Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Omanike Keskliit: Eramajade renoveerimistoetuse säilitamiseks on kogutud juba üle 1400 allkirja

18.02.2014 Tõnu Toompark

Koduomanikke ühendav organisatsioon alustas möödunud neljapäeval toetusallkirjade kogumist, et riik pakuks ka eramajades elavatele koduomanikele renoveerimisel finantsilist tuge. Portaalis www.petitsioon.ee oli kella kaheks toetust avaldanud 1462 inimest.

Aktsiooni eestvedaja Priit Värgi sõnul eraldatakse aastatel 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurfondidest kortermajade renoveerimiseks 102,5 mln eurot, kuid eramajadele mitte midagi. Värk selgitas, et 2012. aastal pakkus riigile kuuluv sihtasutus KredEx eramutele renoveerimistoetust kogumahus 3 mln eurot, kuid tänaseks on see katkenud ning korduvatele ettepanekutele ning märgukirjadele on ministeeriumid seni reageerinud eitavalt. Omanike Keskliit on pöördunud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministri kui ka Rahandusministri poole, et eramute renoveerimist toetataks analoogsetel alustel kui kortermaju. Seni on ettepanekutele negatiivselt vastatud ning põhjendatud olukorda raha nappusega.

Värgi sõnul on kummastav, et kortermajade renoveerimiseks on üle 100 mln euro, kuid eramajade omanikud jäetakse tühjade pihkudega. Eestis eramutes elavaid koduomanikke ei saa üheselt liigitada jõukamateks koduomanikeks nagu see on tavapärane Lääne-Euroopas. Samuti tuleks arvestada, et eramajades on eluasemega seotud kulud (küte, elekter, vesi) rahakotile märksa suuremaks koormaks kui kortermajas elavale inimesele.

Kogutud allkirjad esitatakse Riigikogule ja Valitsusele ning Omanike Keskliit nõuab, et eramajade omanikele eraldatakse aastatel 2014-2020 vähemalt 20 mln eurot renoveerimistoetusteks.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Merko inseneriõppe stipendiumi pälvis Alan Väli ja noore teadlase stipendiumi Andrus Räämet

18.02.2014 Tõnu Toompark

Eesti juhtiva ehitusettevõtte Merko Ehitus Eesti ja TTÜ Arengufondi koostöös välja antavate stipendiumite saajad on selgunud. 1920-eurose inseneriõppe stipendiumi pälvis ehitusmajanduse ja -juhtimise tudeng Alan Väli ning 3200-eurose noore teadlase stipendiumi ehitus- ja keskkonnatehnika doktor Andrus Räämet.

„Mõlema stipendiumisaaja valik oli keeruline, kuna konkursile laekus avaldusi tugevatelt kandidaatidelt. Kandideerinud tudengid on väga head ja aktiivsed õppurid, kes tegelevad õppetööväliselt uurimistööde ja erineva projektidega ning annavad oma panuse üliõpilaselu korraldamisse. Noore teadlase stipendiumi nominendid on kõik oma valdkonnas tunnustatud, andekad ja heade soovitajatega,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Andres Agukas.

AS Merko Ehitus Eesti inseneriõppe stipendiumi pälvis ehitusmajanduse ja -juhtimise IV kursuse tudeng Alan Väli, kes on olnud ka Merkos praktikal Ülemiste liiklussõlme objektil. Alan töötab alates 2012. aasta sügisest kooli kõrvalt TTÜ ehitusfüüsika ja energiatõhususe õppetoolis ning osaleb Targo Kalamehe juhendamisel TTÜ ja Uppsala ülikooli ühisprojektis „Sustainable Management of Historic Rural Churces in the Baltic Sea Region“. Alani ülesanneteks on sisekliimaalaste uuringute, mõõtmiste, arvutuste planeerimine ja teostamine, tulemuste hindamine ja aruandlus, teadusartiklite kirjutamine. Lisaks tegeleb ta projektidega „Mõisakoolide sisekliima- ja materjaliuuringud“ ning „Radooniohutu ehitamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“.

Noore õppejõu/teadlase stipendiumi määras AS Merko Ehitus ehitus- ja keskkonnatehnika doktorile Andrus Räämetile, kes on kaastöötajate ja tudengite seas hinnatud ehitusmehaanika ja tehnilise mehaanika õppejõud. Andrus töötab TTÜ ehitusteaduskonna mehaanikainstituudis ja Küberneetika Instituudis lainetuse dünaamika laboris ning tegeleb Läänemere lainekliima muutuste uuringutega Eesti rannikualadele. Andrus on koostanud Läänemere lainekliima andmebaasi, avaldanud teaduspublikatsioone mitmetes mainekates eriala ajakirjades, koostanud õppematerjale ja õppetöös kasutatavaid arvutiprogramme. Soovitajad ja kaastöötajad hindasid Andruse teadustöö tähtsust rannikutehnika ja sadamehituse valdkonnas, tema rahvusvaheliste ekspertide poolt tunnustatud teaduspublikatsioone, tudengitele koostatud mahukat internetipõhist elektroonset õpperaamatut varraskonstruktsioonide arvutusest.

Merkol on alates 2007. aastast Tallinna Tehnikaülikooliga edukas koostöö, mille eesmärk on arendada erialaharidust ning kasvatada professionaalset järelkasvu. Ettevõtte toel välja antud magistriõppe stipendiume ja ettevõte on panustanud ka professor Heinrich Laulu nimelise noore õppejõu/teadlase stipendiumi väljaandmisse. 2013. aasta novembris allkirjastatud AS Merko Ehitus Eesti noore teadlase ja õppejõu stipendiumi ning ehitusteaduskonna inseneriõppe üliõpilase stipendiumi leping kehtib aastani 2016. Lisainfo: www.ttu.ee/arengufond.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara AS müüs OÜ Arco Ehituse

18.02.2014 Tõnu Toompark

Tulenevalt grupi tegevusstrateegia muutumisest lõpetas grupp 2013.a. ehitusteenuse pakkumise kolmandatele isikutele, sealhulgas keskkonnaehituse valdkonnas.

Eeltoodud põhjustel võõrandas AS Arco Vara 14. veebruaril 2014. aastal 100% tütarettevõtte OÜ Arco Ehituse osa Stratcorp OÜle. Osa müügihind koosnes kahest osast:

a) Osa üleminekul 10 tuhat eurot, mis on tasutud;

b) Ostja tasub 30% summast, mis võidetakse kohtuvaidlustest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning OÜ Loksa Haljastus vastu. Tasutavalt summalt arvatakse maha ka tulumaks.

Juhataja kommentaar: „ Arco Ehituse müügiga on lõpetatud oluline osa Arco Vara grupi tegevusstrateegia muutmisel kinnisvaraarenduse ning teenindusega seotud ettevõtteks.“

Arco Ehituse ostja, Stratcorp OÜ, ei ole Arco Vara lähikondlane ning tehing ei ole käsitletav tehinguna lähikondsega NASDAQ OMX Tallinna Börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses.

Vastavalt lepingu tingimustele ei jätka ettevõte enam tegevust OÜ Arco Ehituse nime all.

Arco Ehituse võõrandamine omab olulist mõju AS Arco Vara majandustegevusele. Alljärgnevalt on toodud OÜ Arco Ehitus olulisemad auditeeritud näitajad seisuga, 31.12.2012.,31.12.2011 ja 31.12.2010:

Arco Ehitus OÜ kasumiaruanne	2012	2011	2010
Müügitulu	9 800 956	18 121 308	8 627 397
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu	-9 319 294	-20 348 959	-8 063 435
Brutokasum (-kahjum)	481 662	-2 227 651	563 962
Turustuskulud	-80	-3 423	-971
Üldhalduskulud	-942 601	-585 747	-901 326
Muud äritulud	204 398	8 849	27 677
Muud ärikulud	-14 947	-53 292	-11 129
Ärikasum (kahjum)	-271 568	-2 861 264	-321 787
Finantstulud ja –kulud	-13 036	-87 686	-88 042
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist	-284 604	-2 948 950	-409 829
Aruandeaasta kasum (kahjum)	-284 604	-2 948 950	-409 829

OÜ Arco Ehitus ei ole maksnud dividende, ettevõtte osakapitali suuruseks on 49000 eurot ning ettevõtte kasum osa kohta on negatiivne.

OÜ Arco Ehitusel kohustused moodustavad 31.12.2013 seisuga 1980 tuhat eurot, sellest kohustused emaettevõtte ees 432 tuhat eurot. Ettevõttel on varasid ca 1049 tuhat eurot. Kohtuvaidlustega seotud nõudeid bilansis ei ole, mistõttu ettevõtte netoväärtus sõltub suuresti sellest, kuidas lahenevad kohtuvaidlused.

Ostja eesmärgiks on menetleda kõik OÜ-ga Arco Ehitus seotud kohtuvaidlused lõpuni ning saavutada kohtuvaidluste lõppedes ettevõttele positiivne rahavoog ja tegevuse jätkamine.

OÜ Arco Ehitusega on seotud järgmised olulisemad kohtumenetlused

	Kostja/Võlgnik	Hageja/Võlausaldaja	Menetluste arv	Menetluse liik	Nõue	Staatus

1.	Arco Ehitus OÜ	Merkton Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peep Lillemäe	1	Hagimenetlus	Lähikondsuse tuvastamine ja rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine summas 986 099,23 eurot	Menetlus on pooleli.
2.	Arco Ehitus OÜ	Uus Ehitus RC (pankrotis) pankrotihaldur Heikki Ojamaa	2	Hagimenetlus	1. Nõue summas 72 423,99 eurot + viivis	Menetlused on pooleli.
2. Nõue summas 43 261,16 eurot+ viivis
3.	Arco Ehitus OÜ	Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu)	1	Hagimenetlus	Nõue summas 507 961,59 eurot + leppetrahv summas 4 078,01 eurot + viivis	Kohtuasjad liideti. Menetlus on pooleli.
4.	Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeerium)	Arco Ehitus OÜ	1	Hagimenetlus	Nõue summas 889 532 eurot + viivis
5.	OÜ Loksa Haljastus	Arco Ehitus OÜ	1	Hagimenetlus	Nõue summas 153 371,02 eurot	Menetlus on pooleli.

AS Arco Vara on andnud käendusi, hüpoteeke ning muid tagatisi seoses OÜ Arco Ehituse poolt valminud ehitusobjektide garantiiperioodidega 556 tuhande euro eest. Kõik kohustused lõpevad ehituste garantiiperioodide lõppemisega, millest viimane saabub novembris 2015.

OÜ Arco Ehituse juhatuse liikmeks kuni osa müügini oli Evelin Kanter ja uueks juhatuse liikmeks on Kalev Sakjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nordecon: VKG Petroter 3 karkassi ehitus

18.02.2014 Tõnu Toompark

Nordeconi kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ (Nordecon AS osalus 52%) ja Viru Keemia Grupp AS sõlmisid lepingu Viru Keemia Grupi õlitehase Petroter 3 termilise töötluse hoone vundamentide ja raudbetoonkarkassi ning kondensatsiooniala raudbetoonkarkassi ehitustöödeks.

Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 3,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad veebruaris ja lõpevad oktoobris 2014.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

RKAS otsib Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitajat

18.02.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitamise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 20. veebruarini. Ehitustegevusega alustatakse kevadel ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta suvel.

Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatav siseturvalisuse asutuste hoonekompleks koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

RKASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ehitustööde esimeses etapis lammutatakse osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustatakse allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS.

Riigihange „Võru Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 148938. Pakkumiste esitamise aeg on 20. veebruar 2014 kell 11.00.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Colonna investorid ostsid Mustamäe tee 50 asuva kinnistu

18.02.2014 Tõnu Toompark

Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Mustamäe tee 50 asuva kinnistu. Kinnistul asub üks multiotstarbeline ärihoone, mille esimesel korrusel on tänavaäärsed kaubanduspinnad ning ülemisel korrusel kontoriruumid. Rendipinna suurus on 6 600m2. Tehingu hinda osapooled avalikustada ei soovi.

Colonna Kinnisvara juhatuse liikme Marek Õunamägi sõnul on Mustamäe tee 50 hea ärilise asukohaga multiotstarbeline hoone ning see sobib hästi Mustamäe tee piirkonna äri- ja ettevõtete kvartalisse. “Usume, et hoone mõningane vakantsus õnnestub lähiajal täita. Peale vajalike investeeringute tegemist saab hoonest stabiilne ja jätkusuutlik rendiobjekt.” lisas Õunamägi. Hetkel on hoone 6 600 m2-st vaba 620 m2 kolmandal korrusel asuvast büroopinnast.

Paralleelselt büroopindadega panustavad Colonna investorid ka elamuarendusse. Sel kuul alusatas Colonna Kinnisvara korterelamute müüki ja ehitust Lasnamäel Vana-Kuuli tänaval. Kokku on Lauluväljakust ühe kilomeetri kaugusel asuvasse “Liikuri 41” arendusprojekti planeeritud kuus korterelamut, millest esimene valmib 2015. aasta aprilliks.

Colonnaga seotud investorid on tänaseks ostnud Eestis üle 40 kinnistu ning valdav enamus neist on renditootlusega objektid. Kokku haldab Colonna Eestis üle 140 000 m2 renditavat pinda.

Colonna investorite viimane suurem tehing toimus möödunud aasta novembris, mil osteti Pärnu maanteel asuv Ajakirjandusmaja. Firma jätkab aktiivselt ka oma investoritele uute investeerimisotstarbega kinnistute otsimist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tallinn hakkab parima haljastusega korteriühistuid premeerima

18.02.2014 Tallinn.ee

Korterelamute juurde suvehooajaks haljastuse rajamiseks käivitatud projekti Roheline õu raames antakse lisaks rahalisele toetusele käesolevast aastast välja auhind parima lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest.

Projekt „Roheline õu“ käivitati 2013. aastal. Esimesel aastal saadud kogemuse põhjal on projekti sisse viidud mõningad muudatused.

„Auhinna määramisega korteriühistule huvitava lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest tahame tõmmata avalikkuse ja teiste korteriühistute tähelepanu headele tulemustele linnaruumi ja korteriühistu õueala heakorrastamisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Johtuvalt asjaolust, et menetlustähtajad osutusid liiga pingeliseks, on tänavu taotluste läbivaatamise aeg pikem – taotlused tuleb esitada 14. juuni asemel 30. aprilliks. „Tänavu on ka taotlejaid ilmselt mullusest märksa rohkem,“ hindas Võrk.

Lisaks on käesolevast aastast võimalik taotleda toetust ka muru rajamise kõrval ka sambla tõrjeks. Senise nõude asemel lisada taotlusele haljastusprojekt koos asendiskeemi ja seletuskirjaga asemel tuleb sellest aastast taotlusele lisada kas asendiskeem koos seletuskirjaga või haljastusprojekt (sisaldab asendiskeemi ja seletusi).

Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise korras reguleeritakse detailsemalt ka järelevalve korras tehtava kohapealse kontrolli korraldamist. Toetuse saaja peab teavitama oma asukohajärgse linnaosa valitsuse töötajat, kes esindab linnaosa hindamiskomisjonis, tööde valmimisest ja leppima kokku aja tehtud tööde paikvaatluse läbiviimiseks ja kontrollakti vormistamiseks. Linnavaraamet kontrollib enne toetuse väljamaksmist lisaks kulutuste tegemist tõendavatele dokumentidele ka järelevalve korras objektil kohapeal vormistatud kontrollaktis kajastatut. Kontrollakti edastamine linnavaraametile on linnaosa valitsuse ülesanne.

Mullu, projekti käivitamise aastal kasutasid projekti „Roheline õu“ raames haljastuse rajamiseks toetust 85 korteriühistut, kokku eraldati korteriühistute poolt deklareeritud kulutustest lähtuvalt haljastustoetusteks 31 317 eurot. Toetuse saamiseks esitatud 130 taotlusest 39 jäi rahuldamata.

Linnaosadest enim taotlusi laekus Lasnamäelt (35, toetati 20), järgnesid Kesklinn (30, toetati 23) ja Põhja-Tallinn (23, toetati 23). Lasnamäe 20 korteriühistule eraldati kokku 7335,60 eurot, Kesklinna 23 korteriühistule kokku 8011,30 eurot ja Põhja-Tallinna 23 korteriühistule 8411,73 eurot. Enim sooviti toetusraha kasutada puude, põõsaste, püsikute ja lillede ostmiseks, teenuste ostmiseks, hekkide rajamiseks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning muru rajamiseks vajaliku ostmiseks.

Projekti „Roheline õu“ kaudu toetab Tallinn korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud kogumaksumusest.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks ja sambla tõrjeks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks.

Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel. See projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 904 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 95 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Maamaksu tuleb sel aastal tasuda ligi 58 miljonit eurot

18.02.2014 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet saatis eelmisel nädalal välja 125 800 paberil ja 179 178 elektroonilist maamaksuteadet, mille alusel kuulub tasumisele 57,7 miljonit eurot maamaksu.

Eelmise aastaga võrreldes on maksuteateid ca 2% rohkem, kuid maamaksu kuulub tasumisele peaaegu samapalju.

Maamaksu ei määratud ja maksuteadet ei väljastatud juhul, kui maksusumma ühe kohaliku omavalitsuse piires kokku on väiksem kui 5 eurot.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi märkis, et kuigi suuremad eksimused üleriigilise kodualuse maamaksuvabastuse rakendamisega jäid eelmisse aastasse, võib ka sel aastal mõne kohaliku omavalitsuste poolt ametile saadetud maamaksu andmetes ebatäpsusi olla.

„Seega kui maksumaksja hinnangul on andmed maksuteatel vigased – näiteks on arvestamata jäetud kodualuse maamaksu vabastus – palume andmete parandamiseks ühendust võtta kodualuse maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusega,“ selgitas Liivamägi.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et vastavalt maamaksuseadusele peab maksumaksja, kes ei ole 2013. aasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, teavitama sellest 30 päeva jooksul maksu- ja tolliametit. Kõige mugavam võimalus maksuteate kättesaamiseks ja ühtlasi kontaktandmete täpsustamiseks on teha seda e-maksuametis/e-tollis.

Maamaksu tasumise tähtaeg tänavu on 1. aprillil. Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 1. aprilliks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja tolliamet kannab laekunud maamaksu täies ulatuses üle kohalikele omavalitsustele.

Liivamägi juhtis tähelepanu, et ka tänavu on maksumaksjal võimalus jätta tulumaksu tagastusest konkreetne summa maksu- ja tolliametile ka näiteks maamaksu katteks. „Ja kui deklaratsiooniga on kõik korras, siis tagastame ülejäänu tagastamisele kuuluva tulumaksu koheselt, mis tähendab, et enam ei pea seda aprilli alguseni ootama.“

Maamaksuteadetega seotud küsimuste puhul palume pöörduda maksu- ja tolliameti maamaksu infotelefonile 880 0816 või kirjutada maa@emta.ee. Maa maksustamise ja maksuvabastuste rakendamisega seotud küsimustega palume pöörduda maa asukohajärgse omavalitsuse poole.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Sester: maamaksuvabastuse laiendamine jätab inimestele täiendavalt kätte üle 1,5 miljoni euro

18.02.2014 Tõnu Toompark

IRLi ja Reformierakonna fraktsioonid andsid täna riigikogus menetlusse seaduseelnõu, mille kohaselt laieneb maamaksuvabastus liitsihtotstarbega maal elavatele inimestele ning kaasomandis oleva kinnistu puhul laieneb eelnõu järgi maksuvabastus igale omanikule eraldi, mitte enam ühiselt.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul jätab seadusmuudatus koduomanikele kätte täiendavalt üle 1,5 miljoni euro.

„Eelmise aasta algusest jõustunud maamaksuvabastus vabastab maamaksust elamumaa osas, kuid näiteks äripindadega majas elavatel inimestel tuleb maksta maamaksu ärimaa osa eest, olgugi et nad ei saa mingisugust tulu ega kasu majas paiknevast ärist. Kõrgem maksukoormus võib viia hoopis kinnisvara väärtuse langemiseni,“ rääkis Sester.

Sesteri sõnul ei pea eelnõu jõustumise järel äripindadega majas elavad inimesed enam ärimaa osa eest maamaksu tasuma senistes pindalalistes piirangutes kõikide sihtotstarvete peale kokku.

„Eelnõu teine pool puudutab ühis- ja kaasomandis olevat maad, mille puhul hakkab maksuvabastus kehtima tiheasustuses 1500 ruutmeetrit iga kaasomaniku kohta eraldi, mitte enam ühiselt kogu krundi peale. Sellega lõppeb olukord, kus kaasomanike ja korteriomandi omanike koheldi erinevalt,“ rääkis Sester.

Sesteri sõnul vähendab maamaksuvabastuse laiendamine inimeste eluasemega seotud kulutusi ja mõjub, nagu igasugune maksukoormuse vähendamine, positiivselt inimeste toimetulekule.

Päritud vara võõrandamisel saadud kasu maksustamine

18.02.2014 Tõnu Toompark

Käesolev selgitus puudutab tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 38 lg 1 kohaldamise võimalust olukorras, kus maksumaksja võõrandab pärimise teel saadud vara.

Selgituse eesmärgiks on välja tuua Riigikohtu 12.02.2014 otsuse nr 3-3-1-97-13[1] seisukohtade mõju maksuhalduri praktikale, mis puudutab pärimise teel saadud vara võõrandamise maksustamist.

Maksustamise praktika enne Riigikohtu otsust nr 3-3-1-97-13

Maksuhaldur lähtus seni praktikas pärandvara võõrandamisest saadu kasu maksustamisel asjaolust, et pärandvara saaja jaoks on soetamismaksumus null, st pärandvara müüjal ei ole võimalik kasu arvestamisel maha arvata pärandaja poolt pärandvara soetamisel tehtud kulusid (TuMS § 38 lg 1 näeb ette ainult maksumaksja enda poolt tehtud kulutuste arvessevõtmise [2].[3])

Näiteks olukorras kus isik võõrandas pärandina saadud kinnistu, loeti soetamismaksumuseks null ning kasu arvestati müügihinna ja soetamismaksumuse vahena, millest lubati maha arvata ka pärandvara vastuvõtmisega seotud kulud (nt riigilõiv, notaritasud).

Riigikohtu otsusest tulenevad seisukohad

Riigikohus asub oma lahendis seisukohale, et õigus vähendada vara võõrandamisest saadud kasu sama vara soetamismaksumuse võrra on tavaline varaline õigus, mis ei ole pärandaja isikuga lahutamatult seotud. Maksuõiguses puudub erisäte, mis välistaks soetusmaksumuse mahaarvamise õiguse ülemineku pärijale. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb pärijat maksustada samamoodi nagu oleks maksustatud pärandajat, kui too oleks oma eluajal korteri võõrandanud.[4]

Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Riigikohus selgitab, et pärandaja isikuga lahutamatult seotud õiguslik tagajärg, mis ei ole pärijale ülekantav, on näiteks TuMS § 15 lg 5 punktis 1 sisalduv maksuvabastuse tingimus, et maksumaksja peab elamut või korterit kasutama kuni võõrandamiseni eluruumina. Kui pärija asub pärandina saadud kinnisasja kasutama viisil, mis ei vasta elukohana kasutamise tingimustele, siis kaotab ta õiguse seda kinnisasja maksuvabalt võõrandada. Sel juhul toimub maksustamine samamoodi nagu oleks toimunud siis, kui pärandaja oleks lõpetanud kinnisasja kasutamise elukohana. Isikuga lahutamatult seotud õigusega on tegemist ka siis, kui tulumaksuvabastus on antud ainult residendist füüsilisele isikule, kuid pärijaks on mitteresident või juriidiline isik.[5]

Riigikohus selgitab ka kinke ja pärandi teel saadud vara maksustamise erisusi. Kinke puhul on tegemist võõrandamistehinguga, mille tulemusena tekib võõrandajal kahju ning omandaja jaoks on vara soetamismaksumus null. Kinkelepingu korral ei saa kinkija soetamismaksumus kingisaajale üle minna, sest soetamismaksumuse mahaarvamise õigus lakkab võõrandamistehingu tulemusena olemast ja asendub kahjuga, mida kinkija saab arvestada väärtpaberitehingu korral TuMS §‑s 39 sätestatud tingimustel. Pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.[6]

Kohtuotsuses on asutud seisukohale, et vara ostuhinda ja ostuga seotud kulusid tõendavad dokumendid tuleb esitada maksumaksjal. Pärandi vormistamise kulud tuleb liita soetusmaksumusele, sest nende kulude kandmine on pärandina saadud asja võõrandamiseks vajalik ja vältimatu.[7]

Maksuhalduri praktika pärandvara võõrandamise maksustamisel pärast Riigikohtu otsust

Riigikohtu otsuses toodud asjaolusid arvesse võttes lähtub maksuhaldur pärandvara võõrandamisel saadud kasu maksustamisel edaspidi asjaolust, et pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega ka soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.

Eeltoodust tulenevalt on maksukohustuslasel õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud kui ka soetamismaksumus (TuMS § 38 lg 1).
Näiteks kui maksumaksja võõrandab pärandina saadud kinnistu ja esitab maksuhaldurile ka dokumentaalse tõendi pärandaja poolt kinnisasja soetamisel tehtud kulu kohta, siis loeb maksuhaldur kasu arvestamisel soetamismaksumuseks pärandaja poolt tasutud kulutuse (nt ostusumma). Lisaks saab pärija soetamismaksumusele liita ka pärandi vormistamise kulud. Mahaarvatavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kulusid tõendavate dokumentide esitamise kohustus on maksumaksjal (pärijal).

Kinkelepinguga võõrandatud vara korral maksustamise praktika ei muutu ning lähtutakse põhimõttest, et vara soetamismaksumus on null.

Veebruar 2013

[1] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13. Arvutivõrgus kättesaadav siit

[2] L.Lehis. Maksuõigus, 3. täiendatud ja muudetud trükk (2012),lk 187

[3] L.Lehis. Tulumaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 669.

[4] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 10

[5] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 11

[6] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 12

[7] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 14

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkis aastaga 25%

18.02.2014 Tõnu Toompark

Uute eluasemelaenude intressimäär langes Eesti Panga andmetel 2013. aasta lõpus 2,47% peale. See on üks viimaste aastate madalaimaid, kuid siiski mitte kõige madalam näitaja.

Madal intressimäär kerkivate palkade valguses viis tõusule eluasemelaenude käibe. 2013 IV kvartalis väljastati Eestis eluasemelaene 192 miljoni euro väärtuses. See on 25% aastatagusest rohkem, mis on enam, kui varasemate kvartalite laenukäibe kasv.

Madal intressimäär, kasvav uute eluasemelaenude käive ja kerkivad palgad ongi olnud kolm peamist tegurit, mis on hoidnud elamispindade – eelkõige Tallinna-Tartu korterite turul tehingute arvu kõrgel ja hinnad kiiresti kerkimas.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive aastate lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kolm ehitusvaldkonna seaduseelnõu saavad pika muudatusettepanekute tähtaja

17.02.2014 Tõnu Toompark

Riigikogu majanduskomisjon otsustas esmaspäeval teha täiskogule ettepaneku anda kolmele ehitus- ja planeerimise valdkonna mahukale seaduseelnõule pikk muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

„Tegemist on uute terviktekstidega, nendega tutvumine võtab kahtlemata aega. Kindlasti on siin ka mitmeid huvigruppe ja nende arvamusi ning ettepanekuid on majanduskomisjonile juba laekunud pärast eelnõude Riigikokku jõudmist. Sellest ka ühe kuu pikkune ettepanekute esitamise tähtaeg,“ ütles majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

Majanduskomisjonis toimus esmaspäeval eelnõude sisu üle elav arutelu, see puudutas näiteks detailplaneeringuid, kinnisvaraomaniku või tarbija huvide kaitset, ehitusjärelevalve regulatsiooni ja selle järelevalve kvaliteeti, ehitiste kasutuslubade küsimusi, sanktsioone ebaseadusliku tegevuse eest, kohaliku omavalitsuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tehnilise järelevalve ameti rolli ehituse ja planeerimise valdkonnas. Majanduskomisjoni liikmete tõstatatud teemad puudutasid ka väga erinevaid tahke antud valdkonnast nagu elektritööd, erateede avalik kasutamine, kõnniteede hooldus ja muu taoline.

Riigikogu majanduskomisjonile seaduseelnõusid tutvustanud ja arutelus osalenud justiitsminister Hanno Pevkur selgitas, et justiitsministeerium on seaduseelnõusid ette valmistatud ligi kolm aastat ning protsessi on olnud kaasatud üle 70 osapoole.

Mahukate terviktekstide väljatöötamise eesmärk oli tuua ehituse ja planeerimise senine regulatsioon ühte tervikusse. Kolm seadust peaks kava kohaselt jõustuma 1. juulist 2015. aastal.

Majanduskomisjon otsustas esmaspäeval saata ehitusseadustiku eelnõu (555 SE), planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE) täiskokku esimesele lugemisele 25. veebruaril ja tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. märts.

Eelnõude väljatöötamisele eelnes kodifitseerimine ja eelnõude kirjutamisel analüüsiti ka paljude teiste riikide vastavaid regulatsioone. Ehituseadustik koondab ühte mitmed ehitisi puudutavad valdkonnad nagu üldehitised, elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikud ja -anumad, raudteerajatis ning seda teenindavad rajatised, lift, köistee ja muud tõsteseadmed, teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised. Lisaks on seadustikus reguleeritud nõudeid energiatõhususele ning ehitise kaitsevööndile, ühitatud järelevalve ja vastutuse sätteid. Samuti täiendatakse või tuuakse täiesti uuena seadustesse sisse hea ehitustava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning asjatundlikkuse põhimõtted.

Seaduseelnõude väljatöötamise protsessist on avaliku ülevaate esitanud eelnõude ettevalmistamise eest vastutanud justiitsministeeriumi nõunik Sandra Mikli, kes samuti esmaspäeval majanduskomisjonile eelnõusid tutvustas. Eelnõude väljatöötamise ja huvigruppide ettepanekute kohta saab infot siit: https://ajaveeb.just.ee/planeerimisseadusjaehitusseadus/?author=5

Ehitusseadustik on ligi 50 lehekülge, planeerimisseadus ligi 60 lehekülge, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ligi 30 lehekülge pikad. Kolme eelnõu seletuskirjade maht on kokku 400 lehekülge.

Tartu linn jagab restaureerimistoetusi

17.02.2014 Tartu.ee

Restaureerimistoetuse andmise projekt jätkub ka sel aastal, taotlusi oodatakse hiljemalt 1. märtsiks.

Restaureerimistoetust on võimalik taotleda miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja autentseks taastamiseks. Arhitektuursed originaaldetailid on: aknad, välisuksed, nende piirdelauad, luugid, fassaadikaunistused, varikatused, verandad, rõdud, trepid, katusetornid, erkerid ja dekoratiivsed piirdeaiad jms. Toetusobjektiks ei ole interjööridetailid, katuse- ja fassaadikatted ning hooldustööd jms.

Restaureerimistoetuse suurus on viimase kolme aasta keskmisena olnud 25% detaili restaureerimistööde kogumaksumusest, toetuse maksimaalse suuruse määrab eelkõige esitatud taotluste arv. Maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 3200 eurot. Toetus antakse käesolevaks aastaks.

“Restaureerimistoetuse eesmärk on soodustada miljööväärtuslike objektide autentsete detailide säilimist ja taastamist, et hoida miljööväärtuslike hoonestusalade ajalooliste hoonete arhitektuurset väärtust ning omapära. Kaduma läinud ajastukohaseid detaile on võimalik taastada algse projekti, ajalooliste fotode või inventariseerimisjooniste alusel,” rääkis kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Ave Elken. “Restaureerimistoetuse andmise projekti raames on 12 aasta jooksul toetust kasutanud 274 maja kogusummas 420 237 eurot.”

Restaureerimistoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus koos lisadega (kaks hinnapakkumist, fotod, tööjoonised jms) kultuuriväärtuste teenistusele (Küüni 5, 3. korrus, tuba 320, vastuvõtuajad E 15-18 ja K 8-10, telefon 7361317). Avalduse vorm on olemas nii Tartu linna kodulehel kui ka osakonnas.

Kõigil taotlejatel palume kindlasti eelnevalt tutvuda restaureerimistoetusi puudutava infoga linna kodulehel (www.tartu.ee/aeo -> Asjaajamisjuhised -> Restaureerimistoetus). Ka taotluse vormi leiab samast.

Tartu miljööväärtuslike hoonestusalade ja miljööväärtuslike üksikobjektidega saad tutvuda siin: https://www.tartu.ee/index.php?no_cache=7cf1db0693b0ad0c360a00b11761c45945&lang_id=1&page_id=950

Riigi Kinnisvara AS otsib Narva-1 piiripunkti ehitajat

17.02.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Narva kesklinnas asuva Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimistööde rahvusvahelise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 31. märtsini. Ehitustegevusega on plaanis alustada kevadel ning piiripunkti ehitustööd tuleb lõpetada selle aasta lõpuks.

Ehitustööde eesmärk on muuta piiriületus Narva ja Ivangorodi piiripunktides inimeste jaoks kiiremaks ja mugavamaks. Piiri läbilaskevõime suureneb aasta lõpuks poole võrra ja sellega saavutatakse piiripunktide kesklinnalist asukohta arvestades maksimaalne läbilaskevõime.

Piiripunkt Narva-1 koosneb kolmest terminalist – sõiduautode ja busside, jalakäijate ning veoautode terminalist. Piiripunktis on kaks sõidurada bussidele, kaks rada sõiduautodele ja neli rada jalakäijatele. Terminalihooned rajati 1990ndate esimeses pooles ning on amortiseerunud.

Piiripunktide ressurss on kasutatud täielikult vaid siis, kui mõlemal pool piiri asetsevate piiripunktide läbilaskevõime on võrdne. Täna on Ivangorodis eraldi busside terminal ja bussireisijaid on võimalik teenindada neljal rajal, kuus rada on sõiduautodele ning kuus rada jalakäijatele. Ehitustööde käigus on plaanis mõlema piiripunkti infrastruktuuri võimaluse piires ühtlustada.

Narva-1 piiripunkti ehitustööd muudab keerukaks selle kesklinnaline asukoht, mida piirab ühelt poolt ajalooline Narva bastion ja teiselt poolt linnusepark. Piiripunkti vahetus läheduses on linna peaväljak ja elumajad. Osa rajatisi on muinsuskaitse all ning laiendustöid on võimalik teha üksnes olemasoleva piiripunkti piires.

Ümberehituse käigus lammutatakse 500 ruutmeetrine jalakäijate terminal ja selle asemele ehitatakse uus 1468 ruutmeetrine kaasaja nõuetele vastav terminalihoone.

Ehitustööde ajal on tagatud sujuv piiriületus, sellegi poolest tuleb inimestel arvestada ehitustöödest tingitud logistiliste muudatustega ja varuda piisavalt aega piiriületuseks.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalvejuhi Rando Kruusmaa sõnul on Narva piiripunkti renoveerimist kaua oodatud. “Narva piiripunkt on oluline värav Eestisse ja Euroopasse ning ehitustööde lõppedes saab see tänapäevaseks ning piiriületajatele mugavaks teeninduskohaks. Vähemoluline pole ka heade töötingimuste loomine piirivalvuritele ja tollitöötajatele, et inimesed tahaks meile tööle tulla ning teenindus sujuks tõrgeteta,” ütles Kruusmaa.

Narva-1 piiripunkt rekonstrueeritakse regionaalministri valitsemisalast koordineeritava Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 vahenditest. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot.

Riigihange „Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimis- ja ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 149666. Pakkumiste esitamise aeg on 31. märts 2014 kell 13.00.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ettevõtjad ei soovi enam pikki ja kalleid üürilepinguid

17.02.2014 Fred Linnukütt

Mitmetes Tallinna büroo-, tootmis- ja laohoonetes hakkavad lõppema kallid tähtajalised üürilepingud, mis on sõlmitud aastatel 2004-2006. Üürnikud on asunud otsima senisest soodsamaid hindu ja kvaliteetsemaid ruume.

Kuna ettevõtete jaoks hakkavad vanad, enamasti nõukogude-aegsed hooned ammenduma, on nad aegsasti asunud otsima uusi kaasaegseid ruume. Olemasolevate pindade omanikud teavad seda ning pakuvad lahenduseks ruumide renoveerimist ja tehnosüsteemide uuendamist. Samuti ollakse valmis senistele üürnikele vastu tulema hinnas. See ei anna aga siiski alati uute ruumide mõõtu välja. Turg pakub täna juba palju enamat – kaasaegseid tehnosüsteeme, avaramaid ruume ja vaadet ning keskkonnasõbralikumat lähenemist hoonete kütte- ja jahutussüsteemidele.

Aastatel 2004-2006 sõlmitud tähtajalised üürilepingud on märgatavalt kõrgemate tasudega, kui täna saada olevate uute ruumide pakkumishinnad. Kuna lepingu ennetähtaegne lõpetamine toob kaasa üürnikule väga suured trahvid, kasutavad nad järele jäänud aega uue koha otsimiseks ja planeerimiseks. Paljudel arendajatel on kinnistuid, kus on võimalik pakkuda igale kliendile just tema soovidele vastavat lahendust. Selline protsess võtab aega kuni 18 kuud.

Kümneaastased tähtajalised lepingud on nüüd pigem erand kui reegel. Üürnikud ei soovi end kiirelt muutuvas ühis- ja keskkonnas ühe üürileandja või kohaga liialt pikalt siduda. Lepingud sõlmitakse enamasti põhimõttel 5+5 aastat. Büroode puhul ei ole erandlik ka kolmeaastane leping.

Pinnad, kust ära kolitakse, asendatakse kas uute hoonetega või üüritakse neid välja soodsamat hinda otsivatele alustavatele ettevõtetele. Hiljem lähevad samad hooned aga kapitaalremonti, mille järel jõuavad need uuesti üüriturule, pakkudes kvaliteetset, samas soodsamat hinda.

Artikli allikas on
Uus Maa