Tallinna kinnisvaraturul on müügil palju detailplaneeringuga maatükke, kuhu saaks ehitada nii äri- kui ka eluhooneid. Nende planeeringute koguhulk tähendab ka märkimisväärset arendusmahtu. Paraku on kinnistute müük paljudel juhtudel juba aastaid takerdunud kõrgete pakkumishindade tõttu.
Sellise olukorra on tekitanud vahepealsed tõusuaastad, mille valguses on pakkumishindadesse tublisti optimismi sisse kirjutatud. Müüjatel tasuks end seada aga potentsiaalsete ostjate asemele, kes, olles enamasti arendajad, vaatavad pakutavat objekti puhtalt läbi numbrite.
Arendajate poolt arvutatakse kõik pakkumised hoolikalt läbi. Arvestatakse ehitusõiguse hinda, projekteerimiskulusid, liitumiskulusid, maakleritasusid ja hiljem müüdava ruutmeetri hinda, mille tarbeks vaadeldakse ka piirkonnas toimunud tehinguid. Kui lõplik, eeldatav müügitulu ületab piisavas ulatuses eelmainitud kulutusi, on kinnistu müügipakkumine atraktiivne ning tehing kindel.
Täna on suurim nõudlus detailplaneeringuga elamumaade järele. Ehitusprojekti olemasolu ei ole niivõrd oluline, kuna tihtilugu on arendajatel omad visioonid, mis ei pruugi olemasoleva projektiga ühtida. Seega pole projekti olemasolu hinnakujundusel argumendiks.
Ärimaade puhul on kõige tähtsamal kohal piirkond. Kaubanduspindade puhul ka võimalikult suur läbikäidavus, büroopindadel ligipääs ja parkimisvõimalused ning lao- ja tootmispindade puhul veoautode liiklusvõimalus.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
