Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kas kodu on investeering?

03.03.2014 Maia Daljajev

Mõne aasta eest pidasid Eesti inimesed kinnisvarainvesteeringu all silmas eelkõige oma kodu soetamist. Arco Vara kogemus näitab, et kodu ja investeeringu mõisted lähevad viimasel ajal üha rohkem lahku.

Kodu kui investeering

Tasub teada, et kodu ostuhind on küll oluline, kuid kodu valitakse emotsioonide põhjal. Kodu ostetakse kohta, kus tahetakse ise elada. Investeeringu puhul on ostuhind oluline eelkõige müügihinna kontekstis. Tähtis on nii investeeringu suurus kui ka see, kas investeerid oma või laenuraha ja millist kasu tahad saada. Enne ostu tuleb leida vastused küsimustele, kas tahad investeeringut hoida mingi konkreetse aja ja müüa seda mingi sündmusega seotult, näiteks, kui lapsed lõpetavad kooli ning lahkuvad kodust.

Ihaldatud kaup

Arco Vara maaklerid puutuvad üsna tihti kokku inimestega, kes otsivad investeeringuks midagi väga head ja seda väga hea hinnaga. Kliendid kohkuvad, kui kuulevad, et samasuguseid inimesi pöördub kinnisvarabüroodesse praegu kümneid ja rohkemgi veel. On tekkinud lausa järjekord ja saame lubada vaid seda, et võtame hea asja müüki tulekul ostuhuvilistega ühendust.

Kui ostjal on sobival hetkel raha või finantseering olemas, võib ta kasvõi kohe notarisse minna ja talle meeldima hakanud kinnisvara ära osta. Investeerimisvõimalusi on erinevaid. Mõne aasta eest ei maksnud põllumaa peaaegu midagi ja kes toona põllumaad ostis, on täna väga rahul. Igasse kinnisvaraobjekti ei ole aga mõtet investeerida.

Asukoht

Korteritesse investeerimine on paljuski Tallinna-keskne. Kõige määravamateks valikukriteeriumiteks endiselt asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Tallinna piires on kõige kindlam osta korter kesklinna uuemasse majja, sest siis saab seda olenemata kinnisvaraturu olukorrast mistahes ajahetkel nii välja üürida kui ka müüa.

Tallinna kesklinna uuemate majade korterite järele on alati nõudlust. Muudel juhtudel sõltub korteri hind maja ja piirkonna üldisest olukorrast ning võib vaatamata korteriomaniku heaperemehelikule suhtumisele järjest väheneda. Investeerimisnimekirja lõpus on tõenäoliselt väikelinnade korterid osaliselt tühjaks jäänud majades.

Küsime seetõttu alati ostjalt, kas ta otsib omale kodu või tahab investeerida. Kui aastaid tagasi ütlesid inimesed, et mis see maakleri asi on, siis nüüd julgevad nad oma investeerimissoovidest rääkida ja saame paremini nõu anda.

Praktilisus

Kodu valikul vaadatakse ennekõike kinnisvara tänast olukorda ja seda, kus asub lasteaed, kool, bussipeatus või arst, millises kohas käivad lapsed trennis, kui kiiresti pääseb kodust lasteaeda, kooli või tööle.

Viimastel aastatel on tegusamad tallinlased kodu otsimisel jälginud ka liiklusummikuid. On müüdud näiteks maha oma ilus 300-400 ruutmeetrine Pirita või Kakumäe maja ja ostetud korter Tallinna kesklinna. Edaspidi vaadatakse väga hoolsalt kodu kulude poolt.

Väärtus

Kodu väärtuse teadmine on osa majandusõpetusest. Kodu puhul ei mõelda enamasti, mis see korter, maja või villa praegu ning tulevikus maksab. Investeerides arvutame koos kliendiga välja, mis maksab kinnisvara täna, kui palju on selle tootlikkus, tulusus, mida peab tegema, et rohkem tulu saada ja mida maksab ostetav kinnisvara teatud aastate pärast.

Vaade naaberkinnistule

Tark investor vaatab kinnisvaraobjekti valides ka seda, mida naabrusesse ehitatakse. Seetõttu tasub välja selgitada, kuidas paiknevad ümbruskonnas nii praegused kui tulevased tootmishooned, kust hakkavad kulgema magistraalid ja kuhu tulevad uued liiklussõlmed, milline saab olema ümbruskonna väljanägemine ning müratase. Koduostja ei mõtle sageli sellele, et ilusal aasal võib juba mõne aasta pärast olla tööstuspark, teda mõjutavad rohkem tänased emotsioonid ja vaade.

Omahind

Kodu turuväärtusele hakatakse tavaliselt mõtlema alles siis, kui kodu ülalpidamine muutub liiga kulukaks või tekib mingi muu möödapääsmatu vajadus oma vara müüa. Kes otsib heas korras ja väärtuslikku kinnisvara investeeringu mõttega, vaatab ikka numbreid olevikus ja tulevikus ega ole nõus hüvitama müüja kulutusi ehitusele ning eripärasele sisekujundusele.

Maaklerite praktikas on olnud mitmeid juhtumeid, kus oma kodusse investeerimisel tehti soklikorrusele basseine ja jõusaale, õuealale uhket haljastust, tiike ja jõekesi. Ühel hetkel tuli seda kõike müüa, kuigi vara omahind oli oluliselt kõrgem kui turuväärtus.

Müügivalmidus

Paljud kliendid võtavad küll laenu, kuid ei ole valmis selleks, et maksavad seda 30-40 aastat. Nad arvestavad oluliselt lühema laenu tagastamise ajaga ja tahavad investeeringuks soetatud korteri müüa näiteks kolme, viie või kümne aasta pärast.

Kinnisvarasse investeeritakse mitte kui pensionisambasse, vaid üha sagedamini hoopis laste koolitamiseks. Paljud vanemad arvestavad, et kui nende laps lõpetab põhikooli või gümnaasiumi, tuleb vahetada kinnisvara kas dollariteks või naeladeks, sest noored lähevad välismaale edasi õppima.

Põlvkondade erinevus

Noorem põlvkond pole meelestatud paiksusele ja eluaseme üürimine annab teatud vabaduse. Paljud vaatavad maailmas ringi, õpivad või lihtsalt harivad ja arendavad ennast, käivad selle raha eest kasvõi teatris või puhkusereisil, mis neil muidu oma kodu soetamiseks ja mööbli ostmiseks kuluks.

Vanem põlvkond on ühes kohas elanud 40-50-60 aatstat. Selline kodu on käinud perekonnaliinis käest kätte, praegused koduomanikud on seal ise üles kasvanud ja oma lapsed kasvatanud. Niisuguses kodus väärtustatakse iga pisiasja ja ollakse üsna emotsioonides kinni.

Mälestused

Üha sagedamini elavad peremees ja perenaine oma kätega ehitatud majas juba kahekesi ja lapsed ei taha maja ülalpidamisest midagi kuulda. Sellises majas on tavaliselt ka tohutult asju, millest ei raatsita loobuda.

Nii mõnigi koduomank on olnud kodu külge aheldatud, kuna on pidanud seal tohutult tööd tegema, ehitama ja remontima vanemate sunnil. Vahel püüavad noored just seetõttu selliste mälestustega seotud kinnisvarast lahti saada. Uued arendused tehakse samas nii, et kõik on juba elamiseks valmis, võta vaid oma hambahari ja koli sisse. Seal on elanike emotsionaalne side oma koduga ilmselt palju väiksem ning edaspidi müüa lihtsam.

Maia Daljajev
Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht

Artikli allikas on
Arco Vara.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 06/03/2014

03.03.2014 Tõnu Toompark

Neljapäeval 06/03/2014 toimub Kinnisvara fotokoolitus. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

üldteadmised fotograafiast;
oskused paremini kaadrit koostada;
võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

6-tunnise koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

NB! Koolitusele tasub kaasa võtta isiklik fotoaparaat.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub neljapäeval 06/03/2014 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Riigi Kinnisvara AS otsib Narva-2 piiripunkti ja jalgteesilla ehitajat

03.03.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Narva-2 piiripunkti ja jalgteesilla rekonstrueerimistööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 25. märtsini. Ehitustegevusega on plaanis alustada suvel ning piiripunkti ja jalgteesilla ehitustööd tuleb lõpetada selle aasta lõpuks.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalvejuhi Rando Kruusmaa sõnul on ehitustööde eesmärk muuta piiriületus Narva ja Ivangorodi piiripunktides inimeste jaoks kiiremaks ja mugavamaks, arvestades seejuures ka liikumispuudega inimeste vajadusi. „Ühtlasi saab piiripunkt juurde seni puudunud tollikontrolli funktsiooni. Samuti rekonstrueeritakse olemasolev Parussinka jalakäijate sild, rajades sillale piiriületajaid sademete eest kaitsva galerii,“ lisas Kruusmaa.

Piiripunkt Narva-2 asub kahekorruselises hoones Narva jõe kaldal endise Kreenholmi Manufaktuuri sissepääsuvärava naabruses. Piiriületus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel üle Narva jõe toimub 1980. aastal ehitatud Parussinka jalakäijate silla kaudu. Sild on 10-avaline lihttala sild kogupikkusega 184,5 meetrit.

Narva-2 piiripunkt rekonstrueeritakse regionaalministri valitsemisalast koordineeritava Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 vahenditest. Narva-2 piiripunktiga samaaegselt rekonstrueeritakse ka Narva-1 piiripunkt, mille ehitushange kuulutati välja 17. veebruaril. Mõlema piiripunkti ehitustööd tuleb lõpetada käesoleva aasta lõpuks.

Riigihange „Narva-2 piiripunkti rekonstrueerimis- ja ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150038. Pakkumiste esitamise aeg on 25. märts 2014 kell 13.00.

Ajaloorubriik: Uued tared keset Tallinna

03.03.2014 Jaak Juske

1920. aastate alguses ümbritsesid Tallinna vanalinna vanad puitagulid, paljud tänaseks hoonestatud alad olid aga heina- või peenramaad.

Praegune raadio- ja telemaja vaheline ala oli toona osa suurest politseiaiast. Sealset Raua asumi piirkonda oli aga asutud kaasaegsete kivimajadega hoonestama juba tsaariaja lõpus.

Pärast Eesti Vabariigi sündi hoogustus ehitustegevus taas, sest riik pakkus selleks odavat laenu. 1923. aastal moodustati väikekorterite ehitusühing Tare, kes asus rajama 1913. aastal linnakaardile kantud Kreutzwaldi (algselt Romanovite) tänava äärde moodsaid kortermaju.

1924. aastal asus Tare ehitama Herbert Johansoni projekti järgi neljakorruselist telliskivimaja Kreutzwaldi 17/Faelhmanni 2. Järgmiseks aastaks oli hoone valmis. Samal aastal ehitas Tare järgmise kortermaja kõrvalkinnistule aadressiga Faelhmanni 4. Ka selle hoone arhitektiks oli Herbert Johanson.

Eesti toona kuulsamaid arhitekte Herbert Johanson projekteeris ka 1932. aastal Kreutzwaldi 19 kinnistule kerkinud Tare kortermaja.

1935. aastal tehti ühingu üldkoosolekul otsus uue kortermaja ehitamiseks aadressil Gonsiori 25. Projekti eelkavandi tegi arhitekt Tõnis Mihkelson, lõpliku projekti vormistas Elmar Lohk. Ehitustööd algasid 1937. aasta aprillis. Viiekordne, kahe lifti ja keskküttega maja sai valmis vabariigi aastapäevaks 1938.

Enne nõukogude okupatsiooni jõudis Tare ehitada veel ühe suure kortermaja aadressile Kreutzwaldi 15/Faelhmanni 1. Ka selle projekt sündis Tõnis Mihkelsoni ja Elmar Lohu koostöös. Maja võeti vastu novembris 1939, rahvasuus hakati seda kutsuma kaptenite majaks.

Samal aastal oli endine Politseiaed kujundatud kaasaegseks haljasalaks. Politseipargi kõrvale rajati aga Gonsiori tänava lai siht. 1940. aasta juunipöörde järel olid Tare elanikud väljatõstetavate nimekirjas.

Pärast vaidlusi pääsesid elanikud siiski oma kodude loovutamisest punaarmeelastele. Teise maailmasõja lahingutes ja pommitamistes said Tare hooned väiksemaid purustusi. Nii ilmestavad nad tänaseni Tallinna linnapilti.

Fotol Kreutzwaldi 17/Faehlmanni 2 elumaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Andrese Klaasi AS ehitab Lasnamäele uue tehase

28.02.2014 Tõnu Toompark

Baltikumi üks suuremaid klaaslahenduste tootjaid Andrese Klaasi AS laiendab tootmist ja ehitab Lasnamäele uue 2500-ruutmeetrise tehase.

Tehingut nõustanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Juha Ajakaineni sõnul ehitab klaasifirmale Tallinnasse uue tehase Rootsi päritolu investeerimisfirma Catella. “Andrese Klaasi läheb Lasnamäele Paneeli tänavale kerkivasse hoonesse pikaajaliseks üürnikuks,” ütles Ajakainen.

“Mudel, mille puhul tootmishoone ehitab investeerimisfirma, on Eestis järjest populaarsem. See on ka päris loogiline – kui tootmisettevõtte põhitegevusala pole kinnisvarahaldus, siis kasutatakse raha pigem oma äri arendamiseks, millest saab parema tootluse,” lisas Ajakainen.

Hoone ehitus algab tänavu kevadel ja maja valmib 2014. aasta sügisel.

Eesti kapitalil põhinev Andrese Klaasi AS on asutatud 1995. aastal.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Telliskivi Loomelinnak müüdi 4,8 miljoni euroga

28.02.2014 Tõnu Toompark

Eastern Europe Real Estate Investment Fund (EEREIF) müüs eile Telliskivi Loomelinnaku 4,8 miljoni euro eest Butembo OÜ-le, mille omanikeks on Rootsi perekond Andrén. Uutel omanikel on suured plaanid jätkata Loomelinnaku arendamist ning Telliskivi praegune meeskond jätkab projekti igapäevast juhtimist.

„Telliskivi Loomelinnak on meie portfellis kahtlemata kõige suurema sotsiaalse mõjuga projekt. Piirkonna arendamine on tähendanud uute kontseptsioonide väljatöötamist ning teistest riikidest saadud ideede kasutamist eesmärgiga pakkuda meie rentnikele ja külastajatele uusi lahendusi,“ kommenteeris tehingut Tõnu Pekk, EEREIFi fondijuht

Telliskivi Loomelinnaku ja fondivalitseja meeskond on viimasel paaril aastal investeerinud palju aega ja raha, et luua endisest tehasehoonest ainulaadne büroo-, meelelahutus- ja ärikeskus, mida külastavad nii kohalikud kui ka välismaalased.

“Tänane tehing tõestab, et need investeeringud on olnud kasulikud nii Telliskivi piirkonna arengule kui ka EEREIF-i fondi investoritele,” lisas Pekk.

Telliskivi Loomelinnakus on 5 söögi –ja joogikohta, 14 kauplust, lisaks lastehoid ning erinevate ettevõtete ja organisatsioonide kontorid – kokku umbes 150 üürnikku.

Kinnisvarafond EEREIF on 2008. aastal loodud kinnisvarafond, mis on investeerinud Ida-Euroopa ärikinnisvara objektidesse. 2013. aastal algas Fondi tähtaegne likvideerimine ja Telliskivi Maja OÜ müük on esimene müügitehing likvideerimisperioodil.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Ehitusmahud jäid varasema aasta tasemele

28.02.2014 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2013. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,2 miljardi euro eest, mis oli 0,7% rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenesid ehitusmahud 2%.

Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 897 miljoni euro eest. 2012. aastaga võrreldes jäi nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine praktiliselt samale tasemele (kasv vastavalt 0,7% ja 0,6%). 2013. aasta ehitusmahud on võrreldavad 2006. ja 2008. aasta näitajatega, jäädes ehituses seni edukaima, 2007. aasta ehitusmahtudele alla enam kui kuuendiku võrra.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul põhines peamiselt hoonete uusehituse elavnemisel, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid 2012. aasta tasemele.

Välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht vähenes 2013. aastal 13%. Välismaal vähenesid nii hoonete- kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 9%.

Teist aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aastal kasutusse 2079 uut eluruumi, s.o 90 eluruumi rohkem kui aasta varem. Sarnaselt 2012. aastale asus suurem osa valminud eluruumidest ühepere-, kahepere- või ridaelamutes ning iga teine eluruum oli vähemalt neljatoaline. Ka 2013. aastal valminud eluruumi keskmine pind – 120 ruutmeetrit – on üks kõrgemaid näitajaid viimase viieteistkümne aasta jooksul. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu linn.

Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsete elamispindadele püsib. 2013. aastal väljastati ehitusluba 3049 eluruumi ehitamiseks. Kuigi ehitamisele tulevate eluruumide arv kasvas võrreldes aasta varasemaga vaid veidi, on turule jõudmas mitmed uusarendused kõrgete korterelamute (mille ehitamine oli vahepealsetel aastatel praktiliselt peatunud) näol leevendamaks nõudlust Tallinna korteriturul.

2013. aastal lubati kasutusse 887 mitteelamut kasuliku pinnaga 607 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, põllumajandus- ja tööstuspinda. Võrreldes 2012. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta IV kvartalis omal jõul 566 miljoni euro eest, mis oli 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 4% vähem. Hooneehitustööde maht suurenes 2% ning rajatiste ehitusmaht vähenes enam kui kümnendiku võrra.

Ehitusmahuindeks, 2000–2013
(2010 = 100)

Eesti Arhitektide Liidu uueks esimeheks valiti Indrek Allmann

28.02.2014 Tõnu Toompark

Täna, 27.veebruaril peeti KUMU suures auditooriumus Eesti Arhitektide Liidu üldkogu, mille raames valiti liidule järgnevaks kaheks aastaks uus esimees, 20-liikmeline eestseisus ning anti välja teenetemedalid parimale ehitajale, tellijale ja publitsistile. Eesti Arhitekide Liidu esimeheks valiti Indrek Allmann.

Ametist lahkuv ning liidu juhatuses jätkav Peeter Pere loodab, et 4 aastaga suudeti rajada tugev platvorm arhitektuurist arusaamise parandamiseks.

“Buumi ajal olime pildil, kuid sellele järgnenud karm argipäev pole arhitektuurikultuurile nii jätkusuutlik olnud, “ nentis Pere, soovides uuele esimehele edu hetkepositsiooni oluliseks parandamiseks.

Indrek Allmann osutus valituks 97 poolthäälega ning rohkem kandidaate esimehe kohale ei olnud seatud.

Indrek Allmann ise peab Eesti Arhitektide Liitu üheks vanimaks ühiskondlikuks organisatsiooniks Eesti Vabariigis.

“Pean lähiaastate olulisimaks eesmärgiks arhitektuuriteenuste ekspordi suurendamist ning läbi selle ka professiooni tugevdamist Eestis. Siseriiklikul tasandil vajab lahendamist küsimus, mil viisil oleks riigil võimalik senisest enam häid arhitekte kaasata meid ümbritseva ruumi kvaliteedi suunamisse,” toob Allmann esile tähtsamad suunad algavas ametis.

1972. aastal sündinud Indrek Allmann omandas arhitektuurialase kõrghariduse Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri osakonnas. Alates 2004. aastast töötab Allmann juhtivarhitektina ning partnerina Arhitektuuribüroos Pluss OÜ.

Allmanni tuntumad tööd on Nordic Hotels Forum ja Hotell L’Ermitage Tallinnas, Tulbi-Veeriku korterelamud Tartus, Kentmanni 6 äri- ja eluhoone Tallinnas ning mitmed huvitavad eramud üle Eesti.

Indrek Allmann on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1999. aastast. Alates 2000. aastast kuulub ta liidu eestseisusesse ning aastatel 2006-2010 täitis liidu aseesimehe kohuseid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti majandususaldusindeks veebruaris mõnevõrra langes

28.02.2014 Konjunktuuriinstituut

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel Eesti majandususaldusindeks* veebruaris (võrreldes jaanuariga) mõnevõrra langes (1.1 punkti), kuid püsib pikaajalisest keskmisest (=100) kõrgem – 103.7 punkti.

Kindlustunne halvenes tööstus-, ehitus- ja teenindussektoris ning paranes kaubanduses ja tarbijatel. Kindlustunne püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem tarbijatel, teenindussektoris ja kaubanduses, ning on sellest madalam tööstuses ja ehituses.

Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks on veebruaris 105.0 (tõusis kuuga 0.2 punkti), ning euroalal 101.2 (tõus kuuga 0.2 punkti). Majandususaldus on nüüd paranenud juba 10 kuud järjest.

Majandususaldus on riigiti kõige kõrgem Ungaris (118.2) ja Suurbritannias (116.9) ning kõige madalam Küprosel (92.9) ja Luksemburgis (93.2).

Euroala suurriikidest tõusis majandususaldus Saksamaal ja Itaalias, ning langes Prantsusmaal.

Eestile oluliste eksportpartnerite majandususaldus on tervikuna kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid riigiti on olukord erinev. Nii oli majandususaldus Rootsis 106.5 (langus kuuga 2.6 punkti), Lätis 106.0 (tõus kuuga 0.2 punkti), Leedus 105.6 (tõus kuuga 0.3 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalam (95.2) ega muutunud viimase kuuga.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eesti Arhitektide Liit valis 2013 parimaks tellijaks Viljandi Riigigümnaasiumi

28.02.2014 Tõnu Toompark

Täna, 27.veebruaril peetud Eesti Arhitektide Liidu üldkogu raames anti välja ka tänavused teenetemedalid parimale ehitajale, tellijale ja publitsistile, millega liit väljendab oma tänu Eesti arhitektuuri edendamisse antud suure panuse eest.

Eesti Arhitektide Liit valis 2013. aasta PARIMAKS EHITAJAKS arhitekt Jaan Tiidemanni, kes on 8 aastat juhendanud Kunstiakadeemia I kursuse arhitektuuritudengite ehituspraktikat  ning selle tulemusel on valminud omanäoline varjualuste park Pedaspeal.  

2013. aasta PARIMAKS TELLIJAKS valiti Viljandi Riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk, kes on edukalt seisnud selle eest, et möödunud aastal valminud Viljandi uus gümnaasiumihoone  oleks kõrge ehituskvaliteediga ja vastaks maja loojate nägemusele.  

2013. aasta PARIMAKS PUBLITSISTIKS valiti kultuurilehe Sirp endine juht Kaarel Tarand. Tarandi eestvedamisel lodi Sirpi esmakordselt iseseisev arhitektuurivaldkonna rubriik, tänu millele on  viimastel aastatel oluliselt kasvanud arhitektuuriteemade kvaliteetne kajastamine.  

Teiste seas tänab Eesti Arhitektide Liit ka ametist lahkuvat esimeest Peeter Peret liidu eduka juhtimise eest aastatel 2010 – 2014.  

Eesti Arhitektide Liidu direktori Ingrid Mald-Villandi sõnul on Peeter Pere olnud arhitektidele väärikas ja väljapaistev esimees, kelle sõnal on kaalu nii arhitektide kui  avalikkuse seas.

“Pere juhtimisel on liit aktiivselt tegelenud Eesti arhitektuuripoliitika edendamisega,  loodud on valdkondi ühendav Arhitektuurikoda ning hoitud ja arendatud on rahvusvahelisi suhteid, “ lausus Ingrid Mald-Villand.

Teenetemedalite “Linn” autorid on Rait Siska ja Risto Tali.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis kuuga 0,4%

27.02.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga -0,2%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas jaanuaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus elektroonikaseadmete tootmises ja mäetööstuses.

2013. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus mäetööstuses, samuti hinnalangus toiduainete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, jaanuar 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Jaanuar 2014 – detsember 2013, %	Jaanuar 2014 – jaanuar 2013, %
KOKKU	0,4	-0,2
Töötlev tööstus	0,1	0,2
Mäetööstus	-5,8	-7,5
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	5,7	-0,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,3	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga -0,8% ja võrreldes 2013. aasta jaanuariga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid jaanuaris keskmisest enam naftasaaduste, elektroonikaseadmete ja rõivaesemete hinnad, samas tõusid põllumajandussaaduste, metallide ja mööbli hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga 0,4% ja võrreldes 2013. aasta jaanuariga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid jaanuaris keskmisest enam põllumajandussaaduste, rõivaesemete ja mineraalsete kütuste ning keemiatoodete hinnad, samas langesid keskmisest enam tekstiili, nahktoodete ja ehitusmaterjalide hinnad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

MTA andmetel oli 2013. aasta IV kvartali mediaanväljamakse 717 eurot kuus

27.02.2014 Tõnu Toompark

Möödunud aasta viimases kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,4 miljardi (1 447 355 863) euro ja see maksti välja 547 756 inimesele. IV kvartali mediaanväljamakse oli 717 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2012. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid kokku 544 449 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 338 683 715 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta IV kvartalis 662 eurot kuus.

2013. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa ligi 5,5 miljardit (5 498 002 152) eurot ja seda maksti 628 047inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2013. aasta kohta oli 730 eurot ja mediaanväljamakse 580 eurot.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Rikkaks üüriäris: Kas üürnikuga sõlmida tähtajaline või tähtajatu üürileping?

27.02.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet ei ole, miks ühte peaks kindlasti teisele eelistama.

Valiku juures võiks üürileandja pigem lähtuda siin üürniku soovist.

Üürileandja huvi peaks olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping, mis tagab üüri rahavoo. See võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu ning vältida olukorda, kus omanik peab tasuma kõrvalkulusid.

Tasub aga jälgida, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kuuekuulised üürilepingud.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise. Ja kui vakantsus satub jaanuari-veebruari peale, siis on küttekulud ebameeldivalt kõrged.

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda tähtajalise lepingu sõlmimist üheks aastaks. Kui selle aja jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

NB! Välismaalasega ei tohi sõlmida pikemat üürilepingut, kui on tema elamisloa tähtaeg! Riik võib karistada üürileandjat, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat inimest rahatrahviga.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tööjõukuludest tingitud hinnasurve püsib tugev

27.02.2014 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk aastavõrdluses 2013. aasta viimases kvartalis 7,6% ja brutotunnipalk 8,3%. Hoolimata majanduse reaalkasvu seiskumisest kiirenes reaalpalga kasv aasta arvestuses 6,0%ni.

Reaalpalga kasvu kiirendas ka inflatsiooni aeglustumine. Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev palgakulude tõus survestada ettevõtete kasumlikkust ning kiirendada inflatsiooni. Neljandas kvartalis keskmise brutokuupalga kasv siiski veidi aeglustus reageerides pisut majanduskasvu pidurdumisele. Samas ei kajastunud see tunnipalgas.

Ehkki palgakasv oli tegevusalati suhteliselt laiapõhjaline, esines ka suuri erinevusi. Ettevõtlussektoris kasvas tunni kohta arvestatav tööjõukulu aastavõrdluses jõulisemalt põllu- ja metsamajanduses (21,4%), veonduses ja laonduses (14,7%), info ja side tegevusalal (11,4%), veevarustuses ja jäätmekäitluses (11,4%), finants- ja kindlustustegevuses (11,3%) ja mäetööstuses (9,1%), mõnevõrra vähem töötlevas tööstuses (7,5%) ning vaid vähesel määral ehitussektoris. Nominaalpalk tõusis jõuliselt nii nendel aladel, kus seda võimaldas lisandväärtuse kasv, aga ka seal, kus lisandväärtus kasvas tagasihoidlikumalt või hoopis langes.

Palgakasv oli endiselt kiire ka avalikus sektoris. Valdavalt kollektiivlepingutega määratud tunnipalgad hariduses ja meditsiinis tõusid seejuures aasta arvestuses vastavalt 11,7 ja 7,5% – meditsiinitöötajate puhul oli kasv ligikaudu sama suur kui teises ja kolmandas kvartalis, samas kui hariduses palgakasv kiirenes. Palgakasvu mõjutasid endiselt ka ebaregulaarsed preemiad riigi- ja munitsipaaltasandil, kuid nende panus oli kolmanda kvartaliga võrreldes väiksem.

Nii nagu eelmistes kvartalites kasvasid palgad keskmiselt märksa kiiremas tempos kui tunni või ühe töötaja kohta arvestatav toodang. See ei pruugi lühiajaliselt ettevõtetele makseraskusi veel kaasa tuua, sest võib toimuda osaliselt kasumite või muude kulude aeglasema kasvu arvelt. Nii võiski 2013. aastal näha, et Eesti ettevõtete kasumite kasv aeglustus märgatavalt ning kasumi osatähtsus SKPs kahanes. Palkade kiire kasv hakkab aga pikemas perspektiivis mõjutama kaupade ja teenuste lõpphinda. Suurema osa teenuste puhul hinnakasv juba kiireneski. Oodatav teenuste hindade inflatsioon 2014. aastal on samuti lisaks majandusaktiivsuse suurenemisega seotud suures osas palgatõusu ja eluaseme üürihindade kasvuga.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.

Allikas: Eesti Pank

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

IV kvartalis keskmise brutokuupalga tõus veidi aeglustus

27.02.2014 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta IV kvartalis 986 eurot ja kuupalk tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,6%, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus IV kvartalis veidi aeglasem kui III ja II kvartalis, kui aastakasv oli vastavalt 8,8% ja 8,5%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk IV kvartalis 7,2%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17,0% ning mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti võrra. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta IV kvartalis 6,0%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2013. aasta IV kvartalis 5,99 eurot ja tunnipalk tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 8,3%.

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga töötajate arv 2,4% väiksem kui 2012. aasta detsembri lõpus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel. Selle tegevusala brutokuupalk tõusis 19,3% ja -tunnipalk 21,4%.

Keskmine brutokuupalk langes 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusala palgatöötajatel (4,4%). Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka brutotunnipalk (4,1%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 962 eurot, novembris 968 eurot ja detsembris 1028 eurot.

2013. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1336 eurot ja tunnis 8,69 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,9% ja 7,6% võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (kuus 19,0% ja tunnis 22,8%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusalal (6,5%). Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka tööjõukulu tunnis (7,2%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.