Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistics: There are 159,411 residential mortgage loans in Estonia

19.11.2013 Tõnu Toompark

The average residential mortgage loan in Estonia fell to €36,802 in Q3 2013. However, the changes are not significant – the loan balance a year ago was just 1% bigger than today.

The average loan amount is decreasing mainly as a result of new residential mortgage loans. The total number of residential mortgage loans just a year ago was 157,600, but the relevant indicator at the end of Q3 2013 was 159,400. This shows an increase of 1.2%.

The main factor behind the increase in the number of residential mortgage loans is the interest rate, which has remained very low for a year now. The increase in average wages has supported the good impact of the low interest rate.

The fear of missing out on the price increase shared by home owners is also something that must be mentioned. The hope that the fast increase in apartment prices seen last year will also continue in the coming years is an increasingly more frequent reason for buying a home.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2013/11/statistics-there-are-159411-residential-mortgage-loans-in-estonia/

Statistika: Eestis on 159 411 eluasemelaenu

19.11.2013 Tõnu Toompark

2013 III kvartalis langes Eesti keskmine eluasemelaen 36 802 euroni. Muutused ei ole siiski suured – veel aasta tagasi oli laenujääk napi 1% tänasest kõrgemal.

Keskmise laenu summa kahaneb eelkõige selle arvelt, et lisandub uusi eluasemelaene. Kui veel aasta tagasi oli eluasemelaenude koguarv 157 600, siis tänavu III kvartali lõpus oli vastav näitaja 159 400. See teeb eluasemelaenude arvu kasvuks 1,2%.

Eluasemelaenude arvu kasvule on kaasa aidanud eelkõige juba aasta väga madalal püsinud intressimäär. Madala intressimäära soosivat mõju on toetanud keskmise palga kasv.

Mainimata ei saa jätta ka koduostjate hirmu hinnatõusu sellest rongist maha jääda. Järjest sagedamini on kuulda koduostu ühe põhjusena lootust, et viimase aasta kiire korterite hinnatõus jätkub ka lähiaastatel.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Pärnu kauneimad kodud valitud

18.11.2013 Tõnu Toompark

Tänasel linnavalitsuse istungil kinnitati konkursi „Kaunis kodu“ võitjad. Parima heakorrastusega väikeelamud Pärnu linnas on Suur-Kuke 64b, Madara 8, Kesk 8a ja Merimetsa 107a. Korruselamutest leidis äramärkimist Mai 11 KÜ Lõoke, teenindusettevõtetest paistis eriliselt silma Villa Wesset.

Pärnu linn osaleb juba 15. aastat Eesti kodukaunistamise ühenduse korraldataval konkursil „Eesti kaunis kodu“. Selgi aastal käis Pärnu linna komisjon juuli, augusti ja septembrikuu jooksul linnas ringi ja valis välja kõige ilusamad kodud.

„Kesk 8a paistis silma oma väikese aga väga huvitavalt kujundatud aia poolest,“ ütleb linnaaednik ja komisjoni liige Piret Unn „Mainiksin selles piirkonnas ära ka Kesk 30, Kesk 13, Soo 8b, Kadri 22c, Luha 33, ja Lõo 8.“

„Madara 8 on sarnaselt naabritele väga puhta aiakujundusega – esinduslik majaesine, maitsekalt kujundatud tagaaed. Samas tahaks ära mainida ka Timuti 4, Madara 7, Lepiku 15, Lepiku 8, Kibuvitsa 38, Tihniku 5, Tulika 10, Tamme 13, Rohu 56,“ kommenteerib väljavalituid linnaaednik.

Merimetsa 107a jäi konkursikomisjonile silma suure aia ning huvitava majaesise kujundusega. Žürii mainis sellest piirkonnast ära ka Männimetsa tee 8, Tormi 2, Järva 21, Karu 1, Tormi 7.

„Suur-Kuke 64b paistis juba eelmisel aastal silma ning meil oli soov teda juba siis võitjaks tunnistada, aga osa komisjoni liikmeist arvas, et ootame veel, las kasvab ning sel aastal saigi maja ühiselt välja valitud,“ kommenteerib Unn. Samas piirkonnas jäid komisjonile silma ka Villa 7, Jõe 1.

Korterelamu kategoorias tunnistati võitjaks Mai 11 ridaelamute maja. „Selle lopsakas haljastus ei saa tuimaks jätta ühtegi möödujat, väga kenasti taimestatud maja eest ja tagant,“ ütleb linnaaednik. Ka kiideti kortermaju Papiniidu 27, Papiniidu 31, Mai 53, Villa 9.

Kaunima Teenindusettevõte tiitli sai sel aastal Villa Wesset (Supeluse 26), kus on nii maja, terrassi kui ka haljastuse eest väga ilusti hoolitsetud. „Üldmulje on esinduslik, jätab hinge sooja tunde,“ ütleb Unn ja lisab, et ta kiidaks jätkuvalt ilusa hoolduse eest ka AS Taunex Auto ettevõtet Lille tn 2a.

Kaunimad kodud selgusid konkursikomisjoni töö tulemusena. Komisjoni kuulusid lisaks linnaaednikule ka linnakunstnik Janno Poopuu, heakorraspetsialist Arvo Kase ja MTÜ Selts ’’Raeküla’’ Raeküla linnaosa esindaja Kristi Raidla. Kauni kodu konkursi eesmärgiks on tunnustada ja väärtustada linnakodanike tehtud tööd. Väljavalitud väikeelamuid ja korruselamut tunnustatakse 127 euro suuruste auhindadega.

Kodukaunistamise liikumine sai alguse 4. mail 1935 aastal. 1938. aastal asus liikumise etteotsa president Konstantin Päts. Tollal korraldati nii linnades kui ka asulates, ettevõtetes ja asutustes heakorraalaseid konkursse, hoogtööpäevi. Selgitati välja rajoonides kaunimad kodud, paremini heakorrastatud asutused, ettevõtted jne.

Uuesti hakati kodukaunistamisele pöörama laiahaardelisemalt tähelepanu alates 1997. aastast. Sellest aastast asus härra Lennart Meri Vabariigi Presidendina üle-eestilise kodukaunistamise liikumise vedajaks ja patrooniks. Täna on patrooniks Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

18.11.2013 Tõnu Toompark

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad.

Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata?

Kuigi enamasti seome hinnatõusu tarbijahinnaindeksiga (THI), mille muutumisest statistikaamet meid iga kuu teavitab, võib meid THI-st enam mõjutada varainflatsioon, eelkõige just kinnisvara ja väärpaberite hindade tõus. Kui vaadata tagasi USA ajalukku, võib öelda, et uue eluaseme ostmise edasi lükkamine võib olla kahjulik olukorras, kus kinnisvara hinnad kasvavad inflatsioonist kiiremini. Seda kaotust THI aga ei kajasta.

Vara väärtus tõuseb inflatsioonist kiiremini

1980-ndate algul oli inflatsioon USA-s kiirem kui 10% aastas, ent eluasemehinnad tõusid veelgi rutem. See tähendab, et kinnisvaraomanike ostujõud kasvas. Kuigi aktsiate hinnad olid heitlikumad, oli nende hinnatõus veelgi muljet avaldavam. Võttes arvesse THI muutusi ja hoolimata sellest, et vahepeal on toimunud mitmeid aktsiaturu krahhe, on USA aktsiaturg viimase 30 aastaga kasvanud enam kui üheksa korda. Kinnisvara kallinemine on olnud stabiilsem, ent tagasihoidlikum: 1,3 korda.

Kas varainflatsiooni mõjude maandamiseks on mõttekam osta kinnisvara või väärtpabereid, oleneb investori eelistustest ning võimalustest: mõlemal on plusse ja miinuseid. Vaatame neid lähemalt.

Kinnisvara

Kinnisvarasse investeerimine eeldab algkapitali: vajalik omafinantseering moodustab ostusummast enamasti vähemalt 15%. Kinnisvara ostes tuleb arvestada lisakuludega, nagu näiteks notarikulud, riigilõivud ja iga-aastane kindlustus. Ka korteri väljaüürimise korral kaasnevad lisakulud: näiteks kui elanikud vahetuvad ja korteris tuleb kas asju välja vahetada või juurde osta, samuti tuleb üürikorteris iga 5–7 aasta järel teha värskendusremonti.

Tulu saab kinnisvarainvesteeringust jooksva üürituluna või, kui kinnisvara maha müüa, siis kapitalituluna. Eluasemete ajalooline üüritootlus on olnud USA-s 5% aastas, Eestis mõnevõrra kõrgem.Peamine tulu investeeringuks soetatud kinnisvarast saadakse selle müümisel, ent selleks peab investeerimisperiood olema piisavalt pikk, et müügihind ületaks ostuhinda.

Hoolimata sellest, et aeg-ajalt tuleb eluasemeturul ette nii kiire kasvu kui ka kiire languse perioode, on kinnisvarahinnad USA-s viimase 15 aasta jooksul kasvanud inflatsioonist kiiremini. See tähendab, et kinnisvara on mõistlik soetada vähemalt 7–10 aastaks, et tasakaalustada võimalikku vahepealset langust.

Rusikareegli järgi on eluaseme hind USA-s võrdne majapidamise kolme aasta keskmise sissetulekuga. Eesti oludesse kohandatult võiks pere, kus mõlemad abikaasad teenivad keskmist palka ehk 916 eurot kuus, osta umbes 66 000 eurot maksva eluaseme.

Väärtpaberid

Fondidesse investeerimist saab alustada väikese algkapitaliga – ka mõnesaja euroga, kui ollakse investeerides järjekindlad ning jätkatakse igakuiste paigutuste tegemist. Meeles tasub pidada, et fondiosakute ostu ja müügiga kaasnevad ühekordsed tasud: tehingutasu (SEB-s see puudub, kui kasutada fondsäästmise püsikorraldust) ning summast olenev fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu. Mõningatel fondidel on lisaks igakuised hooldustasud.

Tulu fondidest saadakse fondiosakute müümisel. Seepärast tuleks raha paigutada piisavalt pikaks ajaks, et võimalikud vahepealsed langused tasanduksid. Fondi valides on määrava tähtsusega sobiva riskiastmega fondi leidmine. Aktsiafondid on riskantsemad, ent on pikaajaliselt pakkunud kõrgemat tootlust. USA-s on aktsiaturg viimase 140 aasta jooksul ületanud tarbijahindade tõusu keskmiselt 6,7% võrra aastas.

Keskpankade rahatrükk soosib varaomanikke

Raha juurde trükkides loodavad keskpangad kriisi lahendada. Varem või hiljem avaldub see inflatsioonina. Igapäevaste kulutuste kallinemise vastu on end võimatu kaitsta, küll aga tasub soetada vara, mille väärtuse kerkimist on ajalugu tõestanud.

Kinnisvara on ajalooliselt inflatsiooni vastu hästi kaitstud, ent nõuab märkimisväärset alginvesteeringut ning kätkeb endas lisakulutusi, millega tihtilugu ei osata arvestada. Rahapaigutused väärtpaberitesse on riskantsemad, ent kinnisvarast pikaajaliselt palju tulusamad. Fondidesse investeerimine on lihtne: alustada saab mõnesaja euroga, tuleb vaid olla järjepidev ja kannatlik.

Allikas: http://www.seb.ee/infoportaal/2013-09-17/kuhu-investeerida-kas-kinnisvarasse-voi-fondidesse

Statistics: Residential development loan balance down by 17% in a year

18.11.2013 Tõnu Toompark

According to the Bank of Estonia, the balance of loans granted for investment properties and development in Q3 2013 was €1.7 billion. This is 4.6% less than in the previous year.

The loan balance of retail property financing has decreased by 21% and the loan balance of residential development by 17%.

The decrease in the residential development loan balance is the result of the low new loan turnover. In Q3 2013 banks issued loans in the amount of €7.5 million for residential development, which is one of the lowest figures in recent years.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2013/11/statistics-residential-development-loan-balance-down-by-17-in-a-year/

Ajaloorubriik: Pelgulinna Nabra tänava lugu

18.11.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Nabra tänav algab Heina tänavalt ja lõpeb Õle tänaval. Nabra tänav on ligikaudu 130 meetri pikkune.

Tänava nimi oli alates 1910. aastaar Sambla tänav (saksa keeles Moosstrasse, vene keeles Моховая улица). Nabra tänav sai praeguse nime 25. septembril 1959.

Nabra tänav asub Pelgulinna vanimas hoonestuspiirkonnas.

2012. aasta juunis toimus Nabra tänavas Pelgulinna Naabrite päev.

Nabra 1 – 2012. aastal. Nõukogude ajal asus kinnistul laste mänguväljak.
Nabra 3 – 20. sajandi teisel kümnendil. Kapitaalremont 2012. aastal.
Nabra 3/2 – 2012. aastal.
Nabra 5 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Nabra 7 – 1914. aastal. Kapitaalremont 2006. aastal. Enne Teist maailmasõda on seal asunud söögituba ja pood.
Nabra 7a – 1912. aastal.
Nabra 2 – 20. sajandi teisel kümnendil. Kapitaalremont 21. sajandi esimesel kümnendil.
Nabra 4 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Nabra 4a – 1930. aastatel.
Nabra 6 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Nabra 8 – 1917. aastal.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Elamispinna defitsiit kimbutab tõmbekeskusi

17.11.2013 Raul Reino

2011. aasta rahvaloenduse kokkuvõttena võib öelda, et elamispinna defitsiit Eestis vormiliselt puudub, sest eluruumide arv ületab selgelt leibkondade arvu.

Võrreldes 2000. aasta rahvaloenduse tulemusega on tavaeluruume tulnud juurde 5,2 protsenti ja kuigi ka leibkondade arv on kasvanud, siis kokkuvõttes ületab eluruumide arv leibkondade arvu juba ligemale 10 protsendi võrra.

Kinnisvaraturu kõrgaastad on statistikale ainult kasuks tulnud ja nii on aastatel 2005–2008 ehitatud juurde hulga eluruume. Nende osatähtsus oleks võinud veelgi rohkem tõusta, sest Eestist on lahkunud enam kui 75 000 inimest, kuid vastu ootusi on leibkondade arv kasvanud 3 protsendipunkti võrra, tingituna leibkonna keskmise suuruse vähenemisest.

Rohkem ruumi

Seniseid trende arvestades võib järgnevateks aastateks siiski prognoosida, et eluruumide ja leibkondade suhtarvu võrdluses tasub panuseid teha pigem eluruumide osatähtsuse kasvule.

Rahvaloenduse andmed näitasid ka seda, et mõnevõrra on paranenud struktuurne defitsiit. Kui varasema rahvaloenduse andmetel kuulusid probleemkohtade hulka eluruumide ja leibkondade suuruse mittevastavus ning ka tõsiasi, et mitu põlvkonda kasutasid ühte eluruumi, siis värsked andmed näitavad meile selgelt, et mitme pere leibkondade arv on vähenenud – neid on Eestis vähe ning ka elamistingimused on paranenud.

Olgu viimase kinnituseks fakt, et lisaks suurenenud eluruumide arvule on märkimisväärselt kasvanud elamispinna keskmine suurus. Kui eelmisel loendusel oli selleks 24 ruutmeetrit, siis viimane rahva ja eluruumide loendus näitas juba 30,5 ruutmeetrit.

Eluasemefond vananeb

Probleemiks on aga jätkuvalt eluruumide ja töökohtade geograafilise paigutuse mittevastavus. Kui näiteks Kagu-Eesti elanikkond järjest väheneb, siis Eesti suured tõmbekeskused (Tallinn, Tartu, Pärnu) selle üle kurta ei saa ning siin valitseb pigem kvaliteetsete eluruumide nappus – kinnisvaraarendajatel on nendes keskustes tööd veel pikkadeks aastateks.

Kuigi loenduse andmed näitavad uuematesse hoonetesse elama asumise tendentsi, siis endiselt elab suurem osa Eesti leibkondadest küllaltki vanades (enne 1971. aastat ehitatud) hoonetes, millega jääme enamikust oma Euroopa sõpradest kaugele maha. Eesti eluasemefondi vanus on Ida-Euroopa riikide viimaste hulgas.

Uute arenduste ootel

Statistikaameti avaldatud andmetest jäi silma ka fakt, et väikeelamutes (eramud, paarismajad, kaksikelamud) elavate leibkondade osatähtsus on suurenenud 28,7 protsendilt 30,5 protsendile. Seega kümnendi jooksul, mis tõi meile hoogsa ehitusbuumi, uued elurajoonid ja väikeasumid, on elamute osatähtsus kasvanud kõigest 1,8 protsendipunkti võrra.

Seda ajal, mil meedia jättis kinnisvaraturust valdavalt mulje kui järjest põlluarendusi tootvast saatanlikust masinavärgist, mis viis levinud hinnangute järgi nii kinnisvaraturu kui kogu majanduse allamäge.

Elamute soetamine toimub nagu korraliku sinusoidi järgi, kus majanduse ebakindlatel aegadel on nõudlus põhjas, kindlustunde paranedes kipub aga jälle kerkima. Eestlaste igatsus oma maja järele on tugev – järgmisel kümnendil näeme juba uusi põlluarendusi ja asumeid, mis kõik luuakse oma unistuste kodu soovi täitmiseks.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Äriline sihtotstarve planeeringulahenduses anti elanikele vastu tulles

17.11.2013 Tallinn.ee

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on halduskohus TOPi detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel välja toonud hinnanguliselt viisteist erinevat teemat, mis on seotud detailplaneeringu menetluse ja planeeringulahendusega.

„Näitena võib välja tuua planeeritud hoonete mahu ja otstarbe, samuti liikluskorralduse küsimused, menetlusliku poole pealt avalike väljapanekute ja arutelude korraldamise, arhitektuurivõistluse läbiviimise või ehituskeeluvööndi vähendamise küsimused,“ sõnas Aas ja lisas, et kõigis nendes küsimustes on kohus leidnud, et linn on enda seisukohti piisavalt põhjendanud, planeeringulahendus on avalikes huvides ning selle tühistamiseks pole põhjust.

„Siinkohal on oluline märkida, et linn muutis antud lahenduse paindlikumaks, linnaelanike arvamusega on arvestatud, näiteks vähendati avalikul väljapanekul tutvustatud mahtu 16 protsenti. Kohus seevastu ei nõustunud enamike Pirita Seltsi argumentidega,“ ütles abilinnapea. „Loomulikult ka edaspidi me tahame seista Pirita Seltsi ettepanekute eest,“ lisas ta ja ütles, et paradoksaalne on olukord seetõttu, et planeeringulahendus, milles nähti ette võimalus Pirita tee ja mere vahelisele alale 100% ärifunktsiooniga hoonestuse püstitamine, lisati planeeringusse üldsusele vastutulekuna ja avaliku huvi järgimisena pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut.

Abilinnapea Taavi Aas ütleb, et linn ei nõustu halduskohtu seisukohaga selles osas, mis puudutab ärihoonestuse planeeringulahenduse põhjendust, justkui ei ole see piisavalt kaalutud.

„Oleme menetluse käigus põhjendanud, et äriline sihtotstarve võimaldab piirkonda luua täiendavaid töökohti ning selline võimalus anti just avalikkusele, sh Pirita elanikele vastu tulles.

„Kuivõrd loeme planeeringulahendust alale parimaks lahenduseks, oleme otsustanud esimese astme kohtuotsuse vaidlustada ringkonnakohtus,“ ütleb Aas.

Tallinna halduskohus tühistas neljapäeval Tallinna linnavalitsuse otsuse, millega kehtestati Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ja selle lähiala detailplaneering.

Kas korteriomanik võib oma korterit pööningu või muu majaosa arvelt laiendada ja kuidas seda teha?

17.11.2013 Tõnu Toompark

Minu praktikas on korduvalt ette tulnud juhuseid, kus kortermajas on üks korteriomanik temale kuuluvat korterit laiendanud kas pööningu, keldri või koridori arvelt, ehitades sinna tema ainukasutusse jääva toa või muu ruumi.

Kas selline tegevus on seaduslik ning kuidas peaks oma korterit hoone ühispindade arvelt laiendada sooviv isik käituma?

Üldjuhul on mitme korteriga majad jaotatud korteriomanditeks. See tähendab seda, et korteriomandi omanikule kuulub tema ainukasutusse kuuluv korter (piiritletud osa hoonest) ning mõtteline osa muudest elamu ühiskasutatavatest ruumidest s.t koridorid, kelder ja pööning jne, mis ei ole määratud ühegi korteriomandi reaalosa juurde kuuluvaks. Seega need ruumid hoones, mis ei ole korteriomandi reaalosad, on kõikide selles hoones asuvate korteriomandite omanike kaasomandis, mille suurus on määratud mõttelistes osades.

Olukorras, kus näiteks ülemise korruse korteriomanik soovib temale kuuluva korteriomandi reaalosa laiendada pööningu arvelt, muutub majas omandiosade suurus, sest laieneva korteri reaalosa suureneb aga mõtteline osa ülejäänud hoones väheneb. Mida peab laieneva korteri omanik tegema? Kas piisab naabrite suulisest informeerimisest, lihtkirjalikust kokkuleppest või millestki muust?

Korteriomandiseaduse § 8¹ sätestab, et korteriomanik võib nõuda teiselt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist.

Seega näeb seadus ette, et juhul kui kaasomanikud ei jõua ühe või mitme korteriomandi reaalosa suurendamises kaasomandiosa arvelt kokkuleppele, siis võib huvitatud isik taotleda teise kaasomaniku nõusolekut kohtu kaudu.

Seadus seab reaalosa laiendamisele loomulikult üldistes huvides ka piirangud. Esimene piirang tuleneb ehitusseadusest, mille kohaselt peab iga ehitus toimuma ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Nimetatud nõue peab tagama, et hoonesse on ehitustehniliselt üldse võimalik soovitavaid muudatusi teha ning nimetatud muudatused oleks tehtud nõuetekohaselt ja hoonet ning isikuid kahjustamata.

Teine piirang tuleneb korteriomandiseaduse §-st 8, mille kohaselt peab reaalosa laiendamise eeldusena olema tagatud, et sellega ei kahjustataks ebamõistlikult teiste kaasomanike huve, laiendamisega on nõus vähemalt 2/3 korteriomanikest ning teistele omanikele makstakse välja mõttelise osa kaotuse eest selle turuhind või kulutatakse mõistlikul viisil hoone kaasomandiosa korrashoiuks või parendamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis kui seadusega ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.

Asjaõigusseaduse § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega omandatakse või võõrandatakse kinnisasi, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama seaduse § 120 järgi peab kinnisasja omandi üleandmiseks sõlmitav leping olema notariaalselt tõestatud.

Seega kui korteriomanikud on otsustanud, et ühe või mitme korteriomandi reaalosa suureneb seetõttu, et omanik suurendab temale kuuluvat reaalosa kaasomanike mõtteliste osade arvelt, siis tuleb nimetatud tehing vormistada notariaalselt ja teha vastavad muudatused ka kinnistusraamatus. Nimetatud tehinguga loovutavad ülejäänud korteriomanikud osa neile kuuluvast mõttelisest osast hoonest (omandist) sellele korteriomanikule kes laiendab endale kuuluvat korterit ühiskasutuses oleva hooneosa arvelt.

Kui vähemalt 2/3 korteriomanikest on nõus taolise muudatusega aga mõni kaasomanik ei ole nõus, siis on huvitatud isikul õigus pöörduda kohtusse nõudega tuvastada nõusoleku andmisest keeldunud korteriomaniku nõusolek kohtu kaudu. Kohtuotsus asendab isiku notariaalset nõusolekut ja seeläbi saab soovitud ehitusega alustada.

Üldjuhul toimub taoline omandi üleminek uuele omanikule tasu eest. Kaasomanikud lepivad kokku ühe või mitme kaasomaniku ainukasutusse mineva hooneosa väärtuse ning uued omanikud kas tasuvad teistele kaasomanikele nende väheneva mõttelise osa eest rahas või näiteks teostavad majas selle summa väärtuses mingeid töid. Üsna tavapärane on näiteks pööningu väljaehitamine korteriteks, nende müük ja saadud raha eest hoone fassaadi, katuse või mõne tehnosüsteemi renoveerimine.

Kui üks korteriomanik on omavaoliliselt laiendanud temale kuuluvat korteriomandi reaalosa ühispindade arvelt või kui see tehing on jäetud nõuetekohaselt notariaalselt vormistamata, siis taoline olukord võib hiljem kaasa tuua probleeme, mille lahendamine on aja- ja rahakulukas, sest formaaljuriidiliselt on vaja jälle saada teiste korteriomanike nõusolek ning leppida kokku tasus nende omandiosa kaotuse eest. Tagantjärgi on taoline tegevus palju keerulisem kui enne ehitusega alustamist.

Seega soovitame kindlasti korteriomandi reaalosa laiendamise soovi korral see aegsasti teiste kaasomanikega läbi rääkida ning nõuetekohaselt vormistada ning alles seejärel astuda samme ehitusega alustamisel.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

KV.EE: Korterite üürihinnad kerkivad käsikäes ostu-müügihindadega

16.11.2013 Tõnu Toompark

Viimaste aastate sügisel on Eesti üüriturgu tabanud nõudluse kasv, mis on endaga kaasa toonud üürihindade kiire kerkimise. Portaali KV.EE andmetel oli 2013. a. oktoobrikuine üürikorterite keskmine pakkumishind 8,10 €/m². Positiivse märgina näeme, et suve lõpu üürivapustused on järjest tagasihoidlikumad ja need klaaruvad varasügisel järjest kiiremini.

Sügisene nõudluse kasv ei ole otseselt üürihinna kerkimise põhjus. Üürihinnad kerkivad eelkõige seetõttu, et üürihinnad soovivad liikuda enam-vähem samas taktis korterite ostu-müügihindadega. 2013 III kvartali Tallinna korterite ostu-müügitehingute hinnad olid aastatagusest 16% kõrgemal. Korterite üürihinnad tõusid portaali KV.EE andmetele tuginedes 2013. a. oktoobri kuuks 14%.

Tuginedes portaali KV.EE müügi- ja üüripakkumiste andmetele näeme, et Tallinna korterite aastase üürihinna ja müügihinna suhe on püsinud vägagi stabiilselt 4 ja 7 protsendi vahemikus. Võrreldes viimaste aastatega on üürihind pigem kõrge, kuid sellele on põhjendusi.

2005.-2007. aastatel ehk kinnisvarabuumi aastatel anti kortereid üürile hinnaga, mis vaevu kattis üürileandja kulud. Üürileandjate tegelik rahateenimise koht oli neil aegadel kinnisvara väärtuse tõus. See oli aeg, mil osteti uusi kortereid ja paljud neist jäeti tühjana seisma. Siis oli hiljem üürnikuta seisnud tühja korterit uhiuue pähe võimalik edasi müüa.

2008.-2010. aastal olid üürihinnad väga all, sest üürikorterite pakkumine oli väga kõrgel. Üksikutel äärmuslikel juhtudel anti kortereid üürile ainult kõrvalkulude eest. 2009. a. suvised korterite üürihinnad olid portaali KV.EE andmetel tasemel 5,10-5,30 €/m². Üürikorterite pakkumisi oli portaalis KV.EE sel ajal rekordiliselt üle 5000. Üürileandjate poolt vaadatuna oli tegemist mitte rahateenimise perioodiga, vaid kahjumite minimeerimise perioodiga.

2011. aastast on alanud üürituru normaliseerumine. Vähenenud ostuvõimekuse tõttu kasvanud üürnike arv tekitas küll terava üürikorterite puuduse, kuid alates 2012. aastas on ka üürikortereid kiiresti lisandunud. 2013. sügisene üürikorterite iga-aastane defitsiit oli võrreldes näiteks 2011. aastaga olematu.

Kriisist läbikäinuna on üürisektor tugevam, kui kunagi varem. Turul on suurem arv üürnike ja suurem arv üürileandjaid. Suur osa üürisektorist on endiselt nö must turg, kus liigub sularaha ja lepingute kvaliteet jätab soovida. Siiski on turul järjest rohkem professionaalseid üürileandjaid, kelle huvides on kvaliteetne teenus.

Arvestades nukraid rahvastikutrende, siis ei ole meil uut ja suurt kinnisvaraostjate või üürnike lainet paraku oodata. Hetkel on üürisektor endiselt kasvamas ja seda nii lisanduvate üürnike kui üürileandjate poole pealt. Täna on üürituru „võim“ pigem üürileandjate poolel, kuid järjest kasvanud üürnike nõudlikkus on selgelt kaasa toonud üüriteenude kvaliteedi paranemise, mida kinnitavad järjest pikenevad üürilepingud.

Üürihinnad liiguvad samas taktis elamispindade ostu-müügihindadega, kuid üürihinnad on enam mõjutatud sesoonsetest teguritest nagu näiteks õppeperioodi algus või lõppemine.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Külm ilm tekitab suuremat huvi soojade garaažide vastu

16.11.2013 Kristina Sõmerik

Jahenevad ilmad on huvi kasvatanud soojade garaažide ja maja-alustes parklates asuvate autokohtade üürimise vastu. Üüritakse nii pikemaks ajaks kui ka vaid talveperioodiks.

Selline hooajalisus on tegelikult hakanud silma igal hilissügisel. Kui elatakse maja-aluse parklaga uushoones, kuid korteril parkimiskoht puudub, hakatakse just jaheda ilma puhul enam hindama soojast garaažist otse tuppa jõudmist. Samuti peetakse mõnusaks, kui krõbedal talvehommikul on auto soe ning saab ilma aknaid kraapimata ja mõnikord ka tüütu käivitamiseta kohe teele asuda.

Muidugi üüritakse parklakohti ka muudel põhjustel, näiteks kui peres on lisauto või ka seetõttu, et kesklinnas on parkimine lihtsalt ebamugavam. Seda etiti veel talvel, mil tänavatele kuhjub lumi.

Kesklinnas on sooja parkimiskoha üürihind keskmiselt 70-100 eurot kuus ning see sisaldab ka garaaži halduskulusid. Loomulikult võivad hinnad väljatoodust erineda sõltuvalt asukohast. Äärelinnas jäävad sarnaste autokohtade üürihinnad enamasti 50 euro lähedale.

Sügisel küsitakse rohkem ka majast mõnevõrra eemal asuvates garaažiühistutes asuvaid bokse, mida on rohkem saadaval kesklinnast eemal, magalapiirkondades. Nende üürihinnad jäävad enamasti alla 50 euro.

Artikli allikas on
Uus Maa

Uus Maa turuülevaade 10-2013

16.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti

Oktoober on alati olnud aktiivne kinnisvarakuu. See on sügishooaja keskpunkt, mil tehakse suurem hulk varemplaneeritud ja tulevikku suunatud otsuseid. Nii läks ka seekord ja oktoobrist sai käesoleva aasta rekordkuu.

Maa-ameti andmetel toimus Eestis kokku 4028 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 2,8% enam. Võrreldes mulluse oktoobriga kerkis tehinguaktiivsus aga 14,6%.

Tehingute rahaline kogumaht oli 203,2 miljonit eurot. Aastaga on see number suurenenud 28,3%..

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinnas toimus maa-ameti andmetel 1087 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on käesoleva aasta lõikes teine tulemus. Võrreldes septembriga kasvas tehingute hulk 12,1% ja aastaga 13,3%.

Tehingute rahaline kogumaht oli oktoobris 110,2 miljonit eurot, mis on käesoleva aasta suurim tulemus.

Allikas: Maa-amet

Ka korteriturg oli aktiivne – müüdi 767 objekti (septembris 700). Sarnaselt septembriga oli ka oktoobris müüdud korterite hulgas keskmisest enam varem broneeritud elamispindu uusarendustes.

Müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind tõusis kuu jooksul 5,6% 1241 eurole. Aastane hinnatõus on aga 27,2%. Suure hinnatõusu põhjuseks on endiselt väikese üldpinnaga renoveeritud järelturukorterid ning uusarendustes müüdud objektid. Samas on suuremate, eelkõige just magalates asuvate järelturukorterite osas selgelt hinnapiir näha ja nende osas toimub enam ka hinnaläbirääkimisi.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1107 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +6,1% ja aastaga +14%.
Kadriorg: 1929 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -11,4% ja aastaga +9,7%.
Kalamaja: 1321 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -7,2% ja aastaga -1,8%.
Kesklinn: 1764 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +9,7% ja aastaga +15,3%.
Kristiine: 1344 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -7,3% ja aastaga +14,9%.
Lasnamäe: 1074 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +3,4% ja aastaga +28,2%*.
Mustamäe: 1241 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +9,1% ja aastaga +32,7%*.
Nõmme: 1209 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -4,5% ja aastaga +17,7%.
Pirita: 1353 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -5,3% ja aastaga +8%.
Põhja-Tallinn: 1156 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +7% ja aastaga +31,8%*.
Vanalinn: 2900 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +5,1% ja aastaga +74**.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

** Madal võrdlusbaas. Oktoobris 2012 toimus suurem hulk keskmisest odavama hinnaga linnavara müüke.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi oktoobris 33 (septembris 39) ning hoonestamata elamukrunte 13 (septembris 23).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oktoobris langes, kuid oli siiski aasta keskmisest aktiivsem. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 198 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 9,2% vähem, kuid 2012. aasta oktoobrist 20,7% enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 130 (septembris 149) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1053 eurot. Septembriga võrreldes hinnatasemes muutusi polnud, aastaga kerkis hind aga siiski 14,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 20 (septembris 23) ja elamukrunte 2 (septembris 6). Selle tulemusega oli Tartu eramuturg aasta keskmisel tasemel.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa jätkas sügiseselt aktiivse kinnisvaraturuga. Oktoobris toimus maa-ameti andmetel 355 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 3,2% enam.

Allikas: Maa-amet

Korteriturul paistab enam silma Narva linn, mis on jätkuvalt populaarne venemaalaste seas. Oktoobris müüdi piirilinnas 61 korterit (septembris 52), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 400 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase küll 3%, kuid aastaga kerkis siiski 19,4%.

Allikas: Maa-amet

Mujal maakonnas on korteriturg tavapärasem ning Narvaga sarnast esilekerkivat trendi nii selgelt näha pole. Jõhvis müüdi 20 korterit (septembris 18), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 200 eurot. Võrreldes nii septembri kui ka möödunud aasta oktoobriga on hinnatase jäänud samaks. Sõltuvalt müüdud korterite hulgast ja nende olemusest võivad hinnataseme keskmised tõusud ja langused olla aga väga suured.

Kohtla-Järvel müüdi 67 korterit (septembris 80), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks oli 79 eurot. Septembriga võrreldes langes hinnatase 8,9%, kuid aastaga kerkis see 27,4%. Sarnaselt Jõhviga ei näita ka siinsed tõusud-langused enamasti pikemat trendi, vaid kajastavad pigem seda, milliseid kortereid konrkeetses kuus enam müüdi.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnus toimus maa-ameti andmetel oktoobrikuu jooksul 105 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on keskmisest tasemest kõrgem tulemus. Septembriga võrreldes kerkis tehingute hulk 6,1% ja möödunud aasta oktoobriga võrreldes 11,7%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi linnas kokku 66 (septembris 59). Ruutmeetri keskmine mediaanhind tõusis 2 protsendi jagu 695-le eurole. Aastane hinnamuutus on aga -7,8%.

Allikas: Maa-amet

Aktiivne oli ka eramuturg. Müüdi 13 elamut-suvilat ning see tulemus oli üle aastate suurim. Samas ei müüdud aga ühtegi elamukrunti.

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli oktoobris väga aktiivne, käesoleva aasta lõikes isegi rekordiline. Selle põhjuseks on traditsiooniliselt kiirem sügishooaeg. Nii oli näiteks ka möödunud aastal.

Maa-ameti andmetel toimus oktoobris 37 kinnisvara ostu-mpüügitehingut, septembris 22 ja 2012. aasta oktoobris 39.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 22 (septembris 12) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 498 eurot. Kui kuuga kerkis keskmine hinnatase 16,8%, siis aastaga 17,2%.

Allikas: Maa-amet

Oktoobris müüdi Viljandi linnas ka 9 eramut.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg jätkas stabiilselt. Maa-ameti andmetel toimus oktoobris 33 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes septembriga kasvas tehingute hulk kolme ning möödunud aasta oktoobriga võrreldes 9 võrra.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 26 (septembris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 419 eurot. Septembriga võrreldes langes antud hind 7,1%, samas kui aastaga tõusis see 12%. Tasub märkida, et Rakvere hinnatase on üsna hüplik, sõltudes pigem sellest, milliseid kortereid ühes kuus enam müüdi.

Osteti ka kaks eramut ja 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg oli oktoobris tavapärasest tublisti aktiivsem. Maa-ameti andmetel toimus 35 kinnisvara ostu-müügitehingut. Septembris toimus neid 21 ja mullu oktoobris vaid 12.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 21 (septembris 14) ning nende ruutmeetri mediaankeskmiseks hinnaks oli 626 eurot. Septembriga võrreldes langes keksmine hind 4,2% ja aastaga 4,3%.

Ka eramuturg oli tavapärasest hoogsam. Müüdi 6 elumaja (septembris 2) ja 2 elamumaakrunti (septembris 0).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg jäi septembriga võrreldes samale tasemele. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 19 kinnisvara ostu-müügitehingut. Möödunud aasta oktoobris toimus 15 tehingut ning võrreldes kahte aastat, võib öelda, et mõlemad numbrid esindavad omal aastal keskmist tehinguaktiivsust..

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 11 (septembris 12). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 455 eurot, mis on septembrist lausa 30,1% enam. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes langes keskmine hinnatase aga 4,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (oktoobris 5).

Artikli allikas on
Uus Maa

Pressiteade: Siidisaba 10 korterelamu nurgakivi paigaldamine

15.11.2013 Tõnu Toompark

14. novembril asetasid Tallinnas Siidisaba 10 ehitatavale korterelamule nurgakivi ehitaja juhendamisel juba kodu ostnud kliendid koos müügimeeskonnaga. YIT Ehituse rajatav Siidisaba 10 korterelamu asub kõrgelt hinnatud Kristiine linnaosas, vaid mõne kilomeetri kaugusel Tallinna südamest. Kristiine võimaldab elanikel nautida privaatsust rahulikus ja rohelises hästi arenenud infrastruktuuriga elukeskkonnas.

YIT Ehituse kinnisvara turundus- ja müügijuhi Ingrit Asavi sõnul on 2014. aasta sügiseks valmiv Siidisaba 10 korterelamu sobiv eelkõige privaatsust armastavatele inimestele ja ka noortele peredele. „Korterelamu territoorium piiratakse aiaga ja sissesõidule paigaldatakse puldiga avatav tõkkepuu. Krundi edelapoolsele küljele rajatakse sisehoov koos pinkide, liivakasti ja mänguväljakuga,“ kirjeldab ta.

”Valisin Siidisaba projekti, sest olen juba pikemat aega selle piirkonna elanik ja hetkel üürin kõrvalmajas korterit. Kuna ma ei kasuta autot, siis hindan kesklinna lähedust ja sellega kaasnevaid võimalusi. Mulle meeldib, et kõik eluks vajalik asub vaid mõne minuti jalutuskäigu kaugusel. Siidisaba on väga rahulik ja roheline tänav ja madalakorruseline maja tagab piisavalt privaatsust,” põhjendab Siidisaba 10 korterelamusse uue kodu ostmist tulevane elanik.

Siidisaba 10 korterelamu arhitektiks on Kamp Arhitektid OÜ. Kolmekorruselise hoone 22 korterit jagunevad kaheks väikseks torniks, mida ühendab madal soklikorrus. „Majas ei ole tüüpkorrust ning kõik korterid on erineva planeeringuga. Seega on kodu ostjal võimalik valida just selline kodu, mis vastab just tema ootustele,“ märgib Ingrit Asavi.

Enampakkumistel leidis ostja 11 kinnisvaraobjekti

15.11.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavaraamet leidis avaliku kirjaliku enampakkumise korras ostja 11 kinnisvaraobjektile.

Seekordsetel enampakkumistel ostja leidnud müügiobjektidest hinnalisim oli Helme tn 14 kinnistu, mis ostetakse hinnaga 80 350 eurot.

Põhja-Tallinnas asuv Köie tn 2a kinnistu ostetakse hinnaga 38 240 eurot, alghinnast ligi neljandik kallimalt. Ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 353 m2.

Lasnamäel asuva Paekaare tn 42-6 korteriomand, mille reaalosaks 32,7 m2 suurune eluruum, leidis uue omaniku hinnaga 37 505, alghinnast 16% kallimalt. Alghinnaga 22 100 eurot enampakkumisele pandud Pallasti tn 2-11 korteriomandi, mille reaalosaks 30,8 m2 suurune eluruum, hinnaks kujunes 33 121 eurot – seega kujunes ostuhind alghinnast poole kõrgemaks.

Sõpruse pst 3-28 korteriomandi hind kujunes aga alghinnast ligi kaks korda kallimaks, tõustes 11 000 eurolt 20 350 eurole. Sõpruse pst 3-28 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 16,5 m2.

Nõmme linnaosas asuv Vääna tn 27-8 korteriomand, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 33,2 m2, mis oli enampakkumisel alghinnaga 18 100 eurot, leidis ostja hinnaga 26 100 eurot, seega alghinnast ligi poole kallimalt. Põhja-Tallinnas alghinnaga 9700 eurot enampakkumisel olnud Süsta tn 3-9a korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 17,1 m², leidis ostja hinnaga 9750 eurot.

Ostja leidsid ka kaks enampakkumisele pandud kolmest Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuvast kinnistust. Elamumaa sihtotstarbega kinnistud ostetakse hinnaga 33 101 eurot ja 31 100 eurot, kinnistute pindalad on 1696 m2 ja 1561 m2. Hoonestatud kinnistud paiknevad merest ca 1 km kaugusel ning Tallinna kesklinnast 36 km kaugusel.

Swedbank: ostjate nõudlus suunab uute korterite energiatarvet üha enam

15.11.2013 Tõnu Toompark

Ostjate teadlikkus ja vanade elamispindade hinnatase suunavad üha enam nii ehitajaid kui materjalitootjaid, et pakkuda uusarenduste puhul energiasäästlikumaid lahendusi, selgus energiasäästunädala raames toimunud kinnisvaraarendajate kohtumiselt Swedbankis.

“Kohtumisel kinnisvaraettevõtjate ja –arendajatega jäi kõlama, et uute elamispindade arendamisel vaadatakse kriitilise pilguga nii asukohta, potentsiaalset sihtrühma kui ka seda, et iga ruutmeeter oleks tõesti hästi planeeritud ja maja oleks energiasäästlikum. Arendajate puhul, kelle ettevõte on loodud eesmärgiga saada maha rohkem kui ühe kortermaja ehitamisega, on selline lähenemine kindlasti jätkusuutlikum,” märgib Ero Viik, Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja. “Välja toodi, et planeeringute kõrval, mis on elamispinna valikul alati olulised olnud, hakkavad uusarenduste puhul üha enam rolli mängima küsimused soojatagastuse lahenduste, soojustuse ja kasutatavad materjalide kohta,” nimetab Viik.

Üheks põhjuseks energiasäästlikemate korterite vaatamisel on Viigi sõnul kindlasti ka hinna-kvaliteedi suhe. “Kui maaklerite sõnul on korterite hinnad kerkinud viimase aasta jooksul järelturul keskmiselt 30% ja näiteks Tallinnas on väga raske osta korterit hinnaga alla 1000 euro ruutmeetri kohta, siis hakatakse elamispinda valides vaatama ka seda, kas sama või pisut enama raha eest ei saaks korterit, mis oleks energiasäästlikum, kõrgema energiamärgisega ja paremate tehniliste näitajatega. Kahtlemata on uue korteri makse esialgu kõrgem, kuid kui arvestada juurde kommunaalkulud, siis ei olegi vahe alati nii märkimisväärne,” sõnab Viik.

Nõudlus suunab ka materjalitootjaid

Mats Toots, Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht selgitab, et inimeste teadlikkuse kasv väljendub kokkuvõttes nõudluses, seda nii korterelamute renoveerimises kui ka uutele hoonetele esitatavates tingimustes. Sellele nõudluse kasvule peab Tootsi sõnul vastukaaluks kasvama energiasäästlikke lahendusi võimaldavate materjalide ja toodete pakkumine. „Ehitusmaterjalide tootjatel on teema selgelt laual. Mõistagi kaasneb tootmise ümberkorraldusega alati risk, kuid tähtis on, et teema olulisust mõistetakse ja trend on tegelikult isegi mitmetahulisem. See tähendab, et käimas on nii tootearendus energiasäästu suurendavate toodete kliendile pakkumiseks kui ka ettevõtjate endi tootmises, et vähendada tootmise kulusid, kasutades läbimõeldumaid ja energiasäästlikumaid lahendusi,“ selgitab Toots.