Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid märtsis 0,3%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgse hinnangu põhjal langes tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3%, eelmise aasta märtsiga võrreldes indeks aga tõusis 4,3%.

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul näitavad tarbijahindade harmoneeritud indeksi esialgsed andmed, et võrreldes mulluse märtsiga on peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad tõusnud. „Ainsaks erandiks on ka sel korral riided ja jalatsid, mis olid 3,6% odavamad,“ ütles Veski.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 08.04.2025

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 08.04.2025. Kinnisvarajurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest korteriühistu juhtimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 08.04.2025 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated audited results for 2024

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the twelve months of 2024. The financial results remained unchanged compared to the preliminary disclosure on 17 February 2025.

Executing our strategy

In 2024, the Fund’s management team made the strategic decision to implement key performance indicators (KPIs) as a means to effectively measure and track performance. This decision stems from the recognition that clear and measurable benchmarks are essential for evaluating progress towards the Fund’s objectives. By defining specific KPIs, the team aims to enhance transparency, accountability, and facilitate decision-making processes.

The focus of the Fund management team will be on these major objectives:

  • Actual portfolio occupancy of at least 90% by end of 2025;
  • Loan-to-Value target at 50% or lower;
  • To consider disposing of non-strategic assets over the next 12 months;
  • Clear ESG and refurbishment strategy for the next 1-2 years with an aim to reach the portfolio’s NOI potential of 130 EUR/sq.m. by 2027.

As we recap our goals for 2024, we are pleased to report the following achievements:

  • We have successfully achieved 100% portfolio BREEAM certification.
  • Despite receiving a 3-star GRESB rating in 2024, we have thoroughly analysed the assessment results and developed an action plan to achieve a 4-star GRESB rating in 2025.
  • Although we did not reach our target of 90% portfolio occupancy by the end of 2024, we made significant progress, achieving an 86.5% occupancy rate based on lease signing date with actual occupancy subsequently increasing as tenants move in.
  • We have recently announced our disposal strategy to reduce LTV levels. Some disposal processes have commenced as of February 2025, with the possible closing of transactions planned for later in the year.
  • Looking ahead to 2025, we will continue with the same solid strategy and goals that will stabilize the Fund’s financial position and maximize the potential of its portfolio.

Outlook

In 2025 the Fund will focus on flexible and sustainable solutions to meet tenant demands and market conditions. Our key goals are increasing the occupancy of the portfolio and decreasing the LTV by way of repaying part of the bonds.

The Fund’s management has taken proactive measures to enhance financial stability by reducing leverage through partial bond repayment. This strategy aims to alleviate financial pressure, positioning the Fund for more sustainable financial performance.

In 2025, we will continue advancing our social and environmental commitments. We achieved 98% green leases across our portfolio, with a target to further increase this share in the coming year.

Simultaneously, to reinforce its financial position, the Fund is committed to improving its debt service ratio and reducing loan-to-value levels. By focusing on increasing occupancy rates and optimizing property concepts, we aim to enhance asset performance and maximize net operating income. Adaptive leasing strategies, property repositioning, and targeted investments in high-demand segments will remain key priorities. These initiatives are designed to create long-term value for investors while ensuring the Fund remains resilient in a dynamic market environment.

Baltic Horizon achieves a 100% BREEAM certified portfolio

During 2024, Baltic Horizon achieved its first BREEAM Excellent certificate, when Meraki business center received its final certification. During 2025 the Fund will focus on renewals of the relevant certifications to maintain 100 % of certification coverage.

GRESB benchmarking

In 2024 the Fund received a 3-star GRESB rating. The Fund increased its scoring in the management section from 27 points to 29 points (out of 30) but the score in the performance section decreased from 55 points to 50 points (out of 70) due to lack of data from the properties that were sold during the reporting period and the review of data by an external party. During 2024, the Fund has implemented a GRESB improvement plan and aims to receive 4-stars again in the year 2025.

Net result and net rental income

In 2024, the Group recorded a net loss of EUR 16.8 million compared with a net loss of EUR 23.0 million for 2023. The result was mainly driven by the property valuation loss. Earnings per unit for 2024 were negative at EUR 0.13 (2023: negative at EUR 0.19).

The Group earned consolidated net rental income of EUR 11.6 million in 2024 (2023: 14.6 million). The results for 2023 include two months’ net rental income of the Domus Pro Retail and Office property (EUR 0.3 million) and five months’ net rental income of the Duetto properties (EUR 1.2 million), which were sold in February and May 2023, respectively.

On an EPRA like-for-like basis, the portfolio net rental income in 2024 was 11.8% lower than in 2023, mainly due to vacancies in office properties in Latvia due to the expiry of the agreement with the main tenant in Upmalas Biroji BC and 100% vacancy of S27, as well as lower rental income in Europa due to the new anchor tenant IKI equipping the premises and opening in March.

Portfolio properties in the retail segment contributed 53.3% (like-for-like 2023: 43.6%) of net rental income in 2024, followed by the office segment with 41.7% (like-for-like 2023: 50.9%) and the leisure segment with 5.0% (2023: 5.5%).

Retail assets located in the central business districts (Postimaja, Europa and Galerija Centrs) accounted for 42.2% of total portfolio net rental income in 2024. Total net rental income attributable to neighbourhood shopping centres was 11.1% in 2024.

In 2024, investment properties in Latvia and Lithuania contributed 44.4% (like-for-like 2023: 41.8%) and 22.8% (like-for-like 2023: 31.1%) of net rental income, respectively, while investment properties in Estonia contributed 32.8% (like-for-like 2023: 27.1%).

Investment properties

At the end of 2024, the Baltic Horizon Fund portfolio consisted of 12 cash flow generating investment properties in the Baltic capitals. The fair value of the Fund’s portfolio was EUR 241.2 million at the end of December 2024 (31 December 2023: EUR 250.4 million) and incorporated a total net leasable area of 118.3 thousand sq. m. The change in portfolio value was mainly driven by the changes in exit yields and upward adjustments of the weighted average cost of capital (WACC). During 2024 the Group invested approximately EUR 6.0 million in tenant fit-outs.

Gross Asset Value (GAV)

As of 31 December 2024, the Fund’s GAV was EUR 256.0 million (31 December 2023: EUR 261.1 million). The decrease compared to the prior year was mainly related to the negative revaluation of the Fund’s investment properties of approx. EUR 15.6 million and was partly offset by the private placement of new units which took place in September and resulted in a cash increase of approx. EUR 6.29 million.

Net Asset Value (NAV)

As of 31 December 2024, the Fund’s NAV was EUR 98.1 million (31 December 2023: EUR 109.5 million). The NAV decrease was mainly due to the revaluation of investment properties. At the end of September 2024 23,927,085 new units were issued resulting in approx. EUR 6.29 million of new equity. As of 31 December 2024, IFRS NAV per unit amounted to EUR 0.6833 (31 December 2023: EUR 0.9156), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value were EUR 0.7267 per unit (31 December 2023: EUR 0.9546). EPRA net disposal value was EUR 0.6797 per unit (31 December 2023: EUR 0.9122).

Interest-bearing loans and bonds

As of 31 December 2024, interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 149.0 million (31 December 2023: EUR 143.5 million). Annual loan amortisation accounted for 1.5% of total debt outstanding. In July 2024, the Fund successfully signed the Meraki loan with Bigbank for a total amount of EUR 10.3 million. A major part of the loan was used to repay short term bonds in the amount of EUR 8.0 million maturing in July 2024. As of 31 December 2024, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 10.1 million (31 December 2023: EUR 6.2 million).

Cash flow

Cash inflow from core operating activities in 2024 amounted to EUR 9.9 million (2023: cash inflow of EUR 11.4 million). Cash inflow from core operating activities decreased mainly due to the sale of Duetto and Domus Pro properties in H1 2023 and higher vacancies, mostly in S27 and Upmalas Biroji. Cash outflow from investing activities was EUR 7.0 million (2023: cash inflow of EUR 19.9 million) due to investments in existing properties and transaction costs. Cash inflow from financing activities was EUR 1.0 million (2023: cash outflow of EUR 30.5 million). In Q4 2024, the Fund prepaid loans in the amount of EUR 2.7 million and paid regular amortisation and interest on bank loans and bonds.

Key earnings figures

EUR ‘000 2024 2023 Change (%)
Net rental income 11,588 14,617 (20.7%)
Administrative expenses (2,373) (2,617) (9.3%)
Net other operating income 18 44 (59.1%)
Losses on disposal of investment properties (863) (4,047) (78.7%)
Valuation gains (losses) on investment properties (15,581) (21,876) (28.8%)
Operating profit (loss) (7,211) (13,879) (48.0%)
Net financial expenses (10,344) (9,750) 6.1%
Profit (loss) before tax (17,555) (23,629) (25.7%)
Income tax 774 656 18.0%
Net profit (loss) for the period (16,781) (22,973) (27.0%)
Weighted average number of units outstanding (units) 126,303,633 119,635,429 5.6%
Earnings per unit (EUR) (0.13) (0.19) (31.6%)

 

Key financial position figures

EUR ‘000 31.12.2024 31.12.2023 Change (%)
Investment properties 241,158 250,385 (3.7%)
Gross asset value (GAV) 256,048 261,138 (1.9%)
Interest-bearing loans and bonds 148,989 143,487 3.8%
Total liabilities 157,953 151,606 4.2%
IFRS NAV 98,095 109,532 (10.4%)
EPRA NRV 104,333 114,205 (8.6%)
Number of units outstanding (units) 143,562,514 119,635,429 20.0%
IFRS NAV per unit (EUR) 0.6833 0.9156 (25.4%)
EPRA NRV per unit (EUR) 0.7267 0.9546 (23.9%)
Loan-to-Value ratio (%) 61.8% 57.3%
Average effective interest rate (%) 6.7% 5.2%

 

Overview of the Fund’s investment properties as of 31 December 2024

Property name Sector Fair value1 NLA Direct property yield Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m) 20242 20243
Vilnius, Lithuania
Europa SC Retail 35,946 17,092 2.3% 2.8% 80.6%
North Star Office 19,548 10,734 6.5% 7.0% 91.8%
Meraki Office 16,3804 7,833 1.2% 1.5% 86.3%
Total Vilnius   71,874 35,659 3.0% 3.6% 85.2%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 19,224 11,203 3.7% 4.2% 64.1%
Vainodes I Office 15,900 8,128 8.8% 8.8% 100.0%
S27 Office 11,360 7,303 (0.6%) (0.9%)
Sky SC Retail 4,900 3,260 8.6% 8.5% 100.0%
Galerija Centrs Retail 60,020 19,423 3.2% 4.1% 84.7%
Total Riga   111,404 49,317 3.7% 4.5% 71.0%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 21,800 9,232 3.7% 6.7% 100.0%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 13,190 7,869 4.8% 4.3% 97.7%
Lincona Office 13,100 10,767 6.4% 7.4% 88.5%
Pirita SC Retail 9,790 5,425 6.7% 9.2% 97.1%
Total Tallinn   57,880 33,293 4.9% 6.7% 95.3%
Total active portfolio   241,158 118,269 3.8% 4.7% 82.1%
  1. Based on the latest valuation as of 31 December 2024 and recognised right-of-use assets.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.
  4. Meraki value measured at disposal price. Market value according to independent property valuators Newsec is EUR 17,490,000.

Consolidated statement of profit or loss and other comprehensive income

EUR ‘000 01.01.2024 01.01.2023
– 31.12.2024 – 31.12.2023
Rental income 15,136 17,743
Service charge income 4,744 6,008
Cost of rental activities (8,292) (9,134)
Net rental income 11,588 14,617
Administrative expenses (2,373) (2,617)
Other operating income (expenses) 18 44
Losses on disposal of investment properties (863) (4,047)
 Valuation losses on investment properties (15,581) (21,876)
Operating profit (loss) (7,211) (13,879)
Financial income 196 104
Financial expenses (10,540) (9,854)
Net financial expenses (10,344) (9,750)
   
Profit (loss) before tax (17,555) (23,629)
Income tax charge 774 656
Profit (loss) for the period (16,781) (22,973)
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges (1,003) (1,273)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges 52 123
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods (951) (1,150)
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax (17,732) (24,123)
     
Basic earnings per unit (EUR) (0.13) (0.19)
Diluted earnings per unit (EUR) (0.12)

Consolidated statement of financial position

EUR ‘000 31.12.2024 31.12.2023
Non-current assets
Investment properties 241,158 250,385
Intangible assets 4 11
Property, plant and equipment 5 4
Derivative financial instruments 1 295
Other non-current assets 1,225 647
Total non-current assets 242,393 251,342
Current assets
Trade and other receivables 2,800 2,591
Prepayments 802 402
Derivative financial instruments 621
Cash and cash equivalents 10,053 6,182
Total current assets 13,655 9,796
Total assets 256,048 261,138
Equity
Paid in capital 151,495 145,200
Cash flow hedge reserve (420) 531
Retained earnings (52,980) (36,199)
Total equity 98,095 109,532
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 98,491 64,158
Deferred tax liabilities 1,898 2,774
Other non-current liabilities 1,446 1,079
Total non-current liabilities 101,835 68,011
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 50,736 79,584
Trade and other payables 4,473 3,343
Income tax payable 14 6
Other current liabilities 895 662
Total current liabilities 56,118 83,595
Total liabilities 157,953 151,606
Total equity and liabilities 256,048 261,138

BHF Annual Report_2024_EN

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: Eesti keskmine palk lubab võtta laenu, mille eest saab 32 m² keskmise hinnaga korterit

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Tallinna-Harju keskmisest suurem palk võimaldab keskmisest suuremat maksimaalset laenusummat. Võttes laenutingimuste aluseks, et 25-aastase perioodiga laenu laenumakse on 25% keskmisest piirkonna palgast ja intressimäär on turu keskmine, saab keskmise Harju palgaga 2024 IV kvartalis eluasemelaenu arvestuslikult ~78 000 eurot.

Eesti keskmise lähedal olev Tartumaa keskmine palk võimaldab tartumaalasele maksimaalse laenusumma ~71 000 eurot. Seda on pisut rohkem, kui Eesti keskmine ~70 000 eurot.

Muude Eesti maakondade palgad võimaldavad arvestuslikku maksimaalset laenusummat ~54 000…58 000 eurot.

Maksimaalne laenusumma võimaldab Harjumaalasele osta 25,7 m² keskmise tehinguhinnaga korterit. Tartumaal lubab maksimaalne laenusumma 28,9 m² keskmist korterit.

Kõige suurem on ruutmeetrites arvestatud ostujõud odavate korterihindadega Ida-Virumaal, kus keskmine palk võimaldab laenusummat, mille eest saab 139 m² keskmise hinnaga korterit.

Ida-Virumaast pole kaugel Valga, Jõgeva ja Järvamaa, kus saab maksimaalse palga vastu võetava laenu eest vastavalt 121, 115 ja 98 m² keskmise hinnaga korterit. Eesti keskmine ostujõunäit on 32 m².

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EfTEN: Termination of the lease agreement for the Laagri “Hortes” and conclusion of a new lease agreement with Rikets Aianduskeskus OÜ

EfTEN Real Estate FundOn 24.05.2017, a lease agreement was concluded between the fund’s subsidiary EfTEN Seljaku OÜ as the landlord and Hortes AS (bankrupt) as the tenant, under which Hortes AS (bankrupt) used the properties at Seljaku 4b and 2a in Harju County, Saue municipality, Laagri hamlet, including the building with technical systems and facilities.

On 07.03.2025, the bankruptcy of Hortes AS (bankrupt) was declared by a court ruling. In this regard, EfTEN Seljaku OÜ demanded a guarantee from the tenant for the payment of future rent, ancillary costs as well as property maintenance and improvement costs and notified upon the cancellation of the lease agreement if the guarantee was not provided. Hortes AS (bankrupt) did not provide a guarantee, and the lease agreement expired on 31.03.2025.

From 01.04.2025, Rikets Aianduskeskus OÜ will start to operate under a new lease agreement concluded ith the fund’s subsidiary on the properties at Seljaku 4b and 2a in Saue parish, Laagri hamlet, Harju County.

Rikets Aianduskeskus OÜ belongs to the Rikets group, which has 30 years of retail experience. Today, the Rikets group has 20 flower shops in larger shopping centers in Estonia, a distribution center in Lagedi and a gardening farm in Vana-Aespa, where a large number of high-quality cut flowers and potted plants are grown. Rikets garden is one of the four largest summer flower growers in Estonia. The company employs 96 people.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Eesti Pank: Eesti Pank korraldab Maardu mõisa müügiks avaliku oksjoni

Eesti Pank korraldab avaliku oksjoni keskpanga omanduses oleva ajaloolise Maardu mõisa ja selle valduses oleva kinnistu ja hoonete müügiks. Oksjoni alghind on 700 000 eurot ning enampakkumine on avatud alates 31. märtsist kuni 15. maini.

„Eesti Pank on Maardu mõisa müügis hoidnud kümme aastat, kuid hoolimata mõningasest huvist ja müügihinna langetamisest ei ole siiani tehinguni jõutud. Oleme aga endiselt huvitatud mõisa müügist, sest kasutame seda kompleksi ise harva ja seetõttu ei sobi selle omamine kokku tõhusa organisatsiooni põhimõttega,“ selgitas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.

Avaliku oksjoni alghind on 700 000 eurot. Oksjon viiakse läbi Varakeskus kinnisvaraoksjonite veebikeskkonnas ja on pakkumistele avatud alates 31. märtsist kuni 15. maini (kella 14ni). Täpsemat infot Maardu mõisa ja oksjonil osalemise tingimuste kohta leiab Varakeskus OÜ oksjonilehelt.

Eesti Pank pani Maardu mõisa müüki esimest korda 2015. aasta veebruaris. Sellele eelnes kinnistamisprotsess, mis oli mõisa müügi eelduseks. Keskpank korraldas Maardu mõisa müügiks avaliku oksjoni ka mullu kevadel, mil alghinnaks oli 1,05 miljonit eurot, kuid müügitehinguni ei jõutud.

Eesti Pank ostis Harjumaal Jõelähtme vallas Maardu külas asuva Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle järgnevatel aastatel põhjalikult. Mõis on kuulunud mitmele tuntud baltisaksa suguvõsale ning on heas seisukorras. Kompleks koosneb viiest ajaloolisest hoonest ning suhteliselt hästi säilinud põlispuudega mõisapargist.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Arco Vara AS finantsjuht vahetub

Arco VaraArco Vara finantsjuht Tiina Malm lahkub Arco Varast ning juhatuse liige Kristina Mustonen on alustanud ettevõttele uue finantsjuhi otsimist.

2017. aastal Arco Varaga liitunud ning 2020. aastal grupi finantsjuhiks valitud Tiina Malmi kommentaar lahkumise avaldusele: „Tahan ette võtta oma elu suurima luksuse ja julguse ning teha karjäärielust pausi. Mul ei ole varasemat pika puhkamise kogemust ning ma ei oska veel ennustada, kui pikalt töölt eemal olemine mulle meeldida võiks, aga ootan järgnevat elumuutust põnevusega.“

Uus finantsjuht võtab juhtimise üle hiljemalt mai lõpust.

Tiina Malm on Arco Vara AS tütarfirmade Arco Tarc OÜ, Arcojärve OÜ, Arco Spordi OÜ, Kerberon OÜ, Kodulahe Kvartal OÜ ning Kodukalda OÜ juhatuse liige, see kuulub lähikuudel muutmisele.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kalamaja korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkKalamaja kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kesklinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Kaubanduses elavnemise märgid, kuid suurte jaekettide omanikud peaksid olema murelikud

BigbankTäna Statistikaameti poolt avaldatud jaekaubanduse statistikat vaadates näeme, et kerge tõus jätkub. Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas jaekaubanduse maht 4%. Võrreldes jaanuariga oli küll kerge langus, aga see on tavapärane praktika, et veebruaris ostetakse vähem kui jaanuaris ning märtsis peaksime jälle nägema kuises lõikes väga korralikku tõusu.

Autode müük on tänu autode maksustamisele ootuspäraselt suures miinuses, jaanuaris oli autode müük 21% madalam kui eelmise aasta jaanuaris ning veebruaris 15% madalam kui eelmise aasta veebruaris. Novembri ja detsembri mootorsõidukite müügitulu kokku oli pea miljard eurot, jaanuaris-veebruaris kokku oli tulu vähenenud 45%. Ka varasematel aastatel on aasta alguse automüük madalam kui aasta lõpus, aga näiteks aasta varem oli analoogiline vähenemine ainult 13%.

Eesti Panga värskes majandusprognoosis ennustatakse selle aasta inflatsiooniks 6%, toiduainete inflatsiooniks koguni 7%. See tähendab, et konkurents kaubanduskettide vahel tiheneb ning järjest suurema osa toidukaupluste käibest hakkavad moodustama kõikvõimalikud kampaaniatooted. Nii et jälgige kollaseid silte! Võib olla ongi inimesed vähem ostma hakanud? Suurte kaubanduskettide müügimahud olid veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga pea 5% langenud. Eelmise aasta märtsist alates on müügimahud vähenenud kumulatiivselt 8%. Omanikel on põhjust muretsemiseks.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: Tarbimine kosub, kuid selle kiiret taastumist oodata ei saa

SwedbankJaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes veebruaris juba kolmandat kuud järjest. Aastases võrdluses oli kasv 4% ja kui kõrvaldada sesoonsed mõjud, siis kuises võrdluses 2%. Kuigi jaemüügimaht on kasvanud eelmise aasta juunisse jäänud põhjast juba 5%, on see ikka veel 12% väiksem kolme aasta tagusest tipust.

Jaemüügimaht tasapisi küll kosub, kuid majapidamiste kindlustunde indeks halveneb. Ilmselt ei näita see indeks päris õigesti nende tarbimissoovi. Majapidamiste nõrga kindlustunde taga on jätkuvalt kartus oma finantsolukorra halvenemise pärast, mis on omakorda seotud suure ebakindlusega töötuks jäämise suhtes ja kasvanud hinnakasvuootustes.

Jaekaubandusettevõtete hinnakasvuootused on selle aasta esimestel kuudel küll veidi vähenenud, kuid need on ikka veel üle pikaajalise keskmise. Samas on jaekaubandusettevõtete üldine kindlustunne juba alates eelmise aasta sügisest paranenud.

Maksutõusud, kiire hinnakasv ja aasta algusest kerkinud tulumaks vähendavad sel aastal keskmise palga ostujõudu. Samas, koos pensionitõusu ja muude tuludega ning intressimäärade langusest tuleneva positiivse efektiga, üldine ostujõud sel aastal ei lange.

Olukord tööturul ei tohiks sel aastal halveneda. Hõivatute arv jääb jätkuvalt suureks ja töötute arv peaks veidi vähenema. Seetõttu võib prognoosida selleks aastaks aegamööda tarbimise paranemist. Jaekaubandusettevõtete müügimaht on püsinud allpool pikaajalist trendi juba alates 2023. aasta keskpaigast. Samas sõltub tarbimise taastumise kiirus paljuski majapidamiste kindlustundest, millele on vähemalt lähiajaks nii positiivse (majanduse kasvule pöördumine), kui ka negatiivse (maksutõusud ja kiire hinnakasv, geopoliitika) mõjuga tegureid.

USA võimalikud tollimaksud Euroopa Liidule, mille kohta peaksime täpsemat infot kuulma järgmisel nädalal, ja EL-i vastus nendele võivad aeglustada Eesti majanduskasvu, sealhulgas tarbimise taastumist.

Majapidamiste sissetulekud ja nende säästmisvõime on küll väga erinevad, kuid hoiuste portfelli tugev kasv näitab, et inimeste tarbimis- ja investeerimispotentsiaal on praegusest suurem. Viimase viie aasta jooksul on majapidamiste hoiuste portfelli maht SKP suhtes olnud tublisti üle koroonakriisi eelse pikaajalise keskmise.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Merko: Noblessneris algas uue kortermaja ehitus

Merko Kodude ja BLRT Grupi ühise arendusprojekti raames algas Noblessneris uue, 83 korteri ja kuue äripinnaga kortermaja ehitus. Aadressil Allveelaeva 2 kerkivas hoones valmivad kahe- kuni kuuetoalised korterid suurusega 42–161 ruutmeetrit. Maja valmib 2027. aasta alguseks.

Noblessner on kujunenud üheks Tallinna kõige populaarsemaks piirkonnaks, kus kunagise allveelaevatehase alale on loodud stiilne, merele avatud linnaruum. 2020. aastal pälvis Noblessner Baltikumi parima linnaruumi arenduse auhinna.

„Aadressile Allveelaeva 2 kerkiva kortermaja vastu on huvi suur,“ kinnitas Merkos Noblessneri uusarenduste eest vastutav Tiit Kuusik. „Inimesed hindavad Noblessneri ainulaadset elukeskkonda. Siia elama tulles saab läbimõeldud ja kvaliteetse kodu, mille väärtus koos ümbruskonna ja kohaliku kogukonna arenguga ainult kasvab,“ tõi Kuusik välja põhjusi, miks on Noblessner üks ihaldusväärsemaid piirkondi Tallinnas.

BLRT Grupi kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul on sadamalinnak unikaalne kombinatsioon mitmest elemendist. „Siin on suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned, jahisadam, tunnustatud söögikohad, värvikas kultuurielu ning kvaliteetne uusarendus. Loome inimsõbralikku ja turvalist linnaruumi, kus kogu mereäärne ala on jalakäijate ja kergliikluse päralt,“ sõnas ta.

Allveelaeva 2 kortermaja arendab Kodusadam OÜ, mille osanikud on Merko Kodud ja BLRT Grupp. Hoone autor on arhitektuuribüroo PLUSS, sisearhitektuursed lahendused on loonud studio Argus. Noblessneri kodudega saab tutvuda aadressil merko.ee/allveelaeva.

PLUSS arhitektidel on oluline roll Noblessneri erilises atmosfääris: nende loodud on välialade lahendused ja mitmed varasemad kaasaegsed eluhooned. Allveelaeva 2 maja jätkab samasuguse nauditava ja inimsõbraliku arhitektuurse käekirjaga. Hoonete parkimiskohad rajatakse Noblessneris maa-alusele korrusele, mis jätab maapealse ruumi haljastatud hoovialade, mänguväljakute ja puhkealade jaoks.

Ligi kolmekümne viie tegutsemisaastaga on Merko rajanud Eestis, Lätis ja Leedus ligikaudu 11 000 kvaliteetset kodu ning loonud parema elukeskkonna kümnetele tuhandetele inimestele. Kvaliteedi ja korteriostja mugavuse tagamiseks haldame korteriarenduse kõiki etappe alates uue projekti kavandamisest ja projekteerimisest kuni korterite ehitamise, müügi ja garantiiaegse teeninduseni. Kinnisvara arendab ja kortereid müüb Merko Kodud, hooneid ja taristut ehitab Merko Ehitus Eesti. Kortermajade ehitusel kasutame vaid rohelist energiat. Merko suurimad ehituses olevad elukvartalid on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Noblessner Tallinnas, Erminurme Tartus ning Õielehe Jüri alevikus. Rohkem infot aadressil merko.ee/kodud.

BLRT Grupp on üks suurimaid ja mitmekülgsemaid Läänemere piirkonna tööstuskontserne, mille juured ulatuvad aastasse 1912. Kontsern ühendab enam kui 50 tütarettevõtet ja neli ühisettevõtet, pakkudes tööd ligi 4000 inimesele seitsmes riigis. BLRT Grupp tegutseb erinevates tööstusvaldkondades, sealhulgas laevaehituses ja -remondis, tipptehnoloogiliste seadmete ja keeruliste metalltarindite valmistamises, valtsmetalli töötlemises ja müügis, masinaehituses, gaaside tootmises ja müügis, veo-, sadama- ja muude teenuste osutamises ning kinnisvaraarenduses. Noblessneri sadamalinnak on kontserni viimaste aastate olulisemaid arendusprojekte, kus ajalooline tööstuspärand on läbi põimunud nüüdisaegse elukeskkonnaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara AS CFO changes

Arco VaraArco Vara CFO Tiina Malm is leaving Arco Vara and board member Kristina Mustonen has started the search for a new CFO for the company.

Tiina Malm, who joined Arco Vara in 2017 and was elected CFO of the group in 2020, commented on her resignation: “I want to take the greatest luxury and courage of my life and take a break from my career. I have no previous experience of taking a long vacation and I cannot yet predict how long I would enjoy being away from work, but I am looking forward to the next life change with excitement.”

The new CFO will take over management at the latest from the end of May.

Tiina Malm is a member of the board of Arco Vara AS subsidiaries Arco Tarc OÜ, Arcojärve OÜ, Arco Spordi OÜ, Kerberon OÜ, Kodulahe Kvartal OÜ and Kodukalda OÜ, which is subject to change in the coming months.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: PROGNOOS. Kaubandustõkete oht koos hinnatõusuga varjutavad majanduse taastumist

Majanduse taastumine on alanud. Mõningane konkurentsivõime paranemine ühes kosuva välisnõudlusega on viinud ekspordi kasvule ja see pööras eelmise aasta lõpus ka Eesti majanduse tagasi kasvurajale. Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi. Tänavune majanduskasv küündib 1,5%ni ning kiireneb kahel järgmisel aastal 2,5% lähedusse.

Globaalne majanduspilt on muutunud keerukamaks ja see jätab jälje ka Eesti majandusele. Praeguseks USA poolt kehtestatud kaitsetollidel ja nendele vastuseks astutud sammudel on Eesti majandusele vähene mõju, kuid kaubandustingimused võivad veelgi halveneda. See mõjutaks Eestit tugevalt, kuna oleme väike ja avatud majandus, mis toetub suuresti ekspordile. Kui USA viib ellu lubaduse kehtestada Euroopa Liidu ekspordile 25% suurune tollimaks, siis see aeglustaks Eesti majanduskasvu tuntavalt, kuid ei peaks kaasa tooma majanduslangust.

Toidukaupade ja teenuste jätkuvale hinnatõusule annavad lisapanuse kõrgemad maksud. Tänavu tõstavad elukallidust kõrgemad toidukaupade ja teenuste hinnad, sealhulgas automaks, aga ka käibemaksu ja aktsiiside kergitamine. Kokku annavad maksutõusud umbes kolmandiku hinnatõusust, mis kiireneb keskpanga prognoosi järgi aasta kokkuvõttes 6%ni. Kuna aasta alguses tõusis ka tulumaks, siis inimeste palga ostujõud väheneb. See piirab omakorda tarbimist ja majanduse kosumist. Eesti inimeste kasutatav kogutulu, mis sisaldab nii pensione, muid tulusid, kui ka intressimäärade languse poolt pakutavat leevendust, püsib sel aastal ostujõu mõttes sarnasel tasemel eelmise aastaga. Olukord võiks minna paremaks 2026. aastal, sest nn maksuküüru kaotamisega väheneb maksukoormus ja suureneb keskmise netopalga ostujõud märkimisväärselt.

Tööturu olukord püsib stabiilne. Eelmistel aastatel jäi tööturu reaktsioon majanduslangusele tagasihoidlikuks, hõive kahanes võrdlemisi vähe ning suurem kohanemine toimus töökoormuses. Majandusaktiivsuse kasv seega kohest värbamislainet ei põhjusta, sest esialgu saab toodangut kasvatada ka olemasolevate töötajatega. Töötuse määr praeguselt tasemelt küll langeb, aga pigem aegamisi ning osaliselt ka seetõttu, et Eestis väheneb inimeste hulk, kes otsivad tööd. Kuna palgakasv kiirenes mullu hoolimata suurest vaba tööjõu hulgast, siis võib see viidata probleemile, et tööotsijate oskused ja tööandjate vajadused omavahel enam nii hästi ei klapi. Seda muret saab leevendada erinevate tööturumeetmetega, näiteks koolituste, praktikavõimaluste ja karjääriteenuste näol.

Ka väga keerulisel ajal ei tohiks unustada riigirahanduse pikka perspektiivi. Uus valitsuskoalitsioon on otsustanud suurendada kaitsekulusid ning tutvustas maksumuudatusi, mis vähendaksid riigi tulevasi tulusid. Euroopa Liidus on kokku lepitud, et kaitsekulutusi saab järgmisel neljal aastal teha üsna suures mahus nii, et need ei lähe erandkorras arvesse lubatava riigieelarve puudujäägi arvestamisel. Eesti kaitsevõime kiireks tõstmiseks vajalikud kulutused on igati arusaadavad, kuid tasub olla valvas, et kaitsekulutuste erandi kaudu ei suureneks riigieelarve puudujääk muudel põhjustel kui täiendavad kaitsekulud. Pikas plaanis tuleb silmas pidada, et suurem võIakoorem tähendab ka suuremaid iga-aastaseid intressimakseid ja piiratumaid võimalusi teisteks riiklikeks kulutusteks. Juhul, kui ka tulevikus on vaja suunata rohkem raha Eesti kaitsesse, siis oleks mõistlik leida püsiv lahendus, kuidas neid kulutusi jooksvatest tuludest rahastada. Riigirahanduse pikk plaan, kuidas väljuda igal aastal kasvavast riigieelarve puudujäägist, annaks ettevõtjatele suurema kindlustunde investeeringute tegemisel ning soodustaks sellega töökohtade teket ja majanduse arengut.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas kolmandat kuud järjest

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 785 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas müügimaht 4%.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes veebruaris eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 21% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 6%. „Toidukaupade kaupluste müügimaht vähenes aga eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht veebruaris kõige rohkem ehk 28% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 10% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil, samuti 4% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügimaht vähenes 10% muudes spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (nn kaubamajad), 8% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 7% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste müügimaht jäi 2024. aasta veebruari tasemele.

Selle aasta jaanuariga võrreldes vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügimaht 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 2%.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kas sind huvitab, mis toimub Tallinna uute korterite sektoris 2025. a kevadel?

Tõnu ToomparkKas tunned huvi, mis toimub uute korterite arendusturul? Kas pakkumisi tuleb turule juurde või jääb vähemaks? Kas müügimahud suurenevad või sootuks kuivavad kokku? Milline kaup müüb ja milline seisab? Millises suunas liigub hinnakõver?

Saan sind aidata, kui pead seda infot vajalikuks

Jälgin igakuiselt uute korterite turgu. Loen pakkumise kokku korterhaaval kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames.

See annab unikaalse pildi müügitempodest, samuti hindadest ja nende muutustest. Monitooringu andmete baasilt saab suurepärase üldise vaate turul toimuvast, samuti väga detailse info ühe või teise piirkonna / projekti / arendaja / hoone kohta.

Näen numbrite taha

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset interpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Seon kuiva numbrilise info taustaga ja toon välja põhjused. Vastan küsimusele “miks”.

Minu ainulaadne info on unikaalne materjal projektide või piirkondade võrdlusanalüüside tegemiseks, mis annavad võimaluse sihtida projekt edukalt ostjatele.

Räägime

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid