Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Soome hotelliteeninduse gigant siseneb Eesti turule

20.02.2014 Tõnu Toompark

Euroopa juhtiva tekstiiliteenuse pakkuja Lindströmi tütarettevõte Comforta investeerib Eesti turule ning avab tänavu suvel uue teeninduskeskuse Tallinnas, mis hakkab pakkuma kvaliteetseid tekstiiliteenuseid kõigile Eestis tegutsevatele hotellidele.

“Lindströmil on juba ligi 20 aastat kogemusi Eesti ettevõtete teenindamisel ning oleme täheldanud vajadust hotellidele suunatud kvaliteetsete tekstiiliteenuste järele,” ütles Comforta Grupi tegevdirektor Santtu Jokinen.

“Comforta on tuntud oma usaldusväärse ja paindliku teenuse eest, mis vastab ka kõige rangematele kvaliteedinõuetele. Meie teenus on serfitseeritud vastavalt ISO 9001 kvaliteedijuhtimisele ja ISO 14001 keskkonnakaitse standarditele ning meie kliendid saavad identset teenindust igas Comforta teeninduskeskuses,” lisas Jokinen.

Teeninduskeskus, mis hakkab asuma Tallinna lähedal Loo alevikus, annab tööd 10-14 inimesele. Värbamise protsessi alustatakse kohe ning keskus avatakse tänavu suvel.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tiigiveski kodu eelmüük algab- kodu tegusale inimesele

20.02.2014 Tõnu Toompark

Soositud Kesklinna piirkonnas, Kalevi spordihalli vahetus läheduses ajaloolise Tiigiveski asumi alal alustab YIT Ehitus peatselt uue korterelamu ehitusega. Eelregistreerimine oma kodu osta soovijatele on tänasest YIT kodulehel yitkodu.ee alanud.

Ettevalmistustööd Tiigiveski kortermaja ehitamiseks on väldanud pikka aega, kuid nüüdseks on kogu vajalik dokumentatsioon valminud ning ehitus algab aprillikuus. Moodne ja otstarbeka ruumilahendusega korterelamu on kuue- kuni seitsmekorruseline ja 81 korteriga. Tiigiveski kodul on kaks trepikoda ning on valida 1- 4- toaliste korterite vahel.

Kõigil korteritel on rõdu või terrass, millelt avaneb vaade ümbritsevale. Elanike poolt alati nõutud autode parkimine lahendatakse soklikorrusel ja -1. korruse tasandil asuva autoparklaga. Turvalisuse tagamiseks piiratakse kinnistu aiaga. Tiigiveski kodu kerkib aadressil Staadioni 4 ning korterelamu arhitektiks on Urmas Muru.

YIT Ehituse kinnisvara turundus- ja müügijuhi Ingrit Asavi sõnul on 2015. aasta kevadeks valmiv Tiigiveski kodu väga hea asukohaga, otstarbekate planeeringutega, välimuselt stiilne ja kaasaegsete tehnosüsteemidega igati kaasaegne elamu. Siin on kõik olemas inimestele, kelle igapäevased toimetused on koondunud linna südamesse – koolid, lasteaiad, ostukeskused, kultuuri- ja spordirajatised on kiviviske kaugusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Väiksemad ja vanemad korterid löövad laineid

20.02.2014 Tõnu Toompark

Möödunud aastal kasvasid elamupindade tehinguarvud peamiselt väikeste ja vanemate korterite arvelt, ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Täna Äripäeva kinnisvarakonverentsil ütles Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, et uusi kortereid tuleb aastas Tallinnas turule umbes tuhatkond. „Turgu vaadates võiks neid olla 20-30% rohkem,“ märkis Toompark.

Uuemaid kortereid ehitatakse enim Tallinna kesklinna piirkonda, kus on kinnisvara kallim. „Uute korterite kõrge hind on põhjuseks, miks on korterite müügiarv kasvanud just väiksemate ja vanemate elamupindade arvelt,“ ütles Toompark. „Uued korterid on luksuskaup, mida kõik endale lubada ei saa.“

Toompargi sõnul oli eelmise aasta ühe korteritehingu keskmine hind Tallinnas 74 000 eurot. Ta lisas, et korterite hinnad pealinnas on alates 2010. aastast tõusnud kaks korda rohkem kui Eesti keskmine palk. „Hinnad jooksevad palkade eest ära. Loogilises mõttes peaks tehingute keerukus hindasid allapoole tooma. Hindadele tekib surve,“ ütles ta.

Toompark lisas, et tasapisi on hakatud rohkem kortereid ostma ka Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Narvast väljapool. „Veel ei ole väiksemad Eesti linnad kinnisvarapõuast lahti saanud, kuid asi hakkab sinnapoole jõudma,“ märkis ta.

Toompargi sõnul võib selleks aastaks oodata majade ja maade hinnatõusu.

Eliisa Matsalu
http://www.aripaev.ee/?PublicationId=14f87ca3-6587-42cd-b756-d7fb173ed1a0

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

NIB annab laenu uue meditsiinilinnaku jaoks Tartus

20.02.2014 Tõnu Toompark

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ja Tartu Ülikooli Kliinikum kirjutasid alla 21 miljoni euro suurusele laenulepingule uue meditsiinilinnaku ehitamiseks Tartus.

Selle 17-aastase tagasimaksetähtajaga laenuga rahastatakse onkoloogiakeskuse, sisehaiguste kliiniku ja silmakliiniku, südamekirurgia osakonna ja endoskoopiakeskuse, patoloogiateenistuse, ühendlabori ja haiglaapteegi ehitust. Ehitatavate rajatiste üldpind on ligikaudu 39 000 ruutmeetrit.

Projekt on suunatud praegusel hetkel mööda linna laiali olevate haiglaüksuste koondamisele ühe katuse alla. Projekt sai alguse 2004. aastal ja peaks olema välja arendatud 2015. aastaks, mil uus linnak ametlikult avatakse.

“Kliinikumile laenu andes loodame me, et ravitegevuse suurem tõhusus avaldab positiivset mõju ühiskonna ja majanduse üldisele konkurentsivõimele. Samuti ootame me, et kliinikumi infrastruktuuri uuendamine ergutab sealset teadus- ja innovatsioonitegevust,“ selgitas NIB president ja tegevjuht Henrik Normann.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eestis peamiseks meditsiinialase õppe- ja teadustöö baasiks. Sihtasutusena oma praegusel kujul asutati Tartu Ülikooli Kliinikum 1988. aastal Eesti Vabariigi, Tartu Ülikooli ja Tartu linna poolt mitmete haiglate koondamise tulemusel.

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) on multilateraalne finantsinstitutsioon; NIB omanikud on kaheksa riiki: Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Pank finantseerib era- ja avaliku sektori projekte nii liikmesriikides kui ka väljaspool. Põhjamaade Investeerimispangal on kõrgeim võimalik krediidireiting AAA/Aaa, mis on pangale omistatud juhtivate reitinguagentuuride Standard & Poor’s ja Moody’s poolt.

Rikkaks üüriäris: Kas anda korter üürile iseseisvalt või kinnisvaramaakleri abil?

20.02.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Maakleriteenuse kasutamise vajalikkus ja mõistlikkus sõltub väga palju turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu, siis pole mõtet maaklerit palgata.

Pigem annab suur nõudlus üürileandjale võimaluse nõuda üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.

Suurem tagatisraha annab üürileandjale suurema kindlustunde ning ka üürnik võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, õnnelikum olla.

Loiu üürituru puhul tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata. Mõttekas on üürileandjal ja maakleril omavahel kokku leppida, kes ja kus üürikorterit kuulutab, sest dubleerivad kuulutused üksteisele suurt lisaväärtust ei anna.

Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö täielikult maakleritele delegeerida.

Kindlasti peab arvestama, et maakleriteenus on ka mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda vahendustasu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

1Partner Kinnisvara: Kaubanduskeskuste konkurents on endiselt tihe

20.02.2014 Tanel Tarum

Äsja teatas Merko, et loobub Panorama City arendamisest. See ei tähenda, et niigi pingelisel kaubanduskeskuste turul konkurents hõreneks, analüüsib kaubanduspindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

Äsja oleme kuulnud nelja uudist kaubanduse sektorist. Käesoleval aastal alustati uute kaubanduspindade rajamist Mustamäel Tammsaare Teel. Sellele järgnes teade, et Merko loobub Panorama City arendamisest. Pro Kapital seevastu kinnitab Peterburi tee kaubanduskeskuse projektiga jätkamist ja teatas isegi investori leidmisest. Viru Keskus loobus aga Baltikast kui üürnikust selle nimel, et keskusesse tuua uued kaubamärgid.

„Kõik need sündmused näitavad, et kaubanduskeskuste konkurents on endiselt tihe ja pingestuv keskkond sunnib olemasolevaid keskuseid end värskendama,“ kommenteerib kaubanduspindade turutrende Tanel Tarum.

Tallinna kaubanduspindade maht ühe elaniku kohta on kõrge ja nagu näha, siis kasvab veelgi. See sunnib kaubakeskusi kaasama järjest uusi teenuseid, mis kliendid kohale meelitaks, et konkurentsis ellu jääda. Kaubakeskuste laienemine ja uute teenuste kaasamine toob kaasa kogu Tallinna kaubanduse ja teeninduse veelgi suurema kontsentreerumise kaubanduskeskustesse.

„Kaubanduskeskuste omavaheline võitlus tarbijate pärast on olnud professionaalne. Vaatamata keskuste laienemisele ja uute kaubanduspindade lisandumisele me siiski kaua tühjana seisvaid pindasid keskustes ei näe,“ täiendab Tarum.

Lisandub kaubanduspinna maht tähendab, et üürihindade langetamiseks põhjust ei ole. Tarbijate rahakott on aga piiratud suurusega ja ostlejate kulutuste jagunemine suurema hulga kaupluste vahel on tegur, mis samas üürihindu kergitada ei luba.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kiire hinnatõus suurendab huvi remontivajavate korterite vastu

19.02.2014 Tõnu Toompark

Vähenenud pakkumiste hulk ja kallinenud hinnatase on taas esile toonud ostjaskonna, kes soovivad remontivajavat korterit. Kõige enam soovitakse vanu väiksemaid kortereid miljööväärtuslikes puithoonetes.

Ostjate sooviks on saada korter, milles on tehtud võimalikult vähe, veel parem, mitte üldse remonti. Parim on variant, kus on säilinud vanad uksed, aknad, elektripistikud, ahjud, radiaatorid jne. Aeg-ajalt kohtab foorumites ja sotsiaalvõrgustikes ka sooviavaldusi ühe või teise detaili, näiteks ajastutruude lambilülitite, hankimiseks. Enam ei piirduta lihtsalt moodsa ja hubase, vana maja hõngu toetava renoveerimisega, vaid taastada püütakse ka korteri endisaegset olemust või jõuda sinna lähedale. Seda loomulikult 21. sajandit arvesse võttes.

Renoveerimistöid tehakse nii spetsialiseerunud ettevõtete abil kui ka omal käel. Üldiselt arvestatakse tööde pikema kestusega.

Tegelikult on remontivajavad korterid alati teatud ostjaskonna huviorbiidis olnud, kuid olukorras, kus korterite müügipakkumisi on jäänud aina vähemaks ning üldine hinnatase kasvanud, on need muutunud taas arvestatavamaks alternatiiviks ja neist räägitakse rohkem. Kuna kõige defitsiitsemad on korterid miljööväärtuslikes puitlinnaosades, siis on Kalamaja, Pelgulinn või Kassisaba ka asumid, mille suunal see huvi avaldub. Oma osa mängib muidugi ka asjaolu, et neis linnaosades on algupärandit hindavaid kinnisavaraostjaid ka keskmisest rohkem.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Asula turvalisusele peab mõtlema juba planeerimise faasis

19.02.2014 Tõnu Toompark

Täna, 19. veebruaril otsitakse Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel korraldatud konverentsil võimalusi, kuidas läbi linnaplaneerimise suurendada inimeste turvalisust ning hoida ära kuritegusid.

Rahvusvaheline konverents on avaürituseks pikemale projektile, millega soovitakse suurendada turvalisuse ning riskide maandamise võtmes mõtlemist asulate ja elamukvartalite planeerimisel nii Eestis kui ka lähiriikides. Praegu ei ole turvalise planeerimise põhimõtteid Eestis veel eriti laialdaselt kasutatud.

Konverentsi moderaatori Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Veiko Randlaine sõnul aitab hoonete, inimeste liikumisteede ja avaliku ruumi läbimõeldud planeerimine luua nii turvalisust kui ka turvatunnet. „Võimalikke ohukohti tuleb märgata ning riskid maandada juba detailplaneeringu koostamise faasis ning heade lahenduste leidmine nõuab politseinikelt põhjalikke teadmisi ning koostööd kohaliku omavalitsusega,“ rääkis Randlaine.

Inimeste turvatunnet mõjutavad näiteks pimedad ja kitsad tänavasopid ning halvasti valgustatud sissekäigud. Graffitid ja räämas tänavalõigud võivad anda vandaalidele signaali, et piirkonnas puudub järelevalve ning korrarikkumisi on hõlpsam toime panna.

Halvasti planeeritud teedevõrk võib tuua kaasa pidevaid kõrvalekaldeid kehtivast liikluskorraldusest. Samuti soosivad näiteks pikad sirged teelõigud elamurajoonides jalakäijatele ohtlikke kiiruseületamisi. Neid ohte annab läbimõeldud planeerimise kaudu maandada või täielikult ära hoida.

Konverentsil räägitakse turvalise planeerimise peamistest põhimõtetest ning nende tulemustest, headest näidetest erinevates riikides ning praegustest praktikatest projekti osalejariikides Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus. Samuti tutvustatakse täpsemalt projekti eesmärke, tegevusi, ajakava jmt.

Kuulajateks on peamiselt politseinikud partnerriikidest, lisaks esindajad Justiitsministeeriumist, Siseministeeriumist, Harju Maavalitsusest, Sisekaitseakadeemiast, Eesti Linnade Liidust, Eesti Naabrivalvest ning NGO Pro-Police Latviast.

Konverents toimub täna, 19. veebruaril kella 9-13 Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses.

Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Komisjon Euroopa Liidu kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmist.

Lugupeetud ajakirjanikud! Soovi korral on võimalik konverentsiruumides intervjuuks kohtuda ka välisekspertide Tampere Tehnikaülikooli professor Panu Lehtovuori ja Hollandi kriminaalpreventsiooni ja kriminaalanalüüsi uuringute- ja konsultatsioonifirma DSP-groep kaasomaniku Paul van Soomereniga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Menetlusse võeti eelnõu koduomanike maamaksuvabastuse laiendamiseks

19.02.2014 Tõnu Toompark

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni 17. veebruaril algatatud koduomanike maamaksuvabastust laiendav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (596 SE) laiendatakse kehtivat koduomanike maamaksuvabastust.

Senised kodualuse maa maksuvabastuse pindalalised piirangud asulas ja tiheasustusega alal 0,15 ha ning mujal 2 ha, kohaldatakse iga ühis- ja kaasomaniku kohta eraldi, mitte enam ühiselt.

See lõpetab korteriomandite omanike ning kinnisasja ühis- ja kaasomanike ebavõrdse kohtlemise tulenevalt omandivormist. Kodualune liitsihtotstarbega maa, mille hulka kuulub elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlvik, vabastatakse maamaksust ka sellise maa muude sihtotstarvete osas senistes pindalalistes piirangutes kõikide sihtotstarvete peale kokku.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kauneimad kodud on selgunud

18.02.2014 Tõnu Toompark

Täna pärjati Kadrioru Kunstimuuseumis ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukodu asub Tallinnas, endise Magasini tänava haiglahoone pööningukorrusel, kuhu Kädi Kaasikmäe ja Ando Heilmann on loonud valgusküllase värvika kodu.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul on võidukodu pererahval põhimõte, et igas toas peab olema midagi oma kätega loodud ja et parimad mööbliesemed leiab vanavanemate asjade seast või taaskasutusest.

Internetihääletusel valis rahvas lemmikuks Laila ja Risto Randmaa kodu Sindis. ”Tänavu osales konkrusil arvukalt heledaid romantilisi kodusid, ka rahva lemmikkodu on kujundatud just selles võtmes,” ütles Pajula.

Kodukiri korraldab kodukonkurssi juba 17. korda. Aasta Kodu on suurima peaauhinnaga kodukonkurss. Peaauhinna, 3200 eurot annab välja konkursi peatoetaja K-rauta.

Ürituse patroon on Evelin Ilves.

Ajakirja Kodukiri annab välja AS Ajakirjade Kirjastus olles 28 ajakirja väljaandjana ning enam kui 600 000 lugejaga Eesti ajakirjade kirjastamise turuliider. Kirjastuse väljaannete hulka kuuluvad ajakirjad Kroonika, Eesti Naine, Naised, Teleleht, Kodukiri, Anne & Stiil, Tervis Pluss, Oma Maitse, Pere ja Kodu, TopGear Eesti, Kalale!, Jana, Käsitöö, Kodukirja lisaväljaanne Aed, Kroonika Kodu-eri, Sudoku ning ristsõnaajakirjad Ristik, Miniristik, Megaristik, Meistriristik, Pähklipureja ja Ripsik. Lisaks kirjastatakse kliendiajakirju ja raamatuid.
Ajakirjade Kirjastusele kuuluvad ka portaalid Raamat24.ee, Ajakirjad24.ee, NaisteMaailm.ee, Toidutare.ee, Kroonika.ee, Ideesahver.ee ja telekavadeportaal Telekas.ee.

Omanike Keskliit: Eramajade renoveerimistoetuse säilitamiseks on kogutud juba üle 1400 allkirja

18.02.2014 Tõnu Toompark

Koduomanikke ühendav organisatsioon alustas möödunud neljapäeval toetusallkirjade kogumist, et riik pakuks ka eramajades elavatele koduomanikele renoveerimisel finantsilist tuge. Portaalis www.petitsioon.ee oli kella kaheks toetust avaldanud 1462 inimest.

Aktsiooni eestvedaja Priit Värgi sõnul eraldatakse aastatel 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurfondidest kortermajade renoveerimiseks 102,5 mln eurot, kuid eramajadele mitte midagi. Värk selgitas, et 2012. aastal pakkus riigile kuuluv sihtasutus KredEx eramutele renoveerimistoetust kogumahus 3 mln eurot, kuid tänaseks on see katkenud ning korduvatele ettepanekutele ning märgukirjadele on ministeeriumid seni reageerinud eitavalt. Omanike Keskliit on pöördunud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministri kui ka Rahandusministri poole, et eramute renoveerimist toetataks analoogsetel alustel kui kortermaju. Seni on ettepanekutele negatiivselt vastatud ning põhjendatud olukorda raha nappusega.

Värgi sõnul on kummastav, et kortermajade renoveerimiseks on üle 100 mln euro, kuid eramajade omanikud jäetakse tühjade pihkudega. Eestis eramutes elavaid koduomanikke ei saa üheselt liigitada jõukamateks koduomanikeks nagu see on tavapärane Lääne-Euroopas. Samuti tuleks arvestada, et eramajades on eluasemega seotud kulud (küte, elekter, vesi) rahakotile märksa suuremaks koormaks kui kortermajas elavale inimesele.

Kogutud allkirjad esitatakse Riigikogule ja Valitsusele ning Omanike Keskliit nõuab, et eramajade omanikele eraldatakse aastatel 2014-2020 vähemalt 20 mln eurot renoveerimistoetusteks.

Merko inseneriõppe stipendiumi pälvis Alan Väli ja noore teadlase stipendiumi Andrus Räämet

18.02.2014 Tõnu Toompark

Eesti juhtiva ehitusettevõtte Merko Ehitus Eesti ja TTÜ Arengufondi koostöös välja antavate stipendiumite saajad on selgunud. 1920-eurose inseneriõppe stipendiumi pälvis ehitusmajanduse ja -juhtimise tudeng Alan Väli ning 3200-eurose noore teadlase stipendiumi ehitus- ja keskkonnatehnika doktor Andrus Räämet.

„Mõlema stipendiumisaaja valik oli keeruline, kuna konkursile laekus avaldusi tugevatelt kandidaatidelt. Kandideerinud tudengid on väga head ja aktiivsed õppurid, kes tegelevad õppetööväliselt uurimistööde ja erineva projektidega ning annavad oma panuse üliõpilaselu korraldamisse. Noore teadlase stipendiumi nominendid on kõik oma valdkonnas tunnustatud, andekad ja heade soovitajatega,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Andres Agukas.

AS Merko Ehitus Eesti inseneriõppe stipendiumi pälvis ehitusmajanduse ja -juhtimise IV kursuse tudeng Alan Väli, kes on olnud ka Merkos praktikal Ülemiste liiklussõlme objektil. Alan töötab alates 2012. aasta sügisest kooli kõrvalt TTÜ ehitusfüüsika ja energiatõhususe õppetoolis ning osaleb Targo Kalamehe juhendamisel TTÜ ja Uppsala ülikooli ühisprojektis „Sustainable Management of Historic Rural Churces in the Baltic Sea Region“. Alani ülesanneteks on sisekliimaalaste uuringute, mõõtmiste, arvutuste planeerimine ja teostamine, tulemuste hindamine ja aruandlus, teadusartiklite kirjutamine. Lisaks tegeleb ta projektidega „Mõisakoolide sisekliima- ja materjaliuuringud“ ning „Radooniohutu ehitamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“.

Noore õppejõu/teadlase stipendiumi määras AS Merko Ehitus ehitus- ja keskkonnatehnika doktorile Andrus Räämetile, kes on kaastöötajate ja tudengite seas hinnatud ehitusmehaanika ja tehnilise mehaanika õppejõud. Andrus töötab TTÜ ehitusteaduskonna mehaanikainstituudis ja Küberneetika Instituudis lainetuse dünaamika laboris ning tegeleb Läänemere lainekliima muutuste uuringutega Eesti rannikualadele. Andrus on koostanud Läänemere lainekliima andmebaasi, avaldanud teaduspublikatsioone mitmetes mainekates eriala ajakirjades, koostanud õppematerjale ja õppetöös kasutatavaid arvutiprogramme. Soovitajad ja kaastöötajad hindasid Andruse teadustöö tähtsust rannikutehnika ja sadamehituse valdkonnas, tema rahvusvaheliste ekspertide poolt tunnustatud teaduspublikatsioone, tudengitele koostatud mahukat internetipõhist elektroonset õpperaamatut varraskonstruktsioonide arvutusest.

Merkol on alates 2007. aastast Tallinna Tehnikaülikooliga edukas koostöö, mille eesmärk on arendada erialaharidust ning kasvatada professionaalset järelkasvu. Ettevõtte toel välja antud magistriõppe stipendiume ja ettevõte on panustanud ka professor Heinrich Laulu nimelise noore õppejõu/teadlase stipendiumi väljaandmisse. 2013. aasta novembris allkirjastatud AS Merko Ehitus Eesti noore teadlase ja õppejõu stipendiumi ning ehitusteaduskonna inseneriõppe üliõpilase stipendiumi leping kehtib aastani 2016. Lisainfo: www.ttu.ee/arengufond.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara AS müüs OÜ Arco Ehituse

18.02.2014 Tõnu Toompark

Tulenevalt grupi tegevusstrateegia muutumisest lõpetas grupp 2013.a. ehitusteenuse pakkumise kolmandatele isikutele, sealhulgas keskkonnaehituse valdkonnas.

Eeltoodud põhjustel võõrandas AS Arco Vara 14. veebruaril 2014. aastal 100% tütarettevõtte OÜ Arco Ehituse osa Stratcorp OÜle. Osa müügihind koosnes kahest osast:

a) Osa üleminekul 10 tuhat eurot, mis on tasutud;

b) Ostja tasub 30% summast, mis võidetakse kohtuvaidlustest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning OÜ Loksa Haljastus vastu. Tasutavalt summalt arvatakse maha ka tulumaks.

Juhataja kommentaar: „ Arco Ehituse müügiga on lõpetatud oluline osa Arco Vara grupi tegevusstrateegia muutmisel kinnisvaraarenduse ning teenindusega seotud ettevõtteks.“

Arco Ehituse ostja, Stratcorp OÜ, ei ole Arco Vara lähikondlane ning tehing ei ole käsitletav tehinguna lähikondsega NASDAQ OMX Tallinna Börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses.

Vastavalt lepingu tingimustele ei jätka ettevõte enam tegevust OÜ Arco Ehituse nime all.

Arco Ehituse võõrandamine omab olulist mõju AS Arco Vara majandustegevusele. Alljärgnevalt on toodud OÜ Arco Ehitus olulisemad auditeeritud näitajad seisuga, 31.12.2012.,31.12.2011 ja 31.12.2010:

Arco Ehitus OÜ kasumiaruanne	2012	2011	2010
Müügitulu	9 800 956	18 121 308	8 627 397
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu	-9 319 294	-20 348 959	-8 063 435
Brutokasum (-kahjum)	481 662	-2 227 651	563 962
Turustuskulud	-80	-3 423	-971
Üldhalduskulud	-942 601	-585 747	-901 326
Muud äritulud	204 398	8 849	27 677
Muud ärikulud	-14 947	-53 292	-11 129
Ärikasum (kahjum)	-271 568	-2 861 264	-321 787
Finantstulud ja –kulud	-13 036	-87 686	-88 042
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist	-284 604	-2 948 950	-409 829
Aruandeaasta kasum (kahjum)	-284 604	-2 948 950	-409 829

OÜ Arco Ehitus ei ole maksnud dividende, ettevõtte osakapitali suuruseks on 49000 eurot ning ettevõtte kasum osa kohta on negatiivne.

OÜ Arco Ehitusel kohustused moodustavad 31.12.2013 seisuga 1980 tuhat eurot, sellest kohustused emaettevõtte ees 432 tuhat eurot. Ettevõttel on varasid ca 1049 tuhat eurot. Kohtuvaidlustega seotud nõudeid bilansis ei ole, mistõttu ettevõtte netoväärtus sõltub suuresti sellest, kuidas lahenevad kohtuvaidlused.

Ostja eesmärgiks on menetleda kõik OÜ-ga Arco Ehitus seotud kohtuvaidlused lõpuni ning saavutada kohtuvaidluste lõppedes ettevõttele positiivne rahavoog ja tegevuse jätkamine.

OÜ Arco Ehitusega on seotud järgmised olulisemad kohtumenetlused

	Kostja/Võlgnik	Hageja/Võlausaldaja	Menetluste arv	Menetluse liik	Nõue	Staatus

1.	Arco Ehitus OÜ	Merkton Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peep Lillemäe	1	Hagimenetlus	Lähikondsuse tuvastamine ja rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine summas 986 099,23 eurot	Menetlus on pooleli.
2.	Arco Ehitus OÜ	Uus Ehitus RC (pankrotis) pankrotihaldur Heikki Ojamaa	2	Hagimenetlus	1. Nõue summas 72 423,99 eurot + viivis	Menetlused on pooleli.
2. Nõue summas 43 261,16 eurot+ viivis
3.	Arco Ehitus OÜ	Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu)	1	Hagimenetlus	Nõue summas 507 961,59 eurot + leppetrahv summas 4 078,01 eurot + viivis	Kohtuasjad liideti. Menetlus on pooleli.
4.	Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeerium)	Arco Ehitus OÜ	1	Hagimenetlus	Nõue summas 889 532 eurot + viivis
5.	OÜ Loksa Haljastus	Arco Ehitus OÜ	1	Hagimenetlus	Nõue summas 153 371,02 eurot	Menetlus on pooleli.

AS Arco Vara on andnud käendusi, hüpoteeke ning muid tagatisi seoses OÜ Arco Ehituse poolt valminud ehitusobjektide garantiiperioodidega 556 tuhande euro eest. Kõik kohustused lõpevad ehituste garantiiperioodide lõppemisega, millest viimane saabub novembris 2015.

OÜ Arco Ehituse juhatuse liikmeks kuni osa müügini oli Evelin Kanter ja uueks juhatuse liikmeks on Kalev Sakjas.

Nordecon: VKG Petroter 3 karkassi ehitus

18.02.2014 Tõnu Toompark

Nordeconi kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ (Nordecon AS osalus 52%) ja Viru Keemia Grupp AS sõlmisid lepingu Viru Keemia Grupi õlitehase Petroter 3 termilise töötluse hoone vundamentide ja raudbetoonkarkassi ning kondensatsiooniala raudbetoonkarkassi ehitustöödeks.

Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 3,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad veebruaris ja lõpevad oktoobris 2014.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

RKAS otsib Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitajat

18.02.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitamise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 20. veebruarini. Ehitustegevusega alustatakse kevadel ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta suvel.

Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatav siseturvalisuse asutuste hoonekompleks koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

RKASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ehitustööde esimeses etapis lammutatakse osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustatakse allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS.

Riigihange „Võru Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 148938. Pakkumiste esitamise aeg on 20. veebruar 2014 kell 11.00.