Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Vanade sõjaväehoonete lammutamine Raadil jätkub

05.11.2013 Tartu.ee

Tartu linn jätkab Raadi linnaosas asuvate endiste sõjaväelennujaama hoonete lammutamist. Tänavu mais lõppes lammutustööde esimene etapp, mille käigus võeti maha 15 vana hoonet, peatselt algavas teises etapis on kavas lammutada 17 hoonet.

Tartu linnas asuvate nõukogudeaegsete sõjaväelennujaama hoonete lammutamise II etapi riigihankel tunnistas linnavalitsus täna võitjaks Lähte Ehituse ASi pakkumuse kogumaksumusega 77 640 eurot.

Käesoleva aasta detsembrist kuni 2014. aasta juunini lammutatakse Raadil asuval endisel sõjaväelennuvälja territooriumil 17 tühjana seisvat hoonet, mis asuvad Tartu linnale kuuluvate kinnistutel Roosi 50, 89, 89a, 91, Puiestee 114, Peetri 33 ja Raatuse 117.

Peale teise etapi lõppu jääb Raadil lammutusjärge ootama veel 10-15 sõjaväehoonet. Edasiste lammutustööde maht sõltub rentnikega sõlmitud lepingutest.

Endiste sõjaväehoonete lammutamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi raames. Projekti kogumaksumus on 197 312 eurot sh KIKi toetus 177 580 eurot ja linna omafinantseering 10% st 19 731.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Pindi Kinnisvara turuinfo 10/2013

05.11.2013 Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara turuülevaade on võimalik alla laadida siit.

Tallinnas elab ligi 430 000 inimest

05.11.2013 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elas reede hommikuse seisuga Tallinnas 429 574 inimest, oktoobris kasvas pealinna elanike arv 796 inimese võrra.

Oktoobrikuu alguse seisuga elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 428 778 inimest.

Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 9744 inimese võrra – uusaastahommikul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest.

Kogu möödunud aasta jooksul kasvas ametlik tallinlaste arv kokku 3686 inimese võrra. Seega on pealinn tänavu juurde saanud juba ligi 2,6 korda korra rohkem elanikke kui terve möödunud aastaga. Seejuures kasvas ametlik pealinna elanike arv üksnes jaanuarikuuga lausa 3219inimese võrra ehk ühe kuuga pea sama palju kui kogu möödunud aastaga.

Eelmise aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 416 144 inimest. Võrreldes seisuga 1. jaanuar 2012 on Tallinna elanikkond praeguseks kasvanud 13 430 inimese ehk 3% võrra.

Veskimetsa rajatakse Veskilise tänav

05.11.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab Haabersti linnaossa Veskimetsa asumisse rajatava uue tänava nimeks Veskilise tänav.

Ühtlasi otsustab linnavalitsus pikendada olemasoleva Kõrgepinge tänava kulgu.

Uus tänav rajatakse ja olemasoleva tänava kulgu pikendatakse vastavalt Veskimäe tn 11 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule ning Haabersti linnaosa üldplaneeringule.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon leidis Veskimetsa asumi ja lähedal asuva Veskimäe tänava nimest tulenevalt, et uus tänavanimi võiks samuti olla seotud veskiga. Kaalumisel olnud nimevariantidest sobivaimaks peeti Veskilise tänava nime, mis toetab veski-temaatikat ning seostub läheduses asuvate teiste tegijanimeliste tänavanimedega (Meistri tänav ja Ehitajate tee).

Praegu Mustjõe tänavast Veskimetsa tänavani välja ehitatud Kõrgepinge tänav pikeneb Ehitajate teeni.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kakumäe rannaalale hakatakse detailplaneeringut koostama

05.11.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Kakumäe rannaala detailplaneeringu koostamise.

Detailplaneeringu eesmärk on luua võimalused alale rannahoonete kompleksi ehitamiseks. Planeeritava maa-ala suurus on 17,21 ha.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku teinud Haabersti Linnaosa Valitsus soovis määrata moodustavale krundile ehitusõiguse rannahoonete kompleksi ehitamiseks. Rannahoonestuse lõplik asetus ja arhitektuurne välisilme täpsustatakse avaliku arhitektuurikonkursiga.

Maatulundusmaa sihtotstarbega, suures osas metsaga kaetud Räime tn 52 // Sooranna tn 25 kinnistu kuulub Tallinna linnale. Lisaks jääb planeeringualale reformimata riigimaad.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldab peale detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu koostaja leidmiseks riigihanke.

Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Hakatakse koostama Miinisadama piirkonna detailplaneeringut

05.11.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu koostamise.

Planeeritava maa-ala suurus on 45 ha. Detailplaneeringu ülesanne on ala ümberkruntimine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. Alale on planeeritud mereväge teenindavad hooned ja rajatised. Ühtlasi nähakse ette alal asuvate muinsuskaitsealuste hoonete restaureerimine, täpsustatakse olemasolevate hoonete ehitusõigust ning hoonete laiendamise ja rekonstrueerimise võimalusi.

Planeeringuala paikneb Põhja-Tallinnas Tööstuse tänava ääres ning piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega ja idast Noblessneri sadamaga.

Planeeringuala kontaktvööndi mereäärsel osas paiknevad peamiselt 1- kuni 4 korruselised sadama hooned ja muud tööstushooned, planeeringualast lõuna poole jäävad 2- kuni 5-korruselised korterelamud. Planeeritava ala kontaktvööndi hoonestuse moodustavad valdavalt kivist hooned. Muinsuskaitsealused objektid on valdavalt punastest tellistest, piklikud ja madalama valtsplekist viilkatuse või kumera katusega hooned.

Planeeritaval alal säilitatakse kõik väärtuslikud hooned. Amortiseerunud, linnapilti sobimatud ja ebaloogilise paigutusega hooned on kavas likvideerida. Hoonemahtude kavandamisel järgitakse naabruses asuvate hoonete kõrgusi ja mahtu.

Uute hoonete planeerimisel ühtlustub piirkonnas hoonestuse rütm, alal suurendatakse kõrghaljastuse osakaalu, alal tekivad paremad olmetingimused, tekib juurde uusi töökohti ja ruumipinda tegevuse laiendamiseks. Kavandatava hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säiliks maksimaalselt ja planeeritud ning olemasolevate hoonete vahel valitseks loogiline sümmeetria.

Detailplaneeringu algatamist taotles Kaitseministeerium. Detailplaneeringu eskiisi koostas OÜ ARTES TERRAE.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Majandususaldus suurenes

05.11.2013 Konjunktuuriinstituut

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* oktoobris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 103.4 punkti ja see on 1.1 punkti parem kui septembris.

Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks oli oktoobris 101.8 ja tõus kuuga oli 1.2 punkti, euroalal oli indeks 97.8 ja tõus kuuga 0.9 punkti. Majandususaldus on nüüd paranenud 6 kuud järjest.

Majandususaldus on üle pikaajalise keskmise kolmes Balti riigis, Taanis, Saksamaal, Horvaatias, Ungaris, Austrias, Rootsis, Maltal ja Suurbritannias.

Majandususaldus langes 8 riigis ja oli endiselt madal Küprosel, Kreekas, Poolas, Sloveenias ja Soomes.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus on enamasti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid riikide arengutrendid on erinevad. Nii oli majandususaldus Lätis 103.2 (sama mis septembris), Leedus 103 (langus kuuga 2.4 punkti), Rootsis 104.3 (tõus kuuga 2.1 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest olulisel madalamal tasemel (93.7), kuid tõusis viimase kuuga 2.6 punkti. Soomes paranes majanduskonjunktuur kõigis majandusvaldkondades.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Allikas: www.ki.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvarakoolitus “Hindamise ABC” toimub 21-11-2013

05.11.2013 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolitus “Hindamise ABC” on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvara eksperthinnangutega. Samuti on koolitus suunatud kinnisvarainvesteeringute tegijatele.

Koolitus aitab avada kinnisvara hindamisel kasutatavad mõisted, samuti räägime hindamise protsessist ja metoodikatest.

Koolituse annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitust “Hindamise ABC” viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Koolitus “Hindamise ABC” toimub neljapäeval 21.11.2013 kell 09:00-16:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara müük täitemenetluses” toimub 05-12-2013

05.11.2013 Tõnu Toompark

05-12-2013 toimub koolitus-seminar “Kinnisvara müük täitemenetluses“, mida viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Koolituse „Kinnisvara müük täitemenetluses“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad.

Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus on mõeldud nii professionaalsele maaklerile, kui ka investorile või spekulandile. Samuti on koolitus suunatud eraisikutele, kellel on plaanis osta kinnisvara kohtutäiturilt.

Koolituse läbiviija Mati Kadak on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimees ning Ametikogu juhatuse liige.

Koolitus “Kinnisvara müük täitemenetluses” toimub neljapäeval 05.12.2013 kell 10:00-15:00.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: eluasemelaenude käive kasvas aastaga 19%

05.11.2013 Tõnu Toompark

Eluasemelaenude intressimäär jätkab endiselt madalal kursil. 2013. a. septembrikuine uute eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2,53%.

Madal intressimäär on seejuures olnud tegur, mis on aidanud inimestel eluasemelaene võtta. 2013 III kvartali eluasemelaenude käive lõi 2009. aasta järgse rekordi ja oli 191 miljonit eurot. See on 19% kõrgemal, kui aasta tagasi.

Madala intressimäära kõrval on sedavõrd suurt eluasemelaenude käivet toetanud keskmise palga kasv.

Eluasemelaenude jääk püsib juba kolmandat aastat 5,8 ja 6,0 miljardi euro vahel. Kasvava laenukäibe valguses tähendab see, et pangad väljastavad uute eluasemelaenudena sama raha, mis nad teiste laenude tagastamise arvelt igakuiselt kokku korjavad.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Lapse eluasemega seotud kulu ei pea kandma ainult üksi last kasvatav vanem

04.11.2013 Tõnu Toompark

Elatise vaidlus tõusetub olukorras, kus laps elab ühe vanemaga ja teine vanem lapsest ei hooli ning hoolimatus seisneb muuhulgas selles, et lahus elav vanem hoiab kõrvale lapsega seotud kulutuste kandmisest. Nii tuleb ühel vanemal lapse eest igapäevaselt hoolitseda ja lisaks sellele kanda üksinda kõik kulutused, mis lapsega seonduvad – lasteaed, huvialaringid, riided, toit jne. Sellises olukorras väärib tunnustust see, et last üksi kasvatav vanem ei lepi olukorraga, vaid astub vajalikke samme selleks, et ka teine vanem vähemalt materiaalselt lapse eest hoolt kannaks. Sellisel juhul on kohtuskäimine tihtipeale vältimatu.

Seaduse kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaks määramisel lähtuda eelkõige lapse tegelikest vajadustest. Muuhulgas on lapsel vajadus ka eluaseme järele, mis vastab tema senisele elukorraldusele. See tähendab, et vanemate lahutuse korral ei pea laps sattuma halvematesse tingimustesse ega ole õigustatud ka elatise nõudmine, mis võimaldaks lapse elutingimusi oluliselt parandada. Senine kohtupraktika luges, lisaks majandamiskuludele (näiteks KÜ arved), lapse eluasemekuludeks üürimisega seotud kulud. Kui lapseelukoht kuulus aga teisele vanemale, siis puudus võimalus sellise eluaseme tagamise eest nõuda elatist teiselt vanemalt. Kuigi tegelikus elus on vähe neid olukordi, kus üksikvanem võiks omada eluaset ilma, et tal oleks panga ees laenu teenindamise kohustus, ei loetud eluasemelaenu teenindamiseks tehtavaid kulutusi lapse vajadustega seotud kuludeks. Nüüdseks on aga Riigikohus teinud kohtuotsuse, milles kõrvaldas sellise ebaõigluse. Riigikohus märkis muuhulgas järgmist: „Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel.”

Kõnealuse vaidluse puhul oli olukord selline, et laps elab koos emaga, viimasele kuuluvas korteris. Ema on korteri omandamiseks võtnud eluasemelaenu, et tagada mõistlik elukoht endale ja lapsele. Riigikohus on selgitanud, et lapsele elukoha kindlustamine on mõlema vanema kohustus ja seejuures ei tule vahet teha, kas ema on lapsele elukoha tagamiseks korteri üürinud või ostnud. Elatise suuruse arvestamiseks tuleb määrata kindlaks sarnase eluruumi keskmine üürihind ning hinnata seda, millises ulatuses laps konkreetset eluruumi kasutab (näiteks ühte tuba üksi ja muid ruume koos emaga). Näiteks kui 2 toalise korteri üürihind on 300 eurot kuus ja laps elab korteris koos oma emaga, siis on lapse eluasemekulu 150 eurot (300 jagatud inimeste arvuga, kes korterit kasutavad).

Kuigi eluasemekulud on vaid üks osa, millega elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, on vähemalt nüüdsest igal elatise nõudega kohtusse pöördujal kindlustunne, et lapse eluaseme tagamisega seotud kulu ei pea kandma üksinda see vanem, kelle juures laps elab, isegi siis kui lapse elukohaks olev korter kuulub sellele elatist nõudvale vanemale. Kõige olulisem on aga see, et lapsega seotud kulutuste kandmine toetab lapse arengut tervikuna. Eluasemekulude õiglane kandmine loob eeldusi, et üksikvanemal jätkub võimalusi panustada last arendavatele huvialadele. Selgete huvidega ja turvatunnet omavad lapsed on paremad kaaslased teistele ning täiskasvanuks saades täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed.

Ahti Kaseväli
Advokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

04.11.2013 Ingvar Allekand

Mõni aeg tagasi oli mul suur rõõm astuda üles Äripäeva poolt korraldatud kinnisvarakonverentsil ja esitada kuulajatele oma visioon sellest, kuhu meie kinnisvaraturg pikemas perspektiivis teel on.

Viimase 20 aasta jooksul on meie kinnisvaraturul toimunud mitmeid nii vähemolulisi kui ka väga olulisi muutuseid. Pole mingit põhjust arvata, et järgmise 20 aasta jooksul ei toimu midagi võrreldavat.

Minu arvates on kõik suuremad eesseisvad muudatused omavahel tugevalt seotud ning seetõttu vältimatud. Üks muutus viib teiseni, kui tahame jätkata senise arengu teel. Seejuures on kinnisvaraturg ise hoopis teisejärguline.

Järgnevalt esitangi Teile 5-osalise loo sellest, mis meid ees võiks oodata.

1. osa: Kui palju on meil energiat?

Mitmetest uuringutest võib lugeda, et vanema elamufondi kütteenergiatarve on ca 150 – 250 kWh/m2 kohta aastas. Mõnel pool veelgi enam.

2020 aastast peame seda vähendama ca 5 korda st 50 kWh/m2 aastas. Eestis spopulaarsust koguvate passiivmajade standard näeb ette maksimaalselt 15 kWh/m2 kohta ning sedagi väikest energiatarvet päikesepaneelide, tuulegeneraatorite jms vahenditega kattes on meil võimalik jõuda nn nullenergia majani.

Võttes arvesse elektri hinda, siis võime öelda, et vana eluruumi ülalpidamine maksab meile energiakuluna ca 15 eur/m2 kohta aastas (keskmine 3-toaline korter seega peaaegu 1000.- eur aastas) ning nullenergia maja ei maksa midagi. Seega on nullenergia maja omanikul võimalik kasutada ülejääv raha kvaliteetsema eluruumi soetamiseks.

Tänaste intressimäärade ja tavapäraste laenutingimuste juures tähendab see võimalust soetada ca 21 % kallim eluruum. Kallim eluruum aga võiks mõistliku asjaajamise korral tähendada paremat elukvaliteeti.

Niimoodi lihtsustatult ent puust ette ja punaseks tehtuna on võimalik leida see piir, millest kehvemat maja ei tasu ehitada.

Veelgi enam – millest kehvemas majas ei tasu lihtsalt elada. Ja kuna ehitusmaterjalid ja –tehnoloogiad muutuvad järjest paremaks, siis on ka see piir nihkumas järjest edasi. Kõigist tulevikus aset leidvatest suurematest protsessidest on see üks esimesi, millest meie avalik sektor aru on saanud.

Energiamärgise kehtestamine 2009 aastal ning hiljutised nõuete karmistamised võivad küll kogemuste puudumise tõttu ajutiselt juurutamise järgus probleeme tekitada, kuid on pikas perspektiivis igal juhul kasulikud. Ja nii on see sisuliselt ka aluseks kõigile teistele olulistele kinnisvaraturu muutustele kaugemas tulevikus.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Colonnaga seotud investorid viisid lõpule Ajakirjandusmaja ostu

04.11.2013 Tõnu Toompark

Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinna kesklinnas aadressil Pärnu mnt 67a asuva kinnistu. Kinnistul on kaks büroohoonet, millest üks üheksa- ja teine neljakorruseline. Renditava ala suurus on 7 100 m2. Tehingu hinda osapooled avalikustada ei soovi.

Colonna Kinnisvara juhatuse liikme Marek Õunamägi sõnul on Ajakirjandusmaja kõigile tallinlastele teada hoone. “Büroohoonel on suurepärane asukoht kesklinnas, millele on ka hea ligipääsetavus nii auto kui ühistranspordiga. Peale hoone fassaadi ja tehnosüsteemide renoveerimist saab hoonest korralik B+ klassi büroohoone, mis pakub soodsama hinnaga, kuid hea asukohaga alternatiivi südalinna ärihoonetele.” selgitas Õunamägi.

Müüja nõustaja Uus Maa Property Advisorsi juhatuse esimehe Ardi Roosimaa sõnul oli tegemist mitmes mõttes väga märkimisväärse tehinguga. “Ajakirjandusmajal on tuntud ajalugu ja selgelt välja kujunenud kuvand, mis aitab hoonet turundada. Tehinguid, kus müüja saab olemasolevalt rahavoolt parima hinna ja ostja väga tugeva väärtuse kasvu võimaluse läbi vabade rendipindade vähendamise, ei sõlmita just tihti,” lisas Roosimaa.

Õunamägi sõnul on büroopindade turul lähiaastateks oodata tasast, kuid kindlat rendihindade tõusu ja vabade pindade vähenemist. “Colonna meeskond ja investorid näevad hoones rakendamata potentsiaali ja kasutavad oma kogemust hoone ning investeeringu parenduseks. Õunamägi hinnangul on büroode turul A klassi pindadel vakantsid väikesed, kuid arendajad on uute loomisega veel ettevaatlikud, sest rendihinnad ei ole veel kriisist täielikult taastunud. “B klassi bürooruumides on mõningaid vakantse ja siin sõltub paljuski sellest, milline on omaniku võime hoonesse investeerida ja kõrvalkulusid kontrolli all hoida.” lisas ta.

Elamuturgu on Õunamägi hinnangul oodata mõnevõrra rohkem uuselamuid koos mõningase hindade kasvuga. “Eraldi tasub märkimist valdava osa uute korterelamute kõrgemat energiaklassi, mis õigustab kõrgemat hinnataset”. Paralleelselt büroopindadega panustab Colonna ka elamuarendusse alustades lähikuudel korterelamute projekti Lasnamäel Vana-Kuuli tänaval. Järgmisel aastal planeerib firma alustada korterelamu arendust kesklinna piirkonnas.

Colonnaga seotud investorid on tänaseks ostnud Eestis 40 kinnistut, millest enamiku puhul on tegemist renditootlusega objektidega. Kokku haldab Colonna üle 132 000 ruutmeetri renditavat pinda. Firma jätkab aktiivselt ka oma investoritele uute investeerimisotstarbega kinnistute otsimist.

Kortermajade renoveerimine on hädavajalik, sest lagunevad majad muutuvad eluohtlikuks

04.11.2013 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi leiab, et kortermajade renoveerimise küsimus muutub järjest aktuaalsemaks, kuna aina enam lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. “Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, nagu tänases Eesti Päevalehe loos punastest tellistest kortermajade kohta kirjutatakse,” rääkis Mardi. “Kuid inimese tervist mõjutab ka see, mida silmaga ei näe: näiteks halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad varem või hiljem samuti tervisehädadeni viia,” rääkis ta.

Mardi hinnangul on tervitatav asjaolu, et riik eraldab küll renoveerimistoetusteks järgnevatel aastatel ligi 100 miljonit eurot, kuid omavalitsus võiks tema hinnangul samuti ühistutele renoveerimisel täiendavat abi osutada. “Näiteks Tallinna linn kärpis vahepeal ühistutele erinevates projektides eraldatavaid toetussummasid, nüüd oleks aeg need taastada ja elanikke kodude renoveerimisel toetada, liiati kui elanikud on tublid Tallinna maksumaksjad,” leidis Mardi.

Mardi sõnul tuleb ühistuid, kes kortermaja renoveerimise vastu huvi tunnevad ja selles suunas ka aktiivselt tegutsema hakkavad, aina juurde. “Oleme korraldanud hulga infopäevi, samuti temaatilisi foorumeid ning konverentse – iseäranis viimase paari aastaga on renoveerimisplaane pidavate ühistute hulk märgatavalt kasvanud,” rääkis ta. “Riikliku renoveerimistoetuse taotlejate hulk on samuti kasvanud – nõudlus ületab pakkumise,” märkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Ober-Hausi Kinnisvara: keskmine korterihind on Tallinnas võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud ligi viiendiku võrra.

04.11.2013 Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes septembriga 5,4%. Võrreldes 2012. aasta oktoobriga on indeks 19% kõrgem.

Tallinnas tehti oktoobris korteriomanditega 754 tehingut, mida on 7,6% rohkem kui käesoleva aasta septembris ja 14% rohkem kui eelmise aasta oktoobris.

Tallinnas tõusis keskmine korteri pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 6,6% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 21,4%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus Haaberstis 21,9%, Mustamäel 15,6% ja Kesklinnas 9,6%.

Võrreldes eelmise kuuga oli suurim hinnalangus Kristiines –12,8% ja Pirital –4,2%.

Kristiines +19,8% ja Nõmmel +12,8, põhjuseks keskmiselt enim tehinguid uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal oli oktoobris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 21,7% madalam ehk 1 337 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind oktoobris võrreldes eelmise kuuga 0,8% 1 100-le eurole ja Pärnus tõusis 3,8% 794-le eurole.

Jõhvis liikus keskmise pinnaühiku hind tõusutrendis ja oli 271 eurot ruutmeeter, kuid Narvas langes ja oli 436 eurot ruutmeeter.

Korteriturgu mõjutavad positiivselt soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara analüütik

Vaata lähemalt: Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_oktoober_2013 full

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,333 1,334 1,335 … 1,621 1,622 1,623 Vanemad uudised ››