Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 24/03/2014

14.03.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 24/03/2014 toimub Kinnisvarakoolits koolitus “Kinnisvaraturundus”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud:

maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada aimdust kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub esmaspäeval 24/03/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Lasnamäe korteriühistud osalevad aktiivselt hoovialade ja fassaadide korrastamise toetuste taotlemisel

13.03.2014 Tallinn.ee

Tallinna linna korteriühistute toetamise projektide „Fassaadid korda“ ja „Hoovid korda“ raames toimunud taotluste vastuvõtmine on käesolevaks ajaks lõppenud ning toetuste taotlejate nimekirjad on kinnitatud.

Aastast aastasse on Lasnamäe linnaosa korteriühistud aktiivselt ja sihikindlalt uurinud ülalmainitud projektide võimalusi ning tingimusi. Nõudlus toetuste järele nii õuealade kui ka fassaadide korrastamiseks on pidevalt kasvanud. Seegi aasta ei olnud erandiks ja Lasnamäe linnaosas tunnistati nõuetele vastavaks kaks projekti „Fassaadid korda“ taotlust ning 15 „Hoovid korda“ taotlust. Hetkel toimub taotluste hindamine ning toetuse saajad selguvad aprilli lõpuks.

Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Jaanus Riibe sõnul on tal hea meel, et korteriühistute esindajad näitavad üles initsiatiivi linna pakutavate erinevate teenuste ja toetuste saamiseks. Projektid „Hoovid korda“ ja „Fassaadid korda“ ei ole üksnes ühepoolse mõjuga, vaid see puudutab nii kogu Lasnamäe linnaosa arengut, kui ka kogu Tallinna elanike heaolu tervikuna. „Loodame väga, et kõik toetuste saajad viivad edukalt ellu planeeritud tegevusi, et järgmisel aastal jagada kogemusi ning julgustada ka teisi korteriühistute esindajaid,“ lisas Riibe.

Projektiga „Fassaadid korda” toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel, et suurendada ühistute võimekust renoveerimislaenude saamisel ning parandada seeläbi elamute soojapidavust ning vähendada oluliselt ühistute kulutusi hoonete ülalpidamiseks talveperioodil.

Projekti „Hoovid korda“ määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda erinevate tegevustele, mille abil suudetakse oma hoovialasid uuendada, arendada, optimeerida, lisada uusi funktsioone, tõsta turvalisuse taset jne. Lisainfo internetis: http://hoovidkorda.tallinn.ee/

Homme toimub Nõmmel infotund Sanatooriumi pargiala planeeringu teemal

13.03.2014 Tõnu Toompark

Reedel, 14. märtsil kell 17 toimub Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) Sanatooriumi pargiala planeeringu teemal infotund, kus pargi omanik AS Infortar ja projekteerija tutvustavad Sanatooriumi pargis olevate hoonete korrastamisega seotud plaane ning jagavad selgitusi.

AS Infortar taotleb linnalt detailplaneeringu kaudu pargis asuvate endiste haiglahoonete rekonstrueerimist 64 korteriks, 120-kohaliseks lasteaiaks ning kodanikuühenduste kasutusse antavaks seltsimajaks.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul andis Tallinna linnavalitsus linnaosale ülesandeks selgitada juba detailplaneeringu menetlemise eel välja elanike meelsus arendaja ettepaneku suhtes. Nõmme elanike seisukoha teadasaamiseks saadeti sel nädalal linnaosaelanikele „Makstud vastus“ märgisega küsitluslehed. Vastuseid oodatakse tagasi hiljemalt 25. märtsiks,” selgitas linnaosavanem.

„Tegemist on tundliku teemaga, Sanatooriumi park on riikliku kaitse all ja endised haiglahooned asuvad sotsiaalmaal. Infotunnil ongi soovijatel võimalik enne seisukoha kujundamist saada arendajalt ja projekteerijalt selgitusi. Linnaosavalitsuselgi on mitmeid küsimusi, mille kohta vastust soovime. Arendaja senise tegevusega ei ole me rahul,” ütles Terik.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eluaseme taskukohasus Tallinnas eelmisel aastal halvenes

13.03.2014 Tõnu Toompark

Möödunud aasta viimasel kvartalil oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks*. Eluaseme taskukohasust on vähendanud korterihindade kiirem tõus võrreldes palgakasvuga ning samuti avaldas sellele ebasoodsat mõju eluasemelaenu intressi kerge tõus.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kiirenes neljandal kvartalis Tallinna korterihindade tõus aastases võrdluses 18%-ni, netopalgad kasvasid aga 8%. „Viimastel aastatel on kortereid ehitatud vähem, kui on nõudlust ja see on ka korterite hindasid kergitanud.“ Märkis ta.

„Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase neljandal kvartalil kõige taskukohasem Riias. Möödunud aastal paranes eluaseme taskukohasus Riias jõudsalt ning aasta viimasel kvartalil oli seal netopalk juba 60% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Seevastu Vilniuse vastav näitaja oli oma 30%-ga kõige madalam. Riias paranes eluaseme taskukohasus korterihindade tõusust kiirema palgakasvu toel,“ selgitas Mertsina.

Tema sõnul halvenes 2013. aastal eluaseme taskukohasus vaid Tallinnas. „Kuigi Vilniuses oli eluaseme taskukohasus kõige väiksem, oli selle näitaja kasv möödunud aastal Balti riikidest jällegi kõige kiirem.“

„Neljandal kvartalil oli 55 ruutmeetrise korteri keskmine hind Balti riikides kõige kallim Tallinnas, ületades samasuguse korteri hinda Vilniuses 19% ja Riias isegi 64% võrra. Korterihinnad ulatusid Riias vaid 53%-ni võrreldes buumiaja tipuga. Tallinnas ja Vilniuses oli see suhe vastavalt 80% ja 67%. Pärast 2009. aasta langust on korterihindade taastumine olnud Tallinnas oluliselt kiirem kui teistes Balti riikide pealinnades,“ sõnas Mertsina.

Mertsina sõnul hoiavad kinnisvaraturul aktiivsust kiiresti kasvavad sissetulekud ja madalad laenuintressid. „Aastases võrdluses kasvas neljandal kvartalil korteritehingute arv Tallinnas 14%, eluasemelaenude käive Eestis kokku 25%. Möödunud aasta viimase kvartali eluasemelaenude käive moodustas aga vaid umbes veerandi 2006. aasta neljanda kvartali tipptasemest. Samuti tuleks arvestada, et ligikaudu pool kinnisvaratehingute väärtusest finantseeritakse omavahenditest,“ märkis Mertsina.

„Tugev nõudlus uue eluaseme järele jääb lähiajal püsima. Samas on sellel aastal oodata pakkumise kasvu, mis peaks kiiret korterihindade tõusu hakkama aeglustama.“

Swedbanki selle aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.swedbank-research.com/english/baltic_housing_affordability_index/2014/q1/index.csp

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ajaloolist Vääna Mõisakooli hakkab restaureerima Scandec Ehitus OÜ

13.03.2014 Tõnu Toompark

Harku valla korraldatud Vääna Mõisakooli restaureerimise hanke võitis Scandec Ehitus OÜ, kes tegi ühispakkumise koos OÜ-ga Gradiens. Nende esitatud pakkumus summas 1 458 256,72 eurot oli hanke madalaim.*

Scandec Ehitus OÜ-ga sõlmiti tööleping käesoleva aasta 11. märtsil. Samal päeval toimus ka esimene töökoosolek, kus osalesid Harku valla arendus- ja haldusosakonna juhataja Nele Nõu, vallamajanduse spetsialist Mihkel Jürisson, Vääna Mõisakooli direktor Gled-Airiin Saarso ja kooli majandusjuhataja Katrin Noodapera ning Scandec Ehitus OÜ juhatuse liikmed Aivo Raud ja Rein Merirand.

Scandec Ehitus OÜ juhatuse liige ja projektijuht Aivo Raud hindab koostööd Harku vallaga konstruktiivseks ja siiraks. „Hetkel arvestades veel töötavat hoonet planeeritakse edasist tegevusi nii, et see häiriks võimalikult vähesel määral hoone kasutajaid,“ täpsustas tulevasi tööplaane Aivo Raud.
Ehitusega alustatakse aprillis – mais, kus esmalt asutakse tööle mõisahoone keldritega ning seejärel tornide ja katusega. Juulis, kui kool ja lasteaed on suvepuhkusele läinud, alustatakse kogu hoone restaureerimistöödega.

Harku valla arendus- ja haldusosakonna juhi Nele Nõu sõnul oli ehitusettevõtete huvi Vääna Mõisakooli restaureerimise hanke vastu väga suur. „Riigihangete registrist võtsid hankedokumendid välja 28 ehitusettevõtet, mis teeb sellest ühe viimase aja kõige enam huvi tekitanud hanke Harku vallas,“ ütles Nele Nõu.

Hankemenetluse käigus esitati õigeaegselt 12 pakkumust. Kõik pakkujad kvalifitseerusid ja kõigi pakkujate pakkumused tunnistati hankedokumentides esitatud tingimustele vastavateks.

Lähtudes hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumitest kuulutati hanke võitjaks kõige soodsama hinnaga pakkumuse tegija. Kõige kõrgem esitatud pakkumine oli summas 2 373 994,11 eurot.

Vääna külas asuv ajalooline mõisahoone tegutseb Vääna mõisakoolina, kus on 6 klassiga algkool ning kaks lasteaiarühma. Hoones on kool väheste vaheaegadega toiminud alates aastast 1920 ning hoone on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Käesoleva projekti raames restaureeritakse väärtuslikku arhitektuuripärandit säilitades ja esile tuues ning ainult äärmiselt vajalikke ning diskreetseid muudatusi tehes senisest parem, maksimaalselt kooli ja lasteaia vajadusi arvestav tervik. Hoone suurest kunstilisest väärtusest lähtudes arvestatakse osade ruumide kasutusevõimalusega koolivälisel ajal ja koolitööd segamata kultuuriürituste läbiviimisel.

Vääna mõisakooli restaureerimist toetatakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2009–2014 programmist „Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise”.

Vääna Mõisakooli lapsed hakkavad õppima ehitustööde perioodil 2014. aasta augustiks valmivas Muraste koolis.

Õppeaastaks 2015/2016 on kooli restaureerimistööd lõppenud ning Vääna Mõisakooli lapsed alustavad õpingutega taas oma ajaloolises koolihoones.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Aasta betoonehitis on Ülemiste liiklussõlm

13.03.2014 Tõnu Toompark

Eesti Betooniühing kuulutas tänasel betoonipäeval Tallinna Ülikoolis välja konkursi „Aasta betoonehitis 2013” võitjad.

Aasta betoonehitis 2013 – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd.

Konkursi peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija).

– Tellija auhind – Tallinna kommunaalamet;

– konstruktori auhind – OÜ Estkonsult, OÜ Järelpinge Inseneribüroo;

– ehitaja auhind – AS Merko Ehitus Eesti, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg;

– betooni auhind – AS Betoonimeister, AS Rudus;

– raketise auhind – AS Peri, OÜ Doka Eesti.

Ülemiste liiklussõlm on Eesti oludes mastaapne ja keeruline infraehitus, Eesti võimsaim ristmikulahendus, mis loob eeldused Ülemiste kujunemiseks tulevikus Tallinna ja Eesti olulisimaks transpordisõlmeks (Rail Baltic, tramm lennujaama jne).

Ehituslikult oli Ülemiste liiklussõlme keerukaim osa 680-meetrine sõiduteetunnel, millest 320 meetrit on maa-alust suletud osa. Tunneli ehitus nõudis pidevat töötamist kõrge pinnavee taseme tsoonis ning kõige sügavamas kohas mindi ligi 16 meetrit allapoole Ülemiste järve pinda.

Ülemiste liiklussõlme oluline osa on ka 150-meetrine viadukt. Sild on rajatud muutuva kõrgusega karpristlõikega raudbetoontaladele, mis on pingestatud järeltõmmatud pingearmatuuriga.

Žürii esimees Aadu Kana: „Mis meile väga meeldib – betoonitööd on väga head! Väga ilusad kvaliteetsed betoonpinnad. Ja seda väga keerulistes ehitustingimustes.

Ülemiste liiklussõlme puhul näeme kujukalt kui asendamatu betoon kaasaegses ehitusmaailmas on.”

Eriauhind projektijuhile ja ehitajale – Vladimir Issakov, ISA Group OÜ – asjatundliku ja läbimõeldud betoonehitise tööde juhtimise eest Jumalaema „Kiirestikuulja” ikooni õigeusu kirikus Lasnamäel.

Algselt oli kirik kavandatud tellishoonena, millist mõtlemist võib tegelikkuses üdini betoonehitises ka märgata.

Žürii kommentaar: Tänu kiriku ehitusjuhi Vladimir Issakovi ettenägelikkusele, põhjendamis- ja veenmisoskusele võtsid tellijad vastu ainuvõimaliku otsuse – hoone tuleb ehitada betoonist. Nagu hiljem selgus, oli see vägagi mõistlik otsus – neli korda tuli rahapuudusel ehitus seisma panna, konserveerida. Kokku kestis kiriku ehitamine 8 aastat.

Žürii esimees Aadu Kana: „Võib vaid ette kujutada, mis oleks selle ajaga ehitisest saanud, kui poleks olnud omaaegset õiget otsust – betoon!”.

Eriauhind ehitajale – AS TEEDE REV-2 – Jõhvi viadukt – arhitektuurselt ja insenerlikult hea lahenduse sümpaatseks rajatiseks vormimise eest.

Žürii kommentaar: Arhitektuurselt huvitav lahendus, arhitektuuri ja inseneritöö hea ühistulemus. See on lihtne, askeetlik, väga hea väljanägemisega sümpaatne asi, mis Jõhvi linna kindlalt kaunistab. Hea betoonpindade kvaliteet, viimistlus. Kvaliteet isegi parem kui oleme sageli hoonete puhul harjunud nägema.

Energiatõhususe eriauhind Swedbankilt – Arhitektuuribüroole Salto – Viljandi Riigigümnaasiumi hoone eest.

Swedbank andis esmakordselt betoonehitise konkursi raames välja eriauhinna energiatõhususe kategoorias. Swedbank annab arhitektuuribüroole üle ka 400-eurose koolitustoetuse.

Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juhi Mats Tootsi sõnul soovib pank teadvustada energiatõhususe kasvavat tähtsust laiemalt ning kasvatada kõigi osapoolte teadlikkust sellel teemal. „Energiatõhusus nõuab kompleksset lähenemist ja planeerimist kõigilt osapooltelt juba projekti algfaasis. Energiasäästlikud lahendused loovad kindlasti väärtust, mis võiks käia kaasas iga kaasaegse funktsionaalse ehitisega. Energiatõhusus ei puuduta ju mitte ainult hoone kasutajaid, vaid kõiki, kes energiat tarbivad ja selle eest maksavad,” ütles Mats Toots. “Viljandi gümnaasiumi puhul väärib esiletõstmist see, et on leitud hea lahendus nii kunstilises, muinsuskaitselises kui ka energiasäästu mõttes. Inspireeriv koolihoone mõjutab suure hulga inimeste elusid ja seda rõõmsamaks teeb antud positiivne eeskuju,” lisas ta.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Estkonsult OÜ konstruktorite meeskonnale – Ülemiste liiklussõlme tunnelite projekti eest.

Ajakirja „Ehitaja” eriauhind – OÜ Tilts Eesti filiaal – kvaliteetse betoonitöö eest Jõhvi viadukti ehitamisel.

Ehitusuudised.ee lugejaküsitluse eriauhind – ABB büroo- ja tootmishoone.

Tänavu neljateistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni.

Tänavusele konkursile laekus 9 tööd. Konkursile sai esitada 2013. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

„Aasta Betoonehitis 2013” konkursi žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Arhitektide Liidust – Raivo Kotov, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Eesti Projektbüroode Liidust – Andres Saar, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja”, Rain Uusen ajalehest „Postimees” ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 48 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

AS Pro Kapital Grupp aktsiatega hakatakse kauplema Frankfurdi börsi kauplemiskeskkonnas Quotation Board

13.03.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp annab teada, et alates 13. märtsist 2014 hakatakse äriühingu aktsiatega kauplema Frankfurdi börsi kauplemiskeskkonnas Quotation Board.

Quotation Board on Frankfurdi väärtpaberibörsi (Frankfurter Wertpapierbörse) avatud turu segmendi osa. Tegu ei ole reguleeritud turuga.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate kauplemisele võtmine Frankfurdi börsi kauplemiskeskkonnas Quotation Board annab investoritele üle kogu Euroopa võimaluse kaubelda ASi Pro Kapital Grupp aktsiatega Xetra kauplemisplatvormi abil.

Xetra on üks maailma kiiremaid ja tõhusamaid kauplemisplatvorme. Xetra võimaldab mistahes Euroopa riigis asuval kasutajal kaubelda väärtpaberitega elektrooniliselt.

AS Pro Kapital Grupp tegevjuht Paolo Michelozzi kommenteerib: „Pro Kapitali aktsiate Frankfurdi börsi kauplemiskeskkonnas Quotation Board kauplemisele võtmine lihtsustab investorite jaoks Pro Kapitali aktsiatega kauplemist, mis loodetavasti suurendab aktsiate likviidsust ning on kasulik nii meie praegustele kui ka tulevastele aktsionäridele”.

SEB: Hinnatõus on kiirelt vaibunud

12.03.2014 Ruta Arumäe

Inflatsioon on kiirete sammudega allapoole astunud, detsembri 1,4 protsendilt jaanuari 1,1 protsendile ning veebruaris 0,6 protsendile. See on uus madalaim tase pärast kriisi.

Märtsis võime näha juba nullilähedast inflatsiooni. Aasta keskmise inflatsiooniprognoosi alandame 0,6 protsendile.

Samas pole viimasel paaril kuul hindade alanemist võrreldes eelmise kuuga enam toimunud. Veebruaris oli kuine tõus 0,1 protsenti. Seega tuleneb aastanumbri kahanemine puhtalt baasefektist.

Inflatsiooni kiire aeglustumise taga on eelkõige energiahindade langus. Olulise jupi hinnatõusust võttis maha elektrihindade langus. Uue kaabli Estlink 2 avamine märtsis avab selles osas veelgi soodsamaid perspektiive.

Sellele lisaks on saanud tõeks ootus naftahindade languse osas, mis omakorda mõjutab suurt osa tarbijakorvist, sealhulgas ka küttekulusid.

Hinnad on jätkuvalt märksa odavamad kui eelmisel aastal ka teenuste osas, kus kestab veel mullu septembris toimunud hariduskulude järsu alanemise ja samal ajal odavnenud sideteenuste hindade mõju. Selle mõju kestab kuni käesoleva aasta septembrini, kust alates võibki oodata inflatsiooninumbrite taas suuremaks muutumist. Kuni sinnani on oodata hindades suhtelist stabiilsust ehk nullilähedast inflatsiooni.

Hinnatõusu on jätkuvalt vedamas veel põhiliselt toiduainehinnad, tubaka- ja alkoholi aktsiisitõusud ja muude kaupade hinnad. Toiduainehindade edasistest (maailmaturu hindade) arengutest peamiselt sõltubki, kas langeme deflatsiooni või mitte.

Kui muude varem nimetamata kaupade ja teenuste hinnatõusu osas suuremaid muutusi ei ole, siis riiete ja jalatsite hinnatõus on jäänud märksa väiksemaks kui varem. Kaubanduspindade hoogne laienemine on hakanud nende hindadele mõju avaldama. Konkurentsi suurenemine kaubandussektoris on veel üks põhjus, mis inflatsiooni käesoleval aastal väga madalal hoiab.

Praegu toimuv toob meelde aasta 2003, kus inflatsioon samuti imeväikeseks vajus, ja seda samade tegurite kokkulangemisel – toorainehindade langus maailmas ja hinnasõda kohalikul kaubandusturul.

Ülejäänud kaupade osas nende hinnatõusus suuremaid muutusi pole, mis näitab, et tegemist ei ole mitte laiemalt nõrga nõudluse poolt allasurutud inflatsiooniga, mis oleks majandusele ohtlik. Pigem on tegemist kulude alanemist võimaldava inflatsiooni aeglustumisega, mis tuleb majanduse tervisele kasuks. Pärast eelmise aasta liiga kiiret hinnatõusu kulubki majandusele ära väike kohanemisperiood, mis võimaldaks välist konkurentsivõimet taastada. Samuti võimaldab energiahindade ja muude kulude langus ettevõtetel toime tulla suhteliselt kiire palgakasvuga olukorras, kus majanduskasvu pole.

Tarbijatele peaks väiksemad elektri- ja kütusearved samuti meelepärased olema, turgutades nende ostujõudu ka aeglustuva palgatõusu olukorras.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

SEB: Palgatõusu enam igaühele ei jagu

12.03.2014 Ruta Arumäe

Kuigi majanduses ei läinud 2013. aasta lõpus mitte kõikse paremini, siis tarbijatel pidu jätkus. Keskmise palga tõus oli neljandas kvartalis jätkuvalt väga kiire, tõustes aastaga 7,6 protsenti.

Samal ajal inflatsioon aeglustus 1,5 protsendi peale ning seega suurenes tarbijate ostujõud 6 protsendi võrra. Seda on märgatavalt rohkem kui veel 2013. aasta alguses olnud 2,8 protsendine palga reaalkasv.

Paraku ütlevad loodus- (või siis majandus-) seadused, et kui tarbijad on üksi pidutsema jäänud, siis pikka pidu ei ole. Toolide ringmängus hakatakse vaikselt toole kokku korjama. Alljärgnevalt veidi lähemalt sellest toolide ringmängust.

On selge, et palgasurve oli 2013. aastal märksa tugevam kui majanduses võimekus lisandväärtust luua, mis viis varasemast enam lahku majanduse nominaalkasvu ja palgakasvu tempod ning tähendas ka tootlikkuse langust. Palgasurve on viinud palgad tõusule pea igas sektoris, küll mõnevõrra erineval määral. Samal ajal majanduskasvu mõttes hästi läks neist vaid käputäiel sektoritel ning aasta lõpuks keskmisena enam majanduskasvu alles ei jäänudki. Ning lisandväärtuse kasvu poolest on sektoriti läinud väga erinevalt. Seetõttu on osades sektorites on asutud seda lahknevust korrigeerima. On märgata pöördvõrdelist seost palgakasvu kiiruse ja hõive kasvu vahel sektoriti. Kus palk kiirelt kasvab, seal kasvab hõive vähem või koguni väheneb. Ning sektorites, kus palk on kasvanud kiiremini, kuid lisandväärtus kahaneb, on alustatud hõive vähendamisega. Eriti kiire palgakasvuga olid just need sektorid, mis olid peamised süüdlased majanduskasvu pidurdamisel – põllumajandus, veondus ja laondus ning ehitus. Kas tuli neile lisandväärtuse kukkumine suure üllatusena (mida on raske uskuda), või on neil mingi plaan, kuidas sellest august kiire palgakasvuga üle saab, seda saab näha juba sel aastal. Tõenäoliselt tuleb siiski palgakasvu korrigeerida. Kõigis neis on aga ka juba hõivet vähendatud. Ning ehituses on juba palgakasv neljandaks kvartaliks kokku kuivanud 3 protsendi peale.

Ka palgakasvu struktuur peegeldab vaikselt toimuvaid muutusi tööturul. Kui keskmisena oli palgakasv neljandas kvartalis endiselt kiire, siis selle laiapõhjalisus on hakanud viimaste kvartalite jooksul murenema. Kõige rohkem töötajaid sai palgatõusust osa eelmise aasta teise kvartali jooksul. Neljandaks kvartaliks puudutas palgatõus vähemaid sektoreid ja inimesi ning palgatõus paljudes sektorites aeglustus.

Palgakasvu ja tootlikkuse varasemast suurem lahknevus võib edasi viia kahte suunda – kas palgakasvu aeglustumine ja/või väiksem tööhõive või sellele alternatiivina suurem inflatsioon. Inflatsiooni kaudu ei õnnestu ilmselt enam kuigi palju kohandumist läbi viia, kuna välismaailma deflatsioonilised jõud panevad sellele oma kämbla ette. 2014. aasta jaanuari tootjahinnaindeks indikeerib selgelt inflatsiooni edasise aeglustumise suunas. Jaanuaris tootjahinnaindeks esmakordselt langes viimase nelja aasta jooksul, võrreldes eelmise aastaga (-0,2 protsenti), mis on üsna järsk muutus pärast eelmise aasta üle 4 protsendilist tõusu. Ühtlasi osundab see ka palgakasvu tempo aeglustumise suunas.

Niisiis, kui inflatsiooniga kohanemisvõimalused on piiratud, on tõenäolisem kohandumine tööturu kaudu, nii hõive vähendamise kui palgakasvu vähendamise kaudu. Keskmise palga kasv jääb ilmselt suhteliselt tugevaks ka 2014. aastal, muuhulgas jätkuvalt puuduoleva kvalifitseeritud tööjõu tõttu, miinimumpalga 11protsendilise tõusu ning ka riigisektori palgafondi plaanitava tõusu tagajärjel.

Samas hakkab palgatõusu pidurdama majanduse nominaalkasvu pidurdumine 2014. aastal, langenud tootlikkus ning asjaolu, et tuleb liikuda tagasi suureks kärisenud vahest palgatõusu ja majanduse nominaalkasvu vahel, mis on püsinud viimased kolm kvartalit. Kuigi see vahe tõotab püsima jääda ka sel aastal.

Seega võib keskmine palgatõus jääda 2014. aastal 5 protsendi ümbrusse ning rohkem muutusi tuleb hõive kaudu.

Palgakasvu aeglustumine ning hõive vähenemine tähendavad ka tarbimise kasvu nõrgenemist 2014. aastal, mis on teadupärast olnud majanduse peamine kasvuvedur 2013. aastal. Kui ühtki teist vedurit asemele ei tule, ei ole ka suuremat edasiliikumist majanduses tervikuna loota.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

RKAS hangib tehnohooldusteenust enam kui kahesajale objektile üle riigi

12.03.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja üheksa riigihanget tehnohooldusteenuse tellimiseks ettevõttele kuuluvatele ja hallatavatele hoonetele. Konkurssidega otsitakse lepingupartnereid kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku tehnohooldusteenuse osutamiseks 217-le objektile üle riigi. Objektide suletud netopind kokku on 377 000 ruutmeetrit.

Mahukad hanked on jagatud mitmeks osaks eesmärgiga parandada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu riigihangetele ning suurendada seeläbi konkurentsi. Samuti võimaldavad Eesti eri piirkondade vahel ära jaotatud hanked firmadel teenust osutada võimalikult efektiivselt.

Lepingud sõlmitakse kuni kuueks aastaks, lepingupartnerite mõlemapoolse võimalusega iga kahe aasta järel leping lõpetada. Paindlikud lepingutingimused võimaldavad muutuvas majanduskeskkonnas osapooltel kahe aasta pärast üle vaadata, kas turuolukord võimaldab lepingut jätkata. Ühelt poolt saame hinnata, kuidas oleme koostööpartnerite tööde kvaliteediga rahul, teiselt poolt saab töövõtja analüüsida, kas selliste hindadega on võimalik kvaliteetset teenust pakkuda.

Tehnohoolduse hangete eeldatav maksumus kuue aasta peale kokku on 10,6 miljonit eurot.

Tehnohoolduse tellimise hankedokumendid on avaldatud riiklikus riigihangete registris aadressil: https://riigihanked.riik.ee/register

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinna kiirabi hoone saab juurdeehituse

12.03.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas viimasel istungil toetada eelnõu, millega saab Tallinna kiirabi ülesande korraldada Retke tee 1 hoone rekonstrueerimine ja juurdeehitustööd.

Õiguse riigihanke sõlmimiseks saab Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ning hoone rekonstrueerimine ja juurdeehitus lõpetatakse plaani kohaselt käesoleva aasta lõpuks. Tallinna kiirabi osutab praegu konkursi võidu tulemusena teenust 20 kiirabibrigaadiga Tallinnas ja sellega piirnevates valdades Harjumaal; 2015. aasta lõpuks on kavas laiendada tegevust 24 brigaadini, kus hakkab tööle ligi 450 inimest.

„Kiirabi peahoone on valminud 1976. aastal tüüpprojekti alusel kiirabijaamana, ja toona ei nähtud ette sellise mahuga teenust,“ sõnas abilinnapea Merike Martinson. „Kuna kiirabi tegevusloa saamise üheks aluseks on kiirabitöötajate koolitus, siis praegustes tingimustes pole nende läbiviimine enam võimalik, “ ütles abilinnapea Merike Martinson. „ Täiendava korrusena valmivas juurdeehituses saab avada kaasaegsetele nõuetele vastavad koolitusruumid ning laiendada koolitustegevust vajalikul määral.“

Suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik

12.03.2014 Tõnu Toompark

Veebruaris jätkus Tallinna kinnisvara hinnatõus, müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8% ja aastaga 24%.

On aina selgem, et senine suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada. Kõige probleemsemaks on muutunud olukord magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade järelturu korterite osas, kus hinnatõus on olnud suurim. Hinnaootused on muutumas juba liialt optimistlikuks ning pakkumishinnad hakkavad jõudma uusarendustele aina lähemale. See on tekitanud aina suurema hulga müügipakkumisi, mis portaalides jõude seisavad.

Tulevikku prognoosides tuleb väga selgelt arvestada asjaoluga, et praeguseks on kinnisvara aastane hinnatõus ületanud keskmise palga kasvu juba mitu aastat ja see ei saa enam nii jätkuda. Inimestel on küll endiselt olemas soov osta kinnisvara, kuid nagu näitavad ka Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt tellitud uuringud, saab kasvav hind ostuotsuse tegemisel aina suuremaks takistuseks.

Seega, kel on soov müüa, peab olema valmis ka tõsisemateks hinnaläbirääkimisteks või panema koheselt reaalsetele oludele vastava pakkumishinna. Inimestel on buum ja sellele järgnenud krahh väga hästi meeles ning tulevikku hinnatakse palju pragmaatilisemalt.

Artikli allikas on
Uus Maa

Uus Maa turuülevaade 02-2014

12.03.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Eesti kinnisvaraturg veebruaris kasvas, mis on ka loomulik, sest aasta algusele iseloomulikult on jaanuar alati vaiksem kuu.

Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 3341 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 4,9% rohkem. Aastane kasv on aga 12%. Tehingute rahaline koguväärtus oli veebruaris 166,55 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturul jätkus tõus. Kui tehingute hulkade kasv on seotud pigem taastumisega traditsiooniliselt vaiksemast aastaalgusest, siis hinnatasemes mängivad endiselt rolli uusarendused ja väiksema üldpinnaga järelturukorterid, peamiselt nn magalates.

Allikas: Maa-amet

Veebruaris toimus maa-ameti andmeil Tallinnas 868 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 86,27 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga kasvas tehinguaktiivsus 4,8%, kuid möödunud aasta veebruariga võrreldes toimus 1,7 protsendiline langus.

Korteritehingute hulgas leidis aset langus, toimus 578 müüki. See on madalam nii jaanuari tulemusest (-2%) kui ka 2013. aasta veebruarist (-1%).

Müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind jätkas aga kasvu, jõudes veebruaris 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8% ja aastaga 24%. Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1238 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +3,6% ja aastaga +27,4%*.
Kadriorg: 1860 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -16% ja aastaga +13.6%.
Kalamaja: 1680 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,6% ja aastaga +11,3%.
Kesklinn: 1783 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -1,1% ja aastaga +10,3%.
Kristiine: 1371 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -12,2% ja aastaga +12,5%.
Lasnamäe: 1111 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,6% ja aastaga +27,8%.
Mustamäe: 1218 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +4% ja aastaga +25,4%.
Nõmme: 1489 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +19,5%* ja aastaga +41,1%*.
Pirita: 1628 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +3,3% ja aastaga +18,8%*.
Põhja-Tallinn: 1268 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -7,3% ja aastaga +20,6%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Tallinna eramuturg jõudis veebruaris vahepealsest vaiksemast perioodist tagasi tavapärasele tasemele. Elamuid-suvilaid müüdi 28 (jaanuaris 19) ja hoonestamata elamukrunte 6 (jaanuaris 9).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg tõusis veebruaris tavapärasele tasemele. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 172 ostu-müügitehingut, mis on 27,4% jaanuarist enam. Aastaga langes tehingute arv aga 3,9%.

Allikas: Maa-amet

Korteritehinguid toimus 110, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1102 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis antud hind 7% ja 2013. aasta veebruariga 21,8%.

Allikas: Maa-amet

Ka eramuturg tõusis tavapärasele tasemele. Veebruaris müüdi 17 elamut-suvilat ja 9 hoonestamata elamumaakrunti (jaanuaris olid need numbrid vastavalt 14 ja 2).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaal toimus veebruaris 315 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on viimase 12 kuu lõikes keskmine tulemus. Võrreldes jaanuariga kasvas tehinguaktiivsus 10,5% ja aastaga 20,2%.

Allikas: Maa-amet

Kui seni on maakonna korteriturul näidanud Narva linn suhteliselt stabiilset kasvu, siis veebruaris toimus langus ja aset leidis 46 müügitehingut (jaanuaris 66). Ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 17,3% 492 eurole. Tegemist on muuseas ka masu-järgse rekordiga.

Allikas: Maa-amet

Teistes suuremates linnades jätkas korteriturg varasemale iseloomulikult „lainetades“. Näiteks Jõhvis müüdi 14 korterit (jaanuaris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 190 eurot (langus võrreldes jaanuariga 26%). Kohtla-Järvel müüdi aga 63 korterit (jaanuaris 64) ning nende keskmine ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga 13,1% 98 eurole.

Allikas: Maa-amet

Maakonna olulisim, Jõhvi eramuturg oli veebruaris tavapäraselt tasemel. Müüdi 5 maja (jaanuaris 3) ja 1 elamukrunt (jaanuaris 0).

Pärnu

Veebruaris toimus Pärnus maa-ameti andmetel 67 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on tavapärasest madalam tulemus. Kuuga kerkis tehingute hulk traditsiooniliselt vaikset jaanuari arvesse võttes 4,7%, kuid aastane langus on 4,3%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 49 (jaanuaris 48), mille mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks tuli 731 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis hinnatase 1,1% ja mulluse veebruariga 2,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg on muutunud kevadiselt aktiivsemaks. Veebruaris müüdi 7 maja ja 2 elamukrunti, jaanuaris olid vastavad numbrid aga 1 ja 4.

Viljandi

Erinevalt paljudest teistest Eesti piirkondadest oli Viljandi kinnisvaraturg veebruaris jaanuarist vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 20 kinnisvara ostu-müügitehingut (jaanuaris 26 ja möödunud aasta veebruaris samuti 20 tehingut).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 15 (jaanuaris 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 497 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis keskmine hinnatase 1% ning aastaga 6,9%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 1 eramu, kuid endiselt mitte ühtegi elamukrunti (viimane müüdi möödunud aasta juunis).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli veebruaris viimase 12 kuu aktiivseim, jagades tehingute arvu arvestuses esikohta 2013. aasta oktoobriga. Maa-ameti andmeil toimus möödunud kuul 33 kinnisvara ostu-müügitehingut, jaanuaris oli neid 26 ja mullu veebruaris 19.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 21 (jaanuaris 14), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 464 eurot. Võrreldes jaanuariga langes keskmine hinnatase 6,4% samas kui aastaga kerkis see 14%.

Ka eramuturg oli keskmisest aktiivsem, müüdi 7 maja (jaanuaris 5) ja 1 elamukrunt (jaanuaris 3).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaares oli veebruar vaikne. Maa-ameti andmetel toimus 14 kinnisvara ostu-müügitehingut (jaanuaris 25 ja 2013. aasta veebruaris samuti 14).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 11 (jaanuaris 17) ning keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 551 eurot. Võrreldes jaanuariga langes hinnatase 19,4% ja aastaga 11%.

Veebruaris eramuid ei müüdud (jaanuaris 4), kuid omanikku vahetas siiski 1 hoonestamata elamukrunt (jaanuaris 0).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Veebruaris toimus Haapsalus 13 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanaurist 3 võrra enam. Ka möödunud aasta veebruaris toimus Haapsalus 13 tehingut.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 9 (jaanuaris samuti 9) ning toimunud tehingute põhjal kujunes ruutmeetri mediaankeskmiseks hinnaks 385 eurot. Kuna jaanuaris toimus tavapärasest oluliselt rohkem madalama hinnaga korteritehinguid, mistõttu oli ka ruutmeetri keskmine mediaanhind tavapärasest allpool, kerkis hinnatase veebruaris 34,8%.

Ja teisalt, kuna 2013. aasta veebruaris müüdi keskmisest oluliselt kallimaid kortereid uues majas, siis on aastane hinnalangus seetõttu aga 27,9%.

Allikas: Maa-amet

Veidi elavnes aga eramuturg. Kui jaanuaris ei müüdud ühtki maja ega krunti, siis veebruaris müüdi 2 eramut.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Ettevalmistused võimalikuks aktsiakapitali tõstmiseks

12.03.2014 Tõnu Toompark

Arco Vara on alustanud ettevalmistusi võimalikuks aktsiakapitali tõstmiseks ja või muu väärtpaberiinstrumendi potentsiaalse teisese pakkumise või emissiooni läbiviimiseks, mis saaks piisava turu toetuse. Täpne kapitali tõstmise struktuur ei ole hetkel veel paigas ning ettevõte uurib erinevaid võimalusi.

Planeeritava kapitali kaasamise eesmärk on aidata kaasa ettevõtte kasvule ning laiendada ettevõtte elamispindade arendustegevust Eesti ja Läti kasvava elanikkonnaga linnades, kusjuures hinnanguliselt vähemalt 80% ressurssidest paigutataks Eesti ja Läti turule ning kuni 20% Bulgaaria või uutele turgudele.

Ettevõttes on lisaks juba omandatud projektidele ootel mitu potentsiaalset arendusprojekti. Arendusootel projektid on läbirääkimiste faasis ning täpsema informatsiooni avaldamine nimetatud projektide kohta võiks kahjustada läbirääkimiste kulgu. Uutesse projektidesse paigutatava omakapitali tootluse eesmärk on vähemalt 20% aastas.

Antud ettevalmistavas faasis on liiga vara ennustada kapitali kaasamise tehingu täpset iseloomu, ajastust, mahtu või hinnavahemikku.