Pindi Kinnisvara: turuinfo 09/2012

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara koostatud kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaate saab alla laadida klikkides siin samas tekstil.

Statistika: valmivate eluruumide arv hakkab vähenema

2012 II kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 379 eluruumi. Aastatagusega võrreldes vähenes kasutusloa saanud eluruumide arv 3%.

Kasutusloa saanud eluruumide pindala siiski kasvas 16% võrra. 2012 II kvartalis kasutusloa saanud eluruumide pidala oli 58 900 m2.

Seekordsed kasutusloa saanud eluruumid olid tavapärasest märksa suuremad. 2012 II kvartalis kasutusloa saanud eluruumi keskmine suurus oli 155 m2. Kvartal varem oli see vaid 94 m2.

Lähima paari kvartali jooksul võib prognoosida valmivate eluruumide arvu kokkutõmbumist. Seda põhjusel, et alustatavaid elamispindade arendusprojekte on eelkõige kalli ehitushinna tõttu käesoleval aastal olnud eelmisest märksa vähem.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tallinna Tehnikaülikool ja Riigi Kinnisvara AS ehitavad koos null-energia maja

TTÜ ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) allkirjastasid kaks lepingut, mis tähendab koostöö jätkamist energiatõhusate hoonete alal.

Esimese lepingu raames analüüsitakse, millised on maailmas enimkasutatud hoonete kvaliteedi hindamise standardid ning antakse soovitusi Eestis kõige paremini sobivate standardite kasutamiseks.

Teine leping hõlmab ülevaateid taastuvenergia ressurssidest, uudsetest ja olemasolevatest elektrit- ja soojusenergiat tootvatest taastuvenergia lahendustest ning energiasalvestuslahendustest linnatingimustes paiknevatel büroohoonetel.

TTÜ Tea Varrak: „TTÜ-l on hea meel osaleda nii huvitavas koostöös nagu käesolev energiaalane uuring RKASi ja meie ülikooli vahel. Läbi selliste projektide saame oma teadmistega ja RKASi toetusega luua midagi kasulikku kogu Eestile.“

„Üha kallineva energiaressursi valguses on sellele tulevikust tehtavate kulutuste jätkusuutlikul tasemel hoidmiseks uute tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt ehituses möödapääsmatu,“ selgitas RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit ettevõtte strateegilist huvi energiasäästule suunatud teadus- ja arendustöö vastu. “Alates 2020. aastast peavad kõik Euroopa Liidus kerkivad hooned olema nn liginullenergia majad,“ lisas Saarniit, viidates teema akuutsusele.

TAUST
Käesoleva aasta 13. jaanuaril allkirjastasid TTÜ ja RKAS lepingud, millega alustati koostööd taastuvenergia kasutusvõimaluste analüüsimiseks ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumite väljatöötamiseks.

Üürisektor on jõudsalt laienemas

Hiljutine kinnisvarakriis, tänane ootusärev majandusolukord ja noorte inimeste mõttemaailma muutused tähendavad, et üürisektor on tulevikus kindlasti laienemas. Nii võime oodata, et tänane elamufondist 15% suuruseks hinnatud üürisektor on aastate jooksul kasvamas 20-25 protsendini.

Veel 7-10 aastat tagasi hinnati kinnisvara ja eluaset lollikindlaks investeeringuks, mille väärtus saab ajas ainult kasvada. Igikestev kasvu- ja hinnatõusuootus põhines lähimineviku praktikal. Kollaste kaartide eest erastati korterid justkui tasuta. Selliselt hinnatasemelt tõusis kinnisvara väärtus tõepoolest jõudsalt näidates ainult hetkeks mõningast seisakut 1990-ndate lõpus.

2007. aastal alanud elamispindad hinnalangus tõi uue tõdemuse – ka kinnisvara väärtus võib kahaneda ja seda mitte paari tühise protsendi võrra, vaid lausa kordades. Elamispindade hinnad kukkusidki 2009. aasta keskpaigaks tipphindadega võrrelduna kaks korda.

Täna on inimestel veel lähiminevik meeles ja kinnisvara kui investeeringu turvalisus on küsimärgi alla seatud. See on põhjus, miks kinnisvara ostuvalmidus on vähenenud, kuigi ehk ratsionaalsed argumendid räägiksid kinnisvara ostmise poolt.

Teine põhjendus üürisektori laienemiseks on uue generatsiooni hoiakute muutus. Noortel on vabadus minna õppima või tööle kuhuiganes maailmas. Seetõttu ei soovi noored end kodumaaga liiga siduda, mida kinnisvara ostmine vägisi teeks.

Omaette põhjus, miks noored kinnisvara osta ei taha seisneb selles, et täna on neil puuduva omafinantseeringu ja kõrge tööpuuduse tõttu kinnisvaraturule märksa raksem siseneda kui näiteks 2004. aastal vahetult enne kinnisvarabuumi suuri hinnahüppeid.

Tööpuuduse kõrge näitaja ja kriisiaastate jooksul ärasöödud säästud on ka vanema põlvkonna puhul takistus, mis ei luba neil kinnisvaraturule ostjana siseneda. Kui aga eluaset on vaja, siis jääb parimaks alternatiiviks eluruumi üürimine.

Kolmas tegur üürisektori laienemiseks on üürileandjate kvaliteedi paranemine. Elamispindade turul on mitmeid ja mitmeid väikeinvestoreid, kes tahavad ja suudavad anda eluruume üürile pakkudes kvaliteetset ja usaldusväärset pikaajalist teenust.

Taoline üürisuhte turvalisuse kasv muudab üürisuhte ka üürnikule kindlamaks ja see lükkab omakorda edasi vajaduse endale oma isiklikku eluaset soetada.

Eeltoodud teguritele tuginedes võib julgelt eeldada, et elamispindade üürisektor on lähiaastatel jõudsalt laienemas.

Kinnisvarakriis on näidanud, et kinnisvara ei pruugi olla igavene rahamasin. Inimeste mõttemaailm elamispinna omamise vajaduse osas on kas majandusoludest või väärtuste muutusest tingituna teisenemas. Samuti on üürileandjate pool arenemas ja pakkumas järjest kvaliteetsemat ja usaldusväärsemat üüriteenust.

Nii võib prognoosida, et kui täna on Tallinna elamufondist üüripindasid 15%, siis kümnekonna aasta pärast oleme liikunud märksa lähemale 25 protsendile ehk näitajale, mis võiks meil täna eesmärgiks olla.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada.

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

Hea kinnisvaramaakler toob parima tulemuse

Kui olete otsustanud müüa, osta, üürida oma kodu või investeerida kinnisvarasse, tuleb vastu võtta otsus, kas kasutada selleks kinnisvaramaakleri teenust või tegeleda kogu protsessiga ise.

Selleks, et müüa ise oma kinnisvara, peab olema suurel hulgal vaba aega ja energiat. Kriitilise tähtusega on ka põhjalikud teadmised kinnisvara ostu-müüki puudutavatest protsessidest ning turuinfo valdamine: turuhinnad, turuaktiivsus, sarnase kinnisvaraga tehtud tehingud ja müügisolevad objektid antud piirkonnas.

Müügiprotsess võib kujuneda üsna stressirohkeks ja tihtipeale pöörduvad kliendid, kes on otsustanud tegeleda ise oma kinnisvara müügiga, peale mõningast iseproovimise perioodi siiski spetsialisti poole ning tunnistavad, et kinnisvaramaakleri palkamine oli väärt seda kulutust. Veelgi enam – tänu spetsialisti abi kasutamisele kulgeb müügiprotsess ladusamalt ning tulemus on kliendile reeglina kasulikum, kui see oleks olnud maakleri abita.

Parima tulemuse saavutate koos oma ala asjatundjaga

On loogiline, et erinevates eluvaldkondades saavutame parima tulemuse, kui kasutame vastava spetsialisti abi – hambavaluga pöördume hambaarsti poole, maksuküsimustes küsime nõu maksuspetsialistilt, õigusküsimustes pöördume juristi poole. Nii on ka kinnisvaraga. Esmapilgul lihtsana tunduv korteri/maja (edukas) müük võib peita endas mitmeid takistusi. Tõsi, enamik inimesi võib saada ka iseseisvalt oma kinnisvara müüdud, kuid iseasi on see, kas see tehing ka kliendile maksimaalselt kasulik oli või kas oleks seda saanud edukamalt teha.

Edukas kinnisvaratehing eeldab müügiga tegelevalt inimeselt mitmeid oskuseid ja teadmisi:

  • Erinevate müügitehnikate valdamine
  • Suurepärane läbirääkimisoskus
  • Teadmised kinnisvara puudutavast seadusandlusest
  • Psühholoogiaalased teadmised
  • Analüüsivõime

Lisaks heale müügitööle annab professionaalse maaklerfirma kasutamine klientidele ka kindluse, et kõik lepingud ja muud juriidilised küsimused  saavad korrektselt lahendatud.

Suurematel maaklerfirmadel on lisaks maakleritele ka oma hindajad. Lisaks on head partnersuhted notarite, juristide, pangahalduritega, kes kõik aitavad kaasa edukale müügitehingule. On oluline, et kliendile oleksid kõik need teenused maakleri vahendusel kättesaadavad.

Kuna kinnisivaramaakleril puudub emotsionaalne side müügisoleva objektiga, siis oskab ta edastada mõtted ja siluda teatud olukorrad ilma, et muututaks liiga isiklikuks, mille tulemusel saavutatakse suure tõenäosusega paremaid kokkuleppeid.

Kuidas valida maaklerit?

Parim viis selleks on soovitused. Soovitusi saad nii sõpradelt, tuttavatelt,  kolleegidelt, naabritelt jne. Vestle inimestega ja uuri, kes ja kuidas on oma kinnisvara müünud, millist maaklerit ja maaklerfirmat selleks kasutanud ja kuidas nende teenusega rahul olnud. Kui soovitused puuduvad, siis pöördu ise mõne kinnisvarabüroo poole. Vali alati tuntud ja usaldusväärne firma. Üheks oluliseks usalduskrediidi määrajaks on kuulumine  Eesti Kinnisvarafirmade liitu.

Kui sa oled leidnud endale sobiva kinnisvarabüroo siis külasta nende kodulehekülge, kus on firmas töötavate maaklerite kohta tutvustav informatsioon ja fotod.

Oma valikut tehes on oluline isiklik kontakt ja emotsioonid, mis sul suheldes maakleriga tekivad. Usalda enda nn kõhutunnet. On oluline, et tekiks usaldus ja kindlustunne, et kodu saab müüdud kasutades selleks parimaid ja asjatundlikemaid müügistrateegiaid, saades sellega parim võimalik hind.

Enne müügiprotsessi alustamist koostab iga professionaalne maakler piirkonna ja sarnase kinnisvara turuanalüüsi, mis peaks sisaldama:

  • linnaosa üldist turusituatsiooni ja müügipotentsiaali
  • infot vähemalt kolme sarnase müüdud kinnisvaraobjekti kohta antud piirkonnas (müügihind, tehingu aeg jne)
  • vähemalt kolme sarnast kinnisvarapakkumist, mis on antud piirkonnas hetkel müügil.

Müügianalüüs on oluline selleks, et alustada müüki turuhinnale vastava hinnaga ja viia sind hea tehinguni.

Liiga madal müügihind viib küll kiire tehinguni, aga ei pruugi olla kliendile parim. Liiga kõrge müügihinna tagajärjeks on see, et korterile ei leita soovitud ajaga ostjat. Maakleri kohustus on kujundada müügistrateegia (sealhulgas müügihind ja müügiperiood) vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele.

Kui maaklerifirma pakub kliendile ilmselgelt kõrget müügihinda, siis tuleks ettevaatlik olla. Paljud vahendajad kasutavad seda taktikat selleks, et kliendiga maaklerileping sõlmida, mis aga enamasti ei vii tulemusliku tehinguni. Liiga kõrge hinnaga müümise oht peitub selles, et mida kauem teie kodu on müügis olnud, seda vähem atraktiivseks ta muutub ja on võimalik, et seda madalam pakkumine ka lõpuks tehakse.

Vahendustasust

Osad kinnisvaramaaklerid pakuvad väga madalat vahendustasu. Ka selle osas tasub olla ettevaatlik. Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see nii ongi. Väga madal teenuse hind tundub esmapilgul ahvatlev, kuid reeglina tähendab ka teenuse madalat kvaliteeti. Selleks, et saada oma vara eest võimalikult head hinda, on vaja teha kulutusi ja ennekõike teha head müügitööd. Esinduslikud kinnsvarafirmad seda kõike pakuvad, lisaks tehakse hulgaliselt lisategevusi nagu kampaaniad, koostöökuud pankadega jne. Kõik see aitab kaasa edukale müügile.

Vahendustasu suurus on kindlasti oluline, kuid see ei tohiks maakleri valikul olla ainuke ja määrav faktor. Oluline on teada, missugust teenust selle tasu eest saadakse.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Statistikaameti tulevane büroohoone sai nurgakivi

Täna, 28. septembril sai Tallinnas Tatari tänaval nurgakivi Statistikaameti uus büroohoone. Järgmisel sügisel saab amet 6-korruseliseshoones oma kasutusse kaasaegsed ja efektiivse pinnakasutusega tööruumid.

„Meie jaoks on suur asi, et saame kaasaegsesse majja. See annab töötajatele uut indu järjest kasvavas andmete maailmas tegutsemiseks,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Uus hoone on arvestab meie vajadustega, ruumikava soodustab inimeste koostööd ja hoone sisekliima saab vana majaga olema hoopis midagi muud. Need asjad mõjuvad tööviljakusele hästi,“ lisas ta.

„Statistikaametile uue büroohoone rajamine on meie meeskonnale väärikas väljakutse ning samas hea võimalus rakendada värskeid kogemusi, mille omandasime Eesti suurima büroohoone, Tammsaare Ärikeskuse arendamisel,“ sõnas Kaamos Kinnisvara AS tegevjuht Priit Uustulnd. “Meil on heameel alanud koostöö üle sedavõrd maineka ja usaldusväärse partneriga,“ lisas Uustulnd. Tatari 51 asuvas Statistikaameti uues majas on kokku enam kui 4800 ruutmeetrit netopinda.

Maja sümboolse nurgakivi asetasid paika Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp, Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatuse liige Elari Udam ja Kaamos Kinnisvara AS-i tegevjuht Priit Uustulnd.

Hoone on projekteerinud Nord Projekt AS ja valmis ehitab Kaamos Ehitus OÜ.

RKAS, Statistikaamet ja Kaamos Groupi kuuluv Vindor Holding OÜ sõlmisid käesoleva aasta jaanuaris lepingud, mille tulemusena kolib Statistikaamet Tallinnas Tatari 51 rajatavasse büroohoonesse 2013. aastal sügisel .

RKASi poolt möödunud aasta juulis Statistikaametile üüripinna leidmiseks korraldatud avalikule konkursile esitatud kahekümne kahest pakkumusest vastas tingimustele üheksa. Parima pakkumise tegi konsortsium Kaamos Kinnisvara OÜ, Vindor Holding OÜ ja Kaamos Ehitus OÜ. Üürilepingu kestvus on kümme aastat.

Statistikaamet tegutseb täna Tallinnas ligi pool sajandit vanas hoones, mille töötingimused ei rahulda enam ameti vajadusi.


Vasakalutl – RKASi juhatuse liige Elari Udam, ja Kaamos Kinnisvara AS-i tegevjuht Priit Uustulnd ja Statistikaameti peadirektor Priit PotiseppVasakalutl – RKASi juhatuse liige Elari Udam, ja Kaamos Kinnisvara AS-i tegevjuht Priit Uustulnd ja Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp

Rrohkem pilte: http://goo.gl/4nA38

Tallinna korterite üüriturg

Jätkuv ebakindlus majanduses ja töökohtade koondumine tõmbekeskustesse on kaasa toonud ka inimeste varasemast suurema liikumise ning vajaduse üürikorterite järgi. Lisaks on Eesti ühiskonnas toimunud oluline mõttemaailma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga ja kinnisvara hinnad ei saa ainult tõusta. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut.

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist 2007.a kevadel hakkas Tallinna üürikorterite pakkumiste hulk kiiresti tõusma, kuid esialgu püüdsid omanikud kramplikult buumiaegset hinnataset säilitada. Üüriturg reageeris klassikaliselt: kui pakkumine kasvab, siis nõudlus väheneb ja hinnad langevad. Üürituru põhi saabus 2009. a kevadel ja Tallinna hakkasid hinnad vaikselt tõusma 2010. a kevadel.

2010. a kevadest kuni 2011. a sügis-talveni olid üürihinnad tõusutrendis, kuid 2011/2012 talvel hakkas pakkumine kasvama ja hinnatõus peatus. Üheks põhjuseks kindlasti sundkulutuste (kommunaalkulud) tõus.

Käesoleva aasta III kvartalis mõjutas üürikorterite nõudlust ja pakkumist sesoonsus, eriti algav õppeaasta ja pakkumiste hulk vähenes oluliselt ja märgata võis hinnatõusu.

Tallinna kesklinna üüriturul tervikuna viimase aasta jooksul olulisi hinnamuutusi ei ole toimunud. Hinnad ja pakkumiste hulk on püsinud suhteliselt stabiilsed. Keskmine pakkumiste hind on ca 8,0 €/m².

Samas äärelinnas on märgata üürikorterite pakkumise olulist vähenemist ja ca 10% hinnatõusu eelkõige väiksemate kommunaalkuludega 1- ja 2-toalistel korteritel. Sõltuvalt korteri seisukorras ja täpsemast asukohast on üüripakkumiste hinnavahemik 5,0-7,0 €/m². Eriti märgatav on 1- toaliste üürikorterite pakkumise vähenemine Lasnamäel ja korterid hinnaga 150-200 € kuus leiavad üürniku päevaga. Kui varem olid oluliselt vähemnõutud vanemates korterelamutes paiknevad 3-4- toalised korterid, siis nüüd lähevad needki suhteliselt kiiresti kaubaks.

Hinnatasemelt on kesklinnale kiiresti lähenemas Kristiine linnaosa kesklinna lähedane piirkond ja Kalamaja.

Järjest rohkem on kliendid hakanud tähelepanu üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga ning otsustavaks saab üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus, üürimakse koos kommunaalkuludega.

Käesoleval kütteperioodil tõusevad sundkulutused eluasemele järsult, eelkõige kütte ja elektri hind ning see ei jäta see tõenäoliselt mõju avaldamata enamike korterite üürihindadele.

Enamik üürnikke planeerib oma sissetulekust teatud osa kommunaalkuludeks ja üürimakseks.

Kuna paljud odavama hinnaklassi korterite üürnikud on hinnatundlikud, siis mingil hetkel võivad sundkulutused eluasemele ületada kriitilisele piiri ja omanikud peavad üürnike hoidmiseks langetama üüri hinda.

Omanikud on viimase aasta jooksul järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama potentsiaalse üürniku maksevõimele ja taustale ning kiirustades lepinguid enam ei sõlmita. Üürnike poolt vaadates on eelistatud möbleeritud korterid, mille juurde kuulub ka kindel parkimiskoht.

Kuna üürituru areng on kiire, siis planeeritakse Tallinnas juba spetsiaalsete üürimajade arendamist, kuid teadaolevalt ei ole tänaseks veel ühegi üürimaja ehitust alustatud. Sobivaid kortereid otsivad investeeringu eesmärgil ka välismaalased, kes panustavad 5-10 aastases perspektiivis kinnisvara hinnatõusule ja soovivad teenida üüritulu. Sobivaks investeeringuks peetakse reeglina kesklinnas kaasaegses uuemas elamus paiknevat heas korras 1- või 2-toalist korterit.

Prognoosime lähiperspektiivis mõningast üüripakkumiste hulga kasvu ja üürihindade jätkuvat diferentseerumist asukohast ja eluaseme sundkulutustest lähtuvalt.

Rain Rätt
analüütik
Ober-Hausi Kinnisvara

Üüriäri KKK: Kas väljaüüritav korter peaks olema tühi või sisustatud?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tühja korteri väljaüürimine on keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Üürnik eeldab ikkagi elementaarse sisseehitatud mööbli ja pehme mööbli ning laudade-toolide olemasolu.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Majade üüripakkumised piirduvad Tallinna ja Pärnuga

Portaali KV.EE andmetel pakuti 2012. a. augustis Tallinnas üürile 170 maja. Aastatagusega võrreldes on majade üüripakkumine kasvanud 30 maja võrra ehk 28%.

Majade üüripakkumisi võib leida ainult osadest Tallinna linnaosadest. Nii näiteks eei leia üürimaju valdavalt korteritele pühendunud Lasnamäelt ja Mustamäelt.

Majade keskmine üüripakkumise hind oli augustis 5,9 €/m². Aastaga on üürihind tõusnud 9,3%, mis korterite üürihinna kasvu arvestades on pigem tagasihoidlik näitaja.

Tallinna kõrvalt võib portaalis KV.EE üürimaju leida veel ka Pärnus. Muudest linnades üürimaju praktiliselt pakkumisel ei olegi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk
08/2011 08/2012 Muutus, %
Haabersti 37 17 -54%
Kesklinn 31 29 -6%
Kristiine 16 NA
Nõmme 16 26 63%
Pirita 23 49 113%
Tallinn 107 137 28%
Pärnu 23 33 43%
Eesti 130 170 31%

Majade üüripakkumiste keskmise hinna muutus Tallinnas portaalis KV.EE

Uus Maa Kinnisvarabürool 20 aastat aktiivset tegevust Eesti kinnisvaraturul

22. mai 2012 täitus Uus Maa Kinnisvarabürool 20 aastat aktiivset tegevust Eesti kinnisvaraturul ning seoses juubeliaastaga avalikustas Uus Maa Kinnisvarabüroo 17. Septembril uue kodulehekülje. Uue kodulehekülje suurim fookus on kasutajasõbralikkus. Eesmärgiks oli luua keskkond, kus otsitav on loogiliselt ja hõlpsasti leitav ning kogu info on mugavalt kahe kliki kaugusel.

Olulisemaks uuenduseks saab pidada seda, et  nüüd on  kodulehe külastajal võimalus valida kohe avalehel viibides huvi pakkuv piirkond ning sinna siseneda. Sama valik on olemas ka pakkumiste leheküljelt. Et olla klientidele lähemal ja kättesaadavam on avalehel maakleri kontaktid, kes vastab huviliste kinnisvaraalastele küsimustele ka peale büroo sulgemisaega ning nädalavahetustel märgitud kellaaegadel.

Uus Koduleht tuli avalikkuse ette käesoleval nädalal ning see on jätkuks aasta alguses valminud uuele korporatiivsele identiteedile, mille aitas luua Ministry of Media.

“Soovisime luua kinnisvarakeskkonna, kus klient ei pea mõistatama, millise menüü alt mida otsima peaks. Kui klient ei leia otsitut lihtsalt üles, lahkub ta lehelt ja kaotame väärtusliku kontakti. Nüüd on kõik lihtne ja loogiline. Sisu osas me kärpeid teinud ei ole – kõik oluline on alles; see on nüüd lihtsalt paremini leitav,” ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht Kaie Kass Agcay. “Paari päevaga oleme saanud juba palju positiivset tagasisidet, mis näitab, et oleme õigel teel. Soovime igati olla oma slogani – Meid kliendid soovitavad – tasemel.”

Uus Maa Kinnisvarabüroo kodulehte külastab päevas kuni 2000 kinnisvarahuvilist. 19. augustist 18. septembrini on www.uusmaa.ee leheküljel üle 23 000 unikaalset külastust.

Uus Maa Kinnisvarabüroo on üks Eesti juhtivaid kinnisvaraettevõtteid, kus töötab tänaseks enam kui 120 kinnisvaraspetsialisti. Uus Maa on kahel korral (2009, 2010) valitud parimaks kinnisvara konsultatsiooni ja nõustamisfirmaks Eestis tunnustatud ajakirja EUROMONEY poolt. Uus Maa Kinnisvarabüroo kuulub ainukese Eesti kinnisvaraettevõttena ülemaailmse kinnisvaravaldkonna nimesid ja ühinguid ühendava organisatsiooni FIABCI liikmete hulka.

Uus Maa Kinnisvarabüroo sidusteenuste hulka kuuluvad peale nii elukondliku kui ka ärikinnisvara vahendusteenuse ka kinnisvara hindamine, kolimisteenus, ehitus ja remont, energiamärgise väljastamine, ehituse konsultatsioonid ning Uus Maa Invest ostab klientidelt soodsa hinnaga kinnisvara.

Uus Maa kinnisvarabüroos töötab suurim arv Eesti Aasta Maakleriks valitud kinnisvaraspetsialiste ning ettevõtte meeskond on pühendunud professionaalset teenust hindavate klientide ootuste ületamisele.

Pressiteade: Milline on 2012. aasta parim betoonehitis? Algab konkurss „Aasta betoonehitis 2012“

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad täna välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012”.

„Kuigi ehituses on veel keerulised ajad, valmib ka käesoleval aastal hulgaliselt ehitisi, mis võivad edukalt meie võistlusel konkureerida,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Betooni kasutusvaldkonnad
on tänapäeva ehituses väga laialdased. Loodame, et algav konkurss toob välja uued ja huvitavad lähenemised betoonile kui hästi vormitavale kodumaisele ehitusmaterjalile,” lisas Leosk.

Konkursiga soovitakse kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.

„Betoonehitise konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid laiemalt,“ sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk. „Konkursile võib esitada ehitisi – hooneid ja
rajatisi – mis antakse tellijale üle 2012. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi,“ täiendas Kokk.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2012. a. Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2013. aasta märtsis.

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kaksteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2011. a. Betoonehitiseks tunnistati heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne. Konstruktori auhind – Andrei Kervališvili, Nordecon Betoon OÜ, ehitaja auhind – Nordecon Betoon OÜ, betooni tarnija auhind – HC Betoon AS.

2010. a. Betoonehitiseks tunnistati eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.
2009. a. Betoonehitiseks tunnistati Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
2008. a. Betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.
2007. a. Betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.
2006. a. Betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.
2005. a. Betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
2004. a. Betoonehitis – Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.
2003. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.
2002. a. Betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.
2001. a. Betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.
2000. a. Betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 48 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 ettevõtet.

Avati Niine 11 loomehoone

Tallinna Kalamaja asumis avati aadressil Niine 11 loomehoone. Loomemajanduse valdkonna ettevõtetele suunatud hoone arendaja on Itaalia päritolu Colonna Capital. Investeeringu suurus on 6,5 miljonit eurot.

1923 aastal valminud suursuguse arhitektuuriga Niine 11 on olnud rahatrükikoda ja nõukogude ajal Suva suka- ja sokivabriku kontorihoone. Colonna võttis hoone renoveerimise üle 2011 aasta kevadel ja tänaseks on 7600 m2 rendipinda valmis, pool sellest rentinud ka juba leidnud.

Niine 11 renoveerimise arhitektid on büroost Allianss arhitektid OÜ,Tarmo Teedumäe, Toomas Tammis, Inga Rukas, Paco Ulman. Sisekujunduse lõi Paco Ulman.

Loomehoone eripäraks on ebatraditsioonilise kujuga väga kõrgete lagedega ruumid: lagede kõrgus on 3,6 m, viimastel korrustel kuni 4,5 m. Rendipindade suurused on 80, 150, 180, 300, 500 700 ruutmeetrised kuni 1500 ruutmeetrise ühendatud pinnani. Ruutmeetri rendihind on 6,5 eurost kuni 9 euroni. Parkimine suletud hoovis kuni 130 autole.

„Meile meeldib, et tegemist on ajalooga hoonega ja majal on rentnike kommuuni näol tegemist omanäolise keskkonnaga. Arenduslikust küljest meeldivad hoone kõrged laed ja suured aknad, mis võimaldavad igal pool hoones valgustada tube loomuliku valgusega,“ kommenteeris välisomanike esindaja Roberto de Silvestri Niine 11 projekti.

„Colonna Capital otsib aktiivselt uusi investeerimisvõimalusi. Eelistame juba olemasolevate rentnikega büroomaju Tallinnas, kuid kui turg peaks paranema siis hakkame kindlasti rohkem huvi tundma ka arendusprojektide vastu,“ lisas Colonna Capitali üks investoreid Cesare Gagliardoni, kes osales hoone avamisel.

Niine 11 hoones on loomelinnakut arendatud mitu aastat. Nüüd on see valmis ning ootab uusi rentnikke. Juba tegutsevad massiivsete kiviseinte, kõrgete lagede ja suurte akendega hoones
eri loomevaldkondade esindajad: fotograafid, arhitektid, disainerid, klaasikunstnikud, filmitegijad ja sulesepad. Niine 11 üks tuntumaid asunikke on Nukufilm.

Statistika: mitteeluruumide kasutuslubade arv suureneb

Ehitusloa saanud mitteeluruumide arv ja pind on kasvamas. Veelgi enam on kasvanud kasutusloa saanud mitteeluruumide arv ja pinda.

2012 II kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 718 mitteeluruumi pinnaga 210 000 ruutmeetrit. Aastaga kasvas ehitusloa saanud mitteeluruumide arv 5 ja pind 22%.

Kasutusloa saanud mitteeluruume oli 2012 II kvartalis 205, mil pinda kokku 110 000 ruutmeetrit. Kasutusloa saanud mitteeluruumide arv kasvas aastaga 19 ja pind 32%.

Kasutuslubade statistika numbritest ei tasu liialt eufooriasse sattuda. Tegemist on alles teise kasvukvartaliga kahe-aastase langusperioodi järel.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

“Säravaim kinnisvaratäht” on Tallinna Tehnikaülikooli magister Tuuli Põldma

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas 1. juunil 2012. a. esmakordselt välja Eesti kõrgkoolides kinnisvarateemasid käsitlevate lõputööde konkursi.

EKFLi poolt välja antava preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvaramajandussektorile. Uute ideede ja rakenduste toetamine erialaliidu poolt.

Konkursile saab esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritöö, bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö. Hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima magistritöö autorile ja preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile.

2012. aastal esitasid preemia nominente kategoorias „Säravaim kinnisvaratäht“ Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool. Bakalaureuse –ja rakenduskõrgharidusõppe kategoorias preemiale „Tõusev kinnisvaratäht“ lõputöid sel aastal ei laekunud.

Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ võitja on Tuuli Põldma magistritööga „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel.“

EKFL-i juhatuse liikmetest koosnev hindamiskomisjon oli meeldivalt üllatunud, et konkursile laekus rida tugevaid töid, mille seast parima valimine ei olnud sugugi lihtne. Võidutöö sai komisjoni poolehoiu ajastutundliku lähenemise eest elukeskkonna kvaliteedi parandamisse.

Linnakeskkonna taaselustamine on kasvava mahuga protsess ja äärmiselt tervitatav just linnalise identiteedi säilitamise seisukohalt. Töö sisaldas meeldivalt vahetuid kajastusi nii elanike, eriala spetsialistide kui avaliku sektori esindajate hinnangutest.

„EKFL tervitab kultuuriliste, esteetiliste ja eetiliste väärtuste tugevnemist kinnisvara sektoris ja taaselustamise protsessis väljendub see kõige selgemalt.” ütles Ardi Roosimaa, EKFL juhatuse liige ning traditsiooniliseks kujunenud Liidu ümarlaua eestvedaja.

Preemia suuruseks 2012.aastal on parima magistritöö autorile 500 eurot, mis antakse üle EKFLi sügisseminaril „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 16.oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses, kus värske magister esineb oma lõputööd tutvustava ettekandega.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (asutatud 1994. a.) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.