Eestis pakutakse müügiks 5190 elamut

24.04.2013

Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsis kogu Eestis kokku 5190 elamut, mis on aastatagusest ajast 2% vähem. Majade müügipakkumiste keskmine hind langes aastaga 1% võrra.

Enamuses maakondades majade müügipakkumiste arv aastaga kasvas, enamuses maakondades majade müügipakkumiste keskmine hind aastaga vähenes.

Üle poole ehk täpsemalt 55% ehk 2871 majade müügipakkumistest asuvad Harju maakonnas. Harju maakonna pakkumiste arv on aastaga kahenenud nagu kogu Eestiski 2% võrra, kuid nende hind on kasvanud 1% võrra.

Tartumaal asub portaali KV.EE andmetel 11% majade müügipakkumistest ehk 546 pakkumist. Tartu maakonnas vähenes majade pakkumiste arv aastaga 20%.

Pärnumaa majade pakkumine kukkus aastataguselt 685 pakkumiselt käesoleva aasta märtsiks 604 pakkumiseni. See teeb vähenemiseks 12%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 03/2012 03/2013 Muutus, % 03/2012 03/2013 Muutus, %
Eesti 5 306 5 190 -2% 795,7 791,0 -1%
Harjumaa 2 936 2 871 -2% 947,0 958,7 1%
Ida-Virumaa 106 142 34% 490,2 453,7 -7%
Jõgevamaa 66 61 -8% 350,9 319,6 -9%
Järvamaa 74 79 7% 354,0 338,9 -4%
Läänemaa 105 91 -13% 720,0 722,0 0%
Lääne-Virumaa 136 149 10% 588,6 516,4 -12%
Pärnumaa 685 604 -12% 641,0 674,9 5%
Raplamaa 151 158 5% 549,1 539,1 -2%
Saaremaa 53 60 13% 760,0 772,0 2%
Tartumaa 679 546 -20% 705,1 698,0 -1%
Valgamaa 128 176 38% 397,0 371,3 -6%
Viljandimaa 152 188 24% 499,0 471,2 -6%
Võrumaa 35 65 86% 476,0 391,6 -18%

Majade müügipakkumiste arvu muutus maakondades portaalis KV.EE

Raid & Ko: Elamispindade üürnikud nõuavad kvaliteetsemat kaupa

24.04.2013

Alates 2011. aastast jõuliselt kasvama hakanud üürihinnad on selle teema muutnud põnevaks kõneaineks mitmest vaatenurgast. Üürnike huvitab eelkõige, kust saab hea hinnaga eluaseme. Üürileandjaid huvitab, milline on õiglane hind, mida üürnikult küsida.

Kogu ühiskonda paelub üürnike ja üürileandjate omavaheline vägikaikavedu teleekraanil. Omaette seltskond on investorid, kes otsivad hea hinnaga kortereid, mida osta, et need seejärel välja üürida.

Kasvanud üürihinnad ja madalad intressimäärad soosivad investeeringuid

Elamispindadesse investeerimist soosib kasvanud üürihind. See lubab investoril teenida üüriärist pisut priskemat kasumit.

Teine tegur, mis on pannud eraisikuid üürivaldkonda investeerima on madal intressimäär ehk madal raha hind. Euribori najal madalale langenud intressimäär on tegur, mis soosib laenu abil tehtavaid investeeringuid.

Kinnisvarasse investeerimist kannustab omakorda tagant madal hoiuste intressimäär. See ei soosi raha pangakontol hoidmist, pigem tuleb rahale kiiresti praktilisem rakendus leida, et see inflatsiooni mõjul käest ära ei kaoks.

Investori vaatenurk on aastatega muutunud

Kinnisvarabuum ja järgnenud kinnisvarakriis on üürileandjaid pannud üüriärile erineva pilguga vaatama.

Kui buumiaastatel osteti investeeringuks elamispindu, siis kasu loodeti leida nende väärtuse tõusust. Vahel ei üüritud kortereid väljagi, vaid lasti neil tühjana seista – väärtus tõusis nii kiiresti, et see kattis ka omaniku kanda olnud kommunaalkulud.

Tänane üürileandja heidab esmase pilgu vara toodetavale rahavoole ehk igakuisele üürisummale. Igakuine üürihind on see, mis peab laenu teenindama ja äriettevõtmise kasumlikuks muutma. Kui kinnisvara hind veel korteri väljaüürimise protsessi käigus kasvab, siis see on boonus.

Kindlasti tasub veel mainida, et üürileandjad on aastate jooksul muutunud professionaalsemaks. Üürileandjate plaanid on märksa pikemaajalised ja ettevaatavamad.

Üürnikud nõuavad kvaliteetsemat kaupa

Investorite ja üürileandjate kõrval on oluliselt muutunud ka üürnike soovid ja tahtmised. Selgelt soovivad tänased üürnikud märksa kvaliteetsemat üürikorterit, seda eeskätt just sisustuse osas. Samuti on üürnikud juriidiliste küsimuste osas märksa teadlikumad, kui aasta-paar tagasi – see sunnib ka omanike õppima.

Üürihinna kõrval pööravad üürnikud võrdselt olulist tähelepanu kõrvalkuludele. Üürniku jaoks ei ole tähtis ühe kulukomponendi suurus, vaid igakuiste kulude kogusumma. Seetõttu on madalate kõrvalkulude puhul üürnikud sageli nõus maksma kõrgemat üürihinda.

Üürituru perspektiiv on rahulik

Üürituru arengud on rahulikud. Viimaste kuude jooksul on kevadiste üürilepingute lõppemise tõttu ehk üüripindade vakantsus pisut suurenenud. Peatselt algav suvi toob sügiseks ettevalmistusi tegevad tudengid, kes iga-aastaselt üürihinda augustis-oktoobris tagasi või pisut kõrgemalegi kergitavad.

Üüripakkumisi lisandub turule vaikselt, kuid kiireid muutusi ei ole siingi. Üüripakkumised moodustavad väga stabiilselt 5-6% kõikidest kinnisvarapakkumistest.

Üürituru viimase aasta-kahe arengud on olnud positiivsed. Need on üüriturule toonud järjest kvaliteetsemaid üürikortereid, samuti on märgatavalt kasvanud üürileandjate professionaalsus. Need positiivsed trendid jätkuvad usutavasti ka tulevikus.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Kohtuotsus ei anna veel kinnistu valdust

24.04.2013

Viimastel kuudel on palju meediakajastust leidnud nn. „puuküürniku“ kaasused, kus omanikel on probleeme nende kinnisasja valdavatest isikutest lahtisaamisega. Teema kajastamisel on asjatundjad korduvalt rõhutatud, et ilma kohtuotsuseta ei tohi omanik kinnisasja kasutavat isikut välja tõsta.

Omanikku, kes asub kinnisasja valdajat omavoli korras välja tõstma, ähvardab suure tõenäosusega kriminaalkaristus. Seega on kinnisasja valdajaga kokkuleppe mittesaavutamisel kohtusse pöördumine möödapääsmatu.

Kohtult tasub nõuda kõikide kinnisasja kasutavate isikute väljatõstmist

Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Reeglina on hagiavalduse esitamisel omanikele teada, kes on kinnisasja ebaseaduslikud valdajad.

Samas, vältimaks hilisemaid täiendavaid vaidlusi hagejale mitteteadaolevate või kinnisasjale hiljem tulnud ebaseaduslike valdajatega, esitatakse üldjuhul omaniku nõue hagiavalduses ulatuslikumalt.

Nii on praktikas üldlevinud, et kinnisasja omanik nõuab kohtu kaudu valduse tagastamist kostjaks olevalt X-lt ning juhuks, kui X valdust ei tagasta, määrata otsuse täitmise viisiks X väljatõstmine kinnisasjalt koos temaga kinnistut kasutavate isikutega.

Valduse vabastamise kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud

Ülaltoodud nõuetega hagi rahuldamine peaks teoorias piisaval määral kaitsma kinnisasja omaniku õigusi ning tagama, et kohtuotsus kehtib kõikide ebaseaduslike valdajate suhtes.

Nimetatud seisukohta toetab ka täitemenetluse seisukohast tähtsust omava täitemenetluse seadustiku § 180 lg 2 p 2, mis sätestab, et kohtutäituril on õigus kinnisasi sundkorras ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta.

Paraku ei ole tegelikkuses sellise kohtuotsuse täitmine alati nii lihtne, kui esialgu võiks arvata. Nimelt on mitmed kohtutäiturid asunud viimasel ajal tõlgendama täitemenetluse seadustiku § 180 lg 2 p 2 kitsendavalt ning leidnud, et täituril on õigus välja tõsta üksnes isikuid, kelle vastu nimeliselt on täitemenetlusele eelnenud kohtuvaidluses esitatud nõue ehk kes on olnud kostjateks.

Seetõttu on praktikas esinenud olukordi, kus täitetoiming (kinnisasja valduse äravõtmine) on jäänud lõpule viimata, kuna kohtutäitur ei ole välja tõstnud kõiki kinnisasjal olevaid isikuid.

Kohtutäituri valikul tasub olla ettevaatlik

Täitemenetluse seadustiku § 180 lg 2 p 2 kitsendav tõlgendamine mõnede kohtutäiturite poolt ei ole artikli autori hinnangul kooskõlas omandiõiguse absoluutsuse põhimõttega.

Kohtutäiturite tegevus kohtuotsuste sundtäitmisest keeldumisel või osalisel sundtäitmisel piirab ebamõistlikult omanike õigusi.

Kuni kõigi kohtutäiturite praktika ei ole ühene, soovitan võimalike probleemide vältimiseks juba kohtutäituri valikul selgitada välja, kas ja mis ulatuses on üks või teine kohtutäitur valmis kohtuotsust täitma.

Klen Laus
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets

Pevkur: üürilepingu sõlmimisel on oluline mõlema poole soove arvestada

24.04.2013

Justiitsministeerium avaldas ministeeriumi kodulehel praktiliste nõuannete ja soovituste kogu, mis aitab üürileandjal ja üürnikul sõlmida tasakaalus ja korrektne üürileping.

„Vajadus juhendmaterjali ja nõuannete järgi ilmnes, kui ministeerium kutsus kokku erineva valdkonna spetsialistidest koosnenud ümarlaua, mis analüüsis üürisuhete parema reguleerimise võimalusi. Tõsiasi on, et inimeste teadmine üürisuhete reguleerimisest on väga erinev, mistõttu katavad nõuanded ära kogu üürilepingu sõlmimise protsessi, alustades soovitusest tutvuda enne lepinguläbirääkimiste alustamist korteri- või majanaabritega ning lõpetades juhistega, kuhu esitada avaldus vaidluse lahendamiseks.“ lausus justiitsminister Hanno Pevkur.

„Aasta alguses „Pealtnägijas“ tõstatatud puuküürnike teemaga seoses võlaõigusseadust analüüsides selgus, et see reguleerib üürisuhteid piisavalt, kuid tihti jääb inimestel vajaka oma õiguste tundmisest. Selle tõdemuse pealt saidki kirja soovitused, et tõsta inimeste õigusteadlikkust ja anda lihtsas keeles infot praktiliste tegevuste kohta, mis hiljem aitaksid ebameeldivaid üllatusi vältida,“ ütles minister.

Kõiki lepingu staadiume hõlmavad soovitused on jagatud kolme suuremasse kategooriasse. Lepingu ettevalmistamise juures on muu hulgas välja toodud registrid ja veebilehed, mille kaudu saab teise lepingupoole kohta taustainfot. Äriregistri ja krediidiinfo päringuvõimaluste kõrval on näiteks soovitus teise poole tausta uurida ka sotsiaalkeskkonnas.

Maksevõlgnevused, üürilepingu lõpetamised, üüripinna tagastamine omanikule ja teised sarnased problemaatilised teemad on lahti kirjutatud nii, et nii üürnik kui ka üürileandja leiavad kiirelt just teda huvitava.

Nõuanded on kättesaadavad

Pirita Selts taotleb halduskohtult TOPi planeeringu tühistamist

24.04.2013

Pirita Selts MTÜ esitas Pirita seltside koostöökoja liikmete esindajana Tallinna Halduskohtule kaebuse Regati pst 1,3,5 detailplaneeringu kehtestamise tühistamiseks.

Kurikuulsa TOPi planeeringuga lubas Tallinna linn arhitektuurimälestise Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse kinnistule mere äärde ehitada ehitada korterelamud ning suurendada TOPi kompleksi mahtu peaaegu kahekordseks hoolimata piirkonna elanike, organisatsioonide ja ekspertide aktiivsetest protestidest.

“Kuna Tallinna Linnavalitsuse (20.veebruari 2013) ja Tallinna Linnavolikogu (21.märtsi 2013) otsused ei arvestanud elanike poolt esitatud seisukohti, elanike kaasamine planeerimisprotsessi oli näiline ja planeeringu sisule tõsiseid alternatiive ei otsitud, jäi meil ainsa variandina üle jätkata planeeringumenetlust kohtus,” märkis Pirita Seltsi esindava Advokaadibüroo Vares & Partnerid vandeadvokaat Aleksander Vares.

“Pirita seltsidesse koondunud kohalikud elanikud ei esitanud seda kaebust ainult sellepärast, et neile on sisuliselt vastuvõtmatu TOP-i pikendusele, potentsiaalsele pargialale elamute ehitamine ja TOP-i kompleksi kui Eesti kaasaegse arhitektuuri tippteose kompositsiooni arhitektuurne ja planeeringuline rikkumine,” selgitas kohtuhagi tagamaid Pirita seltside koostöökoja esindaja Jüri Lass.

“Esitasime selle kaebuse suuresti ka seetõttu, et meile on vastuvõetamatu linnavalitsuse süüdimatu lohakus, omavoli ja hoolimatus suhtumises oma linna elanikesse, linna heakorda ja linna ruumilisse kujundamisesse, rääkimata riigi õiguskorrast.” Lassi sõnul ei saa Pirita elanikud leppida sellega, et linnavalitsus ütleb neile otse näkku – mis te õiendate, need majad tulevad sinna niikuinii.

“Ei saa leppida sellega, et planeeringute menetlemisel ei peeta seadusega sätestatud menetluskorda miskiks, vaid menetletakse neid nii, nagu parasjagu pähe tuleb,” rääkis ta.

Planeeringuseaduse kohaselt tagab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.

Kõnealuse TOPi ümbruse detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitasid vastuväiteid planeeringule 23 isikut, planeeringu kehtestamise vastu olid Eesti Arhitektide Liit ja TOPi autor arhitekt Peep Jänes.

Allkirjalehtedel ja e-petitsioonil andsid planeeringu vastu allkirja 1246 isikut. “Seega on vastakuti väga lai avalik arvamus, kes seisab just avalike väärtuste säilitamise eest ja ühe äriühingu väga kitsas ärihuvi.

Kahjuks on linnavõim unustanud oma kohustuse seista avalike huvide ja väärtuste eest ning asunud põhjendamatult ja ebaeetiliselt ärihuvi poolele,” selgitas Lass Pirita seltside koostöökoja otsust pöörduda kohtusse.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/04/2013

24.04.2013

Kinnisvarakool: ärikinnisvara vahendamineEsmaspäeval 29/04/2013 toimub koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“, mida viib läbi kinnisvaramaakler Ruth Tõniste.

Koolitus annab Sulle:

  • teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
  • teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
  • konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, kinnisvaraspetsialistidele ja kõikidele teistele, kes soovivad avardada enda teadmisi ärikinnisvara küsimustes.

TULE KOOLITUSELE,SEST
TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kevad kinnisvaraturul: suuremates linnades tihe sekeldamine, väikelinnades seisev vesi

23.04.2013

Täpselt kuus aastat tagasi saavutas kinnisvaraturg Eestis oma keemistäpi: osteti kõike, mis vähegi kinnisvara meenutas ning hinnalipikut üldjuhul ei vaadatud. Nüüd on kogemuse võrra rikkamad nii pangad kui ka kinnisvaraostjad ning kuigi ekspertide hinnangul on buumist veel vara rääkida, on väikesed märgid turu kuumenemisest olemas. Kuid seda vaid suuremates linnades.

Eelmise kümnendi kinnisvarabuumi tipp oli 2007. aasta aprillis, kus veel miski ei meenutanud kohe-kohe saabuvad katastroofi. Pindi hinnaindeks, mis näitab Eesti 17 suurema linna kaalutud keskmist ruutmeerihinda jõudis 1397 euroni. Kaks aastat hiljem, 2009. aasta juuliks oli sellest alles jäänud vaid 624 eurot.

2009. aasta südasuve loetaksegi kinnisvarakrahhi põhjaks ning sellest ajast alates on kinnisvaraturg Eestis vaikselt, kuid järjekindlalt ülespoole liikunud. Tänavu märtsis oli Pindi hinnaindeksi ruutmeetri kaalutud keskmine hind 35 protsendi võrra väiksem buumi tipuaegsest näitajast, kuid 46,3 protsenti suurem põhjanäitajast.

Sealjuures tehti tänavu märtsis kinnisvaratehinguid juba 136,7 protsenti enam kui 2009. aasta juulis.

Konsultant: buumist on veel vara rääkida

Kaanon Kinnisvara konsultandi Marili Kaasiku sõnul on kinnisvaraturg ilmselgelt elavnenud, kuid mingist buumist on veel vara rääkida. ”Samas, kui inimesed tahavad midagi väga saada, siis astuvad mängu emotsioonid. Nii juhtus Tartus ühes uuselamus, mille korteri pärast läks ostuhuviliste vahel enampakkumiseks,” tõi ta näite.

Peaasjalikult Tartus ja Tartumaal kinnisvara vahendava Kaasiku sõnul takistab uue buumi tekkimist praegu juba tõik, et pangad on oluliselt karmistanud laenuandmist. “Laenu saab, kuid pangad tahavad näha korraliku sissetulekut,” lisas ta.

Vaatamata pankade karmile laenupoliitikale on Kaasik seda meelt, et kinnisvarahinnad tõusevad vähemalt suuremates linnades, kuna inflatsioon ei näita Eestis peatumise märke.

Paljud inimesed ostavad kinnisvara ilma laenuta, mis näitab, et just kinnisvara näol on leitud turvasadam, kus kaitsta oma sääste inflatsiooni eest.

Palju sellisest kinnisvarast üüritakse ka välja, kuid Maili Kaasiku sõnul võib vähemalt Tartu üüriturul rääkida juba väiksest ülepakkumisest.

“Ühelt poolt on väga palju kinnisvara ostetud väljaüürimise eesmärgil ja teisalt on muutunud ka üürnikud nõudlikumaks,” ütles Kaasik, kelle sõnul võib peale vajalike parendustööde tegemist ja maksude maksmist jääda paremal juhul nulli.

Üks nõutumaid kaupu on Tartus aga uuselamud, kuna neid Tartusse eriti ei ehitata. Põhjus selleks on lihtne: ehitushinnad on Tartus samasugused kui Tallinnas, kuid tartlased pole suutelised maksma tallinlastega veel samasugust hinda.

Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark ütles samuti, et Eesti kinnisvaraturul on mitmed märgid, mis viitavad buumile, kuid praegu mingist buumist rääkida on ilmselge liialdus.

“Korteritehingute arv on aastaga kasvanud 20 protsenti ja näiteks Tallinnas on korterite hinnanud kasvanud aastaga kümnendiku võrra. Kuid tegemist pole mitte buumiga, vaid aktiivse turuga,” selgitas Toompark, kelle sõnul kiputakse Eestis üldse nägema asju pelgalt buum-krahh skaalal.

Küll aga lisas Toompark, et tehingute arv on jõudnud juba ülemise mõistliku piiri lähedale ning selline kasvutempo pole kooskõlas enam praeguse majandusseisuga. “Majanduse asjad liiguvad meil praegu õiges suunas, kuid mitte ülitempokalt nagu kinnisvaraturg. Aga saame näha, kas need kasvud on jätkusuutlikud või mitte,” tõdes ta.

Väikelinnades kinnisvaraturg kiratseb

Tõnu Toompargi sõnul on Eesti omapäraks asjaolu, et me ei saa rääkida ühtsest kinnisvaraturust. Tartu ja Tallinna kinnisvaraturul toimuv erineb mõne väikelinna kinnisvaraturust nagu öö ja päev. “Eestis saab korralikust kinnisvaraturu toimumisest rääkida vaid Tallinnas ja Tartus ning Pärnus on kinnisvaraturulaadne toode,” oli Toompark kriitiline.

Pindi Kinnisvara Lõuna regioonijuht Christel Blaubrük oli Toompargi väitega päri, kasutades Valga, Põlva ja Võru kinnisvaraturu kommenteerimiseks sõna “seisev vesi”.

“Lõuna-Eesti väikelinnade kinnisvaraturg on viimased paar aastat stabiilne ning näiteks Valgas on praegu võimalik korterit osta 1500 – 2000 euro eest,” tõi Blaubrük näite.

Tema sõnul ostavad väikelinnades kortereid ja maju peaasjalikult kohalikud inimesed, kes aga elukohta vahetama ei kipu. Teisalt on näiteks Valgast lahkunud üksjagu inimesi välismaale ja pannud oma korterid müüki, kuid nagu öeldud, et ei lähe need müügiks isegi mitte 1500-2000 euro eest.

Sander Silm

http://www.ohtuleht.ee/518232

Ehitusluba tuleb suveperioodil taotleda piisava ajavaruga

23.04.2013

Suvel ehitamist plaanivatel inimestel soovitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja vajalike lubade ning kooskõlastuste taotlemisega algust teha juba täna.

Igal kevadel suureneb Tallinna Linnaplaneerimise Ametile läbivaatamiseks ning ehitusloa saamiseks esitatavate projektide arv talvekuudega võrreldes ligikaudu kolmandiku, see omakorda suurendab oluliselt ameti igapäevase töö mahtu ning toob kaasa projektide läbivaatamisele kuluva aja pikenemise.

Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul näitab varasemate aastate praktika, et aprillist juuni lõpuni esitatakse ametile menetlemiseks kolmandik kogu aasta ehitusprojektidest. „Kui soovite soojal ajal ehitamisega algust teha, oleks mõistlik ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus esitada meile aprillis või mai esimesel poolel. Nii saame töömahtu ühtlustada ja sellega tagada parema teenuse osutamise,“ soovitab Hallik-Jürgenstein.

Tallinnas antakse aastas keskmiselt välja 1800 projekteerimistingimust ning väljastatavate ehituslubade, kirjalike nõusolekute ning muudatusprojektide kooskõlastuste arv kokku on 2850. Kui 2012. aasta esimese kolme kuu jooksul oli väljastatud ehituslubade, kirjalike nõusolekute ning muudatusprojektide kooskõlastuste arv 605, siis käesoleva aasta samal perioodil oli see 585.

MTA kontrollis esimeses kvartalis ehitusettevõtteid 566 korral

23.04.2013

Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid selle aasta esimese kolme kuuga ehitusettevõtteid 566 korral, kontrollide tulemusel korrigeeriti maksukohustusi ligi 2 miljoni euro võrra.

Ehitusettevõtete juhtidele, kes oma äriühingud maksuvõlgadega maha on jätnud, väljastas maksu- ja tolliamet kolm vastutusotsust. Nende menetluste raames on arestitud üle 90 000 eurose maksuvõla katteks juhatuse liikmetele kuuluvad neli kinnistut.

Üks vastutusotsuse juhtum sai alguse kolmest maksumenetlusest, kus selgus, et ettevõte kajastas oma maksuarvestuses fiktiivseid arveid, oli jätnud deklareerimata töötajaid ja maksis neile ümbrikupalka. Ettevõttel kuulus tasumisele kokku 100 000 eurot. Kuna ettevõte võlga ei tasunud, siis alustati vastutusmenetlus juhatuse liikmete suhtes ning arestiti nende isiklik vara. Kui maksuhaldur tuvastab, et juhatuse liikmed ei täitnud oma kohustusi, siis vastutavad nad äriühingu maksuvõla eest oma isikliku varaga.

Seoses ümbrikupalga maksmisega, maksuhalduri tegevuse takistamisega või käibemaksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega on praegu menetluses kaheksa väärtegu. Sellise tegevuse eest võib juriidilist isikut karistada trahviga kuni 13 000 eurot ja füüsilist isikut trahviga kuni 1200 eurot.

Näiteks kontrolliti märtsi lõpus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehitusobjekti, millega on seotud 34 erinevat ettevõtet. Vaatlusel tuvastati 20 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Üks töötaja, kellelt seletusi võeti, ütles enda kohta vale nime ja isikukoodi, kuid õige nimi tehti kindlaks ja valeütluse andmise eest alustati tema suhtes väärteomenetlus.

Ühele ehitusega tegelevale äriühingule määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu, kuna ettevõte kajastas oma kulutustes 43 000 euro ulatuses suure ehitusmaterjalide müügiga tegeleva kaupluse müügitšekke. Kontrollimisel selgus, et ehitusmaterjalide kauplus ei ole mainitud kviitungeid väljastanud, tšekid olid võltsitud ja tegelikkuses kaupu ei ostetud.

Teisele, Tallinnas tegutsenud ehitusettevõttele määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu ligi 69 000 eurot, kuna äriühing oli aastatel 2009-2010 osutanud ehitusteenust juhatuse liikmega seotud ettevõttele, kuid jätnud deklareerimata teenuse osutamisest tekkinud käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu.

Üle Eesti kontrolliti märtsi kahe viimase nädala jooksul ka viie koolimaja ehitusobjekti, kust leiti 17 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Uutest töötajatest 10 leiti Viljandi Riigigümnaasiumi ehitusobjektilt, millega on seotud 17 ehitusettevõtet. Viljandi Riigigümnaasiumi kümnest uuest töötajast kolm olid arvel ka töötukassas ja ühel puudus elukoha- ja tööluba, mille kontrollimiseks edastasime andmed politsei- ja piirivalveametile ning töötukassale.

MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul ei ole ehitussektoris probleemiks ainult ümbrikupalga maksmine vaid ka käibemaksupettused.

„Ümbrikupalga maksmiseks on valemänguritel vaja vahendeid ning seda tekitatakse käibemaksupettust läbi viies. On oluline märkida, et sellised pettused võivad lõppeda ka isikliku vara kaotamisega ning rahuliku meele tagaks ikkagi reeglite aus järgimine,“ ütles Lemendik.

Lemendik lisas, et ehitusettevõtete kontrollide käigus on aastatel 2012-2013 selgitusi võetud 3867 inimeselt. „Nendest oli esimest päeva tööl 1044, kes ei kajastunud kontrollile eelnenud kolmel kuul ühelgi tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. See näitab, et ehitusvaldkonna musta tööjõu osakaal on 27%.“

Prisma Peremarket rajab kaupluse Tallinna kesklinna

23.04.2013

AS Prisma Peremarket on sõlminud lepingu uue kaupluse rajamiseks Tallinna kesklinna, Hobujaama ja Ahtri tänava nurgale. Pood tuleb läbi kahe korruse, hoonesse rajatakse ka bussiterminal. Prisma Peremarket loodab uue kauplusega pakkuda tõsist hinnakonkurentsi hetkel kesklinnas tegutsevatele suurpoodidele. Kauplus plaanitakse avada 2016. aasta esimeses pooles.

„Tegemist saab olema kauplusega, mis pakub tugevat hinnakonkurentsi nii kesklinna toidupoodidele kui ka Kaubamajale, läbi laia kaubavaliku ja märkimisväärselt soodsama hinnataseme,“ sõnas Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen.

Avatava kaupluse üldpinnaks on planeeritud 16 000 m². Poe valikusse hakkab kuuluma umbes 60 000 erinevat toodet. Prisma kauplus tuleb läbi kahe korruse, hoonesse rajatakse ka bussiterminal.

Kaupluse esialgne avamisaeg on planeeritud 2016. aasta esimesse poolde.

Prisma Peremarket on Eesti ainus suur jaekett, kes pole oma tegevuse ajal maksnud dividende Eestist väljapoole, vaid investeerinud varasemate aastate kasumi oma tegevuse arendamisse Eestis.

Prisma on Põhjamaade juurtega SOK-le kuuluv kaubanduskett, mis tegutseb Soome, Eesti, Läti. Leedu ja Venemaa turgudel. Prisma on üks stabiilsemaid Eesti turul tegutsenud hüpermarketeid, alustades tegevust 2000. aastal. Prisma Peremarket annab Eestis tööd enam kui 1200le inimesele.

Eestis tegutsevad SOK tütarettevõtetena AS Prisma Peremarket ja AS Sokotel, mis tegutseb Sokos Hotel Viru kaubamärgi all.

Koos Soome tarbijateühistutega moodustab SOK S-Grupi. Rahvusvahelise S-Grupi tegevusvaldkondadeks on toidukaubandus, bensiini- ja teenindusjaamad, kaubamajad, hotellindus, autode ja autokaupade müük ning aiandus- ja põllumajandustooted. Tuntumatest brändidest kuuluvad S-Grupile Prisma, Sokos Hotel, S-Market, Alepa, Sale, ABC!, Sokos, Holiday Club ja Agrimarket.

Tallinna üüriturg: kiirustades enam lepinguid ei sõlmita

23.04.2013

Viimaste kuude jooksul Tallinna üüriturul tervikuna ei ole olulisi hinnamuutusi toimunud. Hinnad ja pakkumiste hulk on püsinud suhteliselt stabiilsed.

Tallinna äärelinnas on üüripakkumiste hinnad sõltuvalt korteri seisukorras ja täpsemast asukohast vahemikus 5,5-7,0 €/m², kesklinnas keskmiselt 8 €/m².

Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on Tallinna äärelinnas Mustamäel ja Lasnamäel üüripakkumiste arv vähenenud ja hinnad tõusnud sõltuvalt korterist 10–15%.

Hinnatõus on olnud suurim väiksemate kommunaalkuludega 1- ja 2-toalistel korteritel. Ober–Haus Kinnisvara hinnangul tehaksegi kõige rohkem üüritehinguid 1- ja 2-toaliste korteritega.

Kui varem olid oluliselt vähemnõutud vanemates korterelamutes paiknevad 3–4-toalised korterid, siis nüüd lähevad needki suhteliselt kiiresti kaubaks.

Kesklinnas on samuti märgata pakkumiste vähenemist ja hinnad on liikunud kerges tõusutrendis. Eriti otsitud on 2-toalised korterid hinnaga kuni 400 eurot. Viimaste kuude jooksul on kesklinnas üllatavalt palju hakatud otsima 4-toalisi kortereid hinnaga 600–800 eurot.

Hinnatasemelt on kesklinnale kiiresti lähenemas Kristiine linnaosa kesklinna lähedane piirkond ja Kalamaja.

Kuna käesoleval aastal on tõusnud sundkulutused eluasemele järsult, siis on hakanud kliendid järjest rohkem tähelepanu pöörama üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga.

Sageli saab otsustavaks üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus, üürimakse koos kommunaalkuludega. Enamik üürnikke planeerib oma sissetulekust teatud osa kommunaalkuludeks ja üürimakseks.

Omanikud on viimase aasta jooksul järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama potentsiaalse üürniku maksevõimele ja taustale ning kiirustades lepinguid enam ei sõlmita.

Üürnike poolt vaadates on eelistatud möbleeritud korterid, mille juurde kuulub ka kindel parkimiskoht.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara analüütik

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine teemaplaneeringu avalik väljapanek

23.04.2013

21. märtsil 2013 võttis Tallinna linnavolikogu otsusega nr 31 vastu «Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine» teemaplaneeringu.

Tallinna linnaplaneerimise ametis Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis toimub 19. aprillist kuni 20. maini 2013 igal tööpäeval kogu tööaja jooksul teemaplaneeringu avalik väljapanek.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused. Teemaplaneeringu alusel korraldatakse puhkevõimaluste väljaarendamine ja inimtegevus Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal ning tagatakse maastikukaitsealal linnametsade, sh looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ja kaitse. Teemaplaneeringus on tsoneeritud 8 kõrge ja 9 keskmise kasutusintensiivsusega aktiivala ning 11 loodusala.

Teemaplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja joonistel.

Teemaplaneering on kogu avaliku väljapaneku vältel ka Nõmme linnaosa valitsuses Vabaduse puiestee 77 ja Mustamäe linnaosa valitsuses A.H.Tammsaare tee 135 ning Tallinna linna koduleheküljel www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-Mustamae-maastikukaitseala-puhkevoimaluste-planeerimine.

Merko ehitatav Kentmanni 6 kortermaja valmib 2014. aasta lõpus

23.04.2013

Merko Ehitus Eesti jätkab eksklusiivse 14-korruselise kortermaja ehitust Tallinna ühel atraktiivseimal kinnistul Kentmanni 6. Arhitekt Indrek Allmanni projekteeritud maja valmib 2014. aasta lõpus. Kortermaja sisearhitektideks on Tüüne-Kristin ja Urmo Vaikla.

„Hoonele on juba rajatud kaks maa-alust parkimiskorrust ning ehitustööd jätkuvad sel nädalal. Hoone esimesed kaks korrust on mõeldud eeskätt äripindadeks ning ülejäänud 12 korrust korteriteks,“ ütles Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik.

„Tegemist on kindlasti ühe atraktiivsema asukohaga Tallinna südalinnas, mille enam kui sajast korterist avaneb suurepärane vaade linnale. Lisaks iseloomustab kortereid hea planeering, eksklusiivne siseviimistlus ja kaasaegsed tehnosüsteemid, mis tagavad parima elukvaliteedi. Autoomanikele on kesklinnas oluline lisaväärtus maja-alune parkimisvõimalus. Korterite vastu on juba praegu elav huvi ning pea pooltele korteritele on ka broneeringud tehtud,“ lisas Kuusik.

Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ning elamuehituse töid. Merko on ehitanud ja arendanud Eestis enam kui 2000 korterit. Eesmärgiga luua kvaliteetset elukeskkonda, arvestab ettevõte uute eluasemete planeerimisel ja ehitamisel inimeste vajadusi, turvalisust, keskkonnasõbralikkuse ja -säästlikkusega ning kõrgete kvaliteedinõuetega materjalide valikul ja ehitusel.

Krundi valik

23.04.2013

Mul on siiralt kahju Sindi paisu piirkonna majaomanikest. Valdavalt üleujutuse piirkonnas olevad majapidamised on uued ning korralikud majad. Inimesed on investeerinud oma aega ja raha ning ehitanud oma kenad kodud kenasti valmis.

Üleöö on aga see kinnisvara suuresti väärtusetu. Ühelt poolt sellise veekahju korral, kus pea kogu maja või osa sellest on vee all, nõuab see suure osa konstruktsioonide lahtivõtmist ja uuestitegemist. Niiskus kuivab välja aeglaselt ja mõjutab maja veel pikka aega. Majade kordategemiseks kuluvad summad on suured. Kui majadel on kindlustus siis osad kulud saab kindlustuse abil tagasi.

Suurem probleem on aga kindlasti see, et mitte miski ei anna garantiid, et järgmisel aastal uuesti üleujutust ei teki.

Loodan, et selles piirkonnas siiski võetakse edaspidi erinevaid meetmeid kasutusse (jõesängi süvendamine, vajadusel jää purustamine jne.), et selliseid olukorda enam ei tekiks.

Mida sellest loost õppida?

Ennekõike seda, et krundi valikul tuleb lähtuda talupojamõistusest. Küsitleda piirkonnas pikaajaliselt elanud inimesi, uurida piirkonna ajalugu ja mitte pimesi usalda piirkonna arendajat.

Looduse vastu inimene ei saa, kuid me saame loodust mõista ja sellega rohkem arvestada!

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Statistika: 23% valminud mitteeluruumidest asuvad Harjumaal

23.04.2013

Valminud mitteeluruumide arv näitas 2012. aastal väikest tõusu. 2012. aastal sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 840 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 474 000 m2.

Aastaga kasvas kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 17, kuid nende pind koguni 45%.

Kasutusloa saanud mitteeluhoonetest 23 asub Harjumaal, 13% Ida-Virumaal ja 10% Tartumaal.

Tallinna osakaal kogu Eestis valminud mitteeluhoonetest on 7%, kuid nende mitteeluhoonete pindala moodustab kogupinnast 16%. See tähendab, et Tallinnas valminud mitteeluhooned on Eesti keskmisest kaks korda suuremad.

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
1 2 3 … 1,312 1,313 1,314 … 1,556 1,557 1,558