinnad on ka Astangul kasvanud, on sealsete reaalsete tehingute keskmine hinnatase võrreldes Väike-Õismäega siiski mõnevõrra soodsam. Möödunud aasta neljandas kvartalis oli korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind 1156 eurot, mis annab aastaseks kasvuks pea 17%, kuid siin tuleb mainida, et Astangu keskmise hinna kujunemisel mängivad oma tugevat rolli ka uusarendused.

Vanemate korterite hinnatase algab ca 814-930 eurost, ulatudes väiksemate renoveeritud korterite puhul ka üle tuhande euro ruutmeetri eest. Uute korterite hind on vahemikus 1190-1440 €/m2.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks veebruaris langes

20.03.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,4% ja võrreldes 2013. aasta veebruariga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning ehitusmaterjalide tootmises, samuti hindade tõus puittoodete tootmises.

2013. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, elektroonikaseadmete tootmises ning mäetööstuses, samuti hinnatõus puittoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, veebruar 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Veebruar 2014– jaanuar 2014, %	Veebruar 2014 – veebruar 2013, %
KOKKU	-0,4	-0,9
Töötlev tööstus	0,4	0,2
Mäetööstus	2,7	-11,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-9,3	-6,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,3% ja võrreldes 2013. aasta veebruariga -2,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid veebruaris keskmisest enam naftasaaduste, toormetsa ja puittoodete hinnad, samas langesid elektrienergia, ehitusmaterjalide ja toiduainete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,6% ja võrreldes 2013. aasta veebruariga -2,7%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid veebruaris keskmisest enam elektrienergia, rõivaesemete ja elektroonikatoodete hinnad, samas tõusid keskmisest enam ehitusmaterjalide, puidu ja puittoodete hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Maksuameti haarangud hinda ei tõsta

20.03.2014 Tõnu Toompark

Ehitusfirmad ei usu, et maksuameti plaan puhastada turg nn mustast tööjõust tõstaks ehituse hinda. Pigem prognoositakse ehitushinna langust nõudluse vähenemise tõttu.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi hinnangul suruvad maksuametnikud ehitushinda üles, kui püüavad ehitusplatsilt kinni makse mittemaksvaid töölisi, kirjutas eile Ärileht.

Ehitusfirmad aga peavad maksuameti püüdlusi turgu korrastada positiivseks ega näe selles hinnasurvet. Pigem võib hindu langetada vähenev nõudlus.

Madalat hinda ei peagi maksupettusega saama. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik avaldas rõõmu, et ameti kontrollitegevus on mõju avaldanud ning ümbrikupalkade maksmine väheneb.

“Kui ehitushinnad kasvavad seetõttu, et ehituses väheneb ümbrikupalga maksmine ja käibe varjamine, siis teeb see ainult rõõmu, et maksu- ja tolliameti tegevus on siin mõju avaldanud. Madalate hindade saavutamine maksupettuste abil moonutab turgu ja kahjustab konkurentsi,” kommenteeris Lemendik.

Ta lisas, et ehitusvaldkond tekitab kõige rohkem maksukahju, mistõttu on see kindlasti maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu all.

Lemendik märkis, et sel suvel peaks jõustuma töötamise registreerimine, mis vähendab ilmselt ümbrikupalga mahtu veelgi. Amet on plaaninud selleks ajaks veel intensiivsemat kontrolli.

Maksuametniku puhastustöö. Ehitusettevõtte Alstom Estonia juhatuse esimees Karl Jaanimägi peab maksuameti tööd tänuväärseks ega leia, et ehitushinnad oleks seetõttu tõusnud.

Jaanimägi rõhutas, et tema arvates on maksuametniku puhastustöö normaalne ja rutiinne töö ning avaldas lootust, et amet jätkab seda ka edaspidi.

“Kõik maksavad makse ja see on Eesti riigile ja firmadele kasulik. Meile, kes me oleme rahvusvaheline kontsern, on see kindlasti kasulik. Me maksame alati kõik maksud ära. Ma ei nõustu analüütiku väitega ja arvan, et see, mida maksuamet teeb, on väga hea,” ütles ta.

Ka Merko Ehituse juhatuse liige Tõnu Toomik arvas, et maksuameti turukorrastamisest on ainult kasu. “Loodan väga, et maksuamet saab selle keskkonna korda,” kommenteeris Toomik.

Maru Ehitus ASi juhatuse esimees Tõnu Kull lausus, et maksuameti haarangutel ehitusplatsidele on kindlasti mõju olnud. Kui suur, ei osanud Kull öelda, ent nentis, et mõju annab tunda alltöövõtus. Ta kinnitas, et Maru Ehitus maksab kogu aeg ausalt makse.

Ehitushinnad pigem kukuvad. Ehitushinnad on Jaanimägi hinnangul viimasel ajal pigem langenud, seda ehitusfirmade vahelise suure konkurentsi tõttu.

Kull aga nentis, et pigem võivad ehitushinnad tänavu paar protsenti tõusta. “Mõni sisend kallineb stabiilselt. Kütuse ja energia hinnamuutuse tendents on siiski kallinemise poole. Ka keskmine palk tõuseb Eestis tervikuna ja ehitussektor pole erand,” kommenteeris Kull.

Maru Ehituse juht lisas, et hinda hoiab madal ehitusfirmade konkurents – tööd pole palju.

Toomik selleks aastaks ehitushindade kallinemist ei prognoosi. “Võib olla kerget langust, aga pigem jääb olukord enam -vähem samale tasemele, nagu ta praegu on,” hindas Toomik. Ta nentis, et nõudlust on vähevõitu ja riigihangete vähenemise tõttu tiheneb konkurents. “Kui maksuamet teeb oma tööd, jääb turul olukord pigem samaks,” märkis Toomik.

Eelmisel aastal tõusis ehitushinnaindeks viimase viie aasta kiiremas tempos (5,2%) ja enim andis sellesse panuse tööjõu kallinemine (13,4%). Põhjanaabrite viimase nelja aasta keskmine hinnatõus ulatub 1–3%ni.

Marta Jaakson
https://www.aripaev.ee/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

1Partner Kinnisvara käive kasvas poole võrra

20.03.2014 Tõnu Toompark

Eesti ühe juhtiva kinnisvarafirma 1Partneri 2013. aasta kinnisvarateenuste käive kasvas 56 protsenti 1,8 miljoni euroni ning kasum 175 protsenti 475 000ni.

1Partner Kinnisvara juhatuse esimehe Martin Vahteri sõnul läks mullu äri alates maikuust stabiilselt üles ja kogu grupi käive tegi aasta lõpuks rekordi. “Töötasime rohkem ärikinnisvara ning soome ja vene maaklerite osakondadega ja tõusime mullu kindlalt Tallinna suurimaks kinnisvarafirmaks,” ütles Vahter ja lisas, et eelmisel aastal palgati ka paarkümmend uut töötajat.

Martin Vahteri kinnitusel on kinnisvaraturg aktiivne ja selle tulemusena läks mullu hästi kogu sektoril. “Mind teeb veidi murelikuks kinnisvara kiire hinnatõus, mis pikas perspektiivis ei mõju hästi vahendusfirmale ega ka klientidele,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara 2014. aasta olulisemad eesmärgid on läbi konkreetsete planeeritud tegevuste teenuskvaliteedi tõstmine ja turuosakaalu jätkuv suurendamine.

Kogu 1Partner grupi käive oli 3,8 miljonit ja kasum 535 000 eurot.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli kolme viimase aasta suurim

20.03.2014 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2013. aastal varasema aasta keskmisega võrreldes 10,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 13,3% ja majade hinnad 4,1%.

2012. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 7,3% ja 2011. aastal 8,5%.

2013. aasta IV kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga oli eluaseme hinnaindeksi muutus 15,6%, korterite hinnad on tõusnud 20,2% ja majade hinnad 4,9%. Korterite hinnad on tõusnud kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 21,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 23% ning ülejäänud Eestis 7,7%.

2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis IV kvartalis eluaseme hinnaindeks 2,6%, korterite hinnad tõusid 3,7% ja majade hinnad langesid 0,1%. Võrreldes III kvartaliga tõusis IV kvartalis korterite hinnaindeks Tallinnas 3,9%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,6% ning ülejäänud Eestis 5,2%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2013

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub 25.03.2014

20.03.2014 Tõnu Toompark

Teisipäeval 25.03.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine”. Koolitust viib läbi pikaajalise kinnisvaraprojektijuhtimise kogemusega Margus Mändmets.

Koolitus on suunatud:

kinnisvaraarendajatele, kes vajavad oskusteavet ja teist vaatenurka, kuidas kinnisvara arendusprojekti edukalt algusest lõpuni viia;
maakleritele, kes müüvad ehitusjärgus kinnisvaraobjekte või ehituskrunte ja vajavad teadmisi, etklienti paremini teenindada;
eraisikutele, kes soovivad oma maja ehitamise jaoks teadmisi;
kõikidele kinnisvarahuvilistele, kes soovivad oma teadmisi kinnisvaraprojektide juhtimise valdkonnas laiendada.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub teisipäeval 25/03/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Elamispindade pakkumisi tuleb vaikselt juurde

19.03.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on kerkinud 68,6 punktile, mis aastaseks indeksi kasvuks teeb 12%. Elamispindade pakkumishindade tõus kiireneb, kui tehinguhindade kasv ei jõua sellele siiski järele.

Eesti elamispindade keskmine pakkumishind käesoleva aasta märtsi keskpaigas oli 900 €/m². Veel aasta tagasi oli see sadakond eurot madalamal.

Pakkumishindade tõusu aitab vedada pakkumiste arvu vähemaksjäämine. Tänane eluruumide müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on 16 900, mis on 2,3% allpool aastatagusest.

Pakkumisi tuleb juurde

Siiski võime öelda, et elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on vaikselt-vaikselt kasvama hakanud. Pakkumiste juurdetulemise põhjuseid on laias laastus kaks.

Esiteks peibutab kõrgem võimalik müügihind neid inimesi, kes on siiani müügimõtteid veeretanud, kuid otsust veel langetada pole julgenud. Kerkinud hind annab võimaluse kinnisvara realiseerimiseks, mis toobki kuulutuste arvule lisa.

Teine pakkumiste lisandumise põhjus on märksa proosalisem. Kõrgustesse kerkinud pakkumishind muudab kinnisvarapakkumised ostjate jaoks raskemini kättesaadavaks. See omakorda sunnib kinnisvaramüüjaid müügitehingu õnnestumise nimel rohkem pingutama. Üheks võimaluseks sellel teel on kinnisvara müügipakkumise lisamine portaali KV.EE.

Äkilist trendide muutust pole oodata

Lähitulevikult ootame pakkumiste arvu vaikset edasist kasvu. Seda nii lisanduvate uusarenduste arvelt, kui vanemate korterite arvelt.

Pakkumishindadel vaevalt teist teed on. Pole tõenäoline, et üldise status qou tingimustest kiire hinnatõus kiireks languseks pöörduks. Pigem võib eelolevaks aastaks prognoosida pakkumishindade kasvu aeglustumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
Maakond	02/2013	02/2014	Muutus, %	02/2013	02/2014	Muutus, %
Eesti	14 774	14 414	-2%	1 017	1 166	15%

Haapsalu	8 317	7 406	-11%	1 304	1 585	22%
Jõgeva	23	19	-17%	488	436	-11%
Kuressaare	1 235	1 690	37%	303	408	35%
Kärdla	147	181	23%	252	238	-6%
Narva	144	190	32%	324	274	-15%
Paide	259	230	-11%	580	542	-7%
Põlva	394	435	10%	338	363	7%
Pärnu	87	103	18%	374	391	5%
Rakvere	1 266	1 250	-1%	906	1 044	15%
Rapla vald	219	237	8%	349	373	7%
Tallinn	142	165	16%	857	874	2%
Tartu	1 664	1 704	2%	1 013	1 230	21%
Valga	332	327	-2%	231	227	-2%
Viljandi	385	313	-19%	545	554	2%
Võru	160	164	2%	447	421	-6%

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ülemiste keskus saab endale LIDO restorani

19.03.2014 Tõnu Toompark

Laienevas Ülemiste keskuses avatakse 2014. aasta sügisel teine LIDO restoran Eestis. Uues söögikohas on 300 istekohta ja pinda üle 1400 ruutmeetri. Ülemiste keskuse uue järgu valmimisega suureneb keskuse toitlustuse osakaal rohkem kui kahekordseks.

“Ülemiste keskuse laiendusega on meil üheks eesmärgiks suurendada ka oluliselt toitlustuse osakaalu,” ütles Ülemiste keskuse tegevdirektor Guido Pärnits. “LIDO’l on meie jaoks sobiv kontseptsioon ja kindel kvaliteet, mis sobivad suurele perekeskusele. Kaubanduskeskused muutuvad järjest enam vaba aja veetmise kohtadeks, kus pidevalt suureneb toitlustuse osakaal. Toitlustus teatavasti on maailmas meelelahutus number 1,” lisas Pärnits.

Lisaks praegustele söögikohtadele avatakse peale LIDO Ülemiste keskuses veel Sushi Cafe, BabyBack ja veel mõned väiksemad kohvikud.

“Soovime tutvustada Lätit laiemalt, seetõttu töötasime välja LIDO järgmise viie aasta äriplaani,” ütles LIDO tegevdirektor Rita Auzia. “Uue kontseptsiooni kohaselt avame rohkem uusi restorane väljaspool Lätit. Hetkel on meil üks restoran Eestis, mis tegutseb edukalt juba alates 2009. aastast. See näitab, et meie naabritele meeldib samuti meie traditsiooniline köök. Just seetõttu avame varsti Eestis veel ühe LIDO bistroo,” lisas Auzia.

Ülemiste keskuses avatav LIDO on uue bistroo kontseptsiooniga, mida kasutatakse ka eelmisel kuul avatud Läti ostukeskuses Domina – sisekujunduses on kasutatud nii traditsioonilisi kui ka moodsaid elemente. LIDO põhikomponendid hoitakse siiski sama – kvaliteetne toit, soodne hind, lai menüü, värske tooraine ning avatud köök, kus kõik külastajad saavad näha toidu valmimist.

Teine ehitusjärk hõlmab endas 32 000-ruutmeetrise uue osa, uue peasissepääsu ja kolmekorruselise parkimismaja rajamist. Samuti saab kogu senine, olemasolev keskus uue, kaasaegse ilme. Peale Ülemiste Keskuse teise järgu valmimist 2014. aasta oktoobris saab seal olema 95 000 ruutmeetrit üldpinda, ligikaudu 60 000 ruutmeetrit renditavat pinda, 210 kauplust ja restorani. Jätkuvad enamus praegusi rendilepinguid, kuid lisaks on rendilepingud sõlmitud ka uute rentnikega: H&M, Reserved, Mojito, Sinsay, Next, Desigual, Guess, Terranova, United Colours of Benetton, The Pier jt. Praeguseks on rendilepinguga kaetud 85% uue ehitusjärgu pindadest.

Ülemiste keskus (avatud 2004. a.) on perekeskus, mis pakub oma kaupu ja teenuseid enam kui 150 erinevale kauplusele ja teeninduskohale. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow AS (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Eestis kuuluvad Linstow’le lisaks Ülemiste keskusele Radisson Blu Hotell Olümpia ja Park Inn Central Tallinn. Linstow kuulub investeerimisfirmale Awilhelmsen AS-ile.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kalaranna tänava ehitamine algab eeloleval suvel

19.03.2014 Tallinn.ee

Vastupidiselt Õhtulehe pessimistlikule kirjutisele, kus väideti, et Kalaranna tänava ehitamist Kultuurikilomeeti ustavad kasutajad niipea ei näe, kinnitab Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel, et projekteerimistööd on lõpufaasis ja ehitustööde riigihange kuulutatakse välja koheselt peale ehitusloa väljastamist.

“Tavaparktika näitab, et projekti valmimisest ehitustööde alustamiseni läheb üldjuhul kaks kuni kolm kuud, mis tähendab, et töödega saab alustada eeldatavalt juuli kuus,” ütles Koppel. „Möödarääkimine Õhtulehega tekkis vast sellest, et liikluse saab rajataval Kalaranna tänaval avada mitte varem kui aasta pärast.”

Kavandatavalt rajatakse Kalaranna tänav 1+1 läbiva sõidurajaga, kõnnitee ja kergliiklusteega. Tänav algab Kalasadama tänavast ja kulgeb kuni Tööstuse tänavani.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Korteriühistud saavad linnalt haljastustoetust

19.03.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet ootab projekti „Roheline õu“ raames korteriühistute taotlusi hoovide korrastamiseks toetuse saamiseks.

Taotlusi võetakse vastu 30. aprillini. Taotlusi võivad esitada Tallinna linnas tegutsevad korteriühistud. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ning toetuse määr kuni 60% tegevusele kulutatud summast. Taotlus esitatakse Tallinna Linnavaraametile elektrooniliselt aadressil linnavaraamet [ät] tallinnlv.ee või paberil aadressil Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn. Täpsem informatsioon www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Uudsena määratakse sel aastal korteriühistule auhind huvitava lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest õueala parendamisel. „Auhinna määramisega tahame tõmmata avalikkuse ja teiste korteriühistute tähelepanu headele tulemustele linnaruumi ja korteriühistu õueala heakorrastamisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Korterelamute juurde suvehooajaks haljastuse rajamiseks mullu käivitatud projekti „Roheline õu“ esimesel aastal saadud kogemuse põhjal on projekti sisse viidud mõningad muudatused. Johtuvalt asjaolust, et menetlustähtajad osutusid liiga pingeliseks, on tänavu taotluste läbivaatamise aeg pikem – taotlused tuleb esitada 14. juuni asemel 30. aprilliks. „Tänavu on ka taotlejaid ilmselt mullusest märksa rohkem,“ hindas Võrk.

Lisaks on käesolevast aastast võimalik taotleda toetust peale muru rajamise ka sambla tõrjeks. Detailsemalt on reguleeritud järelevalve korras tehtava kohapealse kontrolli korraldamine.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks, sambla tõrjeks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks.

Projekti eesmärk on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel. See projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 904 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 95 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Mullu, projekti käivitamise aastal kasutas haljastustoetust 85 korteriühistut, kokku eraldati toetusteks 31 317 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Arco Vara avas üle-eestilise kinnisvara nõustamiskeskuse

19.03.2014 Tõnu Toompark

24/7 avatud telefoninumbrile 6 200 300 helistajad saavad vastused kõikidele kinnisvaraalastele küsimustele ja operatiivselt kinnisvaratehinguid algatada.

Arco Vara vahendusbüroode juht Maja Daljajev: „Kinnisvarateemad on inimestele kogu aeg korda läinud ja on tänases ajas eriti olulised. Kliendid ei pruugi teada kõiki detaile kinnisvarast, kuid mis on parem kui saada ühe telefonikõnega endale vajalikku infot kõigis kinnisvara puudutavates küsimustes?“

Alates 17. märtsist nõustab kinnisvarabüroo Arco Vara oma kliente veelgi personaalsemalt ja on kättesaadav igal ajahetkel. Telefoninumber on ühtne kõikjal Eestis, mis võimaldab kinnisvaraalastele küsimustele vastava numbri kerge vaevaga jätta meelde jätta.

Telefoninumbril 6 200 300 vastavad oma ala spetsialistid nii era- kui ka ärikinnisvara küsimustes – millised on kinnisvaratehingutega seotud maksud, kas osta või üürida korterit, kui palju maksab praegu minu kodu, milline on turu perspektiiv erinevates piirkondades, kust leida sobivat äripinda, millega arvestada kinnisvaratehingute tegemisel jne.

Lisaks telefoninõustamisele saab helistaja tellida kiire ja kerge vaevaga kinnisvara vahendusteenust (soovin müüa, soovin osta, soovin üürida, otsin kodu), hindamisteenust või konsultatsiooniteenust. Samuti vastame kinnisvaraküsimustele ka veebis, aadressil www.arcovara.ee/6200300.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud Baltimaade juhtiv kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Firma meeskonda kuulub ca 170 inimest. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna börsil.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

1Partner Kinnisvara: Büroopindade üürnike valikuvõimalus suureneb

19.03.2014 Tanel Tarum

Tänase büroopindade lühemad ja pikemad trendid näitavad, et pakkumist pigem lisandub, samas on üürnikud ettevaatlikud. Nii suurenevad büroopindade üürnike valikuvõimalused. Eesti majanduse lähinaabritest sõltuv areng ei saa jätkuda positiivsemalt, kui Rootsis, Soomes ja Venemaal, kes on meie suurimad kaubanduspartnerid, analüüsib kontoripindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Tallinna büroode turul on alustatud mitme uue büroohoone arendamisega. Aastatel 2013-2015 lisandus ja lisandub Tallinnasse kokku üle 70 000 ruutmeetri väljaüüritavat büroopinda, mis on igati tähelepanuväärne näitaja,“ kommenteerib Tanel Tarum. „Pakkumine suureneb, kuid nõudlusega ei ole lood sedavõrd head.“

Eesti suurimate kaubanduspartnerite ehk Rootsi, Soome, Venemaa majanduskasvud on nulli lähedal või sootuks miinuses. See avaldab survet majanduskasvu vähenemiseks ka Eestis.

Ebastabiilsust tekitab potentsiaal Vene-Ukraina sõja puhkemiseks ja ettevõtjate teadmatus sellega seonduvate edasiste arengute – näiteks majandussanktsioonide osas. Teadmatus suurendab oluliselt ettevõtjate valmidust teha pikaajalisi investeeringuid.

„Mõni aeg tagasi hoidsime hinge kinni lugedes halbu majandusuudiseid Lõuna-Euroopa riikide kohta. Nüüd aga on üleöö võimalikud aina uued üliteravad majanduslikud ja poliitilised konfliktid. Paremaid ja selgema perspektiiviga aegu ootama jäävad investeeringud kärbivad nii Eesti majanduskasvu, kui vajadust büroopindade järele,“ nendib Tanel Tarum.

„Ebakindluse tulemus on lihtne ja loogiline – kui pakkumine suureneb ja nõudlus on äraootaval seisukohal, siis vakantsused suurenevad. See annab tänastele büroopindade otsijatele parema võimaluse ja parema positsiooni üüripinna otsimiseks ja hiljem tingimuste üle kauplemiseks,“ lisab Tanel Tarum.

Tallinna Kesklinna büroode üürihinnad on kaasaegsetes uutes hoonetes valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.