Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Ehitusmahud jäid varasema aasta tasemele

28.02.2014 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2013. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,2 miljardi euro eest, mis oli 0,7% rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenesid ehitusmahud 2%.

Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 897 miljoni euro eest. 2012. aastaga võrreldes jäi nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine praktiliselt samale tasemele (kasv vastavalt 0,7% ja 0,6%). 2013. aasta ehitusmahud on võrreldavad 2006. ja 2008. aasta näitajatega, jäädes ehituses seni edukaima, 2007. aasta ehitusmahtudele alla enam kui kuuendiku võrra.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul põhines peamiselt hoonete uusehituse elavnemisel, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid 2012. aasta tasemele.

Välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht vähenes 2013. aastal 13%. Välismaal vähenesid nii hoonete- kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 9%.

Teist aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aastal kasutusse 2079 uut eluruumi, s.o 90 eluruumi rohkem kui aasta varem. Sarnaselt 2012. aastale asus suurem osa valminud eluruumidest ühepere-, kahepere- või ridaelamutes ning iga teine eluruum oli vähemalt neljatoaline. Ka 2013. aastal valminud eluruumi keskmine pind – 120 ruutmeetrit – on üks kõrgemaid näitajaid viimase viieteistkümne aasta jooksul. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu linn.

Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsete elamispindadele püsib. 2013. aastal väljastati ehitusluba 3049 eluruumi ehitamiseks. Kuigi ehitamisele tulevate eluruumide arv kasvas võrreldes aasta varasemaga vaid veidi, on turule jõudmas mitmed uusarendused kõrgete korterelamute (mille ehitamine oli vahepealsetel aastatel praktiliselt peatunud) näol leevendamaks nõudlust Tallinna korteriturul.

2013. aastal lubati kasutusse 887 mitteelamut kasuliku pinnaga 607 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, põllumajandus- ja tööstuspinda. Võrreldes 2012. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta IV kvartalis omal jõul 566 miljoni euro eest, mis oli 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 4% vähem. Hooneehitustööde maht suurenes 2% ning rajatiste ehitusmaht vähenes enam kui kümnendiku võrra.

Ehitusmahuindeks, 2000–2013
(2010 = 100)

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eesti Arhitektide Liidu uueks esimeheks valiti Indrek Allmann

28.02.2014 Tõnu Toompark

Täna, 27.veebruaril peeti KUMU suures auditooriumus Eesti Arhitektide Liidu üldkogu, mille raames valiti liidule järgnevaks kaheks aastaks uus esimees, 20-liikmeline eestseisus ning anti välja teenetemedalid parimale ehitajale, tellijale ja publitsistile. Eesti Arhitekide Liidu esimeheks valiti Indrek Allmann.

Ametist lahkuv ning liidu juhatuses jätkav Peeter Pere loodab, et 4 aastaga suudeti rajada tugev platvorm arhitektuurist arusaamise parandamiseks.

“Buumi ajal olime pildil, kuid sellele järgnenud karm argipäev pole arhitektuurikultuurile nii jätkusuutlik olnud, “ nentis Pere, soovides uuele esimehele edu hetkepositsiooni oluliseks parandamiseks.

Indrek Allmann osutus valituks 97 poolthäälega ning rohkem kandidaate esimehe kohale ei olnud seatud.

Indrek Allmann ise peab Eesti Arhitektide Liitu üheks vanimaks ühiskondlikuks organisatsiooniks Eesti Vabariigis.

“Pean lähiaastate olulisimaks eesmärgiks arhitektuuriteenuste ekspordi suurendamist ning läbi selle ka professiooni tugevdamist Eestis. Siseriiklikul tasandil vajab lahendamist küsimus, mil viisil oleks riigil võimalik senisest enam häid arhitekte kaasata meid ümbritseva ruumi kvaliteedi suunamisse,” toob Allmann esile tähtsamad suunad algavas ametis.

1972. aastal sündinud Indrek Allmann omandas arhitektuurialase kõrghariduse Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri osakonnas. Alates 2004. aastast töötab Allmann juhtivarhitektina ning partnerina Arhitektuuribüroos Pluss OÜ.

Allmanni tuntumad tööd on Nordic Hotels Forum ja Hotell L’Ermitage Tallinnas, Tulbi-Veeriku korterelamud Tartus, Kentmanni 6 äri- ja eluhoone Tallinnas ning mitmed huvitavad eramud üle Eesti.

Indrek Allmann on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1999. aastast. Alates 2000. aastast kuulub ta liidu eestseisusesse ning aastatel 2006-2010 täitis liidu aseesimehe kohuseid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti majandususaldusindeks veebruaris mõnevõrra langes

28.02.2014 Konjunktuuriinstituut

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel Eesti majandususaldusindeks* veebruaris (võrreldes jaanuariga) mõnevõrra langes (1.1 punkti), kuid püsib pikaajalisest keskmisest (=100) kõrgem – 103.7 punkti.

Kindlustunne halvenes tööstus-, ehitus- ja teenindussektoris ning paranes kaubanduses ja tarbijatel. Kindlustunne püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem tarbijatel, teenindussektoris ja kaubanduses, ning on sellest madalam tööstuses ja ehituses.

Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks on veebruaris 105.0 (tõusis kuuga 0.2 punkti), ning euroalal 101.2 (tõus kuuga 0.2 punkti). Majandususaldus on nüüd paranenud juba 10 kuud järjest.

Majandususaldus on riigiti kõige kõrgem Ungaris (118.2) ja Suurbritannias (116.9) ning kõige madalam Küprosel (92.9) ja Luksemburgis (93.2).

Euroala suurriikidest tõusis majandususaldus Saksamaal ja Itaalias, ning langes Prantsusmaal.

Eestile oluliste eksportpartnerite majandususaldus on tervikuna kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid riigiti on olukord erinev. Nii oli majandususaldus Rootsis 106.5 (langus kuuga 2.6 punkti), Lätis 106.0 (tõus kuuga 0.2 punkti), Leedus 105.6 (tõus kuuga 0.3 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalam (95.2) ega muutunud viimase kuuga.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti Arhitektide Liit valis 2013 parimaks tellijaks Viljandi Riigigümnaasiumi

28.02.2014 Tõnu Toompark

Täna, 27.veebruaril peetud Eesti Arhitektide Liidu üldkogu raames anti välja ka tänavused teenetemedalid parimale ehitajale, tellijale ja publitsistile, millega liit väljendab oma tänu Eesti arhitektuuri edendamisse antud suure panuse eest.

Eesti Arhitektide Liit valis 2013. aasta PARIMAKS EHITAJAKS arhitekt Jaan Tiidemanni, kes on 8 aastat juhendanud Kunstiakadeemia I kursuse arhitektuuritudengite ehituspraktikat  ning selle tulemusel on valminud omanäoline varjualuste park Pedaspeal.  

2013. aasta PARIMAKS TELLIJAKS valiti Viljandi Riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk, kes on edukalt seisnud selle eest, et möödunud aastal valminud Viljandi uus gümnaasiumihoone  oleks kõrge ehituskvaliteediga ja vastaks maja loojate nägemusele.  

2013. aasta PARIMAKS PUBLITSISTIKS valiti kultuurilehe Sirp endine juht Kaarel Tarand. Tarandi eestvedamisel lodi Sirpi esmakordselt iseseisev arhitektuurivaldkonna rubriik, tänu millele on  viimastel aastatel oluliselt kasvanud arhitektuuriteemade kvaliteetne kajastamine.  

Teiste seas tänab Eesti Arhitektide Liit ka ametist lahkuvat esimeest Peeter Peret liidu eduka juhtimise eest aastatel 2010 – 2014.  

Eesti Arhitektide Liidu direktori Ingrid Mald-Villandi sõnul on Peeter Pere olnud arhitektidele väärikas ja väljapaistev esimees, kelle sõnal on kaalu nii arhitektide kui  avalikkuse seas.

“Pere juhtimisel on liit aktiivselt tegelenud Eesti arhitektuuripoliitika edendamisega,  loodud on valdkondi ühendav Arhitektuurikoda ning hoitud ja arendatud on rahvusvahelisi suhteid, “ lausus Ingrid Mald-Villand.

Teenetemedalite “Linn” autorid on Rait Siska ja Risto Tali.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis kuuga 0,4%

27.02.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga -0,2%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas jaanuaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus elektroonikaseadmete tootmises ja mäetööstuses.

2013. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus mäetööstuses, samuti hinnalangus toiduainete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, jaanuar 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Jaanuar 2014 – detsember 2013, %	Jaanuar 2014 – jaanuar 2013, %
KOKKU	0,4	-0,2
Töötlev tööstus	0,1	0,2
Mäetööstus	-5,8	-7,5
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	5,7	-0,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,3	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga -0,8% ja võrreldes 2013. aasta jaanuariga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid jaanuaris keskmisest enam naftasaaduste, elektroonikaseadmete ja rõivaesemete hinnad, samas tõusid põllumajandussaaduste, metallide ja mööbli hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga 0,4% ja võrreldes 2013. aasta jaanuariga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid jaanuaris keskmisest enam põllumajandussaaduste, rõivaesemete ja mineraalsete kütuste ning keemiatoodete hinnad, samas langesid keskmisest enam tekstiili, nahktoodete ja ehitusmaterjalide hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

MTA andmetel oli 2013. aasta IV kvartali mediaanväljamakse 717 eurot kuus

27.02.2014 Tõnu Toompark

Möödunud aasta viimases kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,4 miljardi (1 447 355 863) euro ja see maksti välja 547 756 inimesele. IV kvartali mediaanväljamakse oli 717 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2012. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid kokku 544 449 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 338 683 715 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta IV kvartalis 662 eurot kuus.

2013. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa ligi 5,5 miljardit (5 498 002 152) eurot ja seda maksti 628 047inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2013. aasta kohta oli 730 eurot ja mediaanväljamakse 580 eurot.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Rikkaks üüriäris: Kas üürnikuga sõlmida tähtajaline või tähtajatu üürileping?

27.02.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet ei ole, miks ühte peaks kindlasti teisele eelistama.

Valiku juures võiks üürileandja pigem lähtuda siin üürniku soovist.

Üürileandja huvi peaks olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping, mis tagab üüri rahavoo. See võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu ning vältida olukorda, kus omanik peab tasuma kõrvalkulusid.

Tasub aga jälgida, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kuuekuulised üürilepingud.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise. Ja kui vakantsus satub jaanuari-veebruari peale, siis on küttekulud ebameeldivalt kõrged.

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda tähtajalise lepingu sõlmimist üheks aastaks. Kui selle aja jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

NB! Välismaalasega ei tohi sõlmida pikemat üürilepingut, kui on tema elamisloa tähtaeg! Riik võib karistada üürileandjat, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat inimest rahatrahviga.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Tööjõukuludest tingitud hinnasurve püsib tugev

27.02.2014 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk aastavõrdluses 2013. aasta viimases kvartalis 7,6% ja brutotunnipalk 8,3%. Hoolimata majanduse reaalkasvu seiskumisest kiirenes reaalpalga kasv aasta arvestuses 6,0%ni.

Reaalpalga kasvu kiirendas ka inflatsiooni aeglustumine. Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev palgakulude tõus survestada ettevõtete kasumlikkust ning kiirendada inflatsiooni. Neljandas kvartalis keskmise brutokuupalga kasv siiski veidi aeglustus reageerides pisut majanduskasvu pidurdumisele. Samas ei kajastunud see tunnipalgas.

Ehkki palgakasv oli tegevusalati suhteliselt laiapõhjaline, esines ka suuri erinevusi. Ettevõtlussektoris kasvas tunni kohta arvestatav tööjõukulu aastavõrdluses jõulisemalt põllu- ja metsamajanduses (21,4%), veonduses ja laonduses (14,7%), info ja side tegevusalal (11,4%), veevarustuses ja jäätmekäitluses (11,4%), finants- ja kindlustustegevuses (11,3%) ja mäetööstuses (9,1%), mõnevõrra vähem töötlevas tööstuses (7,5%) ning vaid vähesel määral ehitussektoris. Nominaalpalk tõusis jõuliselt nii nendel aladel, kus seda võimaldas lisandväärtuse kasv, aga ka seal, kus lisandväärtus kasvas tagasihoidlikumalt või hoopis langes.

Palgakasv oli endiselt kiire ka avalikus sektoris. Valdavalt kollektiivlepingutega määratud tunnipalgad hariduses ja meditsiinis tõusid seejuures aasta arvestuses vastavalt 11,7 ja 7,5% – meditsiinitöötajate puhul oli kasv ligikaudu sama suur kui teises ja kolmandas kvartalis, samas kui hariduses palgakasv kiirenes. Palgakasvu mõjutasid endiselt ka ebaregulaarsed preemiad riigi- ja munitsipaaltasandil, kuid nende panus oli kolmanda kvartaliga võrreldes väiksem.

Nii nagu eelmistes kvartalites kasvasid palgad keskmiselt märksa kiiremas tempos kui tunni või ühe töötaja kohta arvestatav toodang. See ei pruugi lühiajaliselt ettevõtetele makseraskusi veel kaasa tuua, sest võib toimuda osaliselt kasumite või muude kulude aeglasema kasvu arvelt. Nii võiski 2013. aastal näha, et Eesti ettevõtete kasumite kasv aeglustus märgatavalt ning kasumi osatähtsus SKPs kahanes. Palkade kiire kasv hakkab aga pikemas perspektiivis mõjutama kaupade ja teenuste lõpphinda. Suurema osa teenuste puhul hinnakasv juba kiireneski. Oodatav teenuste hindade inflatsioon 2014. aastal on samuti lisaks majandusaktiivsuse suurenemisega seotud suures osas palgatõusu ja eluaseme üürihindade kasvuga.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.

Allikas: Eesti Pank

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

IV kvartalis keskmise brutokuupalga tõus veidi aeglustus

27.02.2014 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta IV kvartalis 986 eurot ja kuupalk tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,6%, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus IV kvartalis veidi aeglasem kui III ja II kvartalis, kui aastakasv oli vastavalt 8,8% ja 8,5%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk IV kvartalis 7,2%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17,0% ning mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti võrra. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta IV kvartalis 6,0%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2013. aasta IV kvartalis 5,99 eurot ja tunnipalk tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 8,3%.

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga töötajate arv 2,4% väiksem kui 2012. aasta detsembri lõpus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel. Selle tegevusala brutokuupalk tõusis 19,3% ja -tunnipalk 21,4%.

Keskmine brutokuupalk langes 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusala palgatöötajatel (4,4%). Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka brutotunnipalk (4,1%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 962 eurot, novembris 968 eurot ja detsembris 1028 eurot.

2013. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1336 eurot ja tunnis 8,69 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,9% ja 7,6% võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (kuus 19,0% ja tunnis 22,8%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusalal (6,5%). Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka tööjõukulu tunnis (7,2%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2009 – IV kvartal 2013 (eurot)
	Aasta	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
2009	784	776	813	752	783
2010	792	758	822	759	814
2011	839	792	857	809	865
2012	887	847	900	855	916
2013		900	976	930	986

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, IV kvartal 2013

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, IV kvartal 2013

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 03/03/2014

27.02.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 03/03/2014 toimub Kinnisvarakoolits koolitus “Kinnisvaraturundus”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud:

maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada aimdust kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub esmaspäeval 03/03/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvara võõrandamine – kasu või kahju?

27.02.2014 Heidi Krupp

Kuigi majanduslangusest on möödunud juba viis aastat, tasub 2013. aasta tulude deklareerimisel endiselt küsida, kas müüja teenis kinnisvarateginguga kasu või hoopis kahju.

Tulude deklareerimisel tasub tähele panna, et tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse 21% tulumaksumääraga vaid kinnisvara müümisest tekkivat kasu. Kinnisvara müümisest saadud kasuks ei peeta müügihinda, vaid müügihinna ja soetusmaksumuse vahet, millest on maha arvatud vara müügiga otseselt seotud kulud.

Buumivara müük endiselt miinusega

Kui inimene soetas Piritale 2007. aastal maja, maksis selle eest 6 miljonit krooni (383470 eurot) ja müüs selle maja 2013. aastal 250000 euroga, ei pea ta tulumaksu maksma. Müüja pole maja võõrandamiselt saanud mitte mingit tulu.

Kes ostis maja 2000. aastal 3 miljoni krooniga (191735 eurot) ja müüs selle mullu 300000 euroga, sai kinnisvara müügilt laias laastus 108265 eurot tulu. Sellelt summalt saab aga tulu deklareerimisel maha lahutada elamu parenduse ning tehinguga seotud kulud nagu hindamisakti maksumus, maaklertasu, notaritasu ja riigilõiv. Ametlikult tasutud maaklertasu saab alati kinnisvara müügitulust maha arvata.

Hoidke dokumendid alles!

Arco Vara paneb tulude deklareerijale seejuures südamele, et ta peab suutma maksu- ja tolliametile kinnisvara soetusmaksumuse ning müügiga seotud kulusid dokumentaalselt tõendada ka aastaid hiljem. Alles tuleb hoida kõik tšekid, lepingud ja arved ning nende tasumist näitavad dokumendid.

Soetusmaksumuse hulka kuuluvad ostuhind ja ostja tasutud notaritasu, riigilõiv jms ostu-müügilepingus kajastatud ja lepinguga seotud tasud. Algsele soetusmaksumusele lisanduvad soetusmaksumusena ka kinnisvara parendamiseks ja täiendamiseks tehtud kulud. Nendeks loetakse rekonstrueerimise ja juurdeehituse kulusid.

Vara müügiga otseselt seotud kuludeks on müüja tasutud notaritasu, riigilõiv vms lepingu sõlmimisel makstud tasu ning muud kulud, mis on tehtud tehingu edukama sooritamise huvides. Sellisteks kuludeks võivad olla näiteks maakleritasu ja vara hindamise tasu.

Kinnisvara haldamisega seotud üldkulud ja eluaseme korrashoiukulud nagu tapeetimine, värvimine, halduskulud, kommunaalkulud, elektriarved, kindlustusmaksed, maamaks jms ei kuulu vara soetusmaksumuse ega ka müügiga seotud kulude hulka. Seetõttu nende arvelt maksustatavat tulu vähendada ei saa.

Vahetusel juhindu turuhinnast

Kinnisvara vahetamise puhul arvutatakse kasu keskmise kohaliku müügihinna ehk turuhinna ja vahetatava vara soetusmaksumuse põhjal, millest arvatakse maha vara vahetamisega otseselt seotud kulud. Piirkonna keskmine müügihind kajastub Eesti Maaameti tehinguregistrist, kust saab andmeid kätte tasuta.

Tulumaksust pääsevad endiselt need eraisikud, kes tarvitasid müüdud korterit või maja oma elukohana. Maksuvabalt saab kahe aasta jooksul müüa ainult ühe eluaseme. Kui eluasemeid müüakse rohkem, kuulub ülejäänud müügitehingutest saadud kasu maksustamisele.

Heidi Krupp
Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode jurist

Artikli allikas on
Arco Vara.

Majapidamiste laenuaktiivsus eluasemelaenuturul kasvab endiselt

26.02.2014 Tõnu Toompark

Eesti reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus jaanuaris 0,7%ni. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute kogumaht vähenes kuuga 8 miljoni euro võrra 14,8 miljardi euroni.

Eesti ettevõtete vähene investeerimisaktiivsus hoidis laenunõudluse ka jaanuaris väiksena. Eesti ettevõtted võtsid 2014. aasta esimesel kuul 660 miljoni euro eest laene ja liisinguid, mida oli mullusest 10% vähem. Pikaajaliste laenude käive 111 miljonit eurot jäi jaanuaris poole väiksemaks kui möödunud aasta samal ajal. Lühiajaliste laenude käive oli siiski võrreldav 2013. aasta viimase kvartali keskmise kuukäibega. Laenukäive oli jaanuaris tavapärasest suurem taristu sektoris.

Majapidamiste laenuaktiivsus eluasemelaenuturul seevastu kasvab endiselt. Majapidamised sõlmisid jaanuaris ligikaudu 1300 uut laenulepingut ning pangad väljastasid neile 45 miljoni euro eest eluasemelaenusid. Seda oli 23% rohkem kui aasta varem, ent samas viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta keskmine kuukäive. Eluasemelaenuportfelli aastakasv ulatus jaanuaris 1%ni.

Laenuintressimäärad jaanuaris palju ei muutunud. Hoolimata enamike laenulepingute baasintressimäära 6 kuu Euribori väikesest tõusust langes ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 2,9%ni. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli jaanuaris 2,6%.

Pankade laenuportfelli kvaliteedi järjepidev paranemine peatus. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht suurenes jaanuaris umbes 1 miljoni euro võrra eluasemelaenuportfelli kvaliteedi halvenemise tõttu. Pikaajalise makseviivitusega laenude osakaal laenuportfellist jäi 1,9% juurde.

Hoiuste mahu aastakasv kiirenes jaanuaris 5%lt 8%ni. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid kokku 76 miljoni euro võrra 9,2 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste toel suurenesid tähtajalised ja säästuhoiused.

Tondi Elukvartali ehitustöödega alustamine

26.02.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu sõlmisid eile lepingu Tallinna Kristiine linnaossa rajatava Tondi Elukvartali korterelamu ehitustööde teostamiseks. Esimese ehitusetapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu kolm miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone ning kvartali keskväljak. Lisaks rajatakse vajalikud teed ja väliskommunikatsioonid.

Ehitustööd algavad käesoleva aasta veebruaris ning nende kestvuseks on planeeritud 11 kuud.

Seisuga 25.02.2014 on 31 korterist 9 korteri osas sõlmitud tingimuslik müügileping. Enne ehitusega alustamist on 29% kõigist korteritest leidnud ostja.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon teise ja kolmanda ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 62 korterit.

„Rahulolu valmistab lepingu sõlmimine, kus lisaks uue töö saamisele õnnestub ehitusettevõttena omalt poolt panustada kauni ning ajaloolise piirkonna väärtustamisesse. See kant Tondil väärib uut algust ning startiv arendus toob kahtlemata kaasa uue hingamise ja loob piirkonda täiendavaid arenguvõimalusi,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

„Tondi Elukvartalist saab esimene Tallinna kesklinna lähedusse kerkiv terviklik linnaosa, mis ehitatud 21. sajandil ning seda tänapäevaste väärtuste kohaselt. Kunagistele mõisamaadele ja hilisemate Tondi kasarmute territooriumile tuleb plaanide kohaselt rohelisest mõtteviisist kantud energiasäästlik ja moodne elukeskkond, mille kasuks on esimesed korteriostjad ka juba otsustanud“ lausus ASi Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi.

Statistikaamet koostas uue rahvastikuprognoosi aastani 2040

26.02.2014 Statistikaamet

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.

2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 320 000. Seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel väheneb rahvastik keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4%). Välisränne ja loomulik iive mõjutavad rahvaarvu vähenemist enam-vähem võrdses mahus.

2040. aastaks rahvastiku soo-vanuskoosseis muutub. Naiste ja meeste osatähtsuste erinevus väheneb, ühelt poolt seetõttu, et meeste oodatav eluiga kasvab, teiselt poolt naiste jätkuvalt aktiivsema väljarände tagajärjel. Peamine tulemus on see, et rahvastik vananeb tunduvalt. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0%) 2040. aastaks 27,6%-ni. Laste (alla 15-aastaste) osatähtsus väheneb 15,5%-lt 13,6%-ni. Kokku tõuseb ülalpeetavate määr (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9%-lt 70,2%-le, mis tähendab, et kui praegu on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist.

Rahvastikuprognoos valmis koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. Prognoos põhineb sündimuse, suremuse ja rände mudelitel, mille aluseks võeti 2012. aasta täpsustatud andmed ja eeldati viimaste aastate rahvastikutrendide jätkumist.

Prognoosi koostamise eeldusteks oli, et inimeste oodatava eluea pikenemine jätkub kuni tasemeni, mis praegu on kõrgharitud inimestel, kusjuures meeste-naiste oodatava eluea erinevus väheneb, et sündimuse kasvutrend laste arvu osas naise kohta kasvab õige pisut ja välisrände saldo (st sisse- ja välisrände vahe) jääb proportsionaalselt samaks, mis on olnud viimastel aastatel (siinjuures arvestatakse nii registreeritud kui ka registreerimata rännet). Absoluutarvudes toob trendide jätkamine siiski muutusi, kuna vanuserühmade vahekorrad muutvad: 20-ndatesse eluaastatesse on jõudmas 1990ndate teisel poolel ja sajandivahetusel sündinud väiksemad põlvkonnad. Selle tulemusel väheneb absoluutarvudes väljaränne, aga ka sündimus. Lisaks on Eesti rahvastikku peamiselt mõjutavad protsessid – sündimus ja välisränne – tugevas koosmõjus: välisränne vähendab viljakas eas naiste arvu.

Rahvastikupüramiid, 2013 ja 2040

Tartu parimad ehitised on selgunud

26.02.2014 Tartu.ee

Linnavalitsus kinnitas tänasel istungil konkursi „Aasta parim ehitis 2013“ tulemused.

Uutest kortermajadest tunnistati võtjaks A. Haava tn 22, A. Haava tn 24 ja A. Haava tn 26 kortermajade grupp. Ära märgiti Kauna tn 40, Nõva tn 9 ja Vanemuise tn 45.

Rekonstrueeritud ja laiendatud kortermajadest oli parim Anne tn 47. Ära märgiti Mõisavahe tn 59, Turu tn 5 ja Vasara tn 31.

Miljööväärtuslikul alal rekonstrueeritud ja laiendatud kortermajadest võitis Vallikraavi tn 3, ära märgiti Lepiku tn 9.

Üksikelamutest tunnistati parimaks Elva tn 49, ära märgiti Elva tn 9 ja Ööbiku tn 21.

Uute muude hoonete alagrupis oli parim Lille tn 10, ära märgiti Jaama tn 72 lastekodu peremajade grupp.

Rekonstrueeritud ja laiendatud muude hoonete alagrupis võitis Vallikraavi tn 9, ära märgiti Gildi tn 7/Rüütli tn 11 ja Näituse tn 2.

A. Haava 22.

A. Haava 24.

A. Haava 26.

Anne 47.

Vallikraavi 3.

Elva 49

Lille 10

Vallikraavi 9