Oma kodu olemasolu on mingil ajahetkel pea iga inimese soov. Kui jõutakse oma eluga sinnamaani, et aeg on soetada endale uus elamine, siis esmakordselt kinnisvaraportaali lehitsedes võib pea pakkumiste suurest hulgast ringi käima hakata. Võib muidugi olla ka vastupidist olukorda – kellel on väga konkreetsed ja kindlad ootused, need ei pruugi sobivat elamispinda turul pakutava hulgast üldse leida.
Oma kodu leidmine ei lõppe üldjuhul siiski vaid korteri või maja ostuga, vaid jätkub juba sisekujunduslike ja tehniliste lahenduste otsimise ja teostamisega – on vaja värvida või tapeetida seinad, paigaldada põrand ja valgustid, soetada sobiv mööbel ning tehnika. Kui mõnda spetsialisti ei kaasa, siis tuleb kõik võimalused ja lahendused iseendal selgeks teha. Loomulikult võtab kõik see ka meie väärtuslikku aega.
See kõik on vägagi normaalne ja sellise olukorraga seisavad silmitsi enamus inimesi. Kuna olen ise tegev kinnisvaras ja samal ajal soetasin hiljuti endalegi uue elamise, siis lähtudes iseenda kogemustest, prooviksin neil teemadel nüüd natuke nõu ja jõuga abiks olla.
Kodu otsimine
Lihtne oleks see elu, kui kõike saaks otsustada pelgalt väljanägemise järgi – kui välimus on kena, siis on ka kõik muu sobiv. Kahjuks see enamasti nii lihtne ei ole.
Kõigepealt oleks vaja enda jaoks paika panna prioriteedid. Mis on uue kodu puhul esmatähtis? Asukoht, ümbruskond, taristu, transport, kas ehitis peaks olema uus, vana või renoveeritud, mitmes korrus, mitu tuba, tubade asetus, parkimise olemasolu jne jne jne.
Tahta võib alati kõike kõige paremat, kuid kõige esimesena peaks siiski selgeks tegema oma rahalised võimalused, et saaks paika panna hinnapiiri, millest lähtudes hakata kodu otsimisel kompromisse tegema. Kui omafinantseeringust ei piisa, kuid ostusoov on kindel, siis on võimalus kasutada laenu; kui endal head ja rikast sõpra ei ole, kes laenu annaks, siis jääb üle minna panka.
Soovitan minna oma kodupanka, kui teil selline olemas, ja rääkida oma halduriga, kes lähtudes teie sissetulekust ja tagatistest selgitab välja teie reaalsed laenuvõimalused. Kui see info käes, siis alles saab hakata mõtlema kuhu ja millist kodu soetada.
Asukoht
Kus peaks teie uus kodu paiknema? Kas linnas või maal? Kas eelistate värsket maaõhku, metsade lähedust ja maksimaalset privaatsust, kus naabrid ei kuule igat sinu sõna, kus lapsed saavad vabalt väljas ringi joosta, kus saab rahulikult loomi pidada, põldu harida või turismitalu pidada? Või eeldame, et olete pigem linnainimene, siis kas tahaksite elada kesklinnas või äärelinnas?
Loomulikult paneb siin omad piirid paika hind. Kuid kui hinnapiir pakub valikuvõimalusi, siis tuleb erinevad valikud endale lahti seletada. Kas eelistaksite pigem keskuse lähedust, kus kõik eluks vajalik on käeulatuses, kus on laialdaselt pidutsemisvõimalusi, kus töökohta on võimalik jala minna, kus elurütm iseenesest on kiirem? Või pigem äärelinna, kus küll kõik ei pruugi olla koheselt lähedalt kättesaadav, kuid mis pakub teatavat rahulikkust, viibib eemal linnakärast ja melust, kus liiklust pole nii palju ning kus on võimalik rohkem leida aega iseendale kas siis sportimise näol (jooksu -ja rulluisurajad) või lihtsalt jalutades?
Oluline on lahti mõtestada, kas, kui kaugel ja millega (auto, ühistransport) ollakse nõus tööl käima, kui kaugele jäävad võimalikud lasteaiad, koolid ning toidupoed.
Maja või korter?
Kas elada majas või korteris? Igal asjal on omad plussid ja miinused. Võibolla soovite korterit, mis võrreldes maja või majaosaga ei nõua nii palju hoolt ning kulutusi, kuid samas ei paku nii palju ruumikust, privaatsust ega vabadust omaenda aiamõnusid nautida. Samas saab korter olla rohkem kesklinnas ja sobida kiiirema elutempoga inimesele ning ei nõua kahtlemata auto olemasolu.
Uus või vana?
Kas osta täiesti uus korter/maja või pigem teha oma maitse järgi korda vana? Jällegi teeb hind siin omad korrektuurid, kuid samas vana elamispinna kapitaalremont võib vahel vägagi kulukaks minna.
Uuel majal/korteril on teadagi kõik uus, kuid kas ja kui kvaliteetne, oleneb juba konkreetsest arendajast. Buumiaja ehitised on siiamaani teadatuntud, paljudel juhtudel üritati kiiresti rikastuda ja ehitati ka kiirelt ja odavalt. Teistel juhtudel läks arendaja enne ehitise täielikku valmimist pankrotti.
Mõnedel kiiruga ehitatud “põllurajoonidel” puudub aga arvestatav taristu. Samal ajal paljud kesklinna pikitud uusarendused paistavad enamasti silma kõrgema ruutmeetrihinnaga, mis teeb need paljudele kättesaamatuks. Vanem maja/korter on enamasti aga oma lapsehaigused läbi elanud, taristu on korralik ning ka hind sõbralikum.
Kindlasti tasuks küsida spetsialistilt hinnakalkulatsiooni, mis läheks maksma soovitud renoveerimistööd ning seejärel milliseks kujuneb lõpphind? Kui soetada korter, siis tasub jälgida, kas kortermaja ise on renoveeritud? Kui on, siis see annab märku, et majas on toimiv ühistu, inimesed on üksmeelsed ja vajalikud tööd ja uuendused saavad tehtud. Kui ei ole, siis – miks ei ole? Samas kui maja on renoveeritud, siis kui suur on igakuine remondifond? Kas ja kui suur on võit võrreldes eelneva ajaga?
Korter/maja ise. Millele tähelepanu pöörata?
Kui tegu on korteriga, siis millisel korrusel see peaks asetsema? Üldjuhul kuni 4-kordsed majad on ilma liftita, vanemate majade puhul kuni 5-kordsed. Kas lift on teie jaoks oluline? Kas olete valmis astuma iga päev trepist 4-le korrusele? Aga koos lapsevankriga?
Kuidas on lahendatud küte? Kui suured on küttearved? Me kõik teame, mis juhtus elektrihinnaga, seetõttu tasub teatud ettevaatlikusega suhtuda elektriküttesse, kuigi on ka ökonoomseid lahendusi.
Milline on korteri planeering? Kuhu poole aknad avanevad, kas maantee poole, hoovi poole või on läbi maja planeeringuga? Kuhu poole paistab päike? Kas teile meeldib hommiku või õhtupäike? Kui palju on kosta müra? Kas toad peaksid olema läbikäidavad või kõik eraldi? Kas vannituba peaks olema WC-ga koos või eraldi?
Vannituba ja köök. Mis seisukorras on? Arvestades, et nende kapitaalremont läheb korteris üldjuhul kõige kallimaks, siis on oluline ka sellele tähelepanu pöörata.
Kas mööbli olemasolu on oluline? Enamasti müüakse majad/korterid koos köögimööbli, santehnika ja sisseehitatud garderoobidega/kappidega, ülejäänu osas on kuidas kunagi. Paljudel juhtudel saab osta soovitud mööbli müüjalt kokkuleppehinna eest.
Ventilatsioon. Kas on olemas sundventilatsioon või lihtsalt värske õhu klapid? Või on ainuke võimalus avada aken?
Aknad. Kas on uued või vanad? Kui palju läheks maksma uute akende paigaldus?
Rõdu. Kas soovite aegajalt välja astuda või suitsetada?
Liigne niiskus. Kas on näha kuskil seinanurkades või laeservas hallitust või niiskust? Kas parkett õõtsub või on kuskilt pundunud? See võib viidata hiljutisele veeuputusele.
Soojustus. Kuidas on seinad soojustatud? Kas majale on väljastatud energiamärgis? (seda saab kontrollida ehitusregistrist www.ehr.ee)
Vesi ja kanalisatsioon. See puudutab eelkõige just maju/majaosasid. Kuidas on lahendatud? Kas tsentraalne või lokaalne? Kui suur on settekaev/paak? Kui tihti peab tühjendama? Kui palju see maksab?
Kui suured on igakuised kommunaalkulud? Mis need sisaldavad? Mis suurusjärgus on keskmised mõistlikud kommunaalkulud ja mida neis peaks jälgima räägin ühes oma järgmistest postitustest.
Kas on olemas panipaik või kelder? Kui suur see on? Kas keldrisse koguneb kevadel-sügisel liigset niiskust, vett?
Turvalisus. Kui turvaline maja on? Kas majal on turvauks? Kas panipaikadel on turvauks? Kas korteril on turvauks? Kas on olemas signalisatsiooni valmidus?
Naabrid. Kunagi ei maksa alahinnata naabreid. Kuigi 99,9% maja/korteri (eriti siinkohal just korteri) müüjatest väidab, et naabrid on väga korralikud, siis paraku siiski kõike seda puhta kulla pähe võtta ei saa. Siinkohal soovitan rääkida just ise lähinaabritega, kes lisaks oma maja kaaselanikele oskavad võibolla öelda üht-teist ka maja või soovitava korteri enda kohta.
Kuidas on lahendatud parkimine? Kas on olemas fikseeritud koht? Kas see kuulub korteri juurde? Või saab parkida maja hoovis, maja ees või hoopis tänaval? Kas see on tasuta?
Karel Riitsalu
Re/Max Central / Agendid.ee
