Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013 jaanuarikuu kinnisvaraturu ülevaade

EESTI

Jaanuarikuine kinnisvaraturg oli suhteliselt aktiivne, eelkõige võrreldes aastataguse ajaga. Lähikuude arvestuses oli see aga kolmas langev kuu. Siiski võib arvata, et veebruaris-märtsis kerkib tehingute hulk taas, sest iseenesest on jaanuar alati vaiksem olnud.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti andmetel toimus jaanuaris üle Eesti 2794 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on mulluse detsembriga võrreldes 4,5% vähem. Aastavõrdluses on tehingute hulk tõusnud siiski 21,5%.

Tehingute rahalise kogumahu arvestuses oli jaanuar viimase 12 kuu lõikes pigem vaikne kuu. Kinnisvara müüdi kogusummas 128,5 miljonit eurot, mis on detsembrist 35,6% vähem. 2012. aasta jaanuariga võrreldes kerkis rahaline maht siiski 9,5%.

Korterite ruutmeetrihinnad tõusid vaadeldavatest linnadest Tartus, Narvas, Jõhvis, Kuressaares ja Viljandis ning langesid Pärnus,  Kohtla-Järvel, Rakveres ja Haapsalus. Tallinnas püsis keskmine hind samal tasemel.

TALLINN

Tallinna kinnisvaraturg liikus jaanuaris aasta algusele omases mõnevõrra rahulikumas tempos, kuigi näiteks aastataguse jaanuariga võrrelduna oli tehinguid sel aastal enam. Samuti oli ostuhuvi aastatagusega võrreldes hoopis suurem.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti andmeil toimus jaanuaris pealinnas kokku 735 kinnisvara ostu-müügitehingut kogusummas 68,5 miljonit eurot. Detsembriga võrreldes kerkis tehinguaktiivsus 1%, samas kui rahaline kogumaht langes 33,6%. Aastaga on tehingute hulk tõusnud aga 7,5%.

Kortereid müüdi jaanuaris 534 (detsembris 504), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1013 eurot. Kui kuuga hinnatase ei muutunud, siis aastaga kerkis see 10,5%.

Detsembriga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Allikas: Maa-amet

 * Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Korteriturg jätkas ka alanud aastal möödunud kuudel väljakujunenud kursil – pakkumiste hulk väheneb ning likviidsed, hea hinna- ja kvaliteedisuhtega korterid leiavad ostja ruttu. Samas on olnud täheldatav ostuhuviliste ebakindlus. Isegi kui sobiv korter on leitud ning tehinguks nõusolek antud, võidakse viimasel hetkel veel ümber mõelda ning sobiva objekti otsinguid jätkata. Üheks põhjuseks võib olla kommunaalkulude suurus, mis tekitab soovi otsida soodsamate ülalpidamiskuludega korterit.

Samuti on aina enam liikvel väikeinvestoreid, kes teevad pakkumisel olevate väiksemate korterite müüjatele omapoolseid hinnapakkumisi, mis on aga aina madalamad. Üsna tihti küsitakse kohe alguses 20% hinnas alla ja seda isegi väga likviidsete korterite puhul. Tihti on olnud sellise pakkumise põhjuseks soov korter mõneks ajaks välja üürida ning siis see uuesti turuhinnaga müüki panna. Enamasti lükatakse sellised pakkumised müüja poolt tagasi.

Üüriturg oli rahulik, tehinguid tavapärasest vähem ning ka hinnatase püsis suhteliselt muutumatuna. Kuna jaanuaris oli õhutemperatuur pehme, püsisid küttearved ka pigem tavapärasemal tasemel, mistõttu polnud suurt survet ka üürihindade languseks.

Uue tendentsina võib välja tuua, et üüriturule on üha enam liikunud firmasid, mis võtavad üürile kortereid ning siis paigutavad neisse elama veel omakorda uued allüürnikud. Üürisuhted ettevõtete ning allüürnike vahel on alati lühiajalised, mille puhul arveldatakse ööpäevahinnaga. Kõige enam on selliseid kortereid kesklinna uutes majades ja ka Vanalinnas.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli tehingute hulga poolest detsembrist oluliselt aktiivsem – müüdi 25 elamut ja suvilat. Müüdud elamukruntide hulk oli vastupidiselt aga hoopis madalam, kaubaks läks vaid 8 objekti. Kui varem on talvekuud olnud pigem rahulikud, siis käesoleva aasta jaanuaris pole võrreldes varasemate aastatega ostuhuviliste vähesuse üle vajadust kurta olnud. Ilmselt on siin oma osa mänginud ka võrdlemisi pehmed ilmad.

Tunda oli aga kerget ootusärevust, mille põhjuseks aasta alguses avanenud elektriturg ning sellega seonduv hinnatõus. Esimeste arvete saabudes kujundatakse ehk ümber nii mõnegi elektriküttega eramu müügihind või suureneb ka pakutavate objektide hulk.

TARTU

Maa-ameti andmetel toimus Tartu linnas jaanuarikuus kokku 135 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 13,5% vähem kui detsembris. Aastaga on tehinguaktiivsus kasvanud 14,4%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg oli oma 84 müügitehinguga tavapärasest samuti vaiksem, detsembris müüdi veel 11 korterit. Ruutmeetri keskmine mediaanhind oli jaanuaris 893 eurot, võrreldes detsembriga kerkis see 2,5% ja mulluse jaanuariga 9,7%.

Allikas: Maa-amet

Alustati arendusega Ladva tänaval, kuhu kerkivad L-tähe kujulised kahekorruselised 18 korteriga elamud. Ruutmeetrihind on vahemikus 1500-1600 eurot, mis antud piirkonnas on suhteliselt optimistlik hind, mida toetab ka fakt, et viimaste aastate jooksul ei ole piirkonnas ühtegi uusarendust rajatud.

Üüriturg oli jaanuaris suhteliselt rahulik, mis on tingitud peamiselt üüripakkumiste vähesusest. Kuigi nõudlus on olemas, on probleemiks õige hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumiste vähene lisandumine.

Eramuturul oli tehinguaktiivsus madal. Majadega ehk siis hoonestatud kinnistutega tehti 8 müügitehingut, mis on kolmandiku võrra vähem kui tavaliselt. Maadega tehti vaid üks tehing. Samas on aga ostuhuvilised olnud aktiivsed aasta algusest peale.

IDA-VIRUMAA

Ida-Virumaal oli jaanuar detsembrist hoopis aktiivsem. Maa-ameti andmetel toimus jaanuaris kokku 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 15,8% enam. 2012. aasta jaanuariga võrreldes kasvas tehingute hulk pea 46%. Niisamuti tõusis tehingute hulk ka suuremates keskustes.

Allikas: Maa-amet

Üldise tehinguaktiivsuse kasvu taustal kerkis ka korteriturg, kuid hinnatase kõikus siiski erinevates suundades. Näiteks Narvas kerkis korteri ruutmeetri mediaanhind kuuga 9%, 388 euro tasemele ja Jõhvis 77%, 178 eurole (suur kõikumine ongi väikeste kinnisvaraturgude eripära). Kohtla-Järvel aga langes ruutmeetrihind kuuga 30,2%, 58 eurole.

Allikas: Maa-amet

Korteriostjad on möödunud talvega võrreldes enam tingima hakanud, millele loob soodsa pinnase asjaolu, et müügiks pakutavaid, tihti tühje kortereid, on palju (eriti Kohtla-Järvel Ahtme ja Järve linnaosas). Küsitav hinnaalandus võib kohati küündida isegi 40-50 protsendini turuhinnast (eksperthinnangust) allapoole. Kel müügiga väga kiire, see läheb ka pakkumisega kaasa või teeb siis vastupakkumise veidi kõrgemal tasemel. Enamik selliseid kiirmüüke toimub pangafinantseeringuta.

PÄRNU

Pärnu kinnisvaraturg oli jaanuaris detsembrist mõneti aktiivsem, maa-ameti andmeil kerkis tehinguaktiivsus kuuga 7,1%, aset leidis 75 ostu-müügitehingut. Aastaga kerkis turg lausa 66,7%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi jaanuaris 54 (detsembris 43) ja ruutmeetri keskmiseks mediaanmaksumuseks kujunes 668 eurot. Võrreldes detsembriga langes hind 13,2%, kuid mulluse jaanuariga võrreldes tõusis 6,2%.

Allikas: Maa-amet

Hoolimata tehingute hulga kasvust oli korteriturg jaanuaris üldjoontes siiski tavapärane. Samas aga lõpetati edukalt pikemat aega pakkumisel olnud Riia mnt 28a kortermaja

Eramuturg oli tehingute hulgalt keskmisel tasemel – müüdi 4 maja ja 3 elamukrunti.

VILJANDI

Viljandi kinnisvaraturg võrreldes detsembriga veidi langes. Maa-ameti andmetel toimus kokku 16 ostu-müügitehingut, mis tähendab, et kuuga langes tehinguaktiivsus 20% ja aastaga 11%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 10 korterit (detsembris 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 584 eurot. Kuuga tõusis hind 25,5% ja aastaga 31,5%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi ka kaks eramut, mis on aasta lõikes tavapärane hulk. Elamukrunte pole vabaturul aga enam pikemat aega müüdud.

RAKVERE

Rakveres toimus maa-ameti andmetel jaanuarikuus kokku 29 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 61% enam ja eelmise aasta jaanuarist lausa 222% rohkem. Niisuguste numbrite puhul on aga paslik märkida, et väikesel kinnisvaraturul, kus tehinguid vähem, on säärased kardinaalsed muutused üsna tavapärased. Viimase 12 kuu lõikes oli jaanuari tulemus keskmisest kõrgemal tasemel.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 18 (detsembris 9) ning keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 376 eurot. Võrreldes detsembriga on hind langenud 7,3% ja aastavõrdluses 0,5%.

Allikas: Maa-amet

Võrreldes 2012. aasta algusega on ostuhuvilised käesoleval aastal tunduvalt aktiivsemad olnud. Enamasti on tegu kohalike inimestega, kes tehinguid tehes moodustasid jaanuaris ka omalaadse keti – ühe korteri müüja oli kohe järgmise korteri ostja jne.

Pakkumiste hulk on languses, näiteks portaali kv.ee andmetel oli jaanuaris keskmiselt 126 korteri müügipakkumist, mis varasemaga võrreldes on isegi kuni 31% vähem. Kõige enam tuntakse huvi ca 30 000 eurot maksvate 3-toaliste korterite vastu.

Üüriturg on jätkuvalt aktiivne, eelkõige soovitakse heas seisus 1-3-toalisi kortereid hinnaklassiga 130-200 eurot. Niisuguse hinnataseme juures tihti tehingud ka toimuvad.
Eramuturg on suhteliselt vaikne – müüdi 4 objekti. Huvilisi on peamiselt majade vastu, mille hinnaklass on vahemikus 40 000-50 000 eurot. Sellised majad on elamiskõlblikud, kõigi peamiste kommunikatsioonidega ja lihtsa siseviimistlusega, kuid vajavad energiasäästlikumaks muutmist ja siseviimistlus kaasajastamist. Majade pakkumiste hulk on stabiilne, kõikudes 65 objekti ümbruses.

Kruntide müük ei ole aktiivne. Ka madalate hindadega pakkumised pole potentsiaalses ostjas huvi äratanud.

KURESSAARE

Kuressaare kinnisvaraturg oli jaanuaris tavapärasel tasemel, toimus 16 kinnisvara ostu-müügitehingut. Maa-ameti andmetel kerkis tehinguaktiivsus võrreldes detsembriga 14,3% ja mullu jaanuariga 60%.

Allikas: Maa-amet

Müüdud korterite hulk püsis detsembriga samal tasemel. 10 korteri keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 667 eurot. Kuuga tõusis hind 11,2% ning aastaga 1,7%.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli vaikne, kui mitte arvestada üht seotud osapoolte vahelist tehingut, mille tulemusel kerkis müüdud elamukruntide hulk kuueni, mis on viimase 12 kuu kõrgeim tulemus.

HAAPSALU

Haapsalu kinnisvaraturg oli jaanuaris viimase 12 kuu arvestuses keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus jaanuaris kokku 14 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 100% ja 2012. aasta jaanuarist 75% enam. Nagu teiste väikeste turgude puhul, peab ka siin märkima, et suured hüpped on sellistel juhtudel üsna tavapärased ning põhjapanevamaid järeldusi ei maksa nende põhjal veel teha.

Allikas: Maa-amet

Korteriturul on olukord aasta algusele omaselt rahulik, kuigi detsembrist oluliselt aktiivsem. Enam on pakkumisele tulnud renoveeritud kortereid. Jaanuaris müüdi 11 korterit (detsembris vaid 4), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 338 eurot. Aastaga on hinnatase langenud 33,1%.

Allikas: Maa-amet

Jaanuaris müüdi ka üks eramu ja üks elamumaakrunt.

ÄRIPINNAD

Büroopindade üürihinnatasemed Tallinnas

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Tulenevalt kesklinna A-klassi büroopindade vähesusest tunnevad ettevõtted aina enam huvi linna äärealadel asuvate uute (südalinna büroohoonetega võrreldes samal kvaliteeditasemel) üüripindade vastu. Viimase paari kuuga on märgata ka ettevõtete huvi vanalinnas asuvate büroode vastu, mis on tõenäoliselt tingitud kesklinna büroopindade valiku vähesusest.

Hoolimata sellest, et vanalinnas asuvad bürood võivad jääda tehnosüsteemide osas alla kesklinna A-kvaliteedi büroodele, on vanalinna renoveeritud bürood praktiliselt samas hinnaklassis, mis on kesklinna A kvaliteediga bürood.

Kaubanduspindade üürihinnatasemed Tallinnas

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Populaarsemates keskuses asuvate kaubanduspindade järele on jätkuvalt suur nõudlus ning piiratud pakkumine. Kesklinna ümbruses leidub küll piisavalt erineva suurusega eraldiseisvaid kaubanduspindu, kuid kaupmeeste huvi nende vastu on väike.

Tõenäoliselt mõjutavad suured keskused aina enam magalarajoonide ümbruses asuvate vanade kaubanduskeskuste käidavust ning üürnike kontseptsiooni. Sealne kaupmees on võrreldes suurte ostukeskuste omaga veidi erinev, olles oma toodete ja teenustega orienteeritud pigem ümberkaudsetele elanikele.

Lao- ja tootmispindade üürihinnatasemed Tallinnas

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Olemasolevatele A-klassi laopindade (kaasaegsetele standarditele vastav uuem hoone) üüriturule võib prognoosida kerget vakantsust tänu sellele, et mitmeid ettevõtted  rajavad endale uusi laohooneid n-ö rätsepatööna. Lisaks vajaduspõhise laopindade rajamisele on mitmed arendajad turule toomas standardsetele lahendustele vastavaid lao- ja tootmispindasid.

Selle põhjuseks on asjaolu, et mitmeid firmad laienevad ja kolivad kvaliteetsemale pinnale ning logistikaettevõtted rajavad endale uusi laohooneid n-ö rätsepatööna.

Eelistatud piirkonnad on eelkõige suuremate magistraalide lähedus või siis olemasolevad tehnopargid, kus on olemas terviklik infrastruktuur ning sünergia. Multifunktsionaalsete (optimaalse suurusega kaubanduspind, kontor ja ladu) hoonete vastu on ettevõtetel samuti üürihuvi.

Ärimaade Turg püsib väheaktiivsena ning tehinguid tehakse äärmiselt vähe. Hinnad kõiguvad 10-80 €/m2sõltuvalt krundi asukohast, suurusest ning detailplaneeringu ja kommunikatsioonide olemasolust.

Ärikinnisvara investeeringute osas või märkida, et jätkuvalt võib täheldada investorite huvi erinevate üüriobjektide vastu, kus tootluseootus on sõltuvalt objekti otstarbest ca 8-14 %. Võib märkida, et objekte pakkumises on, kuid tihti jääb tehing teostamata mitte ainult omaniku liiga suure hinnaootuse, vaid tehingut mõjutavate kolmandate tegurite tõttu.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC