Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Priit Värk: Kas riik peaks rajama uusi kodusid?

Priit VärkEesti on omanike keskne riik, kuid vargsi on hakatud avalikult arutama selle üle, kas meie elamufondis peaks olema suurem osakaal üüripindadel. Tegemist ei ole olnud pelgalt intellektuaalse mõtteharjutusega vaid üürikorterite rajamiseks on kerkinud vajadus peamiselt kolmel põhjusel.

Esiteks, kooli lõpetanud noorte spetsialiste jaoks, kes soovivad tööjõuturule siseneda, on tänaste sissetulekute ja üldise elukalliduse juures eluaseme soetamine ülejõu kulukas ning ilma kohustusteta on välismaa kasuks lahkumisotsuse tegemine veel lihtsam. Teiseks, jätkuv kvaliteetse elamufondi vananemine ja väljalangemine. Kolmandaks on noorte perede kasvav vajadus oma kodu järele, kuid puuduvad ressursid korteri või maja soetamiseks.

Omanike riik ja tänane üürielamufondi seis

Soodsa hinnaga eluasemepindade nappus on aktuaalne suuremates linnades, ennekõike Tallinnas ja Tartus. Enne kui süüvida sellesse, kuidas ja kas üldse peaks riik üüriturgu arendama, on vajalik tunda tänast üürielamufondi olukorda, sest tihtipeale kiputakse aruteludes lähtuma liialt nn kõhutundest ja üksikutest kogemustest, mida meelevaldselt laiendatakse laiadele massidele.

Me oleme omanike riik. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel on Eestis 657 791 eluruumi, millest 98,8% on tavaeluruumid. Eluruumidest kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele ca 2% (11 797) ja koguni 97% on eraomandis. Omakorda 79,1% leibkondadest (1 039 040) elab enda omanduses olevas eluruumis ning lisaks elavad paljud enda lähedastele kuuluval kinnisvaral. Eluruumi kasutamist üürnikuna kinnitas loenduse andmetel kõigest 9,2 % (102 953) leibkondadest.

Näiteks Saksamaal moodustab üürielamufond ca 40% eluasemeturust. Suur üürielamufondi osakaal on tulemuseks, et 60- ja 70ndatel rajasid mitmed riigid st avalik sektor üürimaju, kus olid fikseeritud üüri piirhinnad. Kodu lähemalt – Helsingi elamufondis moodustavad täna 25% erasektorile kuuluvad üürikorterid ja 21% eluasemetest on avaliku sektori toetatud korterid. Osade avaliku sektori korterite omanik on linn, aga omanike ringis on ka erafirmasid, kes on saanud nende korterite ehitamiseks avaliku sektori tagatud laenu ja kelle jaoks nüüd kehtivad üüri piirhinnad. Erasektori üüripindadele piirhindu Helsingis ei ole.

Koduomamine on majanduslikult mõistlikum valik

Palju on vaieldud selle üle, kas kasulikum on kodu üürida või omada. Mitmetes Lääne-Euroopa riikides on korterite pikaajaline üürimine alternatiivne elukorralduse valik kodu ostmisele, kuid nii kaaluka otsuse tegemisel kui seda on avaliku sektori kortermajade rajamine, ei saa lähtuda teesist, „et kui läänes tehakse nii, siis teeme meie järele“. Vaja on sisukamaid argumente.

Kodu omamise üks eeliseid on kindlasti, et erinevalt üürist ei lähe raha n-ö kaotsi ja pika laenuperioodi lõpuks ostetakse kodu välja. Alahinnata ei saa ka siin emotsionaalset väärtust ning kindlustunnet, mida omamine pakub. Vastukaaluks on lisaks laenu põhiosa maksele vaja maksta tagasi ka intressid. Ajalooliselt madalad pangaintressid on muutnud kodu omamise majanduslikult mõistlikumaiks valikuks. Seda tunnistavad tänaseks ka mitmed eksperdid, muidugi lisavad nad klausli, et koduomamine on mõistlikum, kui üüritootluse ja intressimäärade suhe püsib praegusel tasemel.

Kui 2001. aastal oli eluasemelaenude kuu keskmine intressimäär Eesti Panga andmetel 9%, siis aastaks 2005 langes see 3%-ni. Kinnisvarabuumi ajal, 2006. aastal, tõusis eluasemelaenude kuu keskmine intressimäär 4%-ni. Aastatel 2007 ja 2008 oli intressimäär 6%, langedes järgmistel aastatel taas 4%-ni. 2011. ja 2012. aastal oli eluasemelaenude kuu keskmine intressimäär 3%. Seega mõistlikum on tasuda pigem iga kuiselt pangale oma kodu eest, kui maksta sama raha üürikorteri eest.

Üürimaja või võimalus saada koduomanikuks?

Äsja kooli lõpetanud ja tööjõuturule sisenevate noorte spetsialistide, olgu nad kutse- või kõrgkoolist, jaoks puuduvad sobivad elamispinnad. Ehitushindade ning sellest tulenevalt ka korteriüüride vahed on näiteks Eestis ja Soomes kordades väiksemad, kui vahed sissetulekutes. 2013. aasta septembri seisuga on üürihinnad tõusnud aastataguse ajaga võrreldes 10-15% – eluasemete kättesaadavus on muutunud veelgi problemaatilisemaks.

Samas koduomamine, mis tundub esialgu kasulikum käib paljudele üle jõu, sest noorel inimesel pole panga poolt nõutavat omafinantseeringut kusagilt võtta. Lisaks on teiseks kaalukaks teguriks asjaolu, et noored ei taha ennast siduda kohustustega, paljud soovivad ennast välismaal täiendada või lihtsalt maailma näha. 20-ndates ja 30-ndates aastates inimesed ei näe üldjuhul ette, kus nad on 5 või 10 aasta pärast – elu on muutunud tunduvalt dünaamilisemaks.

Seega vaja on paindliku lahendust, mis ei paneks ühtepidi noori inimesi laenuorjusesse, kuid annaks enda elupaiga osas teatud kindluse ja motiveeriks neid oma tööelu alustama just Eestis, mitte parema palga järele minema välismaale, kus pahatihit tehakse enda kvalifkatsioonile mitte vastavat tööd. Noorte väljavool ja maksumaksjate hulga vähenemine on nii kultuurilises, kui ka majanduslikus mõttes Eesti selle kümnendi, kui mitte sajandi suurim väljakutse.

Noortele peredele ja spetsialistidele rajatavates üürimajades peaks olema näiteks 3 või 5 aastase üüriperioodi lõpus võimalik üürikorter välja osta ning saada lõpuks koduomanikuks. Ka riigi seisukohast on see pragmaatiline käik, sest just koduomanikud panustavad Eesti eelarvesse lõviosa maksudest.

Üürimajade rajamise toetajate teiseks pooltargumendiks on kvaliteetse elamufondi vananemise peatamine Eestis. Arvestades suurt arendustegevuse mahajäämust ja praegust ehitustempot, siis tekib paratamatult probleem, et uusehitiste maht ei kata tinglikult eluea lõppemisel väljalangevate elamute kadu. Eestis on prognoositavalt elamufondi üldmahust vaid ca 1% uusehitisi ja ca 2% rekonstrueerimistegevust. Aastatel 1980 -1989 ehitati keskmiselt 13 500 eluruumi aastas (võrdluseks 2000. aastal 720, 2007. aastal 7073 ja 2012. aastal 1990 eluruumi väljastatud kasutuslubade alusel), seda peamiselt korterelamutes paiknevate eluruumidena.

Kuid olgem enda vastu ausad – mõte, et riik või omavalitsused suudaksid rajada elamuid sellises tempos, et taastoota elamufondi, on nappide rahaliste ressurside tõttu ebarealistlik ning ka ebasoovitav, sest oluline on vältida liigset mõju kinnisvarasektorile ning vabale turumajandusele. Samuti tuleks arvestada, et Tallinnas ei ole üürikorterite defitsiiti. Kiire otsing kinnisvaraportaalides näitab, et pakkuda on üle 750 erinevas hinnaklassis üürikorteri. Kodust välja kolinud noor, kes on oma tööelu algusjärgus ja peab esmakordselt täielikult iseennast üleval pidama, ei saa eeldada, et elamistingimused on kohe sama head kui vanemate kodus. Sel eluperioodil on loomulik, nii Eestis kui ka mujal euroopalikus kultuuriruumis, et elataksegi tagasihoidlikus korteris, odavamas linnapiirkonnas ning mitmekesi pead-jalad koos. Lisaks – üürimajade rajamise kahjuks räägib ka negatiivne mõju väiksemate linnade ja valdade rahvastikule, sest luues pealinnas aina soodsamaid tingimusi, meelitatakse tööealist elanikkonda maalt ära.

Kolmandaks ja kõige kaalukamaks pooltargumendiks riikliku üürielamufondi rajamiseks on just noorte perede eluaseme soetamise probleem. Toetajad näevad siinkohal, et pikaajalised lepingud ja soodsad üürihinnad loovad kindlustunde pere loomiseks ja laste kasvatamiseks.

Seni on selle parandamiseks juba aastast 2000 SA KredEx läbi pankade väljastanud eluasemelaenude tagatisi eesmärgiga parandada eluasemeturule sisenevate noorte perede laenusaamisvõimalusi. Ajavahemikus 2000 – 2013 on noortele peredele, noortele spetsialistidele ja omandireformi käigus õigusjärgsetele omanikule tagastatud elamute üürnikele riiklike elamumajanduslaenude tagatiste pakkumine kulgenud sujuvalt. Aastatel 2000 – 2013 aidati omale kodu soetada või renoveerida 12 785 noorel perel. Keskmiseks laenusummaks on olnud 47 558 eurot ning keskmiseks laenu pikkuseks 21,5 aastat. Samuti on aidatud elamistingimusi parandada 8 139 noorel spetsialistil.

Sihtgrupp Periood Lepingute arv Keskmine laen (eur) Keskmine tagatis (eur) Keskmine laenu pikkus (a) Suurima osaga laenu piirkond Laenu otstarve
Noor Pere 01.03.00-31.07.13 12 785 47 558 8 726 22 Tallinn, Tartu Korteri ost
Noor Spetsialist 01.03.01-31.07.13 8 139 38 039 6 515 20 Tallinn, Tartu Korteri ost

Mitmed uuringud on kinnitanud elamispinna ruutmeetrite ja laste arvu vahelist korrelatsiooni, mis on iseenesest loogiline, sest euroopalikus kultuuriruumis on traditsiooniks soetada oma kodu (st kinnisvara) pere loomiseks ja kasvatamiseks. Lähtuvalt sellest on riigi jaoks oluline toetada omanikuks olemist ning korterite rajamise korral on oluline, et esialgse 3 või 5 aastase üüriperioodi lõpus järgneks võimalus üürikorter välja osta. Oluline on riigi poolt toetada mõistlikus suurusjärgus elamufondi juurdekasvu ja pakkumise suurendamisega ka

Kust leida katteallikad noortele peredele kodude loomiseks?

Selleks, et üürikorterite rajamisel oleks mõju, kuid samas ei moonutaks need liigselt kinnisvaraturgu on mõistlik alustada 1000 uue korteri rajamisest 4-5 aasta jooksul. Hinnanguline kogumaksumus on sealjuures 1300-1500 eurot/m2 eest, nii et kui keskmiselt oleksid 50 m2 korterid, siis läheks see maksma 65-75 miljonit eurot.

Meedias on korduvalt kajastatud riikliku elamufondi loomise mõtet, alati on need arutelud sumbunud kuna rahalisi resursse pole suudetud leida.

Tallinna Linnavalitsus on rajanud kortereid ka PPP-na (era- ja avaliku sektori koostöös) – paljude hinnangul on see läinud liigselt kulukaks kuna tegelikud võitjaks on garanteeritud tulukusega lepingud saanudkinnisvaraettevõtjad ning lõpuks makstakse see kinni kõigi teiste linnaelanike rahakotist.

Kinnisvara sektoris algab omakapitali tootlusootus 15-20%-ist, see on ka põhjus, miks Eestis erasektor pole investeerinud üürimajade rajamisse, kuna turg ei suudaks sellist tootlust välja kannatada. Võrdluseks nagu enne mainitud hetkel on keskmine laenuintress 3%.

Otsida tuleks investorit, kes tegutseks kinnisvarasektoris ning kelle ainuke eesmärk poleks kasumi teenimine ning kus oleks domineeriv avalik huvi. Eestis on riigile kuuluva kinnisvara haldamiseks loodud Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS), kes oleks ideaalne täitma seda ülesannet. Kuid kas ettevõttel on selleks vabu vahendeid ning kas RKAS suudab pakkuda madalamat üürihinda – teisisõnu, milline võiks olla ettevõtte tootlusootus?

RKAS varade tootlusmääraks oli 2011. aastal 2,2%, 2012. aastal tõusis see erakorraliste tulude arvelt 2,7%-ni ning omakapitali tootlikus jäi alla 5%-i. Seega on tegu ideaalse partneriga, kelle soovitav tootlus võiks tagada taskukohase üüri.

Kuid kõige olulisem küsimus, kas RKAS-il on selleks vahendeid? Tegemist on Eesti ühe paremini kapitaliseeritud ettevõttega, kui 2011. aasta lõpus seisis ettevõtte kontol juba üle mijlardi(!) krooni e. 64 miljonit eurot, siis 2012. aasta lõpuks oli see kasvanud 69 miljoni euroni. Lisaks oli ettevõtte omakapitalimäär kinnisvara sektori jaoks ebatavaliselt kõrge 56%, üldiselt pole ka konservatiivsematel juhtudel üle 40%.

Seega RKAS poolt ca 60 miljoni euro investeerimine vastab esiteks erinevalt erainvestoritest nende tootlusootusele ning teiseks ettevõttel on olemas nii likviidset vahendid, kui ka tugev kapitalistruktuur, mis seda võimaldaks.

Tuletagem meelde, et ükski vabale turumajandusele põhinev Lääne riik pole läbi saanud ilma riikliku elamuehitus programmita. Ka Eestis peaks tõiselt kaaluma, kas tahame olla elujõuline koduomanike riik ja kas noorte elukvaliteedi tõstmine vääriks riigi tuge?

Vahendid on olemas, nüüd on vaja vaid tahet probleem ära lahendada.

Artikli allikas: http://www.omanikud.ee/

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Uus Maa vahendas Tallinna vanalinnas pea 2 miljoni eurose maja

Uus Maa Kinnisvarabüroo vahendas detsembris 1,9 miljonit eurot maksnud elu- ja ärihoone Tallinna vanalinnas Harju tänav 7. Kinnistu muudab veelgi ihaldusväärsemaks võimalus rajada hoovi viiekorruseline hoone.

„Hoone vastu oli suur huvi, mille tõttu toimus ka enampakkumine,“ selgitas Uus Maa Kinnisvarabüroo Pirita osakonna kutseline maakler Maksim Morgunov. „Nõudlust süda- ja vanalinna investeerimisobjektide vastu kinnitab ka suhteliselt lühike, alla poole aasta väldanud müügiprotsess.“

1890-ndatel aastatel oma praeguse välimuse saanud hoones tegutsevad restoran ja väike hotell ning ülemistel korrustel on ka 11 üürikorterit.

Uuel omanikul on võimalik taastada ka Teises maailmasõjas hävinud õuehoone, mille jaoks on väljastatud muinsuskaitse eritingimused ning tehtud vajalikud kooskõlastused. Viiekorruselise õuehoone kasulikuks pinnaks oleks 416 ruutmeetrit.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinna korteri ruutmeeter kallines aastaga 20%

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis detsembris 1359 eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 20 protsenti kõrgem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Mustamäel ja Kristiines maksis keskmine ruutmeeter 2013. aasta detsembris 30 ning Lasnamäel 29 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tõusis enim kinnisvara hind Tallinna mägedes ja sealse vara väärtus kõigubki majandustsüklite vaheldumisel rohkem. “Kinnisvara hinnatõus peaks tänavu pidama jääma, sest jätkuvaks kasvuks pole põhjust ega ruumi – inimesed pole nõus ega saa rohkem maksta. Pigem valmivad tänavu mitmed uued arendused, mis maandab nõudlust ja rahustab hinda,” ütles Vahter.

Kokku tehti detsembris kinnisvaraga 908 ostu-müügitehingut, mis on 10,8 protsenti vähem kui novembris, kuid 24,7 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Detsembris tehti Tallinnas 615 korteritehingut, mis on mullu sama ajaga võrreldes 22 protsenti rohkem. Detsembris müüdi kalleim korter müüdi 528 000 ja odavaim 3500 euro eest.

Tallinnas müüdi detsembris 21 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 15 võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim maja müüdi 330 000 ja odavaim 2500 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi detsembris Tallinnas kümme, mis on kolme võrra enam kui novembris. Kalleim krunt müüdi 288 000 ja odavaim 4000 euro eest.

2013. aasta statistika

2013. aastal tehti Tallinnas kokku kinnisvaraga 11 237 ostu-müügitehingut 1, 064 miljardi euro eest. 2013. aasta Tallinna kalleim krunt müüdi 12,9 miljoni eest. Kalleim korter maksis 1,35 ja maja miljon eurot.

Korteri keskmine ruutmeetri hind Tallinna linnaosades

Linnaosa Keskmine ruutmeetri hind 12.2012 Keskmine ruutmeetri hind 12.2013 Hinnamuutus
Mustamäe 926 1203 +30%
Kristiine 1163 1508 +30%
Lasnamäe 834 1080 +29%
Põhja-Tallinn 1057 1297 +23%
Kesklinn 1573 1793 +14%
Haabersti 1075 1229 +14%
Nõmme 1015 1140 +12%
Pirita 1365 1452 +6%

 

Tehinguarvud Tallinna linnaosades

Linnaosa Tehinguarv 2012 –12 kuud Tehinguarv 2013 –12 kuud Tehinguarvu muutus
Nõmme 276 373 +35%
Pirita 158 201 +27%
Kristiine 521 645 +24%
Haabersti 614 730 +19%
Mustamäe 987 1176 +19%
Lasnamäe 1532 1717 +12%
Põhja-Tallinn 1363 1217 -11%
Kesklinn 1591 1716 +8%
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜSuure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest.

Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed. Neist võib pealiskaudselt järeldada, et elamispinna omamine on kui rahapuu, mille väärtus järjest kasvab ja kasvab.

Pahatihti unustatakse kinnisvara väärtuse kasvust rääkides ära, et elame inflatsioonilises majanduskeskkonnas, kus enamasti kõik hinnad tõusevad. Hindadega paralleelselt kerkivad ka sissetulekud. Kui korterite hind kerkib 5% ja sama suur on inflatsioon, siis on ju tegelik kinnisvara väärtuse tõus null.

Nii peab kinnisvara reaalse väärtuse kasvu mõõtmiseks arvestama nominaalsest kasvust maha inflatsiooni ehk tarbijahinnaindeksi kasvu.

Eesti suurlinnade korterihindade muutused kõiguvad seinast-seina

Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna korteri reaalne väärtus kasvanud 29%. Kui arvestame, et viimase 10 aasta sisse jääb nii kiire kinnisvara hinnatõus, kui kiire hinnalangus, siis lõpptulemus ei ole midagi sedavõrd röögatut, et me liiga kiirest rahateenimisest või ülitempokalt kasvavast kinnisvara väärtusest rääkida saaksime.

Kui aga vaatame kinnisvara hinnalanguse järgsest ajast reaalhinna kasvu viimase 5 aasta jooksul, siis see on Tallinna korterite baasil 15%.

Tartu kinnisvarasse raha paigutanud inimeste vara reaalne väärtus on 10 aastaga nominaalsena kasvanud 130%, reaalne väärtus aga 54%. Viimane on Tallinnaga võrreldes märgatavalt kõrgem näitaja.

Pisut nukram on Pärnu kinnisvaraturu seis. Tänane elamispindade nominaalne väärtus on 10 aastaga kerkinud 55%, kuid reaalne väärtus kõigest 3%. Sisuliselt võime väita, et Pärnu korterite väärtus on meil täna samal tasemel, kus see oli 10 aastat tagasi.

Alates 2009 I kvartalist on Pärnu puhul miinuses nii korteritehingute nominaalne, kui järelikult ka reaalne hinnatase.

Eesti suurlinnadest on kümne aastaga kõige suurem korterihindade nominaalne ja reaalne kasv Narvas. Narvas on 10 aastaga nominaalsed korterite hinnad kerkinud 175%, st ligi kolmekordseks. Reaalne korterite väärtus on seejuures kerkinud 83%.

Kinnisvara kättesaadavuse juures mängib rolli palgatõus

Eelnevate numbrite valguses väärib märkimist, et Eesti keskmine palk on inflatsiooniga tasandatuna kasvanud 10 aastaga 53%. Nominaalne 10-aastane palgatõus oli Eestis 129%.

See tähendab, et Tallinnas ja Pärnus on selle ajaga kinnisvara soetamine sissetuleku suhtes muutunud oluliselt soodsamaks. Tartus on kinnisvara kättesaadavus 10 aasta tagusel tasemel ja Narvas pisut halvenenud.

Eeloleval aastal muutub oluliseks madal inflatsioon

Lähitulevikult oodatakse valdavalt madalat tarbijahindade tõusu. 2013. aasta tarbijahinnaindeksi aastane tõus oli oktoobris ja novembris võrdselt 1,5%.

Kui eluasemelaenude käive jätkab kasvu senises või isegi aeglustuvas tempos ja sissetulekute kasv ei jää samuti seisma, siis võime eelolevalt aastalt oodata elamispindade tugevat reaalset kasvu. Kinnisvara väärtuse kasv tähendab omakorda mõningast, kuid mitte olulist kinnisvara kättesaadavuse halvenemist.

Nii nominaalne kui reaalne kinnisvara väärtuse kasv võiks siiski pidurduda ja alla jääda 2013. aasta näitajatele. Vastasel korral muutub elamispinna soetamine kiiresti järjest kallimaks ja seeläbi kättesaadavaks järjest vähematele.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ajaloorubriik: Pelgulinna Õle tänava lugu

Pelgulinnas asuv Õle tänav algab Telliskivi tänavalt, ristub Härjapea, Nabra, Pebre ja Timuti tänavaga ning lõpeb Kolde puiesteel. Õle tänav on ligikaudu 540 meetri pikkune.

Tänav koosneb kahest osast: algsest Õle tänavast (saksa keeles Strohstrasse, vene keeles Соломенная улица), mille rajas 1878. aastal maaomanik Johann Grabby, ning endisest Grigori tänavast (saksa keeles Gregory-Strasse, vene keeles Григорьевская улица), mille rajajateks oli Albert Koba ja Hans Prants 1900. aastal ja millele anti endise maaomaniku Oskar Gregory nimi. Grigori tänav oli see lõik praegusest Õle tänavast, mis ulatub Härjapea tänavalt Kolde puiesteeni. 17. jaanuaril 1923 liideti see tänav Õle tänavaga.

Õle tänav on Pelgulinna vanima hoonestusala südameks.

1939. aastani kulges Õle tänava kaudu Pelgulinna bussiühendus südalinnaga.

Linnaliinibuss Õle tänava lõpus 1920. aastate teises pooles.

Linnaliinibuss Õle tänava lõpus 1920. aastate teises pooles.

Õle tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu.

  • Õle 1 – 1933. aastal. Renoveeritud 2010. aastal. Majas on asunud kingssepatöökoda. Täna tegutseb keldriruumides Pelgulinna Selts.
  • Õle 3a – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 5 – 1918. aastal.
  • Õle 5a – 1918. aastal.
  • Õle 7 – 1949. aastal.
  • Õle 9 – 1934. aastal.
  • Õle 9a – vana elumaja asemele ehitati 1990. aastatel uus.
  • Õle 11 – 1937. aastal.
  • Õle 11a – kuur.
  • Õle 13 – 20. sajandi teiseil kümnendil.
  • Õle 13a – 20. sajandi alguses. Hoovis kasvab Eesti üks kõrgemaid püramiidtammesid.
  • Õle 15 – 1912. aastal. Ehitas voorimeeste seltsi esimees Johannes Ots.
  • Õle 17 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 17/2 – tööstushoone. Endine Rotermanni leivatehas. Renoveeritud 1990. aastatel.
  • Õle 19 – 1913. aastal.
  • Õle 19/2 – pesuköök.
  • Õle 21 – 1903. aastal.
  • Õle 23 – 2005. aastal ehitatud büroohoone-kortermaja.
  • Õle 25 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 27 – nõukogudeaegne kontorihoone.
  • Õle 27a – vana tehasehoone.
  • Õle 29 – 1930. aastate alguses.
  • Õle 31 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 33 – endine nn Põhu kõrtsi ehk Kaja kohviku hoone. 1998. aastal renoveeritud.
  • Õle 35 – 20. sajandi teisel kümnendil. Juurdeehitus 21. sajandi alguses.
  • Õle 37 – 1930. aastate esimeses pooles.
  • Õle 39 – 1912. aastal.
  • Õle 41 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 43 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 43c – elektri alajaam.
  • Õle 47 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 49 – 1924. aastal.

Õle tänava paaris aadressnumbriga majade ehituslugu:

  • Õle 2 – 1920. aastatel. Majas on asunud rohupood.
  • Õle 4 – 20. sajandi alguses.
  • Õle 4a – 20. sajandi alguses.
  • Õle 4b – 20. sajandi alguses.
  • Õle 6 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 6a – 20. sajandi alguses.
  • Õle 6b – garaaź kuus boksi.
  • Õle 8 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 8a – vana elumaja renoveeriti 2005. aastal.
  • Õle 10 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 12 – 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud keldripood. Kõrvalhoone ehitatud 1924. aastal.
  • Õle 14 – 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud kübaraäri.
  • Õle 16 – 1901. aastal.
  • Õle 16a – 1935. aastal.
  • Õle 18 – kuur.
  • Õle 18/1 – 1913. aastal. Majas on asunud meeste juuksur ja õmblustöökoda.
  • Õle 20 – elamu, kauplus-töökoda ehitatud 2003. aastal.
  • Õle 22 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 24 – 1930. aastate esimeses pooles. Vanasti oli seal keldripood.
  • Õle 24a – 1930. aastal.
  • Õle 26 – 1908. aastal.
  • Õle 28 – 1917. aastal.
  • Õle 30 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 32 – 20. sajandi teisel kümnendil.
  • Õle 32a – 1940. aastal.
  • Õle 34 – 1908. aastal.
  • Õle 36 – 1910. aastal.
  • Õle 38 – 1909. aastal.
  • Õle 40 – 20. sajandi esimese kümnendi lõpus.
  • Õle 40a – 20. sajandi alguses.
  • Õle 42 – 1907. aastal.
  • Õle 44 – 20.sajandi esimese kümnendi lõpus.
  • Õle 46 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde kortermaja. Abihoone ehitatud 1988. aastal.
Talvine Õle tänav.

Talvine Õle tänav.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Keskmise palga eest saab 1-toalise Lasnamäel

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul saab 950-eurose keskmise brutopalga eest osta pangalaenuga 1-toalise korteri Lasnamäel.

“Keskmise palga eest saab ligi 40 000 eurot laenu, mille igakuine tagasimakse on 250 eurot. Samas peab ise koguma ka veerandi jagu omafinantseeringut. Sama raha eest saab ka näiteks 2-toalise kõpitsemist vajava korteri Mustamäel,” ütles Vahter ja lisas, et näiteks mujal Eestis saab 40-50 000 eest osta suurema pinna, kasvõi talu.”

“Ühesõnaga on keskmise palga eest võimalik Tallinnas korter osta ja ära elada küll, aga siis peab arvestama, et ilma palgatõusuta näiteks autoliisingu jaoks pank rohkem raha juurde ei anna,” sõnas Vahter.

“1-2 toaliste magalakorteritega tehaksegi Tallinnas kõige rohkem tehinguid. Kui vajadused või võimalused muutuvad, siis magalakorter kätte ei jää ja selle saab küllalt lihtsalt rahaks teha,” ütles Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel saab kaks keskmist palka teenivat laenuvõtjat koos juba päris uhke elamise soetada. “Saja tuhande eest on valik lai ja sinna sisse jäävad ka uued korterid,” ütles Vahter.

“Üldiselt polegi keskmise palga väljavaade halb ja elatustase on parem kui kunagi varem. Praegu pigem enam mitu põlvkonda väikeses korteris koos ei ela. maksevõime piirini ma ei soovita siiski laenu võtta – see võib hakata muud elu või vajalikke väljaminekuid segama,” ütles Vahter.

“Suuri maju või kallimat kinnisvara tavaliselt kuupalga eest ei osteta, vaid tegemist on ettevõtluskasumiga.”

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Selgunud on 4. trammiliini rekonstrueerimise riigihanke võitja

Tallinna Linnatranspordi AS-i riigihanke komisjon tunnistas 2. jaanuaril riigihanke nr 146293 „Trammiliini nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ edukaks pakkujaks ühispakkujate AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ning Ratatek OY pakkumuse maksumusega 26 040 071,72 eurot.

23. detsembril avas riigihanke komisjon 4.trammiliini taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise riigihankele tähtaegselt laekunud pakkumused. Seejärel kontrollis komisjon pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele, nende poolt esitatud pakkumiste vastavust hanketeates ja hankedokumentides toodud nõuetele ning võrdles ja hindas laekunud pakkumusi.

„Konkurents oli tihe, pakkumustes osalesid pea kõik suuremad Eesti ehitusettevõtted, pakkumiste koostamisel on spetsialiste kaasatud ka Saksamaalt, Leedust, Lätist, Soomest, Tšehhist ja Poolast,“ ütles Tallinna Linnatranspordi AS-i juhatuse esimees Enno Tamm.

Avalikule hankele esitati kokku neli pakkumust:

  • firmalt AS Nordecon;
  • ühispakkujatelt Leonhard Weiss RTE AS, Leonhard Weiss GmbH & Co. KG ja Lemminkäinen Eesti AS;
  • ühispakkujatelt AS Teede REV-2 ja AB Kauno Tiltai;
  • ühispakkujatelt AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ning Ratatek OY.

Kõik neli pakkujat kvalifitseerusid hankele ja esitatud pakkumuste maksumus jäi vahemikku 26-29 miljonit eurot. Pakkumuste hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. Riigihanke komisjon tunnistas edukaks pakkujaks ühispakkujate AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ning Ratatek OY pakkumuse maksumusega 26 040 071,72 eurot.

Riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu raames teostatakse tähtsamate töödena trammiliini nr 4 trammiteede ning Pärnu mnt depooteede rekonstrueerimine koos teede betoonalusele viimisega, vahetatakse välja kontaktvõrk Tondilt Ülemistele ja Kadriorgu ning uuendatakse kuus veoalajaama. Peale selle rajatakse trammitee pikendus Peterburi tee 2 kinnistule, kuhu ehitatakse ka trammide tagasipöördering. Enne ehitustööde algust koostatakse sama lepingu raames tööprojekt. Rekonstrueerimistööd on eelduseks 16 uue, Hispaania firmas CAF toodetava trammi kasutuselevõtuks liinidel 3 ja 4. Kõik tööd teostatakse 2014. ja 2015. aasta jooksul.

Hankeleping sõlmitakse vastavalt riigihangete seadusele mitte enne 14 päeva möödumist alates edukaks tunnistamise otsuse teatavakstegemisest pakkujatele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ober-Haus: Magalakorterite 30% hinnatõus ei ole jätkusuutlik

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis detsembris võrreldes novembriga 1,9%. Võrreldes 2012. aasta detsembriga on indeks 19,8% kõrgem.

Tallinnas tehti detsembris korteriomanditega 615 tehingut, mida on 12,4% vähem kui käesoleva aasta novembris, kuid 22% rohkem kui eelmise aasta detsembris.

Tallinnas tõusis korteri keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 3,9% ja võrreldes eelmise aasta detsemberiga 20,0%.

Võrreldes eelmise kuuga oli linnaositi suurim pinnaühiku hinnatõus Kesklinnas 7,1%, Kristiines 11,3% ja Põhja–Tallinnas 8,1%. Põhjuseks eelkõige tehingud uute ja kallimate korteritega. Hinnalangus oli suurim Mustamäel –6,3%, Pirital –12,8% ja Haaberstis –3,1%. Tallinna suurimas elamupiirkonnas Lasnamäel hinnad oluliselt ei muutunud.

Võrreldes 2012 a detsembriga on suurim hinnatõus toimunud Mustamäel 29,8%, Lasnamäel 29,6% ja Kristiines 29,7%, põhjuseks nõudluse järsk kasv. Kristiine linnaosa hinnatõusu mõjutasid veel oluliselt tehingud uute korteritega. Kõige vähem tõusid hinnad Pirital 6,4%, Nõmmel 12,3% ja Kesklinnas 13,9%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. a oli detsembris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 20,4% madalam ehk 1 359 eurot ruutmeetri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind detsembris võrreldes eelmise kuuga -1,9% 1 070-le eurole, kuid Pärnus tõusis 6,4% 805-le eurole.

Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli vastavalt 301 eurot ja 455 eurot ruutmeeter.

Korteriturgu mõjutavad positiivselt eelkõige Tallinnas soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv. Kuna pangahoiuste intressid on madalad, siis on viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud soov investeerida korteritesse väljaüürimise eesmärgil.

Rain Rätt
Analüütik
Rain.ratt@ober-haus.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Jaemüügi stabiilne kasv jätkus ka novembris

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta novembris 2012. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet.

2013. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 379,6 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 295 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2012. aasta novembriga võrreldes 14%.

Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) jäi müük varasema aastaga võrreldes samale tasemele. Novembris suurenes jaemüük enim kasutatud kaupade kauplustes ning väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus jaemüük kasvas aastaga 65%. Selle tegevusala kaupluste müügi kasv kaupade jaemüüki oluliselt ei mõjuta, sest antud tegevusala osatähtsus on väga väike – 2013. aasta novembris oli see 1,9%.

Keskmisest enam suurenes jaemüük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 26%) ning posti või interneti teel (kasv 24%). Novembris kiirenes märkimisväärselt jaemüügi kasvutempo tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. Kui oktoobris pöördus nende kaupluste jaemüük pärast neli kuud kestnud langust taas tõusule ning kasvas aastases võrdluses 4%, siis novembris oli kasv 11%.

Jaemüük suurenes ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmetega, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega (kasv 9%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 3%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes oli novembris ja oktoobris küllaltki stabiilne. Novembris suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük 2012. aasta sama kuuga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüük jäi 2012. aasta novembriga võrreldes püsivhindades samale tasemele.

Võrreldes 2013. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 2%. 2013. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2012. aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris 449 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 85%. 2012. aasta novembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2003 – november 2013 (2010 = 100)

Diagramm: Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Ehitusleping Lätis: Jurmala korterelamud Dzintaru 28

28. detsembril 2013 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks’i ja Dzintaru 28 SIA vahel leping nelja korterelamu (kokku 93 korterit) ehitustöödeks, asukohaga Dzintaru 28, Jurmala, Läti.

Lepingu kohaselt ehitab SIA Merks ühe kolmekorruselise ning kolm neljakorruselist kortermaja brutopinnaga kokku 13 415 m².

Lepingu orienteeruv maksumus on 13,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2014. aasta jaanuaris ning tööde üleandmise tähtaeg on 2015. aasta juuli.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Represseeritud saavad Tallinnas lisatingimusteta maamaksuvabastuse

Tallinna Linnavaraamet tuletab meelde, et Tallinn on täiendavalt vabastanud maamaksust ka okupatsioonirežiimide poolt õigusvastaselt represseeritud isikud või represseerituga võrdsustatud isikud, kelle kasutuses on elamumaa sihtotstarbega maatükk Tallinnas.

Represseeritud vabastatakse maamaksust sõltumata elukohast ning kogu nende kasutuses oleva maatüki ulatuses osaliselt või täielikult. Täiendava maamaksuvabastuse andmise eeldus on, et represseeritut ei ole juba eelnevalt vabastatud elamumaa maamaksust maamaksuseaduse alusel kogu tema kasutuses oleva maatüki ulatuses.

Represseeritud, kellele on varem maksuvabastus määratud, ei pea uut avaldust esitama. Nendel, kellel on avaldus esitamata, tuleb maamaksuvabastuse taotlemise avaldus koos represseeritu tunnistuse koopiaga esitada Tallinna Linnavaraametile hiljemalt 10. jaanuaril 2014 (posti teel, e-postiga linnavaraamet [ät] tallinnlv.ee, Vabaduse väljak 7 teenindussaalis või Tallinna Linnavaraametis Vabaduse väljak 10, III korrus). Hiljem esitatud avalduste alusel määratakse maamaksuvabastus 2015. aastast.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ehituslepingu sõlmimine: AS Smarten Logistics laokompleks

Nordeconi kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ koos juhtivpakkuja Eventus Ehitus OÜ-ga ja Nordassets OÜ sõlmisid peatöövõtulepingu AS-i Smarten Logistics uue laokompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Ehitatava osa netopindala on ligikaudu 17 000 ruutmeetrit.

Ehituslepingu käibemaksuta maksumus on ligikaudu 6,4 miljonit eurot. Ehitustööd lõpetatakse jaanuaris 2015.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Head alanud aastat

Head uut aastatAdaur.ee soovib kõikidele uudistelugejatele ja klientidele head alanud aastat.

Loodetavasti saab alanud 2014. aasta olema sama viljakas, kui möödunud aasta.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

2013. aastal kinnisvaraportaalis KV.EE enim vaadatud majad ja korterid

Kinnisvaraportaal KV.EE pakub taasvaadata 2013. aasta enim vaadatud maju ja kortereid. Tarvo Teslon, KV.EE juht ütleb, et inimestel on majandussurutise järel taas suurenenud soov soetada endale korter või maja ning see paistab välja ka kinnisvaraportaali külastamisest. Oktoobris oli see rekordiline 485 000.

“Külastajate arvu kasvust näeme, et inimeste tarbimiskindlus suureneb ja kasvavad võimalused soetada esimene oma kodu või siis uus kodu senise asemele. Külastajate arv hakkas kasvama jälle 2011. aasta keskel, enne seda oli see paar aastat stabiilne. Oleme tõusnud käesoleva aastaga Eesti kinnisavaraportaalide seas külastatavuse liidriks,” kinnitab Tarvo Teslon.

Rääkides portaali külastatavuse populaarsusest aasta ja nädala lõikes, ütleb Tarvo Teslon, et kõige külastajaterohkem kuu on olnud august, kui on üürikorterite otsimise aeg. Populaarsuselt järgmine kuu on jaanuar, kui esimesest tööpäevast tullakse portaali.

Tööpäevadest on aktiivseim aeg esmaspäev kella 10-11 paiku, puhkepäeviti ollakse kinnisvaraportaalis pühapäeva õhtuti.

Enimvaadatud majad 2013

http://www.kv.ee/2175154 – Kirju sisearhitektuuriga maja
– 2,5 miljonit eurone villa Pirital
– Eksklusiivne eramu Harku vallas Rannamõisas
http://www.kv.ee/2162695 – Maja Kakumäel, Tallinnas
– Vahemeremaade stiilis maja Pirital
http://www.kv.ee/2183659 – Suvemaja järve ääres Võrumaal
– Basseiniga villa Sakus
http://www.kv.ee/2164179 – Tark villa Meriväljal, Tallinnas
– Maamaja Raplamaal
http://www.kv.ee/2166533 – Vana talumaja Märjamaal

Enimvaadatud korterid 2013

http://www.kv.ee/2134652 – Uhke kahetasapinnaline ja miljonivaatega üürikorter Tallinna vanalinnas
– Lenna Kuurma korter
http://www.kv.ee/2085321 – Kodu & Aed võistluse Kodu Kauniks 2012 võitja
http://www.kv.ee/2171564 – Kena korter Tallinnas
http://www.kv.ee/2095423 – Moodne korter Tartus
– Korter Pirita rannahoones
http://www.kv.ee/2183770 – Ajaloohõnguline korter Kadriorus, Tallinnas
– Korter Kesklinnas, sadama lähedal
http://www.kv.ee/2204889 – Stiilipuhas ja kena korter Tallinna Keskklinnas
– Uus korter Mustamäel
KV.EE on kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 480 000. Portaalis on igakuiselt üleval umbes 35 000 kinnisvarakuulutust. Portaal on kasutatav ka mobiiltelefoni ja tahvelarvutiga, vastav rakendus on m.kv.ee. Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tarbijakaitseamet: kinnisvaramaakler peab sõlmima kirjaliku lepingu

Tarbijakaitseametil valmis eelmisel nädalal maaklerteenuse kasutamise juhend, mis viitega teenusestandardile annab selge soovituse sõlmida tarbijal kinnisvaramaakleriga ainult kirjalik leping.

Tarbijakaitseameti algatus on arvestades kinnisvaraturul toimuvat tervitatav, eelkõige seetõttu, et juhtida kinnisvaramaaklerite endi tähelepanu nõuetele, mis kehtivad juba ligi aasta, kuid millede järgimisel on probleeme isegi erialaliitudesse kuuluvatel turuosalistel.

Arvestades pikaajalist teavitustööd enne teenusestandardi jõustumist on paljudel juhtudel selline praktika puhul selgelt tegemist ebaausa kauplemisvõttega. Lisaks tarbija petmisele loob selline praktika eeldused ka riigi petmisele.

Kuigi juhendis toodud nõuannete jälgimine on kasulik peamiselt tarbijatele, piirab seda vähene teadlikus.

Loodetavasti astub amet selles osas järgmise sammu sarnaselt teiste valdkondadele ning alustab koostöös Maksu- ja Tolliametiga laiaulatslikku teavituskampaaniat või sooritab kinnisvaramaakleritelt kontrolloste, eesmärgiga kontrollida teenuse vastavust nõuetele.

Täismahus juhendiga on võimalik tutvuda siin

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele