28. detsembril 2013 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks’i ja Dzintaru 28 SIA vahel leping nelja korterelamu (kokku 93 korterit) ehitustöödeks, asukohaga Dzintaru 28, Jurmala, Läti.
Lepingu kohaselt ehitab SIA Merks ühe kolmekorruselise ning kolm neljakorruselist kortermaja brutopinnaga kokku 13 415 m².
Lepingu orienteeruv maksumus on 13,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2014. aasta jaanuaris ning tööde üleandmise tähtaeg on 2015. aasta juuli.
Tallinna Linnavaraamet tuletab meelde, et Tallinn on täiendavalt vabastanud maamaksust ka okupatsioonirežiimide poolt õigusvastaselt represseeritud isikud või represseerituga võrdsustatud isikud, kelle kasutuses on elamumaa sihtotstarbega maatükk Tallinnas.
Represseeritud vabastatakse maamaksust sõltumata elukohast ning kogu nende kasutuses oleva maatüki ulatuses osaliselt või täielikult. Täiendava maamaksuvabastuse andmise eeldus on, et represseeritut ei ole juba eelnevalt vabastatud elamumaa maamaksust maamaksuseaduse alusel kogu tema kasutuses oleva maatüki ulatuses.
Represseeritud, kellele on varem maksuvabastus määratud, ei pea uut avaldust esitama. Nendel, kellel on avaldus esitamata, tuleb maamaksuvabastuse taotlemise avaldus koos represseeritu tunnistuse koopiaga esitada Tallinna Linnavaraametile hiljemalt 10. jaanuaril 2014 (posti teel, e-postiga linnavaraamet [ät] tallinnlv.ee, Vabaduse väljak 7 teenindussaalis või Tallinna Linnavaraametis Vabaduse väljak 10, III korrus). Hiljem esitatud avalduste alusel määratakse maamaksuvabastus 2015. aastast.
Nordeconi kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ koos juhtivpakkuja Eventus Ehitus OÜ-ga ja Nordassets OÜ sõlmisid peatöövõtulepingu AS-i Smarten Logistics uue laokompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Ehitatava osa netopindala on ligikaudu 17 000 ruutmeetrit.
Ehituslepingu käibemaksuta maksumus on ligikaudu 6,4 miljonit eurot. Ehitustööd lõpetatakse jaanuaris 2015.
Adaur.ee soovib kõikidele uudistelugejatele ja klientidele head alanud aastat.
Loodetavasti saab alanud 2014. aasta olema sama viljakas, kui möödunud aasta.
Kinnisvaraportaal KV.EE pakub taasvaadata 2013. aasta enim vaadatud maju ja kortereid. Tarvo Teslon, KV.EE juht ütleb, et inimestel on majandussurutise järel taas suurenenud soov soetada endale korter või maja ning see paistab välja ka kinnisvaraportaali külastamisest. Oktoobris oli see rekordiline 485 000.
“Külastajate arvu kasvust näeme, et inimeste tarbimiskindlus suureneb ja kasvavad võimalused soetada esimene oma kodu või siis uus kodu senise asemele. Külastajate arv hakkas kasvama jälle 2011. aasta keskel, enne seda oli see paar aastat stabiilne. Oleme tõusnud käesoleva aastaga Eesti kinnisavaraportaalide seas külastatavuse liidriks,” kinnitab Tarvo Teslon.
Rääkides portaali külastatavuse populaarsusest aasta ja nädala lõikes, ütleb Tarvo Teslon, et kõige külastajaterohkem kuu on olnud august, kui on üürikorterite otsimise aeg. Populaarsuselt järgmine kuu on jaanuar, kui esimesest tööpäevast tullakse portaali.
Tööpäevadest on aktiivseim aeg esmaspäev kella 10-11 paiku, puhkepäeviti ollakse kinnisvaraportaalis pühapäeva õhtuti.
http://www.kv.ee/2175154 – Kirju sisearhitektuuriga maja
– 2,5 miljonit eurone villa Pirital
– Eksklusiivne eramu Harku vallas Rannamõisas
http://www.kv.ee/2162695 – Maja Kakumäel, Tallinnas
– Vahemeremaade stiilis maja Pirital
http://www.kv.ee/2183659 – Suvemaja järve ääres Võrumaal
– Basseiniga villa Sakus
http://www.kv.ee/2164179 – Tark villa Meriväljal, Tallinnas
– Maamaja Raplamaal
http://www.kv.ee/2166533 – Vana talumaja Märjamaal
http://www.kv.ee/2134652 – Uhke kahetasapinnaline ja miljonivaatega üürikorter Tallinna vanalinnas
– Lenna Kuurma korter
http://www.kv.ee/2085321 – Kodu & Aed võistluse Kodu Kauniks 2012 võitja
http://www.kv.ee/2171564 – Kena korter Tallinnas
http://www.kv.ee/2095423 – Moodne korter Tartus
– Korter Pirita rannahoones
http://www.kv.ee/2183770 – Ajaloohõnguline korter Kadriorus, Tallinnas
– Korter Kesklinnas, sadama lähedal
http://www.kv.ee/2204889 – Stiilipuhas ja kena korter Tallinna Keskklinnas
– Uus korter Mustamäel
KV.EE on kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 480 000. Portaalis on igakuiselt üleval umbes 35 000 kinnisvarakuulutust. Portaal on kasutatav ka mobiiltelefoni ja tahvelarvutiga, vastav rakendus on m.kv.ee. Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.
Tarbijakaitseametil valmis eelmisel nädalal maaklerteenuse kasutamise juhend, mis viitega teenusestandardile annab selge soovituse sõlmida tarbijal kinnisvaramaakleriga ainult kirjalik leping.
Tarbijakaitseameti algatus on arvestades kinnisvaraturul toimuvat tervitatav, eelkõige seetõttu, et juhtida kinnisvaramaaklerite endi tähelepanu nõuetele, mis kehtivad juba ligi aasta, kuid millede järgimisel on probleeme isegi erialaliitudesse kuuluvatel turuosalistel.
Arvestades pikaajalist teavitustööd enne teenusestandardi jõustumist on paljudel juhtudel selline praktika puhul selgelt tegemist ebaausa kauplemisvõttega. Lisaks tarbija petmisele loob selline praktika eeldused ka riigi petmisele.
Kuigi juhendis toodud nõuannete jälgimine on kasulik peamiselt tarbijatele, piirab seda vähene teadlikus.
Loodetavasti astub amet selles osas järgmise sammu sarnaselt teiste valdkondadele ning alustab koostöös Maksu- ja Tolliametiga laiaulatslikku teavituskampaaniat või sooritab kinnisvaramaakleritelt kontrolloste, eesmärgiga kontrollida teenuse vastavust nõuetele.
Täismahus juhendiga on võimalik tutvuda siin
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi
Kui Oma Kodu Merikotka Residentsi esimest korda uudistamas käis, olid ehitajatel veel käed-jalad tööd täis. Ehitus oli jõudnud finišisirgele ning hoonest võis juba aimata tulemuse sisulist ja vormilist täiuslikkust.
LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Ingmar Saksing teeb uudishimulikele ajakirjanikele põhjaliku ekskursiooni ja ütleb uusehitise plussidest kõneldes, et tegemist on sisuliselt esimese päris uue majaga, mis on pärast masuaastaid Kuressaarde ehitatud.
“See on esimene väga selge argument, miks rahval võiks Merikotka Residentsi vastu huvi olla.” Järgmine pluss on kindlasti idee pakkuda klientidele n-ö proovielamise võimalust. “Autode puhul on ju täiesti tavaline, et ostuhuviline saab näidisautoga proovisõitu teha, miks mitte kasutada sama võimalust korteri ostmisel? Inimene veedab siin näiteks ühe nädalavahetuse. Niimoodi saab potentsiaalne tulevane korteriomanik väga selgelt tunnetada, kuidas talle selline korter ja selline maja istuvad.” Kõlab põnevalt ja vägagi mõistlikult.
Kolmekorruselisse Merikotka Residentsi on projekteeritud 14 korterit, valdav osa neist 2- ja 3-toalised ning üks 4-toaline. Korterite suurus jääb vahemikku 50 kuni 99,1 m². Niisiis elamisi igale maitsele, sõltuvalt pere suurusest ja elanike vajadustest.
Hoonega on tõsiselt vaeva näinud ka sisekujundaja. Tema töö on olnud anda ruumidele saaremaine ilme, mis lähtub liivakarva toonidest, järgib seina- ja põrandaplaatide loogikat, luues suurepärase ja rahuliku terviku. Majja on tellitud köögisisustus, garderoobid ja vannitoasisustus. “See kõik saab siin olema,” kinnitab Saksing. “Voodid-diivanid peab omanik küll ise soetama, aga kõik ehitamisega tihedalt seotud asjad on paigas. Ostja ei pea ise enam midagi tegema, ei pea hakkama pead murdma köögimööbli tellimisega – selleks kulub ju oma paar kuud ning paigaldus on veel omaette ooper. Samuti ei pea korteriomanik otsima elektrikut ega santehnikut. Meie pakume n-ö lõpptoodet, see on sõna otseses mõttes võtmed-kätte-projekt.”
Veel üks oluline pluss on uue maja kulude pool. Elamu soojavarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Hoonesse on projekteeritud põrandaküte ja sooja tarbevee süsteemid. Vesi-põrandaküte on projekteeritud hoone kütmiseks täies mahus. Ruumides soovitud temperatuuri saavutamiseks on põrandaküttesüsteem varustatud ruumikohase juhtimisautomaatikaga.
“Katusel on päikesepaneelid, kus soojus võetakse otse taevast ja suunatakse keskküttesüsteemi. Soojavee tootmine ja osalt ka kütmine käib päikeseenergiaga. Kevadel, suvel ja sügisel võimaldab süsteem säästa kuni 90% sooja vee tootmiskuludest ning kevadel ja sügisel 20% küttest. Loomulikult võib sääst olla ka suurem, aga see sõltub juba aastast. Investeering on küll tõstnud projekti omahinda, kuid teisest küljest on siin elamine soodsam kui kõrvalmajades. Arvutus näitab, et ligi ühe kvartali jagu aastas võiks siin majas tasuta elada. Säästlikkus on tänapäeval väga oluline.”
Asukoht on maja järgmine, võib-olla isegi otsustav pluss. “Saaremaal on üldse väga ilus,” märgib Saksing. Ilus vaade avaneb igast aknast ning suuri aknaid ja rõdusid või terrasse on selles majas piisavalt palju. See võiks kohale meelitada just mandriinimesi, kes tunnevad huvi eelkõige suvise elamise soetamise vastu. Maja jääb kindlasti silma ka neile, kes käivad siin golfi mängimas. Usutavasti on meie golfikeskuse keerulised ajad nüüd seljataga ning see peaks hästi mõjuma ka väljaku naabruses asuvale kinnisvaraarendusele. “Neile, kes siin aasta läbi elama hakkavad, on plussiks see, et elamise intensiivsus on seega palju madalam kui mõnes teises majas, kus kõik korterid on aastaringselt hõivatud. Siin elab talvekuudel võib-olla vaid 3–4 peret, see on juba peaaegu nagu oma maja,” nendib Ingmar Saksing.
Isegi asjatundmatule hakkab silma uusehitise hea arhitektuuriline lahendus. Võrreldes uut maja varem ehitatutega, võib märgata selgelt ühiseid jooni, samas on Merikotka 9 siiski hoopis teistsugune maja.
Tähelepanuväärne on maja avar ja valgusküllane trepikoda, hästi läbi mõeldud valgustus koridorides, aga ka kasutatud materjalide valik.
Merikotka elurajoon on saanud endale väärika täienduse.
Minu jaoks oli maja valmis juba siis, kui karkass püsti sai. Tulemus on samasugune, nagu me ta 3D-mudelis välja joonistasime. Praegu peaks juba igaüks aru saama, mida me siia kavandasime. Maja on valmis, võib panni pliidile panna ja muna praadima hakata.
Iga uue maja puhul tuleb jälgida olemasolevat keskkonda. Ei saa teha midagi senisest kardinaalselt erinevat. Olemasolev olukord mõjutas selle uue hoone lahendust kindlasti palju. Selle maja arhitektuurse lahenduse põhikontseptsioon tuleneski esmalt olemasolevatest hoonetest ja teine nüanss, mida tuli arvestada, oli tellija etteantud kindel ruumiprogramm. Meie üritasime oma loomingu nende kahe tingimuse vahele ära paigutada.
Hoone välisviimistluses on kasutatud kõrgsurve-laminaati, meie tingimustes on see väga hea, hästi vastupidav ja n-ö lollikindel materjal, mis annab hoonele puidu sooja ilme. See soomlaste väljatöötatud materjal on seal kasutusel juba üle 25 aasta ja tehas kinnitab, et see on siiamaani väga hästi toimiv. Eestis on see suhteliselt uus materjal turul olnud 5–6 aastat.
Ma ei tea, kuidas on lood Kuressaarega, aga meie oleme seda varem kasutanud mitmes kohas, Norras-Rootsis päris tihedalt. Hooldust see peaaegu ei nõua. Kui me oleksime kasutanud siin vineeri või laudist, tuleks omanikul vähemasti iga viie aasta tagant majale mingisugust hooldust teha. Selle materjali puhul pole muud vaja, kui pind niiske lapiga puhtaks ja toimib 20 aastat.
Rõdude puhul oli meie eesmärk jätta need lahtisteks, siis ei teki sinna liiga palju “elu”. Loomulikult välimööbel või grill…, aga kui inimene hakkab sinna juba voodit vedama, siis see ei ole enam OK. Projektis on küll ette nähtud klaasimise võimalus, kuid sellisel juhul on terve rõdu täisklaas ja ei mingisuguseid pimendatud piirdeid.
Projekteerimise protsessis oli mitmeid kordi arutuse all fassaadikivi kasutamine, kuid lõpuks sai seina ikkagi kiviimitatsioon. Ja ega mitteprofessionaal väljanägemisel vahet teegi.
Privaat Arhitektuur OÜ on arhitektuuri- ja projekteerimisbüroo, mis tegutseb 2005. aastast. Ettevõttesse on koondunud inimesed, kes omavad kogemusi ja innovatiivsust arhitektuuri, projekteerimise ja projektijuhtimise valdkonnas.
Statistikaameti andmetel sai 2013 III kvartalis ehitusloa 653 mitteeluruumi pinnaga 221 000 m2 ja kubatuuriga 1300 000 m3.
Aastaga vähenes ehitusloa saanud mitteeluruumide arv 7% ja nende pind ning kubatuur ligi kolmandiku võrra.
2013 III kvartalis valminud mitteeluruumide arv oli 223, pind 177 000 m2 ja kubatuur 1299 999 m3. Erinevalt ehituslubadest näitab kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 20-protsendilist tõusu. Valminud mitteeluruumide pind suurenes isegi 57 ja kubatuur 80% võrra.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.
|
|
|
|
Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus 10%le. Novembris võeti eluasemelaene 62 miljoni euro väärtuses, mida oli mõnevõrra vähem kui septembris ja oktoobris. Kuu jooksul väljastatud laenude maht ületas varasemate laenude tagasimakseid, mille tulemusena eluasemelaenuportfell kasvas 10 miljoni euro võrra. Eluasemelaenuportfelli aastakasv jäi oktoobri 0,5% tasemele.
Kinnisvarasektori finantseerimiseks antud suured laenud tõstsid ettevõtete laenukäivet. Novembris 206 miljoni euro väärtuses antud uutest pikaajalistest laenudest ja liisingutest läks ligi pool kinnisvara- ja ehitusettevõtete rahastamiseks. Enamike muude majandussektorite ettevõtete laenamine oli nii nagu oktoobriski veidi tagasihoidlikum.
Pankade laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jäi tagasihoidliku 1,3% tasemele. Kuu jooksul kasvas Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht 35 mln euro võrra 14,9 miljardi euroni. Ehkki laenutegevus on tänavu olnud mullusest mõnevõrra elavam, ei ole see siiski laenumahu kasvu kiirendanud. Lisaks portfelli loomulikule amortiseerumisele ja probleemlaenude bilansist väljakandmisele pidurdas novembris laenumahu kasvu ka mitte-finantsettevõtete ümberklassifitseerimine finantssektori ettevõteteks.
Laenuintressimäärad püsivad tänu EURIBORile madalad. Novembris antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,7% ja 3,2%. Laenuintressimäärad on olnud sarnasel tasemel juba rohkem kui aasta.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal alanes 1,9%ni laenuportfellist. Novembri lõpus oli selliseid viivislaene pankade laenuportfellis 256 miljoni euro väärtuses, mis on võrreldav majanduslanguse-eelse, 2008. aasta varasuve tasemega. Probleemlaenud on vähenenud enim ettevõtete laenuportfellis, kus üle 60 päeva viivislaenude maht oli novembri lõpus mullusest poole väiksem.
Kodumaiste hoiuste maht ületas novembris 9 miljardi euro piiri. Kuu jooksul suurenesid Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused 138 miljoni euro võrra ning aastakasv kiirenes 5%lt 6%le. Hoiuste üsna märkimisväärse kasvu taga olid ettevõtted. Majapidamiste hoiuste maht jäi novembris eelmise kuu tasemele.
Аналитики сходятся на том, что оживление на квартирном рынке Таллинна может указывать на наступление нового бума недвижимости. Именно изменения на рынке жилья дали направление прошлому кризису, пишет Äripäev.
Управляющий EfTEN Capital Вильяр Аркас сказал, что бум недвижимости наступит, и его удар может оказаться болезненным.
Аналитик Adaur Grupр Тыну Тоомпарк убежден, что бум уже наступил, однако на более специфическом уровне. По мнению Тоомпарка, он затронул не весь рынок недвижимости, а лишь рынок жилья, в основном, старые квартиры.
Как сообщил аналитик, цены на квартиры поднялись за год на 17%, что в два раза больше, чем рост средней зарплаты. Да и та, по его мнению, растет слишком быстро.
Еще полгода назад аналитик отрицал наличие бума. Сегодня Тоомпарк изменил свою оценку. «В ситуации, когда год еще не завершен, сделок с квартирами в Таллинне совершено примерно на 30% больше, чем, например, в 2011 году. 2011 год – это время, когда количество сделок с квартирами было, по моей оценке, нормальным», – объяснил он.
Аналитик Ober-Haus Kinnisvara Райн Рятт подтверждает, что цены на квартиры в Таллинне быстро растут, а рост экономики при этом замедлился. «Больше всего поднялись цены на маленькие квартиры, иногда рост достигает 20-25%», – сказал Рятт. В то же время, аналитик считает, что повсеместный 20-25%-й рост цен на квартиры в течение следующих лет не является жизнеспособным.
http://www.vedomosti.ee/Default.aspx?PublicationId=e9f97035-8089-47fb-8359-50cdf50d1c25
Таллиннский рынок продажи квартир заметно активизировался, что может свидетельствовать о новом буме недвижимости.
По словам главы EfTEN Capital Вильяра Аракаса, новый бум недвижимости уже на подходе, и ударит он больно, пишет Äripäev.
По его мнению, Эстония слишком быстро восстанавливается после предыдущего кризиса, и преодоление каждого кризиса – предпосылка для нового.
Аналитик Adaur Grupp Тыну Тоомпарк убежден, что бум уже наступил, но на специфическом уровне: он касается не всего рынка недвижимости, а только жилой площади – преимущественно старых квартир.
Postimees.ru
http://rus.postimees.ee/2641246/jeksperty-nastupil-novyj-bum-nedvizhimosti
Kütteperiood on alanud ja esimesed arvedki käes. See on üüriturule mõjunud mõnevõrra rahustavalt ning suve lõpus ja sügishooajal kasvanud üürihinnad on taas langenud tavapärase taseme juurde.
Kõige enam on näha seda piirkondades, kus soojuse eest tuleb keskmisest enam maksta. Samuti on üürihinnad jäänud enam paigale või langenud magalapiirkondades asuvate suurema üldpinnaga korterite puhul, mida on pakkumisel palju.
Kui käesoleva aasta üürituru tipphooajal oli kolmetoalise paneelmaja korteri üür näiteks Lasnamäel keskmiselt 300-380, siis nüüd on hind taas tavapärasel tasemel, milleks on 250-320 eurot. Sõltuvalt kommunaalkulude suurusest tuleb omanikel aeg-ajalt teha hinnas ka soodustusi kütteperioodiks.
Just suured kommunaalkulud on tekitanud olukorra, kus heas või renoveeritud seisukorras kolmetoalise korteri üürihind võib olla pea samal tasemel väiksema üldpinnaga samaväärse kahetoalise magalakorteriga.
Lõpetuseks tasub lisada, et kommunaalmaksete suurus on väga oluline kõigi korterite puhul. Hea üüritehingu võti on omavahel tasakaalus üürihind ja kõrvalkulud.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
Nõmme, mis on kunagisest suvituslinnast arenenud Tallinna linnaosaks, on tänasel päeval küll atraktiivne elupiirkond, kuid ärilise poole potentsiaal selles ligi 40 000 elanikuga linnaosas on seni jäänud pigem kasutamata võimaluseks, millele tasuks mõelda.
Kui kirjeldada Nõmme äripindade turgu, saame rääkida peamiselt lao- ja tootmishoonetest ning väiksematest büroopindadest. Äripindade üüripakkumiste arv on Nõmmel kasvanud alates 2012. aasta lõpust jõudsalt, olles aastaga tõusnud üle 33%. Selle protsendi suudab Tallinnas ületada ainult Kristiine linnaosa, mille muutus 2012. aasta lõpuga võrreldes on ligi 58%. Oluline on seejuures märkida, et Tallinna keskmiseks on 4-protsendiline tõus.
Nõmmel üürile antavate äripindade arv moodustab kogu Tallinna äripindade üüriturust vaid 3,8%, kuid see osakaal on stabiilselt kasvamas. Samuti on tõusvas joones liikunud üürihinnad ja selle aasta augustis jõuti samale tasemele Mustamäe äripindade üürihindadega ning kasv jätkub. Kõige enam on pakkumisel suurepinnalisi lao- ja tootmishooneid, mille puhul on eristatavad kaks põhilist probleemi: pakutava liiga suur pindala ja bürooruumide puudumine. Hetkel on kasvav nõudlus aga just 500-700 ruutmeetriste laopindade järele, mille juures asuks ka büroo. Kuna sellist kooslust kohtab Nõmmel harva, liigub potentsiaalne Mustamäe või Kristiine piirkonda.
Kohalikud elanikud tunnevad kõige rohkem puudust aga kaubandusettevõtetest. Poode on jäänud vähemaks ja juba praeguseks on tekkinud olukord, kus kohalikud peavad isegi mõne kruvi ostmiseks sõitma teise linnaossa. Samuti on pole piisavalt nii öelda kohalikke väiksemaid toidupoode.
Küll on aga Nõmme eelis teiste linnaosade ees nii öelda eramu-tüüpi äripindade suurem hulk, mis on üha enam huvi pakkumas erinevate valdkondade ettevõtjatele. Näiteks, vaadates Nõmme elanikkonda, domineerib seal 45-64 aastates vanusegrupp, mis järgneva kümnekonna aasta jooksul avaldab tugevat mõju pensioniealise elanikkonna osakaalule. See fakt pole märkamata jäänud mitmetel meditsiiniasutustel, kes üha enam soovivad laiendada oma ettevõtlust just Nõmme linnaosas, otsides aktiivselt võimalust soetada endale äripind-eramu, kuhu rajada näiteks pansionaat või tervisekeskus.
Lähitulevik toob Nõmmele päris kindlasti ettevõtlikkuse kasvu, viimase aastaga on stabiilselt suurenenud nii äripindade arv kui ka ettevõtjate huvi linnaosa vastu. Kui lao- ja tootmispindade, ning büroopindade arv jätkab samasugust kasvu, toob see vastavalt kaasa ka kaubanduspindade tõusu, millest hetkel Nõmmel puudus on. Lisaks loob see Nõmmele arvestatava arvu töökohti ja linnaosa üleüldine populaarsus tõuseb veelgi.
| Artikli allikas on Uus Maa |
|
Möödunud nädalal allkirjastasid Järvamaa Kutsehariduskeskus (JKHK) ja Eventus Ehitus OÜ lepingu Särevere Tehnikamaja rekonstrueerimistöödeks. Ehitustööde maksumuseks on 1,45 miljonit eurot ja töid rahastatakse Euroopa Regionaalfondist.
Leping näeb ette JKHK tehnika- ja põllumajanduse õppevaldkonna praktikabaasi- tehnikakeskuse renoveerimist ning juurdeehitust, mis tagab kutsestandarditel põhineva õppekavade täitmise ja praktilise väljaõppe kvaliteedi tõusu.
Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles, et tegemist on kutsehariduskeskuse infrastruktuuri kaasajastamise seitsmenda projektiga. „Tehnikamaja uuenemine on kooli õppetegevusele ning laiemalt ka kogu Eesti kutsehariduse mainele väga oluline objekt ning koolirahvas usub siiralt koostöö õnnestumisse. Ehitaja hinnapakkumise stiil ja vorm ning esimesed töökohtumised annavad alust seda uskuda,“ lisas ta.
„Täname tellijat, kes on usaldanud meile tavapärasest erilisema haridushoone ehitamise. Anname endast parima, et järgmisel sügisel saaksid kutsehariduskeskuse õppurid omandatud tehnilisi teadmisi praktikas rakendada juba uutes ja paremates tingimustes,“ lausus Eventus Ehitus OÜ juhatuse liige Lauri Kaska.
Tööde käigus renoveeritakse kogu hoone, osa tehnikamajast lammutatakse ning asemele ehitatakse uued õppe- ja praktikaruumid, rasketehnika hall ja autode remondihall koos pesulatega. Ehitustööd olema lõpetatud 24. septembriks 2014.
Eventus Ehitus OÜ on kodumaisel kapitalil põhinev ehituse peatöövõtuga ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte. 2005. aastal asutatud ettevõtte aastakäive ulatub üle 8 miljoni euro.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 3,3%, teatab Statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade tõus puit- ja metalltoodete tootmises.
2012. aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning puittoodete tootmises ja mäetööstuses, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.
| Tegevusala EMTAK 2008 järgi | November 2013– oktoober 2013, % |
November 2013 – november 2012, % |
|---|---|---|
| KOKKU | -0,6 | 3,3 |
| Töötlev tööstus | 0,3 | 0,8 |
| Mäetööstus | 2,2 | 12,0 |
| Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine | -8,0 | 27,6 |
| Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus | 0,0 | 0,7 |
Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,4% ja võrreldes 2012. aasta novembriga -1,5%.
Eelmise kuuga võrreldes langesid novembris keskmisest enam elektrienergia, põllumajandussaaduste ning kummi- ja plasttoodete hinnad, samas tõusid metalltoodete, nahk- ja puittoodete hinnad.
Impordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga 3,6% ja võrreldes 2012. aasta novembriga 1,2%.
Eelmise kuuga võrreldes tõusid novembris keskmisest enam naftasaaduste, rõivaesemete ja nahktoodete hinnad, samas langesid keskmisest enam põllumajandussaaduste, toiduainete ja keemiatoodete hinnad.
