Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Elamispinna soetamisel veenduge, et ehitisel oleks kasutusluba

17.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet paneb inimestele südamele, et elamispinna soetamisel on oluline jälgida, et ehitisel oleks kindlasti ehitusprojekt, ehitusluba ja kasutusluba. Kasutusloa olemasolu või puudumine võib näiteks osutuda vägagi oluliseks, kui ehitis on näiteks kindlustatud ja sellega juhtub mingi õnnetus.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Erki Korpi sõnul paljud kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. See tähendab, et kasutusloa puudumine võib osutuda argumendiks, miks kindlustusandja võib kahju hüvitamisest keelduda. Kasutusloata hoonet ei oleks võinud ju üldse kasutada ning seega ei oleks võinud tekkida ka õnnetust, mille põhjustas näiteks ebaõigesti paigaldatud elektrisüsteemi kasutamine.

„Kasutusloa väljastamisel on ehitusjärelevalve organil kohustus kontrollida ehitise vastavust mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid andma hinnangut ka sellele, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on kooskõlas teiste ülejäänud õigusnormidega,“ selgitab ameti juhataja asetäitja Erki Korp.

„Kindlasti peaks kasutusloa olemasolu või puudumine olema eelkõige teada ehitise omanikule või selle omandajale, oluline on veendumus, et ehitis vastab ohutusnõuetele,“ rõhutab Korp ja lisab, et Ehitisregistrist – www.ehr.ee on antud infot võimalik teada saada. „Päringu esitamine Ehitisregistrisse on väga lihtne, sisestate teid huvitava ehitise aadressi ja mõne hetke pärast kuvatakse ekraanile kõik selle hoone või ruumiga seotud informatsioon, seega nähtub ka, kas toimunud tegevused on seaduslikud või mitte. Samuti saab infot küsida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti telefonil 6404375.

Korp lisab lõpetuseks, et kasutusloa puudumine ei takista kinnisvaratehingute vormistamist, kuid inimesed võiksid korteri või eramu soetamisel paluda notaril tehingu lepingusse lisada kasutusloa olemasolu või selle puudumine. „Loomulikult peaks ehitisel olema kasutusluba,“ toonitab ta.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 19/02/2013

17.02.2014 Tõnu Toompark

Kolmapäeval 19/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi Remax Central’i juhatuse liige Ruth Tõniste.

Kinnisvarakoolitus käsitleb ärikinnisvara vahendamise nüansse, annab nõuandeid ärikinnisvara turu iseärasuste kohta.

Koolitus on suunatud inimestele, kes soovivad saada (ärikinnisvara) maakleriks, laiendada silmaringi või tunnevad muud huvi kinnisvaraturu vastu.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub kolmapäeval 19/02/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Väikeste korterite hinnatõus on tormiline

17.02.2014 Tõnu Toompark

Madalad intressimäärad, kerkiv eluasemelaenude käive ja kasvavad palgad on viinud Tallinna korteritehingute hinna tõusule. 2014 I kvartali esialgsete andmete baasil on korteritehingute aastane hinnatõus 17,3%. Oluliselt suuremal määral on tõusnud väikeste korterite tehinguhind, keskmisest vähem on kasvanud suuremate korterite keskmine hind.

Kõige enam on kasvanud väga väikeste korterite hinnad

Maa-ameti statistika alusel on raketina taeva suunas sööstnud väga väikeste ehk kuni 30-ruutmeetriste korterite hinnad. 2013 IV kvartali andmetel pisikeste korterite tehinguhinna aastane kasv 26%. 2014 I kvartali esialgsete andmete baasil aga koguni 35%.

See on hinnatõus, mis saab väljendada ainult ajutist anomaaliat. Ei ole vähemalgi määral mõistlik eeldada taolise hinnatõusu jätkumist pikema aja jooksul.

Suuremate korterite hinnad on kasvanud oluliselt vähem

Pisut suuremate ühe- ja kahetoaliste ehk 30- kuni 55-ruutmeetriste Tallinna korterite hinnad on aastaga kasvanud 17-20%. See on samuti hinnatõusu määr, mis on üle Tallinna keskmise.

Tallinna keskmisest vähem on kasvanud suuremate kahetoaliste ja sellest veel suuremate korterite keskmised hinnad. Üle 55-ruutmeetriste korterite keskmine hind on kasvanud „ainult“ 12%.

Hinnatõusu taga on kerkinud palk

Üks oluline tegur, mis on kasvatanud just eelkõige väiksemate korterite hindu on kerkinud keskmine palk. Eesti keskmine palk on kasvanud tempos, mis on järjest enamatel inimestel võimaldanud hakata mõtlema kodu soetamise peale. Kõrge tehingute arv näitab, et neid mõtteid viiakse ka ellu.

See on suurendanud eelkõige väiksemate korterite nõudlust ja kasvanud ostjate hulk omakorda on survestanud hindu kiirelt kerkima.

Väike ja odav korter on investorite lemmik

Väikeste korterite hinnatõusu taga on ka investorid. Madala hinnaga väike korter on see, mida investoril on lihtsam soetada. Odavamate korterite üüriturg on väga aktiivne ja korteri väljaüürimisega probleeme ei ole.

Väga väikeste ühetoaliste korterite ja ühiselamutubade aastase üüri ja ostuhinna suhe küündib isegi 15 protsendini, mis suuremate korterite puhul on kättesaamatu tootlusemäär.

Nii on väga väikeste korterite turul investorid täiendavalt nõudlust suurendamas ja selle läbi hindu tõususuunas ajamas.

Hinnatõus peab rahunema

Korterite hinnad on kerkinud sedavõrd kiiresti, et hinnatõus peab rahunema. Vastasel korral jooksevad hinnad tarbijate ostuvõimaluse eest ära.

Eelkõige peavad hinnatõusuhoo maha võtma väikesed korterid. Suuremate korterite 12-protsendiline hinnatõus on kõrge, kuid siiski veel ratsionaalselt põhjendatav.

Eesti ja Tallinna korterite aastane hinnatõus võiks mõistlikku 5-8% vahemikku jõuda käesoleva 2014. aasta jooksul. See tähendaks, et korterite hinnad jäävad koduostjatele veel kättesaadavale tasemele. Mõistlik korterite hinnatase omakorda võimaldab hoida tehingute arvu piisavana, et tagada likviidne korterite turg.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ajaloorubriik: Eesti oma relvatehase lugu

17.02.2014 Jaak Juske

Kalamaja asumi põnevas militaarajaloos on ka relvatehase peatükk.

Kalamaja piirl asuva Arsenali eelkäijaks on 1910. aastal Erika 4 asutatud elektromehaanika tehas, mis toimis Vene Admiraliteedi arsenalina.

Aastatel 1920-1940 kandis relvatehas nime Varustuse Valitsuse Ühendatud Töökoda ja allus otse sõjaministeeriumile. Tehas hoidis korras ja arendas Eesti olemasolevat relvastust, valmistas püstolkuulipildujaid, täpsuspüsse, soomusautosid, käsigranaate, gaasimaske, tankitõrjemiine, suurtükilasemoona, optilisi vahendeid, padruneid ja relvade osi.

Teise maailmasõja eel moderniseeriti arsenali sisseseade põhjalikult. Eesmärgiks oli toota aastas 20 miljonit püssipadrunit ja 270 000 mürsku.
Töölisi oli tehases 1939. aastal kokku 460.

1941. aasta augustis viidi tehase moodsamad seadmed ja arhiiv Venemaale. Pärast sõda asus hoonetes nõukogude meresuurtükiväe arsenal nr 3. See tegeles peamiselt laeva- ja rannasuurtükkide, hiljem ka rakettide ning relvade optika- ja elektrooniakseadmete hoolduse ning remondiga.

Tänapäeval tegutseb vanas tehases AS E-Arsenal, mis täidab kaitseväe tellimusi. Samal ajal on aga Arsenali piirkond saamas uut funktsiooni.

Koostamisel on korraga kaks planeeringut. Linnaplaneerimisameti poolt heakskiidu saanud esialgne visioon näeb ette Erika ja Tööstuse tänava nurgal asuvate vanade Aresenali tööstushoonete rekonstrueerimise ärihooneks koos suure ühekorruselise juurdeehitusega. Pinda oleks uues ärikeskuses 3600 ruutmeetrit.

Kinnistul on ruumi tulevikus ka kortermajade ehitamiseks. Kõrvalkinnistu, Erika 4a detailplaneeringu eskiis näeb aga ette, et sealne vana tellistest veetorn saab klaasist ülemise osa ja ehitatakse üheksa korrusega elamuks. Veetorni külge ja kõrvale ehitatakse lisaks kaks uut kortermaja.

Uhked tellistest vanad kortermajad Erika ja Kopli tänava ristil Arsenali ala kõrval on aga pärit Esimese maailmasõja eelsest ajast ning olid algselt mõeldud Peeter Suure merekindluse üleajateenijate linnakuks.

Fotol Arsenali peahoone Erika tänava ääres.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

SEB: Hinnatõusul toss väljas

15.02.2014 Tõnu Toompark

„Inflatsioon Eestis on alanenud taas uuele rekordmadalale tasemele, olles jaanuaris vaid 1,1 protsenti aasta baasilt. Hinnatõusu aeglustumine on olnud laialdane. Kõige enam on mõju avaldanud muidugi elektri hinna tõusu mõju välja lülitumine inflatsioonist, pärast seda enam kuigi palju inflatsiooni järele ei ole jäänud.

Eluasemekulude tõus jaanuaris oli vaid 0,4 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Nii madalat eluasemekulude tõusu on Eestis nähtud väga harva, ajalooliselt on eluasemekulud alati olnud üks peamisi inflatsioonivedureid. Ka ilma eluasemekuludeta on hinnatõus väikeseks vajunud. Kõigis suuremates kulugruppides on hinnatõus märgatavalt aeglustunud, võrreldes eelmise aasta esimese poolega, sh näiteks toidu ja riietuse osas.

Kuna toit moodustab nii suure osakaalu tarbija ostukorvis ning on eelmise aasta keskmisest suurema hinnatõusu tagajärjel veelgi oma osakaalu suurendanud, 23,8 protsendile tarbimiskorvist, siis oli toidu hinna tõusul inflatsioonile jaanuaris panuse mõttes kõige suurem mõju, 0,6 protsendipunkti kogu 1,1 protsendisest inflatsioonist.

Ühena vähestest on jaanuaris toidu hinnatõus veidi kiirenenud. Laialdast inflatsiooni aeglustumist on soodustanud jätkuvalt alanenud kütuse hind, mis ka eraldi võttes oma suure panuse inflatsiooni alanemisse annab. Niikaua kuni kütuse hind samal tasemel püsib, jääb inflatsioon ka edasi väga madalaks. Kõige enam kallinenud kulutusteks on jaanuariks järele jäänud üsna ebatraditsioonilised valdkonnad, mis kogukulutustest moodustavad üsna väikese osa – alkohoolsed joogid, tervishoid ja söömine väljaspool kodu. Meie inflatsiooniprognoos 2014. aastaks jääb alla 2 protsendi.

Inflatsiooniline keskkond tundub olevat jäänud 2013. aastasse ning 2014. aasta on selgelt disinflatsiooniline keskkond. Seda soodustavad jätkuvalt kahanevad impordihinnad. See peaks majanduskasvu kosumisele olema igati tervitatav ja parandab muuhulgas Eesti tarbijate reaalset ostujõudu, kuna palkade tõus jätkub. Palkade tõus on ka peamine põhjus, mis inflatsiooni Eestis üldse üleval hoiab ning seda veidi kõrgemal kui Euroalal. Üldises plaanis on Eesti inflatsioon alanenud koos Euroala inflatsiooni aeglustumisega, mis jaanuaris oli 0,7 protsenti. Euroopas ollakse isegi kasvavate deflatsioonihirmude küüsis. Kuigi paistab, et mitte niiväga Euroopa Keskpank, kes eile siiski väga madalale inflatsioonile vaatamata intressimäärasid ei alandanud ega mingeid muid uusi meetmeid välja ei kuulutanud.

Vahest ehk muuhulgas ka seepärast, et Eurotsooni majandus endast viimastel andmetel elumärke on ilmutanud, mis deflatsiooniohule vastu töötama hakkavad. Positiivseid uudiseid on tulnud Eurotsooni tööstussektorist, kus tööstuse ostujuhtide indeks PMI näit oli jaanuaris kõrgeim alates 2011. aasta maist ning see kasvas kõigis neljas suuremas Eurotsooni riigis, välja arvatud Prantsusmaa. Sealhulgas tulevad positiivsed uudised ka kriisiriikide majandustest, nagu Kreeka, mille tööstussektori indeks näitas esmakordselt kasvu pärast 2009. aastat. Kiirenevat majanduskasvu on näidanud eelmise aasta viimases kvartalis muuhulgas Hispaania, aga meile lähemalt ka Leedu. Ostujuhtide indeksi koostajad on väitnud, et julgustav aasta algus Eurotsooni ostujuhtide indeksis viitab 0,5 protsendilisele majanduskasvule Eurotsoonis esimeses kvartalis. Eestile heaks uudiseks on sama tööstussektori ostujuhtide indeksi tõus ka Rootsis, mis jaanuaris märgatavalt paranes.

Aga et mitte kõik ka liiga roosiline ei paistaks, siis annab endast aeg-ajalt ikka ka nurga taga hiiliv finantskriisi oht endast märku. Siiani on turbulents piirdunud haavatavamate riikidega arenevatel turgudel. Samas võib aga arenevatel turgudel toimuv valuutade järsk odavnemine mõju avaldada ka arenenud riikide majandustele. Järsk valuutade langus on tabanud arenevaid riike Türgist Brasiiliani, kes oma maksebilansside seisude poolest olid kõige haavatavamad, kui globaalse rahatrüki koomaletõmbamise tõttu raha neist välja voolama hakkas. Raha väljavool arenevatest turgudest kiirenes veelgi, kui sai teatavaks Hiina tööstustoodangu kehvad näitajad jaanuaris, mis indikeerisid esmakordselt langust. Pihta on saanud ka Vene rubla. Valuuta devalveerumine tähendab aga nende riikide jaoks seda, et vastupidiselt muule maailmale, tuleb neil silmitsi seista inflatsioonihüppega.

Mida see turbulents Eesti jaoks tähendada võiks? Otseselt see Eestit ei puuduta. Maksebilansiga on Eestis viimasel ajal asjad korras olnud, jooksevkonto defitsiit on väike, kuuma raha siia voolanud ei ole (ega ka mingit muud sorti välisraha, mis märkimist vääriks), mis siit kiirelt põgeneda võiks. Kaudseid mõjusid võib veidi olla, kuna me Venemaale suhteliselt lähedal asetseme. Vene rubla odavnedes on Eesti eksportööridel Vene turule kallim eksportida (kui midagi peaks veel eksportida olema lisaks kehtestatud ekspordipiirangutele Venemaa poolt), Venemaal tekkiv inflatsioon tekitab nende majandusele veel täiendavaid raskusi lisaks juba olemasolevatele struktuursetele probleemidele ning Vene turistidel on kallim tulla Eestisse turismireisile. Ja veel kaugema ringi mõjud võivad tulla läbi arenenud riikide, kui turbulents ka sinna kanduma peaks. Esialgu paistab mõju neile siiski tagasihoidlik olevat või suisa positiivne.

Aga pole halba ilma heata. Soodus hetk on tekkinud Eesti inimestele turismi- või ka ärireisiks juba mainitud odavnevate valuutadega riikidesse. “So, why not go for it“.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvaramulli indeks jõudis jaanuaris 65,5 punkti tasemele

15.02.2014 Merili Palu

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, jõudis jaanuaris 65,5 punkti tasemele. Alanud aasta esimese kuuga tõusis indeksi väärtus võrreldes detsembriga 0,4% ning aastatagusest on indeks 13,3% kõrgemal.

Kui hinnataseme kasv lõppenud aasta viimastel kuudel oluliselt kiirenes, siis käesolev aasta on vähemalt esimese kuu põhjal alanud veidi rahulikumalt. Samas on nii hindade kui tehingute mahu kasv siiski märkimisväärne, eriti kui võrrelda arve eelmise aasta sama perioodiga.

Viimasel ajal on olnud näha tõusu pea kõikide indeksi komponentide väärtustes. Jaanuaris tõusid korterite, maatulundusmaa ja hoonestatud maa pinnaühiku tehinguhinnad ning nii korterite, äripindade, majade kui maade pakkumishinnad.

Tehingute arv oli jaanuaris tavapäraselt tagasihoidlikum kui teistel kuudel, moodustades ca 92% möödunud aasta keskmisest. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga sõlmiti 12% rohkem tehinguid. Ostu-müügitehingute arv, mis moodustab tehingute koguarvust ca 80%, kasvas võrreldes mullusega 13%. Korterite ostu-müügitehingute arv kasvas 14%, sealjuures tehingute maht 26%. Korteritehingute arv on kasvanud viimase kahe aasta jooksul olukorras, kus müügipakkumiste arv on pigem kahanenud. Kuna ka ehitusloa saanud eluruumide arv on jäänud alates 2009. aastast suhteliselt tagasihoidlikule tasemele, siis on tõenäoline, et ka käesoleval aastal leiab hinnakasv aset eelkõige korteriturul, kus nõudlus kipub ületama pakkumist seni, kuni finantseerimistingimused või tugevalt kasvanud kinnisvarahinnad ise ei hakka nõudlust piirama.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 31,4% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Elamumaa turg on tõusuootuses

15.02.2014 Tõnu Toompark

Korterituru kuumenemine on andnud palju võimalust arutada selle üle, kas korterituru hindade kiire kerkimine aktiveerib majade ja maade ostu-müügituru. Heidame siinkohal pilgu elamumaade sektori faktidele.

Tehinguid tuleb juurde jõuliselt

Elamumaa tehingute arv on nii Eestis, kui Harjumaal ja Tartu maakonnas on aastatagusega võrreldes kerkinud ligikaudu 50%.

Tallinna elamumaa tehingute arv on aastatagusega võrreldes küll 46% vähenenud, kuid siin tuleb juba mängu asjaolu, et Tallinna tehingute arv on suhteliselt väike.

Näiteks 2013 IV kvartalis tehti Tallinnas 30 elamumaa tehingut. Harjumaa elamumaa tehingute arv oli samal ajal 257.

Tehingute lisandumine on analoogselt korteriturule vähendanud elamumaade pakkumist portaalis KV.EE. Maade müügipakkumisi on aastaga vähemaks jäänud 20%.

Kasvav tehingute arv on tõusule viinud ka elamumaa käibe

Vaatamata jõulisele tehingute arvu kasvule on maade käive siiski vähenenud. 2013 IV Harjumaa elamumaa tehingute käive oli 8,9 miljonit eurot.

2013 IV kvartalis vähenes Harjumaa elamumaa tehingute käive aastatagusega võrreldes 24%. Tallinna elamumaa tehingute käive vähenes sama palju, kui tehingute arvgi ehk 43%.

Hinnad ja tehingu keskmine väärtus püsivad paigal

Vaatamata elamumaa turu aktiveerumisele püsivad nii tehingute keskmised hinnad, kui ka keskmised tehingute väärtused paigal või on isegi langenud.

Osalt viitab see muudatustele tehingute struktuuris ehk ajas on muutunud maatükkide asukoht, suurus või kvaliteet, millega tehinguid tehakse. See ei anna võimalust hinna- ja väärtusemuutustest olulisi järeldusi teha.

Küll võime praktikale ja võrdlustehingutele tuginedes öelda, et hinnatõus ei ole korteriturult maade turule veel jõudnud.

Kuigi elamumaa tehinguhinnad kasvanud ei ole, siis on kerkinud maade müügipakkumiste keskmine hind. Portaali KV.EE andmetel on Harjumaa maade müügipakkumiste hind aastaga tõusnud 25%. See näitab, et müüjate ootused on äärmiselt optimistlikud.

Mis tood tulevik?

Kinnisvaraturu loogika ütleb, et kõikides kriisidest taastub esimesena korteriturg, sest korteriturul on kõige rohkem kaubeldavaid objekte, samuti on selle sektori nõudlus kõige laiapõhjalisem. Kõiksugu ülekuumenemisedki leiavad samadel põhjustel aset esmajärjekorras korteriturul.

Korterituru hinnatõus kandub majandusreeglite alusel järk-järgult majade ja maade turule. Annab ju kallinenud korter hõlpsama võimaluse see maja vastu vahetada või sootuks maatükk soetada, kuhu omade kätega kodu rajada.

Täna on korteriturg tuline. Puuduvad põhjused, miks see energia ei peaks levima maade turu suunas. Küsimus on ainult ajas, mil kasvanud nõudlus ehk kasvanud tehingute arv hakkab ka maade hindu tõususuunas pressima.

Vaevalt siin siiski sellis rallit tuleb nagu 2005.-2007. aastal või nagu korteriturul eelmisel-üleeelmisel aastal. Tempod saavad olema mõistlikumad põhjusel, et tänasel päeval pangad maaostu enam laenuga ei finantseeri ja nii ei pääse liigne raha laineid lööma.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Aasta lõpus töötus veidi kasvas

14.02.2014 Statistikaamet

Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%, teatab Statistikaamet. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud.

Tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv, mis 2013. aasta III kvartalis oli 53 000, kasvas IV kvartalis 6000 võrra. Töötuse määr oli suurem kui III kvartalis, kuid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes pisut langes (siis oli töötuse määr vastavalt 7,8% ja 9,1%). Tööpuuduse kasv aasta viimases kvartalis on tavapärane hooajaline nähtus, mis reeglina mõjutab enam meeste tööhõivet.

Kuigi tööpuudus aasta lõpus kasvas, oli 2013. aasta aastakeskmine töötuse määr (8,6%) siiski 1,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2012. aastal (10,0%). Töötuid oli 59 000 ehk 10 000 võrra vähem kui 2012. aastal. Samas on tööpuuduse vähenemine alates 2011. aastast järk-järgult aeglustunud.

Mullu olid töötute seas ülekaalus lühiajalised (vähem kui aasta tööd otsinud) töötud. Aastakeskmiselt oli neid 33 000, mis oli 2012. aastaga võrreldes ligi 2000 võrra enam. Oluliselt (11 000 võrra) vähenes pikaajaliste töötute arv, neid oli 2013. aastal 26 000. Pikaajalise töötuse määr oli 3,8%. Pikaajaline töötus oli kõrgem meeste, vanemaealiste ning mitte-eestlaste seas. Väga pikalt, st kaks aastat või kauem tööd otsinute osatähtsus kõigist töötutest langes 2012. aastaga võrreldes kolmandikult veerandile.

Kuigi meeste tööpuudus on naiste töötusest kõrgem, vähenes see mullu naiste tööpuudusest jõudsamalt. 2013. aastal oli töötuse määr meestel 9,1% ning naistel 8,2%.

Noorte (15-24-aastaste) töötuse määr oli 2013. aastal ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes kaks ja pool korda kõrgem ehk 18,7% (2012. aastal 20,9%). Hinnanguliselt oli töötuid noori 11 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 7,3%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli 2013. aasta IV kvartalis 61,6%. III kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,1 protsendipunkti madalam, kuid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 62,7% ja 60,9%). Aastakeskmine tööhõive määr oli 62,1% (ületades 2012. aasta näitajat 1,3 protsendipunkti võrra) ning tööga hõivatute hinnanguline koguarv 621 000. Võrreldes 2012. aastaga kasvas tööga hõivatute aastakeskmine arv 6000 võrra. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem majutuse ja toitlustuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, kaubanduse ja kultuuri tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine.

Tööhõive kasvas 2013. aastal nii töötuse kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvelt. Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2013. aastal 15–74-aastaste hulgas 32% (320 000), mis on 7000 vähem kui aasta varem. 15–74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate ning pensionäride arvu vähenemise tõttu, mis on tingitud õppimisealiste väikestest põlvkondadest ning pensioniea järk-järgulisest tõusust ja tööelu pikenemisest. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli 2013. aastal 6000 (1000 võrra vähem kui aasta varem).

Käesolevad andmed on avaldatud Statistikaameti korrigeeritud rahvaarvu alusel. Seoses aastate 2000–2013 rahvaarvu korrigeerimisega, mis võttis arvesse nii viimase kahe rahvaloenduse kui registrite andmeid, on täpsustatud ka tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmeid.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2000 – IV kvartal 2013

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

SEB: kas Eesti noor käib Skandinaavia noorte jälgedes?

14.02.2014 Tõnu Toompark

Igakuine 30-eurone lastekindlustuse makse võimaldab tulevikus lapsel haridusteed jätkata või soetada esimene kodu. Ühtlasi tagab see summa perele ja lastele toimetuleku ettenägematute juhtumite puhul.

Euroopas süveneb tendents, kus noored majanduslikel põhjustel ei iseseisvu ega lahku oma lapsepõlvekodust ja vanematel tuleb üha pikemalt nende eest hoolt kanda. Rootsis läbiviidud uuringud näitavad, et kolm noort kümnest vanuses 18-29 elavad jätkuvalt oma vanemate juures ja 20 protsenti 22-25 aastastest pole vanemate juurest lahkunud ning seda peamiselt majanduslikel põhjustel. SEB lastekindlustuste arvutused näitavad, et kui lapsevanem teeb 15 aasta jooksul igakuiselt kindlustuse sissemakseid summas 30-35 eurot, koguneb kindlustusperioodi lõpuks ligikaudu 6000 eurot, mis on üsna arvestatav summa lapse hariduse või kodu soetamiseks vajaliku sissemakse finantseerimiseks.

„Rootsi uuringu tulemused näitavad selgelt, miks tasub noorele inimesele stardikapitali koguda. Ka Eestit võib pikemas perspektiivis tabada olukord, kus kinnisvarahinnad on noorte jaoks liiga kõrged või nõuab haridus suuremat rahakotti. Tulevikus võime sarnaselt Rootsiga seista silmitsi olukordadega, kus laps elab täiskasvanuna vanemate juures või veel hullem, peab majanduslikel põhjustel loobuma soovitud haridusest. Ka Eestis ei ole laste tuleviku kindlustamine populaarne, kuid meie lastekindlustuse uuringust selgub, et need vanemad, kes koguvad, peavad kõige olulisemaks kindlustuse tegemise põhjuseks stardikapitali, mille abil laps saaks täiskasvanuellu astuda,“ kommenteeris lastele kindlustuskaitsete sõlmimise tagamaid SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Holst jätkab: „Lastekindlustusega koos käivale elukindlustuskaitsele peaksid tõsisemalt mõtlema just pereisad. Mehed on riskialtimad kui naised ja nendega juhtub rohkem õnnetusi. Statistika näitab, et ca 61 protsenti surmaga lõppenud kahjujuhtumitest toimub meestega. Samas on meeste sissetulek reeglina suurem ja pere majanduslik turvalisus on nendest suuresti sõltuv. Kindlustuskaitse annab perele turvatunde, millega on ootamatul ja ka kõige raskemal perioodil pere ja laste majanduslik toimetulek tagatud.“

Holst märkis, et ette finantseerides, st kogudes või säästes, on võimalik tekkinud finantsküsimustele leida lahendusi. „Kui vanem sääste kõrvale ei pane, tuleb edaspidi leppida väiksemate valikuvõimalustega. Lastekindlustuse tegemise teiseks põhjuseks on vanemad välja toonud elukindlustuskatse, mis tähendab, et kui kindlustusvõtjast vanem sureb, jätkab kindlustusselts lastekindlustuslepingusse sissemaksete tegemist ja lepingu lõppedes saab laps kogu kindlustussumma kätte,“ lisas Holst.

SEB andmetel sõlmivad lastekindlustuslepingu 33-35 aastased lapsevanemad. Lapse keskmine vanus lastekindlustuse lepingu sõlmimisel on 4 aastat.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Enampakkumisele tuleb hulgaliselt soodsat kinnisvara

14.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet paneb avalikule kirjalikule enampakkumisele hulgaliselt soodsa hinnaga kinnistuid ja korteriomandeid.

Kristiine linnaosas asuva hoonestatud Mustamäe tee 50c kinnistu alghind on 58 798,72 eurot, ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 680 m2.

Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuva Koidu tee 11 kinnistu alghind on 26 700 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2410 m2. Kinnistu asub Tallinna kesklinnast ligikaudu 36 kilomeetri kaugusel ja merest merest 1 kilomeeteri kaugusel.

Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Rajaküla külas asuv Taevakivi kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 3000 eurot. Hoonestatud kinnistu pindala on 9063 m2 ning sihtotstarve elamumaa. Harjumaal Vasalemma alevikus asuv Tööstuse tn 1 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 6750 eurot. Elamumaa sihtotstarbega, hoonestamata kinnistu pindala on 4536 m².

Kesklinnas on ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 262 500 eurot enampakkumisel Narva mnt 19//21//23-69 ja Narva mnt 19//21//23-72 korteriomandid. Korteriomandite reaalosadeks on 128,2 m2 ning 164 m2 suurune mitteeluruum. Liivalaia tn 40-181 korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2. Müügiobjekti alghind on 394 000 eurot.

Narva mnt 31-36 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 39 m2, müüakse alghinnaga 56 800 eurot. Samuti Kesklinna linnaosas asuva Kiisa tn 9-2 korteriomandi alghind on 43 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 39,1 m2.

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Vihuri tn 5-39 korteriomand, mille reaalosaks 27,7 m2 suurune eluruum, on enampakkumisel alghinnaga 30 300 eurot ning Mustamäe linnaosas asuv Eduard Vilde tee 134‑20 korteriomand, mille reaalosaks 43,4 m2 suurune eluruum, alghinnaga 36 000 eurot.

Lasnamäe linnaosas asuv Läänemere tee 27-62 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 38 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on 46,4 m2 suurune eluruum. Põhja-Tallinna linnaosas asuva Kopli tn 88-38 korteriomandi on alghind on 17 300 eurot, korteriomandi reaalosaks on 25,8 m² suurune eluruum.

Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuva Vahtra tn 18a-107 korteriomandi alghind on 2200 eurot, korteriomandi reaalosaks on 60,4 m² suurune eluruum.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4641, 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Merko Ehituse aasta puhaskasum kasvas 36%, ettepanek maksta dividendiks 0,41 eurot aktsia kohta

14.02.2014 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2013. aasta müügitulu ulatus 262,7 ning puhaskasum 10,4 miljoni euroni, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 5,5% ja 36,3%. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendidena välja 7,26 miljonit eurot ehk 0,41 eurot aktsia kohta, mis annab 2013. aasta dividendimääraks 70%.

Neljanda kvartali müügitulu oli 64,9 ja puhaskasum 2,5 miljonit eurot, mis jäi mullusele alla tingituna eeskätt üldehitussegmendi tulemustest. Neljandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 48,6 miljonit eurot ning aasta lõpu seisuga oli teostamata tööde jääk 213,7 miljonit eurot.

„Meil on hea meel, et keerulises turuolukorras õnnestus meil tulemusi parandada ning kasumit kasvatada. Oma panuse on andnud ennetähtaegselt valminud insenerehituse objektid, aktiveerunud eratellijad ja korteriturg, samuti Lätis saadud uued ehituslepingud ja paranenud turupositsioon. Meie eesmärk on jätkuvalt pakkuda oma tellijatele paindlikke ja kvaliteetseid lahendusi nii väiksemate kui keerukate insenertehniliste objektide puhul,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

2013. aastal olid jätkuvalt suurimad ehitusmahud rajatiste ehitamises, kuid samas on oluliselt aktiveerunud projektide käivitamine eratellijate poolt – ligi pooled sõlmitud lepingutest olid seotud eratellijatega. Samas riigipoolsed tellimused näitasid aasta jooksul vähenemist, seda just välisvõrkude osas. Aasta müügitulude kasv võrreldes eelmise aastaga saavutati peamiselt üldehituse (+40,3%), kinnisvaraarenduse (+14,3%) ja teedeehituse segmendi (+9,6%) arvelt. Insenerehitussegmendi müügitulu vähenes mullusega võrreldes 16,6% eeskätt tulenevalt suuremahuliste ELi struktuurivahenditest finantseeritavate projektide lõpetamisest ja mahtude vähenemisest.

„Aasta kokkuvõttes valmistas pettumuse üldehitussegment, kus tugev surve marginaalidele toob kaasa suuremad riskid, mida meil kahjuks ei õnnestunud täielikult maandada ning mis realiseerusid eelkõige ühe töösoleva objekti puhul. Meie tütarfirmad rakendavad meetmeid, eesmärgiga vältida sarnaseid projektijuhtimise riske ja kahjumeid tulevikus,“ lisas Andres Trink.

2013. aasta jooksul müüs Merko kokku 263 korterit kogumaksumusega 28,3 miljonit eurot (käibemaksuta), mis ületab mulluse tulemuse (235 korterit ja 25,0 miljonit eurot). Aasta lõpu seisuga oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 300 korterit, millest on valmis 36 ning ehituses 264 korterit. 2013. aastal käivitas kontsern Baltikumis 409 korteri ehituse, mida on ligikaudu 100 korterit enam kui eelmisel aastal.

Neljandas kvartalis olid suuremate objektidena Lätis töös Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustöid Marupes ja multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitustöid Liepajas, Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, Tondiraba jäähalli ehitus, samuti Vääna-Jõesuus ja Narva-Jõesuus vee- ja kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine ning Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine.

Vähese nõudluse ja investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenuaktiivsus väike

13.02.2014 Taavi Raudsaar

Ettevõtete rahastamisolukord oli 2013. aastal suhteliselt hea ja majapidamiste oma paranes. Tänu suurenenud ettevõttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele oli ettevõtete rahastamisolukord suhteliselt hea ega piiranud väga nende äritegevust ja investeeringuid. Tänu suurenenud sissetulekutele ja paranenud finantsseisule suurenes ka majapidamiste võime tarbida ja investeerida.

Vähese nõudluse ja investeeringute tõttu oli Eesti ettevõtete laenuaktiivsus möödunud aastal väike. Kesine nõudlus ning jätkuv ebakindlus edasise majandusarengu suhtes ei motiveerinud ettevõtteid põhivarainvesteeringuid märkimisväärselt suurendama. Kuna ettevõtete kasumlikkus püsis suhteliselt kõrge ja nende jooksvad tulud olid suuresti piisavad, et investeeringuid rahastada, oli vajadus ettevõtteväliste vahendite kaasamiseks väike.

Majapidamiste laenuaktiivsus on paranenud kindlustunde ja finantsseisu tõttu mõnevõrra suurenenud. Seda on märgata enim eluasemelaenude, aga väiksemal määral ka tarbimislaenude puhul. Uute väljastatud eluasemelaenude maht on alates 2013. aasta märtsist ületanud varasemate laenude tagasimakseid ning selle tulemusena suurenes eluasemelaenude portfell aastaga 0,9%. Uute tarbimislaenude maht on hakanud samuti kasvama, kuid kasv ei ole seni varasemate laenude tagasimakseid ületanud.

Ettevõtete ja majapidamiste laenukasv jääb ka lähiaastatel mõõdukaks. Laenukasvu toetab oodatav nõudluse ja investeerimisaktiivsuse kasv. Eesti Panga 2013. aasta detsembriprognoosi järgi suureneb ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud kodumaiste pangalaenude maht 2014. aastal 4% ja 2015. aastal 6%.

Intressikeskkond püsib laenuvõtja jaoks soodne. Kodumaistest hoiustest ja laenutagasimaksetest piisas 2013. aastal endiselt uute pangalaenude väljastamiseks. Hoolimata sellest, et uute pangalaenude intressimarginaalid on mõnevõrra kõrgemad kui paaril varasemal aastal, on ettevõtete ja majapidamiste intressikulud tänu väga madalatele baasintressimääradele väikesed.

Vt Majanduse Rahastamise Ülevaade 2014

Majanduse Rahastamise Ülevaade on kord aastas ilmuv väljaanne, milles Eesti Pank avaldab reaalsektori rahastamisvajaduse ja laenamise ülevaate. See hõlmab panga- ja liisingustatistikat, finantskontode analüüsi ning laenunõudlust ja -pakkumist.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Liit: lagunevate kortermajadega tuleb kiiresti midagi ette võtta

13.02.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul peavad omavalitsused tühjaks jäänud ja lagunevate kortermajadega midagi kiirelt ette võtma.

“Viivitamine on kurjast ja taoliste majade hulk mõnes paigas hirmuäratavalt suur – näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist asub Valga linnas 87. Lammutamisele peaks seal minema 69 kortermaja. Kohtla-Järvel on seis sama nutune: 42 kortermaja on hullus seisukorras,” viitas Mardi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hiljutisele uuringule. Uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – taolises piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Mardi toetab uuringus ühe lahendusena välja pakutud võimalust taolistes majades asuvate erastatud korterite sundvõõrandamiseks. “See võimaldaks seniseid elanikke piirkonnas paremas seisukorras olevatesse majadesse koondada ning tühjad räämas ahervared lammutada,” nentis Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Aldo Dapon lahkub aprillis E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe kohalt

13.02.2014 Tõnu Toompark

Aldo Dapon lahkub E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe ametikohalt tulenevalt juhatuse liikme lepingu lõppemisest 3. aprillil 2014. Daponi juhtimise perioodil on nii ettevõtte omakapital kui varade maht oluliselt kasvanud. Uue juhi leidmiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi ettevõtte juhatuse liige ja finantsdirektor Taavi Ojala.

„Üheksa aastat on pakkunud palju huvitavaid väljakutseid – oleme kogenud kinnisvarabuumi, nautinud majanduskasvu vilju ning näinud viimaste aastakümnete karmimat majanduskriisi. E.L.L. Kinnisvara on saanud hakkama mõlemas situatsioonis ning püsib täna majanduslikult tugeval alusel. Mul on olnud hea meel anda oma panus mastaapsete ärikinnisvaraprojektide arendusse, mis on edukad ja jätkusuutlikud ning mille toel on ettevõte tõusnud Baltikumi juhtivaks kinnisvaraarendajaks ja -omanikuks,“ ütles Aldo Dapon.

E.L.L. Kinnisvara on viimase üheksa aasta jooksul arendanud Riias Spice ja Spice Home, Leedus Vilniuses Panorama ning Šiauliais Saules Miestase kaubanduskeskused, Tallinnas Sõpruse Ärimaja ja Delta Plaza büroohooned ning Nordic Hotel Forumi.

„Tallinnasse planeeritud Panorama City kaubandus- ja meelelahutuskeskuse arendusprotsessi peatamine jaanuaris märkis ühe etapi lõppu nii minu kui ettevõtte jaoks. Tulenevalt ka juhatuse liikme lepingu lõppemisest lähiajal on õige moment edasi liikuda ja anda teatepulk üle ettevõtte järgmisele juhile uute arengusuundade väljatöötamiseks. Uut juhti ootab ees väga professionaalne ja töökas kollektiiv. Siinkohal tänan kogu E.L.L. Kinnisvara grupi ettevõtete töötajaid nende hea töö ja meeldiva koostöö eest,“ lisas Dapon.

„Nõukogu nimel tänan Aldot pikaajalise panuse eest ettevõtte arendamisse. Tema teadmised ja kogemused on aidanud meil edukalt käivitada ja arendada suuri kaubanduskeskusi Baltikumis. Ettevõtte omakapital on tema juhtimise perioodil kasvanud kolm korda ning varade maht enam kui viis korda ehk 300 miljoni euroni,“ ütles E.L.L. Kinnisvara nõukogu esimees Tõnu Toomik.

Ettevõtte nõukogu alustab lähiajal uue juhi otsimist, uue juhi leidmiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi ettevõtte juhatuse liige ja finantsdirektor Taavi Ojala.

E.L.L. Kinnisvara grupi ettevõtete 2013. aasta üüritulu ulatus ca 26,5 miljoni euroni ning plaanipäraseid tulemusi näitas nii kaubandus- kui bürookinnisvara sektor. Vilniuse Panorama, Riia Spice ja Spice Home, Šiauliai Saules Miestase ning Tallinna Viru Keskuse kaubanduskeskust külastas 2013. aastal kokku ligi 37 miljonit inimest ning kaubanduskeskuste kogukäive oli ca 365 miljonit eurot. Bürookinnisvara sektori 2014. aasta prognoos on positiivne, kuna kõikides E.L.L. Kinnisvara omandis olevates büroohoonete projektides on vakants täna nullilähedane.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

10 nõuannet kinnisvara ostmisel

13.02.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvara soetamisel tasub olla tähelepanelik ostja ja eelnevalt täpsustada dokumentide ja vajalike lubade olemasolu. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse aseesimees Mart Saa toob välja 10 punkti, millele tasub eelnevalt vastused leida.

Tüüpilisemad ohukohad, millele tähelepana pöörata enne ostulepingu sõlmimist.

1. Kontrolli ja täpsusta üle, mis on ostetava objekti täpne suurus ehk ruutmeetrite arv. Maja puhul ka krundi suurus. Hea oleks samuti teada kortermaja krundi suurust ja piire.

2. Saa kinnitust objekti ametliku kasutusele võtmise aasta kohta.

3. Küsi näha objekti dokumentatsiooni. Eramajade puhul on aina olulisemaks tõusmas kasutusloa olemasolu. Kindlasti tasuks tutvuda ka maja projektiga ning uurida, kas majal on eriosade projekt olemas. Kui neid ei ole, siis püüa aru saada miks ei ole ja kes nende taastamise või saamise korda ajab? Korterite puhul tasuks veenduda, et siseseinte ümberehitusi ei ole tehtud või kui on, siis kas need on ka seadustatud.

4. Korteri puhul kontrolli korteriühistu kaudu kommunaalmaksete võlgnevuste puudumist.

5. Tasuks uurida kortermaja elanike üldist maksedistsipliini kommunaalkulude osas, sest palju võlglasi tähendab korterelamu majandamisel võimalikke raskusi ja maja üldseisukorra halvenemist.

6. Uuri, kas korteriühistu on laenu võtnud maja korrastamiseks ja kui on, siis kui suured on igakuised laenumaksed antud korteri osas.

7. Selgita välja millised on parkimisvõimalused kortermaja ümbruses ja kuidas need on reguleeritud majaelanike vahel.

8. Puitmaja korral tasuks selgitada ega ei ole infot majaseente/majavammi olemasolu kohta. Kas seda on üldse uuritud?

9. Notariaalsesse lepingusse pane kirja kõik ,milles ostja ja müüja omavahel kokku lepivad. Kui on müügiobjektil puudusi, siis tasuks kindlasti need kirja panna ning kelle peale jääb nende likvideerimise kohustus ja mis on selle tegevuse tähtaeg. Nii jääb ka vähem võimalusi segaduseks müüja poolt varjatud ja varjamata puuduste osas.

10. Notariaalse lepingu järgselt vormistage kindlasti ka objekti üleandmise-vastuvõtmise akt, kus kirjas üleandmise hetke mõõdikute näidud ning ka võimalikud puudused või muud kokkulepped edaspidiseks tegevuseks, kui neid võiks veel teha jääda.

Neil, kellele teema tundub keerukas ja võõras, on võimalik kasutada kinnisvarabüroode abi. Suur osa kinnisvara tehingutes toimuvadki kinnisvarabüroode kaasabil, nii peaks need nüansid iga professionaalne maakler juba enne objekti avalikku müüki panemist endale selgeks olema teinud.

Mart Saa

EKFL juhatuse aseesimees

LAAM Kinnisvara juhatuse liige