Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Omavalitsused ei tohiks ebaseaduslikku ehitamist taluda

22.01.2014 Tõnu Toompark

Riigikontroll leiab järelauditis, et omavalitsustel tuleks muuta senist valdavalt leebet ja passiivset suhtumist ebaseaduslikku ehitamisse ning teha kindlaks, kui palju neid ehitisi on ja kas need on elanikele, aga ka kaaskodanikele ohutud. Vajaduse korral tuleks nõuda ebaseaduslike hoonete lammutamist või seadustada need tagantjärele pärast nõuetele vastavuse tagamist.

Riigikontroll tuvastas oma 2011. aasta auditis viies Tallinna ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas kokku 42 loata ehitatud uuselamut. Järelauditiga uuris riigikontroll, mida vallad on vahepealse aja jooksul nende ehitistega ette võtnud ja kas ebaseaduslik olukord on lõpetatud. Samuti auditeeriti, kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on asunud ellu viima riigikontrolli soovitusi, et täpsustada ja ühtlustada ebaseaduslike ehitistega tegelemise praktikat ning tagada ehitisregistri kui ehitamist ja ehitiste kasutamist käsitleva andmekogu andmete õigsus.

Järelauditi tulemusel leidis riigikontroll, et omavalitsused suhtuvad ebaseaduslikku ehitamisse leebelt. Vaid kolmandiku auditeeritud ebaseaduslike ehitiste puhul on omavalitsused menetlenud asja nii, et dokumentidest selguks, mida ja miks tuleb ehitise omanikul ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks ette võtta. Trahvi on hoone ebaseaduslik ehitamine toonud kaasa vähem kui 20%-l juhtudest. Kui vald oli üldse midagi ette võtnud, lõppes ebaseaduslik tegevus enamasti hoone tagantjärele seadustamisega viisil, mis ei toonud hoone omanikule kaasa rohkem kohustusi ega kulusid, kui neid on olnud oma maja seadusekuulekalt ehitanud inimesel.

2013. aastaks oli 42 ebaseaduslikust hoonest 26 saanud tagantjärele ehitus- või kasutusloa, 16 hoonel aga puudus endiselt luba. Paljudel juhtudel ei selgunud ühestki dokumendist, millistel kaalutlustel on omavalitsused otsustanud loa tagantjärele väljastada või et ehitis oli enne seadustamist ehitatud seadust rikkudes. Ehitiste tagantjärele seadustamisel keskendutakse formaalsetele toimingutele, tagamata seejuures, et hoone vastab lõpuks nõuetele ning on selle elanike ja kaaskodanike jaoks ohutu. Ehitusekspertiisi või ülesmõõdistuse, mis võimaldaks nimetatud asjaoludes veenduda, olid auditeeritud omavalitsused nõudnud väga üksikutel juhtudel.

Seda, et osa omavalitsusi on olukorda tõsiselt suhtunud ning ehitusjärelevalvet oluliseks pidanud, näitab see, et 2013. aastaks olid auditis tuvastatud ebaseaduslikud hooned seadustanud Saku, Luunja ja Jõelähtme vald.

Seevastu Rae vallas oli veel 4 ja Tartu vallas 5 sellist hoonet, mida polnud seadustatud ning mille omanikule polnud tehtud ka ettekirjutust ega määratud rahatrahvi. See tähendab, et kolme aasta jooksul pole nende hoonete puhul olukord muutunud ning mõne hoone jaoks ei oskagi omavalitsused oma sõnul ühtegi mõistlikku lahendust leida. Sääraseid probleeme ei oleks, kui omavalitsused tuvastaksid ebaseadusliku ehitustegevuse võimalikult kiiresti, peataksid ehitamise ja lahendaksid olukorra juba eos.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud auditi lõppedes asunud ellu viima riigikontrolli 2011. aasta auditi soovitusi. Ehitisregistris olevaid andmeid on küll osaliselt korrastatud, kuid ehitisregistri põhiandmete sisestamise süsteemsest kontrollimisest on ministeerium ennast taandanud. Samuti pole avalikkusele ehitisregistrist endiselt kättesaadav kogu ajalugu hoonete ehitamise kohta.

Inimese jaoks on oluline, et ükski ehitis, mille ehitamiseks ja kasutamiseks on asjaomane omavalitsus väljastanud load, ei oleks talle endale ega ümbritsevale ohtlik. Samuti on inimesel õigus teada õiget infot iga hoone ehitamise asjaolude kohta. Hoone omaniku vahetumise korral peaks nii uuel omanikul kui ka ostu vormistaval notaril olema tõene ja täielik info hoone seaduslikkuse, hoonele väljastatud lubade või hoone seisukorra kohta.

Näide Tartumaalt, Ülenurme vallast

Ülenurme vallas asub kortermaja, mida hakati ilma ehitusloata ehitama juba 2006. aastal. Piirkonna detailplaneeringu järgi oli ette nähtud ehitada kaks kolmekorruselist hoonet, kuid omanik asus ehitama ühte neljakorruselist. Kuigi ebaseaduslik ehitamine toimus avalikkuse silme all, ei võtnud omavalitsus selle peatamiseks midagi ette. Pärast Riigikontrolli 2011. aastal avaldatud auditiaruannet tegi Ülenurme vald hoone omanikule ehitamise peatamise asemel ettekirjutuse korrastada hoone fassaad ja rajada kõrghaljastus, s.t lubas ebaseadusliku ehitamise jätkamist ning seda ilma ehitusprojektita ja ehitusloata. Kuigi kortermaja ohutuses ei olnud kindlust, müüdi aktiivselt selle maja kortereid. Maja sai tagantjärele seadustatud alles eelmise aasta augustis, ekspertiis hoone ohutuse tuvastamiseks lõppes eelmise aasta lõpus.

Sündmuste käik ajateljel:

2006 kehtestas vald detailplaneeringu, millega kinnitati ehitustingimused kahe kolmekorruselise korterelamu ehitamiseks;
samal aastal alustas krundi omanik ilma ehitusloata ehitustöid, kuid otsustas kahe kolmekorruselise maja asemel püstitada ühe neljakorruselise;
Ülenurme valla üldplaneering, mis kehtestati alles 2009. aastal, sellesse piirkonda rohkem kui kolmekorruseliste korterelamute püstitamise võimalust ette ei näinud;
2011. aastal, pärast Riigikontrolli auditit, tegi vallavalitsus hoone omanikule ettekirjutuse ja määras 2000 eurot trahvi;
ettekirjutuse järgi tuli koostada Rehetare tee 1 kinnistul asuva korterelamu ehitusprojekt, korrastada fassaad ja teha haljastustööd tähtajaga 30.11.2012. Ehitustööd kinnistul jätkusid;
2011. aasta lõpus algatas vallavolikogu ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, mille lahendus järgib olemasolevat lahendust (lubada ehitada üks 4-korruseline korterelamu). Detailplaneering kehtestati 26.3.2013;
omanik esitas vallale ehitusprojekti 28.5.2013 (ehk oluliselt hiljem, kui ettekirjutuses nõutud), see ei vastanud nõuetele.
Hoone seadustati tagantjärele 2013. aasta augustis, ekspertiis hoone ohutuse tuvastamiseks lõppes eelmise aasta lõpus.

Näide Harjumaalt

Harku valla elamu

elamu püstitati ilma ehitusloata maakonnas olulise rohekoridori ehituskeelualale;
pärast seda, kui vald 2011. aastal probleemidega tegelema hakkas, on hoone edasi müüdud;
uuele omanikule on tehtud ettekirjutus;
valla kinnitusel on uus omanik endise omaniku lähisugulane, kes väidab, et polnud ebaseaduslikust ehitamisest teadlik;
2011. aasta novembrist on elamu registreeritud viie inimese elukohaks;
kuigi selle koha peal (ehituskeelualal) ei tohiks hoonet üldse olla, on selle lammutamine nn heauskse omaniku tõttu raskendatud.

Nn heausksed omanikud

Seadusega ei ole ette nähtud takistusi müüa ebaseaduslike ehitistega kinnistu, kui nii ostja kui ka müüja on ehitiste seisukorrast teadlikud ja tehinguga nõus.
Uus omanik peab arvestama, et ebaseaduslike ehitistega kinnistu ostmine võib kaasa tuua täiendavat asjaajamist ja kulutusi, et ebaseaduslik ehitis seadustada, või halvemal juhul nõude ebaseaduslik ehitis lammutada.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Prognoos majaehitajale lähemateks aastateks

22.01.2014 Eno Pappel

Nii nagu elu nii on ka majandus on tsükliline. On oma tõusud ja mõõnad ning need korduvad teatud perioodilisusega. Hinnanguliselt on ühe majandustsükli perioodiks 7-8 aastat. Kui nüüd ajalugu meelde tuletada siis 2007 aastal tipu saavutanud kinnisvarahinnad kukkusid järgmistel aastatel tugevasti, mõnel juhul lausa poole võrra või enamgi.

Nüüd on kinnisvarahinnad juba mitu head aastat järjest ülespoole liikunud. Korterite hinnatõus suuremates linnades on eriti viimase poolaastaga märgatav olnud. Vähegi odavama hinnaga korterid ostetakse kiiresti ja mingit hinnatingimist ostja poolt enam suurt teha ei anna.

Kinnisvarahindade järgi võib kindlalt väita, et tegemist on tõusufaasiga ja kardetakse ka juba liiga kiiret hinnatõusu, mis majanduse jälle kiiremini rööpast välja viiks. Kaua tõusufaas kestab, sõltub hinnatõusu kiirusest. Julgen arvata, et kinnisvarahindade tõus kestab veel vähemalt 2 aastat, loodetavasti kauem.

Mida selles olukorras eramajast huvitatud inimene silmas peaks pidama?

Kuna hinnatõus kinnisvarasektoris on seni olnud korterite suunal, siis on aja küsimus, kui see hakkab ühel hetkel laienema ka kruntidele ja eramuturule. Miks see nii läheb on mitmeid põhjuseid, näiteks kallinenud korterid annavad võimaluse osadel peredel mõelda oma maja ehitamisele ja selle läbi parandada pere elamistingimusi. Suurem korterite turuväärtus lubab võtta jälle rohkem laenu ja on võimalik investeerida. Inimesed on hakanud väärtustama optimaalse suurusega energiasäästlikke elamuid ning tänu minimaalsetele ülalpidamiskuludele ollakse sellistes majades elamisest rohkem huvitatud kui kallite kommunaalkuludega kortermajades. Kui kinnisvara turuväärtus suureneb on inimestel suurem tagatisväärtus ja kindlus tuleviku suhtes.

Oma maja ehitamise otsuste ei tehta kunagi kergekäeliselt, kuid eeltoodud tingimuste ja võimaluste tekkimisel on julgem ja lihtsam seda otsust teha.

Põhiraskus langeb sobiliku krundi leidmisele

Krundid on piiratud kaup ja seetõttu pea kõikidele krundi ostjatele tundub, et huvipakkuvas piirkonnas on paremad krundid juba ära võetud või siis liiga kalli hinnaga. Seejärel jääbki järgi peamiselt võimalus oma krundi otsimise piirkonda järjest laiendada, mida kaugemale keskustest, seda soodsamaks muutub maa hinnatase.

Ideaalis võiks olla krundi maksumus u. 1/3 kogu majaprojekti investeeringu maksumusest, kuid kuna asukoht määrab suuresti maja/kinnisvara turuväärtuse siis seetõttu kannataks välja ka mõttekäik, et krundi maksumus võiks olla kuni pool kogu investeeringust.

Kui krundi ja ennekõike sobiva hinna ja asukohaga krundi leidmine on õnnestunud siis on hea start tehtud. Projekteerimine ja ehitamine on suur töö, kuid mõnevõrra korrastunud ehitussektor aitab klienti kindlasti palju rohkem kui näiteks 5 -6 aastat tagasi.

Kokkuvõttes on minu arvates suhteliselt hea aeg alustada oma maja ehitamisega, kuna vaikselt kasvavad kinnisvarahinnad teevad laenu saamise mõnevõrra lihtsamaks ja see annab julgema tunde sellise suure investeeringu, nagu maja ehitus, ettevõtmiseks.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Aleksandri tänavale kerkivad uued kortermajad

22.01.2014 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus kehtestas Aleksandri 51, 53 ja 55 kruntide ning lähiala detailplaneeringu, mis näeb ette uudse arhitektuuriga korterelamute rajamise. Ühtekokku planeeritakse ligi 40 uue korteri ehitust.

Planeeritav umbes 8250 m2 suurune ala asub Ees-Karlova asumis Aleksandri tn, Jõe tn ja Malmi tn vahelisel alal. Aleksandri 51, 53 ja 55 kruntidele on planeeritud kolm korterelamut suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 2250 m2 ja kolme elamusse on kavandatud kuni 36 korterit. Aleksandri tn äärde kavandatud hoones on lubatud esimesele ja teisele korrusele rajada äri- ja büroopinnad, teisele ja kolmandale korrusele korterid. Jõe tn äärne ja krundisisene korterelamu on kahekorruselised ning nende kahe korterelamu mahus on lahendatud kõigi kolme hoone parkimine.
Aleksandri tn 49a krundile on planeeritud kahekorruseline kuni 4 korteriga elamu.

„Kuna antud piirkond ei sea kavandatavale hoonestusele miljöölisi ega arhitektuurseid piiranguid, siis annab planeering võimaluse kasutada huvitavaid ja kaasaegseid ruumilisi lahendusi,“ kommenteeris linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven. Planeeringu eskiislahenduse kohaselt avaneb Aleksandri tn äärde kavandatud kolmekorruselise hoone terrassiline külg astmeliselt sisehoovi.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2013. a. IV kvartalis

22.01.2014 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2013. aasta neljanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2013. aasta neljandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 13 809 tehingut ligikaudu 627 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati neljandas kvartalis kokku 12 273 kinnisvara tehingut 594 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas neljanda kvartali jooksul omanikku ligi 37 753 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 39 537 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Harju maakonnas – 3 806 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 822 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2013. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga 13,1% ning võrreldes eelmise kvartaliga 1,6%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 22,5%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 13,7%ning hoonestamata maa hinnaindeks langes 8% võrra.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinn väljastas mullu hoonetele viimaste aastate rekordarv kasutuslubasid

21.01.2014 Tallinn.ee

Eelmisel aastal väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 1445 kasutusluba. Kasutuslubade taotluste ja väljastatud kasutuslubade arv on võrreldes 2011 ja 2012 aastaga märgatavalt kasvanud. 2011. aastal väljastati 895 kasutusluba ja 2012. aastal 1217 kasutusluba.

Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik – Jürgensteini sõnul üks suuremaid ja olulisemaid ehitisi, millele kasutusluba väljastati oli kindlasti Ülemiste liiklussõlm. „Selle rajamine ja valmimine oli linnaruumis kauaoodatud teerajatis,“ lisab ta.

Väljastatud kasutuslubade arv on kasvanud kõikide ehitiste klassides. Tõus on nii üksikelamutele kasutuslubade väljastamisel kui ka kortermajadele väljastatud kasutuslubade osas. 2013. aastal väljastati 100 kasutusluba üksikelamu püstitamisel. Uutele kortermajadele väljastati 28 kasutusluba korterite koguarvuga 490. Märgatavalt kasvas ka kasutuslubade väljastamine rajatistele nagu vee- ja kanalisatsiooni trasside, torude ja muude tehnovõrkude ehitusel. Seega võib öelda, et märkimisväärne tõus on toimunud kõikides ehitiste segmentides.

Sarnaselt kasutuslubade arvu kasvule näitab viimastel aastatel kasvutrendi ka ehitamise alustamise teatiste esitamise ja registreerimise arv. Kui 2011. aastal registreeriti Tallinnas 1282 ehitamise alustamise teatist, siis järgmisel 2012. aastal registreeriti juba 1461 teatist. Möödunud aastal kasvas veelgi teatiste esitamise hulk, mil registreeriti 1672 ehitamise alustamise teatist.

Kui ehitiste rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastatud kirjalike nõusolekute ja ehituslubade arv jäi kahel viimasel aastal samasse suurusjärku – 2012 vastavalt 717 ja 2013 vastavalt 707, siis ehitiste püstitamiseks väljastatud ehituslubade ja kirjalike nõusolekute arv võrreldes 2012. aastaga kasvas mullu jõudsalt (vastavalt 1666 ja 1942).

„See näitab, et Tallinnasse ehitatakse uusi hooneid ja stabiilselt rekonstrueeritakse olemasolevaid“ sõnab ameti juhataja.

Mõnevõrra on kasvanud ka ehitusseaduse alusel tehtud ettekirjutuste arv; 2011. aastal koostati 46 ettekirjutust ja 2012. aastal 58. 2013. aastal tehti 84 ettekirjutust.

„Kasvanud ettekirjutuste arv, mis on tehtud ehitise omanikule, kes on ehitanud projektist mööda ning ettekirjutusega on esitatud rikkujale nõue, viia ehitis vastavusse kehtiva ehitusprojektiga,“ selgitab ameti juhataja. Ta lisab, et samuti on tehtud ettekirjutusi, millega on ehitise omanikku kohustatud esitama nõuetekohane ehitusprojekt, kui ehitustöid on alustatud ilma nõutava ehitusloa ja ehitusprojektita. Ettekirjutuste arvu tõusu on tinginud järelevalve tõhustamine kõigis projekteerimise ja ehitamise etappides, mis tähendab, et kui soovitakse laiendada kinnistul asuvat elamut, siis menetluse käigul vaadeldakse kõiki kinnistul asuvaid ehitisi ja nende õiguslikku alust.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus Maa Kinnisvarabüroo omanikeringiga liitus uus partner

21.01.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo omanikeringi on lisandunud uus liige, kelleks on ettevõtte hindamisosakonna juht Meelis Tammre.

„Olles juba neli aastat seotud Uus Maa Kinnisvarabürooga, olen näinud ettevõtte jätkusuutlikkust kinnisvaraturu tõusudes ja mõõnades,“ kommenteeris Meelis Tammre. „Tegemist on suure potentsiaali ning arengule orienteeritud ettevõttega. Lähtudes Uus Maa Kinnisvarabüroo järjest kasvavast aktiivsusest Eesti kinnisvaraturul, on minu jaoks tegemist kahtlemata hea ja tulevikku suunatud investeeringuga. Soovin senisest enam osaleda Eesti juhtivat kinnisvaraettevõtet puudutavate otsuste tegemisel,“ lisas Tammre.

„Meil on hea meel tervitada Meelist omanikeringis,“ ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Jaanus Laugus. „Kuna kinnisvara hindamine on meie üks põhiteenustest, siis on oluline, et üks selle ala Eesti tugevamaid professionaale on Uus Maa omanikeringis. Lisaks sellele on Meelis väga tore inimene, kellega ka pärast tööd meeleldi aega veedan. Näiteks koos sporti tehes.“

Meelis Tammre alustas tööd Uus Maa Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juhina 2010. aastal. 2011. aastal valiti ta Uus Maa Aasta Hindajaks.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EAS toetab miljoni euroga tööstusalade laienemist

21.01.2014 Tõnu Toompark

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse abil parandatakse üle Eesti viie tööstusala infrastruktuuri ja kommunikatsioone miljoni euro ulatuses. Toetust saavad alad, millel on lähiaastatel tegevuse laienemise potentsiaal.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on rahastamisperioodi lõppedes hea meel näha, et toetuse abil saavad arendatud tööstusalad pea kõigis maakondades. „Samas on olnud teistest aktiivsemaid paiku ja omavalitsusi, kes on pidanud oluliseks ise panustada ettevõtjatele vajaliku keskkonna loomiseks,” lisas minister. Kiisler tõdes, et omavalitsustest on kõige enam ära teinud Viljandi linn, piirkondadest ületab aktiivsuselt teisi Ida-Virumaa.

Ettevõtluse Arendamise Sihtaustuse (EAS) Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul on toetuste jagamise eesmärgiks kujundada soodne pinnas tööstusalade kasutuselevõtuks ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade tekkeks. „Toetuste abil luuakse või parendatakse näiteks vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, gaasitrasse ning teid,” lisas Hankov

Jaanuaris otsustas EAS toetada kokku 1,12 miljoni euroga Käina tööstusala Hiiumaal, Kantremaa tööstusala Viljandis, Rakvere Paemurru tööstusala, Põltsamaa Kuperjanovi ja Kingu tänava piirkonna tööstusala ning juurdepääsutee ümberehitust Sindi tööstusalale.

„Kui tavapäraselt on eestlane harjunud näiteks Hiiumaast mõtlema kui suvituskohast, siis tegelikult on Hiiumaa ettevõtlusmaastikul olulisel kohal plastiettevõtted. Käina tööstusala arendamise tulemusel saab tänu uuele rajatavale alajaamale oma tootmismahtusid kasvatada üks piirkonna olulisemaid tööandjaid AS Dagöplast. Pool rajatava alajaama võimsusest on võimalik kasutusele võtta ka uutel potentsiaalsetel tööstusalale asujatel või teistel ettevõtetel,” tõdes EASi esindaja.

Toetust jagatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Samast meetmest on perioodil 2004 – 2013 toetust saanud 21 projekti kogusummas veidi üle 19 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvarakool: Kinnisvara hindamise ABC koolitus toimub 13/02/2014

21.01.2014 Tõnu Toompark

13/02/2014 toimub koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitus käsitleb hindamise üldised põhimõtteid ja annab hea arusaama, mis on vajalik eksperthinnangute tõlgendamiseks.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja -spetsialistidele, kinnisvaraarendajatele ning ametnikele, kes puutuvad otsesemalt või kaudsemalt kokku kinnisvara hindamise ja eksperthinnangutega.

Koolitust viivad läbi suurte kogemustega spetsialistid Martin Kõiv ja Kristjan Gross, kes mõlemad on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub neljapäeval 13/02/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Liit: noored võiks riigilt või kohalikult omavalitsuselt oma kodu ehitamiseks maad saada

21.01.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi leiab liidu poolt läbiviidud hiljutisele uuringule tuginedes, et tänases Eestis on kasutamata ühistulise ehitamise potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel.

“Noored inimesed, kes on koos asutanud näiteks korteri- või hooneühistu, võiks asuda oma kodumaja ehitama nii, et riik või kohalik omavalitsus annaks selleks maad või käendaks laenu. Oma kodu rajamine jääb paljudel noortel just vajaliku omafinantseringu puudumise taha pidama, kuid Eestisse rajatud kodu aitaks kindlasti noori inimesi rohkem kodumaaga siduda ja inimeste äravoolu peatada,” pakkus Mardi välja.

Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteri- või hooneühistu, leida finantsvahendid ning juhtida ise kogu ehitusprotsessi. Ühistuline ehitus oli Mardi sõnul laialt levinud esimese Eesti Vabariigi ajal, nõukogude perioodil kooperatiivide näol ning tänapäevani kasutatakse seda teistes Euroopa riikides.

“Protsessi põhimõtteline mudel on alljärgnev: grupp kodanikke, kel on soov omandada eluase ning kes jagavad sarnaseid ootuseid eluasemele (nt noored pered), asutavad juriidilise keha (näiteks korteriühistu või mittetulundusühingu). Ühiselt valitakse välja soovitav elupiirkond.

“Vaadeldes tänast demograafilist olukorda Eestis võib tõenäoliselt esialgu olla valitud piirkonnaks mõni Tallinna või Tartu lähivald,” rääkis Mardi.

Organisatsiooni esindajad pöörduvad valla poole sooviga omadada maad ning alustada ehitusprotsessiga. Omavalitsuse ning riigi koostöös pakutakse soovijatele välja sobiv krunt ning toetatakse ka infrastruktuuride rajamisel. Ühistu võtab krundi tagatisel pangalaenu, leiab projektijuhi ning korraldab ehituse.

“Uute korteriühistute ehituse toetamine võimaldab efektiivseimal moel lõimida erasektori ning avaliku sektori finantsvõimekuse. Korteriühistute ehitus on alati hoogustunud majanduslikult nõrkadel perioodidel (nt pärast sõda) või väiksema finantsvõimekusega elanikegruppide puhul (näiteks noored), kuna ühistuehitus koondab inimesed, kellel on selge visioon ja ootused eluasemele, kuid kes soovivad maksta võimalikult vähe ning on selle asemel valmis panustama oma isiklikku aega ning tööjõudu,” vahendas Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: Korterite üüripakkumisi on kõige rohkem Kesklinnas

21.01.2014 Tõnu Toompark

Tallinnas pakuti portaali KV.EE andmetel 12/2013 üürile 1713 korterit. Neist korterite üüripakkumistest üle kolmandiku ehk 657 asuvad Tallinna kesklinna linnaosas.

Üüripakkumiste koguarvult järgmine piirkond on Lasnamäe, kus üüripakkumisi oli mullu detsembris 280. Haabersti ja Mustamäe linnaosades oli korterite üüripakkumisi võrdselt 157, Põhja-Tallinnas 155.

Aastataguse ajaga võrreldes on kesklinna üüripakkumiste hulk kasvanud 13%, Lasnamäel 4,9%. Mustamäel on üüripakkumisi jäänud vähemaks 9%, Põhja-Tallinnas 10%.

Üürituru pakkumiste arv tervikuna kasvas aastaga tagasihoidlikult 4,6%. Tagasihoidlikulte üüripakkumiste arvu kasvule vaatamata ei näinud me 2013. aastal sarnast üüripaanikat nagu 2012. või 2011. aasta suve lõpus-sügisel.

See näitab, et üüripakkumisi on turul piisavalt, et katta ära nõudluse soovid. Küsimus on eelkõige selles, kas pakkumiste asukoht ja kvaliteet rahuldab üürnike.

Korterite üüripakkumiste jagunemine Tallinnas (KV.EE)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Detsembris jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

20.01.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga –1,0% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga 2,4%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning puit- ja metalltoodete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses.

2012. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2013
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Detsember 2013– november 2013, %	Detsember 2013– detsember 2012, %
KOKKU	–1,0	2,4
Töötlev tööstus	–0,5	0,4
Mäetööstus	3,1	15,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	–7,1	19,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,7

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga –0,2% ja võrreldes 2012. aasta detsembriga –1,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid detsembris keskmisest enam elektrienergia, puidu- ja keemiatoodete ning metallide ja metalltoodete hinnad, samas tõusid jookide, mööbli ja ümarpuidu hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga –3,8% ja võrreldes 2012. aasta detsembriga –2,3%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid detsembris keskmisest enam naftasaaduste, elektrienergia, tekstiil- ja nahktoodete hinnad, samas tõusid keskmisest enam põllumajandussaaduste hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Ehitushinnaindeks 2013. aastal tõusis

20.01.2014 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks tõusis 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 5,2%, teatab Statistikaamet.

Tööjõud kallines eelmise aastaga võrreldes 13,4%, masinad 4,7% ja materjalid 1,2%.

2013. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,7%. III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam tööjõu kallinemine, mis andis kvartalimuutusest üle kolmveerandi. 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes andis tööjõu kallinemine indeksi kogutõusust 80%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 6,1%, sealhulgas kallines tööjõud 13,3%, masinad 0,2% ja materjalid odavnesid 0,2%

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,7%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2013
	III kvartal 2013 – IV kvartal 2013, %	IV kvartal 2012 – IV kvartal 2013, %
KOKKU	0,3	4,7
tööjõud	1,0	11,3
ehitusmasinad	1,8	5,4
ehitusmaterjal	–0,3	1,1
Eramuindeks	0,5	4,9
Korruselamuindeks	0,3	4,2
Tööstushooneindeks	0,5	4,6
Ametihooneindeks	0,1	4,9

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2013
	III kvartal 2013 – IV kvartal 2013, %	IV kvartal 2012 – IV kvartal 2013, %
KOKKU	0,3	5,7
tööjõud	1,0	11,1
ehitusmasinad	1,8	0,7
ehitusmaterjal	–0,3	–0,4

Ajaloorubriik: Raua põiktänava imeline arhitektuur

20.01.2014 Jaak Juske

1933. aastal projekteeris arhitekt Anton Soans üldlahenduse kaasaegsete kortermajade rajamiseks Raua tänava ja vaikse umbtänava Raua põik äärde.

Järgneva nelja aasta jooksul kerkis sinna Tallinna üks ilusamaid funktsionalistlikke kvartaleid. Esimesena ehitati Soansi enda projekti alusel Raua 25 kortermaja, aasta hiljem järgnes maja nr 27 (arhitekt Johan Ostrat) ja maja nr 35 (arhitekt Artur Vetemaa). 1935. aastal kerkis Vetemaa projekti alusel ka Raua 33. Viimastena said 1936. aastal valmis umbtänava sulgemiseks Raua 29 ja 31 (arhitektid vastavalt Richard Falkenberg ja Karl Treumann).

Hooned on kõik 3-4-korruselised, korterites samuti 3-4 tuba. Maju varem ühendanud madalad kivipostide ja puitpulkadega piireaiad on juba ammu likviteeritud.

Ehkki selle umbsopi hoonete ansamblit on tavaks saanud väärtustada funktsionalistliku tänavaruumi näitena, on geomeetriliste mahtudega mängivat lõpptulemust võrreldud pigem art déco kui funktsionalismi paremikuga. Seda rõhutavad eenduvad mahud, ümarnurgad ja akende vahelise pinna eristamine värviga. Igatahes moodustavad need Raua asumi majad ilusa terviliku ansambli, mis nõukogude ajal meenutas ereda kontrastina Eesti aega.

Raua, nõukogude ajal Nikolai Gogoli 29 majja sai 1980. aastate keskel korteri minu vanaisa Anto. Nii kutsusime teda alguses Gogoli-, hiljem Raua-vanaks. 1990. aastatel tagastati ta korter õigusjärgsele omanikule.

Fotol Anton Soansi projekti alusel 1933. aastal ehitatud Raua 25 kortermaja. R.Vaikla foto.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

RKAS otsib Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitajat

18.01.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitamise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 20. veebruarini. Ehitustegevusega alustatakse kevadel ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta suvel.

Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatav siseturvalisuse asutuste hoonekompleks koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

RKASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ehitustööde esimeses etapis lammutatakse osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustatakse allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS.

Riigihange „Võru Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 148938. Pakkumiste esitamise aeg on 20. veebruar 2014 kell 11.00.

2014 – stabiilsem, kuid siiski tõusev kinnisvaraturg

18.01.2014 Jaanus Laugus

Viimaste aastate positiivsed arengud kogu Eesti majanduses ja kinnisvaraturul ilmestavad ka alanud aastat. Suur küsimus on, kas senine tõus jätkub või näeme pigem stabiilsemat turgu. Vaadates kujunevaid trende, julgen arvata, et ees ootab stabiilsem, kuid siiski tõusev turg.

Möödunud aastal kasvas Eestis tehingute hulk ca 14% ning kinnisvaraturu tõusumootoriks oli oodatult korteriturg. Võrreldes ülemöödunud aastaga, kasvas korterite ruutmeetri mediaanhind 2013. aastal Tallinnas 16,6%, Tartus 13,1% ja Pärnus 5,1%.

Tallinnas piirkonniti suured erinevused

Tallinnas tõusid hüppeliselt magalapiirkondade korterite hinnad. Eelkõige väiksemad, ühe- ja kahetoalised korterid, olid nii nõutud, et ostjate leidmine oli tihti vaid päevade küsimus. Võrreldes 2012. ja 2013. aastat, kujunes hinnatõusuks keskmiselt 20–30%. Pealinna trendikaimaks piirkonnaks on aga endiselt Kalamaja, kus hinnatase on aastaid kasvanud ja nõudlus ületab tugevalt pakkumist.

Sarnaselt möödunud aastale usume, et ka 2014. aastal jätkub hindade ja tehingute arvu kasv. Aina nõutavamaks kaubaks on muutunud uusarendustes valmivad korterid. Võimaluse korral valivad koduostjad just uue, kvaliteetse, energiasäästliku ja garantiiga eluruumi. Elavnemist ootame ka eramute ja kruntide müügiturul, seda küll eelkõige väljakujunenud elukeskkondades, kus on hea infrastruktuur. Samuti näeme alanud aastal ka mõne väiksema hea asukohaga eramu-, rida- või paarismajaarenduse müüki.

Töötuse ja ilma mõju maakonnalinnadele

Ka Tartu kinnisvaraturg näitab sel aastal stabiilselt tõusvat aktiivsust. Tartu kasuks räägib madal töötuse määr, mis annab usku ja julgust võtta laenu ning soetada uus kodu. Pärnu ja Haapsalu kinnisvaraturud on hooajalised, sõltudes suveilmadest ja seega nõudlusest suvekodude järele. Usume, et nende linnade elamispinnaturul sama trend jätkub.

Huvitavad arengud on ees Rakveres ja Viljandis, kus on palju edukaid ettevõtjaid, kes teevad ilma eksporditurul ning vajavad aina rohkem töökäsi, vähendades nii piirkondade töötuse määra ning tõstes elatustaset. Neis linnades on suur nõudlus üürikorterite järele, mille vähesus sunnib elanikkonda kaaluma elamispinna ostmist, eelkõige pangalaenu abil. Siin on oluline roll pankadel, kes otsustavad, kas ostuhuviline saab pangafinantseeringu või mitte.

Samuti jätkub Ida-Virumaa ja eriti Narva positiivne areng. Venemaalased on taas Eestimaad leidmas, sest siin on mõistlik suvekodu omada ja asukoht piiri lähedal on ka igati mugav. Seetõttu võib Narva sel aastal kinnisvarahindade kasvuga veel tublisti üllatada.

Rääkides kogu Eesti elamispindade müügiturust, ennustame käesolevaks aastaks hinnakasvu stabiliseerumist, kuid hinnad kerkivad siiski ca 10%.

Üürituru võimalused

Üürikorterite nõudlus on suur kõigis Eesti suuremates linnades, mis võiks olla heaks põhjuseks võimaluste piires kinnisvarainvesteeringut kaaluda. Arvestades prognoositavat hindade kasvu (lähiaastatel 5–10%) ja üüritootlust (ca 5% aastas), on kogukapitali tootlus väga hea. Selline tulemus on passiivse investeeringuna mõnes teises sektoris raskesti saavutatav.

Äripindade turul aga on tõenäoliselt ees on suurte otsuste aeg, sest ettevõtjad, kes kriisist raputatuna on hoidnud madalat profiili, hakkavad laienemisotsuseid ellu viima või vahetavad praegused üüripinnad võimaluse korral tänapäevasemate vastu. Julgematel arendajatel, kel ärihoonete projektid töös, on asukoha õige valiku korral võimalik teenida häid marginaale. Äripinnaturg on siiski spetsiifiline ning vajab rohkem erialast teadmist, kogemusi ja andmete tõlgendamise oskust. Seetõttu on selles sektoris piisava kogemuseta riskantne kätt proovida.

Artikli allikas on
Uus Maa